Korterite hinnatõus pole enam uudis. Aga mis tõmbab endiselt tähelepanu sotsiaalmeedias ja kommentaarides? Kui Lasnamäel pannakse müüki 16-ruutmeetrine stuudiokorter hinnaga 53 000 eurot, küsib avalikkus: „See on ju endine ühiselamu! Miks nii kallis?“ Põhjendatud küsimus! Vaatame lähemalt.
Kuidas hind kujuneb?
Kinnisvaraturg Eestis, eriti Tallinnas, toimib nõudluse ja pakkumise põhimõttel. Lasnamäe on piirkond, millel on oma ajalugu. Seda piirkonda on harjutud pidama „lihtsaks“, aga turg on juba ammu oma hinnangu andnud: siin on hea ühistransport, koolid, kaubanduskeskused, rohelus ja mis kõige tähtsam — stabiilne nõudlus. Ja nõudlus, nagu teada, tekitab pakkumise. Ning mõjutab hinda. Järelturg on Lasnamäel aktiivne ja elav ning hoolimata eelarvamustest, ei ole see enam odav. Et konteksti paremini mõista, vaatame tüüpkorterite hinnataset Lasnamäel 2025. aasta juulis.
Hinnavahemik sõltub korteri seisukorrast, korrusest, vaadetest, planeeringust, rõdust, liftist ja muudest aspektidest. Aga üks asi on kindel: hinnad tõusevad. Eriti väikeste ja sissekolimiseks valmis objektide puhul.
Miks väiksemate korterite ruutmeetrihind on kõrgem?
Väike elamispind tundub paljudele kallis. Aga reegel on lihtne: mida väiksem korter, seda kallim ruutmeeter. See kehtib igas suuremas linnas, sealhulgas Tallinnas.
Võtame konkreetse näite.
Lasnamäel on müügis 16,3 m² stuudiokorter hinnaga 53 000 €, mis teeb ligikaudu 3 252 €/m². Jah, see kõlab kallilt. Aga mida see hind sisaldab?
- Mitte tuba plokis, vaid eraldiseisev korter oma vannitoa, kööginurga ja kommunikatsioonidega;
- Täielikult möbleeritud ja tehnikaga — võimalik kohe sisse kolida või üürile anda;
- Maja on turvakaameratega, kommunaalkulud madalad (≈70 €/kuus);
- Asukoht on mugav: T1, transport ja kõik eluks vajalik jalutuskäigu kaugusel.
Kui võrrelda teiste sarnaste pakkumistega Lasnamäel (3 500–3 900 €/m²), on see hind isegi alla turutaseme.
Just sellised mikrokorterid moodustavad täna omaette segmendi, mille järele on püsiv nõudlus. Miks?
- Madal sisenemiskünnis — võimalus siseneda turule ilma suurte laenudeta;
- Valmis toode — ei ole vaja remonti ega sisustamist;
- Kõrge likviidsus — huvi üürnike ja investorite poolt püsib ka majanduslikult ebastabiilsetel aegadel.
Kui vaatad ruutmeetri hinda, vaata ka selle sisu. See võib osutuda palju väärtuslikumaks, kui esmapilgul tundub.
Mida näitab turu hetkeseis?
Lasnamäe kinnisvaraturg ei ole enam lihtsalt „odav paneelmaja linna ääres“. Siin muutuvad endised ühiselamud atraktiivseteks stuudiokorteriteks. Siin maksavad ühetoalised sama palju kui kümme aastat tagasi kahetoalised.
Tänane nõudlus ei tule ainult noortelt peredelt. Üha sagedamini on huviline inimene, kes vajab oma ruumi, või investor, kes hindab igakuist tootlust, mitte ainult ruutmeetreid.
Väärtus ei seisne alati korteri pindalas. Sageli loevad rohkem asukoht, planeering, seisukord ja mugavus.
Koolitusel annab kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark detailse ja praktilise ülevaate elamispindade turu hetkeseisust, olulistest trendidest ning prognoosidest. Käsitlemisele tulevad majanduskeskkonna arengud, laenuturu muutused, korterituru tehingute ja hindade liikumised ning üürituru olukord. Lisaks vaadatakse ette aastatesse 2025–2026, hinnates, millised arengud võivad kinnisvaraturul toimuda.
Enlight Research updated the equity research and price target of EfTEN Real Estate Fund AS (EfTEN; EFT1T) shares and increased the target price. According to the analysis, the fair value of the share is 22.86 euros under the base scenario. This is 1,6% higher as compared to the analysis published by Enlight Research in last December and almost 20% higher compared to the last closing price of the stock on the Tallinn Stock Exchange.
Tallinn plaanib rajada Narva maanteele, lõigule Pronksi–Jõe tänava ristmikust kuni Reidi teeni, rattateed, mille projekteerimistingimustega saab tutvuda 6.–19. augustini 2025.
Juulis sõlmiti kodulaenulepinguid 32% võrra rohkem kui juunis, lepingute kogumaht ja uute taotluste arv kasvasid ligi viiendiku, selgub Bigbanki kodulaenuportfelli analüüsist.
Statistikaameti andmetel kallines keskmine tarbimiskorv juulis ühe kuuga 0,6% ja aastaga 5,4%. Eesti juhib selle näitajaga endiselt euroala hinnatõusu edetabelit. Euroopa Liidus oli Eesti aga hindade kasvu poolest juunis teisel positsioonil Rumeenia järel. Lätis ja Leedus on hinnatõus samuti üsna kiire, kuid siiski Eestist aeglasem. Lätis kallinesid kaubad ja teenused juunis aastases võrdluses 3,8% ja Leedus 3,7% võrra.
Valdava osa Eesti kodulaenuklientide laenud on seotud kuue kuu euriboriga, mistõttu jälgitakse selle muutusi tähelepanelikult. Viimastel kuudel on oodatud, et kuue kuu euribor langeks alla 2% piiri, kuid seni on see püsinud sellest pisut kõrgemal. Samal ajal pole nii stabiilset euribori liikumist nähtud viimase 3,5 aasta jooksul. Luminori peaökonomist Lenno Uusküla selgitab, kas ees ootab uus muutuste laine või ongi euribor leidnud tasakaalu.
Tallinna korterite pakkumine on mõõdukalt suur, korteritehingute arv ületab ajaloolist keskmist märgatavalt. Tehinguteturul käibivad eriti vilkalt järelturukorterid. Uueväärsete järelturukorterite hinnatõus annab lootust, et uusarenduste korterid hakkavad ostjate jaoks jälle arvestatavaks alternatiiviks muutuma, analüüsib Tallinna korteriturgu 
