Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused
 

Koolitus “Kohaliku omavalitsuse õigused ja kohustused ehitise ja ehitamise kontrollimiseks” toimub 23.10.2025

Martina Proosa23.10.2025 toimub koolitus „Kohaliku omavalitsuse õigused ja kohustused ehitise ja ehitamise kontrollimiseks“, mis keskendub ehitiste järelevalve õiguslikele alustele ja praktilisele teostamisele.

Koolitus on mõeldud kohalike omavalitsuste ametnikele, riikliku järelevalve läbiviijatele, kinnisvaraarendajatele ja kinnisvaraomanikele. Osalejad saavad teadmised, millal ja kuidas järelevalvemenetlust algatada, läbi viia ja lõpetada ning milliseid meetmeid kasutada rikkumiste korral.

Koolitajaks on ehitus- ja planeerimisvaldkonna jurist Martina Proosa.

Koolitus “Kohaliku omavalitsuse õigused ja kohustused ehitise ja ehitamise kontrollimiseks” toimub 23.10.2025 kell 10.00-15.15 MS Teamsi keskkonnas.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

1Partner: Uuring: üürikortereid tuleb Tallinnas juurde, kuid hinnad lähiajal ei muutu

1PartnerEkspertide hinnangul ei ole Tallinna korterite üürihindades järgmise kuue kuu jooksul suuri muutuseid oodata, selgus 122 kinnisvaravaldkonna professionaali seas 1Partner Kinnisvara eestvedamisel septembris läbi viidud küsitlusest.

Enam kui pooled küsitlusele vastanud kinnisvaraekspertidest usuvad, et 2026. aasta veebruariks jäävad Tallinna üürikorterite hinnad sarnasele tasemele tänavuse augustiga. “Tallinna üüriturg on praegu tasakaalus ja kuigi pooled vastanutest arvavad, et järgmise kuue kuu jooksul üürikorterite arv pealinnas kasvab, siis nende hinnangul see üürihindade langust siiski kaasa ei too,” kommenteerib 1Partner Kinnisvara analüütik Elia Vääri ning lisas, et järgmise poolaasta jooksul võivad neljandiku vastanute arvates üürihinnad veidi langeda ja viiendiku hinnangul veidi tõusta.

Küsitluses osalenud kinnisvaraturu tegijad on ülekaalukalt arvamusel, et pealinnas elamiseks on endiselt kasulikum korterit osta kui üürida. Korteri soetamist peab mõistlikumaks 59% protsenti vastanutest, samas kui üürimist soovitas vaid 19%. “Selles küsimuses on eksperdid olnud üksmeelel ka varasematel aastatel läbi viidud uuringutes, kuid tänavu on arvamused veelgi kindlamalt ostmise poole kaldu,” rääkis Vääri, kelle sõnul on peamiseks põhjuseks üldise inflatsiooni taustal pikalt samal tasemel püsinud kinnisvarahinnad. Veel aasta tagasi soovitas ostmist 47% ja üürimist 27% ekspertidest.

Ligi pooled ekspertidest usuvad, et kinnisvara atraktiivsus investeerimise instrumendina püsib lähima aasta jooksul samal tasemel praegusega, samas prognoosib 28% vastanutest, et kinnisvara populaarsus võib investorite silmis langeda. “Usun, et siin mõjutasid paljude arvamust just uusarenduste kortereid, kus üüritootlus ei pruugi täna piisavalt kõrge olla, kuid järelturul on hinnad ja üüritulu juba mõnda aega paremas tasakaalus,” kommenteerib Vääri.

1Partner Kinnisvara eestvõttel septembris toimunud küsitluses osales 122 professionaali, ennekõike maaklerid, kinnisvarahindajad ja arendajad 52-st erinevast Tallinnas tegutsevast kinnisvaraga tegelevast ettevõttest, kellest enamik on valdkonnas olnud tegevad enam kui kümme aastat.

1Partner on enam kui 20-aastase kogemusega Baltimaade juhtiv kinnisvaragrupp, mille esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Riias ja Vilniuses. 1Partner grupp pakub kinnisvara vahenduse, hindamise, ehituse, arenduse, halduse ja investeeringute juhtimise teenust. 1Partner kinnisvaragrupp on maailma suurima kommertskinnisvara nõustamisettevõtte JLL (Jones Lang LaSalle) ametlik koostööpartner Baltikumis.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Liven: Ehituse algus Liveni Virmalise projektis

LivenEile algasid ettevalmistused ehitustöödeks Liven AS-i („Liven“) tütarettevõtte Liven Kodu 21 OÜ arendatavas Virmalise projektis. 2026. aasta lõpus valmib Tallinnas, Uue-Maailma asumis, Virmalise tn 3 neljakorruseline eraldatud hoovialaga eluhoone 28 uue koduga.

Ehitustööde peatöövõtja on Bildgren Ehitus OÜ ning arhitektuurse lahenduse koostasid Liven ja Arhitektuuribüroo Kuup Ruut OÜ. Ehitustööde maht on ligi 5 miljon eurot, millele lisandub käibemaks. Ehitatavast 28 kodust on tänaseks müüdud 29%. Rohkem infot projekti kohta leiab kodulehelt virmalise.liven.ee.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Tallinn: Lasnamäe ujula arhitektuurivõistluse võitis VNDL Arhitektuur OÜ

TallinnTallinna linna korraldatud Varraku ujula hoone ja seda ümbritseva ala arhitektuurivõistluse võitis VNDL Arhitektuur OÜ kavandiga „Hõlje“, mille autorid on Susannah Kaul, Cristin Marii Titma, Timo Titma ja Veiko Vahtrik.

„Kauaoodatud Varraku ujula toob Lasnamäele uue tõmbekeskuse, tugevdab Tallinna sporditaristut ning suurendab pealinna võimekust rahvusvaheliste spordisündmuste korraldamisel. Ujula peab looma tipptasemel treeningutingimused, soodustama laste ja noorte liikumisaktiivsust ning panustama Lasnamäe avalikku ruumi – kavandi autorid on neid põhimõtteid oma töös selgelt arvesse võtnud,“ ütles Tallinna linnapea Jevgeni Ossinovski.

Linnavara abilinnapea Margot Roose sõnul on Lasnamäe ujula arhitektuurivõistluse tulemus ehe näide sellest, kuidas hästi kavandatud avalik hoone saab teenida mitut eesmärki korraga. „Kavandatav ujulakompleks võimaldab pakkuda kõrgetasemelisi treeninguvõimalusi, toetada inimeste liikumisharjumusi ja teenida kohaliku kogukonna vajadusi. Hoone on kavandatud nii, et see loob sidusust ümbritseva linnaruumiga ühendades Tondiraba pargi, jäähalli ja elamupiirkonnad ühtseks toimivaks keskkonnaks. Linna arendamisel on meie eesmärk luua hooneid, mis on kestlikud, multifunktsionaalsed ja inimeste teenistuses,“ sõnas Roose.

Arhitektuurivõistlusel otsiti Lasnamäe ujulale terviklikku ruumilist lahendust, mis seoks ujulahoone ja selle ümbritseva ala ühtseks ja toimivaks keskkonnaks.

Žürii tööd juhtinud Lasnamäe linnaosa vanem Julianna Jurtšenko selgitas, et võidutöö kavand paistis silma omapärase ja loova arhitektuurse lahendusega, mis mõjub uuenduslikult, loob ujulale tugeva identiteedi ning selle juures sobitub ideaalselt Tondiraba pargi ja Jäähalli vahele. „Loodava ujulahoone ruumiplaan on väga hästi lahendatud, praktiline ja toetab sujuvat kasutusmugavust. Olümpiamõõtmetes basseini ning teiste hoones toimetavate tugiteenuste vahel on logistiline side. Samuti on väliala lahendus lihtne ja puhas, sidudes hoone korrektselt Jäähalli ümbrusega.“

Teise koha pälvis ideekavand „Voog“, mille esitas ALA Architects Ltd (autorid Antti Nousjoki, Juho Grönholm, Samuli Woolston, David Gallo, Epp Jerlei, Uku Miller, Meeri Tolonen). Kolmanda koha sai Arhitektuuriagentuur OÜ kavand „Veehall“ (autorid Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe ja Hele Möllits).

Ergutuspreemiad anti KOKO arhitektid OÜ kavandile „Calcis“ (autorid Lembit-Kaur Stöör, Raivo Kotov, Xenia Sooniste, Lera Mikhailova, Jürgen Einpaul, Samuel Savimägi, Ragnar Jaaniste) ning Arhitekt11 OÜ kavandile „V-Maja“ (autorid Illimar Truverk, Sigrit Nasari).

Arhitektuurivõistluse algatas Tallinna linnavaraamet tänavu juulis. Ideekonkursi preemiafond oli kokku 50 000 eurot. Riigihankele „Varraku ujula arhitektuurivõistlus“ esitatud töödest kvalifitseerus 25 pakkumist, millest žürii valis välja viis tugevamat.

Žürii esimees oli Lasnamäe linnaosa vanem Julianna Jurtšenko, liikmed Tallinna Kultuuri- ja Spordiameti juhataja Hillar Sein, Tallinna peaarhitekti büroo üldplaneeringu vanemarhitekt Ann Kristiin Entson, Eesti Ujumisliidu juhatuse liige Toni Meijel, Eesti Arhitektide Liidu esindajad arhitektid Mari Hunt ja Urmas Muru ning arhitekt-ekspert Jaak Huimerind.

251016 Lasnamäe ujula arhitektuurivõistluse võitis VNDL Arhitektuur OÜ 2

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

KV.EE: Elamispindade kerkivad tehinguhinnad ajavad KV.EE Indeksit ülespoole

Kinnisvaraportaal KV.EEEesti elamispindade pakkumishindade liikumist peegeldav KV.EE Indeks näitab 2025. a oktoobris 184,6 punkti, mida on 5,4% aastatagusest rohkem. KV.EE objektide arvu indeks on 75,6 punktil ehk eelmisest aastast 2,1% allpool.

KV.EE Indeks annab mõnevõrra eksitavaid signaale. KV.EE Indeks on kiirenevalt kerkinud, sest pakkumises on suurenenud keskustes asuvate, uuemate ja kallimate korterite osakaal. Pakkumiste üksikasjalikumates segmentides on hinnakõverad valdavalt laugemad.

Siiski kinnitavad tehinguhinnad, et mõningane hinnatõus on tegelikkuses aset leidnud. Elamispindade müügihindade üle käib küll kõva kauplemine, kuid hind, mille osas müüja ja ostja kokkuleppele jõuavad, liigub varasemate perioodidega võrreldes järjest ülespoole. Hinnatõus tehinguhindades on tegur, mis toetab KV.EE Indeksi kerkimist.

Elamispindade müügipakkumiste objektide arvu indeks on liikumas lauges languse suunas. Osalt on tegemist hooajalise pakkumise vähenemise suunas liikumisega. Teisalt on tehingute arv üsna heal ja kõrgel tasemel, kus iga tehing pakkumist mõnevõrra vähemaks hammustab.

Pakkumise vähenemine on tänases mõnevõrra ebakindlas majanduskeskkonnas pigem tegur, mis vähendab hinnalanguse riski ja ei ole iseenesest tegur, mis hindu ise ülespoole tõukaks.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

2025-10-15_KV.EE-indeks

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Luminor selgitab: millised lapsetoetused ja -hüvitised on kodulaenu taotleja püsitulud?

Luminor BankUue kodu soetamine muutub paljudele aktuaalseks just siis, kui perre on lisandumas uus laps ja olemasolev elamispind ähvardab kitsaks jääda. Luminori kodulaenude valdkonnajuhi Helina Kikase sõnul jõuab pangani sageli – sh emapuhkusel olijatelt – küsimusi, kas laenu taotlemisel arvestatakse sissetulekuteks ka vanemahüvitist ja laste eest makstavaid toetusi. Selline teadmine aitab koduotsijatel paremini hinnata, millises hinnaklassis kodu on neile jõukohane.

„Hiljutisest Luminori tellimusel läbi viidud küsitlusest selgus, et just lapsevanemad peavad väga oluliseks üüripinna asemel oma kodus elamist – 92% alaealiste lastega vanematest pidas kodu endale kuulumist väga oluliseks või oluliseks,“ rääkis Helina Kikas. „See on ka mõistetav, kuna oma kodu annab vanematele kindlustunde – muretsema ei pea üürilepingu lõppemise või uuendamise pärast ja selline stabiilsus on perele hindamatu väärtusega.“

Luminori kodulaenude valdkonnajuhi sõnul ongi sageli uue kodu soetamise taga puhtpraktiline vajadus – perre on sündimas või äsja sündinud uus laps, argivajadused on varasemaga seoses muutunud ning hakatakse otsima uut ja ruumikamat eluaset, taotledes selleks ka uut kodulaenu.

„Juba oma laenuvõimekuse esmasel hindamisel panga laenukalkulaatoris saab sissetulekute juures arvestada ka erinevate püsivate riiklike toetuste ja hüvitistega. Näiteks vanemapuhkusel oleva väikelapse vanema – valdavalt emad, aga üha enam ka isad – puhul on vanemahüvitis püsiva sissetulekuna arvestatav,“ lausus Kikas. „Sh ei erista me üksikvanemaid ning hindame nende maksevõimet samamoodi nagu kahe lapsevanemaga pere puhul.“

Igakuine toetus on tulu, ranitsa- või sporditoetus mitte

„Laenu maksimumsumma hindamisel arvestab pank üheltpoolt ülalpeetavate arvu ehk lastega seotud kulutustega. Samas on lapsetoetused mõeldud just nende kulutuste katmiseks ja pere igakuise eelarve osa, mistõttu toetusi osana sissetulekust ka käsitleme,“ rääkis Luminori kodulaenude valdkonnajuht.

Peretoetuste puhul arvestatakse tuluna Kikase sõnul riiklikult kehtestatud lapsetoetuste määra, mida makstakse lapse 19-aastaseks saamiseni. Vanemahüvitist arvestatakse laenutaotluse hindamisel eeldusel, et lapsevanemal on tööandjaga endiselt kehtiv tööleping. Samuti arvestab Luminor tuluna alimente ja ettevõtlustulu puhul regulaarseid dividende.

Praegu on esimese ja teise lapse puhul riiklik igakuine toetus 80 eurot ja alates kolmandast lapsest 100 eurot lapse kohta kuni lapse 19-aastaseks saamiseni, täiendavalt lisanduvad peretoetused kolme ja enama lapsega peredele.

„Oluline on rõhutada, et tuludeks on regulaarsed ja igakuiselt tagatud sissetulekud, mitte aga näiteks ühekordsed sünni-, ranitsa- või jõulutoetused, mis – tõsi küll – võivad ka aastas mitmesaja euroni küündida,“ märkis Helina Kikas.

Näiteks maksab riik igale lapsele või kaksikute paarile ühekordset sünnitoetust 320 eurot, kolmikutest alates on toetus 1000 eurot lapse kohta. Erinevaid ühekordseid toetusi – nii lapse sünnil kui ka kooliminekul – maksavad ka omavalitsused, näiteks Tallinnas on esimesse klassi mineva lapse ühekordne ranitsatoetus 320 eurot ja igal järgneval aastal 100 eurot.

Lõpliku laenusumma otsuste tegemisel vaatab pank Luminori eluasemelaenude valdkonnajuhi sõnul kõrvuti sissetulekuga ka pere või üksiku taotleja igakuiseid kulutusi – näiteks autoliising, telekommunikatsiooniteenused ja -tellimused, olemasolevad laenud või järelmaksud kodutehnikale ja nutiseadmetele ning muud taotlusest nähtavad regulaarsed kulutused.

„Kuna pank peab hindama olemasolevate kohustuste osakaalu inimese sissetulekust, selgub kindlasti juba esmasel konsultatsioonil eeldatav maksimaalne laenusumma, millega uue kodu otsimisel arvestada,” ütles Kikas. „Oluline on seetõttu, et laenukalkulaator töötab maksimaalse laenusumma arvutamisel ennekõike suunanäitajana ning tegeliku laenuvõimekuse saamiseks on vaja kindlasti tulla laenuhalduri konsultatsioonile,“ lisas ta.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Baltic Horizon Fond avaldab osaku puhasväärtuse 2025. aasta septembri seisuga

Baltic Horizon FundBaltic Horizon Fondi (Fond) osaku puhasväärtus (NAV) 2025. aasta septembri lõpu seisuga langes 0,6773 euroni osaku kohta (31. august 2025: 0,6784). Fondi kogu puhasväärtus on 97,2 miljonit eurot (31. august 2025: 97,4 eurot). EPRA NRV 2025. aasta septembri lõpu seisuga on 0,7224 eurot osaku kohta.

2025. aasta septembris Fondi konsolideeritud puhas renditulu oli 1,0 miljonit eurot (31. august 2025: 1,1 miljonit eurot), mida vähendas 0,5 miljoni euro suurune ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlus, mis kajastati osana konservatiivsemast võlanõuete riskijuhtimise lähenemisest. Langus kajastab ühekordset mitterahalist eraldist, mille eesmärk on tulevaste riskide maandamine. Juhtkonnal õnnestus septembris edukalt tagasi nõuda 0,3 miljoni euro suurune võlg ning aasta lõpuks ei prognoosita täiendavaid olulisi eraldisi ebatõenäoliselt laekuvate nõuete katteks.

2025. aasta septembri lõpus moodustas Fondi konsolideeritud raha ja raha ekvivalendid 6,0 miljonit eurot (31. august 2025: 5,8 miljonit eurot). 31. september 2025 seisuga Fondi konsolideeritud varade kogumaht on 237,7 miljonit eurot (31. august 2025: 238,2 miljonit eurot).

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

LVM alustab Elva linna piirile uue 34 eramuga elurajooni rajamist

LVM KinnisvaraLVM Kinnisvara Tartu sõlmis lepingu infrastruktuuri projekteerimiseks, et rajada Elva linna lõunapiirile uus 34 kinnistuga eramurajoon. Uue rajooni trasside ja teede ehitusega ning elamute müügiga plaanib ettevõtte alustada järgmisel kevadel.

LVM Kinnisvara Tartu juhataja Philip Saksingu sõnul on uue rajooni detailplaneering vastu võetud ning omaniku ja arendajana veab projekti LVM Kinnisvara. „Tähelepanuväärseks teeb antud projekti tõik, et üldiselt pole viimasel ajal Lõuna-Eestis alustatud uusi kinnisvaraprojekte kuskil ning eriti väljaspool suuri tõmbekeskusi. Meie meelest on aeg küps, Elva kohta on tegu väga suure turukaaluga projektiga,“ märkis ta.

LVMi Elva uusarendus koosneb 34 elamukrundist ja Saksingu sõnul on täna Elva vallas kokku müügis umbes sama palju krunte. Maht on suur ka võrreldes täna Elva vallas müügis oleva veidi üle 50 eramuga ehk teisisõnu kahekordistub Elvas kruntide müügipakkumiste arv või siis eramute müügipakkumiste arv kasvab ca 70% võrra. LVMi prognoosib oma uusarenduse müügimahuks kokku ca 7,8 miljonit eurot. Võrdlusena toob Saksing esile, et kogu 2024. aasta vältel müüdi Elva vallas kokku elamuid 8,4 miljoni euro eest.

Piirkonna üldplaneering eesmärgi moodustada Elva linnapiirkond Elva linna territooriumist ning selle vahetust tagamaast, mis tähendab, et Elva linn laieneb üldplaneeringu alusel Käärdi aleviku arvelt, millest saab linna uus asum. Lähem bussipeatus jääb uue rajooni 7,4 hektari suuruest planeeringualast u 350 m kaugusele kirde suunas. Elva gümnaasium ja spordiväljak on u 500 m kaugusel põhja suunas ning Elva kesklinn u 1 km kaugusel. Ühest küljest piirab uusi eramuid looduskaitsealune männimets, teises küljes on juba olemasolevad uued eramajad.

Kuna projekti maht on piirkonna jaoks suur, siis tahab LVM Saksingu sõnul ostjatele pakkuda paindlikkust ning erinevaid valikuid. Planeeringuala on jaotatud kaheks tsooniks, kusjuures ühes neist on lubatud kuni kahekordsed elamud katusekaldega 0-20 kraadi ja teises ühekordsed majad katusekaldega 20-30 kraadi või kahepoolse kaldega viilkatustega. Kõik majad peavad olema lahendatud samas arhitektuurilises võtmes, olema kaasaegsed ja kogu piirkond peab moodustama ühtse arhitektuurilise terviku.

Eelhuvi saab Saksingu sõnul juba praegu registreerida, kuid täpsed müügihinnad selguvad järgmise aasta esimeses pooles.

LVM Kinnisvara on 1992. aastal asutatud Eesti kinnisvarafirma esindustega Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Kuressaares, mille teenuseid on kasutanud enam kui 50 000 klienti.

Ettevõttel on hetkel müügis 1200 kinnisvaraobjekti 280 miljoni euro väärtuses. LVMi kodulehekülg on 80 000 külastusega kuus enim külastatav kinnisvarafirma koduleht Eestis.

LVM tegeleb kinnisvara ostu-müügi vahendamise, hindamisteenuste, projektijuhtimise ning kinnisvaraarendusega, kusjuures ettevõtte on ise või koos partnertega ehitanud ja müünud üle 1700 uue korteri ning mitmeid elamupiirkondi.

251015 LVM alustab Elva linna piirile uue 34 eramuga elurajooni rajamist

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

EfTEN United Property Fund osaku puhasväärtus seisuga 30.09.2025

EfTEN United Property FundEfTEN United Property Fund’i osaku puhasväärtus (NAV) oli septembri lõpus 11,34 eurot, kasvades kuuga 0,33%. NAVi tavapärasest mõnevõrra väiksem tõus oli seotud investeeringuga EfTEN Real Estate Fund AS-i aktsiatesse, mille hind sulgus Tallinna Väärtpaberibörsil 0,8% võrra madalamal tasemel kui kuu tagasi. Kui fondi investeeringut EfTEN Real Estate Fund AS’i aktsiasse kajastada selle raamatupidamisliku puhasväärtuse alusel, oleks EfTEN United Property Fund’i NAV 11,45 eurot, kasvades kuuga 0,6%.

Fond teenis septembris 93 tuhat eurot ning 2025. aasta üheksa kuuga kokku 2,1 miljonit eurot puhaskasumit (eelmisel aastal samal ajal 534 tuhat eurot).

Septembris teenis fond suurima kasumi (89,5 tuhat eurot) investeeringult usaldusfondi EfTEN Real Estate Fund 5, mille puhasväärtus kasvas kuuga 0,7%. Usaldusfondi suurim investeering on Vilniuse äärelinnas asuv UNA kaubanduspark, mille fond omandas 2024. aasta augustis. Viimase 12 kuuga on kaubanduspark teeninud usaldusfondile EfTEN Real Estate Fund 5 2,2 miljonit eurot üüritulu, mis moodustab 7,3% investeeringu soetusmaksumusest. Enim toetas usaldusfondi kasvu Kristiine kaubanduskeskust omav ettevõtte EfTEN Kristiine OÜ, mille omakapitali väärtus kasvas kuuga 1,1%.

Fondi 80%-lise osalusega arendusettevõttes Invego Uus-Järveküla OÜ broneerisid kliendid septembris neli 2026. aasta alguses valmivat ridamaja osa. Septembris teenis EfTEN United Property Fund investeeringult 23,6 tuhat eurot intressitulu.

Oktoobri alguses laekusid fondile väljamaksed usaldusfondidest EfTEN Real Estate Fund 5 ja EfTEN Special Opportunities Fund, kokku summas 293 tuhat eurot. Fond maksab usaldusfondidest laekunud tulu koos augustis Invego Uus-Järveküla OÜ-st laekunud intressidega investoritele välja novembri alguses.

Täpsem ülevaade EfTEN United Property Fund’i portfellist on leitav fondi kodulehel: https://eftenunitedpropertyfund.ee/fondi-tulemused/

EUPF_dashboard_092025

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Merko: Arena Garden Towers korteriarendusprojekti teise etapi ehitusega alustamine Riias

MerkoAS Merko Ehitus tütarettevõte SIA Merko mājas on käivitanud Riias Skanste linnaosas Arena Garden Towersi korteriarendusprojekti teise etapi. 2027. aasta alguses valmib 13-korruseline hoone 80 korteriga aadressil Arēna tn 3.

Elamu on A-energiaklassiga, korterite suurus jääb vahemikku 53–129 ruutmeetrit ja ruutmeetri hind jääb vahemikku 2601–3510 eurot.

Tegu on Merko mājase esimese projektiga, kus on kasutusel energiavaiade tehnoloogia, mis pakub säästvat kütte- ja jahutuslahendust. Kaasaegne kompleks pakub mitmesuguseid kortereid, sealhulgas omanäolisi kahekorruselisi katusekortereid 6,3-meetriste lagede ja privaatsete katuseterrassidega. Hoonetes on kaks lifti trepikoja kohta, kogukonnaruum ürituste korraldamiseks ja üldkasutatav katuseterrass, turvaline privaatne siseõu puhkamiseks ja mängimiseks, samuti uued mugavuslahendused nagu spetsiaalne jalgrattahooldusala ja lemmikloomade pesu võimalused. Parkimiskohad on esimesel korrusel ja eraldatud õuealal.

Arena Garden Towers (skanste.merkomajas.lv) asub Skanste linnaosas, mis on Riia kaasaegne ja kiiresti arenev piirkond. Projekt hõlmab kokku nelja elamut umbes 400 korteriga. Esimese etapi raames valmib 2026. aasta suvel 13-korruseline hoone 84 korteriga aadressil Arēna tn 1. Ligi 80% esimese etapi korteritest on müüdud.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

EfTEN: Net asset value of the EfTEN United Property Fund as of 30.09.2025

EfTEN United Property FundThe net asset value (NAV) of EfTEN United Property Fund units was 11,34 euros at the end of September, up 0,33% month-on-month. The somewhat smaller-than-usual increase in NAV was related to the investment into the listed fund EfTEN Real Estate Fund AS, which shares closed on the Tallinn stock market 0.8% below a month ago level. If the fund’s investment in EfTEN Real Estate Fund AS shares were recorded on the basis of its book value, the NAV of EfTEN United Property Fund would be 11.45 euros, up 0.6% month-on-month.

The fund earned 93 thousand euros in net profit in September and 2,1 million euros in net profit in the 9 months of 2025 (534 thousand euros in the same period last year).

In September the fund earned the largest profit (89.5 thousand euros) from an investment in the EfTEN Real Estate Fund 5, the net asset value of which increased by 0.7%. The fund’s largest investment is the UNA retail park located on the outskirts of Vilnius, which the fund acquired in August 2024. During the past 12 months, the retail park has generated 2.2 million euros in rental income, which constitutes 7.3% of the investment’s acquisition price. The growth of the EfTEN Real Estate Fund 5 was supported the most by EfTEN Kristiine OÜ, the company owning the Kristiine shopping center, where equity value increased by 1.1% in a month.

In the development company Invego Uus-Järveküla OÜ, where the EfTEN United Property Fund owns 80%, clients booked in September four terraced houses to be completed by q1 2026. In September, EfTEN United Property Fund earned 23,6 thousand euros in interest income from the investment.

In early October, the fund received income distributions from the EfTEN Real Estate Fund 5 and EfTEN Special Opportunities Fund, totalling 293 thousand euros. The fund will distribute these to investors together with the interest received in August from Invego Uus-Järveküla OÜ at the beginning of November.

A more detailed overview of EfTEN United Property Fund’s portfolio can be found on the fund’s website: https://eftenunitedpropertyfund.ee/en/fund-results-2/

EUPF_dashboard_092025

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara arendusprojekti juhtimine

Merko: Start of the construction of the second stage of Arena Garden Towers residential project (Riga, Latvia)

MerkoSIA Merko mājas, part of AS Merko Ehitus group, has launched the second stage of Arena Garden Towers residential project in Skanste district in Riga. One 13-storey building with 80 apartments at Arēna St.3 will be completed in the beginning of 2027.

The residential building will have energy class A rating. The size of the standard apartments ranges between 53 and 129 square meters and the price per square meter ranges from 2,601 to 3,510 euros.

This is the first residential project by Merko mājas to incorporate energy pile technology, providing sustainable solutions for heating and cooling. The contemporary complex will offer a variety of apartments, including distinctive two-storey penthouses with 6.3-metre ceilings and private rooftop terraces. The buildings will feature two elevators per staircase, a shared room for events and rooftop terraces, a secure private courtyard for recreation and play, as well as new amenities such as a dedicated bicycle maintenance area and a pet washing station. Parking spaces will be available on the ground floor and in a designated outdoor area.

Arena Garden Towers (skanste.merkomajas.lv) is located in the Skanste district, a modern and rapidly developing area of Riga. The project comprises in total of four residential buildings with around 400 apartments. The first stage includes on 13-storey building with 84 apartments at Arēna str 1, which will be completed in the summer of 2026. Almost 80% of the apartments in the first stage have been sold.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Kutse EKFLi konverentsile “Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)”

250909 Mis saab edasi (olukord kinnisvaraturul) päis5. novembril 2025 ootavad Eesti Kinnisvarafirmade Liit ja LHV Pank sind Park Inn by Radisson Meriton Hotel Tallinn konverentsikeskuses (Paldiski mnt. 4) toimuvale traditsioonilisele sügiskonverentsile

“Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)”

Kinnisvarasektori tervis pankuri pilgu läbi
Mihkel Torim, LHV Groupi juhatuse esimees

Kas kaitsetööstuse buum muudab kinnisvara?
Moderaator Ardi Roosimaa, Restate nõukogu liige
Diskussioonipaneelis Rauno Oja, Jaak Tarien

Kas oleme mõnusalt kriitilised?
Rait Videvik, müügikultuuriedendaja

Kinnisvaravahendus 3.0
Moderaator Ingvar Allekand, Domus Kinnisvara juhatuse liige
Diskussioonipaneelis Piret Kergandberg, Urmas Uibomäe, Tarmo Kase

Büroopindade sektor – elevant toas?
Moderaator Tanel Olek, Mainor Ülemiste AS juhatuse liige
Diskussioonipaneelis Aira Veelmaa, Keir Hildebrand

Kinnisvaraarenduse rahastamise tööriistakast 2026
Moderaator Hannes Roosaar, Elon OÜ partner
Diskussioonipaneelis Valeria Kiisk, Jürgen Raag, Sander Lõhmus

Elamispindade turu hetkeseis ja tuleviku väljavaade ning olulised tegurid
Moderaator Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ juhatuse liige
Diskussioonipaneelis Catlin Vatsel, Tanel Tarum, Jaanus Bõstrov

Päeva juhivad Tõnis Rüütel ja Mika Sucksdorff

Tõusev kinisvaratäht 2025“ ja „Säravaim kinnisvaratäht 2025“ laureaatide väljakuulutamine

Konverentsile registreerimine hiljemalt 31. oktoobriks või kuni kohti jätkub aadressil ekfl@ekfl.ee

Konverentsi kava ja täpsema info leiate SIIT

Kohtumiseni konverentsil!
Eesti Kinnisvarafirmade Liit ja LHV Pank

250909 Mis saab edasi (olukord kinnisvaraturul) jalus

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Coop Pank: Olulised punktid, mida jälgida enne ühise kodu ostmist

Coop PankOma kodu ostmine on iga inimese elu üks tähtsamaid rahalisi otsuseid. On täiesti loomulik, et kooselav paar võtab kodulaenu ühiselt, eriti kui peres kasvavad lapsed. Suurema elamispinna jaoks on sageli vaja ka suuremat laenusummat, millest ühe inimese laenuvõimekusest alati ei piisa. Sageli jäetakse aga arutamata, mis saab kinnisvarast ja laenust juhul, kui elu toob ühel hetkel erinevad teed. Coop Panga kodulaenude äriliini juht Karin Ossipova jagab nõuandeid, kuidas vara jagamisega seotud vaidlusi vältida.

„Coop Pangas on kolmandik kõigist kodulaenulepingutest sõlmitud kahe laenusaajaga,“ märgib Ossipova.

Tema sõnul tuleks juba enne ühist kodu soetamist ja laenu võtmist läbi mõelda, mis saab kinnisvarast ja laenust olukorras, kus ühine tee enam ei jätku. Nii saab vältida, et emotsionaalselt keerulisele lahkuminekule ei lisanduks ka rahalisi pingeid ja vaidlusi vara jagamise üle.

Otsustage, kas ostate kodu abikaasadena või elukaaslastena

„Enne kodu ostmist tasub end kurssi viia, millised on erinevused abielus ja vabaabielus elavate inimeste varaõigustes ja vastutuses,“ rõhutab Ossipova. Kui kinnisvara ostetakse abielus olles, reguleerib varasuhteid perekonnaseadus. Tavaliselt valitakse varaühisuse variant, mis tähendab, et kõik abielu ajal soetatud vara, sealhulgas kodu, kuulub võrdselt mõlemale abikaasale.

Samas eelistab üha rohkem inimesi abielludes varalahusust. „Sellise valiku taga on sageli varasemad kogemused, näiteks lahutused või varade jagamised, või lihtsalt suured varalised erinevused,“ selgitab Ossipova. Varalahususe korral kuulub ka abielu ajal soetatud vara sellele osapoolele, kelle nimele see on vormistatud, ning teisel abikaasal ei ole sellele seadusest tulenevat õigust.

Ka varalahususe korral saab vara soetada kaasomandisse

Varalahususe puhul on samuti võimalik kokkuleppel soetada kinnisvara kaasomandisse. Sellisel juhul saab omandiosad määrata näiteks proportsionaalselt omafinantseeringu suurusele või vastavalt sellele, kuidas on kokku lepitud edasine laenumaksete tasumine.

Oluline on teada, et ka varaühisuse korral kuulub enne abielu saadud või ostetud vara üksnes sellele, kes selle omandas. Samuti kuuluvad ainult ühele abikaasale abielu jooksul saadud kingitused ja pärandused, kui kinkija, pärandaja või vara omanik pole määranud teisiti. Abielu ajal koos soetatud kodu on aga ühisvara.

Et täpselt määratleda, kellele abielu jooksul omandatud vara kuulub, tuleb sõlmida notariaalne abieluvaraleping. Pelgalt ostu-müügilepingust, kus omanikuks on märgitud üks abikaasa, ei piisa. „Ilma abieluvaralepinguta võib teine abikaasa lahutuse korral nõuda osa vara väärtusest isegi siis, kui teda pole kinnistusregistris omanikuna märgitud,“ rõhutab Ossipova.

Kui elate koos vabaabielus, sõlmige kooseluleping

Elukaaslastena koos elades perekonnaseadus ei kehti. Vabaabielu korral kuulub igaühe vara talle isiklikult, olenemata sellest, millal see soetati. Et lahkumineku korral oleks vara ja kohustuste jagamine lihtsam, soovitab Ossipova sõlmida kooselulepingu, kus fikseeritakse vara, kulude ja vastutuse jaotus.

Pangad sellist lepingut ei nõua, kuid see on kasulik mõlemale poolele – nii saab vältida tulevasi arusaamatusi ja vaidlusi õiguste ning kohustuste üle.

Jagage kulud võrdselt ja dokumenteerige maksed

Olenemata sellest, kas kodu soetatakse abielus või elukaaslastena, on tark enne laenu võtmist läbi rääkida, kes ja mis ulatuses maksab kodulaenu ning muud eluasemega seotud kulud. Vabaabielu puhul tasub lisaks arutada, kuidas omandisuhe kujuneb nii kodu ostes kui ka võimaliku lahkumineku korral.

„Kuigi mõnes peres on kokku lepitud, et üks maksab laenu ja teine kommunaalkulud, on kõige kindlam, kui mõlemad teevad laenumakseid võrdselt ning ka omafinantseering on võrdne,“ ütleb Ossipova.

Kuna laenumakseid tasutakse tavaliselt ühe laenuvõtja kontolt, on mõistlik, et teine kannab oma osa samale kontole, märkides selgitusse, et tegemist on tema osaga laenumaksest. Nii on hiljem lihtsam tõendada, et mõlemad on kodulaenu tasumisel osalenud.

„Selge maksete dokumenteerimine aitab vältida vaidlusi, kui peaks tekkima küsimus, kas mõlemad pooled on laenu teenindanud,“ lisab Ossipova. Kui üks maksab ainult laenu ja teine katab näiteks kommunaalkulud, võib laenu maksnul tekkida õigus nõuda teiselt hüvitist suuremate maksete eest. Dokumenteeritud maksete abil on hiljem lihtsam tõendada, millises osas kinnisvara kummalegi tegelikult kuulub.

Tuleb meeles pidada, et kodulaenu lepingus vastutavad mõlemad laenusaajad solidaarselt. „See tähendab, et laenu tasumise kohustus lasub võrdselt mõlemal, isegi kui kinnisvara on vormistatud vaid ühe nimele või kui laenumakseid tasub peamiselt üks inimene,“ selgitab Ossipova.

Rääkige avatult ja ennetage võimalikke probleeme

Oluline on algusest peale aru saada, millisesse olukorda sisenetakse, millised riskid kummalgi poolel on ja kuidas neid maandada. Parim viis on ausalt ja avatult läbi rääkida, sõlmida kokkulepped ning vormistada need korrektselt.

Ideaalis võiks omafinantseering olla mõlemal võrdne, kuid alati see nii ei ole. Kui ühe panus on oluliselt suurem, tuleks see ausalt läbi arutada ja fikseerida notariaalse kokkuleppega, et tulevikus vältida tülisid.

„Sageli aitavad noori koduostjaid omafinantseeringuga vanemad. Selleks, et vältida hilisemaid arusaamatusi, on mõistlik juba alguses kokku leppida, kas tegemist on kingituse või laenuga,“ soovitab Ossipova.

Kõige lihtsam viis vara jagamiseks lahkumineku korral on selle müük ja saadud tulu jagamine eelnevalt kokkulepitud proportsioonis. „Sagedamini jääb aga vara ühe osapoole nimele ja teine saab kokkulepitud hüvitise,“ selgitab ta. Vajadusel on võimalik selleks võtta uus kodulaen, kui sissetulekud seda võimaldavad.

Iga kooselu põhineb usaldusel ning keegi ei taha mõelda võimalikele keerulistele olukordadele. „Läbimõeldud varasuhted on nagu kodukindlustus – loodetavasti ei lähe neid kunagi vaja, aga kui probleemid tekivad, aitavad need kokku hoida nii raha kui närve,“ rõhutab Coop Panga kodulaenude äriliini juht Karin Ossipova.

Viis asja, mida enne partneriga kodu ostmist läbi mõelda

  1. Vali sobiv varasuhe ja sõlmi vajadusel abieluvaraleping või kooseluleping.
  2. Dokumenteeri kooselus tehtud suuremad panused kodusse ja investeeringutesse.
  3. Arvesta elumuutustega – vara jagamise reeglid mõjutavad nii lahutust, pärimist kui ka laenukohustusi.
  4. Konsulteeri juristi või notariga, eriti enne suuremate varade ostmist või varalepingute sõlmimist.
  5. Ole avatud ja aus – vara teemad võivad olla tundlikud, kuid neid on targem arutada varakult, et hiljem säästa raha ja närve.
Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Ekspertide hinnang Eesti majanduse olukorrale septembris paranes

Majandus- ja KommunikatsiooniministeeriumEesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) septembrikuu küsitluse kohaselt on Eesti majanduse olukord mõnevõrra paranenud. Majanduskliima indeks tõusis märtsi 2,1 punktilt juuniks 8,1 punktile ning 22,1 punktini septembris, olles kõrgeim alates 2021. aastast. Ekspertide hinnangul on majanduse hetkeolukord rahuldav ning ootused kuue kuu pärast on positiivsed – eksport ja import kasvavad.

Uuringust selgus, et ettevõtjad ootavad valitsuselt stabiilse keskkonna loomist majandustegevuseks, pikaajalist perspektiivi äritegevuseks ja investeeringute planeerimiseks, majanduskasvu eesmärgiks seadmist, asjatundjate kaasamist, riigi kulude kontrolli alla saamist ja bürokraatia vähendamist.

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul näitab majanduskliima indeksi tõus kindlustunde kasvu, millele aitavad kaasa ka valitsuse süstemaatilised tegevused ettevõtjatele konkurentsivõimelisema keskkonna loomisel.

“Me lihtsustame ja kiirendame planeerimisprotsesse, mida on aastakümneid oodatud. Koos ettevõtjatega tõmbame koomale ebavajalikku bürokraatiat igast valdkonnast. Käib ambitsioonikas aruandluskoormuse vähendamine, mis aitab kokku hoida sadu miljoneid eurosid ja töötunde,“ nimetas Keldo tegevusi, mis on etappide kaupa töös ja hakkavad peatselt majanduses oma positiivset mõju avaldama.

Ta lisas, et uuel aastal annab kindlustunde kasvule oma tugeva hoo ajaloo suurim tulumaksureform, millega kasvab tulumaksuvaba miinimum 700 euroni kuus ning mis jätab keskmise palga teenijale aastas kätte üle 1800 euro lisaraha. „Koos tulumaksu tõusu ärajäämise ja maksuvaba miinimumi tõusuga jääb majandusse ligi 780 miljonit, mis vähendab oluliselt meie maksukoormust – see on hapnik ettevõtjatele ja rohkem kindlust tarbijatele,“ rääkis Keldo.

Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Peeter Raudsepp lisas: “Mitmete näitajate paranemine annab lootust majandusolukorra paranemisele. Ekspertide hinnangul on jooksev majandusolukord olnud juba 13 kvartali jooksul rahuldavast tasemest allpool, ületades sellega isegi masuaegse madalseisu pikkust. Ebameeldivalt üllatas toiduainete hindade kasv – EKI toidukorv kallines aastases võrdluses pea 10% võrra, küsitluste tulemused viitavad kiire hinnatõusu jätkumisele. Kokkuvõtteks võib öelda, et olukorra halvenemine on lõppenud, kuid selle kiiret paranemist oodata ei ole ja näitajate paranemine jääb ka lähitulevikus pigem statistiliseks. Majandususaldusindeksi poolest oleme jätkuvalt Euroopa Liidu viimased.“

Konjunktuuri uuringu põhjal vähenes viimase kolme kuu jooksul toodang vaid veerandil ettevõtetest, aasta tagasi oli selliseid ettevõtteid kolmandik. Peamise põhjusena nähakse ebapiisavat nõudlust, millele viitas 69% vastanutest. Siiski on järgmise kolme kuu tootmisootus tagasihoidlikult positiivne, hinnad liiguvad mõõdukas tõusutrendis ning töötajate arv võib mõnevõrra langeda.

Paranenud on olukord ehitussektoris: tellimuste seis ning kindlustunne, eriti hoonete ehituses, on saanud tugevama aluse.

Teenindussektoris on kindlustunne jõudnud pika aja järel taas plusspoolele (+5), müük on elavnenud, eriti turismiga seotud valdkondades. IT-sektoris on kindlustunne kõrgeim ning restoranide seas madalaim. Hinnad jätkavad küll tõusu, kuid tõusutempo on aeglustumas.

Tarbijate kindlustunde indikaator püsib jätkuvalt nõrgana (−34): perede hinnangud viimasele 12 kuule on endiselt tagasihoidlikud, kuid pessimism tuleviku suhtes on veidi taandunud. Eesti tarbijate kindlustunne on siiski Euroopa Liidu keskmisest madalam.

Eesti Konjunktuuriinstituut (EKI) viib MKM-i ja Euroopa Komisjoni tellimusel regulaarselt läbi majanduse seireuuringuid, et hinnata Eesti majanduse hetkeolukorda ja tulevikuväljavaateid. Septembrikuu konjunktuuriuuringus osalesid majanduseksperdid, kes andsid oma hinnangu majanduse erinevatele aspektidele.

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm