Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Statistikaamet: Eesti inimesed on hakanud vähem reisima

19.12.2025 Statistikaamet

Statistikaameti turismiuuringu andmetel tegid Eesti elanikud 2025. aasta kolme esimese kvartali jooksul kokku ligi 1,13 miljonit ööbimisega välisreisi, mida on kümnendiku võrra vähem kui aasta tagasi.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Piret Pukki sõnul on võrreldes eelmise aasta kolme kvartaliga 2025. aastal vähenenud nii ööbimisega sise- kui ka välisreiside arv. „Selle aasta esimese kolme kvartali jooksul tehti kokku ligi 1,13 miljonit ööbimisega välisreisi, mida on kümnendiku võrra vähem kui aasta tagasi samal perioodil. Ööbimisega sisereise tehti samal ajal 2,4 miljonit, mida on 11% vähem kui mullu.

Nii sise- kui välisreise tehti mullusega võrreldes vähem kõigis kolmes kvartalis,“ sõnas Pukk. „Tõenäoliselt on siin oluline tegur üldine hinnatõus – inimesed vaatavad rohkem oma rahakotti ja pole reisimisele valmis enam nii palju raha kulutama,“ lisas analüütik.

251219 Eesti inimesed on hakanud vähem reisima

Välismaale reisitakse peamiselt puhkama

Selle aasta esimese kolme kvartali kokkuvõttes olid üle poole reisidest puhkusereisid. „Puhkusereise tehti välismaale kokku ligi 722 700, tööreise 214 200 ja tuttava või sugulase külastamise eesmärgil reisiti välismaale 153 900 korral,“ ütles Pukk. Vähenes nii välismaale tehtud puhkuse- kui ka tööreiside arv.

Kõige enam tehti välisreise, mis kestsid neli kuni seitse ööd (40%) ja üks kuni kolm ööd (37%). Üle viiendiku välisreisidest olid pikemad kui seitse ööd.

Eestis reisitakse rohkem kui välismaal

„Kolme kvartali jooksul tehti ööbimisega siseriiklikke puhkusereise kokku üle 1,3 miljoni, lisaks neile 702 300 tuttava või sugulase külastamise eesmärgil tehtud sisereisi ning 310 600 Eesti-sisest tööreisi,“ rääkis Pukk. Kui puhkuse ja tuttava või sugulase külastamise eesmärgil reisiti Eestis mulluse aasta sama perioodiga võrreldes vähem, siis tööreise tehti kümnendiku võrra rohkem. Sisereiside pikkus oli sealjuures enamasti 1–3 ööd (90% sisereisidest).

Kulutused välisreisidele on veidi kasvanud. „Võrreldes eelmise aasta kolme kvartali keskmisega on ööbimisega välisreisidel tehtud kulutused tõusnud 2%, peamiselt transpordi ja majutuskulude kasvu arvelt,“ kirjeldas Pukk. Ühe ööbimisega välisreisi kulu 2025. aasta kolme kvartali keskmisena oli 1112 eurot, millest 31% andsid kulutused majutusele ja 34% transpordile. Sisereisidele kulutati aga vähem kui eelmise aasta samal perioodil, kolme kvartali keskmisena kulus ühele sisereisile 161,5 eurot, mis on 13% vähem kui eelmisel aastal samal perioodil.

Kõige värskematel, selle aasta kolmanda kvartali andmetel tehti ööbimisega sisereise 3% vähem ja välisreise 5% vähem kui mullu samal ajal. 78% välisreisidest tehti Euroopa Liidu piires. Keskmine kulu ühele välisreisile oli kolmandas kvartalis 1113 eurot ning sisereisile 181 eurot.

* Turismiuuring annab ülevaate Eesti elanike reisimisest: ööbimisega sise- ja välisreisidest, reisi eesmärgist, kestusest, reisikorraldusest, kulutustest ja peamistest sihtkohtadest.

Andmed on avaldatud 19.12 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.

Eesti Pank: Euroopa Keskpanga pressiteade: rahapoliitilised otsused

19.12.2025 Adaur.ee

EKP nõukogu otsustas täna jätta EKP baasintressimäärad muutmata. Nõukogu ajakohastatud hinnang kinnitab veel kord, et inflatsioon peaks stabiliseeruma keskpika aja jooksul eesmärgiks seatud 2% tasemel.

Eurosüsteemi ekspertide värske ettevaate kohaselt on koguinflatsioon 2025. aastal keskmiselt 2,1%, 2026. aastal 1,9%, 2027. aastal 1,8% ja 2028. aastal 2,0%. Energia ja toiduainete komponenti välja jättes peaks keskmine inflatsiooninäitaja olema 2025. aastal 2,4%, 2026. aastal 2,2%, 2027. aastal 1,9% ja 2028. aastal 2,0%. 2026. aastaks on inflatsiooniväljavaadet korrigeeritud ülespoole tingituna peamiselt ekspertide prognoosist, et teenusehindade inflatsioon aeglustub mõõdukamas tempos. Majanduskasv peaks olema septembri ettevaatega võrreldes kiirem, tulenedes eelkõige sisenõudlusest. Kasvuprognoosi on korrigeeritud ülespoole ning see peaks olema 2025. aastal 1,4%, 2026. aastal 1,2% ja 2027. aastal 1,4%. 2028. aastal peaks majanduskasv püsima 1,4% tasemel.

EKP nõukogu on kindlalt otsustanud tagada, et inflatsioon stabiliseerub keskpika aja jooksul eesmärgiks seatud 2% tasemel. Otsused rahapoliitika asjakohase kursi kohta on andmepõhised ja teeme neid igal istungil lähtuvalt olukorrast. Eelkõige sõltuvad EKP nõukogu intressimääraotsused tema hinnangust inflatsiooniväljavaatele ja seonduvatele riskidele laekuvate majandus- ja finantsandmete kontekstis, alusinflatsiooni dünaamikale ning rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele. EKP nõukogu ei võta endale baasintressimäärade arenguga seoses konkreetseid kohustusi.

EKP baasintressimäärad

Nõukogu otsustas säilitada hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana 2,00%, põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäärana 2,15% ja laenamise püsivõimaluse intressimäärana 2,40%.

Varaostukava (APP) ja pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorraline varaostukava (PEPP)
APP ja PEPPi portfellide maht väheneb mõõdukas ja prognoositavas tempos, kuna eurosüsteem ei reinvesteeri enam aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid põhiosa tagasimakseid.

***

EKP nõukogu on valmis kõiki enda pädevusse kuuluvaid rahapoliitilisi instrumente kohandama, et tagada keskpikas perspektiivis inflatsiooni stabiliseerumine 2% tasemel ja säilitada rahapoliitika ülekandemehhanismi sujuv toimimine. Ühtlasi on loodud rahapoliitika ülekandemehhanismi kaitse instrument (TPI), et ohjeldada põhjendamatut korrapäratut turudünaamikat, mis kujutab endast tõsist ohtu rahapoliitika mõju ülekandumisele kogu euroalal. See instrument võimaldab EKP nõukogul oma hinnastabiilsuse tagamise eesmärki tõhusamalt täita.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Hepsor ja Tolaram jätkavad koostööd Manufaktuuri kvartalis

19.12.2025 Adaur.ee

Hepsor AS ja Tolaram Grupi ettevõte AS Phoenix Land sõlmisid 18. detsembril osanikelepingu, mille alusel jätkatakse koostööd Manufaktuuri kvartali järgmise etapi elluviimisel. Selleks on asutatud Hepsori tütarettevõte Hepsor PHX5 OÜ (registrikood 17394859), mis kuulub võrdsetes osades Hepsor AS-ile ja AS-ile Phoenix Land.

Uus ühisettevõte alustab elu- ja ärikinnisvara arendust Tallinnas aadressil Manufaktuuri 3. AS Phoenix Land annab nimetatud kinnistu mitterahalise sissemaksena Hepsor PHX5 OÜ vabatahtlikku reservkapitali kokku summas 5,8 miljonit eurot.

Manufaktuuri 3 kinnistul on kehtiv detailplaneering. Arenduse ettevalmistamise käigus on kavandamisel arhitektuurivõistlus, mille eesmärk on leida parim võimalik ruumiline lahendus. Detailplaneeringu alusel on kinnistul muu hulgas võimalik rajada kuni 60-korruseline kõrghoone, kuid konkreetne arhitektuurne ja linnaruumikontseptsioon selgub arhitektuurivõistluse tulemuste põhjal.

„Hepsori ja Tolaram Grupi koostöö Manufaktuuri kvartalis on olnud järjepidev ja tulemuslik. Uue ühisettevõtte kaudu jätkame kvartali järgmise etapi arendamist, et luua Tallinna linnaruumi kvaliteetset ja mitmekesist elu- ja ärikinnisvara. Senised projektid on kinnitanud koostöö tugevust ning Manufaktuuri kvartali arenduspotentsiaali,“ ütles Hepsori Eesti maajuht Mihkel Mäger.

Tegemist on viienda arendusprojektiga Manufaktuuri kvartalis. Varasemalt on kvartalis valminud 421 kodu Sitsi Õunaaia ja M7 arendusprojektides, millest 97% on müüdud. 2025. aastal alustati Manufaktuuri kvartalis kahe arendusprojekti ehitusega, Manufaktuuri Vabriku esimese etapiga, mille käigus rajatakse 152 uut kodu ja M12 nimelise arendusprojektiga, mille raames valmib 49 uut kodu.

Tulevikus on Manufaktuuri kvartalis kokku ligikaudu 1100 kodu ja äripinnad.

„Kinnisvara müügikoolitus“ toimub 29.01.2026

19.12.2025 Margot Toompark

29.01.2026 toimub Kinnisvarakoolis „Kinnisvara müügikoolitus“. Koolitusel annavad Kaisa Marissa Aduson ja Kaido Kaljuste nii teoreetilised teadmised kliendisuhtlusest, müügiprotsessi juhtimisest ja kliendikesksusest kui ka praktilised juhised tegevustest, mis tuleb kinnisvara müümisel läbi käia – alates kuulutuse koostamisest ja objekti ettevalmistamisest kuni tehingu lõpuleviimise ja järelteeninduseni.

Koolitusele on oodatud:

kõik, kes soovivad müüa kinnisvara;
kinnisvaramaaklerid, kes tegelevad kinnisvara müümisega igapäevaselt või plaanivad alustada tööd maaklerina;
kinnisvaraspetsialistid, kes tegelevad kinnisvara müügiga;
müügiinimesed, kelle vastutada on kinnisvaraobjektide müük.

„Kinnisvara müügikoolitus“ toimub 29.01.2026 kell 10.00–17.00 hübriidõppe vormis – osalejad saavad valida, kas osaleda kontaktõppes Tallinnas või veebis. Koolitus toimub Kinnisvarakooli õppeklassis aadressil Tulika 19, Tallinn (Flora Maja B-korpuse 1. korrus). Veebiosalejad saavad enne koolituse algust personaalse Microsoft Teamsi lingi.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Hepsor and Tolaram continue their cooperation in the Manufaktuuri quarter

19.12.2025 Adaur.ee

Hepsor AS and AS Phoenix Land, a company of the Tolaram Group, signed a shareholders’ agreement on 18 December under which the parties will continue their cooperation in the implementation of the next phase of the Manufaktuuri quarter development. For this purpose, Hepsor’s subsidiary Hepsor PHX5 OÜ (registry code 17394859) has been established and is owned in equal shares by Hepsor AS and AS Phoenix Land.

The new joint venture will commence the development of residential and commercial real estate in Tallinn at Manufaktuuri 3. AS Phoenix Land will contribute the property as a non-monetary contribution to the voluntary reserve capital of Hepsor PHX5 OÜ in the total amount of EUR 5.8 million.

The Manufaktuuri 3 property has a valid detailed plan. As part of the development preparation process, an architectural competition is planned with the aim of identifying the best possible design solution. While the detailed plan allows for the development of a high-rise building of up to 60 storeys, the final architectural and urban design solution will be determined based on the results of an architectural competition.

“The cooperation between Hepsor and the Tolaram Group in the Manufaktuuri quarter has been consistent and successful. Through the new joint venture, we will continue developing the next phase of the quarter to create high-quality and diverse residential and commercial real estate for Tallinn’s urban space. The projects, both completed and ongoing, have confirmed the strength of the collaboration and the development potential of the Manufaktuur quarter,” said Mihkel Mäger, Country Manager of Hepsor Estonia.

This is the fifth development project in the Manufaktuuri quarter. Previously, 421 homes have been completed as part of the Sitsi Õunaaed and M7 development projects, of which 97% have been sold. In 2025, construction began on two development projects in the Manufaktuuri quarter: the first phase of the Manufaktuuri Vabrik project, which will provide 152 new homes, and the M12 development project, under which 49 new homes will be completed.

In the future, the Manufaktuuri quarter will comprise approximately 1,100 homes and commercial premises.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

KV.EE: Kallid müügipakkumised ajavad KV.EE Indeksi üles

18.12.2025 Tõnu Toompark

Eesti elamispindade müügipakkumiste keskmist hinda peegeldav KV.EE indeks on viimase kuuga teinud tugeva hüppe üles ja jõudnud 190,5 punktile. Aastatagusega võrreldes on eelnevalt pikalt pigem paigal püsinud indeks läinud 6,5% kõrgemale. Elamispindade müügipakkumiste koguarvu liikumist näitav objektide arvu indeks liigub allapoole. KV.EE objektide arvu indeks on 68,6 punktil ehk eelmisest aastast 4,3% allpool.

KV.EE Indeks, mis näitab pakkumishindade liikumist, on teinud kiire spurdi ülespoole, sest portaalis KV.EE on pakkumises rohkem kallimaid kortereid, mis asuvad suuremates tõmbekeskustes, eelkõige Tallinnas ja Tallinna kesklinnas. Seega näitab viimase kuu KV.EE Indeksi suur hüpe eelkõige muutust elamispindade müügipakkumiste struktuuris, mitte äkilist kiiret hinna või väärtuse kasvu.

Elamispindade müügihinnad lähevad siiski ülespoole. Maa- ja ruumiameti andmetel on Eesti ilma Tallinnata korteritehingute keskmine hind aastatagusest 3-10% kõrgemal. Tallinna kui teistele piirkondadele turu liikumise suundade ettenäitava turupiirkonna samaväärse korteri keskmine tehinguhind on aastaga kerkinud 1-6%.

Elamispindade müügipakkumiste arv portaalis KV.EE on pigem suur, kuid liigub vähenemise suunas. Vähenev pakkumine aitab iseenesest hindade kerkimisele kaasa. Pakkumise kahanemine on siiski seotud hooajaliste teguritega ja pakkumistest puudust endiselt ei ole. Seega ei peaks tervislikust kuni 5-protsendilisest kasvust oluliselt kiiremat hinnatõusu elamispindade turult niipea ootama.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Ekspert: „Tiit ja Teet“ tüüpi ehitajad pole kuskile kadunud – kuidas neid ära tunda

18.12.2025 Adaur.ee

Eesti ühe suurema omanikujärelevalve-ettevõtte P.P. Ehitusjärelevalve juhi Kalev Pikaru sõnul on ehituskvaliteediga rohkem probleeme väiksemate ehitajate ning eramajade ja korteriremontide puhul ning on ka kindlad märgid, mis näitavad, kas ehitaja on usaldusväärne.

Kalev Pikaru sõnul on suurte ja tuntud ehitajatega võrdlemisi vähe probleeme – neil on tugev töökultuur ja kehvasti ehitamine ei tasu lihtsalt ära, sest pärast on vigade parandamine kallim ja keerulisem. „Nad vastutavad oma maine ja garantiiga ning professionaalse firma ehitusplatsilt saadetakse soss-sepad kiiresti minema. Suurematel objektidel on ka omanikujärelevalve, mis probleemide teket oluliselt vähendab,“ rääkis Pikaru.

„Niiöelda „Tiit ja Teet“ tüüpi ehitajatest või juhuslikult kokku klopsitud väiksematest ehitusfirmadest tuleneva riskiga puutuvad kokku pigem eramaja ehitajad ning korterite remontijad. Kui läheb väga kehvasti, tuleb tehtud töö teinekord lammutada ja uuesti otsast alustada – näiteks kui valesti paigaldatud isolatsiooni tõttu hakkab niiskus kogunema või ei pea kodu lihtsalt sooja. Omanikujärelevalve igapäevane reaalsus on see, et mida varem avastatakse viga või puudus, seda lihtsam ja odavam on seda ka kõrvaldada,“ rääkis Pikaru.

„Enne ehitaja palkamist tuleks kindlasti teha ära taustatöö – küsida paari objekti kohta referentsi ning teinekord võib lausa kohapeal oma silmaga vaatamas käia. Tasub ka lihtsalt ehitajat guugeldada ning vaadata kutseregistrist, kas vastutaval objektijuhil on vajalikud kutsetunnistused, mis näitavad oskusi ja kvaliteeti. Kui on kahtlus, et ehitaja teeb tööd niiöelda mustalt, siis on olemas ka tööjõu register, kus peavad kõik ehitusobjektil töötavad inimesed kirjas olema. Selge ohumärk on ka ehitaja maksuvõlg, mida saab äriregistrist tasuta järgi vaadata,“ ütles Pikaru.

„Kriitiliselt võiks hinnata ka ehitaja ajaplaneerimist – kui inimene ei ilmu juba esimestele kohtumistele õigeaegselt kohale või käivad töömehed objektil nagu kuuvarjutus, siis pole see professionaalse tegija käekiri,“ lisas Pikaru.

„Kahtlasele ehitajale võib viidata ka teistest pakkujatest märksa odavam hind ning see, et tahetakse arveldada sularahas või küsitakse enne töö alustamist suures osas ettemaksu. Pigem peaks tasumine käima etapikaupa ning teostatud tööde akti põhjal ja kui omanikujärelvalve on kaasatud, siis peale nendepoolset tööde kinnitamist. Tavatellija ise üldjuhul ei pruugi aru saada, kas projekti on järgitud ja kokku lepitud materjale ka päriselt kasutati,” nentis Pikaru.

“Ka pangad, kes väljastavad maja ehituseks või kortermajade renoveerimiseks laenusid, mõistavad riske ja soovivad tihti kolmepoolset lepingut, milles lisaks laenajale ja pangale on kolmandaks osapooleks omanikujärelevalve. Pank ei väljasta laenajale enne uut väljamakset, kui teostatud tööde aktil puudub omanikujärelevalve kinnitus,” lisas Pikaru.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Abiks ettevõtjale: sobiva tööstusala saab nüüd leida kaardilt

18.12.2025 Adaur.ee

Maa- ja Ruumiameti geoportaalis on tänasest kättesaadav tööstusalade kaardilahenduse esmane versioon, kust on näha ettevõtluseks sobivad alad üle kogu Eesti.

„Oleme astunud järjekordse märgilise sammu selles suunas, et muuta Eesti ettevõtluskeskkond atraktiivsemaks, tuua meile investeeringuid ja hoogustada majanduse arengut,“ märkis majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo. „Valminud kaardilahendus on jooksvalt täienemas, kuid juba praegu toob see investorile esmaste otsuste langetamiseks vajaliku teabe peo peale. Kaardil kuvatakse vajalik info vajalik üldplaneeringute, elektriliitumise, teede ja muu taristu kohta. Ettevõtja saab olukorrast kiirelt ülevaate ja saab hakata kohe ettevõtmiseks vajalikus suunas tegutsema.“

Ministri sõnul on kaardipilti oodatud uurima kõik huvilised. „Rakendus annab ettevõtjatele, kohalikele omavalitsustele ja riigile parema ülevaate arenduseks sobivatest piirkondadest, ent toob suurema selguse ka kogukondadele, kuna sealt on täpselt näha, millistele aladele kodukohas tööstust oodatakse. Nii inimestele kui ettevõtjale on oluline selgus, kuhu arendused kerkida võivad.“

Rakendus koondab tööstuseks ja tootmiseks sobivate alade ruumiandmed. Näha on nii üldplaneeringutega kavandatud ettevõtlusalad kui ka arendatud, arendamisel ja arendatavad alad. Iga ala kohta saab vaadata näiteks kaugust riigiteeni, kaubasadamani lennujaamani, alajaama võimsust, tööstusala tüüpi,
detailplaneeringu staatust jm. Lisaks on eraldi kihtidel info lennujaamade, raudtee- ja teedevõrgustiku, elektri-, gaasi-, side-, veevarustuse jm taristu kohta ning esitatud loodus ja muinsuskaitse kitsendused. Kokku on rakenduses enam kui 30 teemal üle 120 andmekihi, millest enamik tulevad teistest andmekogudest automaatselt.

„Kaardilahendus ühendab seni eri kohtades paiknenud info,“ rääkis Maa- ja Ruumiameti peadirektor Kati Tamtik. „Oleme toonud ühte keskkonda kokku olulised ruumiandmed, mida ettevõtja vajab arendusprojekti jaoks sobiva asukoha hindamiseks. Lahendus on teadlikult loodud arenevana – jooksvalt lisandub andmeid, funktsionaalsust ja kasutusmugavust koostöös kasutajatega,“ ütles Tamtik.

Eesti Masinatööstuse Liidu tegevjuhi Andri Harani sõnul on hea tõdeda, et riik on erinevad takistused ületanud ja oodatud tööstusalade kaardirakenduse valmis saanud. „Ettevõtjate jaoks on tegemist igati kasuliku tööriistaga, mis oluliselt hoiab kokku aega ja ressursse ning võimaldab kiirelt järgmisi samme planeerida,“ märkis ta.

Tööstusalade kaardirakendus on kättesaadav maa- ja ruumiandmete geoportaalis avaneb uues vahekaardis.

Uue aasta esimeses pooles valmib investoritele ka spetsiaalsem vaade, mis ei nõua informatsiooni käsitlemiseks erioskusi ja koondab kogu teabe kompaktsemalt.

Kõik huvilised on oodatud 15. jaanuaril 2026 kell 11 kaardilahenduse veebitutvustusele, registreerumine ministeeriumi veebilehel mkm.ee/toostus.

Kaardilahendus valmis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Maa- ja Ruumiameti, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse ning maakondlike arenduskeskuste koostöös. Arenduskeskused hoolitsevad oma piirkonna andmete kaardile jõudmise eest ning vaatavad need üle kord kvartalis. Kuna kaarti on plaanis plaanis kasutada andmepõhiste otsuste tegemiseks riigi tähelepanu ja investeeringute suunamisel, on piirkondade jaoks oluline oma arendusalad kaardile saada ning olla ka potentsiaalsetele investoritele leitav.

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

Maaelu Edendamise Sihtasutus: Eluaseme kaaslaenu meede aitab maale kodu rajada või maal elamistingimusi parandada ka tuleval aastal

17.12.2025 Adaur.ee

Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) nõukogu võttis vastu otsuse pikendada eluaseme kaaslaenu meetme kehtivust kuni 2026. aasta lõpuni. Eluaseme kaaslaen on MES-i välja töötatud laenumeede, mida pakutakse koostöös pankadega ning mille eesmärk on aidata maapiirkonda kodu rajada.

Kaaslaenu saab kasutada juhul, kui maapiirkonda ostetava, ehitatava või renoveeritava kinnisvara tagatisväärtus pole piisav, et kogu vajalik summa pangast laenata. MES-i kaaslaen aitab katta puuduolevast summast kuni 100 000 eurot.

„Jätkuv linnastumise trendi pidurdamine on riigi vaates oluline teema, et vältida hüljatud maapiirkondade tekkimist. Eluaseme kaaslaen on üks võimalus selle probleemi leevendamiseks, aga mitte piisav, et trendi vastupidisesse suunda pöörata,“ ütles MES-i juhatuse liige Meelis Annus ja lisas, etMES on eluaseme kaaslaene välja andunud alates 2021. aasta lõpust ning nelja aasta jooksul on ligi 370 peret otsustanud rajada kodu maale või parandanud oma elamistingimusi MES-i kaaslaenu abiga. Pangalaenude, kaaslaenu ja taotlejate omaosalus kokku on ligi 65,4 miljonit eurot. Kaaslaen aitab soodustada noorte perede elama asumist maale. Suurem osa laenuvõtjatest on 30-34-aastased, kõrgharidusega inimesed ning maakondade lõikes on enim laene väljastatud Lääne-Virumaale, Ida-Virumaale ja Tartumaale.

Kaaslaenu saab kasutada üle kogu Eesti nendes asustusüksustes, kus on registreeritud kuni 1000 elanikku ja mis ei ole kantud sihtpiirkonnast välja jäävate haldusüksuste nimekirja, kõiki tingimusi saab lugeda sihtasutuse veebilehelt. Meedet rahastatakse sihtasutuse rahalistest vahenditest.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Luminor finantseerib Carglassi teenindus- ja laohoone laiendust

17.12.2025 Adaur.ee

Autoklaaside paranduse ja vahetamisega tegelev Carglass laiendab oma logistikavõimekust ning soetas selleks ligi 4200-ruutmeetrise kinnistu Tallinnas Akadeemia teel. Luminor pank rahastab Carglassi laienemisplaane 3,4 miljoni euroga.

„Investeerime tänase Carglassi logistikakeskuse kõrvalkinnistu ja sellel asuva ärihoone ostu kasvuperspektiiviga,” lausus Carglassi kaubamärgi all Eestis tegutseva OÜ Windrox juhatuse liige Rainer Virve. „Järgmise sammuna on meil kavas alustada kinnistule lisaks ka uue laohoone ja teeninduspinna projekteerimisega.”

Luminori ettevõtete panganduse juhi Indrek Julge sõnul on Luminori koostöö Windroxi grupi ettevõtetega pikaajaline ning sedapuhku finantseerib Luminor Carglassi logistikavõimekuse laiendamist.

„Innustav on näha Eesti kapitalile tugineva eduka ettevõtte positiivset vaadet tulevikku ja tahame ka Windroxi kauaaegse partnerina panustada tõenäoliselt enamikule Eesti autojuhtidele tuntud ettevõtte laienemisplaanidesse,” lausus ta.

Carglassi kaubamärgi all tegutseval OÜ Windrox on kokku 11 autoklaaside teeninduskeskust, sh kolm Tallinnas ning kaheksa teistes Eesti linnades. Carglassi esindustes teostatakse autoklaaside parandamist ja vahetamist, kalibreeritakse juhiabisüsteeme ning ettevõte tegeleb ka autoklaaside ja tarvikute hulgimüügiga.

Windrox tegutseb Eesti turul Carglassi kaubamärgi frantsiisilepingu alusel alates 2010. aastast. Carglass kaubamärgi omanik on enam kui 30 riigis tegutsev maailma juhtiv sõidukite klaasiteenuste pakkuja Belron International Ltd.

Uus Maa: Kasutusloa mõju elamu turuväärtusele

17.12.2025 Adaur.ee

Kasutusluba on kinnisvara puhul üks olulisemaid dokumente, mis kinnitab, et hoone vastab kehtivatele ehitusnormidele ja on ametlikult lubatud kasutamiseks. Selle olemasolu ei ole pelgalt formaalsus, vaid mõjutab otseselt kinnisvara turuväärtust, müügiprotsessi ja finantseerimisvõimalusi. Sellest räägib lähemalt Uus Maa kohtuekspertiiside ja hüvitamise kaasuste juhtiv hindaja Kerli Koha.

Õiguslik selgus ja turvalisus

Kasutusluba annab ostjale kindluse, et hoone on ehitatud vastavalt kehtivatele seadustele ja ohutusnõuetele. See vähendab riske, suurendab usaldusväärsust tehingus ja loob läbipaistvuse. Ostjad eelistavad kinnisvara, millel on kõik dokumendid korras, sest see vähendab hilisemaid vaidlusi ja võimalikke kulukaid kohustusi. Lisaks lihtsustab kasutusloa olemasolu finantseerimist, sest pangad ja teised krediidiasutused näevad seda kui seaduslikkuse garantiid.

Pangafinantseeringu võimalikkus

Enamik panku nõuab kasutusloa olemasolu, et kinnisvara saaks kasutada laenu tagatisena. Kui kasutusluba puudub, võib laenu saamine osutuda keeruliseks või isegi võimatuks. See piirab ostjate ringi ja vähendab konkurentsi, mis omakorda mõjutab turuväärtust. Näiteks on juhtumeid, kus ostja loobub tehingust, sest pank ei rahasta objekti ilma kasutusloata, isegi kui hoone on tehniliselt heas seisukorras.

Turuväärtuse hinnanguline mõju

Kasutusloa puudumine võib vähendada kinnisvara turuväärtust üldjuhul 5-20 protsenti. Mõju sõltub piirkonna nõudlusest, hoone seisukorrast ja ostjate riskitaluvusest. Kui tegemist on populaarse piirkonnaga, kus pakkumist on vähe, võib mõju olla väiksem, kuid riskiteadlikud ostjad arvestavad alati võimalike lisakuludega, mis kaasnevad kasutusloa taotlemisega.

Müügiprotsessi keerukus

Ilma kasutusloata kinnisvara müük on tavaliselt pikem ja keerulisem. Müüja peab esitama täiendavaid selgitusi ja dokumente, mis tõendavad hoone ohutust ja vastavust. Ostjal tekib ebakindlus, mis võib viia pikemate läbirääkimisteni või tehingu katkemiseni. Sageli tuleb müüjal enne müüki alustada kasutusloa taotlemist, mis tähendab lisakulusid ja ajakulu.

Potentsiaalne järelevalverisk

Kasutusloata hoone võib sattuda järelevalveasutuste huviorbiiti. See võib tähendada kohustust taotleda kasutusluba tagantjärele, mis omakorda võib nõuda täiendavaid ehitustöid või dokumentide korrastamist. Sellised protsessid on ajamahukad ja kulukad, mis vähendab kinnisvara atraktiivsust ostjate silmis.

Kokkuvõtvalt on oluline rõhutada, et kasutusluba ei ole pelgalt bürokraatlik nõue, vaid oluline tegur, mis mõjutab kinnisvara väärtust, müügiprotsessi ja finantseerimisvõimalusi. Selle puudumine võib tähendada väiksemat ostjaskonda, madalamat hinda ja suuremat riski nii müüjale kui ostjale.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Baltic Horizon Fondi erakorralise üldkoosoleku otsused

17.12.2025 Adaur.ee

16. detsembril 2025 toimus Tallinnas, Eestis, Baltic Horizon Fondi osakuomanike erakorralise üldkoosoleku korduskoosolek (edaspidi „Korduskoosolek“).

Korduskoosolek kutsuti kokku, sest algsel erakorralisel Üldkoosolekul 8. detsembril 2025 aastal ei tulnud kokku vajalikku kvoorumit. Kooskõlas Baltic Horizon Fondi reeglite punktiga 10.11 on Korduskoosolekul võimalik otsus vastu võtta olenemata koosolekul esindatud häälte arvust, kui fondi reeglites pole kirjeldatud teisiti.

Korduskoosolekul oli kokku esindatud 58 923 830 Baltic Horizon Fondi osakut, mis moodustavad 41,05% häälte koguarvust.

Koosoleku päevakorras oli otsustada uute osakute emiteerimine 2026. aasta esimeses kvartalis Baltic Horizon Fondi bilansi tugevdamiseks.

Üldkoosolek otsustas:

Emiteerida 2026. aasta esimeses kvartalis uued osakud Baltic Horizon Fondi bilansi tugevdamiseks.

Otsus võeti vastu, otsuse poolt oli 92,94% koosolekul esindatud häältest.

Kõik koosolekule registreeritud investorid osalesid hääletamisel.

Koosoleku protokoll tehakse kättesaadavaks seitsme päeva jooksul Baltic Horizon Fondi kodulehekülje vahendusel.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

EKÜL: Korteriühistud mures: renoveerimine kallineb, eluasemekulud kasvavad

16.12.2025 EKÜL

Kuigi tuleval aastal loodetakse majanduse elavnemist, muretsevad korteriühistud võimalike hinnatõuside pärast. „Elektri hinnale lisandub tuleval aastal varustuskindluse tasu, juba täna maksavad paljude Eesti kaugküttepiirkondade kliendid sooja eest vabaturuhinnast rohkem. Ehitusmaterjalide hinnatõus tirib ülespoole ka renoveerimise hinda ja kokkuvõttes süvendab kõik see Eesti inimeste eluasemevaesust ja renoveerimisvõimetust,“ on Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees ja Euroopa Regioonide Komitee eluasemevaldkonna raportöör Andres Jaadla murelik.

Jaadla sõnul takistab paljusid ühistuid nõukaaegseid paneelmaju renoveerimast eelkõige majanduslik ebakindlus. „Inimesed on tuleviku pärast mures. Iga päev võib lehest lugeda järjekordsete hinnatõusude, aga ka töökohade kadumise kohta ning see sunnib kahjuks renoveerimisotsust edasi lükkama,“ rääkis ta. Samas toob viivitamine kaasa riski maksta tulevikus renoveerimise eest kõvasti rohkem. „Kui kümme aastat tagasi maksis näiteks kahesaja korteriga maja tervikrenoveerimine kaks miljonit, siis täna maksab sarnase maja renoveerimine juba rekordilised seitse miljonit eurot,“ tõi Jaadla näite.

Teisipäeval arutavad taskukohase eluaseme kättesaadavust Euroopa Liidus Euroopa Parlamendi liikmed ja komisjon. „Arutlusel peaks olema renoveerimisega seotud menetluste lihtsustamine ja bürokraatia vähendamine, aga ka renoveerimist puudutavad toetused,“ vahendas Jaadla. „Taaste- ja vastupidavusrahastu toetab liikmesriikides märkimisväärseid investeeringuid ja elamuvaldkonna reforme. Hinnanguline kulu sotsiaalelamutele ja muule sotsiaalsele taristule peaks ulatuma enam kui 22 miljardi euroni ning investeeringud hoonete energiatõhususe renoveerimiseks või uute energiatõhusate hoonete ehitamiseks on ligikaudu 85 miljardit eurot,“ vahendas Jaadla.

Sügavas kriisis Euroopa elamumajandus vajab Jaadla sõnul ühist ja koordineeritumat poliitikat ja rahastamist. „Euroopa vajab taskukohase eluaseme kava. Selle põhimõtete elluviimine nõuab aga uuenduslikke viise riiklike investeeringute suurendamiseks ja olemasolevate Euroopa vahendite kasutuselevõtuks, ” rääkis Jaadla. „Tsiteerides Euroopa Komisjoni presidenti Ursula von der Leyenit: eluase tähendab väärikust ja õiglust, tähendab Euroopa tulevikku.“

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid

Eesti ettevõte rajas Lapimaale unikaalse puhkekeskuse 80 maaaluse majaga

16.12.2025 Adaur.ee

Soomes, Lapimaal, avati ametlikult Kaamos Lodge puhkekeskus, mis kujutab endast üht viimaste aastate suurimat turismiinvesteeringut piirkonnas. Keskuse südamiku moodustavad 80 Eestis toodetud maaalust betoonist moodulmaja, mille valmistas Harjumaa ettevõte Revonia.

Eesti tootmisettevõtte Revonia ja Soome turismiettevõtte Explore the North koostöös valminud projekt on märgiline nii oma mahult kui ka ehituslikult lahenduselt. Kui traditsiooniliselt on Lapimaa turism tuginenud lihtsatele puitmajadele, siis Kaamos Lodge’i arenduses mindi teist teed – kogu majutuskompleks on tehtud betoonmoodulitest ja viidud pinnase alla.

Keskuse avamine tähistab Baltikumi ühe suurima moodulmajade ekspordiprojekti edukat lõppu. Kõik 80 betoonist moodulit toodeti Eestis, transporditi täisviimistlusega objektile ning paigaldati kohapeal. Iga maja on suurusega 30 m2, kaalub 40 tonni ja asub kuni meetripaksuse pinnasekihi all. Kogu protsess ideest insenertehnilise lahenduse ja paigalduseni võttis aega poolteist aastat.

Selline lahendus valiti teadlikult maastiku eripära silmas pidades: kuna keskus asub mäenõlval, siis on majad paigutatud astmeliselt nii, et eesoleva maja murukatus on tagumisele maapinnaks. See tagab, et hooned ei varja üksteise eest avarat vaadet orule, säilitades samas privaatsuse.

Revonia jaoks ei ole tegemist esimese projektiga põhjanaabrite juures, kuid Kaamos Lodge tähistab olulist verstaposti ettevõtte usaldusväärsuse kinnitamisel Soome turul. Revonia tegevjuhi Rauno Oja sõnul on näha selget muutust kuurordiomanike mõttemaailmas – investeeringuid tehakse üha pikema vaatega.

„Oleme Soomes varemgi puhkekeskuseid rajanud ja näeme, et Revonia on saavutanud seal kindla maine just tänu preemium-kvaliteedile ja meie unikaalsele betoonmoodulitest süsteemile. Arendajad ei otsi enam vaid kiiret lahendust, vaid mõtlevad pärandile – kuidas luua pereäri, mis kestaks põlvest põlve,“ selgitas Oja. „Betoonist ja pinnasega kaetud lahendus annab ka investorile kindluse, et 10 või 20 aasta pärast on resort ehituslikult endiselt nagu uus ning ei vaja kapitaalremonti.“

Oja lisas, et majavaliku taga on ka Lapimaa külastajate muutunud ootused: „Tänane reisija, kes lendab Lapimaale teisest maailma otsast, on teadlikum ja nõudlikum. Maja, kus ta ööbib, on suur osa reisi elamusest ja loodussõbralik. Meie lahendus toetabki kasvavat loodussõbralikkuse trendi, pakkudes samas midagi täiesti teistsugust kui tavapärane hotellituba.“

Investeering tuleviku turismi

Projekti tellija, Explore the North tegevjuhi ja Kaamos Lodge’i omaniku Johan Väisäneni sõnul oli 80 maja rajamine suur risk, kuid senine positiivne tagasiside on kinnitanud valiku õigsust.

“Soovisime luua midagi, mis eristuks tavapärasest Lapimaa majutusest, oleks teistmoodi ja paistaks silma, kuid oleks samas äärmiselt praktiline. Valisime Eestis asuva Revonia lahenduse, sest otsisime vastupidavust ja madalaid ülalpidamiskulusid – meie jaoks on oluline tegeleda külaliste võõrustamise, mitte hoonete pideva hooldamisega,” sõnas Väisänen. “Täna avatud keskus tõestab, et betoonist maa all asuv maja on hubane, valgusküllane ja luksuslik. See on investeering, mis peab vastu aastakümneid, mis kandub edasi ka mu lastelastele ning majutab ja rõõmustab meid ülemaailmselt külastatavaid kliente. Lisaks annavad maa all asuvad majad mulle hingerahu – ma ei pea muretsema tormisel ööl või tugeva lumesaju ajal, et majad kahjustada saaksid.“

Taustainfo: Eelmise aasta augustis allkirjastatud lepingu kohaselt oli projekti kogumaksumuseks ligikaudu 6 miljonit eurot. Majad on põrandapindalaga 30 m2, sisaldavad kõiki mugavusi ning paigaldatavad ühe päevaga. Revonia on üle 10 aasta tegutsenud Eesti ettevõte, mis on tuntud oma võlvkeldrite ja koobassaunade poolest. Viimastel aastatel on ettevõtte fookus liikunud üha enam täislahendusena valmivatele elumajadele ja majutusasutustele.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Domus Kinnisvara: Kinnisvaraturu ülevaade, november 2025

16.12.2025 Hanna Luberg

Harju maakond

Tallinna kinnisvaraturg liikus novembris stabiilses ja mõõdukalt positiivses suunas. Korterite keskmine hind tõusis nii kuu- kui aastavõrdluses 0,3%, ulatudes 3 077 euroni ruutmeetri kohta. Korteritehinguid tehti 696, mis tähendab hooajalist aktiivsuse taandumist pärast sügise tipphooaega.

Eramute turul sõlmiti 21 tehingut, mis on väiksem kui oktoobris, kuid rohkem kui aasta tagasi. Hoonestamata elamumaade segmendis toimus 9 tehingut — tubli kasv nii eelmise kuu kui ka mulluse novembri suhtes. Kokkuvõttes oli Tallinna turg novembris mõõdukalt tugev: hinnad püsisid kerge tõusutempo juures ja aktiivsus eri segmentides jäi aastavõrdluses positiivseks, kuigi sügistipust on samm tagasi astutud.

Allikas: Maa- ja Ruumiamet

Tartu maakond

Tartu kinnisvaraturg liikus novembris mõõduka rahunemise suunas. Korterite keskmine hind langes kuu jooksul 0,6%, jõudes 2 425 euroni ruutmeetri kohta, kuid jäi aasta lõikes siiski 6% kõrgemaks. Korteritehingute arv vähenes 112-ni, mis peegeldab tavapärast hooajalist aktiivsuse langust aasta lõpus.

Eramute turul sõlmiti 16 tehingut — küll vähem kui oktoobris, kuid märgatavalt rohkem kui aasta tagasi. Hoonestamata elamumaa tehinguid oli 6, mis näitab aktiivsuse kasvu mõlema võrdlusperioodi suhtes. Kokkuvõttes võib Tartu novembrit iseloomustada kui stabiilset perioodi: korteriturul toimus väike hinnakorrektsioon ja aktiivsus taandus, kuid nõudlus suuremate kinnistute vastu püsis turgu toetavana.

Allikas: Maa- ja Ruumiamet

Pärnu maakond

Pärnu kinnisvaraturg liikus novembris rahulikult tõusvas suunas. Korterite keskmine hind tõusis kuuga 1% ja jäi aasta lõikes ligikaudselt samale tasemele, ulatudes 2 166 euroni ruutmeetri kohta. Tehinguaktiivsus langes 59 tehinguni, mis on madalam kui sügisese tipphooaja tasemed, kuid vastab tavapärasele hooajalisele vaibumisele aasta lõpu suunas.

Elamuturul toimus 16 tehingut, mis ületas oktoobrikuu näitajat ja jäi samuti selgelt kõrgemaks kui aasta tagasi. Hoonestamata elamumaade osas registreeriti 6 tehingut, mis on võrreldes nii oktoobri kui ka mullusega väiksemas mahus. Kokkuvõttes oli Pärnu turg novembris stabiilne: korterite hinnad jätkasid kerget tõusu, kuid aktiivsus liikus hooajaliselt madalamale tasemele, samas kui eramusegment püsis ostjatele endiselt atraktiivne.

Allikas: Maa- ja Ruumiamet

Viljandi maakond

Viljandi kinnisvaraturg liikus novembris allapoole nii hindade kui aktiivsuse poolest. Korterite keskmine hind langes kuuga 2% ja jäi aasta lõikes 10% madalamaks, ulatudes 1 452 euroni ruutmeetri kohta. Tehinguid tehti 16, mis on sama tase kui septembris, kuid madalam kui oktoobris, peegeldades väikese turumahu puhul tavapäraseid kõikumisi. Nõudlus püsis tagasihoidlik, eriti arvestades kiiret hinnamuutust lühikesel perioodil.

Eramute turul toimus 5 tehingut, mis vastas oktoobrikuu tasemele, kuid jäi allapoole mullusest novembrist. Hoonestamata elamumaade osas tehinguid ei registreeritud. Kokkuvõttes iseloomustab Viljandi novembrit vaikne ja ettevaatlik turg – vähene tehinguaktiivsus põhjustab järsemaid muutusi hinnatasemes, kuid ei anna veel märku pikaajalisest trendist.

Allikas: Maa- ja Ruumiamet

Saare maakond

Kuressaare kinnisvaraturg näitas novembris mõõdukat elavnemist korterisegmendis. Korterite keskmine hind tõusis kuuga 2% ning oli aasta võrdluses 7% kõrgem, jõudes 1 703 euroni ruutmeetri kohta. Korteritehinguid tehti 14 — veidi rohkem kui oktoobris, kuid aasta lõpu turule omaselt siiski tagasihoidlikul tasemel. Väikese turumahu tõttu võivad üksikud kallimas segmendis tehingud hinnataset märgatavalt mõjutada.

Eramute ja hoonestamata elamumaade osas oli aktiivsus väga madal: mõlemas segmendis toimus vaid üks tehing. See jääb oluliselt allapoole oktoobrikuu taset ning viitab ostjate ettevaatlikkusele suuremate investeeringute puhul. Kokkuvõttes oli Kuressaare turg novembris rahulik — korterite hinnad liikusid ülespoole, kuid tehingute kogumaht jäi väikeseks, mis on aasta viimasel kvartalil tavapärane.

Allikas: Maa- ja Ruumiamet