Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
 

Bigbank: Euroopa Keskpank võiks muretseda ka majanduskasvu taastamise pärast

BigbankEuroopa Keskpanga (EKP) nõukogu otsustas täna, et kommertspankadele mõeldud püsihoiuste intressid jäävad seekord muutmata. Otsus oli oodatud nagu ka varasemad otsused intresside langetamise kohta.

Euribor on jätkuvalt üle 2%, mis tähendab, et ka turg eeldas, et kommertspankadele mõeldud hoiustamise määr jääb 2%-le ja seda ei muudeta. Inflatsioon on Euroopas kontrolli all. Juulis oodatakse eurotsooni aastaseks inflatsiooni määraks 2%, mis ongi EKP eesmärk. Erinevalt USA keskpangast – Föderaalrerservist – ei ole EKP seadnud sihteesmärke majanduskasvule ning töötusele. Tegelikult võiks, sest kui me vaatame selle aasta majanduskasvu prognoose, siis pilt väga rõõmustav ei ole. SKP kasvu prognoos on 1% ümber. Euroopa majanduse vedur Saksmaa ootab 0% majanduskasvu. Intresside langetamine kuluks majanduskasvu elavdamiseks hädasti ära.

Analüütikud ja prognoosimajad näevad vähemalt ühte intresside langetust sellel aastal veel. Kui see ootus realiseerub, siis Euribor saavutaks aastavahetuseks 1,8% taseme. Kõik need prognoosid ja oletused tuginevad eeldusele, et midagi drastilist ei juhtu tollidega. Kui USA kehtestab kõrged tollimaksud EL kaupadele ning selle tulemusena inflatsioon Euroopas uuesti kiireneb, siis võib intresside langetusi tulla veel. Ebamäärasus jätkub.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Madis Müller: Euroopa Keskpangal on praegu õige aeg intressimäärade muutmisega oodata

Eesti PankOtsustasime eile Euroopa Keskpanga nõukogus jätta keskpanga intressimäärad muutmata. Euroala majandus on taastumas, hinnatõus on aeglustunud keskpanga eesmärgiks seatud 2%ni ja intressimäärad on juba tasemel, kus nad majandust juba pigem veidi ergutavad. Arvestades, et lähituleviku suhtes valitseb üsna suur teadmatus, eriti selles, mis puudutab kaubandusreegleid ja USA kehtestatud tollimaksude mõju, oli mõistlik hoida intressimäärad praegusel tasemel.

Ebakindlus – et mitte öelda segadus – lähiaja väljavaate suhtes ei ole kadunud, kuid tundub, et ettevõtted ja eriti investorid on sellega teatud mõttes isegi harjunud. USA presidendi viimatised avaldused tollimaksude teemal ei ole finantsturgudel enam nii äkilisi reaktsioone kaasa toonud. Ju arvestatakse juba ka sellega, et suur osa USA välja kuulutatud tollimaksudest tõenäoliselt esialgses ulatuses ei jõustu või liiga pika aja jooksul ei kehti.

Viimased hinnangud maailmamajanduse selleaastasele kasvuväljavaatele on paari kuu taguse ajaga võrreldes veidi optimistlikumad. Ka majanduskasv osutus esimeses kvartalis arvatust tugevamaks nii USAs, Hiinas kui ka euroalal. Kaubanduspiirangud ja nendega seonduv ebakindlus küll kahtlemata pidurdavad majanduse hoogu, kuid teevad seda eeldatavasti kardetust vähem, vähemalt lähiajal.

Eelkõige kaubanduspoliitikast tulenev suurem teadmatus majanduse väljavaate suhtes on tõenäoliselt investeeringuid tagasi hoidnud. Siiski näitasid esimese kvartali andmetel üllatavalt tugevat kasvu nii euroala ettevõtete investeeringud kui ka ehitusmahud.

Huvitav on ka tõdeda, et viimase poole aasta jooksul tuntavalt kallinenud euro vahetuskurss ei ole euroala ekspordile kehvasti mõjunud. Eriti USAsse suunduvate kaubamahtude ajutine kiirem kasv esimeses kvartalis on selgitatav ettevõtjate sooviga võimalikult palju tehinguid enne võimalike tollimaksude jõustumist lõpuni viia. Siiski kirjeldavad euroala eksportijad uute tellimuste mahtu järjest positiivsemalt. On tüüpiline, et tugevam valuutakurss pidurdab ekspordi hoogu, ent see mõju võib praegu olla osaliselt piiratud, sest käsikäes euro kallinemisega on suhteliselt odavamaks muutunud euroala ettevõtete toodangus sisalduv nn impordikomponent. See aitab eksportivate ettevõtete konkurentsivõimet hoida ja leevendab tugevneva euro negatiivset mõju.

Kokkuvõttes oleme olukorras, kus euroala majandus taastub järk-järgult, hinnatõus on nii viimastel andmetel kui ka ettevaates väga lähedal Euroopa Keskpanga seatud 2% eesmärgile ning intressimäärad juba tõenäoliselt pakuvad majanduskasvule mõõdukalt tuge. Seetõttu on kohane rahapoliitikat kujundades praegu intressimäärasid mitte muuta ning hinnata lähikuude ja -kvartalite andmete pealt, kas ja millal intressimäärad uuesti korrigeerimist vajavad.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Eesti pank: Intressimäärade langus vähendas pankade kasumlikkust

Eesti PankEestis tegutsevate kommertspankade puhaskasum oli teises kvartalis kokku 146 miljonit eurot. Arvestades mulluseid dividendimakseid ja neilt tasutud tulumaksu, on pangandussektori kasum vähenenud aastaga pea veerandi võrra. Pankade kasumlikkus on seega taas intressimäärade kasvule eelnenud tasemel. Kasumit vähendas peamiselt euribori langus, mis kahandas pankade intressitulu.

Teises kvartalis teenisid Eestis tegutsevad pangad siinsel turul 146 miljonit eurot puhaskasumit. Seda on küll ligi 9 miljonit eurot rohkem kui aasta tagasi, aga tuleb arvestada, et 2024. aasta teises kvartalis maksid pangad erakordselt palju dividende ja neilt tasuti ka erakordselt palju tulumaksu. Tulumaksueelne kasum vähenes 232 miljonilt eurolt 178 miljonile eurole ehk 23%. Kasumi vähenemise põhjustas eelkõige euribori langus, mis vähendas väljastatud laenudelt teenitavat intressitulu kiiremini kui pankade endi rahastamiskulud. Pankade kasumlikkus ehk pankade kasumi ja varade suhe alanes teises kvartalis 1,3%ni, mis on viimase kümne aasta keskmise lähedal. See tähendab, et kasumlikkus on umbes sama kui enne intressimäärade kiiret kasvu.

Kuigi pankade intressitulu on vähenenud, toetab nende kasumit nii eluasemelaenude kui ka ettevõtete laenuportfellide kiire kasv. Juuni lõpuks oli eluasemelaenude jääk Eestis ligikaudu 10% ja ettevõtete laenude jääk 8,5% suurem kui aasta varem – vaid väga vähestes euroala riikides kasvasid need näitajad kiiremini kui Eestis. Kogu euroalal oli nii eluasemelaenude kui ka ettevõtete laenude kasv keskmiselt umbes 2%.

Laenujäägi aastakasv juuni 2025_Raudsaar
Joonis 1. Laenujäägi aastakasv Eestis tegutsevates kommertspankades

Eesti kiire laenukasv näitab, et pankade võime laene pakkuda on hea ja et keerulisest geopoliitilisest olukorrast hoolimata on ka ettevõtete ja inimeste investeerimisjulgus taastunud. Ajutiselt kiirendas eluasemelaenude kasvu juuli algul kehtima hakanud käibemaksutõus. Ettevõtete puhul veavad kasvu pikaajalised investeerimislaenud, eelkõige kinnisvara- ja taristusektoris. Samal ajal on lühema kui üheaastase tähtajaga käibekapitalilaenude maht natuke vähenenud. Kui majapidamiste puhul on märgata eluasemelaenude kiiret kasvu, siis lühemaajaliste ja eelkõige tarbimiseks võetud laenude kasv on püsinud üsna mõõdukas.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Kehrasse kerkib taasiseseisvumisaja suurim elamuarendus

Eesti üks suuremaid elementmajade tootjaid Matek arendab kahes etapis Kehrasse 21 eramu ja viie paarismajaga Kehrametsa elurajooni.

Arendust nõustava Uus Maa Five Stars kinnisvarabüroo konsultandi Nelli Kerde sõnul on tegemist taasiseseisvumisaja suurima eramuarendusega Kehras. „Kui Tallinnas läheb elu ja arendamine tihedamaks ja kallimaks, siis kolivad nii paljud inimesed kui arendajad pealinnast välja. Viimastel aastatel on uusarenduste fookus järjest enam liikunud Tallinnast ida suunda. Kehra on tõusnud üheks atraktiivsemaks sihtkohaks tänu soodsamale hinnatasemele, arenevale taristule ja kiiretele transpordiühendustele,“ kirjeldas Kerde trendi.

“Kehrast jõuab rongiga Tallinnasse näiteks paarikümne minutiga ning kohapeal on olemas korralik taristu – koolid, lasteaiad, poed ning teenused. Ümbruskonnas leidub ka rohkelt rohelust, sportimisvõimalusi ning kaunis ja kalarikas Jägala jõgi,” rääkis Kerde.

“Kehras on kodud kolmandiku võrra soodsamad kui Tallinna lähiümbruses. Näiteks saab Tallinna soodsama ridaelamu hinnaga Kehrasse 2000-ruutmeetrise krundiga uue 5-toalise maja,“ rääkis Kerde.

“Kehra eramutesse kolivad peamiselt pered, kes otsivad suuremat pinda ning ridaelamusse pigem inimesed, kel lapsed juba suured ja kes soovivad lihtsalt pealinnast rahulikumat keskkonda,“ kommenteeris Kerde.

“Matek püstitab kruntidele oma tehases kvaliteetselt koostatud elementmajad, mis on sissekolimiseks valmis nelja kuuga. Uues arenduses on praegu müügis esimesed kodud ning ka näidismaja,“ lisas Kerde.

Mateki Kehrametsa arenduses maksab 3-toaline ridaelamu 199 900 ning 5-toaline eramu 319 900 eurot. Kehrametsa arendusse pakutakse ka krunte.

Kehrametsa arenduse esimene etapp asub Kehras Jakobsoni ning teine Lille ja Aianduse tänavate piirkonnas.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Elamispindade kättesaadavusest (17). Elamispindade hinna-palga suhe praktikas?

Tõnu ToomparkTallinna linnale tehtud elamispindade kättesaadavuse analüüs esitab väiteid, et analüüsi koostajad peavad eluasemehindu kõrgeks. Ei saa väita, et elamispindade kättesaadavuse analüüsi koostamisel ei oleks arvandmeid kasutatud. Tööprotsessis on esitletud näiteks järgmist.

  • On tuginetud Eurostat’i andmetele, mis väidavad, et Eesti elamispindade hinnatõus on üks Euroopa kiiremaid.
  • On väidetud, et elamispindade hinnad on kasvanud oluliselt kiiremini kui sissetulekud, ja see on vähendanud elamispindade kättesaadavust.
  • On väidetud, et elamispindade hinnad on viimastel aastatel kiiresti kasvanud, mis vähendab elamispindade kättesaadavust.

Tasuks neid väiteid lähemalt uurida. Vaatan iga punkti erinevas kommentaaris. Eeltoodud kolmest punktist viimasena vaatluse all tehinguhinna ja palga suhte muutumine.

Võrdleme palka ja hinda

Lihtne võimalus elamispindade kättesaadavuse mõõtmiseks on võrrelda, mitu ruutmeetrit keskmise hinnaga korterit on võimalik keskmise palga eest osta.

Järgneval graafikus on toodud keskmise palga ostujõud korteri ruutmeetrites, kus:

  • arvutuste aluseks on võetud korteriomandi keskmine tehinguhind maa- ja ruumiameti andmetel;
  • arvutuste aluseks on arvestuslik keskmine netopalk, mis omakorda baseerub statistikaameti keskmisel brutopalgal;
  • arvutused on tehtud nelja kvartali libiseva keskmise baasil, et vähendada andmete sesoonset hüplikkust ja välja tuua trend.

Ostujõud - ajalooline keskmine alates 2012

Graafiku tõlgendamine

Elamispindade kättesaadavus oli äärmuslikult halb 2006.-2007. a, mil kinnisvarabuum oli kõikide näitajate järgi tipus.

2008.-2009. a oli majanduskriis, millega kaasnes kinnisvarakriis, sh kinnisvara oluline odavnemine.

Elamispindade kättesaadavus oli näilises positiivses tipus 2009.-2010. a, mil Eesti arvestusliku keskmise netopalga eest sai osta ühe Eesti keskmise hinnaga korteri ruutmeetri.

Sellele järgnes elamispindade arvestusliku kättesaadavuse sujuv vähenemine – ma meelega ei kasuta sõna halvenemine.

Elamispindade kättesaadavus halvenes kiiresti 2021.-2022. a – seda kiire hinnatõusu arvelt. Alates 2022. a on elamispindade hinnad paigale püsima jäänud. Kasvanud keskmine palk on elamispindade kättesaadavust stabiilselt taastanud.

Kontekst graafikule ja elamispindade kättesaadavuse muutusele

Lukustades end mõtetes ainult graafiku andmetele võib öelda, et elamispindade kättesaadavus 2009.-2010. a oli hea. Aga ei olnud.

Üle-eelmises elamispindade kättesaadavuse kommentaaris sai kirjutatud, milline oli majandusseis 2010. a. See oli kõike muud kui hea – tööpuuduse määr ajuti 20%, ostujõu vähenemine, madal tarbijakindlus. See ei ole mitte ühegi majanduse või kinnisvaraturu näitaja baasilt aeg, mida idealiseerida ja tagasi tahta.

Alates 2010. aastast liikus elamispindade arvestuslik kättesaadavus vähenemise suunas. Põhjuseks oli majandus- ja kinnisvarakriisist väga-väga alla surutud hinnataseme taastumine n-ö normaalse hinnataseme suunas.

Muuhulgas aitas 2011.-2013. a tehinguhindadel pisut ülespoole liikuda vähene uusarenduste aeglase taastumise tempo. Uusarendusi oli väga vähe, kuid vaikselt tuli juurde.

Perioodil 2014.-2020. a oli ostujõud ehk elamispindade kättesaadavus väga-väga hea. Ostujõudu toetas ülespoole roniv keskmine palk. Kinnisvara kallines palgakasvuga võrreldes umbes-täpselt samas tempos. Eriline roll oli järjest allapoole surutud Euriboril, mis tõi elamispindade turule järjest uusi ja uusi ostjaid.

Tehingutes suurenes uusarenduste osakaal – see tähendab, et inimesed said sisuliselt osta järjest paremat kvaliteeti sama hinnaga. Võiks öelda, et tegemist oli elamispindade turu kuldse ajaga.

2020. a sügisest hakkas kinnisvara kiiresti kallinema. Kiireneva kallinemise põhjus oli n-ö rahatrükk, mis pidi meid päästma koroonapandeemia tekitatavast majanduslangusest. Ülemääraselt suur rahatrükk suunas suure mahu kapitali kinnisvarasektorisse. Nõudlus läks üles, pakkumist (mh administratiivsete piirangute tõttu) kiiresti kasvatada ei olnud võimalik. See ajas hinnad kiiresti lakke ehk elamispindade kättesaadavus halvenes tempokalt.

Hinnatõusule läbi miinusesse läinud Euribori ja rahapakkumist suurendava rahatrüki andis hoogu pensionirahade „vabastamine“. See suurendas omakorda elamispindade nõudlust ehk valas buumilõkkesse õli hulgaliselt juurde. Elamispindade kättesaadavus selgelt halvenes.

Hinnatõusuperiood kestis kuni 2022. a kevadeni. 2022. a tõi kaas endaga sõja Ukrainas ja suveks-sügiseks energiakriisi. Elamispindade hinnad langesid oma 2022. a keskpaiga tipust 5-15%. Kasvava keskmise palga tingimustes pöördus vähenenud elamispindade kättesaadavus tagasi tõusule.

Alates 2022. a teisest poolest on elamispindade kättesaadavus pea sirgjooneliselt liikunud paranemise suunas. Seda paigal püsinud hindade ja kasvanud palga tõttu. Kättesaadavuse paranemisele on alates 2023. a lõpust tuge pakkunud allapoole tulnud Euribor.

Suveks 2025. a oleme jõudnud ligikaudu samale tasemele tagasi, kus olime enne kobarkriiside algust. Oleme jõudnud tagasi perioodi tasemele, mida eelpool sai kirjeldatud kinnisvaraturu kuldse ajana.

Järeldused

Majandus on tsükliline, kinnisvaraturg samuti. Tehinguhindade ja palga alusel arvutatud arvestuslik elamispindade kättesaadavuse näit käib kinnisvaratsüklitega kaasas. Ühel hetkel on kättesaadavus ebamõistlikult halb – nagu näiteks 2006.-2007. või 2022. a.

Teisel hetkel on kättesaadavus üsna hea. Hetkel, mil elamispindade kättesaadavus on hea, ei räägi keegi, et see on liiga hea. Elamispindade tehinguhind on alati liiga suur, sest tegemist on enamiku inimeste elu kõige suurema rahalise tehinguga. (Sellest sai kirjutatud käesoleva elamispindade kättesaadavuse temaatikat käsitleva seeria esimeses kommentaaris.)

Järgnevalt on toodud Tallinna linna ehk elamispindade kättesaadavuse kõige suurema probleemiga piirkonna näitel arvestusliku netopalga ja keskmise tehinguhinna suhtarv.

Tallinna netopalga ostujõud korteri ruutmeetrites

Graafikut on täiendatud horisontaaljoonena ajaloolise keskmisega, mis algab 2012. aastast. Ajaloolise keskmise alguse põhjendus on soov välja jätta Eesti elamispindade turu n-ö sünnivalud. Ei ole asjakohane selliseid äärmusi arvesse võtta.

Ajalooline keskmine näitab olukorda, kus ostujõu näitaja on tavapäraselt liikunud ehk mille ümber kõikunud. Ajalooline keskmine kirjeldab n-ö tavapärast olukorda.

Graafikutel on ajalooline keskmine näidatud laiema tunnelina. 2025. a numbrid näitavad, et oleme jõudnud tavapärase ehk normaalse lähedasse olukorda. Tavapärased arengud elamispindade turul ei tohiks anda põhjust turule olulisel määral avaliku sektori ressursiga sekkumiseks.

Tegemist on elamispindade kättesaadavuse temaatikat puudutava kommentaaride seeriaga. Varem ilmunud kommentaarid:

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Tallinn: Algab Endla tänava tunnelite ehitus – oluline etapp Kristiine liikuvussõlme kujundamisel

TallinnTallinna keskkonna- ja kommunaalamet on sõlminud ehituslepingu Endla tänava raudteeviadukti kergliiklustunnelite rajamiseks. Lepingu maksumus on käibemaksuta 4,2 miljonit eurot ning töövõtjaks on INF INFRA OÜ. Projekti rahastavad Tallinna linn ja aktsiaselts Tallinna Vesi.

„Endla tänava tunnelid loovad jalakäijatele ja ratturitele ohutu ja mugava ühenduse raudtee alt ning seovad Kristiine sujuvalt kesklinnaga. See on praktiline samm, mis aitab murda senise tõkke ning on oluline lüli rattateede võrgu terviklikkuse vaates. Kristiine keskalast saab tulevikus üks Tallinna olulisim liikumissõlm ja see projekt on selle muutuse käivitaja,“ ütles Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti teenistuste juht Elari Udam.

Ehitus hõlmab kahe tunneli rajamist, mille kaudu luuakse kergliiklejatele turvaline läbipääs Tehnika tänavalt raudteetammi alt Kristiine keskuse suunas. Lisaks paigaldatakse ligikaudu 200 meetrit uut kanalisatsioonitrassi ning uuendatakse lähiümbruse sõidu- ja kõnniteed.

Tunnelid on esimene suurem investeering linna arengustrateegias kavandatud Kristiine keskala kujundamisel. Tulevikus kujuneb sellest piirkonnast üks Tallinna olulisemaid ühistranspordi sõlmpunkte ja ümberistumisalasid. Raudteetammi ületamine muutub tänu uutele tunnelitele ohutuks ja sujuvaks, aidates leevendada senist barjäärefekti Kristiine ja kesklinna vahel.

Tunnelid on osa rattateede põhivõrgust, toetades linna eesmärki arendada rattataristut viisil, mis võimaldab turvalist ja mugavat liikumist linnaosade vahel.

Tulevikus on Kristiine keskala arenduse osana plaanis veel mitmeid investeeringuid: Endla tänava ümberkujundamine ja ühistranspordipeatuste kokku toomine Kristiine keskuse ees; Taksopargi ristmiku ümberehitus; Tehnika tänava rattateede rajamine; Tulika tänava rekonstrueerimine; Liivalaia trammiliini pikendamine Kristiine keskuse suunale ja koostöös Eesti Raudteega uue raudteepeatuse rajamine Endla viadukti juurde.

Tunnelite ehitustööd algavad pärast ettevalmistusetapi lõppu ning kestavad 18 kuud ehk lõpptähtaeg jaanuar 2027. Projekti elluviimist planeeritakse kaasrahastada Euroopa Liidu vahenditest.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Bigbank: Euroopa Keskpank võiks muretseda ka majanduskasvu taastamise pärast

BigbankEuroopa Keskpanga (EKP) nõukogu otsustas täna, et kommertspankadele mõeldud püsihoiuste intressid jäävad seekord muutmata. Otsus oli oodatud nagu ka varasemad otsused intresside langetamise kohta.

Euribor on jätkuvalt üle 2%, mis tähendab, et ka turg eeldas, et kommertspankadele mõeldud hoiustamise määr jääb 2%-le ja seda ei muudeta. Inflatsioon on Euroopas kontrolli all. Juulis oodatakse eurotsooni aastaseks inflatsiooni määraks 2%, mis ongi EKP eesmärk. Erinevalt USA keskpangast – Föderaalrerservist – ei ole EKP seadnud sihteesmärke majanduskasvule ning töötusele. Tegelikult võiks, sest kui me vaatame selle aasta majanduskasvu prognoose, siis pilt väga rõõmustav ei ole. SKP kasvu prognoos on 1% ümber. Euroopa majanduse vedur Saksmaa ootab 0% majanduskasvu. Intresside langetamine kuluks majanduskasvu elavdamiseks hädasti ära.

Analüütikud ja prognoosimajad näevad vähemalt ühte intresside langetust sellel aastal veel. Kui see ootus realiseerub, siis Euribor saavutaks aastavahetuseks 1,8% taseme. Kõik need prognoosid ja oletused tuginevad eeldusele, et midagi drastilist ei juhtu tollidega. Kui USA kehtestab kõrged tollimaksud EL kaupadele ning selle tulemusena inflatsioon Euroopas uuesti kiireneb, siis võib intresside langetusi tulla veel. Ebamäärasus jätkub.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Otsid koolitusruumi? Kinnisvarakooli koolitusklass ootab sind

KinnisvarakoolKui oled korraldamas seminari, koolitust, koosolekut või õpituba, siis Kinnisvarakooli koolitusklass on just see koht, mida vajad. Meie kaasaegne ja mugav ruum pakub suurepärast keskkonda nii kontakt- kui ka hübriidürituste läbiviimiseks – osalejad saavad valida, kas olla kohapeal või liituda veebi teel.

  • Asukoht: Tulika 19, Tallinn (Kristiine linnaosa), Flora Maja B-korpuse 1. korrus, ruum 138. Sissepääs sisehoovist.
  • Parkimine: Sisehoovis tasuline parkla, tänavatel tasuta parkimine.
  • Ligipääsetavus: Juurdepääs erivajadustega inimestele olemas.

Ruum ja võimalused:

  • Suurus 51 m²
  • Klassiruumi stiilis kuni 24 osalejat
  • Teatristiilis kuni 36 osalejat
  • Konverentsiseade Konftel ja 86″ UHD ekraan
  • Pabertahvel markeritega
  • Veeautomaat kuuma ja külma veega

Broneerimine ja lisainfo:
Telefon: +372 525 6655 (Margot Toompark)
E-post: kool@kinnisvarakool.ee

Tule ja korralda oma järgmine sündmus ruumis, mis ühendab mugavuse, tehnilise varustatuse ja hea ligipääsetavuse.

 

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kaamos rajab Tallinna bussijaama kõrvale ligi 400 korteriga moodsa elu ja ärikvartali.

Kaamos Kinnisvara välja kuulutatud arhitektuurikonkurss Tallinna kesklinna bussijaama piirkonda rajatava uue elu- ja ärikvartali rajamiseks võitis Hayashi–Grossschmidt Arhitektuuri (HGA) võistlustöö „ÕU“.

Arhitektuurse lahenduse leidmiseks välja kuulutatud konkursi eesmärk oli leida parim terviklik ruumiline lahendus Lastekodu 48, Masina 7 ja 9 kinnistutele. Konkursile esitati kuue Eesti tunnustatud arhitektuuribüroo tööd, millest parim valiti välja Kaamos Kinnisvara, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ja Eesti Arhitektide Liidu esindajatest koosneva žürii üksmeelse otsusega.

“Meil on tõeliselt hea meel, et linnale nii oluline asukoht, tuleviku tuiksoon, meelitas osalema töid, mis viisid konkursi taseme kõrgele ning tegid otsustamise keeruliseks. HGA võidutöö paistis silma tugeva linnalise kontseptsiooniga. Selles on suurepäraselt läbi mõeldud avaliku ruumi lahendused. Arendajana näeme, et just selline ruumiloome loob piirkonda atraktiivse ja eluks meeldiva kvartali,” ütles Kaamos Kinnisvara arendusjuht Ivar Vahter.

Vahteri sõnul sõnul ei saa kesklinna ümberkujundamine tähendada üksnes tihedamat hoonestust vaid eelkõige uute elamis- ja töötamismustrite toetamist. “Meie roll ei ole ainult ehitada vaid koos linnaga mõtestada, millist ruumi inimesed vajavad – nii täna kui kümne aasta pärast. Masina kvartali puhul näeme just asukoha potentsiaali mitmekesise linnakeskkonna loomiseks,” selgitas Kaamose arendusjuht.

Võidutöö “ÕU” näeb ette ca 370 korteri ja ligi 4000 m2 äripindade rajamist. Piirkonda kerkivad mitmetasandilise kõrguse ja liigendatud arhitektuuriga eluhooned. Uus kvartal koosneb kahest selgelt eristuvast osast, mida ühendab avalik läbipääs Fahle ärikvartalist kuni Tallinna bussijaamani. Elamispindade suurused ja planeeringud pakuvad laia valikuvõimalust, mis tulevad vastu linnainimese erinevatele soovidele ja vajadustele. Kvartalisse on planeeritud ka rohkelt haljastust, läbi on mõeldud jalakäijate liikumisteed, mis moodustavad tugeva sideme ümbritseva linnakeskkonnaga.

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja asetäitja Oliver Alveri sõnul tähendab uue kvartali tekkimine bussijaama piirkonda olulist arenguetappi kesklinna arengu seisukohalt. “Hayashi–Grossschmidt Arhitektuuri töö toob linna inimmõõtmelise ruumi, millel on potentsiaal kujuneda tugevaks lüliks Fahle kvartali ja teiste ümbritsevate alade vahel,” leiab Alver.

Alveri sõnul on tegu väga hea elamurajooni asukohaga. Kesklinna lähedal, mürarikastest teedest eemal ja heade ühistranspordi ühendustega. Praegu jalgratta ja jalakäijatesõbralikuks ehitatav Lastekodu tänav pakub viie minuti jalutuskäiku Stockmanini.

Võidutöö pakkus välja esindusliku kvartali sisese rohelise pargiga lahenduse mis tõstab oluliselt elamukvartali väärtust. Tallinnas on vähe uusi arendusi kus on nii suur rohelisuse osakaal. Tänasest räämas tööstusalast saab kaasaegne, roheline ja kesklinnalik elamuala.

„Linnavalitsuse poolt tuleks kiita arendajat avatud koostöö eest. Ainult nii, kõiki osapooli kaasates saab parima arhitektuurse lahenduse“ ütles Alver.

Kinnistu omanik ja arendaja on Kaamose Kinnisvara tütarettevõte Kaamos L48 OÜ. Ettevõte on esitanud Tallinna Linnaplaneerimise Ametile detailplaneeringu algatamisettepaneku, mille aluseks on konkursi võidutöö “Õu”. Võttes arvesse, et Tallinna Linnaplaneerimise Amet on eesmärgistanud viia detailplaneeringute menetluse protsess kiiremaks ja lihtsamaks, võib eeldada, et esmasi ehituslikke arenguid on piirkonnas oodata tõenäoliselt kolme-nelja aasta pärast.

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

AS Pro Kapital Grupp announces a partial repayment under its senior secured bonds

Pro KapitalAS Pro Kapital Grupp (hereinafter referred to as the Company) announces that the Company will repay an aggregate nominal amount of EUR 9,405,000 (EUR 330 per bond) together with accrued and unpaid interest under its maximum EUR 28,500,000 senior secured callable fixed rate bonds 2020/2028 with ISIN SE0013801172 with an aggregate outstanding amount of EUR 19,950,000 (hereinafter referred to as the Bonds and the Partial Repayment, respectively).

The Partial Repayment is made partly (EUR 4,405,000) pursuant to Clause 11.3 (Early voluntary redemption by the Issuer (call option)) and partly (EUR 5,000,000) pursuant to Section (c) of Clause 12.12 (German Hotel Operations Undertaking) of the terms and conditions of the Bonds. The Partial Repayment will be made by way of reducing the outstanding amount of each Bond pro rata at a price equal to 100 per cent. of the outstanding nominal amount, together with accrued but unpaid interest on the repaid amount. Following the Partial Repayment, the outstanding amount of each Bond will be EUR 370 and the aggregate outstanding amount of the Bonds will be EUR 10,545,000.

The Partial Repayment will be carried out on 20 August 2025 to holders who are registered as a bondholder in the debt ledger maintained by Euroclear Sweden as of the record date, 13 August 2025.

In accordance with the terms and conditions of the Bonds, a notice of the Partial Repayment will be sent to the bondholders on 25 July 2025. The notice will be available on the Company’s and Nordic Trustee & Agency AB’s (publ) websites.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

AS Pro Kapital Grupp teatab tagatud võlakirjade osalisest lunastamisest

Pro KapitalAS Pro Kapital Grupp (edaspidi Ettevõte) on emiteerinud tagatud, fikseeritud intressimääraga võlakirjad 2020/2028, ISIN SE0013801172, kogumahus 28 500 000 eurot, mille jääkväärtuseks on kokku 19 950 000 eurot (edaspidi Võlakirjad).

Ettevõtte teatab käesolevaga, et teostab Võlakirjade lunastamise kogusummas 9 405 000 eurot nimiväärtuse alusel (330 eurot ühe võlakirja kohta), millele lisanduvad kogunenud ja tasumata intressid (edaspidi Osaline lunastamine).

Osaline lunastamine teostatakse osaliselt (4 405 000 eurot) vastavalt Võlakirjade tingimuste punktile 11.3 (Emitendi poolt ennetähtaegne vabatahtlik osaline lunastamine) ja osaliselt (5 000 000 eurot) vastavalt punkti 12.12 alapunktile c (Saksamaa hotellitegevusega seonduv kohustus). Osaline lunastamine teostatakse proportsionaalselt, vähendades iga võlakirja jääksummat hinnaga, mis võrdub 100 protsendiga jääksummast, millele lisandub lunastatud summalt kogunenud, kuid tasumata intress. Pärast osalist lunastamist on iga Võlakirja jääksumma 370 eurot ja Võlakirjade kogusumma 10 545 000 eurot.

Osaline lunastamine teostatakse 20. augustil 2025 nendele Võlakirjaomanikele, kes on 13. augusti 2025 seisuga kantud Euroclear Sweden registrisse.

Vastavalt Võlakirjade tingimustele saadetakse 25. juulil 2025 võlakirjaomanikele võlakirjade osalise lunastamise teade. Nimetatud teade tehakse kättesaadavaks Ettevõtte ja Nordic Trustee & Agency AB (publ) veebilehtedel.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Ekspert: ühes uusarenduste segmendis kasvas müük aastaga üle kahe korra

InvegoTallinna ja Harjumaa uusarenduste kõige populaarsemaks tooteks on ridaelamukodud, mille müük kasvas teises kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes üle kahe korra, kommenteerib Invego juht Kristjan-Thor Vähi.

Uusarenduste tehingute koguarv kasvas teises kvartalis esimese kvartaliga võrreldes ligikaudu viiendiku võrra. “Juuni oli aktiivne, kuid ka juulis ei ole ostjate huvi langenud. Nii võib öelda, et uue käibemaksumäära jõustumine mingit suuremat pööret kaasa ei toonud ning pigem on tegemist turu üldise taastumise ja ostuhuvi kasvuga,” analüüsib Kristjan-Thor Vähi, kuid lisab siiski, et need, kel otsus kindel oli, tegid juunis muidugi ka lisapingutuse, et tehing madalama maksumääraga lõpule viia.

Adauri juhi Tõnu Toomparki koostatava uusarenduste turu regulaarse turuülevaate kohaselt kasvas üldine tehinguaktiivsus teises kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kolmandiku võrra, kuid ridaelamukodude müük lausa 120%. “Nende numbrite taga on muidugi esmalt ostjate suurem huvi, kuid samas ka tugevate arendajate valmisolek pakkuda hästi läbimõeldud toodet kättesaadava hinnaga,” ütleb Vähi, kelle hinnangul võib praegune trend pöörduda kohe, kui ehitushindade kallinedes peaks ridaelamute ja suuremate perekorterite hinnavahe suurenema. “Turg on küll aktiivne, kuid ostja on ratsionaalne ja ka piisavalt hinnatundlik.”

Vähi rõhutab, et ridaelamute müügiedu taga ongi suuresti just piisav maht õnnestunult positsioneeritud tooteid. Ta toob näiteks Invego ja EfTEN Capitali ühisprojekti, kokku 165 ridaelamust ja paarismajast koosneva Uus-Järveküla elurajooni, kus aktiivne müügiperiood langes viimasele 2-3 aastale, mil kinnisvaraturul on suures plaanis olnud pigem madalperiood. “Viimase aasta kiire kasvu taga on nii sissekolimiseks valmis majad kui juba ka mõningane fomo-efekt, sest tänaseks on kogu arenduses müümata vaid napp kümnendik kodusid,” selgitab Invego juht.

Uus-Järveküla elurajooni arendab Invego ja projekti finantspartneriks on EfTEN Capitali kinnisvarafond EfTEN United Property Fund. Uus-Järveküla projekteeris PIN Arhitektid ja ehitustööde eest vastutab NOBE. Uus-Järvekülas on poed, koolid ja lasteaed mugavas läheduses ning linnaga korralik ühendus nii ühistranspordi kui autoga.

Invego on kolmes riigis tegutsev uue põlvkonna kinnisvaraarendaja, mis on spetsialiseerunud tuleviku linnaruumi loovate tervikliku kontseptsiooniga mahukate elurajoonide ja ärikvartalite rajamisele. Invego grupi ettevõtetel Eestis, Lätis ja Portugalis täna töös ligi 30 erinevat arendusprojekti. Invego on välja arendanud 150,000 m2 sh 1300 kodu ja enam 50 000 m2 äripindu ning töös on veel 450 000m2 elukondlikku ja ärikinnisvara.

Tallinnas ja selle lähiümbruses kinnisvara arendavatest ettevõtetest on Invego müüdud uute kodude arvu poolest viimase viie aasta arvestuses teisel kohal 900 koduga. Senisteks mahukamateks arendusteks on juba valminud Vana-Peetri, Tiskreoja ja Tabasalu Kodu ning praegu töös olevad Luccaranna, Uus-Järveküla ja Keila Pargikodude elurajoonid.

Läti pealinnas arendab Invego elurajoone Vitolu Parks ja Mārupes Sirds, koos arenduspartner Reterraga Parka Kvartals, Skanstes Rezidences ja Miera Rezidences ning Riia vahetus läheduses ridamaju Vide Adaži arenduses.

Lõuna-Portugalis on arenduses 65 hektaril laiuv Silves Hills 154 villaga, mis on sobilikud nii aastaringseks elamiseks kui hooajaliseks kasutamiseks.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

INTERIM REPORT FOR THE SECOND QUARTER OF 2025 (UNAUDITED)

Arco VaraGROUP CEO’S REVIEW

The second quarter of 2025 marked a continuation of the cautious yet gradual recovery in the real estate market. Market stability, the slow decline in interest rates, and the downward trend of Euribor continue to provide a favorable backdrop for development activities and growing buyer interest. Throughout the quarter, Arco Vara remained focused on sales activities in Estonia while making several important strides in strengthening its development portfolio and implementing strategic adjustments.

One of the key milestones of the quarter was the acquisition of the Luther Quarter property. Located in the heart of Tallinn, this site represents Arco Vara’s next flagship development project. The Luther Quarter has significant potential to become a high-quality, multifunctional urban environment where historical legacy meets modern architecture and sustainable living.

Our vision for the Luther development is to create a balanced and human-scale environment that encompasses residential units, workplaces, cafes, culture, and high-quality public spaces. A central green park is planned as an accessible public space, contributing to a comprehensive and livable neighborhood.

We do not aim to simply construct buildings; our goal is to build a “city within the city”: a vibrant, 24/7 urban quarter where people can live, work, and spend their leisure time. Tallinn needs more complete urban environments, self-sustaining neighborhoods that also integrate naturally with the city’s broader fabric.

The acquisition of the Luther site has doubled the company’s asset base and strengthened equity while maintaining a balanced capital structure. Preparatory work is ongoing, with construction scheduled to begin in the second quarter of 2026.

In the Rannakalda development, five additional apartments were sold during the second quarter, indicating continued interest in new homes located in attractive areas near Tallinn’s city center. By the end of the quarter, a total of 97 out of 113 apartments/commercial units in the project had been sold. The main objective remains the full realization of the remaining units by the end of 2025.

In the Soodi 6 project, the long-anticipated building permit was obtained in June. Five additional apartments were reserved during the quarter, and construction officially commenced on June 30, 2025. The project continues to appeal to young families, investors, and more discerning clients due to its strong location and well-designed layouts.

Construction also began on the Spordi development in June. Pre-sales launched successfully, with six apartments reserved during the quarter. Pre-sales will continue through the end of July, with demand meeting expectations. The Spordi project enhances Arco Vara’s portfolio in the highly sought-after Kristiine residential district, an area with limited new developments, where all essential services, including schools, shops, public transportation, and leisure options, are within walking distance. The development incorporates modern and smart solutions to meet today’s lifestyle needs.

The Arcojärve detailed plan is nearing its adoption phase, anticipated to occur in 2025. This project plays a key role in Arco Vara’s long-term strategy, laying the groundwork for future urban developments.

In Bulgaria, the Botanica Lozen project has reached its final phase, with landscaping works completed during the quarter.

In the Merivälja Kuldlehe development, one additional apartment was reserved. Only two apartments remain available, both of which have active interest. The project’s exclusive nature and limited availability continue to position it strongly within Tallinn’s premium residential segment.

Key focus areas for Q3 include completion of sales for the remaining apartments in Kuldlehe, the sale of at least six additional units in the Rannakalda project, continued design and planning for the Luther development, and ongoing construction activities in both the Spordi and Soodi 6 projects.

In summary, the second quarter of 2025 was marked by the achievement of several important milestones for Arco Vara. The start of construction and receipt of building permits in multiple projects, alongside the strategic acquisition of the Luther Quarter, provide a solid foundation for the company’s continued growth in the Estonian real estate market.

KEY PERFORMANCE INDICATORS

The Group’s sales revenue for the first six months of 2025 was € 3,093 thousand, which is € 1,160 thousand more than the sales revenue for the first six months of 2024.

The operating profit (EBIT) for the first half of 2025 amounted to € 265,000, and the net loss was € 43,000. In the first half of 2024, the Group recorded an operating loss of € 310,000 and a net loss of € 687,000.
In Q2 2025, five apartments were sold in projects developed by the Group, bringing the total number of apartments sold in the first half of 2025 to nine. As of June 30, 2025, there were 17 completed apartments and one commercial unit in inventory. For comparison, in Q2 2024, three apartments were sold in Group-developed projects, and a total of seven apartments were sold during the first six months of 2024. As of June 30, 2024, there were 44 completed apartments and one commercial unit in inventory.

As of June 30, 2025, the Group’s total assets had approximately doubled compared to June 30, 2024. The main reason for the increase in asset volume was the acquisition of new development projects, including the Luther Quarter and Spordi 3a/3b developments.

The Group’s loan burden (net loans) stood at € 33,261 thousand as of the end of the first six months of 2025, which is € 19,043 thousand more compared to the end of the same period in the previous year. The main reason for the increase in loan burden was the acquisition of the Luther Quarter, which was partially financed with a bank loan. The weighted average interest rate of the Group’s interest-bearing liabilities was 9.07% as of June 30, 2025.

CONSOLIDATED STATEMENT OF COMPREHENSIVE INCOME

In thousands of euros 6 months 2025 6 months 2024 Q2 2025 Q2 2024
Revenue from sale of own real estate 2,853 1,797 1,264 870
Revenue from rendering of services 240 136 123 74
Total revenue 3,093 1,933 1,387 943
Cost of sales -2,069 -1,376 -961 -559
Gross profit 1,025 557 426 384
Marketing and distribution expenses -193 -219 -125 -149
Administrative expenses -562 -631 -293 -335
Other expenses -4 -16 -4 -2
Operating profit 265 -310 5 -101
Financial costs -295 -377 -152 -236
Profit/ loss before tax -30 -687 -147 -338
Income tax -13 0 0 0
Net profit/ loss for the period -43 -687 -146 -338
Total comprehensive profit/ loss for the period -43 -687 -146 -338
Attributable to owners of the parent -43 -687 -146 -338
 
Earnings per share (in euros)
– basic 0.00 -0.07 -0.01 -0.03
– diluted 0.00 -0.07 -0.01 -0.03

CONSOLIDATED STATEMENT OF FINANCIAL POSITION

 In thousands of euros June 30 2025 December 31 2024
Cash and cash equivalents 1,388 1,720
Receivables and prepayments 5,775 5,690
Inventories 68,930 29,170
Total current assets 76,093 36,580
Receivables and prepayments 18 18
Investment property 2,296 2,296
Property, plant and equipment 587 622
Intangible assets 52 52
Total non-current assets 2,953 2,988
TOTAL ASSETS 79,046 39,568
Loans and borrowings 235 234
Payables and deferred income 6,910 4,487
Warranty provisions 341 127
Total current liabilities 7,486 4,848
Loans and borrowings 34,414 14,981
Total non-current liabilities 34,414 14,981
TOTAL LIABILITIES 41,900 19,829
 
Share capital 12,158 7,272
Share premium 16,399 3,835
Statutory capital reserve 2,011 2,011
Other reserves 28 27
Retained earnings 6,551 6,594
Total equity attributable to owners of the parent 37,146 19,739
TOTAL EQUITY 37,146 19,739
TOTAL LIABILITIES AND EQUITY 79,046 39,568
Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

KV.EE: Tallinna äripindade üüripakkumiste arv suurenes aastaga 5%

Kinnisvaraportaalis KV.EE vahendusel pakuti 06.2025 Tallinnas üürile keskmiselt 1839 äripinda keskmise hinnaga 10,5 €/m². Aastaga on äripindade pakkumine suurenenud 5% ja nende hind vähenenud 3%.

Erinevate piirkondade äripindade üüripakkumiste muutused aastataguse ajaga võrreldes on vastandsuunalised, mis on üsna tavapärane.

Hinnaliikumised seevastu on valdavalt vähenemise suunas. Üüripakkumiste hindade langus portaalis KV.EE viitab pindade vakantsusele ja sellest tulenevale hinnasurvele. Äripindade vakantsus peegeldab pikale veninud majanduse vindumist ja ebakindlust.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Äripind / üür: kuulutuste arv (tk) ja selle muutus (%) Äripind / üür: kuulutuste hind (€/m²) ja selle muutus (%)
06.2024 06.2025 Muutus, % 06.2024 06.2025 Muutus, %
Haabersti 65 56 -14% 10,4 9,9 -5%
Kadriorg 7 12 71% 10,0 11,5 15%
Kesklinn 686 711 4% 12,6 12,3 -2%
Kristiine 208 205 -1% 9,9 8,8 -11%
Lasnamäe 315 341 8% 8,7 8,6 -1%
Mustamäe 191 188 -2% 8,1 8,3 2%
Nõmme 75 89 19% 6,5 7,0 8%
Pirita 43 38 -12% 13,8 13,7 -1%
Põhja-Tallinn 132 172 30% 12,6 12,0 -5%
Vanalinn 32 27 -16% 18,4 15,9 -14%
Tallinn 1 755 1 839 5% 10,8 10,5 -3%
Eesti 2 835 3 072 8% 9,4 9,1 -3%
Harjumaa 2 112 2 245 6% 10,3 9,9 -4%
Narva 25 36 44% 5,7 4,0 -30%
Rakvere 28 23 -18% 5,8 6,2 7%
Pärnu 122 136 11% 6,9 6,6 -4%
Tartu 268 317 18% 8,7 9,0 3%
Andmete allikas: portaal KV.EE

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Arco vara: 2025. AASTA II KVARTALI KONSOLIDEERITUD VAHEARUANNE (AUDITEERIMATA)

Arco VaraTEGEVJUHI ARUANNE

2025. aasta teine kvartal jätkas kinnisvaraturu ettevaatlikku, kuid järkjärgulist taastumist. Turu stabiilsus, intressimäärade aeglane langus ning EURIBOR-i suund allapoole loovad endiselt soodsa fooni arendustegevuseks ja ostuhuvi kasvuks. Arco Vara keskendus kvartali jooksul aktiivselt müügitegevusele Eestis ning tegi mitmeid olulisi edusamme oma arendusportfelli tugevdamisel ja strateegilisel ümberkujundamisel.

Üheks kvartali olulisemaks saavutuseks oli Lutheri kvartali kinnistu omandamine. Tegemist on Arco Vara järgmise suurprojektiga, mis asub Tallinna kesklinnas. Lutheri kvartalil on märkimisväärne potentsiaal kujuneda uueks, kvaliteetseks ja mitmekesise funktsiooniga linnaruumiks, kus ajalooline pärand kohtub kaasaegse arhitektuuri ja elukeskkonnaga.

Meie visioon Lutheri arenduse puhul on luua tasakaalustatud ja inimmõõtmeline keskkond, mis hõlmab elamispindu, töökohti, kohvikuid, kultuuri ning kvaliteetset avalikku ruumi. Kvartali keskmesse on kavandatud roheline park, mis on mõeldud avalikuks kasutuseks ning aitab kaasa tervikliku elukeskkonna kujunemisele.

Me ei soovi lihtsalt rajada uusi hooneid, meie eesmärk on ehitada “linn linnas”: elav ja mitmekülgne kvartal, kus elu toimub ööpäevaringselt, kus on hea elada, töötada ja vaba aega veeta. Tallinn vajab enam linnaruumilisi terviklahendusi – elukvartaleid, mis toimivad iseseisvate keskkondadena, ent on samas orgaaniliselt seotud ülejäänud linnastruktuuriga.

Lutheri kinnistu omandamine võimaldas meil kahekordistada ettevõtte varade mahtu ning tugevdada omakapitali, säilitades sealjuures nende vahel tasakaalustatud suhte. Arenduse ettevalmistused jätkuvad ning eesmärgiks on alustada ehitust 2026. aasta teises kvartalis.

Rannakalda arenduses müüdi teises kvartalis veel 5 korterit, mis näitab jätkuvat huvi uute kodude vastu Tallinna kesklinna lähedastes atraktiivsetes piirkondades. Kvartali lõpuks oli projektist müüdud kokku 97 korterit/äripinda 113-st. Müügitegevuse põhieesmärk on realiseerida järelejäänud korterid 2025. aasta lõpuks.

Soodi 6 arenduses saadi juunis kauaoodatud ehitusluba. Kvartali jooksul broneeriti veel 5 korterit ning ehitustegevus sai ametlikult alguse 30. juunil 2025. Projekt on jätkuvalt atraktiivne noortele peredele, investeerijatele ning nõudlikumale kliendile, tänu heale asukohale ja läbimõeldud planeeringutele.

Spordi arenduses alustati ehitusega juunis. Eelmüük käivitati edukalt ja kvartali jooksul broneeriti 6 korterit. Eelmüük jätkub juuli lõpuni ning huvi on olnud ootuspäraselt tugev. Spordi projekt täiendab Arco Vara arendusportfelli suurepärase asukohaga Kristiine elamurajoonis – piirkonnas, kus inimesed soovivad elada, kuid kus uusi arendusi on väga vähe. Tegemist on unikaalse asukohaga, kus kõik eluks vajalik – koolid, poed, ühistransport ja vaba aja veetmise võimalused – asuvad vahetus läheduses. Arenduses rakendame kaasaegseid ja nutikaid lahendusi.

Arcojärve detailplaneering on jõudmas vastuvõtmise faasi, mille ootame toimuma 2025. Projekt on olulise tähtsusega Arco Vara pikaajalises strateegias ning selle areng loob aluse edasistele investeeringutele uutesse linnasisestesse arendustesse.

Bulgaarias on Botanica Lozen-i arendus jõudnud lõppfaasi, kvartali jooksul viidi lõpule haljastustööd.

Meriväljal Kuldlehe arenduses broneeriti veel üks korter. Projektis on alles vaid kaks viimast korterit, mille vastu on endiselt huvi. Eksklusiivne iseloom ja piiratud saadavus teevad sellest arendusest jätkuvalt tugeva positsiooniga vara Tallinna preemium-segmendis.

Kolmanda kvartali põhifookus on Kuldlehe viimaste korterite müük, vähemalt 6 korteri realiseerimine Rannakalda projektis, Lutheri arenduse projekteerimise ja ettevalmistuste jätkamine, Spordi ja Soodi 6 ehitustööde jätkamine.

Kokkuvõttes kujunes 2025. aasta teine kvartal Arco Vara jaoks mitmete oluliste verstapostide saavutamise perioodiks. Ehituslubade saamine ja ehitustööde algus mitmes projektis ning strateegiline otsus omandada Lutheri kvartal loovad tugeva aluse ettevõtte edasiseks kasvuks Eesti kinnisvaraturul.

PÕHILISED NÄITAJAD

2025. aasta esimese kuue kuu müügitulu ulatus 3 093 tuhande euroni, ületades eelmise aasta sama perioodi tulemuse 1 160 tuhande euro võrra.

Ärikasumiks (EBIT) kujunes 265 tuhat eurot, samas kui puhaskahjum oli 43 tuhat eurot. Võrdluseks – 2024. aasta esimesel poolaastal teenis grupp ärikahjumit 310 tuhat eurot ning puhaskahjum ulatus 687 tuhande euroni.

Teises kvartalis müüdi Arco Vara poolt arendatavates projektides kokku 5 korterit; esimese poolaasta jooksul müüdi kokku 9 korterit. 2025. aasta 30. juuni seisuga oli laos valminud 17 korterit ja 1 äripind. Aasta varem, 2024. aasta teises kvartalis müüdi 3 korterit ja kuue kuu jooksul kokku 7 korterit. 30.06.2024 seisuga oli laos valminud 44 korterit ja 1 äripind.

Grupi varade maht ligikaudselt kahekordistus 2025. aasta 30. juuni seisuga võrreldes eelmise aasta sama kuupäevaga. Peamiseks kasvuallikaks oli uute arendusprojektide omandamine, sealhulgas Lutheri kvartali ja Spordi 3a/3b arenduste soetamine.

Netolaenude maht ulatus 2025. aasta juuni lõpu seisuga 33 261 tuhande euroni, kasvades aastaga 19 043 tuhande euro võrra. Laenukoormuse suurenemist mõjutas eelkõige Lutheri kvartali ost, mida finantseeriti osaliselt pangalaenuga. Intressikandvate kohustuste kaalutud keskmine intressimäär oli 30.06.2025 seisuga 9,07%.

KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE

EUR tuhandetes 6 kuud 2025 6 kuud 2024 II kv 2025 II kv 2024
Müügitulu enda kinnisvara müügist 2 853 1 797 1 264 870
Müügitulu teenuste müügist 240 136 123 74
Müügitulu kokku 3 093 1 933 1 387 943
Müüdud kinnisvara ja teenuste kulu -2 069 -1 376 -961 -559
Brutokasum 1 025 557 426 384
Turustuskulud -193 -219 -125 -149
Üldhalduskulud -562 -631 -293 -335
Muud ärikulud -4 -16 -4 -2
Ärikasum (-kahjum) 265 -310 5 -101
Finantstulud ja -kulud -295 -377 -152 -236
Kasum/kahjum enne tulumaksu -30 -687 -147 -338
Tulumaksukulu -13 0 0 0
Aruandeperioodi puhaskasum/-kahjum -43 -687 -146 -338
Aruandeperioodi koondkasum/-kahjum -43 -687 -146 -338
Emaettevõtte omanike osa koondkasumis (-kahjumis) -43 -687 -146 -338
 
– tava 0.00 -0.07 -0,01 -0,03
– lahustatud 0.00 -0.07 -0,01 -0,03

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE

EUR tuhandetes 30.06.2025 31.12.2024
Raha ja raha ekvivalendid 1 388 1 720
Nõuded ja ettemaksed 5 775 5 690
Varud 68 930 29 170
Käibevara kokku 76 093 36 580
Nõuded ja ettemaksed 18 18
Kinnisvarainvesteeringud 2 296 2 296
Materiaalne põhivara 587 622
Immateriaalne põhivara 52 52
Põhivara kokku 2 953 2 988
VARAD KOKKU 79 046 39 568
Laenukohustused 235 234
Võlad ja saadud ettemaksed 6 910 4 487
Garantiieraldised 341 127
Lühiajalised kohustused kokku 7 486 4 848
Laenukohustused 34 414 14 981
Pikaajalised kohustused kokku 34 414 14 981
KOHUSTUSED KOKKU 41 900 19 829
 
Aktsiakapital 12 158 7 272
Ülekurss 16 399 3 835
Kohustuslik reservkapital 2 011 2 011
Muud reservid 28 27
Jaotamata kasum 6 551 6 594
Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital 37 146 19 739
OMAKAPITAL KOKKU 37 146 19 739
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 79 046 39 568
Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni