Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine – praktikas esinevad probleemid

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Endover kaasas Volta SKAI B-torni võlakirjade viimase etapina 1,2 miljonit eurot: kõrghooned valmivad järgmise aasta esimesel poolaastal

28.10.2026 Adaur.ee

Kinnisvaraarendaja Endoveriga seotud ettevõte Volta SKAI B OÜ kaasas võlakirjadega 1,2 miljonit eurot, millega täitus kogu 14,4 miljoni euro suurune võlakirjaprogramm Põhja-Tallinnas asuva Volta SKAI B-torni rajamise rahastamiseks. Volta SKAI kõrghoonete duo valmib täielikult 2027. aasta esimesel poolaastal, kuid esimesed kodud on kavas anda ostjatele üle juba selle aasta lõpus.

Lisaks võlakirjadele rahastatakse B-torni ehitust omakapitali ja eelmüügist saadavate laekumistega. Varem on Endover kindlustanud pangalaenuga ka A-torni rahastuse.

Volta SKAI B OÜ viimase emissiooni märkisid enne märkimisperioodi lõppu täis kolm ettevõtet ja neli eraisikut Leedust, kelle keskmine investeering oli 171 429 eurot. Emissiooni tootlus oli 7,8 protsenti aastas.

Investeeringute haldamisega tegelev Evernord viis Volta SKAI B OÜ võlakirjaprogrammi läbi kolme kinnise pakkumisena. Esimese emissiooniga kaasati 9,2 miljonit eurot, teisega 4 miljonit eurot ja nüüd oktoobris viimased 1,2 miljonit eurot. Evernordi kaudu osales programmis kokku 120 investorit keskmise investeeringuga 109 166 eurot.

Suurima osa programmi kapitalist, 12,4 miljonit eurot ehk 86 protsenti, andsid Leedu investorid. Eesti investorid panustasid müügiagendi Redgate Capitali ja Evernordi kaudu kokku ligikaudu 1,6 miljonit eurot. Lisaks osalesid investorid Lätist ja Araabia Ühendemiraatidest.

„Volta SKAI B rahastus kulges plaanipäraselt ja ka ehitus on nii ajakavas kui ka eelarves. Võlakirjade kõrval rahastame B-torni ehitust omakapitali ja eelmüügist saadava rahaga. Esimesed kodud anname ostjatele üle juba selle aasta lõpus, kuid mõlemad tornid saavad täielikult valmis järgmise aasta esimeses pooles,“ ütles Endoveri finantsdirektor Kadri Koplimäe.

„Programmi täitumine näitab, et Balti investorid usaldavad Eesti arendaja Endoveri projekte, sest neil on tugev tagatis ja arendajal usaldusväärne ajalugu. Investorite jaoks olid olulised ka konkurentsivõimeline tootlus, regulaarsed intressimaksed ja 1. järgu hüpoteek,“ ütles Evernordi Eesti juht Annaliisa Vinnal.

Volta SKAI B OÜ võlakirjade nimiväärtus on 1000 eurot, intressi makstakse kord kvartalis ja lunastustähtaeg on 8. juuni 2027. Võlakirjad registreeritakse Nasdaqis emiteerimise päeval, 28. oktoobril. Võlakirjad on tagatud 1. järgu hüpoteegiga. Tagatisagendina tegutseb Advokaadibüroo Hedman Partners & CO, juriidiline nõustaja on Ellex Raidla Advokaadibüroo ja müügiagent Eestis AS Redgate Capital.

Volta SKAI kõrghooned saavutasid tipukõrguse tänavu 7. oktoobril ning ehitus kulgeb kinnitatud ajakava ja eelarve järgi. Neljandas kvartalis valmivad järk-järgult alumiste korruste korterid, lõpetatakse fassaadi- ja katusetööd ning rajatakse välialad.

A-tornis on müüdud või broneeritud 34 protsenti ja B-tornis 14 protsenti müüdavast pinnast. B-torni 12. korrus müüdi ühe tehinguna: üle 340 ruutmeetri suuruse SKAI Villa müük ligi 4 miljoni euro eest on teadaolevalt Eesti kinnisvaraturu ajaloo kalleim korteritehing.

Volta SKAIst

Volta SKAI asub 125-aastase ajalooga Volta kvartalis ning koosneb kahest 12-korruselisest kõrghoonest kogupinnaga 18 600 ruutmeetrit. Kahes hoones valmib kokku 111 korterit suurusega 35–340 ruutmeetrit. Kortereid iseloomustavad kuni 3,8 meetri kõrgused laed ja maast laeni aknad, hoonete arhitektuuri aga kumerad nurgarõdud ja terrassid. Lisaks korteritele valmivad äripinnad. Kõrghoonete duo esimesed korterid valmivad 2026. aasta lõpus. Projekti arhitektuuri on loonud ARS Projekt, peatöövõtja on Metropoli Ehitus ja arendaja Endover.

Volta kvartalist

Volta kvartal on osa Volta, Krulli ja Noblessneri piirkonnast, kus endised tehasekvartalid on andnud teed tänapäevasele linnaruumile. Ajaloolisest tööstuspärandist on kujunenud kinnisvaraturu uus kuldne miil ning piirkond on juba kolmandat aastat järjest Tallinna hinnatuim uus elu- ja äripiirkond. Sama kaua on Volta kvartal olnud Citify andmetel Tallinna populaarseim uusarendus nii müügikäibe kui ka müüdud korterite arvu poolest ning tänavugi jätkub sama trend.

Piirkonna populaarsus peegeldub ka turunumbrites. Tallinna uusarenduste turg on 2026. aasta esimese kaheksa kuuga mõõdukalt elavnenud ning müüdud pinna keskmine ruutmeetrihind on tõusnud 6 protsenti, ulatudes ligi 5000 euroni. Põhja-Tallinnas on uusarenduste müügikäive kasvanud aastaga koguni 20 protsentining keskmine ruutmeetrihind ulatub 5546 euroni. Endover on aasta esimese kaheksa kuu müügikäibe järgi Tallinna uusarenduste turul esikohal. Ettevõtte uute tehingute müügikäive moodustab ligi kümnendiku kogu turust ning müüdud pinna keskmine ruutmeetrihind on 6085 eurot. Ka Tallinna suurimad teadaolevad uusarenduste tehingud 2025. ja 2026. aastal on sõlmitud just Volta SKAIs: vastavalt 2,5 ja ligi 4 miljoni euro väärtuses.

Privaatne ja turvaline kvartal toimib 15 minuti linna põhimõttel, mis tähendab, et kõik igapäevaseks eluks vajalik jääb jalutuskäigu kaugusele. Möödunud aasta lõpus valminud Volta HUBis avati Põhja-Tallinna suurim MyFitnessi spordiklubi ja kvartalis tegutseb ka padeliklubi. Lisaks leiab piirkonnast kohvikuid, poode, pagariäri, lastehoiu ja hiljuti avatud perearstikeskuse ning lisandumas on lasteaed. Kvartali südames paikneb 15 000 ruutmeetri suurune kõrghaljastatud pargiala.

Faktid Volta kvartali kohta:

Detailplaneering hõlmab 11,25 ha
Kvartali arendusmaht 142 000 ruutmeetrit
Elupindu valmib kokku 90 000 ruutmeetrit ja äripindu 52 000 ruutmeetrit
Kokku valmib 29 hoonet
Korterite arv 755
Parkimiskohti ligikaudu 1400, lisaks rattaparkla
Lasteaed ja 15 000 ruutmeetri suurune pargiala
Valminud uus taristu ja kaks uut tänavat: Mootori ja Uus-Volta
Kogu kvartal valmib aastaks 2029
Volta piirkonnas elab ja töötab 2030. aastaks ligi 25 000 inimest

Endoveri kohta

Endover on ligi 30-aastase kogemusega Eesti kinnisvaraarendaja, kes loob linnaruumile väärtust ning rajab terviklikke elu- ja ärikeskkondi. Ettevõtte portfellis on ligi 90 hoonet ja 3000 korterit kogupinnaga 380 000 ruutmeetrit.

Evernordi kohta

Eestis, Lätis ja Leedus tegutsev Evernord Group pakub investeerimisvahenduse ning vara- ja fondijuhtimise teenuseid. Kontserni hallatavate varade koguväärtus ületab 350 miljonit eurot.

Kinnisvarakool: Kasutusluba praktikas – vajalikud dokumendid, menetlus ja probleemide lahendamine

RRK Logistikapargid laieneb, valmib uus stock-office

28.10.2026 Adaur.ee

Oktoobris valmiv Liivametsa 5 maja kavandati Liiva Keskuse esinduslikuks väravahooneks. 3 000-ruutmeetrine ärihoone on mõeldud lao-, kaubandus-, teenindus- ja väikestele tootmisettevõtetele.

RRK Logistikapargid avab Tallinnas Liivametsa 5 aadressil uue büroo- ja laopindadega ärihoone. Hoone ühendab lao- ja kontoripinnad ning sobib ettevõtetele, kes vajavad tööks nii laoruume kui ka bürood või kliendiala. Hoone arhitektuurse lahenduse tegi AJA Arhitektuur ning ehituse peatöövõtja oli Mapri Ehitus. Koos sisustusega investeeriti hoonesse ligi neli miljonit eurot.

„Soovisime ehitada meie Liiva Keskusele väravahoone, mis oleks praktiline, kuid mõjuks esinduslikumalt kui tavapärane stock-office’i hoone,“ ütles RRK Logistikaparkide juhatuse liige Priit Roosnupp.

Hoone energiatõhususele ja madalatele kõrvalkuludele aitavad kaasa katusel asuv päikesepark ning ruumide eraldi reguleeritav sisekliima. Kontoripindade sisekliimat saab juhtida autonoomselt ning igas laos on oma soojustagastusega ventilatsiooniagregaat ja küttekiirgurid laes.

Asukoht ühendab linnaläheduse ja logistilised ühendused. Liivametsa 5 paikneb Järve Keskuse ja Pärnu maantee lähedal, kust pääseb nii Pärnu kui ka Viljandi maanteele ning Tallinna ringteele. Kesklinna jõuab siit tavapärase liiklusega ligikaudu kümne minutiga. Lähedal asuvad ka Liiva raudteejaam ning Nõmme ja Järve kergliiklusteed ja rattarajad.

„Ettevõtete jaoks tähendab asukoht vähem aega teel, näiteks Tänassilma piirkonnaga võrreldes saavad asukad iga linnaotsa peale vähemalt pool tundi ajalist võitu ja sellest tulenevalt ka üsna arvestava rahalise kokkuhoiu,“ räägib Priit Roosnupp ja lisab, et Liiva Keskuses tegutseb palju mitmeid kuller-, transpordi-, ladustamis- ja tootmisettevõtteid, mis tekitab omakorda loomulikku sünergiat.

Büroo-laopindade turgu iseloomstab Priit Roosnupu sõnul fakt, et käesoleval ja järgmise aasta esimeses pooles valmib Tallinnas ja Tallinna lähiümbruses kümmekond multifunktisonaalset ärihoonet ehk stock office’it, mis annab võimaluse valmivate hoonete vahel valida.

Liivametsa 5 ruumid sobivad lao-, kaubandus-, teenindus- ja väikestele tootmisettevõtetele. Lao üürihind on 8,50 eurot ruutmeetri kohta kuus ning kontori- ja esinduspindadel 12,50 eurot ruutmeetri kohta kuus, millele lisanduvad kõrvalkulud. Lõplik üür sõltub ruumide koosseisust ja kontoripinna osakaalust. Ruumide pindalad on 50-340 ruutmeetrit ja ruumide liitmisel võib pindala ka suurem olla.

Osa hoonest on ehitatud kolmekihilistest betoonpaneelidest, mis annavad hoonele arhitektuurselt erilise välimuse oma roostekarva tooniga. Kandev osa on monteeritavast raudbetoonist ja lao-osa katusekandjad on terasest.

Swedbank: Korter maksab 180 000 eurot, aga hindamisakt näitab 165 000. Mis saab kodulaenust?

28.10.2026 Karel Hanni

Kodu ostmisel võib selguda, et müüjaga kokku lepitud hind on kõrgem kui kinnisvara eksperthinnangus näidatud turuväärtus. See võib tulla ostjale ebameeldiva üllatusena, sest tehingu tegemiseks võib vaja minna esialgu kavandatust palju suuremat sissemakset.

Kodu ostmisel tuleb võrrelda eelkõige kahte summat: kokkulepitud müügihinda ja eksperthinnangus toodud turuväärtust. Kui turuväärtus on müügihinnaga võrdne või sellest kõrgem, on ostja seisukohalt kõik hästi. Kui eksperthinnang jääb aga müügihinnast märgatavalt madalamaks, on ostjal vaja suuremat omafinantseeringut või lisatagatist.

„Kodulaenu taotlemisel hindab pank nii inimese maksevõimet kui ka ostetavat kinnisvara. Isegi kui sissetulek võimaldaks soovitud laenusumma tagasi maksta, peab ostetav vara olema laenu jaoks piisav tagatis,“ selgitas Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma.

Kui palju võib omafinantseering suureneda?

Võtame näiteks korteri, mille müügihind on 180 000 eurot. Tavapärase 15% sissemakse korral arvestaks ostja, et tal tuleb endal tasuda 27 000 eurot ning ülejäänud 153 000 eurot saab katta laenuga.

Oletame aga, et eksperthinnangu järgi on korteri turuväärtus müügihinnast 15 000 eurot madalam ehk 165 000 eurot. Kui laen moodustab kuni 85% tagatise väärtusest, oleks maksimaalne laenusumma sellisel juhul hoopis 140 250 eurot.

Sel juhul tuleks ostjal tasuda sissemakseks 39 750 eurot ehk esialgu planeeritust 12 750 eurot rohkem. See teeks kokku ligikaudu 22% ostuhinnast.

Millised võimalused ostjal on?

Kui eksperthinnang jääb kokkulepitud ostuhinnast madalamaks, tasub esmalt müüjaga hinnas uuesti läbi rääkida. Eksperthinnang võib anda selleks põhjendatud lähtekoha, kuigi müüjal ei ole kohustust oma hinda muuta.

„Madalama eksperthinnangu põhjal ei saa automaatselt järeldada, et kokkulepitud hind on põhjendamatu. Näiteks võib tehinguhind sisaldada kallimat mööblit või muud sisustust, mida kinnisvara turuväärtuse hindamisel arvesse ei võeta. Eksperthinnangus saab arvestada kohtkindla sisustusega, kuid mitte näiteks diivani või söögilauaga, mille saab korterist kaasa võtta,“ selgitas Pärgma.

Kui osapooled soovivad kokkulepitud hinnaga edasi minna, on üks võimalus katta hinnavahe suurema sissemaksega. Teatud juhtudel võib lahenduseks olla ka täiendav kinnisvaratagatis, mis võib vähendada vajaliku sissemakse suurust. Seejuures tuleb arvestada, et ka lisatagatiseks antud kinnisvara jääb laenukohustusega seotuks.

Seetõttu tasub võimalikult varakult välja selgitada nii enda laenuvõimalused kui ka ostetava vara eeldatav turuväärtus. Eriti oluline on seda teha enne siduva ostukohustuse võtmist või suurema ettemakse tegemist. Nii väheneb risk, et sobiv kodu jääb ostmata, sest vajalik sissemakse osutub oodatust suuremaks.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

1Partner: Uuring: kinnisvaraeksperdid usuvad, et üürihinnad Tallinnas aasta jooksul pigem ei muutu

28.10.2026 Adaur.ee

Kuigi Tallinna korterituru üürihindade tõusu ennustajate osakaal on ekspertide seas viimase aasta jooksul kasvanud, usuvad neist üle poole siiski, et järgmised 12 kuud jäävad hinnad pigem senisele tasemele, selgus 1Partner Kinnisvara poolt kinnisvaravaldkonna professionaalide seas läbi viidud igasügisesest küsitlusest.

Üle poole küsitlusele vastanud ekspertidest ehk 56% usub, et Tallinna korterite üürihinnad jäävad järgmise aasta jooksul samale tasemele praegusega. Hinnatõusu prognoosib tänavu 32% ja langust 12% vastanutest. Veel aasta tagasi ootas üürihindade tõusu 21% ning langust 25% ekspertidest. “Hinnatõusu ootus üüriturul on ekspertide seas aastaga kasvanud, kuid see ei tähenda, et hinnad nüüd kiiresti tõusma hakkaksid. Enamuse ekspertide arvates on siiski tõenäolisem, et üürihinnad püsivad järgmise aasta jooksul üsna stabiilsed,” kommenteerib 1Partner Kinnisvara analüütik Elia Vääri ja lisab, et hinnalangust prognoosivate ekspertide osakaal on vähenenud juba neli aastat järjest.

Üürikorterite pakkumise puhul ootavad eksperdid samuti pigem stabiilsust ning vastanutest 47% usub, et Tallinna üürikorterite arv jääb järgmise 12 kuu jooksul samaks. Pakkumise kasvu prognoosib tänavu 39% ekspertidest, mida on vähem kui aasta tagasi, mil kasvu ootas ligi pool vastanutest.

Sarnaselt varasemate aastate uuringutega on enamiku kinnisvaraekspertide hinnangul endiselt Tallinnas elamiseks kasulikum korter osta mitte üürida. Korteri soetamist peab tänavu mõistlikumaks 57% vastanutest, samas kui üürimist soovitas vaid 14%. “Pikas perspektiivis on elamiseks korteri ostmine kindlasti üürimisest kasulikum. Pangalaenu tasudes panustad oma kinnisvarasse, mis jääb sulle alles ja mille väärtus võib aja jooksul kasvada. Elupinda üürides maksad raha tegelikult kellegi teise taskusse ja sulle endale sellest pikaajalist väärtust ei teki,” selgitab Vääri.

Traditsiooniliselt septembri keskel läbi viidavale küsitlusele vastas kokku 107 kinnisvaramaaklerit, arendajat ja muud Tallinna kinnisvaravaldkonnas tegutsevat professionaali.

1Partner on enam kui 22-aastase kogemusega Baltimaade juhtiv kinnisvaragrupp, mille esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Riias ja Vilniuses. 1Partner grupp pakub kinnisvara vahenduse, hindamise, ehituse, arenduse, halduse ja investeeringute juhtimise teenust. 1Partner kinnisvaragrupp on maailma suurima kommertskinnisvara nõustamisettevõtte JLL (Jones Lang LaSalle) ametlik koostööpartner Baltikumis.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC – põhimõtted, meetodid ja turuväärtus

Coop Pank: Kuidas aitab kinnisvara tagatisel laen mitut laenukohustust kokku liita ja kulusid vähendada?

28.10.2026 Adaur.ee

Autolaen, remondiks võetud väikelaen, krediitkaart ja mõni järelmaks võivad kokku moodustada märkimisväärse osa igakuisest eelarvest. Kinnisvara olemasolul saab kulusid vähendada, kui kasutada kinnisvara tagatisel laenu ja need kohustused refinantseerida. Mida peaks enne otsuse tegemist teadma ja millistel juhtudel võib laenude ühendamine olla mõistlik?

Erinevatel laenukohustustel on erinevad intressimäärad, kuumaksed ja maksetähtpäevad. Kui laenude jäägid on veel suured ja intressimäärad kõrged, tasub uurida, kas olemasolevaid kohustusi oleks võimalik soodsamatel tingimustel refinantseerida.

Nii saab olemasolevad kallimad laenud koondada üheks laenuks, mille intressimäär võib olla soodsam. Lisaks väiksemale intressikulule võib refinantseerimine muuta igapäevaste rahaasjade korraldamise lihtsamaks, nii ei unune mõne laenumakse tasumine

Mida refinantseerimine tähendab ja kuidas see käib?

Refinantseerimine tähendab olemasoleva laenu või mitme laenu tagasimaksmist uue laenu abil. Selle tulemusena asendatakse senised kohustused uue laenuga, millel on uus, ilmselt madalam intressimäär pikem tagasimaksetähtaeg ja senisest väiksem kuumakse.

Näiteks võib inimesel olla autolaen, mille jääk on 12 000 eurot, väikelaen jäägiga 5000 eurot ja järelmaks, millest on tasuda veel 3000 eurot. Kokku on kolme laenu põhiosa jääk 20 000 eurot.

Kui pank on valmis neid kohustusi refinantseerima, saab uue laenuga varasemad laenud tagasi maksta. Pärast uue laenu väljamaksmist tasutakse senised kohustused kokkulepitud korras ja mitme erineva kuumakse asemel tuleb edaspidi tasuda vaid ühte.

Refinantseerimise suurim võimalik eelis on väiksem kuine laenumakse. Kuna väikelaenud, krediitkaardid ja järelmaksud on enamasti tagatiseta laenutooted, on nende intressimäärad üldjuhul kõrgemad ning tähtajad lühemad kui kinnisvaraga tagatud laenudel, sest laenuandja jaoks on risk tagatiseta laenu puhul suurem. Kinnisvara tagatis vähendab laenuandja riski ning tänu sellele saab ta pakkuda ka madalamat intressi ning pikemat tähtaega.

Refinantseerimise ja kinnisvara tagatisel laenu võtmisega kaasnevad aga lisakulud: kinnisvara hindamine, laenulepingu tasu, notaritasu, riigilõiv ja tagatisvara kindlustamisega seotud kulud.

Milline kinnisvara sobib laenu tagatiseks?

Kinnisvara tagatisel laenu taotlemise eelduseks on pangale sobiva tagatisvara olemasolu. Selleks võib olla näiteks korter, eramu või muu kinnisasi. Coop Pank aktsepteerib tagatisena ka teatud mitteeluruume, näiteks külaliskortereid.

Pank hindab tagatiseks pakutava kinnisvara turuväärtust, asukohta ja seisukorda, kuid oluline on ka kinnisvara dokumentatsiooni korrektsus. Näiteks võib probleeme tekkida juhul, kui eramule on tehtud ulatuslikke ümberehitusi, mida ei ole ehitisregistris kajastatud. Sellised puudused võivad vähendada vara tagatisväärtust või takistada selle kasutamist laenu tagatisena.

Kinnisvara turuväärtuse kindlakstegemiseks on vaja panga aktsepteeritud kinnisvarabüroo eksperthinnangut. Coop Pank aktsepteerib kuni 6 kuu vanust eksperthinnangut.

Ka juba olemasolev kodulaen ei pruugi välistada kinnisvara kasutamist täiendava laenu tagatisena. Kui kinnisvarale on varem hüpoteek seatud, sõltuvad uue laenu võimalused muu hulgas vara väärtusest, olemasolevast laenujäägist ja varasematest tagatiskokkulepetest. Seda tasub laenuhalduriga eraldi arutada.

Oluline on teada, et kinnisvara tagatiseks seadmine ei tähenda sellest loobumist. Vara jääb endiselt selle omaniku omandisse ja kasutusse. Laenu tagamiseks seatakse kinnisvarale hüpoteek, mis annab pangale õiguse nõuda tõsiste makseraskuste korral tagatise müüki, et laekuvatest rahadest laen tasuda. Seetõttu tuleb oma kodu tagatiseks seadmisel veenduda, et uus laenukohustus oleks jõukohane.

Kuidas kinnisvara tagatisel laenu taotleda?

Coop Pangas saab kinnisvara tagatisel laenu alates 7500 eurost. Laenu saab võtta kuni 20 aastaks ning kinnisvara soetamise eesmärgil kuni 30 aastaks.

Võimalik laenusumma sõltub nii tagatiseks pakutava kinnisvara väärtusest kui ka kliendi maksevõimest. See tähendab, et isegi kui tagatiseks seada väärtuslik kinnisvara, ei määra laenu suurust üksnes selle turuhind, vaid pank hindab esmalt taotleja igakuiseid sissetulekuid, väljaminekuid ja olemasolevaid finantskohustusi.

Kuigi kinnisvara tagatisel laenu taotlemine eeldab rohkem toiminguid kui tavalise väikelaenu võtmine, teeb Coop Pank esmase pakkumise ja korteri tagatisega ka siduva pakkumise enne kinnisvara hindamisega seotud kulutuste tegemist. Kokkuvõtlikult koosneb kinnisvara tagatisel laenu võtmine neljast etapist:

1. Tee ülevaade olemasolevatest kohustustest ja esita taotlus.
2. Laenuhaldur koostab personaalse pakkumise.
3. Esita kinnisvara eksperthinnang.
4. Sõlmi laenuleping ja sea kinnisvarale hüpoteek. Seejärel makstakse laen välja ning senised kohustused saab kokkulepitud korras tagasi maksta.

Uuri, kas laenukohustusi saaks soodsamalt refinantseerida

Aastate jooksul võetud laenude tingimused ei pruugi enam olla kõige soodsamad. Seetõttu tasub oma finantskohustused aeg-ajalt üle vaadata ja hinnata, kas nende refinantseerimine võiks aidata vähendada intressikulu või muuta igakuise eelarve paremini hallatavaks.

Refinantseerimist tasub kaaluda siis, kui see aitab muuta igakuise maksekoormuse jõukohasemaks. Enne otsust tuleks siiski võrrelda laenude kogukulu ja arvestada uue laenuga kaasnevate tingimustega.

Kinnisvarajurist Evi Hindpere: Mille eest peab eluruumi üürnik tegelikult maksma?

28.10.2026 Evi Hindpere

Võlaõigusseaduse kohaselt on üürileping tasuline leping. See tähendab, et üürnik maksab eluruumi kasutamise eest tasu ehk üüri lepingus kokkulepitud suuruses ja tähtaegadel. Eestis on levinud praktika, et üüri tasutakse ettemaksetena.

Aga kas lisaks üürile tuleb maksta ka muid tasusid?

Lisaks üürile võib üürnik olla kohustatud tasuma üüritud eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulude eest, kuid selleks peab olema üürilepingus kokku lepitud.

Kõrvalkulud on tasud üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud eluruumi kasutamisega, kuid ei hõlma eluruumi parendamist ega puuduste kõrvaldamist.

Kas remondifond on kõrvalkulu? Ei ole. Korteriühistu remondifondi maksed ei ole seaduse tähenduses kõrvalkulud, sest need on seotud hoone korrashoiu ja parendamisega, mitte pelgalt eluruumi kasutamisega.

See aga ei tähenda, et remondifondi maksete kandmist ei saaks üürilepingus üldse kokku leppida. Selline kokkulepe peab olema selgesõnaline ning kulude suurus ja ulatus peavad olema mõistlikud, proportsionaalsed ja üürnikule ettenähtavad. Pelgalt remondifondi lisamisest nõnda nimetatud kommunaalkulude nimekirja ei piisa, et eeldada üürniku kohustust need maksed tasuda.

Kui näiteks suure tormiga lendab majalt katus ära ja ühistu otsustab hüppeliselt tõsta remondifondi makseid, siis selle hinnatõusu peab kandma korteriomanik, mitte üürnik.

Minu soovitus üürileandjatele ja maakleritele – ärge kasutage internetist leitud suvalisi üürilepingute põhjasid ega võtke kontrollimata kujul kasutusele tehisaru koostatud lepinguid. Ka hästi kõlav lepingupunkt ei pruugi olla õiguslikult korrektne ega kaitsta teid vaidluse korral.

Mõistlik on teha ühekordne investeering ja lasta juristil koostada korralik üürilepingu põhi, mis arvestab kehtiva õiguse ja teie vajadustega.

Hea leping ei hoia ära kõiki vaidlusi, kuid aitab vältida paljusid neist, mis algavad lihtsast küsimusest:
Kes pidi selle arve tegelikult maksma?

Evi Hindpere – kinnisvarajurist
info@kinnisvarajurist.ee
www.kinnisvarajurist.ee

Lisateave ja kontakt

Lepi kokku aeg konsultatsiooniks.

Evi Hindpere
Kinnisvarajurist
www.kinnisvarakool.ee/kinnisvarajurist

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Tallinn: Tallinn tutvustab Tulika tänava ümberehituse kahte varianti

28.10.2026 Tallinn.ee

Tallinn kavandab Tulika tänava ja sellega ristuva Paldiski maantee lõigu uuendamist, et muuta tänav ohutumaks ning parandada jalgsi, jalgrattaga, ühistranspordiga ja autoga liikujate võimalusi. Valminud on kaks eskiisi, mis erinevad peamiselt sõiduradade arvu poolest, ning linn ootab neile elanike tagasisidet.

Tallinna abilinnapea Kristjan Järvani sõnul peab tänavaruumi kujundamisel leidma tasakaalu liiklusvoogude ja ohutuse vahel. „Tulika tänav peab olema turvaline ja toimiv kõigile liiklejatele, nii autojuhtidele kui ka jalgsi liikujatele. Seepärast hindame erinevaid lahendusi liikluse sujuvuse ning jalakäijate, ratturite ja ühistranspordi vajaduste järgi. Valminud on kaks erinevat varianti – arvestades aga tallinlaste liikumisvajadustega, ei pea ma realistlikuks 1+1 sõidurajaga varianti. Lõpliku otsuse tegemisel loomulikult arvestame elanike tagasisidega,“ ütles Järvan.

Esimene eskiis näeb ette ühe sõiduraja kummaski suunas ehk 1+1 lahenduse. Teises variandis on kavandatud 2+1 sõidurada. Mõlema lahenduse puhul on ette nähtud uued kõnniteed, rattateed ja tänavahaljastus. Sobiva lahenduse leidmiseks on tehtud liiklusuuring ning lõplik valik tehakse ruumiliste võimaluste ja eri liikumisviiside vajaduste hindamise järel.

Rekonstrueerimise käigus uuendatakse ka vee- ja kanalisatsioonirajatisi, rajatakse eraldi sademeveekanalisatsioon ning korrastatakse tänavavalgustus. Lahenduse kavandamisel arvestatakse ka kõrghaljastuse ja tänava ääres paiknevate miljööväärtuslike hoonetega.

„Tulika tänava muutused puudutavad paljusid Kristiine elanikke ja siin liikuvaid inimesi. Soovime, et uus tänavaruum oleks turvaline, mugav ja roheline. Kutsun kõiki huvilisi eskiisidega tutvuma ning oma mõtteid ja ettepanekuid esitama,“ ütles Kristiine linnaosavanem Ahti Kallikorm.

Eskiiside avalik tutvustus toimub 3. novembril 2026 kell 17.30 Kristiine linnaosa valitsuses aadressil Metalli 5.

Tagasisidet mõlema variandi kohta saab esitada kuni 10. novembrini 2026. Ettepanekuid kaalutakse põhiprojekti koostamisel, arvestades tehnilisi ja ruumilisi võimalusi ning eelarvet.

Lisainfo ja projekti materjalid: https://www.tallinn.ee/et/tulika

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine praktikas – kuidas vältida vaidlusi, järelevalve märkusi ja probleeme objekti üleandmisel?

Hepsor AS 2026 III kvartali ja 9 kuu konsolideeritud auditeerimata vahearuanne

28.10.2026 Adaur.ee

2026. aasta esimesed üheksa kuud on Hepsori jaoks olnud aktiivse arendustegevuse ja mahukate investeeringute periood. Kontsern on jõudnud investeerimistsükli kõige kapitalimahukamasse etappi, mida peegeldab bilansimahu aastane 44%-line kasv. 2025. aastal alanud uus ja senisest mahukam investeerimistsükkel loob tugeva aluse kontserni edasisele arengule. Tehtud investeeringute tulemused hakkavad järk-järgult kajastuma kontserni finantstulemustes alates 2026. aasta neljandast kvartalist, mil arendusprojektid jõuavad realiseerimisfaasi.

Aruandeperioodi finantstulemusi mõjutas eelkõige müügiks valmis korterite väike jääk. Alustasime aastat 28 valmis korteriga ning tänaseks on neist müümata veel üks korter. Aruande avaldamise ajaks on Hepsor alustanud Tallinnas, Manufaktuuri kvartalis asuva M12- nimelise arendusprojekti korterite üleandmist, mis tähistab ligi kaheaastase perioodi lõppu, mil kontsernil Eestis uusi kortermaju ei valminud.

Hepsori arendusportfelli potentsiaalne müügitulu ulatus 30. septembri 2026 seisuga 535 miljoni euroni (30.09.2025: 385 miljonit eurot), millest 86% (30.09.2025: 82%) moodustas elukondlik kinnisvara ja 14% (30.09.2025: 18%) ärikinnisvara.

Kontserni 2026. aasta esimese üheksa kuu müügitulu oli 7,6 miljonit eurot (9 kuud 2025: 30,9 miljonit eurot) ja aruandeaasta kolmanda kvartali müügitulu oli 1,3 miljonit eurot (III kvartal 2025: 8,8 miljonit eurot).

Aruandeaasta üheksa kuu puhaskahjum oli 3,2 miljonit eurot (9 kuud 2025: puhaskasum 1,5 miljonit eurot), millest emaettevõtte omanike puhaskahjum oli 2,9 miljonit eurot (9 kuud 2025: puhaskasum 0,9 miljonit eurot).

Kontserni kolmanda kvartali puhaskahjum oli 1,0 miljonit eurot (III kvartal 2025: puhaskasum 1,2 miljonit eurot), millest emaettevõtte omanike kahjumiks kujunes 1,0 miljonit eurot (III kvartal 2025: puhaskasum 1,1 miljonit eurot).

Kontserni bilansimaht on aastaga kasvanud 44% ulatudes seisuga 30.09.2026 – 116,0 miljoni euroni (30.09.2025: 80,7 miljonit eurot).

Septembris viis Hepsor 20 miljoni euro suuruse võlakirjaprogrammi raames läbi teise avaliku emissiooni, milles 974 investorit märkisid võlakirju 7,1 miljoni euro väärtuses. Pakkumise esialgne maht märgiti 2,4-kordselt üle ning suure huvi tõttu suurendati emissiooni mahtu 3 miljonilt 5 miljoni euroni.

Ehituses ja müügis olevad arendusprojektid

2026. aasta esimesel üheksal kuul sõlmis kontsern võla- ja asjaõiguslepingute alusel 175 korteri esmamüüki koguväärtusega 34,5 miljonit eurot, mis on vastavalt 31% ja 27% enam kui aasta varem (9 kuud 2025: 134 korterit ja 27,1 miljonit eurot).

Aruandekvartali lõpu seisuga ulatus nelja kvartali keskmine esmamüükide maht 10,8 miljoni euroni (30.09.2025: 8,6 miljonit eurot), kasvades aastaga 26%.

30.09.2026 seisuga oli kontsernil eelmüügis ja müügis 7 elukondlikku arendusprojekti (30.09.2025: 9 elukondlikku arendusprojekti), millest üks oli valminud ning kuus ehituses.

Kontsernil on ehituses 548 korterit (30.09.2025: 374), millest 289 korterit Eestis (30.09.2025: 201) ja 259 korterit Lätis (30.09.2025: 173).

Ärikinnisvara

Seisuga 30.09.2026 on Hepsori valmis ärikinnisvara portfellist, mis koosneb neljast projektist kogumahuga 16 678 m², üürilepingutega kaetud 92% üüritavast pinnast.

SIA „Riga Properties 4“ osanikud otsustasid loobuda kavandatud ärikinnisvaraprojekti arendamisest ning panna ettevõttele kuuluvad kinnistud müüki. Otsuse tegemisel lähtuti ärikinnisvaraturu praegusest nõudlusest ja projekti arendusväljavaadetest.

Kanada arendusprojektid

2026. aasta kolmas kvartal oli Hepsori Kanada arendusprojektide jaoks oluline. Toronto linnavolikogu otsustega jõustusid ehitusõigused kahes arendusprojektis – Isabella ja Elysium Glenavy.

Isabella arendusprojektis on võimalik rajada ligikaudu 46 000 m² ehitusmahuga 70-korruseline üürikortermaja ning Elysium Glenavy projektis ligikaudu 26 500 m² ehitusmahuga 36-korruseline üürikortermaja.

Koos 2025. aastal ehitusõiguse saanud Weston Roadi projektiga on Hepsori viiest Kanada arendusprojektist kolmes saavutatud kavandatud ehitusmaht.

Tulevikuvaade

2026. aasta neljandas kvartalis on kavandatud kahe elukondliku arendusprojekti valmimine: Tallinnas Manufaktuuri 12 aadressil asuv 49 korteriga M12 arendusprojekt ning Riias 103 korteriga 360° Dzelzavas Residences arendusprojekt. Kokku valmib kahes projektis 152 uut korterit, millest 30. septembri seisuga oli võlaõiguslepingutega müüdud 75 korterit.

Käesoleva aasta viimases kvartalis keskendume eelkõige ehituses olevate arendusprojektide valmimisele, korterite müügile ning uute projektide ettevalmistamisele.

Eestis on olulisel kohal Manufaktuuri kvartali arendustegevuse jätkamine ja Paevälja kvartali esimese etapi ehitus. Neljandas kvartalis on kavandatud Rae vallas aadressil Vana-Tartu mnt 49 Veski Keskuse arendusprojekti ehituse algus. Veski Keskusesse on planeeritud 3 551 m² üüritavat pinda, millest 96% on üürilepingutega kaetud.

Lätis jätkame mitme uue elukondliku arendusprojekti ettevalmistamist ja elluviimist. 2026. aastal on kavas alustada ehitust Riias aadressil Starta 17 asuva arendusprojekti esimeses etapis, mille käigus valmib 84 korterit.

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

tuhandetes eurodes	30.09.2026	31.12.2025	30.09.2025

Varad
Käibevarad
Raha ja raha ekvivalendid	7 410	3 821	1 867
Lühiajalised finantsinvesteeringud	50	0	0
Nõuded ja ettemaksed	1 879	1 807	1 796
Lühiajalised laenunõuded	425	0	0
Varud	76 628	58 938	53 994
Käibevarad kokku	86 392	64 566	57 657
Põhivarad
Materiaalne põhivara	208	260	274
Immateriaalne põhivara	0	0	1
Kinnisvarainvesteering	11 820	11 820	7 980
Finantsinvesteeringud	9 078	7 837	7 550
Investeeringud ühisettevõtetesse	451	26	1
Pikaajalised laenunõuded	6 651	6 521	6 572
Muud pikaajalised nõuded	1 351	805	631
Põhivarad kokku	29 559	27 269	23 009
Varad kokku	115 951	91 835	80 666
Kohustised ja omakapital
Lühiajalised kohustised
Lühiajalised laenukohustised	1 617	5 687	8 192
Lühiajalised rendikohustised	12	50	13
Ettemaksed klientidelt	4 530	1 544	1 211
Võlad tarnijatele ja muud võlad	7 973	6 832	5 255
Lühiajalised kohustised kokku	14 132	14 113	14 671
Pikaajalised kohustised
Pikaajalised laenukohustised	67 917	42 060	36 720
Pikaajalised rendikohustised	112	112	162
Muud pikaajalised kohustised	9 213	8 472	7 500
Pikaajalised kohustised kokku	77 242	50 644	44 382
Kohustised kokku	91 374	64 757	59 053
Omakapital
Aktsiakapital	3 913	3 913	3 913
Ülekurss	8 917	8 917	8 917
Reservkapital	385	385	385
Jaotamata kasum	11 362	13 863	8 398
Omakapital kokku	24 577	27 078	21 613
sh emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital kokku	16 999	20 858	21 323
sh vähemusosanikele kuuluv omakapital kokku	7 578	6 220	290
Kohustised ja omakapital kokku	115 951	91 835	80 666

Konsolideeritud koondkasumi aruanne

tuhandetes eurodes	9 kuud 2026	9 kuud 2025	III kvartal 2026	III kvartal 2025

Müügitulu	7 568	30 888	1 344	8 825
Müüdud kaupade ja teenuste kulu (-)	-6 766	-25 946	-958	-6 743
Brutokasum	802	4 942	386	2 082
Turustuskulud (-)	-799	-676	-303	-228
Üldhalduskulud (-)	-1 420	-1 356	-559	-438
Muud äritulud	44	314	27	232
Muud ärikulud (-)	-50	-211	-15	-45
Ärikasum/-kahjum	-1 423	3 013	-464	1 603
Finantstulud	616	322	248	165
Finantskulud (-)	-2 048	-1 527	-751	-525
Kasum enne tulumaksu	-2 855	1 808	-967	1 243
Tulumaks	-323	-283	-1	0
Aruandeperioodi puhaskasum	-3 178	1 525	-968	1 243
Emaettevõtte omanikele kuuluv osa puhaskasumis/-kahjumis	-2 878	937	-962	1 133
Vähemusosalusele kuuluv osa puhaskasumis/-kahjumis	-300	588	-6	110

Koondkasum/-kahjum
Omanikuvahetusega seotud muutused	-137	-81	-353	-81
Vähemusosaluse varjatud tuletisinstrumentide väärtuse muutus	-98	-534	-59	-106
Valuutakursi vahed välisettevõtete ümberarvestusel	-12	-375	29	-83
Aruandeperioodi muu koondkasum kokku	-247	-990	-383	-270
Emaettevõtte omanikele kuuluv osa muu koondkasumis/-kahjumis	75	418	65	759
Vähemusosalusele kuuluv osa koondkasumis	-322	-1 408	-448	-1 029

Aruandeperioodi koondkasum kokku	-3 425	535	-1 351	973
Emaettevõtte omanikele kuuluv osa koondkasumis/-kahjumis	-2 803	1 355	-897	1 892
Vähemusosalusele kuuluv osa koondkasumis/-kahjumis	-622	-820	-454	-919

Kasum aktsia kohta
Tava (eurot aktsia kohta)	-0,74	0,24	-0,46	0,29
Lahustatud (eurot aktsia kohta)	-0,74	0,24	-0,46	0,29

Täispika 2026. aasta III kvartali ja 9 kuu konsolideeritud auditeerimata vahearuandega saab tutvuda Hepsori kodulehel: https://hepsor.ee/investorile/aktsia/aruandedjaesitlused/

Hepsor Q3_2026_EST

Kinnisvarakool: AI kinnisvaramaaklerile: tööriistad, võimalused ja praktilised lahendused

Uus Maa: 5 müüti kinnisvara hindamisest

28.10.2026 Adaur.ee

Kinnisvara hindamine on valdkond, mille kohta liigub palju eksiarvamusi. Mõni arvab, et hindaja määrab väärtuse sisetunde järgi, teine usub, et väärtus sõltub tellija soovidest või panga ootustest. Tegelikkuses on hindamine märksa objektiivsem ja süsteemsem protsess, kui esmapilgul paista võib.

Kinnisvara väärtus ei sünni ühe inimese arvamusest, vaid turu käitumisest. Hindaja ülesanne on koguda andmeid, analüüsida võrreldavaid tehinguid, hinnata vara omadusi ning teha nende põhjal põhjendatud järeldus. Kuigi iga kinnisvara on omanäoline, lähtutakse hindamisel alati samadest põhimõtetest: objektiivsusest, sõltumatusest ja turuandmetest. Uus Maa kohtuekspertiiside ja hüvitamise kaasuste juhtiv hindaja Kerli Koha tutvustab viit levinud müüti, millega kinnisvara hindajad oma töös kõige sagedamini kokku puutuvad.

Müüt nr 1: Hindaja määrab väärtuse oma arvamuse järgi

Sageli arvatakse, et hindaja vaatab objekti üle, mõtleb hetke ja otsustab seejärel, kui palju kinnisvara väärt on. Tegelikkuses on hindaja isiklikul arvamusel väärtuse kujunemisel väga väike roll.

Hindamisaruande koostamise aluseks on eelkõige turuinfo. Hindaja analüüsib piirkonnas toimunud tehinguid, võrdleb hinnatava vara omadusi sarnaste objektidega ning teeb vajalikke kohandusi erinevuste arvestamiseks. Mida rohkem on olemas võrreldavaid turuandmeid, seda usaldusväärsem on ka hinnang.

Hindaja ei küsi, kui palju vara võiks tema arvates maksta. Pigem küsib ta, millise hinnaga oleks tüüpiline ostja valmis selle vara tavapärastel turutingimustel omandama. Seetõttu ei ole hindamisaruanne arvamus, vaid analüütiline hinnang, mis peab olema kontrollitav ja põhjendatav.

Müüt nr 2: Müügikuulutuse hind näitab turuväärtust

Kinnisvaraportaalides ringi vaadates võib jääda mulje, et vara väärtus on täpselt see summa, mis kuulutuses kirjas. Tegelikkuses näitab kuulutuse hind müüja ootust, mitte tingimata turu valmisolekut seda summat maksta.

Turul kohtab nii üle- kui ka alahinnatud pakkumisi. Mõne objekti müügihind kujuneb lõpuks kuulutuse hinnast madalamaks, mõnel juhul ka kõrgemaks. Lõplik vastus selgub alles siis, kui müüja ja ostja jõuavad tehinguni. Seetõttu käsitlevad hindajad müügikuulutusi pigem täiendava infona ning tuginevad väärtuse määramisel eelkõige reaalselt toimunud tehingutele. Just tehingud näitavad, millise hinnaga on ostjad olnud valmis sarnase vara eest tegelikult tasuma.

Hea näide on olukord, kus piirkonnas on mitu kuud üleval olnud kõrge hinnaga pakkumine. Kuulutust vaadates võib jääda mulje, et tegemist on piirkonna hinnatasemega, kuid kuna ostjad pole valmis selle hinnaga ostma, ei peegelda see tegelikku turuväärtust.

Müüt nr 3: Turuväärtus peab vastama laenusummale

Üsna levinud on arusaam, et eksperthinnangu eesmärk on põhjendada soovitud laenu saamist. Mõnikord peetakse hindajat lausa protsessi osapooleks, kelle ülesanne on tehingule „roheline tuli“ anda. Tegelikkuses ei ole hindaja eesmärk ei laenu võimaldamine ega selle takistamine. Hindaja ülesanne on määrata kinnisvara turuväärtus sõltumata sellest, milliseid ootusi omavad ostja, müüja või pank.

Praktikas tuleb ette olukordi, kus ostuhind ja turuväärtus langevad kokku, kuid esineb ka juhtumeid, kus need erinevad märkimisväärselt. Näiteks võib ostja vara emotsionaalsest väärtusest lähtuvalt üle turuhinna omandada või vastupidi, saada vara soodsalt sugulastevahelise tehingu käigus.

Pangad kasutavad hindamisaruannet just seetõttu, et hindaja peab olema sõltumatu. Kui väärtus kujuneks tellija soovide järgi, kaotaks eksperthinnang oma peamise eesmärgi ning usaldusväärsuse.

Müüt nr 4: Remont tõstab kinnisvara väärtust alati remondi maksumuse võrra

Omanike seas on üsna tavapärane arvamus, et kui kinnisvarasse investeerida 20 000 eurot, suureneb selle väärtus automaatselt sama summa võrra. Kahjuks ei toimi turg nii lihtsalt.

Turuväärtus sõltub sellest, kui oluliseks peavad ostjad tehtud parandusi ning kui palju nad on valmis nende eest rohkem maksma. Mõned investeeringud võivad vara väärtust märkimisväärselt suurendada, kuid teised võivad olla olulised eelkõige omaniku enda mugavuse seisukohast.

Näiteks võib amortiseerunud katuse vahetamine olla ostja jaoks pigem eeldus kui lisaväärtus. Samuti ei pruugi väga kallid ja omaniku isiklikule maitsele vastavad siseviimistluslahendused järgmisele omanikule sama palju väärtust omada.

Kõige paremini säilitavad väärtust üldjuhul investeeringud, mis parandavad hoone tehnilist seisukorda, energiatõhusust või kasutusmugavust laiemas mõttes. Ka siis ei ole aga automaatselt tagatud, et kogu tehtud kulu realiseerub kinnisvara väärtuses.

Müüt nr 5: Hindaja saab tellija soovil väärtust muuta

Peaaegu iga hindaja on vähemalt korra kuulnud küsimust, kas väärtust oleks võimalik veidi kõrgemaks või madalamaks korrigeerida. Selline arusaam pärineb ilmselt ajast, mil hindamisprotsessi läbipaistvus oli väiksem ning avalikkus ei teadnud täpselt, kuidas väärtus kujuneb.

Kutseline hindaja peab oma järeldusi põhjendama ja dokumenteerima. Hindamisaruandes esitatud väärtus peab olema kooskõlas kasutatud andmete, tehtud analüüsi ja turuolukorraga. Kui aruannet kontrollib teine hindaja, pank, kohus või muu osapool, peab olema võimalik jälgida, kuidas tulemuseni jõuti.

See ei tähenda, et hindamisaruandes ei võiks esineda vigu. Kui pärast aruande valmimist ilmneb uus oluline teave või leitakse eksimus andmetes, saab aruannet täiendada või parandada. Küll aga ei saa väärtust muuta lihtsalt seepärast, et tulemus ei vasta tellija ootustele.

Hindaja sõltumatus on üks olulisemaid põhimõtteid kogu hindamisvaldkonnas. Just see annab turuosalistele kindluse, et hinnang põhineb faktidel, mitte huvidel.

Kinnisvarakool & koolitus: Korteriühistu revisjonikomisjoni töö praktikas

Hepsor AS consolidated unaudited interim report for Q3 2026 and nine months

28.10.2026 Adaur.ee

The first nine months of 2026 were characterised by active development and substantial investments for Hepsor. The Group has reached the most capital-intensive stage of its investment cycle, as reflected in the 44% year-on-year increase in total assets. The new and larger-scale investment cycle, which began in 2025, provides a solid foundation for the Group’s future growth. The investments made are expected to be gradually reflected in the Group’s financial results from the fourth quarter of 2026 onwards, as development projects enter the sales and handover phase.

The financial results for the reporting period were primarily affected by the limited inventory of completed apartments available for sale. The Group started the year with 28 completed apartments, of which only one remains unsold to date. By the publication date of this report, Hepsor had commenced the handover of apartments in the M12 development project in the Manufaktuuri Quarter, marking the end of a nearly two-year period during which no new residential buildings were completed by the Group in Estonia.

As at 30 September 2026, the potential sales revenue of Hepsor’s development portfolio amounted to 535 million euros (30 September 2025: 385 million euros), of which residential real estate accounted for 86% (30 September 2025: 82%) and commercial real estate for 14% (30 September 2025: 18%).

The Group’s sales revenue for the first nine months of 2026 was 7.6 million euros (9 months 2025: 30.9 million euros), and revenue for the third quarter of the reporting year was 1.3 million euros (Q3 2025: 8.8 million euros).

The Group’s net loss for the first nine months of the reporting year was 3.2 million euros (9 months 2025: net profit of 1.5 million euros), of which the net loss attributable to the owners of the parent was 2.9 million euros (9 months 2025: net profit 0.9 million euros).

The Group’s net loss for the third quarter amounted to 1.0 million euros (Q3 2025: net profit of 1.2 million euros), of which the loss attributable to owners of the parent company amounted to 1.0 million euros (Q3 2025: net profit of 1.1 million euros).

The Group’s total assets increased by 44% year-on-year, reaching 116.0 million euros as at 30 September 2026 (30 September 2025: 80.7 million euros).

In September, Hepsor carried out its second public bond offering under its 20 million euro bond programme. A total of 974 investors subscribed for bonds worth 7.1 million euros. The initial offering was oversubscribed 2.4 times, and in response to strong investor demand, the issue size was increased from 3 million euros to 5 million euros.

Development projects under construction and on sale

During the first nine months of 2026, the Group concluded contracts under the law of obligations and real right contracts for the first-time sale of 175 apartments with a total value of 34.5 million euros, representing increases of 31% and 27%, respectively, compared with the same period of the previous year (9 months 2025: 134 apartments and 27.1 million euros).

At the end of the reporting quarter, the four-quarter average value of first-time sales reached 10.8 million euros (30 September 2025: 8.6 million euros), representing a year-on-year increase of 26%.

As at 30 September 2026, the Group had 7 residential development projects in pre-sale and sale (30 September 2025: 9 residential development projects), of which one had been completed and six were under construction.

The Group had 548 apartments under construction (30 September 2025: 374), comprising 289 apartments in Estonia (30 September 2025: 201) and 259 apartments in Latvia (30 September 2025: 173).

Commercial Real Estate

As at 30 September 2026, 92% of the leasable area in Hepsor’s completed commercial real estate portfolio – comprising four projects with a total area of 16,678 m² – is covered by lease agreements.

The shareholders of SIA “Riga Properties 4” decided not to proceed with the planned commercial real estate development project and to put the properties owned by the company up for sale. The decision was based on current demand in the commercial real estate market and the development prospects of the project.

Canadian development projects

The third quarter of 2026 was significant for Hepsor’s Canadian development projects. Following decisions of Toronto City Council, building rights came into force for two development projects – Isabella and Elysium Glenavy.

The Isabella development project allows for the construction of a 70-storey rental apartment building with a gross building area of approximately 46,000 m², and the Elysium Glenavy project a 36-storey rental apartment building with a gross building area of approximately 26,500 m².

Together with the Weston Road project, which obtained building rights in 2025, the planned building volume has been achieved in three of Hepsor’s five Canadian development projects.

Future outlook

The completion of two residential development projects is planned for the fourth quarter of 2026: the M12 development project at Manufaktuuri 12 in Tallinn, comprising 49 apartments, and the 360° Dzelzavas Residences development project in Riga, comprising 103 apartments. A total of 152 new apartments will be completed across the two projects, of which 75 had been sold under the law of obligations contracts as at 30 September 2026.

In the final quarter of the year, our primary focus will be on completing development projects currently under construction, selling apartments and preparing new projects.

In Estonia, key priorities include continuing the development of the Manufaktuuri Quarter and the construction of the first phase of the Paevälja Quarter. Construction of the Veski Keskus development project at Vana-Tartu mnt 49 in Rae Municipality is scheduled to commence in the fourth quarter. Veski Keskus will provide 3,551 m² of lettable area, of which 96% is already covered by lease agreements.

In Latvia, we continue to prepare and implement several new residential development projects. Construction of the first phase of the development project at Starta 17 in Riga, comprising 84 apartments, is scheduled to commence in 2026.

Consolidated statement of financial position

in thousands of euros	30 September 2026	31 December 2025	30 September 2025

Assets
Current assets
Cash and cash equivalents	7,410	3,821	1,867
Current financial investments	50	0	0
Trade and other receivables	1,879	1,807	1,796
Current loan receivables	425	0	0
Inventories	76,628	58,938	53,994
Total current assets	86,392	64,566	57,657
Non-current assets
Property, plant and equipment	208	260	274
Intangible assets	0	0	1
Investment properties	11,820	11,820	7,980
Financial investments	9,078	7,837	7,550
Investments in joint ventures	451	26	1
Non-current loan receivables	6,651	6,521	6,572
Other non-current receivables	1,351	805	631
Total non-current assets	29,559	27,269	23,009
Total assets	115,951	91,835	80,666
Liabilities and equity
Current liabilities
Loans and borrowings	1,617	5,687	8,192
Current lease liabilities	12	50	13
Prepayments from customers	4,530	1,544	1,211
Trade and other payables	7,973	6,832	5,255
Total current liabilities	14,132	14,113	14,671
Non-current liabilities
Loans and borrowings	67,917	42,060	36,720
Non-current lease liabilities	112	112	162
Other non-current liabilities	9,213	8,472	7,500
Total non-current liabilities	77,242	50,644	44,382
Total liabilities	91,374	64,757	59,053
Equity
Share capital	3,913	3,913	3,913
Share premium	8,917	8,917	8,917
Reserves	385	385	385
Retained earnings	11,362	13,863	8,398
Total equity	24,577	27,078	21,613
incl. total equity attributable to owners of the parent	16,999	20,858	21,323
incl. non-controlling interest	7,578	6,220	290
Total liabilities and equity	115,951	91,835	80,666

Consolidated statement of profit and loss and other comprehensive income

in thousands of euros	9 months 2026	9 months 2025	Q3 2026	Q3 2025

Revenue	7,568	30,888	1,344	8,825
Cost of sales (-)	-6,766	-25,946	-958	-6,743
Gross profit	802	4,942	386	2,082
Marketing expenses (-)	-799	-676	-303	-228
Administrative expenses (-)	-1,420	-1,356	-559	-438
Other operating income	44	314	27	232
Other operating expenses (-)	-50	-211	-15	-45
Operating profit (-loss) of the year	-1,423	3,013	-464	1,603
Financial income	616	322	248	165
Financial expenses (-)	-2,048	-1,527	-751	-525
Profit before tax	-2,855	1,808	-967	1,243
Corporate income tax	-323	-283	-1	0
Net profit (-loss) for the year	-3,178	1,525	-968	1,243
Attributable to owners of the parent	-2,878	937	-962	1,133
Non-controlling interest	-300	588	-6	110

Other comprehensive income (-loss)
Changes related to change of ownership	-137	-81	-353	-81
Change in value of embedded derivatives with minority shareholders	-98	-534	-59	-106
The effects of changes in foreign exchange rates	-12	-375	29	-83
Other comprehensive income (-loss) for the period	-247	-990	-383	-270
Attributable to owners of the parent	75	418	65	759
Non-controlling interest	-322	-1,408	-448	-1,029

Comprehensive income (-loss) for the period	-3,425	535	-1,351	973
Attributable to owners of the parent	-2,803	1,355	-897	1,892
Non-controlling interest	-622	-820	-454	-919

Earnings per share
Basic (euros per share)	-0.74	0.24	-0.25	0.29
Diluted (euros per share)	-0.74	0.24	-0.25	0.29

The full unaudited consolidated interim report for Q3 and nine months of 2026 is available on Hepsor’s website: https://hepsor.ee/en/for-investors/stock/reports-2

Hepsor Q3_2026_ENG

Tallinn: Selgus Raekoja platsi avaliku ruumi ideevõistluse võidutöö

27.10.2026 Tallinn.ee

Tallinna linna korraldatud Raekoja platsi avaliku ruumi ideevõistluse võitis arhitektuuribüroo Nikita Atikin OÜ kavandiga „Pusle“, mille autorid on Kristiina Way, Eva Kedelauk ja Kristel Niisuke.

Ideevõistluse eesmärk oli leida Raekoja platsile kaasaegne ruumiline lahendus, mis mitmekesistab väljaku kasutusvõimalusi nii igapäevaselt kui ka suurürituste ajal ning loob kvaliteetse, inimsõbraliku ja ligipääsetava avaliku ruumi, arvestades UNESCO maailmapärandi keskkonna eripäraga. Samuti pidi ideekavand pakkuma uut kontseptsiooni Tallinna jõuluturule.

„Raekoja plats peab säilitama oma ajaloolise väärikuse ning olema kohtumispaik, kus tallinlastel ja meie külalistel on hea olla igal aastaajal. Elanikud ja läheduses tegutsevad ettevõtjad on väljendanud ootust, et siin oleks rohkem võimalusi istuda, puhata ja aega veeta ka väljaspool suurüritusi. Platsi uuendamisel soovime neid ootusi arvestada, hoida ajaloolist keskkonda ja parandada ligipääsetavust, jättes ruumi ka suurtele sündmustele. Ideekonkursi tulemused annavad selleks aluse ning linna järgmine ülesanne on viia head ideed läbimõeldult ellu,“ ütles Tallinna linnapea Peeter Raudsepp.

Võistlusele laekus üheksa kavandit, millest kaheksa kvalifitseerus hindamisele. Žürii hindas tööde vastavust võistlusülesandele, ruumilist kvaliteeti ja sobivust ajaloolisse keskkonda, ideede uuenduslikkust ning ehitus- ja hoolduskulusid.

Võitjaks osutus Nikita Atikin OÜ arhitektuuribüroo ideekavand „Pusle“, mis paistis silma omanäolise ja kohaspetsiifilise lahendusega.

Töö lähtus Raekoja platsi ajaloolisest olemusest, parandades seejuures liikumisvõimalusi hoonete ja terrasside vahel. Jõuluturule pakkus ideekavand toimivat ruumilahendust koos sümpaatselt minimalistliku jõulumajaga. Žürii hinnangul peitub „Pusle“ lahenduse ebatäiuslikkuses oma võlu, leidlikkus ja edasitöötamise potentsiaal.

Võidutöö ühe autori Eva Kadelaugu sõnul lähtub „Pusle“ mängulisest kontseptsioonist. „Ajaloo uurimine ja kokkupanemine on justkui pusletükkide paigutamine. Ka meie disainitud linnamööbel on mänguline ning seda on võimalik vastavalt aastaajale ja sündmusele ümber paigutada. Kõige uhkemad oleme just linnamööbli üle, mis on müstiline nagu ajalugu isegi,“ sõnas Kadelauk.

Teise koha pälvis ideekavand „Kalle“, mille esitas LARStuudio OÜ ning kolmanda koha MARELD landskapsarkitekter AB „Kihid“.

Ergutuspreemia teenisid OÜ Raev ja OMENS OÜ kavandiga „Kolm Vakamaad“ ning OÜ STUUDIO TALLINN kavandiga „Pärandimaastik “.

Ideevõistluse preemiafond oli 50 000 eurot. Võitjale oli ette nähtud 15 000, teisele kohale 12 000 ja kolmandale 10 000 eurot. Ergutuspreemiad olid 6500 eurot.

Žüriisse kuulusid Liina-Liis Urke (Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet), Karin Benksohn (Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet), Ann Kristiin Entson ja Kaire Tooming (Tallinna Linnaplaneerimise Amet), Jaan Tiidemann ja Raivo Kotov (Eesti Arhitektide Liit) ning Tiina Tuulik (Eesti Maastikuarhitektide Liit).

Esimene etapp valmib järgmise aasta jõuludeks

Raekoja platsi projekteerimistööd algavad tänavu detsembris. Arheoloogilised uuringud on kavandatud 2027. aasta maist septembrini. Uue kontseptsiooniga jõuluturg avatakse 2027. aastal ning Raekoja platsi ja seda ümbritsevate tänavate püsilahendus valmib 2029. aasta juunis.

Projekti kogumaksumus on hinnanguliselt 9 miljonit eurot koos käibemaksuga, millest 6,3 miljonit kaetakse Tallinna linna eelarvest.

Projekti maksumus hõlmab lisaks Raekoja platsi ja ümbritsevate tänavate ehitustöödele ka ulatuslikke arheoloogilisi uuringuid ning maa-aluste tehnovõrkude uuendamist. Tööde käigus rajatakse uued katendid, parandatakse liikumisvõimalusi ja ligipääsetavust ning lahendatakse sademevee ärajuhtimine. Projekti kuuluvad ka linnamööbel, valgustus ja uue kontseptsiooniga jõuluturu lahendus.

Kultuurilooliselt väärtusliku ja tehniliselt keeruka piirkonna arendamisel on oluline ellu viia pikaajaline ja terviklik lahendus, mis arvestab ajaloolise keskkonna eripäraga ning toetab linnaruumi kvaliteetset ja kestlikku kasutust.

Projekti rahastab Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, kaasfinantseerivad Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet, Tallinna Vesi ja Utilitas.

Kinnisvarakool: Ehitusjärelevalve praktikas – ehitise ja ehitamise kontrollimine

AS Pro Kapital Grupp aktsionäride erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise teade

27.10.2026 Adaur.ee

AS Pro Kapital Grupp (registrikood 10278802, edaspidi Ühing) juhatus kutsub kokku aktsionäride erakorralise üldkoosoleku, mis toimub neljapäeval, 26. novembril 2026 algusega kell 13.00 (11.00 UTC), Ühingu asukohas, Sõjakooli 11, Tallinn. Koosolekust osavõtjate registreerimine algab 26. novembril 2026 kell 12.45 ja lõpeb kell 13.00 koosoleku toimumise kohas.

Erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise põhjuseks on Ühingu ühe nõukogu liikme tagasikutsumine ja uue nõukogu liikme valimine. Erakorralise üldkoosoleku päevakord on järgmine:

Erakorralise üldkoosoleku juhataja ja protokollija valimine

Valida erakorralise üldkoosoleku juhatajaks Andrus Laurits. Valida protokollija vastavalt erakorralisel üldkoosolekul tehtud ettepanekutele.

Nõukogu liikme tagasikutsumine ja uue liikme valimine

Nõukogu liikmed on valitud ametisse kuni 5. juuli 2029 (k.a). Nõukogu liige Patrick Jacques Bernard Werner on esitanud oma tagasiastumise avalduse. Ühingu juhatus teeb aktsionäride üldkoosolekule ettepaneku kutsuda tagasi üks nõukogu liige ning valida tema asemele uus nõukogu liige.

Nõukogu ja juhatuse ettepanek ja otsuse eelnõu:

Kutsuda Ühingu nõukogust tagasi Patrick Jacques Bernard Werner alates käesoleva otsuse vastuvõtmisest.
Valida Ühingu uueks nõukogu liikmeks Paolo Ortolani (sünd. 23.08.1993), kelle volitused algavad käesoleva otsuse vastuvõtmisest ja kestavad kuni 5. juulini 2029 (k.a).

Ühingu nõukogu liikme CV-ga on võimalik tutvuda Ühingu koduleheküljel www.prokapital.com alajaotuses „Investorile“.

Korralduslikud küsimused:
Erakorralisel üldkoosolekul osalemiseks õigustatud aktsionäride ring määratakse vastavalt Äriseadustiku § 297 lg-le 5 kindlaks seisuga seitse kalendripäeva enne üldkoosoleku toimumist Eesti väärtpaberite registri pidaja või muu depositooriumi, kus aktsiaseltsi aktsiad on registreeritud, arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga, s.o seisuga 19. novembri 2026 tööpäeva lõpu seisuga.

Aktsionäril on õigus erakorralisel üldkoosolekul saada juhatuselt teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta. Juhatus võib keelduda teabe andmisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju aktsiaseltsi huvidele. Juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest, võib aktsionär nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks aktsionäride üldkoosolek, või esitada üldkoosoleku toimumisest alates kahe (2) nädala jooksul hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma.

Eelnevalt päevakorda võtmata võib erakorraline üldkoosolek otsustada järgmise koosoleku kokkukutsumise, lahendada päevakorraga seotud korralduslikke küsimusi ja koosoleku pidamise korda puudutavaid avaldusi ning arutada muid küsimusi ilma otsust tegemata.

Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 aktsiakapitalist, võivad esitada aktsiaseltsile iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõu hiljemalt 3 päeva enne erakorralise üldkoosoleku toimumist, s.o hiljemalt 23. novembriks 2026. Vastav eelnõu tuleb esitada kirjalikult Ühingu aadressil: Sõjakooli 11, Tallinn, 11316.

Aktsionär võib enne erakorralise üldkoosoleku toimumist teatada Ühingule esindaja määramisest või esindajale antud volituse tagasivõtmisest, saates vastavasisulise digitaalselt allkirjastatud teate e-posti aadressile prokapital@prokapital.com või toimetades kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teate Ühingu kontorisse aadressil Sõjakooli 11, Tallinn hiljemalt 25. novembriks 2026 kell 16.00.

Ühingu aktsionäridel on võimalus tutvuda erakorralise üldkoosoleku otsuste ettepanekute ja eelnõudega, nõukogu liikme CV-ga Ühingu koduleheküljel www.prokapital.com alajaotus Ettevõte, Investorile, Aktsionär all või eelneval etteteatamisel tööpäeviti kokkulepitud ajal vahemikus 9.00–17.00 Ühingu kontoris aadressil Sõjakooli 11, Tallinn. Koosolekuga seotud küsimuste tekkimisel palume võtta ühendust telefonil +372 6 144 920 või e-maili aadressil prokapital@prokapital.com. Aktsionäride koosoleku päevakorda puudutavad küsimused ja vastused avaldatakse Ühingu koduleheküljel www.prokapital.com alajaotus Ettevõte, Investorile, Aktsionär all.

Koosolekul osalemiseks vajalikud dokumendid:
Füüsilisest isikust aktsionäril palume esitada kehtiv isikut tõendav dokument. Juriidilisest isikust aktsionäril palume esitada kehtiv registrikaardi väljavõte (või muu sarnane dokument) vastavast registrist, kus see juriidiline isik on registreeritud, ning esindaja kehtiv isikut tõendav dokument. Nii füüsilisest kui juriidilisest isikust aktsionäri esindajatel tuleb lisaks eespool nimetatud dokumentidele esitada esindatava isiku poolt väljastatud kirjalik volikiri. Välisriigi ametiisiku poolt väljastatud dokument peab olema kas legaliseeritud või kinnitatud dokumenditunnistuse apostille’iga ning tõlgitud inglise keelde.

Hääletamine enne koosolekut (blanketiga):
Päevakorra punkte on võimalik eelhääletada. Blankett koos instruktsioonidega on kättesaadav Ühingu koduleheküljel www.prokapital.com alajaotus Ettevõte, Investorile, Aktsionär all.

Paolo_Ortolani_CV_ET

Statistikaamet: Oktoobris paranes ettevõtjate hinnang majandusele, kuid tarbijad muutusid pessimistlikumaks

27.10.2026 Statistikaamet

Statistikaamet avaldas täna, 27. oktoobril ettevõtete ja tarbijate majanduslikku kindlustunnet mõõtvate uuringute ehk konjunktuuribaromeetrite oktoobri andmed. Kaubandus-, teenindus- ja tööstusettevõtete kindlustunne on eelmise kuuga võrreldes pisut paranenud, ehitussektori ettevõtjate hinnangud kindlustundele jäid septembriga võrreldes samale tasemele, kuid tarbijate kindlustunne vähenes oluliselt.

Oktoobris oli ettevõtete kindlustunde indikaator jätkuvalt kõige kõrgem kaubanduses (+23, septembris +21,1). Eelmise kuuga võrreldes paranesid kaubandusettevõtjate hinnangud nii viimase kolme kuu müügile kui ka järgmise kolme kuu müügi prognoosimisele. Hinnang kaubavarude hetkeseisule mõnevõrra kahanes.

Teenindussektoris oli kindlustunde indikaator +2,7 (septembris +1,2), sealjuures paranes oktoobris oluliselt hinnang järgmise kolme kuu nõudlusele, samas hinnangud viimase kolme kuu müügile ja nõudlusele veidi vähenesid. Tööstusettevõtete kindlustunne oli oktoobris +3,5 (septembris +1,4). Eelmise kuuga võrreldes hindasid tööstusettevõtjad paremaks nii hetke nõudlust kui ka valmistoodangu varusid, järgmise kolme kuu toodangu mahu hinnang jäi eelmise kuu tasemele.

Ehitussektori ettevõtete hinnang kindlustundele jäi septembriga võrreldes samale tasemele (-3,8), kuid teiste sektoritega võrreldes on see jätkuvalt kõige madalam. Sarnaselt eelmistele kuudele peavad ehitusettevõtjad oma tegevuse suurimaks piiranguks ebapiisavat nõudlust.

Tarbijate kindlustunde indikaator oli oktoobris -32,4, mis on oluliselt madalam kui septembris (-23,5). Oktoobris halvenesid tarbijate hinnangud oma leibkonna ja riigi majanduslikule olukorrale nii praegu kui ka järgneva 12 kuu jooksul ning ka püsikaupade ostude prognoosile.

Konjunktuuribaromeetritega hinnatakse nelja ettevõtlussektori ja eratarbijate majanduslikku kindlustunnet. Vastuste põhjal moodustatakse iga sektori kindlustunde indikaator, mis on muu hulgas aluseks majandusprognooside ja üle-euroopaliste võrdluste tegemiseks.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Luminori uuring: vaid 15% vanematega elavatest noortest kogub raha oma kodu ostmiseks

27.10.2026 Adaur.ee

Norstati läbiviidud uuringust selgub, et vanemate või teiste pereliikmete juures elavatest 18–39-aastastest Eesti noortest nimetab vaid 15% omaette elama asumise takistusena seda, et kogub veel raha oma kodu jaoks. Luminori kodulaenude valdkonnajuhi Helina Kikase sõnul näitab see, et vanematekodus elamise taga on enamasti mitu erinevat põhjust ning oma kodu jaoks säästmine ei ole neist kõige sagedasem.

„Vanematega elamist seostatakse sageli mõttega, et noor inimene kogub samal ajal aktiivselt omafinantseeringut, kuid uuringutulemused näitavad märksa mitmekesisemat pilti. Vanematekodus elavad noored nimetavad kõige sagedamini takistusena ebapiisavat sissetulekut ja kõrgeid üürihindu. Oma kodu jaoks raha kogumine on üks põhjustest, kuid sugugi mitte peamine,“ ütles Kikas.

Uuring näitab, et 46% vanemate või teiste pereliikmete juures elavatest Eesti noortest ei ole kolinud omaette elama ebapiisava sissetuleku pärast, 39% sõnas, et üürihinnad on liiga kõrged ja 38% vastas, et neil puuduvad vahendid eluaseme ostu sissemakseks. Samal ajal ütleb 30%, et neil on pere juures lihtsalt mugav elada. Oma kodu jaoks raha kogumist nimetab 15% ning õpingute lõpetamist 12% vastanutest.

„Rahalised põhjused on väga selgelt esiplaanil, kuid tähelepanuväärne on ka see, et ligi kolmandik tunneb end vanematekodus hästi ega näe seetõttu kiiret vajadust välja kolida. Kui kodus elamine toimib kõigi osapoolte jaoks, ei ole iseseisva elu alustamist põhjust teha lihtsalt teatud vanusenumbri pärast. Küll aga tasub pikemaajalised plaanid enda jaoks läbi mõelda, eriti kui eesmärk on tulevikus oma kodu soetada,“ selgitas Kikas.

Balti riikide võrdluses koguvad vanematekodus elavad Eesti noored oma kodu jaoks raha harvem kui lõunanaabrid. Eestis tõi selle omaette elama asumist takistava asjaoluna välja 15%, Lätis 22% ja Leedus 27% vastanutest. Seevastu ebapiisav sissetulek on kõigis kolmes riigis üks sagedasemaid põhjuseid: Eestis nimetas seda 46%, Lätis 43% ja Leedus 45% küsitletutest.

Kikase sõnul võib vanematekodus elamise aeg anda hea võimaluse oma rahalist seisu tugevdada, kui tulevikus on plaanis kodu osta. „Kui eluasemekulud on vanemate juures elades väiksemad kui iseseisvalt üürides, tasub noortel, kelle jaoks on hetkel üürihinnad kõrged või sissemakseks vahendid väikesed, võimalusel osa sellest erinevusest regulaarselt kõrvale panna. Nii kujuneb säästmisharjumus ning samal ajal saab hakata koguma omafinantseeringut ja rahalist puhvrit.“

Ta lisas, et koduostuks valmistumine ei tähenda tingimata seda, et ost peaks olema lähiaastate eesmärk. „Olulisem on saada ülevaade oma sissetulekutest ja kuludest ning mõelda, milline eluasemekulu oleks tulevikus jõukohane. Isegi väiksem regulaarne säästmine annab pikema aja jooksul rohkem valikuvabadust hetkeks, mil oma kodu ostmine muutub reaalseks plaaniks.“

Norstat viis selle aasta augustis Luminori tellimusel kolmes Balti riigis läbi uuringu, milles osales kokku 3006 vastajat: Eestis 1005, Lätis 1001 ja Leedus 1000 inimest. Analüüsitud küsimusele vastas Eestis 66, Lätis 91 ja Leedus 83 inimest vanuses 18–39 aastat.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine praktikas

Tallinn: Tartu maanteel valmis ligi kilomeetri pikkune trammitee haljaskoridor

27.10.2026 Tallinn.ee

Täna avati Tartu maanteel Pronksi ja Lubja tänava vahel ligi kilomeetri pikkune trammitee haljaskoridor. Senine trammirööbaste ümbruses olnud kivisillutis asendati 4500 ruutmeetri ulatuses murukärjega.

Transpordi valdkonna abilinnapea Joel Jesse sõnul liigub Tallinn selle poole, et trammitaristu ei oleks mitte ainult töökindel ja kiirem, vaid sobituks paremini ka linnaruumi. „Haljastusel on siin lisaks meeldivamale tänavaruumile praktiline väärtus – see aitab vähendada tolmu levimist ja trammiliiklusest tulenevat vibratsiooni. Tegemist on püsiva lahendusega, mis lisab Tartu maanteele rohelust pikkadeks aastateks,“ ütles Jesse.

Töid tehti peamiselt öisel ajal, et häirida liiklust võimalikult vähe. Trammiliiklus jätkus kogu ehitusperioodi vältel.

„Tartu maantee on üks Tallinna olulisemaid ja tihedama liiklusega tänavaid, mistõttu oli oluline seda ümbritsev linnaruum muuta meeldivamaks ja hubasemaks. Seejuures ei tulnud haljastuse rajamine ühegi liiklejagrupi arvelt – nii võidavad sellest kõik linnaelanikud,“ lausus keskkonna- ja kommunaalvaldkonna abilinnapea Kristjan Järvan.

Ehitus- ja haljastustööd toimusid 27. juulist 20. oktoobrini ning need teostas Tallinna Teed AS. Projekti lepinguline maksumus oli 200 677,50 eurot, millele lisandub käibemaks.