Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
 

Baltic Horizon Fund consolidated unaudited results for Q1 2026

Baltic HorizonManagement Board of Baltic Horizon Capital AS has approved the unaudited financial results of Baltic Horizon Fund (the Fund) for the three months of 2026.

With the injection of EUR 12.3 million of new equity completed in March 2026, ahead of significant increase in macroeconomic turbulence, the Fund has secured sufficient liquidity from its current investors to continue its operations and repaid ahead of the schedule EUR 7.5 million of the bonds. As communicated before, the management team is determined to complete the repayment of the remaining bonds (EUR 11.5 million) during 2026, preferably from the property disposals.

At the time of this report, the three properties intended for disposal – Pirita Keskus, Hipokrata Center (ex-Sky SC) and North Star – each have prospective buyers in various phases of engagement, and the management believes that at least one of the three will be successfully disposed during the summer.

The Fund’s profit for Q1 2026 amounted EUR 237 thousand. However, this includes EUR 286 thousand in one-off costs from new equity issuance and early bond prepayments. Excluding these one-offs and non-cash items the adjusted net result was EUR 601 thousand.

As of the start of the year most of the properties are managed by the organization directly employed by the subsidiaries of the fund which will start having positive effect on the property costs (benefiting both the Fund and its tenants) and debt collection levels. Even more important, this dedicated organisation operates exclusively in the interest of Baltic Horizon, with no competing economic interests, ensuring full alignment with the Fund’s immediate and long-term objectives.

The overheads of the fund have also been reduced to the bare minimum, and as of Q2 2026 onwards the cost base of fund overheads (excluding fund management fee and one-off items such as new equity issue) is projected to be at the level of EUR 100 thousand per quarter (compared to approx. EUR 207 thousand a year ago).

As part of ongoing efforts to streamline reporting, the fund has simplified its segment structure. Effective from this report, business segments are presented on a country basis (office, retail and leisure are thus discontinued).

Most of the legacy accounting issues (such as provisions for doubtful receivables, accrual and expending of broker fees, etc.) are resolved by now. One of the larger items with uncertain prospect of effective utilization is deferred tax asset (and deferred tax liabilities) kept on the consolidated accounts at the net value of EUR 1.4 million as of the end of the quarter and relating to the corporate tax accounting matters in the Lithuanian subsidiaries. Given the uncertainty surrounding the future utilisation of these deferred tax assets, it is likely that this item will be derecognised during 2026.

Effective 1 April 2026, Edvinas Karbauskas was appointed to the Management Board as Co-Fund Manager. Following the departure of Tarmo Karotam, Edvinas Karbauskas assumed the role of Chairman of the Management Board and Fund Manager effective 1 May 2026. The Management Board currently comprises two members: Edvinas Karbauskas and Gerda Bliuvienė.

Going forward, this management has one top priority to deliver on – attracting and retaining tenants in each of the properties of the Fund. Current level of occupancy across the portfolio is unsatisfactory. Success in this area will determine the future strategic options available for the fund, and the potential of restoring profitable operations for the benefit of the unitholders.

Overview of the Fund’s investment properties as of 31 March 2026

Property name Sector Fair value1 NLA Net initial yield Occupancy rate
(EUR ‘000) (sq. m) Q1 20262
Galerija Centrs Retail 58,357 19,948 4.9% 86.9%
Postimaja and Apollo Plaza complex Retail 34,576 17,109 6.6% 100.0%
Europa SC Retail 32,172 17,447 5.3% 83.0%
North Star Office 18,779 10,706 7.4% 92.7%
Upmalas Biroji BC Office 14,608 11,095 5.4% 56.6%
Vainodes I Office 12,432 8,128 7.3% 100.0%
S27 Office 12,344 7,348 3.2% 64.5%
Lincona Office 11,418 10,767 4.6% 63.2%
Pirita SC Retail 10,050 5,425 7.6% 93.9%
Hipokrata SC Retail 4,701 3,260 9.1% 100.0%
Total portfolio   209,437 111,233 5.7% 83.8%
  1. Based on the latest valuation as of 31 December 2025, recognised right-of-use assets and subsequent capital expenditure.
  2. The net initial yield (NIY) is calculated by dividing annualized NOI by the market value of the property.

CONSOLIDATED STATEMENT OF PROFIT OR LOSS AND OTHER COMPREHENSIVE INCOME

EUR ‘000    
01.01.2026
– 31.03.2026
01.01.2025
– 31.03.2025
Rental income 3,646 3,794
Service charge income 1,259 1,332
Cost of rental activities (1,896) (2,156)
Net rental income 3,009 2,970
 
Administrative expenses (508) (548)
Other operating income 18
Losses on disposal of investment properties (905)
 Valuation losses on investment properties (5) (5)
Operating profit (loss) 2,496 1,530
 
Financial income 10 42
Financial expenses (2,228) (2,715)
Net financial expenses (2,218) (2,673)
 
Profit (loss) before tax 278 (1,143)
Income tax charge (41) 175
Profit (loss) for the period 237 (968)
Other comprehensive income that is or may be reclassified to profit or loss in subsequent periods
Net gain (loss) on cash flow hedges 365 51
Income tax relating to net gain (loss) on cash flow hedges (5)
Other comprehensive profit (loss), net of tax, that is or may be reclassified to profit or loss in subsequent periods 365 46
   
Total comprehensive profit (loss) for the period, net of tax 602 (922)
     
Basic earnings per unit (EUR) 0.00 (0.01)
Diluted earnings per unit (EUR) 0.00 (0.01)

CONSOLIDATED STATEMENT OF FINANCIAL POSITION

EUR ‘000 31.03.2026 31.12.2025
Non-current assets
Investment properties 209,437 208,940
Property, plant and equipment 7 7
Derivative financial instruments 179            –
Other non-current assets 154 242
Total non-current assets 209,777 209,189
 
Current assets
Trade and other receivables 1,853 1,760
Prepayments 569 294
Cash and cash equivalents 9,835 5,377
Total current assets 12,257 7,431
Total assets 222,034 216,620
 
Equity
Paid in capital 163,765 151,495
Cash flow hedge reserve 179 (186)
Retained earnings (72,822) (73,059)
Total equity 91,122 78,250
 
Non-current liabilities
Interest-bearing loans and borrowings 117,973 77,443
Deferred tax liabilities 685 644
Derivative financial instruments 186
Other non-current liabilities 1,209 1,110
Total non-current liabilities 119,867 79,383
 
Current liabilities
Interest-bearing loans and borrowings 8,311 55,842
Trade and other payables 2,368 2,729
Income tax payable 14
Other current liabilities 366 402
Total current liabilities 11,045 58,987
Total liabilities 130,912 138,370
Total equity and liabilities 222,034 216,620

2026 Q1 report EN

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

AS Pro Kapital Grupp tütarettevõtete nõukogu liikmete volituste pikendamine

Pro KapitalAS Pro Kapital Grupp teavitab oma aktsionäre grupi tütarettevõtete nõukogu liikmete volituste pikendamisest järgmiseks kolmeks aastaks.

Alates 19. juunist 2026 kuni 18. juunini 2029.a. jätkavad nõukogud järgmistes koosseisudes:

AS Pro Kapital Eesti nõukogu: Patrick Jacques Bernard Werner, Oscar Crameri ja Giovanni Bozzetti.

AS Tondi Kvartal nõukogu: Patrick Jacques Bernard Werner, Oscar Crameri ja Giovanni Bozzetti.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Statistikaamet: Aprillis jaekaubandusettevõtete müügimahu kasv aeglustus

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu aprillis 954 miljonit eurot. Võrreldes 2025. aasta sama kuuga suurenes müügimaht 2%, võrreldes märtsiga aga vähenes 4%.

Statistikaameti juhtivanalüütik Johanna Linda Pihlak ütles, et kui märtsis suurenes jaekaubandusettevõtete müügimaht eelmise aasta sama ajaga võrreldes 7%, siis aprillis kasv mõnevõrra aeglustus. „Aprillis mõjutasid jaekaubandusettevõtete müügimahu suurenemist mootorikütuse jaemüügiga tegelevad ettevõtted ja tööstuskaupade kauplused,“ lisas ta.

Mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügimaht aprillis taas suurenes, kuid kasv aeglustus märgatavalt. „Eelmise aasta sama ajaga võrreldes suurenes nende ettevõtete müügimaht 3%,“ sõnas Pihlak ja täpsustas, et mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügitulu ei hõlma ainult mootorikütuste müüki, vaid kogumüüki, kuhu kuulub ka näiteks toitlustusest ja muudelt kaupadelt ning teenustelt saadud tulu.

Tööstuskaupade kauplustes suurenes müügimaht 2025. aasta aprilliga võrreldes 1%, mis oli selle aasta väikseim kasv.

Toidukaupade kaupluste müügimahu vähenemine jätkus ka aprillis, peamiselt toidukaupade hinnatõusu tõttu. Müügimaht kahanes eelmise aasta sama kuuga võrreldes 1%. „Toidukaupade kaupluste müügimaht suurenes viimati 2024. aasta märtsis ning on pärast seda kahanenud juba üle kahe aasta,“ tõi Pihlak välja.

Märtsiga võrreldes vähenes aprillis jaekaubandusettevõtete müügimaht 4%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmetel kahanes müügimaht eelmise kuuga võrreldes 1%.

Aasta nelja esimese kuuga suurenes jaekaubandusettevõtete müügimaht eelmise aasta sama ajaga võrreldes 5%.

260528 Aprillis jaekaubandusettevõtete müügimahu kasv aeglustus

Sellest aastast muutus jaekaubanduse andmete avaldamise jaotis

Alates 2026. aastast ei avaldata enam tööstuskaupade ja toidukaupade kaupluste detailsemaid tegevusalasid, need andmed avaldatakse üldisemate tegevusalade all. Kuna andmeid avaldatakse endiselt EMTAK 2008 järgi, kuid äriregister kasutab alates 2025. aastast üksnes EMTAK 2025 versiooni, ei ole vana ja uue klassifikaatori erinevuste tõttu tegevusalad täielikult võrreldavad.

Tulenevalt Euroopa Liidu õigusaktidest avaldatakse andmeid EMTAK 2008 järgi kuni 2027. aasta lõpuni. Mahuindekseid saab uue klassifikaatori järgi arvutada alates 2028. aastast, kui on olemas selle klassifikaatori alusel koostatud kaalud hinnaindeksite arvutamiseks. Täpsemalt saab statistika avaldamisest EMTAK 2025 järgi lugeda statistikaameti veebilehelt.

Jaekaubanduse andmed avaldatakse Eestis registreeritud ettevõtete põhitegevusala järgi.

Müügitulu mahuindeks – indeks, mis iseloomustab kaupade müügi mahu muutust püsivhindades võrreldes mingi eelmise perioodi müügiga. Indeksi arvutamisel on kasutatud kaupade hinnaindekseid.

Statistika aluseks on maksu- ja tolliameti käibedeklaratsiooni andmed. Statistikatööd „Kaubandusettevõtete kuu majandusnäitajad“ teeb statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Andmed on avaldatud 28.05.2026 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

KV.EE: Visa nõudlus ja suur tehingute arv on pannud korterite hinnad kerkima

Kinnisvaraportaal KV.EEKinnisvaraportaalis KV.EE pakuti 04.2025 müügiks keskmiselt 5681 korterit Harjumaal. Aastatagusega võrreldes on korterite pakkumiste arv vähenenud 5%. Korterite müügipakkumiste keskmine hind 04.2026 oli 3692 €/m², mida on eelmisest aastast 7% rohkem.

Harjumaa korteripakkumise vähenemise taga on piirkondlikult eelkõige Tallinna linn. Tallinnas asus portaali KV.EE 04.2026 Harjumaa korteripakkumistest 79% ehk 4472 korteripakkumist. Harjumaa korteripakkumine vähenes aastatagusega võrreldes 7%. Pakkumise vähenemise üks põhjus on aktiivne korteritehingute turg, seda eelkõige järelturu segmendis.

Suur tehingute tegemine viitab aktiivsele nõudlusele, kes ei ole lasknud end hirmutada tarbijakindluse keskmistest kõveratest, Hormuzi väinas toimuvast või kerkinud Euriborist. Nii on visa nõudlus viinud mõningale korteritehingute hinnatõusule. Tehingute hinnatõus väljendub ka korteripakkumise hinna kerkimises.

Tallinna korterite keskmine pakkumishind 04.2026 kinnisvaraportaalis KV.EE 3965 €/m² on 8% rohkem kui aasta tagasi, mil keskmine pakkumishind oli 3680 €/m².

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Korter / müük: kuulutuste arv (tk) ja selle muutus (%) Korter / müük: kuulutuste hind (€/m²) ja selle muutus (%)
04.2025 04.2026 Muutus, % 04.2025 04.2026 Muutus, %
Harjumaa 6 001 5 681 -5% 3 436 3 692 7%
Anija vald 29 44 52% 1 556 1 706 10%
Harku vald 102 114 12% 2 863 3 203 12%
Jõelähtme vald 58 58 0% 2 789 2 646 -5%
Keila 72 83 15% 2 832 2 652 -6%
Kiili vald 58 61 5% 3 190 3 233 1%
Kose vald 29 34 17% 1 310 1 417 8%
Kuusalu vald 19 21 11% 1 057 1 057 0%
Lääne-Harju vald 168 128 -24% 1 117 1 114 0%
Maardu 130 128 -2% 1 872 2 110 13%
Raasiku vald 25 12 -52% 2 332 3 114 34%
Rae vald 191 191 0% 3 062 3 231 6%
Saku vald 74 65 -12% 3 368 3 401 1%
Saue vald 115 133 16% 2 479 2 756 11%
Tallinn 4 794 4 472 -7% 3 680 3 965 8%
Viimsi vald 115 118 3% 3 508 3 541 1%
Eesti 10 557 9 892 -6% 2 724 2 952 8%
Harjumaa 6 001 5 681 -5% 3 436 3 692 7%
Tallinn 4 794 4 472 -7% 3 680 3 965 8%
Tartu 946 1 019 8% 2 807 3 087 10%
Pärnu 837 825 -1% 2 929 2 969 1%
Narva 353 131 -63% 713 679 -5%
Rakvere 113 102 -10% 1 774 1 959 10%
Andmete allikas: portaal KV.EE

2026-05-27 Harjumaa korterite keskmine pakkumishind kinnisvaraportaalis KV.EE

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

EKÜL: Mida peab KÜ juht teadma, et ühistu raha petturite eest kaitsta?

Eesti Korteriühistute Liit / EKÜL / EKYLKorteriühistute vastu suunatud pettuseid on Eestis praegu registreeritud vähe, kuid see ei tähenda, et risk puuduks. Pettused muutuvad kiiresti ning kelmid otsivad kohti, kus liigub raha, otsuseid tehakse usalduse pealt ja kontroll sõltub vaid mõnest inimesest. Hiljutine Kunstnike Liidu juhtum näitas, et pettuse ohvriks võivad langeda ka need, kes tegelevad rahaasjadega iga päev, sealhulgas raamatupidajad.

Politsei saab iga päev 50–60 teadet selle kohta, et kelmid on üritanud inimesi lõksu tõmmata. Raha kaotab iga päev keskmiselt kümme inimest või ettevõtet. Selle aasta esimese nelja kuuga on Eestis registreeritud 1100 kelmuskuritegu, mille kogukahju ulatub kaheksa miljoni euroni. Eelmisel aastal kaotasid eestlased petturitele ligi 31 miljonit eurot.

Korteriühistu jaoks ei pea kahju ulatuma sadadesse tuhandetesse, et mõju oleks ränk. Ühistu kontole võib aastatega olla kogutud nii remondiraha, laenu omafinantseering kui elanike igakuised maksed. Kui see raha petturite kätte satub, puudutab kahju tervet maja ja iga elaniku rahakotti.

Petuskeem ei pruugi olla keeruline

Pettuste puhul on märkimisväärne see, et skeem ei pruugi olla tehniliselt keeruline. Näiteks võib ühistule saabuda kiri, mis näib tulevat tuttavalt teenusepakkujalt, ehitajalt, haldusfirmalt või koostööpartnerilt. Kirjas teatatakse, et arvelduskonto on muutunud ja järgmine makse tuleb teha uuele kontole. Arve näeb õige välja, nimi on tuttav, summa tundub loogiline. Tegelikult läheb raha aga kelmidele. Samuti võivad väga ehedad olla telefonikõned, mis oma usutavuses panevad inimesi kiiresti valeotsuseid tegema või argisena näivaid asju kontrollimata ellu viima. Esimene neist juhtus Kunstnike Liidu raamatupidajaga, teine võib tabada meid, kes me digimaailmas pakke tellime, makseid tasume või teenuseid ostame.

Selliste olukordade vältimiseks ei piisa ainult heast usust, et “minuga ei juhtu”. Tänapäeva maailmas vajavad korteriühistu rahaasjad selgeid petturitekindlaid reegleid, eriti siis, kui makseid kinnitab või teeb väike ring inimesi.

Meelespea KÜ juhile ja kõigile, kel on ligipääs KÜ rahale

  • Ära kinnita pangakonto muutust ainult e-kirja põhjal. Kui teenusepakkuja teatab uuest kontost, helista alati üle varem teada olnud numbril või kontrolli muudatust mõnes teises usaldusväärses kanalis.
  • Suuremad maksed vajavad vähemalt nelja silma printsiipi. See ei tähenda tuima “jah” ütlemist teise inimese poolt. Üle tuleb vaadata saaja, summa, selgitus, arve sisu ja pangakonto.
  • Kiireloomulisus on ohumärk. Kui kedagi rahaasjus survestatakse, palutakse tegutseda kohe või väidetakse, et viivitada ei tohi, tuleb võtta paus ja kõik hoolikalt üle kontrollida.
  • Pane maksete kord kirja. Ühistus peab olema selge, kes arveid kinnitab, kes teeb makseid ja millal on vaja lisakinnitust.
  • Kasuta mitmeastmelist autentimist. E-posti ja raamatupidamisprogrammi ligipääsud peavad olema kaitstud rohkem kui ainult parooliga.
  • Räägi riskidest ka raamatupidaja ja haldusfirmaga. Kui makseid aitab teha väline partner, peavad samad kontrollireeglid kehtima ka talle.
  • Hoia tõendid alles. Kahtlase kirja, arve või makse puhul säilita e-kirjad, arved ja kogu suhtlus.
  • Pettusekahtluse korral tegutse kohe. Esmalt võta ühendust pangaga, seejärel politseiga. Mida kiiremini reageerid, seda suurem on võimalus raha liikumist peatada.
  • Ära unusta ühistu liikmeid. Tuleta elanikele aeg-ajalt meelde, et pank, politsei ega riigiasutus ei küsi PIN-koode ega palu raha “turvakontole” kanda. Siin on ka A4 juhendid stendile, mida jagada ühistute elanikega, et neid pettustest teavitada EST / RUS
  • Liiga hea pakkumine on enamasti ohumärk. Petuskeeme on erinevaid, kuid üks levinumaid on investeerimiskelmus, kus inimesele lubatakse kiiret ja garanteeritud tootlust. Tasub meeles pidada: kiire ja riskivaba tulu lubamine viitab enamasti pettusele. Aus investeering ei suru inimest paanikas otsustama ega eelda, et annaksid võõrale ligipääsu oma pangakontole või arvutile.
Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Kliimaministeerium: Riiklik renoveerimiskava: kümne aastaga tuleks korda teha vähemalt 4000 kortermaja

KliimaministeeriumKliimaministeerium saatis avalikule konsultatsioonile riikliku renoveerimiskava, mille eesmärk on renoveerida vananev hoonefond 2050. aastaks. Kava annab ülevaate Eesti hoonefondi hetkeseisust ning vajalikest meetmetest ja investeeringutest järgmisteks aastakümneteks.

„Eesti inimesed tahavad oma kodusid renoveerida. Seda näitas selgelt ka viimane korterelamute toetusvoor, kus taotlusi esitati neli korda rohkem kui oli voorus raha. Inimesed teadvustavad, et renoveerimise tulemusel vähenevad küttekulud, paraneb hoonete sisekliima, ohutus ja kriisikindlus ning kasvab kinnisvara väärtus. Riigi ülesanne on luua tingimused, et renoveerimine oleks inimestele paremini kättesaadav ja jõukohane,” lausus taristuminister Kuldar Leis.

“Eesti riiklik renoveerimiskava aastaks 2050” kirjeldab Eesti hoonefondi hetkeseisu, annab ülevaate senistest renoveerimistulemustest, riiklikest rahalistest ja mitterahalistest meetmetest, investeeringute vajadusest ning riigi rollist renoveerimise toetamisel.

Eestis on alates 2010. aastast renoveeritud 4200 kortermaja ehk umbes 33 protsenti elupinnast ja 10 protsenti väikeelamutest (15 000 maja). Kõige aktiivsemalt renoveeritakse Tartu-, Viljandi-, Rapla-, Põlva- ja Lääne-Virumaal ning näiteks Rakvere ja Põlva linnades on korda tehtud juba 80 protsenti korterelamutest.

Lähima kümne aasta jooksul on eesmärk renoveerida üle Eesti 4000 kuni 5500 kortermaja (kokku 5 miljonit ruutmeetrit) ning 11 000 väikeelamut (1,5 miljonit ruutmeetrit). 2050. aastaks tuleks renoveerida 12 500 kortermaja ning 95 000 väikeelamut.

Kortermajade renoveerimise edendamisel keskendub riik eelkõige toetustele, finantsteenuste kättesaadavusele ning renoveerimise tugiteenuste arendamisele. “Omanike enda algatus ja panus jäävad renoveerimisel endiselt oluliseks. Riigi tugi peab aga olema sihitud neile, kelle jaoks kodu kordategemine ei ole ilma abita jõukohane, eeskätt riskirühmadele ja vähekindlustatud majaomanikele,” märkis Leis. “Peame renoveerima ka targemalt ja kiiremini, kasutades rohkem kaasaegseid tehnoloogiaid, sealhulgas tehaselist renoveerimist.“

Kliimaministeerium ootab renoveerimiskavale tagasisidet kuni 12. juunini. Kavaga saab tutvuda Kliimaministeeriumi kodulehel avaneb uues vahekaardis. Tähelepanekud ja parandusettepanekud palume saata aadressile Kaspar.Alev@kliimaministeerium.ee avaneb uues vahekaardis.

Riikliku renoveerimiskava esimene versioon esitatakse juunis Euroopa Komisjonile ning lõplik versioon valmib 2026. aasta detsembris.

Eesti riiklik renoveerimiskava aastaks 2050 on valminud koostöös Tallinna Tehnikaülikooli, Tartu Ülikooli ja projekti LIFE IP BUILDEST partneritega.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Pro Kapital: Prolongation of the terms of office of the Supervisory Board members of AS Pro Kapital Grupp’s subsidiaries

Pro KapitalAS Pro Kapital Grupp informs its shareholders of the prolongation of the terms of office of the members of the supervisory boards of the group’s subsidiaries for the next three years.

From 19 June 2026 until 18 June 2029, the supervisory boards will continue with the following compositions:

AS Pro Kapital Eesti Supervisory Board: Patrick Jacques Bernard Werner, Oscar Crameri, and Giovanni Bozzetti.

AS Tondi Kvartal Supervisory Board: Patrick Jacques Bernard Werner, Oscar Crameri, and Giovanni Bozzetti.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Kinnisvarakooli täiendõppeprogramm aitab alustada või täiendada erialast karjääri

KinnisvarakoolKinnisvara- ja ehitusvaldkond muutub kiiresti ning ajakohased teadmised on spetsialisti igapäevatöös hädavajalikud. Kinnisvarakooli planeerimis- ja ehitusspetsialisti täiendõppeprogramm aitab omandada praktilised ja õigusalased teadmised, mis toetavad nii erialase karjääri alustamist kui ka olemasolevate oskuste täiendamist.

Täiendõppeprogramm annab põhjaliku ülevaate Eesti ehitus- ja planeerimisseadustikust, menetluspraktikast ning valdkonna värskematest kohtulahenditest. Programm on suunatud nii alustavatele kui ka juba tegutsevatele spetsialistidele, kes soovivad täiendada oma teadmisi ehitamise dokumenteerimise, detailplaneeringute, kasutuslubade ja ehitusõiguse teemadel.

Planeerimis- ja ehitusspetsialisti täiendõppeprogrammi koolitused

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Nasdaq: Rotermann City OÜ võlakirjade tingimuslik kauplemisele võtmine Nasdaq Balti First North võlakirjade nimekirjas

NasdaqNasdaq Tallinna börsi Noteerimis- ja Järelevalvekomisjon otsustas 27. mail 2026. a. rahuldada Rotermann City OÜ taotluse ning võtta tema poolt kuni 8000 emiteeritavat võlakirja kauplemisele Nasdaq Tallinn AS-i poolt korraldatavas mitmepoolses kauplemissüsteemis First North järgmiste tingimuste täitmisel:

  • Pakkumine on toimunud vastavalt Teabedokumendis toodud tingimustel ja pakkumistulemused on avalikustatud;
  • Pakkumise õnnestumise korral on võlakirjad kantud investorite väärtpaberikontodele Eesti Väärtpaberite Registris;
  • Emitent on pärast ülalnimetatud tingimuste täitmist esitanud Börsile tingimuste täitmise aruande.

Loetud tingimuste täitmisel teavitab Börs Rotermann City OÜ võlakirjade esimesest kauplemispäevast eraldi.

Rotermann City OÜ nõustaja on Advokaadibüroo Sorainen.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

1Partner: Ekspert: kinnisvara kaasomand võib ka vastu omaniku tahtmist lõppeda sundmüügiga

1PartnerKinnisvara kaasomand on Eestis üha levinum lahendus, kuid näiliselt lihtne ühine ost võib puudulike kokkulepete korral viia keeruliste vaidlusteni ja halvimal juhul kinnisvara sundmüügini, kommenteerib 1Partner Kinnisvara vanemmaakler Angela Virak.

Viimastel aastatel on kaasomandina kinnisvara soetamine sagenenud, mida on soodustanud kinnisvarahindade tõus ning vajadus jagada finantskoormust ja riske. “Kaasomand võimaldab turule siseneda ka neil, kelle jaoks üksinda kinnisvara otsmine jääks kättesaamatuks, samas loob see omanike vahel pikaajalise ja õiguslikult siduva suhte, mille toimimine sõltub suuresti kokkulepete kvaliteedist,” räägib Angela Virak. Ta lisab, et kuigi kaasomand luuakse enamasti usalduslikus suhtes, ei pöörata sageli algfaasis piisavat tähelepanu võimalike tulevaste erimeelsuste ennetamisele.

Viraku sõnul kerkivad probleemid tavaliselt esile siis, kui kaasomanike huvid aja jooksul muutuvad. Ta toob näiteks situatsiooni, kus kaks inimest ostsid korteri ühiseks investeeringuks, hiljem soovis üks osapool vara müüa, teine aga üürimist jätkata. Kuna väljaostu või kaasomandi lõpetamise tingimustes polnud eelnevat kokkulepet, jõudis vaidlus kohtusse ning korter müüdi lõpuks enampakkumisel. “Lõpptulemus ei vastanud kummagi poole ootustele. See näitab hästi, et kaasomandi suurim risk ei ole omandivorm ise, vaid läbimõtlemata kokkulepped,” märgib Virak.

Kogenud maakleri sõnul ei teadvustata sageli ka seda, et sundmüügi korral ei arvestata raha jagamisel kaasomanike tegelikke investeeringuid või kinnisvara eri osade seisukorda. “Paljud inimesed arvavad ekslikult, et kaasomandi puhul kuulub neile konkreetne füüsiline osa kinnisvarast. Tegelikult omatakse mõttelist osa kogu varast ja vastavalt sellele jaotatakse ka müügitulu. See tähendab, et isegi kui üks kaasomanik on panustanud rohkem või hoidnud oma kasutuses olnud osa paremas korras, ei pruugi see lõpptulemust mõjutada,” selgitab ta.

Virak rõhutab, et enamik kaasomandiga seotud vaidlusi on siiski ennetatavad kui juba kaasomandi loomisel võimalikult detailsed kokkulepped sõlmida. Soovitav on sõlmida notariaalselt tõendatud kinnisasja kasutamise kord, kulude jaotus, investeeringute tegemise põhimõtted ning otsustusprotsessid ja panna paika ka kaasomandi lõpetamise või väljaostu tingimused. “Usaldusest üksi ei piisa. Ka lähedaste inimeste huvid võivad aastate jooksul muutuda ning üldsõnalised kokkulepped ei pruugi hilisemates vaidlustes pakkuda piisavat õiguskindlust, mistõttu on oluline, et kokkulepped oleksid selged ja võimalusel notariaalselt vormistatud,” selgitab Virak. Ta soovitab kindlasti kaasata tehingusse kinnisvaraspetsialist, kes tunneb kaasomandi õiguslikku poolt, oskab võimalikke riske ennetada ja aitab vormistada kokkulepped nii, et need kaitseksid kõiki osapooli ka tulevikus.

1Partner on enam kui 20-aastase kogemusega Baltimaade juhtiv kinnisvaragrupp, mille esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Riias ja Vilniuses. 1Partner grupp pakub kinnisvara vahenduse, hindamise, ehituse, arenduse, halduse ja investeeringute juhtimise teenust. 1Partner kinnisvaragrupp on maailma suurima kommertskinnisvara nõustamisettevõtte JLL (Jones Lang LaSalle) ametlik koostööpartner Baltikumis.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Majanduskommentaar: majanduslik kindlustunne näitab üldist paranemist

Majandus- ja KommunikatsiooniministeeriumStatistikaameti küsitluse põhjal on Eesti elanike ja ettevõtete kindlustunne võrreldes eelmise kuu ja aastaga üldiselt paranenud. Seoses küsitluse läbiviija vahetuse ja metoodika erinevusega ei ole tulemused varasemate andmetega üheselt võrreldavad, kuid samas ei paista välja ka olulisi hüppeid andmetes.

Tarbijate kindlustunne oli maikuus -31 punkti, mis oli paar punkti parem näitaja kui eelmisel kuul. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi peaanalüütik Karel Lemberi sõnul on aastaga toimunud suurem edasiminek, kuid võrreldes tavapärase tasemega olid hinnangud siiski pessimistlikumad. Kuigi järgmise 12 kuu väljavaateid hinnati üsna nõrgalt, siis tulemused olid paremad kui kuu või aasta varem. Kui viimasel paaril kuul kasvasid oluliselt hinnatõusu ootused, siis maikuu küsitluse kohaselt hinnangud mõnevõrra leevenesid.

Tööstusettevõtete kindlustunde paranemine jätkus ja mais jõuti juba peaaegu keskmisele tasemele (kindlustunde indikaator -0,9 punkti). „Samas näitaja komponentide lõikes ei ole suundumused ühesed – paranenud on nõudlus, kuid tootmismahu kasvu viimasel kuul hinnati nõrgemalt kui aprillis,“ selgitas Lember. „Ettevõtjad tunnetavad endiselt surveid hindade tõusuks, töötajate arvus olulisi muutusi ei prognoosita.“

Suurem muutus toimus ehitussektori kindlustundes, mis langes mais -17,1 punktini eelmise kuu -3 punkti pealt. „Kui märtsis plaanisid ehitusettevõtted veel töötajate arvu suurendada, siis mais oli ülekaalus nende ettevõtete arv, kes järgnevatel kuudel vähendavad töötajaid,“ lisas Lember. Samuti oli märtsist oluliselt kehvem tellimuste portfell.

Oluliselt paranes mais jaekaubandusettevõtete kindlustunne, mis tõusis +14 punktini eelmise kuu 2 punkti pealt (aasta varem mais -4). Lemberi sõnul ootavad kauplused tugevat müüki järgneva kolme kuu jooksul, kuid seejuures hinnatõusu ootused on tunduvalt madalamad kui aprillis. Viimaste kuude müük oli samuti oodatust oluliselt tugevam.

Lemberi hinnangul on elanike ja ettevõtete kindlustunde küsitlused olulised, et saada majanduse kohta infot ennetavalt. „Tavapärane statistika tuleb küllalt suure viibega ning seetõttu võib muutunud oludele reageerimine hiljaks jääda. Inimeste ja ettevõtete küsitlemine annab värske ülevaate olukorrast ning tulevikuootustest,“ lausus Lember.

Näiteks teave selle kohta, kas ettevõtted plaanivad töökohti luua või kaotada, aitab ka riigil paremini valmis olla võimalikuks maksutulude vähenemiseks ning töötukassa kulude suurenemiseks. Tarbijate kindlustunde hinnangud on üheks komponendiks Euroopa Keskpanga intressiotsuste tegemisel.

„Kui tarbija kindlustunne on kerkimas, kuid inflatsioon kiire, siis on suurem tõenäosus, et tuleb intresse kergitama asuda. Samas järsk kindlustunde langus on sageli esimene märk lähenevast surutisest. See annab valitsusele väärtuslikku aega reageerimiseks – näiteks toetusmeetmete, riiklike tellimuste või maksuleevenduste planeerimiseks. Lühidalt aitavad need uuringud valitsustel ja keskpankadel reageerida majanduse tsüklitele enne, kui probleemid või ülekuumenemine ametlikus statistikas must-valgelt kajastuvad,“ selgitas Lember.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

LHV: Rotermann City alustas 7,75% intressiga võlakirjade avalikku pakkumist

LHV PankTallinna südalinnas asuva Rotermanni kvartali omanikettevõte Rotermann City OÜ alustas täna avalikku võlakirjapakkumist, mille eesmärk on kaasata kuni 6 miljonit eurot. Ülemärkimise korral on ettevõttel õigus suurendada pakkumise mahtu kuni 8 miljoni euroni. Võlakirjade fikseeritud aastaintress on 7,75%, intressi makstake kvartaalselt ning võlakirjade tähtaeg on 3,5 aastat. Ettevõte plaanib võlakirjad noteerida Nasdaq Balti First North võlakirjanimekirjas.

Pakkumine on suunatud Baltikumi jae- ja institutsionaalsetele investoritele ning kestab 26. maist kell 10.00 kuni 5. juunini kell 15.30. Võlakirjade nimiväärtus on 1000 eurot ning intressimakseid tehakse kord kvartalis.

Rotermann City korraldab ettevõtet ja võlakirjapakkumist tutvustava veebiseminari 28. mail 2026 kell 15.00. Veebiseminar toimub eesti keeles ja registreeruda saab siin.

Investeerimisvõimalus Tallinna ühte silmapaistvamasse kvartalisse

Rotermanni kvartal on Tallinna südalinna üks silmapaistvamaid linnaruumi arendusi, kus ajalooline tööstusarhitektuur on ühendatud kaasaegse äri- ja elukeskkonnaga. Alates 2005. aastast on kvartal läbinud Urmas Sõõrumaa eestvedamisel ulatusliku arengu ja kujunenud multifunktsionaalseks keskuseks, kus tegutsevad restoranid, teenusepakkujad, bürood ning erinevad kaubanduspinnad.

2025. aasta lõpu seisuga hõlmas Rotermann City portfell üle 47 500 m² üüritavat pinda, millel tegutseb üle 160 üürniku, ning lisaks renditakse ligi 500 parkimiskohta. Büroopinnad moodustavad ligikaudu 69% portfellist ja kaubandus-, teenindus- ning meelelahutuspinnad 31%. Rotermanni atraktiivsust näitab see, et kvartalit külastati 2025. aastal ligikaudu 10 miljonil korral ning piirkonnas töötab igapäevaselt hinnanguliselt 3500 inimest.

Ettevõtte kinnisvarainvesteeringute väärtus ulatus 2025. aasta lõpus 184,7 miljoni euroni ning müügitulu 9,3 miljoni euroni. 2026. aastaks prognoosib ettevõte müügitulu kasvu 11,9 miljoni euroni. Rotermann City portfelli iseloomustab hajutatud ja kvaliteetne üürnike struktuur – suurima üürniku osakaal moodustab ligikaudu 6% portfelli üüritulust ning kümme suurimat üürnikku kokku umbes 33% üüritulust. Üürnike seas on nii rahvusvahelisi kui ka kohalikke ettevõtteid erinevatest sektoritest, mis vähendab sõltuvust üksikutest klientidest või tegevusaladest.

Portfelli vastu on püsinud tugev nõudlus, mida peegeldab aastatel 2022–2025 keskmiselt vaid 2,2% tasemel püsinud vakantsus. Ettevõtte hinnangul toetavad rahavoo stabiilsust inflatsiooniga seotud üüri indekseerimised, pikaajalised üürisuhted ning ligikaudu 4,07-aastane kaalutud keskmine üürilepingute pikkus.

Rotermann City järgmine arenguetapp on laienemine mere suunas Talsinki kvartalisse. Emitendi tütarettevõttele A3 Arendus OÜ kuulub Tallinnas Ahtri tn 3 kinnistu, mille tulevaseks ankurüürnikuks on SEB Pank, kes avab seal oma Baltimaade peakontori. Ahtri 3 hoone valmimine on planeeritud 2028. aasta teiseks poolaastaks.

Rotermann City kasutab võlakirjade emissioonist kaasatavat raha seotud osapoole võlakohustuse tagasimaksmiseks, mis tuleneb emitendi A3 Arendus OÜ osade edasilükatud ostuhinnast.

Rotermann City OÜ juhatuse liikme Kaarel Loigu sõnul soovib ettevõte võlakirjaemissiooniga kaasata investoreid kvartali järgmisse arenguetappi.

„Rotermanni kvartali väärtus on ajas märgatavalt kasvanud ja üüripindade nõudlus on kõrge. See annab tugeva aluse Rotermanni jätkuvaks edulooks. Võlakirjade kaudu kaasame investoreid tugevasse kogukonda ja võimaldame kogukonna liikmetel panustada piirkonna arengusse,“ ütles Loigu.

LHV: investorid ootavad turule tugevaid ja tuntud emitente

LHV võlakirjade valdkonna juhi Silver Kalmuse sõnul on Balti investorid oodanud turule kvaliteetse varabaasi ja stabiilse rahavooga emitente. „Rotermann City puhul on tegemist ettevõttega, millel on hästi kapitaliseeritud bilanss, tugev turupositsioon ning selgelt eristuv ärikinnisvara portfell Tallinna südalinnas. Rotermanni kvartali unikaalne kontseptsioon, kõrged külastusnumbrid ja mitmekesine üürnike baas loovad hea eelduse stabiilseks rahavooks ka edaspidi,“ ütles Kalmus.

Rohkem infot Rotermann City ja võlakirjade pakkumise kohta on leitav siit.

Pakkumise olulisemad tingimused

  • Pakkumise maht: kuni 6 miljonit eurot, ülemärkimise korral õigus suurendada kuni 8 miljoni euroni
  • Nimiväärtus: 1000 eurot
  • Tähtaeg: 3,5 aastat
  • Lunastuskuupäev: 12.12.2029
  • Intressimäär: 7,75% aastas, fikseeritud; intressimaksed kvartaalselt (12.09, 12.12, 12.03, 12.06), esimene intressimakse 12.09.2026
  • Pakkumisperiood: 26.05 kell 10.00 kuni 05.06 kell 15.30
  • Pakkumise tulemuste avaldamine: 09.06.2026
  • Võlakirjade eeldatav arveldamine: 12.06.2026 (või sellele lähedane kuupäev)
  • Esimene eeldatav kauplemispäev Nasdaq Balti First North turul: 15.06.2026 (või sellele lähedane kuupäev)

Finantskovenandid

Võlakirjaperioodi jooksul kehtivad Rotermann City võlakirjadele järgmised finantskovenandid:

  • Korrigeeritud omakapitali osakaal ≥ 30%
  • DSCR ≥ 1.20x
  • Likviidsus ≥ 1 intressimakset (raha osakaal igal ajahetkel) Finantskovenantide täitmist kontrollitakse korra poolaastas.

Märkimiskorralduste esitamine

Võlakirjade märkimiseks on vaja Balti väärtpaberikontot. LHV Pangas on Balti väärtpaberikonto avamine tasuta. Märkimiskorraldust on võimalik esitada läbi internetipanga. Selleks pead valima “Raha kasvatamine” → “Väärtpaberite märkimine”. Tutvu videoõpetusega, kuidas võlakirju märkida.

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Bigbank: Tarbija kindlustunde mõõtmise viimine Statistikaameti alla ei toonud kaasa olulist kindlustunde paranemist

BigbankTeatavasti tekitas mõni aeg tagasi palju furoori Konjunktuuriinstituudi poolt avaldatud tarbija kindlustunde indikaator, mis näitab kuidas majapidamised hindavad enda ja riigi majanduslikku olukorda, nii tagasivaates kui ka järgneva 12 kuu perspektiivis. Teatavasti sai Konjunktuuriinstituut kõvasti kriitikat, et muutis metoodikat, siis muutusid trendid jne. Kes asjasse süvenes, sai aru, et tegemist oli mingite muude põhjustega, miks Konjunktuurinstituuti rünnati, sest kui trend muutub aasta pärast metoodika muutust, siis on keeruline otsest põhjus-tagajärg seost näha. Selleks ei pea olema isegi statistik.

Täna avaldas Statistikaamet, kes uuringu Konjunktuuriinstituudilt üle võttis, esimesed andmed tarbija usaldusindeksi kohta. Tarbija kindlustunde indeks oli mais -31, mis tähendab, et neid, kes arvavad, et asjad on halvad, on oluliselt rohkem kui neid, kes arvavad, et olukord on hea. Eelmine kuu (aprillis) oli vastav näitaja -32, ning märtsis -30, veebruaris -25. Seega olulist muutust eelmise kuuga võrreldes ei olnud. Võib öelda, et alates märtsist ongi trend jälle languses ja tarbija ootused tuleviku suhtes on pigem negatiivsed. Veebruari lõpus teatavasti algas Iraani sõda ja seda oli koheselt tunda ka meie kütusehindades.

Kui vaadata pilti laiemalt, siis praktiliselt kõigis EL liikmesriikides on sarnane langus. Suurtes majandustes, Saksmaal näiteks on kukkumine isegi suurem: veebruaris -11, aprill -18. Ainsad riigid, kus tarbijate kindlustunne oli aprillis võrreldes märtsiga paranenud, olid Malta ja Ungari. Euroala keskmine tarbija kindlustunne oli aprillis -20,6, veebruaris -12,4. Mai andmeid liikmesriikide lõikes veel ei ole.

Tarbija kindlustunde langus tähendab, et tarbijad muutuvad kulutamisel ettevaatlikumaks, pigem lükatakse suuremaid oste edasi. Tarbimise vähendamist võimendavad ilmselt ka peagi tõusma hakkavad intressid, mis hakkavad suurendama igakuiseid laenumakseid.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum – lepingud, probleemid ja üürileandja õiguste kaitse

Swedbank: Ehitussektor alustas aastat kasvuga, kuid väliskeskkond tekitab ebakindlust

SwedbankEsimeses kvartalis kasvas Eestis tehtud ehitustööde maht võrreldes eelmise aasta sama ajaga 5%. Kasvu vedas hooneehitus, mille maht suurenes aastases võrdluses 8%. Rajatiste ehitus on olnud langustrendis alates 2024. aasta teisest poolest ning tänavu esimeses kvartalis ehitati rajatisi 5% vähem kui aasta varem.

Möödunud aastal vähenes Eestis tehtud ehitustööde maht võrreldes aasta varasemaga 1,4%. Hooneehituse maht kasvas eelmisel aastal 1,9%, rajatiste ehitus langes 6,8%.

Nõudlus paraneb, kuid kulude kasv tekitab rohkem muret

Aasta esimesel neljal kuul oli ehitusettevõtete üldine kindlustunne aastatagusest parem. Sõda Lähis-Idas ja Hormuzi väina ümber tekkinud pinged on aga suurendanud inflatsioonisurvet ning tõstnud ootusi energia- ja ehituskulude kasvuks. Vaatamata sellele on ebapiisav nõudlus ehitusettevõtete hinnangul väiksem probleem kui 2025. aasta alguses, mis viitab nõudluse järkjärgulisele paranemisele. Paranes ka tellimuste seis, kuigi neid oli jätkuvalt tavapärasest vähem.

Seega peegeldab kindlustunde indikaator ühelt poolt kasvavat muret ehituskulude pärast, kuid teisalt ka mõnevõrra tugevamat nõudlust kui aasta varem. Majapidamiste sissetulekute kiire kasv parandas aasta alguses märgatavalt korterite kättesaadavust ja toetas nõudlust. Olulist mõju sektorile on tänavu oodata ka valitsussektori taristuinvesteeringutest.

Samas maikuus näitasid nii ehitussektori üldine kindlustunne kui ka hinnang ehitustellimustele taas nõrgenemist. Teisalt avaldas Statistikaamet kindlustunde näitajad esmakordselt, mistõttu ei ole need varasemalt Konjunktuuriinstituudi avaldatud andmetega otseselt võrreldavad. Seetõttu tuleb maikuu andmeid tõlgendada ettevaatlikkusega.

Sõda Lähis-Idas tõi intressimäärad taas tugevamalt päevakorda

Kuigi korterituru aktiivsus on endiselt koondunud järelturule, suurenes Swedbanki andmetel broneeringute arv esimeses kvartalis märgatavalt ka uusarendustes, kuna kiire netopalga kasv võimaldab võtta varasemast suuremat eluasemelaenu. Seejuures jõudis müügis olevate korterite arv Tallinna ja lähivaldade uusarendustes esimeses kvartalis kõigi aegade kõrgeimale tasemele. Uusarenduste müügitempo on küll vaikselt kiirenenud, kuid on veel kaks korda aeglasem kui aastatel 2014–2019. See loob eelduse, et suur hinnavahe järelturuga peaks järk-järgult hakkama vähenema. Samas teevad ehitussektorile muret kasvavad ehituskulud.

Lisaks inflatsioonisurvele on võrreldes aasta algusega muutunud intressimäärade keskkond. Meie prognoosi järgi tõstab Euroopa Keskpank sel aastal intressimäära kahel korral – juunis ja septembris – kokku 0,5 protsendipunkti võrra. Euribor on märtsist alates tõusnud ning praegune tase peegeldab meie hinnangul juba täielikult oodatavaid intressimäära tõuse. See suurendab laenukulu nii ehitusettevõtetele kui ka majapidamistele. Samas peaksid korterid hoolimata kõrgemast euriborist olema 2026. aastal tervikuna paremini kättesaadavad kui eelmisel aastal, kuna netopalga kasv püsib tänavu kiire.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Statistikaamet: Esimeses kvartalis ehitati Eestis 5% rohkem

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2026. aasta esimeses kvartalis Eestis ja välisriikides kokku 4% rohkem kui aasta varem samal ajal. Kohalikul ehitusturul kasvas maht 5%.

Eesti ehitusettevõtted ehitasid esimeses kvartalis 799 miljoni euro eest, millest hooneid 603 ja rajatisi 196 miljoni euro eest. Mullu sama ajaga võrreldes ehitati hooneid 8% rohkem ja rajatisi (teed, sillad, sadamad, magistraaltorustikud, side- ja elektriliinid, spordiväljakud jms) 7% vähem.

Statistikaameti juhtivanalüütik Merike Sinisaar tõdes, et aasta alguse 5% mahu kasv kohalikul ehitusturul on paljulubav, kuna võrreldes viimase nelja aasta keskmisi, on maht igal aastal vähenenud. „Nüüdse suurenemise taga on hooneehitusmahu kasv, põhiliselt remondi- ja rekonstrueerimistööde suurenemise näol,“ lisas Sinisaar.

Välisriikides tegutsevad Eesti ehitusettevõtted ehitasid 2025. aasta esimese kvartaliga võrreldes 4% vähem, põhiliselt rajatiste ehitusmahu kahanemise tõttu. Ehitustööde osatähtsus välisriikides oli kogu ehitusmahust 8%, aasta varem 9%.

260527 Esimeses kvartalis ehitati Eestis 5% rohkem 1

Ehitusloa saanud eluruume ja kasutusse lubatud eluruume oli vähem

Ehitisregistri andmetel lubati kasutusse 1181 uut eluruumi, mida on neljandiku võrra vähem kui 2025. aasta esimeses kvartalis. Populaarsemad elamutüübid olid 3–5-korruselised korterelamud ja üksikelamud. „Üksikelamute osakaal on viimasel kahel aastal tuntavalt kasvanud, eriti just Tallinna lähiümbruse valdades,“ kommenteeris Sinisaar. Kõige rohkem valmis uusi eluruume Tallinnas.

Ehitusluba väljastati 1154 eluruumi ehitamiseks, mida on viiendiku võrra vähem kui aasta varem samas kvartalis. Endiselt oli eelistatuim elamutüüp korterelamu.

Kasutusse lubati 243 mitteelamut, kus kasulikku pinda on 136 100 ruutmeetrit. Kõige enam lisandus uut tööstus-, lao- ja kaubandushoonete pinda. Võrreldes 2025. aasta esimese kvartaliga vähenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka maht.

260527 Esimeses kvartalis ehitati Eestis 5% rohkem 2

Ehitusstatistika koostamiseks kogub ja analüüsib statistikaamet andmeid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Andmed on avaldatud 27.05 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.