Esimeses kvartalis kasvas Eestis tehtud ehitustööde maht võrreldes eelmise aasta sama ajaga 5%. Kasvu vedas hooneehitus, mille maht suurenes aastases võrdluses 8%. Rajatiste ehitus on olnud langustrendis alates 2024. aasta teisest poolest ning tänavu esimeses kvartalis ehitati rajatisi 5% vähem kui aasta varem.
Möödunud aastal vähenes Eestis tehtud ehitustööde maht võrreldes aasta varasemaga 1,4%. Hooneehituse maht kasvas eelmisel aastal 1,9%, rajatiste ehitus langes 6,8%.
Nõudlus paraneb, kuid kulude kasv tekitab rohkem muret
Aasta esimesel neljal kuul oli ehitusettevõtete üldine kindlustunne aastatagusest parem. Sõda Lähis-Idas ja Hormuzi väina ümber tekkinud pinged on aga suurendanud inflatsioonisurvet ning tõstnud ootusi energia- ja ehituskulude kasvuks. Vaatamata sellele on ebapiisav nõudlus ehitusettevõtete hinnangul väiksem probleem kui 2025. aasta alguses, mis viitab nõudluse järkjärgulisele paranemisele. Paranes ka tellimuste seis, kuigi neid oli jätkuvalt tavapärasest vähem.
Seega peegeldab kindlustunde indikaator ühelt poolt kasvavat muret ehituskulude pärast, kuid teisalt ka mõnevõrra tugevamat nõudlust kui aasta varem. Majapidamiste sissetulekute kiire kasv parandas aasta alguses märgatavalt korterite kättesaadavust ja toetas nõudlust. Olulist mõju sektorile on tänavu oodata ka valitsussektori taristuinvesteeringutest.
Samas maikuus näitasid nii ehitussektori üldine kindlustunne kui ka hinnang ehitustellimustele taas nõrgenemist. Teisalt avaldas Statistikaamet kindlustunde näitajad esmakordselt, mistõttu ei ole need varasemalt Konjunktuuriinstituudi avaldatud andmetega otseselt võrreldavad. Seetõttu tuleb maikuu andmeid tõlgendada ettevaatlikkusega.
Sõda Lähis-Idas tõi intressimäärad taas tugevamalt päevakorda
Kuigi korterituru aktiivsus on endiselt koondunud järelturule, suurenes Swedbanki andmetel broneeringute arv esimeses kvartalis märgatavalt ka uusarendustes, kuna kiire netopalga kasv võimaldab võtta varasemast suuremat eluasemelaenu. Seejuures jõudis müügis olevate korterite arv Tallinna ja lähivaldade uusarendustes esimeses kvartalis kõigi aegade kõrgeimale tasemele. Uusarenduste müügitempo on küll vaikselt kiirenenud, kuid on veel kaks korda aeglasem kui aastatel 2014–2019. See loob eelduse, et suur hinnavahe järelturuga peaks järk-järgult hakkama vähenema. Samas teevad ehitussektorile muret kasvavad ehituskulud.
Lisaks inflatsioonisurvele on võrreldes aasta algusega muutunud intressimäärade keskkond. Meie prognoosi järgi tõstab Euroopa Keskpank sel aastal intressimäära kahel korral – juunis ja septembris – kokku 0,5 protsendipunkti võrra. Euribor on märtsist alates tõusnud ning praegune tase peegeldab meie hinnangul juba täielikult oodatavaid intressimäära tõuse. See suurendab laenukulu nii ehitusettevõtetele kui ka majapidamistele. Samas peaksid korterid hoolimata kõrgemast euriborist olema 2026. aastal tervikuna paremini kättesaadavad kui eelmisel aastal, kuna netopalga kasv püsib tänavu kiire.
