Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Luminor: Kodulaenu sõnaraamat: mis on hüpoteek, intress ja krediidikulukuse määr?

20.06.2025 Adaur.ee

Kodulaenu võtmisega kaasnevad sageli terminid, mis esmapilgul võivad tunduda võõrad. Mis on hüpoteek? Milleks on vaja tagatist või lisatagatist? Ja mida tähendab krediidikulukuse määr? Luminori laenude kompetentsikeskuse juht Helina Kikas selgitab, mida need tegelikult tähendavad ja miks on oluline neist aru saada.

Kui astud kodulaenu protsessi esmakordselt, võib kogu teekond tunduda esialgu veidi harjumatu. Samas muutub kõik palju arusaadavamaks, kui mõistad, mis peitub sageli kasutatud terminite taga. Luminori laenude kompetentsikeskuse juht aitab avada kuut mõistet, millega kodulaenu taotledes suure tõenäosusega kokku puutud ning mille mõistmine teeb teekonna oma uue koduni oluliselt lihtsamaks ja selgemaks.

Hüpoteek

Hüpoteek on kanne kinnistusraamatus, mis näitab, et kinnisvara on seotud laenuga. See annab pangale õiguse kinnisvara kasutada antud laenu tagastamiseks, kui laenulepingut ei täideta. Oluline on mõista, et hüpoteek ei tee pangast kinnisvara omanikku – omanikuks jääb ikkagi ostja.

„Panga jaoks on hüpoteek kindlustunne – kui elu peaks ootamatult muutuma ja laenu ei saa enam maksta, on olemas mehhanism, mis aitab olukorda lahendada,“ selgitas Helina Kikas. „Keerulisematel juhtudel võib pank algatada vara müügi ja katta sellest maksmata jäänud laenu, ent see on alati äärmuslik samm ja seda juhtub pigem harva.“

Tagatis

Kui hüpoteek on õiguslik märge, siis tagatis on rahaline alus, mille põhjal saab pank määrata laenusumma. Tagatis on kinnisvara ise ehk see kodu, mille vastu laenu antakse. Tavaliselt annab pank laenu kuni 85% kinnisvara väärtusest. Kui kodu maksab 100 000 eurot, annab pank kuni 85 000 eurot laenu ja 15 000 eurot tuleb sellisel juhul ise sisse maksta.

Selline laenu ja vara väärtuse vahe annab pangale kindluse, et ka juhul, kui kinnisvara hind ajas veidi langema peaks, katab tagatis siiski laenujäägi.

Lisatagatis

Kui omafinantseering ehk sissemakse jääb alla vajaliku piiri, saab mõnikord kasutada lisatagatist – näiteks mõnda teist kinnisvara. „Lisatagatis aitab kaasa laenu saamisele olukorras, kus väljavalitud uue kodu sissemakseks vajalik summa on kas täielikult või osaliselt puudu,“ selgitab Kikas. See on paindlik lahendus, mida kasutatakse sageli noorte või esimese kodu ostjate puhul. Samas võib see olla hea võimalus ka siis, kui olemasolevat vaba raha soovitakse sissemaksu asemel kasutada näiteks kodu sisustamiseks või remondiks.

Intress

Kodulaenu intress on tasu selle eest, et saad kasutada panga raha omale uue kodu ostmiseks. See koosneb kahest osast: panga ehk riskimarginaalist ja baasintressimäärast. Riskimarginaali määrab pank vastavalt kliendi profiilile ja ostetavast kinnisvarast. Baasintressimäär on Eestis enamasti euribor, kuid see võib olla ka teatud perioodiks fikseeritud.

„Euribor on kõikidele pankadele ühine ega sõltu konkreetsest pangast. Küll aga määrab iga pank ise oma marginaali, mis arvestab laenuvõtja tausta ja laenu iseloomu,“ ütleb Kikas. Need kaks osa kokku moodustavadki igakuiselt tasutava intressimäära.

Krediidikulukuse määr

Lisaks intressile kaasnevad kodulaenuga muud kulud – näiteks lepingutasu, kontohaldus ja võimalikud muud taolised kulud. Kõik need kulud võetakse arvesse krediidikulukuse määra arvutamisel ning seda väljendatakse ühtse aastase intressina. See näitaja annab kõige selgema pildi laenu kogukulust ja võimaldab erinevaid laenupakkumisi objektiivselt võrrelda. Mida madalam on krediidikulukuse määr, seda odavam on sinu jaoks laen terviklikult.

Hindamisakt

Hindamisakt on dokument, mille koostab vajaliku kutsetunnistusega litsentseeritud hindaja. Eksperthinnang kirjeldab objekti seisukorda ja turuväärtust hindamise hetkel ning on kriitilise tähtsusega nii ostjale kui ka pangale, kes teeb selle põhjal otsuse laenu väljastamiseks.

„Kõige olulisem väärtus, mida hindamisakt loob, on sõltumatu hinnang kinnisvara turuväärtuse osas – see tähendab, et hindamisakti abil saab ka ostja veenduda, kas hind, mida kinnisvara eest küsitakse, on tegelikult ikka mõistlik. Lisaks pakub see kindlustunnet vara seisukorra kohta. Samuti on just hindamisakt aluseks panga laenuotsuse tegemisel, sest seeläbi on meil võimalik veenduda nii dokumentatsiooni paikapidavuses kui ka kinnisvara väärtuses,“ selgitas Helina Kikas dokumendi olulisust.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Valitsus kiitis heaks planeerimisseaduse muudatuste paketi 

20.06.2025 Adaur.ee

Seaduse muutmisega tehakse planeerimismenetlust lihtsamaks, arusaadavamaks ja tõhusamaks ning kiirendatakse menetlusprotsesse. Efektiivsem planeerimismenetlus aitab kaasa toomaks Eestisse uusi suurinvesteeringuid ning hoogustab majanduse arengut.

„Planeerimisseaduse muudatused on kantud soovist protsesse lihtsustada, vähendada bürokraatiat ja planeerimisprotsessile kuluvat aega. Näiteks kaotatakse selleks ära planeeringu liigina kohalike omavalitsuse eriplaneering. Selle asemel saab tulevikus kasutada kiirema ja selgema lahendusena detailplaneeringut,” nimetas majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo.

„Maakonnaplaneeringute puhul kaotatakse ära nende vastuvõtmise etapp, mis samuti lühendab planeerimisprotsessile kuluvat aega,“ lisas Keldo. „Muudame paindlikumaks ka planeeringu koostamisest teavitamist ja selle avalikustamist. Näiteks ei pea kohalik omavalitsus avaldama teateid maakonna ja üleriigilistes lehtedes. Piisab omavalitsuse lehest teavitamisest.“

Kohalikul omavalitsusel saab olema kaalutlusõigus otsustamaks, kus toimub planeeringu avaliku väljapanek ja arutelu. See tähendab, et avalik väljapanek ja arutelu võib põhjendatud juhul toimuda ka näiteks maakonna- või omavalitsuse keskuse asemel planeeringu alasse jäävas raamatukogus vms kohas.

Lisaks nähakse seadusemuudatusena ette detailplaneeringute kehtetuks muutumist kümme aastat pärast selle kehtestamist, kui planeeringu elluviimisega ei ole selleks ajaks alustatud. Küll aga tekib võimalus kehtivust pikendada kuni viis aastat. Sealhulgas täpsustatakse seaduses, millisel juhul loetakse planeeringu elluviimist alustatuks. Lisaks lihtsustatakse detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist ja pooleliolevate detailplaneeringute koostamise lõpetamist.

Samuti täpsustatakse planeerimispõhimõtteid, sealhulgas on lisatud kliimamuutuste ja kvaliteetse ruumi põhimõtetega arvestamise nõue.

Lähtuvalt huvigruppide tagasisidest jäi praegu võrreldes esialgse eelnõuga välja ettepanek lühendada detailplaneeringute koostamise tähtaega kolmelt aastalt kahele ja poolele. Küll aga töötatakse detailplaneeringute menetlemise uus tähtaeg ning sanktsioonid selle mitte täitmise puhuks välja koos valdkonna ekspertide ja huvirühmadega edaspidises protsessi tõhustamise etapis. „Eesmärk on vähendada terviklikult detailplaneerimise vajadust ning asendada see sageli ajakulukas protsess võimalusel projekteerimistingimustega, mis on oluliselt kiirem,“ selgitas Keldo.

Lisaks praegustele muudatustele on kavas sügisel Riigikogule esitada täiendavaid ettepanekuid planeerimisseaduse korrigeerimiseks. „Oleme saanud erinevatelt huvigruppidelt palju tagasisidet, mis vajaks planeerimisprotsessis veel muutmist. Seda nii huvigruppidelt eelnõu kooskõlastusringil kui ka ettevõtjatelt Riigikantselei juures tegutseva efektiivsuse ja majanduskasvu nõukojast,“ viitas Keldo. „ Peamiselt keskenduvad need lisaks  detailplaneeringu regulatsiooni ajakohastamisele, tähtaegade ja sanktsioonide kehtestamisele, strateegiliste projektide eelismenetlemisele ning digiarenduste edendamisele,“ selgitas Keldo.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Riigikohus: omavalitsus võib nõuda kinnisvaraarendajalt sotsiaalse taristu rajamist

20.06.2025 Adaur.ee

Riigikohus selgitas täna avaldatud otsuses, et kohalik omavalitsus võib uue elurajooni planeerimisel seada kinnisvaraarendajale tingimuseks ka sotsiaalse taristu rajamise, kui see käib linnale või vallale endale üle jõu.

Riigikohus jättis otsusega rahuldamata Kiili vallavolikogu taotluse, millega sooviti planeerimisseaduse osaliselt põhiseadusevastaseks tunnistamist.

Valla hinnangul ei võimaldanud praegu kehtiv seadus omavalitsusel sõlmida halduslepingut, millega saaks kinnisvaraarendaja võtta endale kohustuse ehitada välja ka sotsiaalne taristu – lasteaiad, koolid, raamatukogud, sotsiaalteenuste osutamiseks vajalikud hooned ja spordirajatised – või siis kanda osaliselt nende rajamise kulud.

Teiseks oli valla arvates ebamõistlikult keeruline keelduda detailplaneeringu kehtestamisest juhul, kui sellega kaasneksid omavalitsusele suured sotsiaalse taristu rajamise kulud. Valla hinnangul polnud keeldumine võimalik, kui üldplaneeringu järgi oli tegu elamumaaga või omavalitsus ei suutnud selgelt näidata arenduse seost elanike arvu kasvu ja sotsiaalse taristu väljaehitamise kuludega.

Omavalitsus võib elurajooni planeeringust keelduda

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidis täna avaldatud otsuses, et omavalitsuste võimalused planeeringust keeldumisel ja sotsiaaltaristu rajamise kulude arendajate kanda jätmisel on märksa avaramad, kui vald oma taotluses kirjeldas.

Kolleegium selgitas, et üldplaneeringu juhtotstarbega ei määrata maakasutust veel täpselt ja lõplikult. Ülekaalukas avalik huvi detailplaneeringu kehtestamata jätmiseks võib esineda olukorras, kus sotsiaalne taristu on juba üle koormatud ning omavalitsus ei suuda või ei pea põhjendatuks järsult suurenevale elanike hulgale avalikke teenuseid pakkuda.

Riigikohus märkis, et eelkõige puudutab keeldumise võimalus suuri uute elamupiirkondade arendusprojekte. Sel juhul peab omavalitsus näitama ära ka prognoositavate kulude ja tulude ligikaudse suuruse ning põhjendama veenvalt oma rahanappust või kulude ebaotstarbekust.

Sotsiaalse taristu kulude prognoosimine võib küll olla keeruline, aga see on vajalik planeeringust huvitatud isikute õiguste kaitseks: alusetud piirangud ja keelud võivad rikkuda ettevõtlusvabadust ja omandiõigust.

Arendajalt saab nõuda mõistlikku panust

Samuti on Riigikohtu hinnangul omavalitsusel võimalik kehtestada planeeringule kõrvaltingimusi või sõlmida haldusleping, mis kohustab kinnisvaraarendajat rajama mõistlikus ulatuses sotsiaalset taristut või katma selle kulusid. Säärase kohustuse panemine on lubatav, kui vastasel juhuks võiks planeering üldse kinnitamata jääda.

Kulude jagamise kasuks räägib õigluse argument: õiglane poleks, kui kogu planeeringu elluviimisest teenitav kasu jääb arendaja käsutusse, aga arenduse tagajärjel ühiskonnale põhjustatavad kulud jäävad omavalitsuse ning kaudselt kõigi maksumaksjate kanda. Kui planeeringut ei viidaks üldse ellu, tähendaks see arendajale märksa suuremat põhiõiguste riivet.

Samas rõhutas kolleegium, et planeeringu sisu ja arendajale pandud sotsiaalse taristu rajamise kohustuse suuruse vahel peab olema tihe seos. Arendajalt võib nõuda vaid õiglast osa, mis on määratud läbipaistval, arusaadaval ja kontrollitaval moel. Arvesse tuleb võtta planeeringu elluviimise majanduslikku mõju nii omavalitsusele kui ka arendajale: muu hulgas kinnisvara väärtuse tõusu ning elanike arvu kasvu ja sellega kaasnevat omavalitsuse tulude suurenemist.

Riigikohtu hinnangul tasuks seadusandjal kaaluda sotsiaalset taristut puudutavatele halduslepingutele ka täpsemate tingimuste seadmist, et vältida arendajate ebavõrdset kohtlemist, kuritarvitusi ja korruptsiooniohtu.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Statistikaamet: Tootjahinnaindeksit mõjutas mais enim puidutöötlemise ja puittoodete tootmise hinnatõus

20.06.2025 Statistikaamet

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2025. aasta mais võrreldes aprilliga 0,2% ja võrreldes eelmise aasta maiga 0,5%.

Mais mõjutas tootjahinnaindeksit võrreldes 2024. aasta maiga enim hinnatõus puidutöötlemises ja puittoodete ning toiduainete tootmises. Vastupidist mõju avaldas kütteõlide tootmise ja elektrienergiaga varustamise hinnalangus. Töötleva tööstuse tegevusalades kokku oli hinnatõus 1,1%, sealhulgas toiduainete tootmises 4,4%.

„Pikema perioodi vaates ehk võrdluses 2023. aasta maiga kasvasid töötlevas tööstuses hinnad 0,4%, sealhulgas toiduainete tootmises 1,5% ning puidutöötlemises ja puittoodete tootmises 1,4%,“ selgitas statistikaameti tootjahindade statistika tiimijuht Eveli Šokman.

Võrreldes aprilliga mõjutas mais tootjahinnaindeksit eelkõige hinnatõus toiduainete, metalltoodete ning puittoodete tootmises. Veel mõjutas indeksit hinnalangus elektrienergiaga varustamises, masinate ja seadmete remondis ning kütteõlide tootmises.

Ekspordihinnaindeks tõusis mais võrreldes aprilliga 0,4%. Kõige rohkem tõusid mäetööstuse, kemikaalide ja keemiatoodete ning elektroonikatoodete hinnad. Enim langesid elektrienergia, naftasaaduste ja mittemetalsetest mineraalidest toodete hinnad. Võrreldes 2024. aasta maiga tõusis ekspordihinnaindeks 2,1%.

Impordihinnaindeks langes mais võrreldes aprilliga 0,4%. Enim langesid kuuga naftasaaduste, põllumajandussaaduste ja elektrienergia hinnad. Kõige rohkem tõusid mäetööstuse, nahktoodete ja jalanõude ning tööstusmasinate ja seadmete hinnad. Võrreldes eelmise aasta maiga tõusis impordihinnaindeks 0,3%.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi ning ekspordi- ja impordihinnaindeksi andmeid kogub ning analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Tartu: Siuru detailplaneering sai volikogu heakskiidu

20.06.2025 Tartu.ee

Volikogu kehtestas Uueturu tn 1 krundi ja lähiala detailplaneeringu, mis annab ehitusõiguse Siuru kultuurikeskuse rajamiseks.

2022. aasta detsembris algatatud planeering on olnud volikogu praeguse koosseisu üks olulisemaid teemasid, mille eri etappide käigus on põhjalikult läbi arutatud kultuurikeskuse asukoht, ala haljastus, liiklus, mänguväljaku tulevik, Emajõe-äärse ala lahendus ja paljud muud küsimused.

„Siuru kultuurikeskuse rajamine on kahtlemata väga ambitsioonikas ettevõtmine, mis mõjutab kogu linna arengut, “ütles linnavolikogu esimees Kaspar Kokk. „Mul on hea meel, et oleme ühe osa pikast protsessist lõpule viinud ning loonud aluse linlastele ja Tartu külalistele mõeldud kultuuriga sisustatud kvaliteetse avaliku ruumi tekkeks Tartu südames.”

Planeeringuala suurusega ligikaudu 4,5 hektarit piirneb Poe, Küüni ja Uueturu tänava ning Emajõega. Detailplaneering annab Uueturu tn 1 krundile ehitusõiguse kuni 10 666 m² ehitisealuse pinna ja 58,14 m absoluutkõrgusega hoone rajamiseks. Planeeringu alus on 2023. aastal toimunud rahvusvahelise arhitektuurivõistluse võidutöö „Paabel“ (3+1 arhitektid ja Kino maastikuarhitektid).

Pool Uueturu tn 1 krundist on määratud haljasala ja vaba aja veetmise maaks ning kuni 50 protsenti võib olla hoonestatud. Pargi pindala vähenemise kompenseerimiseks on planeeringus ette nähtud mitmed meetmed nagu piirkonnas kõvakattega ala vähendamine, pargi kui ökosüsteemi toimimise parandamine ja mitmesuguste rohelahenduste kasutamine hoone projekteerimisel. Täiendavat haljastust on planeeritud nii Vabaduse puiesteele kui ka Uueturu tänavale.

Vabaduse puiestee kavandatakse planeeringuala ulatuses tänavana, kus on kõnniteed, rattateed ja kahesuunaline rahustatud liiklusega sõidutee (üks sõidurada kummaski suunas). Poe tänav on planeeritud jalakäija ja jalgratturi eelistusega jagatud tänavaruumi alana, kus on tagatud autodega juurdepääsud Poe tänava kruntidele. Uueturu tänavale on planeeritud valdavalt jalakäijate ja ratturite ala, kultuurikeskuse ja kaubamaja teenindamiseks on planeeritud sõidukitele ühine ramp.

Rattaparklad on kavandatud võimalikult kultuurikeskuse sissepääsude lähedusse ja hoone mahtu. Autode parkimine on on kultuurikeskuse maa-alusel korrusel (kuni 219 parkimiskohta). Turuhoone ees olevas parklas muutub parkimislahendus, kuna läbi ala kavandatakse jalakäijatele mugav ja turvaline otsetee jõekaldale.

Praegune mänguväljak on kavas ümber tõsta kaubamaja ja Vanemuise vahele Uueturu parki ning uus mänguväljak rajada kultuurikeskuse kõrvale, seega saab see piirkond ühe mänguväljaku juurde.

Emajõe-äärsele alale annab detailplaneering võimaluse nii olemasolevate kohvikute säilimiseks kui ka uute toitlustuskohtade rajamiseks. Emajõe kaldaalale saab rajada veepiirini langeva trepistiku, samas võib ka praeguse kaldakindlustuse säilitada.

Planeeringu vastuvõtmist ja avalikule väljapanekule saatmist toetas 30, selle vastu oli 2 volikogu liiget.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Hepsor: Hepsor alustab 13-korruselise eluhoone „360° Dzelzavas Residences“ ehitust Riias, Purvciemsis

20.06.2025 Adaur.ee

19. juunil 2025 sõlmisid Hepsor AS tütarettevõte Hepsor Latvia OÜ ja INTH Vara OÜ (edaspidi Perton) osanikelepingu, mille eesmärk on alustada 13-korruselise eluhoone ehitust Riias, aadressil Dzelzavas iela 74C.

Osanikelepingu kohaselt omandab Hepsor Latvia OÜ 50% suuruse osaluse ettevõttes Laba māja centrā SIA (uue ärinimega Hepsor Dz74c SIA), mille eest tasutakse Pertonile 174 tuhat eurot. Projekti koguinvesteeringu mahuks on ligikaudu 15 miljonit eurot.

Planeeritav eluhoone saab olema kaasaegse arhitektuuriga 13-korruseline korterelamu, mille energiatõhususklass on A+. Hoonesse rajatakse 103 korterit suurusega 38–125 m². Enne ehitustööde algust on 12 korterit broneeritud.

Elamu juurde rajatakse on 76 parkimiskohta koos elektriautode laadimistaristuga, 54 panipaika, eraldi hoiuruumid jalgrataste ja lapsevankrite jaoks, laste mänguväljakud ja treeningväljak, esteetiliselt kujundatud haljastus ning elanikele ühiskasutuseks mõeldud katuseterrass, mis pakub 360 kraadi panoraam vaadet Riia linnale. Täpsem info: https://dzresidence.lv

Hepsor Latvia maajuht Martti Krass: „Purvciemsi linnaosas elab ligikaudu 52 000 inimest, mis teeb sellest Riia kõige tihedamalt asustatud piirkonna. Sellel piirkonnal on märkimisväärne arengupotentsiaal, kuna see ühendab endas meeldiva igapäevaelu kolm põhiväärtust: mugavus, taskukohasus ja kättesaadavus. Tänu suurepärasele infrastruktuurile ning lähedusele oluliste teenuste ja asutustega on see ideaalne elukeskkond nii peredele, noortele spetsialistidele kui ka eakatele.“

Hepsor on arendanud Lätis kokku ligikaudu 400 korterit, millest 95% on müüdud. Lähiaastatel valmib täiendavalt veel 262 korterit.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Koolitus “Kasutusluba ja selle taotlemine” toimub 23.09.2025

20.06.2025 Margot Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 23.09.2025 koolitus “Kasutusluba ja selle taotlemine“. Jurist Martina Proosa annab koolitusel ülevaate kasutusloa olemusest, kasutusloa taotlemiseks vajalikest dokumentidest, kasutusloa andmise menetlusest ning nendega seotud probleemidest.

Koolituse sihtrühm on:

riigi- ja kohaliku omavalitsuste ametnikud, kes tegelevad planeerimise ja ehitamise valdkonnaga;
kinnisvara arendamisega tegelevate ettevõtete spetsialistid, sh maaklerid, hindajad jne;
ehitusettevõtete spetsialistid, kes tegelevad igapäevaselt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse küsimustega;
arhitektid ja projekteerijad;
muud valdkonnast huvitatud isikud.

Koolitus “Kasutusluba ja selle taotlemine” toimub 23.09.2025 kell 10.00-15.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Hepsor: Hepsor to start construction of 13-storey residential building ‘360° Dzelzavas Residences’ in Purvciems, Riga

20.06.2025 Adaur.ee

On 19 June 2025, Hepsor Latvia OÜ, a subsidiary of Hepsor AS, and INTH Vara OÜ (hereinafter Perton) signed a shareholder agreement to start the construction of a 13-storey residential building at Dzelzavas iela 74C, in Riga.

According to the shareholder agreement, Hepsor Latvia OÜ will acquire a 50% stake in Laba māja centrā SIA (new name Hepsor Dz74c SIA), for which Perton will be paid EUR 174,000. The total investment in the project is around EUR 15 million.

The planned residential building will be a 13-storey apartment building with modern architecture and an energy efficiency class of A+. The building will have 103 apartments, ranging in size from 38 to 125 m². A total of 12 apartments have been booked prior to the start of construction.

The building will have 76 parking spaces along with electric car charging infrastructure, 54 storage spaces, separate storage for bicycles and prams, children’s playgrounds and an exercise field, aesthetically designed landscaping, and a shared roof terrace offering 360-degree panoramic views of Riga. More detailed information: https://dzresidence.lv

Hepsor Latvia country manager Martti Krass: ‘Purvciems is home to around 52,000 people, making it the most densely populated area in Riga. This area has significant development potential as it combines the three core values of a pleasant everyday life: convenience, affordability and accessibility. Thanks to its excellent infrastructure and proximity to essential services and institutions, it is the ideal living environment for families, young professionals and the elderly.’

Hepsor has developed around 400 apartments in Latvia, 95% of which have been sold. A further 262 apartments will be completed in the coming years.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Invego ja Reterra ühine 14 miljonit maksev elukvartal Lätis sai nurgakivi

19.06.2025 Adaur.ee

Riias sai nurgakivi Eesti kinnisvaraarendajate Invego ja Reterra poolt 14 miljoni euro eest rajatav elukvartal Skanstes Rezidences, mille kodud valmivad järgmisel kevadel.

Invego juht Kristjan-Thor Vähi näeb Riias väga suurt potentsiaali ning Skanste on üks sealseid kiiremini arenevaid kesklinna piirkondi. “Meie visioon on luua tipptasemel arhitektuuriga kvaliteetsed kodud inimestele, kes hindavad aktiivset linnamelu. Skanstes Rezidences ei ole mitte ainult kaasaegne elukeskkond, vaid paljude jaoks ka atraktiivne investeerimisvõimalus,“ lisas Vähi.

“Rajame siia elukeskkonna, kus kõrge kvaliteet, jätkusuutlikud lahendused ja ülim mugavus saavad üheks terviklikuks ja kaasaegseks arhitektuurseks lahenduseks, mille üle on meil kõigil põhjust uhkust tunda,“ sõnas Reterra tegevjuht Reigo Randmets, tunnustades Eesti ettevõtet Salto Arhitektid ja Läti arhitektuuribürood TECTUM nende professionaalse töö eest.

Igal korteril on eraldiseisev ventilatsiooni- ja jahutussüsteem ning põrandaküte. Kokku valmib kahes kaheksakorruselises hoones 67 kodu – 1–4-toalised korterid koos rõdude ja terrassidega. Grostonase tänaval, Riia Arena kõrval asuvate A-energiaklassiga eksklusiivsete kodude hinnad algavad alates 119 900 eurost ja valmivad 2026. aasta kevadel. Kõik korterid müüakse tippkvaliteedis siseviimistlusega. Lisaks Skanstes Rezidencesile on Invegol ja Reterral Läti pealinnas käimas veel kahe elukvartali, Parka Kvartals ja Miera Rezidences, arendamine.

Kümne tegutsemisaasta jooksul on Reterra kujunenud oluliseks tegijaks Eesti kinnisvaraturul, arendades elamu- ja äriprojekte Tallinnas, Tartus ja Riias. Reterra hetke suurim arendus on Hipodroomi Kvartal Tallinnas – ca 350 000 m² tulevikulinnak, kuhu rajatakse üle 1000 kodu, 130 000 m² äripindu ning Eesti esimene maa-alune kvartalisisene autoliiklustunnel. Ettevõte on rajanud üle 1000 kodu ja haldab 70 000 m² äripinda, mille üürnike seas on Telia, Pipedrive, Selver, Coop, Leonhard Weiss jt.

Invego grupp on kolmes riigis tegutsev uue põlvkonna kinnisvaraarendaja, mis on spetsialiseerunud tuleviku linnaruumi loovate tervikliku kontseptsiooniga mahukate elurajoonide ja ärikvartalite rajamisele. Enam kui 10-aastase tegevusajalooga Invego gruppi kuulub üle 60 ettevõtte Eestis, Lätis ja Portugalis ning kokku on töös täna 30 erinevat arendusprojekti. Invego grupp on välja arendanud enam kui 150 000 m² ning töös on veel 450 000 m² elukondlikku ja ärikinnisvara.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

KV.EE: Suurenenud elamispindade pakkumine ei suru hinda alla

19.06.2025 Tõnu Toompark

Eesti elamispindade pakkumishindade liikumist kajastav KV.EE Indeks on 180,8 punkti ehk eelmisest aastast tagasihoidliku 313% võrra kõrgemal. Pakkumiste arvu muutust peegeldav KV.EE objektide arvu indeks on aastaga kerkinud 4,6% võrra ja jõudnud 79,8 punktile.

Viimase 12 kuu jooksul oleme näinud elamispindade pakkumise langust ja alates 01.2025 pakkumise suurenemist. Elamispindade müügipakkumiste arv kinnisvaraportaalis KV.EE on kasvanud ja jõudnud mõõdukalt kõrge tasemeni, mis on viimase viie aasta suurim.

Pakkumiste suur maht tähendab tihedat konkurentsi kinnisvaramüüjate vahel, mis omakorda survestab hindu. Elamispindade hindade liikumine on väga vaevaline. Aastatagusega võrreldes on portaali KV.EE elamispindade hinnakõver kõrgemal, kuid mõne protsendi suurune muutus on ebaoluline.

Suur pakkumiste arv ei ole suutnud hindu alla suruda, sest elamispindade tehingute turg on aktiivne. Tehingute tegemine käib mõõdukalt suures mahus. Tehingute tegemine on kriteerium, mis näitab, et elamispindade hinnad on ostjate jaoks vastuvõetaval tasemel. Portaali KV.EE korterite müügipakkumiste arvu ja tehingute arvu omavaheline suhtarv on üsna heal ajaloolise keskmise taseme lähedal.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et elamispindade turg toimib üsna hästi, seda isegi vaatamata kasvanud tööpuudusele, nigelale tarbijakindlusele või pikaks veninud majanduslangusele. Viimaseid tegureid arvesse võttes ei tohiks oodata, et tehingute mahul on võimekust tormakalt ülespoole tõttama hakata.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Telliskivi süda ärkab uuele elule: M-hoone rekonstrueerimine toob ajaloolise tööstusarhitektuuri tänapäeva

19.06.2025 Adaur.ee

M-hoonest saab rekonstrueerimise järel tänapäevane, mitmeotstarbeline ärihoone. KTA Arhitektide, Salto Arhitektuuribüroo, VÄLI maastikuarhitektide ja Tallinna linna koostöös valmib arhitektuuripärandit väärtustav kontseptsioon, mis rikastab ruumitaju ning avardab avalikku linnakeskkonda.

Seni valdavalt kasutuseta seisnud M-hoone rekonstrueerimisega luuakse uue hingamisega linnaku osa, mille keskmes on kvaliteetne ja mitmekülgne avalik ruum. Uue kasutusega ruum on loodud nii bürooklientidele, spordile, kultuurile, teenustele kui meelelahutusele. Hoone keskossa kavandatud avatud läbipääs ühendab loomelinnaku Balti jaamaga, muutes linnaku paremini läbitavaks ja avatumaks.

„Telliskivi M-hoone on ainulaadne osa Tallinna tööstusajaloost. Meie eesmärk on säilitada ja esile tuua kõik ajalooliselt väärtuslik – paemüüridega hoone osad, tänavaäärsed ning väliruumi kohal paiknevad fermid, telferkraana tala ning taaskasutada võimalikult suur osa olemasolevatest materjalidest, sidudes need tänapäevase, kvaliteetse ja inimmõõtmelise keskkonnaga,“ sõnas Telliskivi TLN arendusjuht Alo Kippasto.

Arendusjuhi sõnul ei ole tegemist pelgalt rekonstrueerimise, vaid ajaloolise keskme taaselustamisega. „Telliskivi on koht, mis toetab tänapäevast eluviisi, kus piirid töö ja elu vahel on liikuvad – ja just seetõttu peab ruum seda mõistma. Siinne keskkond on loodud inimestele ja ettevõtetele, kes hindavad ruumilist kvaliteeti, loovust, ühise linnaelu pulseerivat rütmi ning töö- ja vaba aja loomulikku põimumist,” lisas Kippasto.

Rekonstrueerimise tulemusel muutub tänavaäärne ruum avaramaks, lisandub haljastust, istumiskohti ja tegevusalasid. Alale on kavandatud ka sportimisvõimalused ja terrassid. Parkimine viiakse maa alla ja parkimismajja, et linnakusisene ala jääks inimestele.

Telliskivi 60 asuva linnaku arendamisel järgib Telliskivi TLN piirkonna terviklikku vaadet. Kogu kinnistut ja selle avalikke alasid hõlmav eskiislahendus töötati välja ja kooskõlastati linnaga aastal 2021. Tänaseks on linnakus rekonstrueeritud ja ehitatud kolm hoonet: K-hoone valmis aastal 2024, G-hoone on värskelt valminud, I4- hoone valmib poole aasta jooksul. Samuti on põhjalikult ümber kujundatud linnaku välialad – varasema autoparkla asemele rajatud Telliskivi park avati 2024. aastal ning saab juba tänavu suvel uue etapi laienduse.

Praeguseks on jõutud M-hoone täpsustatud lahenduse kooskõlastuseni ning projekt liigub koostöös Tallinna linnaga edasi avalikustamise etappi.

Telliskivi TLN on ajaloolise hoonekompleksi alal, vanalinna külje all asuv kiirelt arenev ärilinnak, mille koosseisu kuulub 58 000 m2 mitmekesist äripinda. Linnak on juba täna koduks paljudele mainekatele ettevõtetele. Arendust veab Eesti kapitalil põhinev investeerimisettevõte P&E Capital koos oma pikaajaliste partneritega.

Statistikaamet: Eluaseme hinnaindeks tõusis esimeses kvartalis 3%

19.06.2025 Statistikaamet

Statistikaameti andmetel tõusis eluaseme hinnaindeks 2025. aasta esimeses kvartalis võrreldes eelmise kvartaliga 3% ning võrreldes 2024. aasta esimese kvartaliga 4,6%.

Korterite hinnad tõusid esimeses kvartalis võrreldes 2024. aasta sama ajaga 2,7% ja majade hinnad 8,9%.

Statistikaameti juhtivanalüütik Märt Umbleja ütles, et võrreldes eelmise kvartaliga tõusid 2025. aasta esimeses kvartalis korterite hinnad 1,8% ja majade hinnad 5,4%. „2024. aasta neljanda kvartaliga võrreldes jäid samale tasemele vaid Tallinna korterite ruutmeetrihinnad. Tallinnaga külgnevates piirkondades koos Tartu ja Pärnuga ning ülejäänud Eestis korterite hinnad tõusid, olles enne seda, eelmise aasta kolmandas ja neljandas kvartalis omakorda langenud rohkem kui Tallinnas,“ lisas Umbleja.

Tehingute rahaline maht oli 2025. aasta esimeses kvartalis suurem kui 2024. aasta esimeses kvartalis, kuid väiksem eelmisest kvartalist. „Tavapäraselt tehaksegi aasta lõpus rohkem tehinguid kui aasta alguses,“ selgitas Umbleja.

Eluaseme hinnaindeks näitab, kui palju on kodumajapidamiste poolt eluaseme soetamiseks tehtud tehingute puhul ruutmeetrihinnad ajas muutunud. Seda arvutatakse korterite ja majade kohta.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeks tõusis esimeses kvartalis võrreldes 2024. aasta neljanda kvartaliga 1,7% ja võrreldes 2024. aasta esimese kvartaliga 3,8%.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeks iseloomustab seda, kuidas on muutunud kodumajapidamiste jaoks uute eluasemete soetamise ning eluaseme ostja ja kasutajana tehtud muude kulutuste hinnad. Indeks koosneb neljast osast: eluaseme ost, muud eluaseme ostmisega seotud teenused, eluaseme kapitaalremont ja eluaseme kindlustus.

Eluaseme hinnaindeksi avaliku huvi peamine esindaja on rahandusministeerium, kelle tellimusel andmeid kogutakse ja analüüsitakse. Andmed aitavad saada ülevaate Eesti majanduse hetkeseisust.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Tallinn: Linn andis rohelise tule ajaloolise Krulli tööstusala ümbersünniks

18.06.2025 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus kehtestas Krulli kvartali detailplaneeringu, millega antakse roheline tuli Põhja-Tallinna ajaloolise Franz Krulli masinatehase tööstusala kujundamiseks mitmekülgseks linnaruumiks, ühendades elu- ja ärifunktsioonid ning säilitades muinsuskaitselased väärtused.

Põhja-Tallinnas on toimumas olulised linnaehituslikud muutused – ajaloolistest tehasepiirkondadest on tootmine välja kolimas ning asemele on tekkinud kunagisest tootmistehnoloogiast erinev väiketootmine, äritegevus. Piirkonna pikaajalise elujõulisuse ja linnaehitusliku terviklikkuse tagamiseks on oluline mitmekesistada alade kasutust, et lisaks elamutele tekiks juurde büroo- ja äripindasid koos uute töökohtade ja vaba aja veetmise võimalustega. Rohkem kui 125 aastat tagasi Kopli tänavale rajatud moodsa metalli- ja masinatööstusettevõte tehasekompleksi taaselustamine näeb ette sellise kaasaegse kvartali loomist.

Linnaplaneerimise abilinnapea Madle Lippus rõhutas ajaloolise masinatehase ümbersünni tähtsust. „Krulli kvartali avamine on oluline samm Tallinna linna arengus, sest selle asukoht ja hea ühistranspordiühendus võimaldavad meil luua uue keskuseala Põhja-Tallinnas, kus elu, töökohad ja teenused on kõik käe-jalaulatuses ning tagatud on piirkonna mitmekesisus. Kõik see suurendab piirkonna atraktiivsust ning aitab säilitada ja väärtustada Tallinna ajaloolist identiteeti.”

Planeeritav ala, mille suurus on 10,25 hektarit, paikneb Kalamaja asumis, Kopli ja Volta tänava ning raudtee vahel. Detailplaneeringuga jagatakse senised tootmismaa sihtotstarbega kinnistud (Kopli tn 70, 70a ja 70b ning Volta tn 1b, 1c, 1d ja 1e) ümber: moodustatakse kümme äri- ja elamumaa, kaks elamumaa, viis ärimaa, üks ühiskondlike ehitiste maa, üks üldkasutatava maa, kolm transpordimaa ja üks tootmismaa sihtotstarbega krunti.

Ala hoonestus on mitmekesine ja hõlmab eri ajastutest pärinevaid arhitektuuriliselt väärtuslikke hooneid. Kontaktvööndis on miljööväärtuslikud puitelamud ning erineva kõrgusega büroo- ja tööstushooned.

Planeeringuga antakse ehitusõigused äri- ja eluhoonetele, lasteaiale ning muinsuskaitsealuste hoonete ümber- ja juurdeehitustele. Samuti käsitletakse heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ning tehnovõrkude lahendusi.

Kesklinna läheduse ning hea jalakäijate ja ühistranspordiühenduse tõttu on linnaruumiliselt põhjendatud korterelamute ja neid teenindavate funktsioonide kavandamine endise Krulli tehase alale. Samuti pannakse rõhku jalakäijate turvalistele liikumistingimustele ning autode parkimise lahendamisele maa-alustel korrustel või parkimismajades.

Planeeringu autor on Andres Alver ja selle koostas K-Projekt AS ning kvartali kontseptsiooni arendanud selle põhjal Cobe arhitektuuribüroo Taanist. Detailplaneeringu materjalidega saab tutvuda Tallinna planeeringute registris.

Illustratsioonide autorid on COBE arhitektid, KOKO AB ja HGA AB.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Bigbank: Läti kodulaenuturg kogub hoogu, tõusevad ka uusarenduste hinnad

18.06.2025 Adaur.ee

Lätis sõlmiti eelmise aastaga võrreldes 9% enam kodulaenulepinguid ja uute laenutaotluste arv oli koguni 27% suurem, selgub Bigbanki kodulaenuportfelli analüüsist.

Bigbank Eesti juhi kohusetäitja Arthur Taaveti tõi üldist turuaktiivsust kirjeldades esile, et samal ajal kui Eestist esitati uusi kodulaenutaotlusi eelmise aastaga võrreldes 2% vähem, siis Lätis oli aasta varasemaga võrreldes kasv koguni 27%. “Kindlasti tasub meeles pidada, et juba eelmisel aastal kasvasid Lätis nii koduostude arv kui ka uute kodude keskmine ruutmeetri hind. Naabritest varem mitu sammu maha jäänud lätlased on selgelt asunud vahet tasa tegema,” hindas tänast olukorda Bigbanki juht.

Kuigi meedias spekuleeritud kuni kolmandiku suurune hinnavahe Eestiga on pigem vaikselt kahanemas, jääb Läti keskmine kodulaenu summa Eesti omale endiselt pea kahekordselt alla. “Samas kasvas aasta alguses sõlmitud uute eellepingute puhul keskmine ruutmeetri hind juba ligi kolme tuhande euroni, millest võib eeldada, et ka laenusummad jõuavad Eesti omadele käesoleva aasta jooksul lähemale,” prognoosib Arthur Taavet, kelle kinnitusel viitavad tehinguandmed Lätis uute korterite hinnatõusule esmalt just kvaliteetsemate ja kallimate kodude segmendis, kus hinnatõus oli juba eelmisel aastal varasema perioodiga võrreldes ligikaudu 7-8% ning ruutmeetri hind jääb ennekõike 3500-4500 euro vahemikku.

Bigbanki juhi sõnul ei ole lätlased veel enda jaoks avastanud Riia ümbrust ning turg on aktiivne ennekõike pealinnas. “Igast kümnest nii-öelda Suur-Riia piirkonnas eelmisel aastal ostetud kodust asuvad üheksa linnas ja vaid üks ümbritsevas piirkonnas. Meie Viimsi, Harku või Rae vallaga sarnast tehingutihedust Lätis ei ole,” kommenteerib Taavet, kelle sõnul võib see viidata ka korralike uute arenduste vähesusele Riia ümbruses. “Kuna hinnatundlik klient on endiselt hinnatundlik, siis potentsiaal tundub selles segmendis päris suur ja Eesti arendajadki on juba Riia naabruses mitmeid positsioone võtnud,” lisab Arthur Taavet ning kinnitab, et ka Bigbank on viimasel ajal mitmete Eestist pärit arendajate projekte Lätis finantseerinud.

Swedbank: Kaasaaegsete elamispindade buum lükkas Lääne-Virumaa kinnisvaraturule taas hoo sisse

18.06.2025 Martin Kõrv

Lääne-Virumaa eluasemelaenuturg on 2025. aasta alguses püsinud stabiilsena, kuid keskmine laenusumma on oluliselt kasvanud. Swedbanki andmetel väljastati aasta esimeses kvartalis Lääne-Virumaale 3% kõikidest Eesti eluasemelaenudest, kusjuures keskmine laenusumma ulatus 80 000 euroni, mis on 11% rohkem kui aasta varem ja näitab Lääne-Virumaa kinnisvaraturu elavnemist.

Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuhi Anne Pärgma sõnul on Lääne-Virumaa laenumaht olnud aastaid üsna stabiilne. „Maakonna osakaal kõigi eluasemelaenude kogumahust ei ole aastaga muutunud, kuid keskmine laenusumma on kasvanud, mis viitab kallimate tehingute osakaalu suurenemisele,“ ütles ta.

Korteri ostuks võetud keskmine laenusumma oli 55 000 eurot ja maja ostuks 125 000 eurot. Võrdluseks tõi Arco Vara analüütik Mihkel Eliste välja, et Rakvere piirkonnas maksab keskmine üksikelamu ligikaudu 140 000 eurot ning nõukogudeaegne kahe- või kolmetoaline korter jääb üldiselt vahemikku 70 000 – 100 000 eurot.

Uute elamute valmimine on tõstnud keskmist hinda

Kuigi jooksvasse statistikasse jõudev tehingute arv ei näita, et turg oleks tänavu mullusest oluliselt aktiivsem, siis nendivad eksperdid, et see pilt on moonutatud. Reaalne ostjate hulk on suurem, kuid ostetakse hiljuti turule tulnud uusarendusi, mille osas sõlmitakse esmalt võlaõiguslikud lepingud. Asjaõiguslikud lepingud tulevad aga viitega ehk siis, kui majad hakkavad valmima. See on ka hetk, mil tehingud statistikas kajastuma hakkavad.

Kaasaegsete elamispindade soetamine tõstab Eliste sõnul ka kinnisvaratehingute keskmist hinda. “Meie piirkonnas valitses pikalt vaikus, kus kaasaaegsete elamispindade pakkumine oli väga väike. Nüüd on aga valminud väga paljud erinevad projektid. Kusjuures Rakvere on hetkel omakorda ka kõige suurema rekonstrueeritud korterelamute osakaaluga piirkond Eestis. See mõjutab piirkonna üldist atraktiivsust ja ka varade väärtust,” ütles ta.

Keskustest välja kolimise trend on pöördunud

Kui veel mõni aasta tagasi liikus osa ostjaid keskustest eemale, siis nüüd on olukord muutunud. „Viimase paari aasta jooksul pole hinnad märkimisväärselt tõusnud, pakkumiste arv on kasvanud ning inflatsioon aeglustunud. Samal ajal on keskmine palk jätkanud tõusu, mis tähendab, et kinnisvara kättesaadavus on paralleelselt alanenud intressimäärade taustal veidi paranenud. See on suunanud ostjad tagasi Rakverre ja teistesse piirkondlikesse suurematesse keskustesse ning ääremaastumine on väheatraktiivsemates piirkondades jätkunud,“ selgitas Eliste.

Lääne-Virumaa kinnisvara ostjad on valdavalt kohalikud inimesed, kuid nende hulgas on palju neid, kes on pikemalt elanud või töötanud Tallinnas või Soomes. „On inimesi, kes on otsustanud välismaalt tagasi tulla ja jäädavalt kodukanti kolida. Mõned vahetavad korteri maja vastu, teised kasutavad kaugtöö võimalusi, et elada rahulikumas keskkonnas. Seda toetab ka rongiühendus – kui raudtee elektrifitseerimine Narva liinil saab valmis, siis väheneb Tallinna sõiduaeg ning see võib veelgi suurendada Lääne-Virumaa atraktiivsust,“ tõdes ta.

Intressimäärade langus toetab ostujulgust

Anne Pärgma sõnul toetab kinnisvaraturu elavnemist ka intressimäärade langus. „Euribori mõju kodulaenu intressile on suurem kui marginaali muutus. Selle positiivne mõju jõuab automaatselt kõigi olemasolevate laenuvõtjate lepingutesse, ilma et peaks midagi ise tegema,“ ütles ta.

Swedbanki statistika näitab, et uute kodulaenude väljastamine kasvas mullu üheksa kuu jooksul 12% ning kogu laenuportfelli jääk 7%. Pärgma sõnul võib selline trend jätkuda, kui euribor langeb veelgi. „Kui euribor jõuab 2% juurde, muutuvad ostjad oluliselt julgemaks. See on piir, kust allapoole liikudes tajutakse laenu taas taskukohasena. Just sealtkaudu võib turule tagasi tulla ka see osa kliente, kes seni on ostuplaanid edasi lükanud,” lausus ta. Leiad laenutingimused ja oma eeldatava kuumakse Swedbanki kodulehelt.

Eliste tõi lisaks välja, et Rakvere atraktiivsust tõstab hästi korrastatud elukeskkond. “Kõik, kes pole ammu Rakveret külastanud, võiksid sel suvel teekonna ette võtta. Väga paljud vanemad hooned on tänu Kredexi toetustele saanud uued ilmed. Kui vaadata üldpilti, siis võrreldes teiste väikelinnadega – nagu Haapsalu või Viljandi – on Rakvere tänavapilt märgatavalt paranenud,” sõnas ta.

Soovid rohkem teada, mis kinnisvaraturul toimub? Vaata meie blogi eluaseme rubriiki, kus jagame värskeid trende ja ekspertanalüüse.