Eesti Korteriühistute Liit tuletab meelde, et krõbeda talvekülmaga ei tohiks eluruumides langeda temperatuur alla +18 kraadi. Liidu hinnangul peaks kõigile korteritele kehtima kütmise kohustus, sõltumata sellest, kas korteris parasjagu elatakse või mitte. „Korteriühistud on talviti hädas kütmata korteritega, mille omanikud ei taha kas kõrgete küttearvete kartuses või muul põhjusel oma eluruume kütta, eriti juhul, kui nad ise seal ei ela,“ ütles Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi. Tema hinnangul tähendab ruumide kütmata jätmine nii enda kui ka teiste korteriomanike vara kahjustamist.
Mardi rõhutas, et korteriomandi- ja korteriühistuseadus kohustab korteriomanikku hoidma oma korteris sellist temperatuuri ja õhuniiskust, mis tagab kaasomandi säilimise ning võimaldab teistel omanikel oma eluruume kasutada sihtotstarbeliselt ja ilma ülemääraste kulutusteta. „Eluruumi mõistlikuks temperatuuriks loetakse vähemalt +18 kraadi, kuid igapäevaselt eluruumidega tegelevate spetsialistide hinnangul võiks see olla pigem +20, +21 kraadi,“ selgitas Mardi.
Ta pani korteriomanikele südamele suhtuda kortermajja heaperemehelikult, et vältida kahjustusi, mille likvideerimine võib hiljem osutuda väga kulukaks. „Kütmata ruumides võivad torud külmuda ja puruneda, tekib liigniiskus, hallitus ning ulatuslikud niiskuskahjustused. Selliste probleemide kõrvaldamine on sageli oluliselt kallim kui mõistliku temperatuuri hoidmine ka külmematel kuudel,“ hoiatas ta.
Küttekulude kokkuhoiu võimalusena näeb liit eelkõige kortermajade renoveerimist ja energiatõhusamaks muutmist. „Kui keegi soovib tõesti küttekuludelt kokku hoida, tuleks seista selle eest, et maja saaks renoveeritud. Tervikrenoveeritud kortermajad võimaldavad küttekuludelt kokku hoida umbes 50%, küttesüsteemid on kaasaegsed ja energiasäästlikud ning boonuseks on parem sisekliima ja elamu kaunis väljanägemine,“ ütles Mardi. Ka iga korteriomanik saab ise panustada sellesse, et soojusenergia levik kodus oleks võimalikult tõhus. „Üks lihtne, kuid oluline soovitus on mitte paigutada radiaatori ette rasket diivanit ega massiivseid aknakatteid, mis takistavad soojuse levikut,“ märkis Mardi.
Lisaks tuleb arvestada talvistest oludest tingitud laiaulatuslike kriisidega. „Korteriühistu koosolekutel tuleks aegsasti arutada valmisolekut erinevateks kriisiolukordadeks, näiteks vee-, elektri- või kaugküttekatkestusteks,“ sõnas Mardi. „Kõige olulisem on, et korteriühistu toimiks. See eeldab, et juhatus teavitab korteriomanikke ühistus toimuvast ja ühistut puudutavast, kuid sama oluline on ka korteriomanike enda vastutus – märgata ohuolukordi ja teavitada neist viivitamata juhatust või haldurit, mitte jääda ootama, et keegi teine sekkub.“ Mardi sõnul algab kriisiga toimetulek ennekõike siiski igaühest endast. „Igal perel peaks olema kodus elementaarne vee- ja toiduvaru ning läbimõeldud plaan juhuks, kui kriisiolukorras ei ole võimalik iseseisvalt toime tulla,“ pani Mardi korteriomanikele südamele.
TAUST: Eesti Korteriühistute Liit asutati 17. aprillil 1996 Rakveres, organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti. Samuti on liit partneriks BuildEST projektis, mis toob kokku erinevate osapoolte teadmised ja kogemused elamufondi rekonstrueerimiseks.
Soovid paremini mõista kinnisvaraturu toimimist, hallata oma vara teadlikumalt või alustada karjääri kinnisvaramaaklerina? Koolitus „
Tavapäraselt annab Statistikaamet kuu esimestel päevadel kiirhinnangu tarbijahindade muutusele eelmisel kuul. Harmoneeritud THI tähendab seda, et selles näitajas on sees ka turistide tehtud kulutused Eestis. Homme tuleb ka täpsustatud hinnaindeks. Tavaliselt on kahe näitaja vahel nädal, aga aastavahetus pööras selle loogika natuke segamini ja kaks näitajat (kiirhinnang ja tavapärane THI) tulevad välja praktiliselt samaaegselt.
Harju maakond
Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks 2025. aastal 2024. aasta keskmisega võrreldes 4,8%. Tarbijahinnaindeksit mõjutasid 2025. aastal enim toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnamuutused.
Eelmisel aastal kasvasid tarbijahinnad kokkuvõttes 4,8%. Kui aasta esimesel poolel püsis hinnakasv kiire, siis alates sügisest nägime juba hinnakasvu aeglustumist, mis jätkub selgi aastal.
Uue kodu ostu kavandajatel tuleb arvestada, et aasta pärast on hinnad turul vähemalt 5% kõrgemad, on ühe Eesti suurema kinnisvaraarendaja Invego juht Kristjan-Thor Vähi veendunud.
Eesti suurima kinnisvarabüroo uueks juhatuse esimeheks saab 1997. aastast ettevõtet vedanud Jaanus Lauguse asemel senine hindamisvaldkonna juht Argo Pillesson.
Tallinna korterite üürihinnad püsivad kolmandat-neljandat aastat üsna paigal. Kuu aja jooksul pakkumisse lisandunud korterite keskmine üürihind 12.2025 oli 
Scandiumi kinnisvaraportfell on täienenud olulise arhitektuurilise ja ajaloolise pärandiga – ettevõte ostis Urmas Sõõrumaalt Sõjakooli 1 kasarmuhoone Tallinnas, Tondi linnakus. Hoone on osa muinsuskaitsealuste kasarmute kompleksist, mis põimib endas Eesti, Vene ja Saksa sõjaloo kihte. Tondi kasarmukompleks on üks Tallinna ajaloo märgilisemaid militaarpärandi alasid, mille punastest tellistest ja paekivist kaunistatud juugendstiilis hooned valmisid üle saja aasta tagasi. Rikkalikult dekoreeritud fassaadid on andnud hoonetele läbi sajandi väärika ja äratuntava ilme.
Rimi Baltic sõlmis lepingu logistikaettevõtte HAVI Logistics SIA 100% aktsiate omandamiseks. Tegemist on olulise sammuga ettevõtte tarneahela arendamisel kogu Baltikumi piirkonnas. Tehing vajab veel kohalike konkurentsiametite heakskiitu.
Kokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv, keskmine hind, käive ja tehingute keskmine maksumus ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.
Everaus Kinnisvara AS-i tütarettevõte Luige Kodud OÜ on sõlminud Bigbank AS-iga 4 miljoni euro suuruse laenulepingu Luige Kodude elukondliku arendusprojekti III etapi ehituse finantseerimiseks.
Kuigi 2025. aastal oli selgelt näha, et Eesti, Läti ja Leedu majanduste seis on üksteisest küllaltki erinev, vähenesid need erinevused aasta lõpus. Citadele panga ökonomist Aleksandras Izgorodinas võtab kokku lõppenud aasta majanduse ning analüüsib, mida toob Baltimaadele 2026.
