Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused kinnisvaratehingutes: ostja õigused, müüja kohustused ja müügigarantii praktikas
 

Invego müüs Lätis üle kahe korra rohkem uusi kodusid kui mullu

InvegoEesti kinnisvaraarendaja Invego müüs 2026. aasta esimese kuue kuuga Lätis 76 uut kodu, mis on 130 protsendiline kasv eelmise aasta sama perioodiga võrreldes.

Invego juhi Kristjan-Thor Vähi sõnul näitab poolaasta tugev tulemus, et ettevõtte senine strateegia Läti turul on end õigustanud ning nõudlus kvaliteetsete uute kodude vastu üha kasvab. “Me prognoosisime eelmise aasta kevadel, et Riia läheb uusarenduste müügi poolest Tallinnast õige pea mööda. Kui eelmisel aastal olid Invego müüginumbrid veel suhteliselt võrdsed, siis sel aastal on lätlased vahe selgelt sisse teinud,” kommenteerib Vähi, kelle sõnul on Läti müügiedu juures oma roll ka eestlastel. “Erainvestoreid ahvatlevad Läti turu soodsad sisenemishinnad ja nii on eestlased meie arendustesse ostnud juba mitukümmend korterit,” selgitab Vähi.

Kokku arendab Invego praegu Riias ja selle lähiümbruses kaheksat erinevat elurajooni, millest esimesel poolaastal oli populaarseim Vitolu Parks, kus müüdi kuue kuuga 20 uut kodu, järgnesid Parka Kvartals ja Tornakalna Terases elurajoonid vastavalt 13 ja 11 koduga. “Praegu kogub üha enam populaarsust Marupes Sirds elurajoon Läti pealinna naabruses, mida Invego arendab koos EfTEN Special Opportunities Fundiga,” lisab Vähi, kelle kinnitusel müüs Invego esimese poolaasta 76 kodust koguni 26 juunikuus. “Kolmandik juuni müügist tehti meie kõige uuemas ja ambitsioonikamas arenduses Nordale. Investeerimiskorterite puhul on populaarsed lähikuudel lõplikult valmiv Skanstes Rezidences ning just ehitusse minevad Miera Rezidences ja Tornakalna Terases,” räägib Vähi.

Invego alustas viimase aasta jooksul Lätis nelja uue elurajooni arendust ja müüki. “Kvaliteetsete ja samas jõukohase hinnaga kodude segment on Riia kinnisvaraturul väga kiiresti kasvanud. Aina enam pööratakse tähelepanu mitte ainult korteritele endale, vaid kogu arendatavat kvartalit moodustavale elukeskkonnale. Sarnaselt Eestile panustab Invego ka Läti turul kvaliteetsesse arhitektuuri, elurajooni terviklikkusesse, läbimõeldud avalikku ruumi ja haljastusse, sest just selline terviklik lähenemine kõnetab ostjaid kõige enam,” selgitab Invego juht ettevõtte uusarenduste populaarsuse tagamaid.

Invego grupp on kolmes riigis tegutsev uue põlvkonna kinnisvaraarendaja, mis on spetsialiseerunud tuleviku linnaruumi loovate tervikliku kontseptsiooniga mahukate elurajoonide ja ärikvartalite rajamisele. Enam kui 10-aastase tegevusajalooga Invego gruppi kuulub üle 60 ettevõtte Eestis, Lätis ja Portugalis ning kokku on töös täna 30 erinevat arendusprojekti. Invego grupp on välja arendanud üle 150 000 m² elukondlikku, kokku 1500 kodu ning 50 000 m² ärikinnisvara. Lisaks on töös veel üle 500 000 m² arendusmahte nii elu- kui ärikinnisvara valdkonnas.

Invego on Tallinnas ja selle lähiümbruses viimastel aastatel rajanud uued kodud enam kui tuhandele perele. Senisteks mahukamateks arendusteks on juba valminud Vana-Peetri, Tiskreoja ja Tabasalu Kodu ning praegu töös olevad Luccaranna, Uus-Järveküla, Keila Pargikodude ja Verve elurajoonid.

Läti pealinnas arendab Invego elurajoone Nordale, Tornakalna Terases ja Vitolu Parks ning koos arenduspartner Reterraga elurajoone Parka Kvartals, Skanstes Rezidences ja Miera Rezidences. Riia vahetus läheduses on Invego koos EfTEN Special Opportunities Fundiga arendamas mahukat elurajooni Marupes Sirds ja vaid ridamajadest koosnevat Vide Adaži elamupiirkonda. Lõuna-Portugalis on hetkel arenduses 65 hektaril laiuv Silves Hills 154 villaga, mis on sobilikud nii aastaringseks elamiseks kui hooajaliseks kasutamiseks.

Bigbank: ehitushindade koondindeks näitab jätkuvat hinnatõusu

Statistikaameti avaldatud ehitushinnaindeks näitas, et ehitamine kallines II kvartalis 3,1%, kõige suurema osa sellest hinnBigbankatõusust andis ehitusmaterjalide hinnatõus, mis oli 3,9%. Kui võrrelda kahe aasta taguse perioodiga, siis on koguindeks ja materjalid mõlemad kallinenud 4,5%. Seega on viimase aastaga hinnatõus kiirenenud.

Need arvud näitavad jätkuvalt, et elu meie ümber kallineb. Arvestades seda kui palju ehituses kasutatavaid materjale baseeruvad naftakeemial, siis vaevalt, et niipea on mingid hindade rahunemist oodata. Kõikvõimalikud soojustusmaterjalid, täitematerjalid (silikoonid, vahud), värvid, plastik jne põhinevad ju naftal. Iraanis aga konflikt jätkub, hoolimata pidevatest rahukokkulepetest ja naftahind kerib vaikselt ülespoole. Eksperdid prognoosivad isegi konflikti eskaleerumise võimalust.

Kui siia juurde panna paar päeva tagasi avaldatud tootjahinnaindeksi ning ekspordi ja impordihinna indeksite statistika, siis on selge, et hinnaralli jätkub.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Riik vähendab avalike aerofotode detailsust

Maa- ja RuumiametMajandus- ja tööstusminister Erkki Keldo saatis kooskõlastamiseks eelnõu, millega vähendatakse avalike aerofotode detailsusastet, et kaitsta inimeste privaatsust ja vältida julgeoleku riske. Samuti tõmmatakse muudatustega selgem piir tasuta avalike teenuste ja erahuvidest lähtuvate tasuliste teenuste vahele.

Tänapäeva tehnoloogia võimaldab maapinda ja hooneid pildistada ning mõõdistada lennukite ja laserskanneritega ülima täpsusega. Kuigi sentimeetri täpsusega aerofotod ja 3D-mudelid on asendamatud abimehed riigi planeeringutes, ehituses ja päästetöödel, võib tekkida nende piiranguteta avalikustamisega riskid inimeste privaatsusele ja riigi julgeolekule.

Seadusemuudatusega luuakse reeglid aeromõõdistusandmete kasutamiseks ja avalikustamiseks. Ligipääs jaguneb edaspidi neljaks:

  1. Avalik vaade: Kõigile kättesaadavad ortofotod, mille piksli suurus maapinnal ei ole parem kui 20 cm ja avalikustamisel kehtib vähemalt 6-kuuline viivitus. Kaldaerofotosid (mis võimaldavad vaadata hoovidesse ja akendesse) ning 3D-punktipilvi avalikkusele ei kuvata.
  2. Autenditud kasutaja: Tuvastatud isikud saavad sisse logides kasutada täpsemaid, kuni 10 cm pikseliga ortofotosid vastavate kasutustingimustega nõustumisel.
  3. Ametiasutused: Riigile ja omavalitsustele säilib seadusest tulenevate avalike ülesannete (planeerimine, pääste, järelevalve jne) täitmiseks täielik ligipääs kõikidele detailsetele andmetele.
  4. Suletud andmed: Julgeolekut või avalikku korda ohustavad tundlikud andmed suletakse täielikult. Ligipääsuks on vaja tõestada õigustatud huvi.

Minister Keldo sõnul on liiga detailsete aerofotode piiranguteta avalikustamine tekitanud olukorra, kus igaüks võis üle maailma uurida teise inimese hoovi või maja turvalahendusi. „Üldine kaardipilt jääb kõigile kättesaadavaks, kuid edaspidi ei näe igaüks enam põhjuseta teise tagaaeda,“ selgitas Keldo.

Teine oluline muudatus puudutab Maa- ja Ruumiameti (MaRu) ning maakatastri teenuste hinnastamist. Ajapikku on tekkinud olukord, kus osa teenuseid täidavad kitsalt mõne eraisiku või ettevõtte huve.

Seadusemuudatusega tekib selge põhimõte: avalikud põhifunktsioonid, kehtivad avaandmed ja tavapärane haldusmenetlus on kõigile tasuta, kuid erahuvidest või ärivajadustest ajendatud eriteenused muutuvad kulupõhiselt tasuliseks.

„See ei tähenda, et mõni kohustuslik toiming või avalik teenus muutuks tasuliseks. Küll aga ei peaks riik maksumaksja raha eest täitma üksikute ettevõtete või erahuviliste erisoove. Kui keegi vajab ameti tipptasemel tehnoloogiat või ekspertide lisatunde oma projekti hüvanguks, tuleb selle eest edaspidi tasuda tegelike kulude alusel.“

Millised eriteenused muutuvad tasuliseks?

Hinnastamisega ei aja riik taga kasumist, vaid lähtub rangelt kulupõhisusest. Kulu katab otseselt tegevuskulude ja spetsialistide tööaja (standardne baashind on 70 eurot töötunni kohta).

Tasuliste eriteenuste hulka kuuluvad näiteks:

  • Eritellimusel aeromõõdistamine ja kiirkaardistamine. Kui soovitakse aeropildistamist väljaspool riiklikku korralist lennuplaani ja uuendada kaardiandmeid väljaspool tavapärast protsessi.
  • Eritellimusel digitaalsed ja trükikaardid. Varem koostatud püsivad digitaalsed kaardifailid ja –rakendused on tasuta kättesaadavad. Kui aga tellitakse täiesti uue kaardi või kaardikihi koostamine, arvestatakse tasu kulunud töötundide järgi.
  • Menetlusväline nõustamine ja eksperthinnangud. Maaomanikud ja maamõõtjad saavad piiriprobleemide lahendamiseks tellida katastripidajalt nõustamist või erapooletut eksperthinnangut.
  • ESTPOS täppispositsioneerimine. Riik avab teistele sektoritele riikliku satelliitandmete keskuse reaalaja andmevood ning need muutuvad tasuliseks kommertsvõrkude operaatoritele ja ametiasutustele. Kõrgkoolid on õppe- ja teadustööks tasust täielikult vabastatud.

Kolmanda muudatusega koondatakse aadressid, kohanimed ja huviobjektid ühtseks aadresside ja kohanimede süsteemiks (AKS). See vähendab killustatust ja kaotab vajaduse hoida ülal eraldiseisvaid registritarkvarasid.

Samuti lihtsustub maakorraldus kohalike omavalitsuste ja maaomanike jaoks. Kui piiride muutmisel ei muutu katastriüksuse tegelik kasutus ega otstarve, ei pea omavalitsus enam läbi viima eraldi haldusmenetlust uue sihtotstarbe või koha-aadressi määramiseks – piisab olemasolevate andmete kinnitamisest elektroonilises katastris.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Domus Kinnisvara: Kinnisvaraturu ülevaade, juuni 2026

Domus KinnisvaraJuunis elavnes Eesti kinnisvaraturg võrreldes maiga märgatavalt. Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Viljandis kasvas korteritehingute arv ning enamikus suuremates linnades tõusid ka korterite keskmised hinnad. Erandiks oli Viljandi, kus aktiivsuse kasvuga kaasnes hinnakorrektsioon, ning Kuressaare, kus tehinguaktiivsus püsis tagasihoidlik, kuigi hinnatase näitas kerget taastumist.

Eramute turul kasvas aktiivsus eelkõige Tallinnas ja Kuressaares, samas kui Tartus püsis turg stabiilne ning Pärnus ja Viljandis oli tehinguid veidi vähem kui mais. Üldjoontes iseloomustas juunikuud tugevam turuaktiivsus ja ostjate suurem huvi, mis viitab sellele, et kinnisvaraturg jätkas pärast kevadist rahunemist suve alguses mõõdukat elavnemist.

Tallinn

Tallinna kinnisvaraturg näitas juunis taas tugevamat aktiivsust ning korterite hinnad pöördusid pärast maikuist langust kasvule. Korterite keskmine hind tõusis kuuga 4%, ulatudes 3 062 €/m²-ni, kuid jäi aastases võrdluses 2% madalamaks. Juunis tehti 791 korteritehingut, mis on märgatavalt rohkem kui mais ning viitab nõudluse elavnemisele suve alguses. Hinnatõus koos tehingute arvu kasvuga peegeldab turu head aktiivsust ning ostjate jätkuvat huvi pealinna korterite vastu.

Eramute turul sõlmiti 49 tehingut, mis on enam kui kaks korda rohkem kui mais ning selgelt rohkem kui aasta tagasi samal ajal. Hoonestamata elamumaa segmendis registreeriti 9 tehingut, võrreldes 3 tehinguga mais ja 6 tehinguga 2025. aasta juunis. Kokkuvõttes iseloomustas Tallinna juunikuud tugev tehinguaktiivsus ja taastunud hinnakasv, mis viitab sellele, et pealinna kinnisvaraturg püsib jätkuvalt heas seisus.

Tartu

Tartu kinnisvaraturg näitas juunis selget elavnemist – kasvasid nii korterite hinnad kui ka tehinguaktiivsus. Korterite keskmine hind tõusis kuuga 7%, ulatudes 2 521 €/m²-ni, samas kui aastases võrdluses püsis hinnatase praktiliselt muutumatuna. Juunis tehti 169 korteritehingut, mis on märgatavalt rohkem kui mais ning viitab ostuaktiivsuse suurenemisele. Hinnakasv koos tehingute arvu kasvuga näitab, et nõudlus Tartu korteriturul püsib tugev ning suve algus tõi turule tavapärasest rohkem aktiivsust.

Eramute turul sõlmiti 21 tehingut, mis on veidi rohkem kui nii mais kui ka aasta tagasi samal ajal. Hoonestamata elamumaa segmendis registreeriti 5 tehingut, mis jäi maikuu tasemele, kuid ületas eelmise aasta juuni tulemust. Kokkuvõttes iseloomustas Tartu juunikuud aktiivne kinnisvaraturg, kus nii korterite hinnad kui ka tehingute arv kasvasid ning turu üldine suund püsis positiivne.

Pärnu

Pärnu kinnisvaraturg elavnes juunis märgatavalt – kasvasid nii korterite hinnad kui ka tehinguaktiivsus. Korterite keskmine hind tõusis kuuga 5%, ulatudes 2 271 €/m²-ni, kuid jäi aastases võrdluses 6% madalamaks. Juunis tehti 91 korteritehingut, mis on ligi kaks korda rohkem kui mais ning viitab nõudluse olulisele kasvule pärast tagasihoidlikumat kevadkuud. Hinnatõus koos tehingute arvu suurenemisega näitab, et ostuaktiivsus taastus ning turg liikus suve alguses tugevamas tempos.

Eramute turul sõlmiti 10 tehingut, mis on veidi vähem kui mais ning märgatavalt vähem kui aasta tagasi samal ajal. Hoonestamata elamumaa segmendis registreeriti vaid 1 tehing, mis jääb selgelt alla nii maikuu kui ka eelmise aasta juuni tulemusele. Kokkuvõttes iseloomustas Pärnu juunikuud aktiivne korteriturg ja hinnakasv, samas kui eramute ja elamumaa segment püsis tagasihoidlikum.

Viljandi

Viljandi kinnisvaraturg oli juunis aktiivsem kui eelmisel kuul, kuid korterite hinnad tegid märgatava korrektsiooni. Korterite keskmine hind langes kuuga 12%, jõudes 1 293 €/m²-ni, ning jäi aastases võrdluses 3% madalamaks. Juunis tehti 24 korteritehingut, mis on oluliselt rohkem kui mais ning viitab selgele tehinguaktiivsuse kasvule. Hinnalangus koos tehingute arvu suurenemisega võib viidata sellele, et juunis sõlmiti rohkem tehinguid soodsamas hinnaklassis, mis tõi keskmise hinnataseme allapoole.

Eramute turul sõlmiti 5 tehingut, mis on veidi vähem kui mais ja ka aasta tagasi samal ajal. Hoonestamata elamumaa segmendis registreeriti 4 tehingut, mis on rohkem kui nii mais kui ka 2025. aasta juunis. Kokkuvõttes iseloomustas Viljandi juunikuud oluliselt aktiivsem korteriturg, samas kui hinnatase korrigeerus pärast maikuu tugevat tõusu ning elamumaa turul oli näha aktiivsuse kasvu.

Kuressaare

Kuressaare kinnisvaraturg püsis juunis tagasihoidliku tehinguaktiivsusega, kuid korterite hinnad näitasid võrreldes maiga kerget taastumist. Korterite keskmine hind tõusis kuuga 2%, ulatudes 1 387 €/m²-ni, kuid jäi aastases võrdluses 28% madalamaks. Juunis tehti 10 korteritehingut, mis on vähem kui mais ning kinnitab, et turu aktiivsus püsib väikesemahuline. Piiratud tehingute arvu tõttu võivad üksikud kõrgema või madalama hinnaga tehingud kuu keskmist hinnataset oluliselt mõjutada.

Eramute turul sõlmiti 5 tehingut, mis on rohkem kui mais ning ka rohkem kui aasta tagasi samal ajal. Hoonestamata elamumaa segmendis registreeriti 2 tehingut, mis jäi maikuu tasemele, kuid ületas eelmise aasta juuni tulemust. Kokkuvõttes iseloomustas Kuressaare juunikuud tagasihoidlik korteriturg, samas kui eramute turul oli näha aktiivsuse kasvu. Väikese tehingumahu tõttu tuleks hinnamuutuste põhjal teha siiski ettevaatlikke järeldusi.

Allikas: Maa- ja Ruumiamet

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Janis Pugri: Korteriühistu raha vajab sama head kaitset kui maja ise

SwedbankKorteriühistu juhatuse liikmeks olemine tähendab suurt usaldust. Lisaks maja korrashoiule ja elanike ühiste huvide eest seismisele usaldatakse juhatuse pilgu ning kontrolli alla ka ühistu raha. Seda asjaolu teavad aga paraku ka petturid, kes püüavad kelmusega seda raha välja petta.

Petturid sihivad korteriühistuid

Politsei- ja Piirivalveameti andmetel registreeriti Eestis möödunud aastal ligi 3700 pettusejuhtumit ning inimeste ja ettevõtete kogukahju ulatus enam kui 30 miljoni euroni. Pettused ei puuduta enam ammu ainult eraisikuid – üha sagedamini satuvad ohvriks ka ettevõtted ja korteriühistud. Ka meedias leiavad kajastust üha enam just juhtumid, kus petturid on võtnud sihikule raamatupidajad või organisatsioonide juhatuse liikmed. Kui aga pettuse ohvriks langeb ühistu, mõjutab see korraga kümneid või isegi sadu kodusid.

Korteriühistud on petturitele atraktiivne sihtmärk mitmel põhjusel. Sageli juhivad ühistuid inimesed, kes teevad seda vabatahtlikult oma põhitöö kõrvalt. Nad ei pea olema finants-, IT- ega küberturbe spetsialistid ning just sellele petturid loodavadki. Nad kasutavad ära kiirustamist, usaldust ja inimlikke eksimusi.

Levinud skeemid algavad sageli süütuna näivast e-kirjast või telefonikõnest. Pettur esineb panga, koostööpartneri või riigiasutuse töötajana ning loob mulje, et kiiresti on vaja teha mõni makse, kinnitada toiming või muuta kontoandmeid.

Teinekord jõutakse aga ühistu kontoni hoopis juhatuse liikme isikliku konto kaudu, kui inimene langeb eraisikule suunatud pettuse ohvriks. Sellistes olukordades ei ole probleem hooletuses, vaid selles, et petturid oskavad väga veenvalt usaldust kuritarvitada. On tähtis teada, et ametiasutused ei survesta klienti kunagi kiirkorras tegutsema või ei kaasa neid politseioperatsioonidesse petturite püüdmiseks.

Ole valvas ning kasuta turvameetmeid!

Sama oluline kui teadlikkus võimalikust pettuse ohust, on ka internetipanga õige seadistus, mis aitab kahjusid minimeerida. Swedbanki kogemus näitab, et paljudel organisatsioonidel ning ühistutel on internetipangas märksa suuremad makselimiidid, kui igapäevaseks tööks tegelikult vaja oleks. Sageli on ühistul limiidid suurendatud renoveerimise, suuremate remonditööde või mõne muu ühekordse projekti ajaks ning hiljem unustatakse need tagasi muuta. Kui pettur saab sellisele kontole ligipääsu, võib üheainsa tehinguga kaduda väga suur summa.

Seetõttu tasub limiidid regulaarselt üle vaadata ja hoida need kooskõlas ühistu tavapäraste maksetega. Kui suuremat makset on vaja teha vaid aeg-ajalt, saab limiiti ajutiselt suurendada ning pärast makse tegemist taas vähendada. Nii säilib vajalik paindlikkus, kuid risk jääb väiksemaks.

Kui ühistus tegeleb maksetega rohkem kui üks inimene, tasub aga suuremate ülekannete jaoks seadistada kahe kasutaja kinnitus. Üks inimene valmistab makse ette, teine kinnitab selle. Seda nimetatakse nelja silma põhimõtteks. See tähendab, et suuremate maksete või oluliste internetipanga muudatuste tegemiseks on vaja kahe inimese kinnitust. Esmapilgul võib see tunduda lisasammuna, kuid tegelikult aitab taoline seadistus ära hoida nii inimlikke eksimusi kui ka olukordi, kus üks inimene satub petturi mõju alla. Kui raha on juba petturite kontole liikunud, on selle tagasisaamine sageli väga keeruline või lausa võimatu.

Samuti tasub aeg-ajalt üle vaadata, kellel üldse on ühistu kontodele internetipangas ligipääs ja millised on nende õigused. Juhatuse liikmed vahetuvad ning vahel jäävad vanad kasutajaõigused kehtima lihtsalt seetõttu, et neid pole üle kontrollitud. Mida vähem on põhjendamatuid ligipääse, seda väiksem on risk.

Keela automaatne liikumine erakliendi ja ärikliendi vahel

Pettuse ohvriks langemise riski aitab vähendada ka see, kui erakliendi ja ärikliendi konto vahel ei saa uuesti sisse logimata liikuda. See aitab ennetada näiteks olukorda, kus raamatupidaja langeb pettuse ohvriks, sest arvab, et sisestab PIN-koode ainult endaga seotult, kuid tegelikult tekib juurdepääs automaatselt kõikidele kontodele. Pettuse saab ära hoida, kui automaatne liikumine era- ja ärikonto vahel on piiratud.

Täiendavat kaitset pakuvad ka teised internetipanga turvaseadistused. Korteriühistu saab määrata topeltkinnituse maksetele, luua mitu administraatori profiili, piirata kasutajaõiguste ja limiitide muutmist ning lisada IP-aadresside või riikide põhised piirangud. Need muudatused ei nõua investeeringuid, kuid võivad pettusekatse korral mängida otsustavat rolli. Turvalisust kasvatavaid seadistusi saab lisada ja muuta internetipangas.

Märka muutuseid!

Tähelepanelik tasub olla ka siis, kui koostööpartner teatab ootamatult pangakonto vahetusest. Enne makse tegemist tuleks uus kontonumber alati üle kontrollida mõne teise suhtluskanali kaudu, näiteks helistades tuttavale telefoninumbrile. Sama kehtib ka uute partnerite puhul – enne koostöö alustamist tuleb alati veenduda, et ettevõte ja selle esindaja on usaldusväärsed.

Pettused muutuvad iga aastaga nutikamaks ning kurjategijad otsivad pidevalt uusi võimalusi inimeste usalduse kuritarvitamiseks. Aga nagu näha, ei eelda suurem turvalisus automaatselt suuri investeeringuid. Esimesed sammud saab teha seadistusi üle vaadates ning teades, kellel on millised kontoga seotud õigused ja rollid. Korteriühistu remondifondi ning pangakontol olevat raha tuleb kaitsta ning hoida, nagu ka majaelanike usaldust.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Endla tunnelite ehitusleping lõpetatakse töövõtja oluliste lepingurikkumiste tõttu

TallinnTallinna linn lõpetab Endla tänava jalakäijatunnelite ehituslepingu töövõtja INF Infra OÜ-ga, sest ettevõte ei ole täitnud lepingulisi kohustusi ega suutnud tagada tööde valmimist kokkulepitud tingimustel.

„Endla tunnelid on Tallinna linnaruumi jaoks väga oluline projekt. Need tunnelid oleksid loonud turvalise ja loogilise ühenduse Kristiine ning kesklinna vahel. Mul on väga kahju, et Elron ja minister Terras otsustasid seista vastu kergliiklejate turvalisele liikumisele Tallinnas ning ei lubanud ehitajal tunneleid ehitada ei avatud ega ka kinnisel meetodil. Kuna ehitajal on sõlmitud ehitusleping Tallinna linnaga, mida ta ei ole suuteline täitma, siis oleme sunnitud Tallinna linnana lepingu üles ütlema. Usun, et järgmine aasta eemaldab majanduse ning linnaruumi arengu takistajad ka selle projekti osas,“ ütles Tallinna abilinnapea Kristjan Järvan.

Endla tänava tunnelite eesmärk oli rajada kaks jalakäijate ja ratturite tunnelit, mis ühendavad Tehnika tänava piirkonna Kristiine keskusega, viies liiklejad raudteetammi alt läbi. Lisaks tunnelitele nägi projekt ette ümbruskonna sõidu- ja kõnniteede uuendamise ning ligi 200 meetri uue kanalisatsioonitrassi rajamise koostöös Tallinna Veega. Tulevikus saab Kristiine liikuvussõlmest oluline ühistranspordi sõlmpunkt, kuhu koonduvad rongid, bussid, trollid ja trammid.

Ehitustööd algasid 22. oktoobril 2025 Tallinna Vee kanalisatsioonitorustiku rajamisega. Tänaseks on välja ehitatud kõik projektiga seotud torustikud, tehtud tööde kogumaksumus on veidi üle kahe miljoni (koos käibemaksuga).

Edasiste tööde käigus tekkisid aga olulised probleemid. Töövõtja ei suutnud jalakäijatunnelite paigaldustehnoloogiatele saada kooskõlastust raudtee sulgemiseks Eesti Raudtee käest.

Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti juhataja Elari Udami hinnangul ei olnud töövõtja võimeline täitma lepingust tulenevaid kohustusi, jättis esitamata ajakohase töögraafiku ja tegevuskava mahajäämuse likvideerimiseks ning teatas, et ei ole valmis rajama tunneleid lepingus kokkulepitud hinnaga. Samuti viitas töövõtja võimalusele lõpetada ehitus alles 2028. aastal, mis ei olnud kooskõlas lepingu tingimustega.

„Kuna töövõtja ei esitanud nõutud ajakava ega kinnitanud valmisolekut jätkata ehitust kehtiva projekti ja lepingulise maksumuse alusel, otsustas Tallinna keskkonna- ja kommunaalamet lepingu lõpetada töövõtja oluliste lepingurikkumiste tõttu,“ lausus Udam.

Linn ei nõustu töövõtja väitega, et projekti lahendus oleks olnud puudulik. Tellija hinnangul olid vajalikud ehitustehnoloogilised lahendused ja nendega seotud riskid töövõtjale juba hanke ajal teada ning nende arvestamine kuulus töövõtja vastutusalasse. Samuti ei näinud linn õiguslikku alust maksta lisatasu tööde eest, mis olid juba lepingu mahus ette nähtud.

Tallinna keskkonna- ja kommunaalamet valmistab ette järgmised sammud, et Endla tunnelite projekt võimalikult kiiresti jätkuks ning kaua oodatud ühendus Kristiine ja kesklinna vahel saaks tulevikus siiski valmis.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Ehitusmaterjalide kallinemine tõstis teises kvartalis ehitushindu

StatistikaametStatistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks, mis väljendab ehitustegevuse maksumuse muutust, 2026. aasta teises kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 3,1% ja selle aasta esimese kvartaliga võrreldes 1,9%. Indeksit mõjutas teises kvartalis enim ehitusmaterjalide hinnatõus.

Ehitushinnaindeks väljendab ehitustegevuse maksumuse muutust ehitusplatsi otsekulude tasemel, mis jaotatakse kolme põhigruppi: tööjõud, ehitusmasinad ja -materjal. Ehitushinnaindeksi arvutamisse kaasatakse neli ehitiste gruppi: eramud, korruselamud, tööstus- ja ametihooned. Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi puhul on vaatluse all ametihooned.

Statistikaameti juhtivanalüütik Ülo Paulus tõi välja, et nii aastases kui ka eelmise kvartali võrdluses mõjutas teise kvartali ehitushinnaindeksi tõusu enim importtoormest sõltunud materjalide kallinemine. „Esimese kvartaliga võrreldes panustas hinnatõusu veel tugevalt ehitusmasinate kasutamisest tekkinud kulude tõus, mis koos materjalide kallinemisega moodustas kogu indeksitõusust 90%. Sõjaline konflikt olulistel kaubateedel tekitas defitsiiti nii materjalide kui ka energiakandjate turul,“ lausus Paulus.

Võrreldes 2025. aasta teise kvartaliga tõusid kulutused materjalidele 3,9%, masinate kasutamisele 1,8% ja palgakulud 1,9%. Materjalide hinnatõus panustas ehitushinnaindeksi tõusu 76%.

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeks tõusis 2026. aasta teises kvartalis võrreldes esimese kvartaliga 2,4% ja võrreldes 2025. aasta teise kvartaliga 3,1%.

Ehitushinnaindeksi muutus, II kvartal 2026

Ehitushinnaindeksi muutus, II kvartal 2026

I kvartal 2026 –
II kvartal 2026, %

I kvartal 2025 –
I kvartal 2026, %

KOKKU

1,9

3,1

Tööjõud

0,7

1,9

Ehitusmasinad

1,8

1,8

Ehitusmaterjal

2,3

3,9

Eramuindeks

2,0

1,9

Korruselamuindeks

1,7

2,1

Tööstushooneindeks

1,8

1,9

Ametihooneindeks

2,1

2,0

 

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi muutus, II kvartal 2026

I kvartal 2026 –
II kvartal 2026, %

II kvartal 2025 –
II kvartal 2026, %

KOKKU

2,4

3,1

Tööjõud

1,0

2,4

Ehitusmasinad

1,3

1,6

Ehitusmaterjal

3,2

3,7

Ehitushinnaindeksi andmeid kogub ja analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Domus Kinnisvara: Koduvahetaja suurim väljakutse on aga kahe tehingu ajastamine

Domus KinnisvaraEesti kodulaenuturg on kasvamas, kuid kasvu veavad aina enam juba olemasolevad koduomanikud, kes vahetavad elukohta. SEB korraldatud värske uuringu järgi kaalub 38% Eesti elanikest elukoha vahetust, samal ajal kui esmase kodu ostjaid jääb tehingutes vähemaks. See tähendab, et järjest suurema hulga inimeste jaoks ei seisne väljakutse mitte ainult uue kodu ostmises, vaid selles, et olemasolev kodu tuleb müüa ja uus osta nii, et nende ajastus omavahel klapiks.

Kaks levinumat viga, mida kodu vahetamisel tehakse

Olemasoleva kodu väärtust hinnatakse liiga optimistlikult

Omaniku jaoks on kodul alati emotsionaalne väärtus, kuid ostjad lähtuvad turust. Kui müügihind on liiga kõrge, hakkab müük venima ning ajakriitilisse olukorda sattudes, on müüja tihti sunnitud langetama hinda madalamale kui hind, mida oleks olnud võimalik saada realistliku hinnastamise korral.

Arvestatakse ainult parima võimaliku stsenaariumiga

Paljud loodavad, et olemasolev kodu müüakse mõne nädalaga. Tegelikkuses võib müügiperiood olla pikem ning sellele tasub juba ette mõelda. Mida varem mõelda läbi kõik võimalikud stsenaariumid ja ajakava, seda väiksem on oht sattuda olukorda, kus otsuseid tuleb teha kiirustades.

Madalam risk?

Võib tunduda, et risk on kõige madalam, kui müüa olemasolev kodu enne ja alles seejärel osta uus. Nii on ka täpselt teada, kui suureks eelarve uue kodu jaoks tegelikult kujuneb. Miinusena peab arvestada, et liiga pikalt olemasolevale kodule ostjat otsima jäädes, võidakse uus välja valitud kodu eest “ära napsata”, või tuleb vahepeal leida hoopis ajutine elamispind.

Kui aga müüki tuleb kodu, mis vastab täpselt kaua otsitud tingimustele, ei tahaks keegi seda käest lasta. Sellisel juhul tasub enne otsuse tegemist põhjalikult läbi mõelda oma finantsvõimekus ning hinnata realistlikult olemasoleva kodu müügiperspektiivi.

Enne müügiga alustamist tasub läbi mõelda ka järgmised küsimused

  • Kas müüdava kinnisvara dokumendid on korras?
  • Mis on realistlik müügihind minu ajaraamis?
  • Kui pikk oleks müügiperiood tänases turuolukorras?
  • Kas on mõistlik enne müüki teha väiksemaid parandusi või remonditöid?
  • Milline on varuplaan juhul, kui müük võtab siiski oodatust rohkem aega?
  • Kas uut kodu saab osta enne, kui vana on müüdud?

Oluline on hinnata koduvahetuse plaani realistlikkust enne protsessi algust

Koduvahetuspaketi puhul on maakleri kaasamise suurim väärtus kogu protsessi planeerimises ja juhtimises. Kogenud maakler aitab hinnata müüdava kinnisvara turuväärtust, soovitab sobivat müügistrateegiat ning juhib tähelepanu võimalikele riskikohtadele. Oluline on meeles pidada, et iga koduvahetus on erinev. Parim lahendus sõltub nii kinnisvara tüübist, turuolukorrast kui ka ostja isiklikest eesmärkidest ja võimalustest.

Kui soovid saada oma kodu müügipotentsiaali, realistliku müügiperioodi ja võimalike riskide kohta personaalset hinnangut, on Sul võimalik broneerida tasuta koduvahetuse konsultatsioon Domus Kinnisvara maakleriga. Kui aga tahaksid enne iseseisvalt eeltööd teha, siis siit leiad juurdepääsu materjalidele, mis aitavad Sul olulised teemad läbi mõelda.

Kui protsess on hästi ette valmistatud, riskid läbi mõeldud ja plaan realistlik, kulgevad nii olemasoleva kodu müük kui ka uue kodu ost sujuvamalt. Kõige olulisem on mitte teha otsuseid kiirustades. Hea ettevalmistus ja plaan aitavad vältida olukordi, kus tuleb teha soovimatuid kompromisse, olgu selleks liiga madal müügihind, kiirkorras kolimine või sobivast uuest kodust ilma jäämine.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Everaus Kinnisvara alustas Tartu piirimail 90 korteriga elamukvartali ehitust

EverausEveraus Kinnisvara alustas Tartu linna piiril asuva Kõrveringi Kodude arendusprojekti ehitust, millega valmib kokku 90 korterit. Projekti kogu investeeringumaht on 10,5 miljonit eurot.

Kõrveringi Kodude arendus hõlmab kokku viit maja 90 korteriga. Esimeses etapis valmib kolm kortermaja aadressidel Kõrveringi 8, Kõrveringi 6/1 ja Kõrveringi 6/2, kuhu rajatakse kokku 54 korterit. Esimese kortermaja eelduslik valmimisaeg on sügis 2027. Arhitektuurse lahenduse autor on Arhitektibüroo Korrus, projekti arhitekt on Indrek Kallas. Ehitustöid teostab Everaus RED OÜ ning esimest ehitusetappi finantseerib Hüpoteeklaen OÜ.

Kõrveringi Kodud on Everaus Kinnisvara uus elukondlik arendusprojekt, mille eesmärk on pakkuda Tartu linna läheduses kaasaegseid ja läbimõeldud planeeringutega kodusid kiiresti arenevas terviklikus elukeskkonnas. Projekti fookuses on kvaliteetne arhitektuur, energiatõhusad lahendused ja igapäevaelu toetav ruumiplaneering.

Arenduse kolme korrusega majadesse tulevad liftid, kaasaegne arhitektuur, funktsionaalsed planeeringud, privaatsed panipaigad ning eraldi hoiuruum jalgratastele ja lapsevankritele. Arenduse keskseks osaks kujuneb majadevaheline sisehoov, kuhu on planeeritud kogukonnaaed, laste mänguväljak, puhkealad, kogunemisplats ja rattaparklad.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum – lepingud, probleemid ja üürileandja õiguste kaitse

Bigbank: Baltimaade elanike kodulaenud aina kasvavad, eestlased naabritest pikalt ees

BigbankTänavu teises kvartalis välja antud kodulaenude keskmine summa kasvas kõigis kolmes Balti riigis, eestlaste keskmine 140 120 eurot on endiselt pikalt suurim, kuigi vahe naabritega vähenes, selgub Bigbanki Balti riikide kodulaenuportfellide võrdlusest.

Eestis oli sõlmitud kodulaenulepingute keskmine laenusumma esimeses kvartalis 140 120 eurot, mis on kaks korda suurem lätlaste 69 044 eurost ja 45% suurem leedulaste 96 577 eurost. “Vahed on endiselt suured, kuid värske trend viitab nende vähenemisele. Lätis ja Leedus kasvas keskmine kodulaenu summa teises kvartalis 15% ja Eestis ligi 7% võrra,” kommenteerib Bigbank Eesti juht Arthur Taavet ning lisab, et uute kodulaenulepingute arv kasvas enim Leedus.

Bigbanki juhi hinnangul tasub saabuval sügisel ennekõike jälgida millised muutused leiavad aset Leedu turul. “Aprilli alguses jõustunud pensionireformi tulemusena peaks sel sügisel leedulaste pangakontodel rakendust otsima kuni kolm miljardit eurot. Võib arvata, et selle raha kulutamine elavdab Leedus kaubandust ja kiirendab inflatsiooni, kuid arusaadavalt peaks hoogustuma ka kinnisvaraturg ja kodulaenude võtmine,” selgitab Arthur Taavet olulisemaid sündmusi turul.

Pangajuhi sõnul on Eesti ja Läti turgude dünaamika pigem sarnane, kuigi laenusummades on pea kahekordne vahe püsinud juba pikemat aega. “Riias on nii kinnisvarahinnad üldiselt kui ka Tallinna analoogidega võrreldavad uusarenduste korterite hinnad siiani olnud ligi kolmandiku odavamad, mistõttu on ka kodu ostmiseks võetavad laenud Läti pealinnas endiselt väiksemad,” selgitab Taavet kahe turu peamist erinevust.

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

Tallinn ei kooskõlasta Estonia juurdeehituse muinsuskaitse eritingimusi esitatud kujul

TallinnTallinna Linnaplaneerimise Amet saatis 17. juulil Rahvusooper Estoniale tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks tagasiside nende juunikuus esitatud detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste taotlusele.

Enne lõpliku otsuse tegemist annab linn Rahvusooper Estoniale võimaluse esitada kahe nädala jooksul oma seisukohad ja vastuväited. Tallinna Linnaplaneerimise Amet kaasas taotluse hindamisse ka Muinsuskaitseameti juures tegutsevad ehitismälestiste ja arheoloogiamälestiste eksperdinõukogud, et tagada küsimuse põhjalik ja erapooletu kaalumine.

Abilinnapea Tiit Teriku sõnul lähtus linn taotluse hindamisel kehtivast õigusest ning ekspertide hinnangutest. „Rahvusooper Estonia juurdeehituse küsimus on palju avalikku kõneainet pakkunud ning kogu Eesti ühiskonnale oluline teema. Ekspertide hinnangutele tuginedes saame tõdeda, et esitatud taotluses on olulisi puudusi ning selle mitmed seisukohad on vastuolus nii kehtiva õiguse kui ka varasemate eksperdihinnangutega. Sellises olukorras ei ole linnal võimalik taotlust kooskõlastada,“ ütles abilinnapea.

“Muinsuskaitse eritingimuste koostamisel peame lähtuma tasakaalustatud avalikust huvist. Need peavad objektiivselt käsitlema kõiki kultuuripärandi väärtusi ning tuginema tõendatud asjaoludele. Esitatud kavand hetkel neile nõuetele ei vasta,“ lisas Terik.

Tagasisides toodi linna poolt välja muu hulgas järgmised puudused:

  • kavand lähtub valdavalt tellija ehk Rahvusooper Estonia huvidest, kuigi muinsuskaitseseadus kohustab arvestama tasakaalustatult ka avalike huvide ja kultuuripärandi väärtustega;
  • kavand ei arvesta Estonia teatri juurdeehitise kohta varem koostatud muinsuskaitse eritingimuste ega UNESCO suunistega;
  • mitmed hinnangud on esitatud ilma neid toetavate tõendite ja põhjendusteta;
  • mitmete kultuuripärandi objektide, sealhulgas Uue turu platsi ja Estonia teatri fassaadi väärtust on hinnatud põhjendamatult madalamaks kui senistes eksperdihinnangutes.

Rahvusooper Estonial on võimalik esitada linna seisukohtade kohta oma arvamus kahe nädala jooksul. Pärast selle ärakuulamist teeb linn lõpliku otsuse detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste kooskõlastamise kohta.

Rahvusooper Estonia kavandatav juurdeehitis Pärnu mnt poolsele küljele Uue turu platsile paikneks Tallinna vanalinna UNESCO maailmapärandi alal, mistõttu tuleb selle kavandamisel arvestada nii muinsuskaitseliste nõuete kui ka Tallinna vanalinna kui maailmapärandi objekti säilimisega.

UNESCO nõuandev organisatsioon ICOMOS on varasemates hinnangutes leidnud, et Rahvusooperi soovitud mahus juurdeehitis avaldaks Tallinna vanalinna maailmapärandi väärtustele negatiivset mõju ning soovitanud kaaluda kas oluliselt väiksemat juurdeehitist või uue ooperimaja rajamist teise asukohta.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – kliendi leidmisest eduka tehinguni

Coop Pank: Kas maale kodu ostmiseks saab pangalaenu?

Coop PankKuigi eelmisel aastal osteti 54% kõigist kodudest väljaspool Tallinna ja Tartut, pelgavad maapiirkonda kodu otsivad inimesed endiselt, et pank ei pruugi sellise ostu jaoks laenu anda. Coop Panga kodulaenude äriliini juht Karin Ossipova kummutab selle levinud eksiarvamuse ning selgitab, mida maale kolija peaks enne laenu võtmist läbi mõtlema.

Ossipova sõnul ei ole maale kolimine panga vaatest kuidagi erandlik valik, mida peaks eraldi põhjendama. „Kodulaenu mõte on aidata inimesel leida kodu, kus ta päriselt elada soovib, olgu see Tallinnas, Kolga-Jaanis või Tõrvas. Küll aga eeldab maapiirkonda kodu ostmine sageli veidi põhjalikumat ettevalmistust kui suuremas linnas korteri soetamine,“ räägib ta.

Kinnisvara asukoht ei ole ainus kriteerium, mida pank laenuotsuse tegemisel arvestab. Kodulaenu puhul on esmalt oluline, et inimesel oleks laenu teenindamiseks piisav, regulaarne ja jätkusuutlik sissetulek ning mõistlik kohustuste tase. Alles seejärel hinnatakse tagatise väärtust, seisukorda ja omafinantseeringu suurust.

Üks suuremaid takistusi maale kodu soetamisel võib olla kinnisvara madalam turuväärtus, kuigi ehitamise või renoveerimise tegelik maksumus on sama suur kui tõmbekeskustes. Maapiirkonda kinnisvara ostes peab üldjuhul arvestama kas suurema omafinantseeringuga või kasutama koduostjatele mõeldud riiklikke meetmeid.

„Maale kodusoetajatele pakub riik tuge nii kaaslaenu kui ka erinevate käendusvõimaluste kaudu,“ sõnab Ossipova.

Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA (EIS) maapiirkonna eluasemelaenu käendus on mõeldud eluaseme ostmiseks, ehitamiseks või renoveerimiseks laenu abil, kui inimesel endal puudub piisav omafinantseering või lisatagatis. Sellisel juhul sõlmib pank kodulaenu käenduse EISi nimel.

Pankadest on EISi maapiirkonna eluaseme käendusega kõige pikaajalisem kogemus Coop Pangal, kelle klientide seas on see viimastel aastatel muutunud üha populaarsemaks valikuks. EISi maapiirkonna eluaseme käenduse ülempiir on 150 000 eurot, mis aitab käendada kuni 200 000 euro suurust kodulaenu.

Maapiirkonna eluasemelaenu käendust saab kasutada ka linnades nagu Rakvere, Viljandi, Rapla, Kuressaare ja Haapsalu. Nendes linnades kehtib aga erand, mille kohaselt tuleb ostetav eluase ka renoveerida või peab laenu eesmärk olema juba endale kuuluva eluaseme renoveerimine.

Lisaks saab kasutada Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) kaaslaenu, mis on mõeldud kodu rajamiseks väljaspool linnu ja Harjumaad asuvatesse kuni 1000 elanikuga asustusüksustesse. MESi meetmega saab katta kuni 50% kogu finantseerimisvajadusest.

Madal ostuhind ei tähenda veel odavat kodu

Kuigi maal võib kinnisvara ostuhind olla linnaga võrreldes märksa soodsam, tuleb arvestada ka võimalike lisainvesteeringutega, mis võivad kaasneda vana talumaja või suvila kordategemisega.

Selleks, et maja renoveerimiskulud ei kujuneks hiljem ebameeldivaks üllatuseks, on mõistlik juba enne ostu kaasata ehitusspetsialist, küsida hinnapakkumisi ja koostada realistlik tööde järjekord. „Esmajärjekorras tuleks hinnata hoone konstruktsioone, katuse seisukorda ning kütte-, elektri-, vee- ja kanalisatsioonisüsteeme. Kui nendega on kõik korras, saab mõelda ka sisekujunduslike valikute peale,“ sõnab Ossipova.

Kaugemates asulates vana maja renoveerides tuleb arvestada ka sellega, et oskuslikke ehitajaid võib olla raskem leida kui Tallinnas. Lisaks tekib täiendav logistikakulu, mis on seotud ehitusmaterjalide ja -jäätmete transpordiga.

„Igapäevakulud võivad maale kolides samuti suureneda, kuna liikumine sõltub rohkem auto olemasolust. Sõltuvalt igapäevasest logistikast ja ühistranspordi kättesaadavusest, võib pere maapiirkonnas elades vajada isegi kahte autot,“ tõdeb ta.

Maale kolimine ei tähenda mugavustest loobumist

Levinud on ka müüt, et maal on kõik liiga kaugel ja seal elamine tähendab mugavustest loobumist. Tegelikult on poed, koolid, arstid ja töökohad paljudes kohtades kättesaadavad, igapäevaelu hästi korraldatud ja ka suuremad keskused mõistliku kaugusega.

Paljud väikelinnad, alevikud ja suuremate keskuste lähedased külad pakuvad üsna head kompromissi rahulikuma elukeskkonna ja vajalikele teenustele ligipääsu vahel.

„Mida väiksemasse asulasse kolida, seda põhjalikum peaks olema eeltöö. Väikelinna asemel külaelu eelistades tuleks välja selgitada, milline on valitud kohas internetiühendus, kui tugev on mobiililevi, kuidas on korraldatud talvine teehooldus, kui kaugel on lasteaed ja kool, kuidas toimib huvitegevus, millised on ühistranspordi võimalused ning kui kiiresti jõuab vajadusel arsti juurde,“ soovitab Ossipova.

Seda, et väiksemad linnad ja maapiirkonnad muutuvad Eesti inimeste seas üha populaarsemaks, näitab ka Maa- ja ruumiameti tehingute statistika. Nii osteti 2025. aastal 54% kõigist kodudest väljaspool Tallinna ja Tartut. Coop Panga kodulaenudest on koguni 60% võetud Tallinnast ja Tartust eemal elamiseks.

Töö tegemiseks leidub mitmeid võimalusi

Paljud maale kolimise plaanid takerduvad ka hirmu taha, et maal ei ole tööd. Varem oli see paljude perede jaoks väga oluline küsimus, kuid kaugtöö, hübriidtöö ja väikeettevõtluse levik on olukorda muutnud.

Maale kolija ei pea alati leidma tööd just samast külast või vallast. Oluline on, et sissetulek oleks piisav, stabiilne ja tõendatav. Kui inimene teeb kaugtööd, peab ta läbi mõtlema, kas uues kodus on selleks sobiv internetiühendus ning kas selline töökorraldus talle tegelikult ka sobib.

„Näeme, et paljud inimesed, kes maapiirkonda kodu soetavad, töötavad mõne Tallinna või Tartu kontoriga ettevõtte heaks. Kui inimene on need küsimused enda jaoks läbi mõelnud, siis ei takista teda ka kaugem elukoht,“ sõnab ta.

Vabakutselise või ettevõtjana tegutsedes on eriti tähtis, et sissetulekute ajalugu ja ettevõtte rahaline seis oleksid selged. „Panga jaoks ei ole oluline see, kas inimene teenib tulu linnas või maal, vaid see, kas tema maksudejärgne sissetulek võimaldab laenu teenindada,“ rõhutab Ossipova.

Maale kolimist ei tohiks karta, kuid seda otsust ei tasu teha uisapäisa. Hea ettevalmistus tähendab, et pere teab oma rahalist võimekust, on kontrollinud kinnisvara seisukorda, arvestanud võimaliku renoveerimisvajadusega ja mõelnud läbi igapäevaelu praktilised küsimused. „Peredele võib maale kolimine pakkuda rohkem ruumi, turvalisemat ümbrust, oma aeda ja rahulikumat elurütmi, mis kaaluvad sageli põhjalikuma eeltöö üle,“ lisab ta.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Kinnisvarakooli suveakadeemia: 18.08.2026 toimub seminar „Mis toimub Eesti üüriturul?“

Tõnu Toompark, Kinnisvarakooli konsultant ja koolitajaKinnisvarakooli suveakadeemia veebiseminar „Mis toimub Eesti üüriturul?“ annab ülevaate sellest, kuidas Eesti üüriturg praegu liigub ja millised suundumused mõjutavad selle edasist arengut. Seminar keskendub üürihindadele, tootlustele ja turuväljavaadetele ning aitab paremini mõista, milliseid võimalusi ja riske üüriturg investoritele pakub. Seminari viib läbi kinnisvaraekspert Tõnu Toompark.

Veebiseminar toimub 18.08.2026 kell 18.00–19.30. Osalejad saavad teada:

  • millised trendid mõjutavad Eesti üüriturgu;
  • kuidas on muutunud üürihinnad ja nõudlus;
  • millised on üüriinvesteeringute tootlused;
  • millised on üürituru võimalused ja riskid lähiaastatel.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Statistika: 2025. a korteritehingute käive oli 2,75 miljardit eurot

Tõnu Toompark, Kinnisvarakooli konsultant ja koolitaja

Maa- ja ruumiameti andmetel oli kogu Eesti 2025. a korteritehingute käive 2,75 miljardit eurot, mis on aasta varasemast 7,9% rohkem. Tallinna korteritehingute käive oli 2025. a 1,54 miljardit eurot ja aastane kasv 6,9%.

Korteritehingute käive on viimasel viiel aastal olnud üsna samas paigas. Inflatsioonilises keskkonnas tähendab käibe paigalseis tagasiminekut.

Tagasimineku põhjusena võiks esmalt süüdistada majanduskeskkonna ebakindlust – meid on kimbutanud tarbijakindluse probleemid, majanduskasvu puudumine, intressimäärade ebakindlus ja palju muud.

Teisalt on korteritehingute käive paigal püsinud, sest 2021. a tehti korteritehinguid aasta varasemast 25% rohkem ja tehingute käive oli 37% kõrgemal. Võib öelda, et 2021. a kerkis korterite rahaline käive väga-väga kõrgele tasemele. Inflatsiooni arvesse võttes on sama taseme lähedane tänane korteritehingute rahaline käive mõistlikul või isegi pisut kõrgel tasemel.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Bigbank: Tootjahinnaindeks näitab, et hinnad tõusevad

BigbankTäna avaldas Statistikaamet andmed tööstuse tootjahinna- ning ekspordi ja impordi hinnaindeksite kohta juunis. Sisuliselt on tegemist nö vabrikuhindadega, millele lisanduvad kaubanduse juurdehindlused ning erinevad maksud.

Hea uudis on see, et mitmes valdkonnas on tootjahinnad langenud, näiteks toiduainete tööstuses, masinate seadmete remondis ning tekstiilitööstuses. Tõsi, kaks viimast valdkonda on täna pigem kaduvad tegevusvaldkonnad. Kangast enam ei tehta ja ega keegi ei võta ühekordseks kasutuseks mõeldud asju enam ka remontida.

Üldiselt tootjahinnad kasvasid. Muret teeb see, et elektri- ja gaasihind kasvas aasta võrdluses tervelt 25%. Selle taga peab olema valdavalt Lähis-Ida kriisi tõttu kallinenud gaas, taastuvelekter peaks elektrihinna ikka alla tooma. 30% on kasvanud ka koksi ja puhastatud naftatoodete tootmise hind, mis on hea uudis meie ekspordile, sest selle taga on peaasjalikult põlevkiviõli tootmine.

Tooraine hinna kallinemine on näha ka kummi ja plasti tootmises, kus tootjahinnad kasvasid 8%. Tooraine on kallinenud 9% ka farmaatsia- ja ravimitööstuses. Esimese valdkonna puhul mängib olulist rolli naftakeemia tooraine kallinemine maailmaturul.

Ekspordihinnad kasvasid aasta võrdluses 4%, mis on hea uudis, sest see kasvatab eksporditulusid. Teisalt impordihinnad kasvasid 7%, mis tähendab, et maailmaturul toimuv jõuab varem või hiljem ka meie tarbijateni, sest importkaupade osakaal meie tarbija ostukorvis on päris suur.

Nende hinnatõusude valguses tundub juuni suhteliselt madal inflatsiooninäitaja pigem anomaaliana, kui et mingi uue trendi algusena.

Kinnisvarakool: Eluruumi üürimise ABC