Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus
 

Pro Kapital Council approved Consolidated Interim Report for IV Quarter and 12 Months of 2025 (Unaudited)

Pro KapitalMANAGEMENT REPORT

Real Estate Development

Tallinn

During the fourth quarter of 2025 we completed the construction of the white building in our Uus- Kindrali project, located in Kristiine City, Tallinn.

Client inspections and the signing of real rights agreements commenced in November, and by year-end, we had successfully closed 39 residential units in the white building. The remaining pre-sold units are scheduled to be closed during the first quarter of 2026.  By the end of the reporting period, corresponding with the completion of construction, 78% of the sellable area (m²) had been sold.

At the same time, the construction activities continued on a second seven-storey residential building with 90 units, located next to the white building at Sammu Street 10 / Seebi Street 24a, Tallinn. By the year end all the windows had been installed; partition walls’ installation was almost complete and electrical and plumbing works were mostly finished on floors two and three. The completion of this building is targeted for October–November 2026.

Within Kristiine City, we are continuing the design and building permit processes for four additional projects submitted to the Tallinn City Planning Department. These developments will add approximately 35,000 square metres of gross building area (GBA), comprising around 350 predominantly residential units (about 95% residential and 5% commercial), further strengthening our presence in this well-established urban area. To date, a building permit has been obtained for the Tondi 53 project, also known as “Dunte”, which comprises approximately 160 residential units located in one of the historic buildings along Tondi Street. The project design is currently in its final stage and will be completed by February 2026.

For the remaining projects, building permits are expected to be obtained in spring 2026.

In Kalaranna District the construction works have been completed, and we are continuing with sales and marketing activities for the remaining inventory. To date, we have sold 64% of the m²s.

Riga

In Riga, construction activities continued on the Blue Marine project within the Kliversala Quarter.

Construction works commenced in the third quarter of 2025, and by the end of the reporting period, the project was in the zero-cycle construction phase. The steel sheet pile retaining wall had been installed, and reinforcement works were completed shortly, enabling the excavation of the construction pit to be finalised. Construction contracts have been concluded for the in-situ reinforced concrete works, as well as for the production and installation of precast reinforced concrete elements for the above-ground structure of the building.

During the fourth quarter, a construction loan was closed with BluOr Bank, and financing has commenced following the fulfilment of all condition’s precedent under the loan agreement.

At the same time, we are actively engaged in sales and marketing activities with the aim to boost the attraction for the whole Kliversala Quarter.

Vilnius

During the fourth quarter, construction activity in the final stage of Šaltinių Namai Attico with City Villas and a commercial building, is nearing completion.  In December 2025, the first real rights agreements were signed, and the initial residential units were handed over to customers. The remaining pre-sold units are scheduled to be closed and delivered during the first six months of 2026.

Our latest investment on Naugarduko Street in Vilnius, to be developed under the name Borgo, will transform a former school building into a distinctive high-end residential complex comprising approximately 50 luxury apartments. As at the date of this report, the building permit has been issued, and construction is planned to commence in the second half of 2026.

Hotel operations

The twelve months performance remained slightly below budget; however, several periods demonstrated encouraging momentum and improvement compared to the previous year. Towards the end of the year, occupancy levels softened across both the leisure and corporate segments, reflecting broader market conditions, particularly in the leisure segment. Food and beverage revenue nevertheless achieved a modest year-on-year increase.

Other operations

Our Italian operations, led by Preatoni Nuda Proprietà (PNP) and Preatoni Intermediazioni Immobiliari (PII), operated in a challenging market environment, reflecting broader conditions in the Italian real estate sector. Market activity during the period remained subdued, affecting transaction volumes. Nevertheless, the underlying fundamentals of the bare ownership model remain intact, and the concept continues to gain traction among both private and institutional investors.

During the year, PNP focused on strengthening its operational foundation and developing partnerships, demonstrating resilience in a changing environment. While market conditions remain uncertain, management continues to monitor developments closely and believes that a gradual stabilisation of the operating environment may support future activity as conditions normalise.

Conclusion

2025 was a strong and profitable year for the Group, marked by consistent execution, tangible progress, and growing momentum across all our markets. Our teams remained focused on delivering high-quality projects and advancing our long-term strategy, translating vision into measurable results and reinforcing the strength of our operating platform.

In Tallinn, construction progress and key planning achievements at Kristiine City clearly demonstrated how disciplined execution and long-term thinking create enduring value. In Riga, the Blue Marine project advanced decisively, moving from planning into execution and reflecting our hands-on approach to development and full control over quality and know-how. In Vilnius, the achievement of record sales prices in our flagship development further confirmed our strong market positioning and the trust our clients place in our brand.

Looking back on the year, I am particularly proud of the professionalism, commitment, and entrepreneurial spirit shown across the organization. With a focused team, a solid and visible pipeline, and supportive market conditions, we successfully converted stability into sustainable growth. The foundations we have built are robust, and the results achieved during the year confirm our capacity to grow profitably while maintaining discipline, creativity, and a clear sense of purpose.

I would like to sincerely thank all our colleagues, partners, and shareholders for their continued trust and dedication. The achievements of 2025 are the result of a shared long-term vision and a collective commitment to building lasting value.

Edoardo Preatoni
CEO

KEY FINANCIALS

The total revenue of the Group in 2025 was EUR 53.2 million (2024: EUR 18.2 million), and the total revenue of the fourth quarter amounted to EUR 18.9 million (fourth quarter of 2024: EUR 7.6 million).

Revenue from real estate sales is recognised at the moment when the notarial sales agreement is signed and legal title to the property is transferred to the buyer. Therefore, revenue from real estate sales is closely linked to the construction cycle and the timing of project completions.

Revenue from the sale of real estate increased in 2025 compared with the previous year, primarily due to the handover of completed apartments in the Kalaranna and Uus‑Kindrali developments in Tallinn, as well as in the City Villas project in Vilnius. In contrast, revenue in 2024 remained at a lower level, as apartment handovers in the Kalaranna District commenced only in December 2024 and, for most of the year, sales were largely limited to remaining inventory units in Latvia and Lithuania.

The Group’s gross profit for 2025 amounted to EUR 18.8 million (2024: EUR 5.4 million), and the gross profit for the fourth quarter was EUR 6.9 million (fourth quarter of 2024: EUR 2.6 million).

Operating profit for 2025 was EUR 14.7 million (2024: EUR 0.1 million). Operating profit for the fourth quarter amounted to EUR 7.1 million (fourth quarter of 2024: EUR 1.9 million).

The Group’s net profit for the twelve months of 2025 was EUR 12.0 million (2024: EUR 3.9 million loss), and the net profit for the fourth quarter was EUR 6.0 million (fourth quarter of 2024: EUR 0.2 million).

Cash generated from operating activities during 2025 amounted to EUR 10.8 million, compared with cash used of EUR 10.4 million in the same period of 2024. In the fourth quarter, cash generated from operating activities totalled EUR 4.0 million, compared with cash used of EUR 0.4 million in the fourth quarter of 2024.

Net assets per share were EUR 1.12 as at 31 December 2025 (31 December 2024: EUR 0.89).

KEY PERFORMANCE INDICATORS

2025 12M 2024 12M 2025 Q4 2024 Q4
Revenue, th, EUR 53 162 18 158 18 897 7 554
Gross profit, th. EUR 18 795 5 423 6 861 2 567
Gross profit, % 35% 30% 36% 34%
Operating result, th. EUR 14 733 123 7 065 1 854
Operating result, % 28% 1% 37% 25%
Net result, th. EUR 12 041 -3 875 6 016 187
Net result, % 23% -21% 32% 2%
Earnings per share, EUR 0.22 -0.06 0.11 0.01
31.12.2025 31.12.2024
Total Assets, th. EUR 124 490 118 758
Total Liabilities, th. EUR 61 163 67 537
Total Equity, th. EUR 63 327 51 221
Debt/ Equity * 0.97 1.32
Return on Assets, % ** 10.1% -3.4%
Return on Equity, % *** 21.0% -7.0%
Net asset value per share, EUR **** 1.12 0.89


*debt / equity = total debt / total equity

   **return on assets = net profit/loss / total average assets
   ***return on equity = net profit/loss / total average equity
   ****net asset value per share = net equity / number of shares


 CONSOLIDATED FINANCIAL STATEMENTS

Consolidated interim statement of financial position

in thousands of euros   31.12.2025 31.12.2024
ASSETS  
Current assets
Cash 5 143 4 344
Current receivables 5 645 822
Prepaid expenses 287 422
Inventories 57 503 56 951
Total current assets   68 578 62 539
Non-current assets
Non-current receivables 324 317
Property, plant and equipment 7 836 7 595
Right-of-use-assets 781 513
Investment property 43 516 44 210
Goodwill 0 863
Intangible assets 1 555 2 721
Total non-current assets   54 012 56 219
Assets held for sale 1 900 0
Total assets held for sale   1 900 0
TOTAL ASSETS   124 490 118 758
LIABILITIES AND EQUITY  
Current liabilities
Current debt 18 833 21 893
Customer advances 5 888 9 618
Trade and other payables 5 447 5 600
Tax liabilities 2 562 833
Short-term provisions 116 24
Total current liabilities   32 846 37 968
Non-current liabilities
Non-current debt 26 266 27 350
Other long-term liabilities 8 6
Deferred income tax liabilities 1 813 2 031
Long-term provisions 230 182
Total non-current liabilities   28 317 29 569
TOTAL LIABILITIES   61 163 67 537
Equity
Share capital in nominal value 11 338 11 338
Share premium 5 661 5 661
Statutory reserve 1 134 1 134
Revaluation reserve 2 322 1 977
Retained earnings 42 691 30 523
Total equity attributable to owners of the Company 63 146 50 633
Non-controlling interest 181 588
TOTAL EQUITY 63 327 51 221
TOTAL LIABILITIES AND EQUITY 124 490 118 758


 Consolidated interim statements of comprehensive income

in thousands of euros   2025 12M 2024 12M 2025 Q4 2024 Q4
CONTINUING OPERATIONS  
Operating income  
Revenue 53 162 18 158 18 897 7 554
Cost of goods sold -34 367 -12 735 -12 036 -4 987
Gross profit 18 795 5 423 6 861 2 567
Marketing expenses -1 213 -1 136 -280 -363
Administrative expenses -5 659 -5 293 -1 434 -1 474
Other operating income 3 824 1 164 2 809 1 130
Other operating expenses -1 014 -35 -891 -6
Operating profit   14 733 123 7 065 1 854
Finance income 40 123 10 25
Finance cost -2 615 -4 276 -701 -1 865
Profit/ -loss before income tax   12 158 -4 030 6 374 14
Income tax -117 155 -358 173
Profit/ -loss for the period   12 041 -3 875 6 016 187
Attributable to:
Equity holders of the parent 12 314 -3 675 6 022 337
Non-controlling interest -273 -200 -6 -150
Total other comprehensive income  
Net change in asset revaluation reserve 345 -115 345 -115
  12 386 -3 990 6 361 72
Attributable to:
Equity holders of the parent 12 659 -3 675 6 022 337
Non-controlling interest -273 -200 -6 -150
Earnings per share (Basic) EUR 0.22 -0.06 0.11 0.01

The full report can be found in the file attached.

PKG_Q4_2025_ENG

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Uus Maa analüütik: languse asemel uute korterite hinnad hoopis tõusevad

Uus MaaEesti suurima kinnisvarabüroo Uus Maa analüüsijuhi Sten Renar Subatšjuse sõnul tõusevad tänavu kinnisvarahinnad 5-10 protsenti ning vastupidiselt oodatule kerkivad rohkem uute korterite hinnad.

„Eelmisel aastal tehti Tallinna korteriturul kuus keskmiselt 750 kinnisvaratehingut, mis ületab ligi 50ga pikaajalist keskmist. Kuigi tehinguid oli palju, siis hinnad püsisid pigem paigal. Arvestades, et tarbijakindlus ning palgad kerkivad, maksuküüru kaotamine jätab rohkem raha arvele ning ka üldised majandusnäitajad on tõusmas, siis kandub see tänavu ka kinnisvarahindadesse,“ ütles Subatšjus.

Sten Renar Subatšjuse sõnul tõusis keskmine Tallinna korteri pakkumishind aastaga ligi 8%, aga aktiivsete kuulutuste arv langes sama ajaga üle 5%. „Inimesed näevad, et odavamaks ei lähe ja teevad ostuotsuse ära. Seda näitas ka jaanuari rekordilähedane ruutmeetri mediaanhind. Keskmine kinnisvara hinnatõus tuleb 2026. aastal 5-10 protsendi vahemikus ning pigem kerkivad uute korterite hinnad,“ nentis Subatšjus.

„Kui eelmisel aastal kasvas järelturukorterite müük ja hind, siis tänavune toob uusarendustele leevendust. Mullu moodustasid järelturu korterid kohati 90% kogu müügist, aga viimaste kuudega on see osakaal langenud ning võiks tänavu jõuda 80/20 osakaaluni. Kuna uuest pealinna korterist on saanud sisuliselt luksuskaup, siis võibki hinnavahe järelturuga jääda ka tulevikus 30%-40% vahemikku,“ rääkis Subatšjus.

„Ostjad ootasid mitu aastat, et uute korterite hinnad alla tuleks, aga arendajad hoidsid taset ning viimaste kuude tehingud näitavad, et hinnad pigem tõusevad. Siiski on üks erinevus – kui seni arvestati uue korteri müügiperioodiks aasta, siis nüüd pigem kaks,“ ütles Uus Maa analüütik.

„Mullu oli keskmine uue korteri ruutmeetri müügihind 4500 euro juures ning aasta lõpus tuli hüpe 4800 euroni. Trendi näitab ka see, et uutes valmis majades on keskmine ruutmeetri müügihind 4400 euro ümber, aga ehitamisel olevates hoonetes juba pea 4800 eurot, mis näitab, et hinnad enam alla ei tulegi ning pigem hoopis tõusevad,“ rääkis analüütik.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Kinnisvaraettevõte Metro saab uue tegevjuhi

Kinnisvaraettevõtte Metro pikaaegne tegevjuht ja juhatuse liige Ain Kivisaar annab juhtimise üle Mait Allasele.

Alates märtsist asub Metro tegevjuhina ametisse Mait Allas, kes seni juhtis ettevõttes erinevaid arendusprojekte. Allasel on varasem kinnisvaraalane töökogemus ning lisaks on ta omandanud TalTechis magistrikraadi ehitiste projekteerimise ja ehitusjuhtimise erialal.

Metro praegune pikaaegne juht Ain Kivisaar on ettevõtte juhtkonnas olnud üle 18 aasta, millest viimased kaheksa aastat töötas tegevjuhina. Juhi vahetus on loomulik ja planeeritud samm ettevõtte arengus.

„Metro on aastatega kasvanud kinnisvaraturul tuntud ja eristuva käekirjaga arendajaks, kes on rikastanud linnaruumi läbimõeldud ja keskkonda sobivate hoonetega. Täna on meil tugev arendusportfell ning kompetentne ja mitmekesine meeskond. Siit on hea teatepulk Maidule usaldada,“ sõnas Ain Kivisaar. „Pärast tegevjuhi kohustuste sujuvat üleandmist ja enne uute väljakutsete vastuvõtmist plaanin veidi puhata ja aja maha võtta,“ avas Kivisaar enda tulevikuplaane.

Kivisaare juhtimisel on Metro viimastel aastatel ellu viinud mitmeid märgilisi arendusprojekte, sealhulgas auhinnatud Kiikri elukvartal Kadriorus ning värskeima projektina Maakri kvartalisse kerkiv Eedu haridus- ja ettevõtluslinnak.

Metro tulevane tegevjuht Mait Allas tänas Metro osanikke usalduse eest. „Ettevõttel on tugev positsioon Tallinna kinnisvaraturul ning tunnustan selle eest Aini tööd. Metro on olnud ja jääb ka edaspidi pakkuma kõrge kvaliteedi ja lisandväärtusega kodusid,“ ütles Allas.

Ta lisas, et soovib uue juhina tagada, et Metro oleks konkurentidest oma arendustega alati sammukese ees. „Kinnisvaraturg on muutunud järjest küpsemaks ning eelis on neil, kes suudavad pakkuda rohkem, kui kliendid ootavad. Kvaliteetsed kodud ei pea olema vaid kesklinnas, seetõttu oleme suunanud oma pilgud ka kaugemale ning juba kevadel alustame oma esimese projekti müügiga Kristiines,“ selgitas Allas järgmisi samme.

Metro meeskond tänab Ain Kivisaart pikaajalise ja pühendunud panuse eest ettevõtte arendamisse ja juhtimisse.

Metro (Metro Capital OÜ) on juhtiv kinnisvaraettevõte, mis on pühendunud moodsa ja kestliku elukeskkonna loomisele, vastates tänapäeva inimeste vajadustele ning olles alati sammukese ajast ees. Eesmärk on kujundada tulevikku vaatavat linnaruumi, mis inspireerib ja pakub elanikele unikaalset kogemust. Metro portfooliosse kuuluvad Tallinnas Kiikri elamurajoon ja Tivoli kodud Kadriorus, Meerhofi Residents ja Meerhof 2.0 Pirita teel ning Toom-Kuninga 15 Uues Maailmas. Ehitusfaasis on Eedu haridus- ja ettevõtluslinnak EBSi juures ning tulekul Marienbergi asum praegusel Eesti Näituste messikeskuse alal.

260227 Kinnisvaraettevõte Metro saab uue tegevjuhi

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

EfTEN Real Estate Fund AS 2025. aasta auditeeritud majandusaasta aruanne

EfTEN Real Estate FundEfTEN Real Estate Fund AS-i nõukogu kiitis heaks fondi 2025. aasta auditeeritud majandusaasta aruande ja esitab selle kinnitamiseks aktsionäride üldkoosolekule. Auditeeritud aruandes ei ole fondi finantstulemused võrreldes 29.01.2026 avaldatud esialgsete majandustulemustega muutunud.

EfTEN Real Estate Fund AS-i konsolideeritud 2025. aasta müügitulu oli 33,083 miljonit eurot, kasvades eelmise aastaga võrreldes 845 tuhande euro võrra (2,6%). Kontserni puhaskasum oli 2025. aastal 12,235 miljonit eurot (2024: 13,564 miljonit eurot). EfTEN Real Estate Fund AS-i juhatus teeb fondi nõukogule ja üldkoosolekule ettepaneku maksta (neto)dividende 1,2 eurot aktsia kohta.

Fondi konsolideeritud aastaaruanne 2025 on lisatud teatele ja tehakse kättesaadavaks fondi veebilehel https://eref.ee/investorile/aruanded-ja-faktilehed-2/

EfTEN Real Estate Fund_2025_EST

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Üleriigiline planeering “Eesti 2050” ootab tutvuma

Majandus- ja KommunikatsiooniministeeriumSellest nädalast on avalikul väljapanekul üleriigilise planeeringu eelnõu, millega kavandatakse Eesti ruumiplaani järgmiseks 25 aastaks. Planeeringu visioon toetab arengu suunamist läbi tugevate keskuste üle Eesti.

„Näeme, et inimesed soovivad tegelikult elada igal pool Eestis ja selle peab võimalikuks tegema. Me pole vaid kolme linna riik,“ märkis majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo. “Planeeringu peamiseks sihiks on eneseteostusvõimaluste ühtlasem paiknemine – anda elanikele Eesti erinevates piirkondades kindlustunne, et töökohad, põhiteenused, ühendused ja hea elukeskkond on olemas ja säilivad. Riigi prioriteet on tugevate keskustega Eesti, kus ka aastal 2050 pakutakse kõike eluks vajalikku.”

Tema sõnul on seda võimalik mõjutada asustuse suunamise ja läbimõeldud maakasutusega. „Üleriigiline planeering ei ütle, kui lai tee kuhu viib või milline maja kuhu tuleb, ent annab ette põhimõtted, kuidas neid valdkonniti mingis piirkonnas paigutada. Elanikud saavad olla kindlad, et kodukoha arengul on vundament, millele rajatakse riigi investeeringud – teed, ehitised, tööstusalad jm,“ selgitas minister.

Planeeringu eesmärgiks on tasakaalustatud ruumiareng, mis pidurdab tänast iseeneslikku pea- ja valglinnastumist, kus Tallinn kasvab ja äärealad kahanevad. Teadlaste prognoosi järgi oleks tänaste trendide jätkudes aastaks 2050 enamikes omavalitsustes elanike arv vähenenud veerandi või poole võrra.

Ministeeriumi planeeringute asekantsleri Ivan Sergejevi sõnul on üleriigiline planeering hoob ruumiarenguid suunata, kuna on aluseks kõigile teistele planeeringutele nii avalikus kui erasektoris. „Kogu riiki hõlmav planeering on teejuht, mis paneb paika ühtsed põhimõtted, et piirkondades sünniksid läbimõeldud ruumilised otsused ja areng.“

Koostatud planeeringulahendus seab fookusesse ajalooliselt kujunenud ja majanduslikult tugevad keskused üle Eesti. „Oluline on suunata tähelepanu keskustele, kel on tugevust, et tõmmata kaasa ümbert väiksemaid kohti. See on potentsiaal – võimendus, mida ära kasutada,“ tõi Sergejev välja.

„Ajad on muutunud, inimeste elu ja tegutsemine ei piirdu enam ühe küla või omavalitsusega. Ent kõik eluks vajalik võiks kättesaadav olla oma kodupiirkonnas. Tugevad keskused koos ümbritsevate asulatega saaksid seda pakkuda.“

Üleriigiline planeering „Eesti 2050″ ja selle mõjude hindamise aruanne on avalikul väljapanekul 31. märtsini, mil kõigil on võimalik dokumentidega tutvuda ja arvamust avaldada. Eriti oodatud on ettepanekud, mis aitavad lahendust edasi arendada.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Bigbank: Intresside langus elavdab majandust

BigbankEesti Pank avaldas täna statistika hoiuste ja laenamise kohta jaanuaris. Hoiuste maht on aastaga korralikult kasvanud ja täna on Eesti elanike hoiuste kogumaht 13,9 miljardit, mis on 6,4% rohkem kui oli aasta tagasi. Hoiuste mahu kasvule jaanuaris (pluss 161 miljonit eurot) aitas kaasa ka maksuküüru kaotamine, sest sellest võitsid rohkem kõrgepalgalised, kes saadud täiendavat raha kohe ära ei kuluta.

Tähelepanuväärne on see, et tähtajaliste hoiuste maht vähenes 4,1%. See on loogiline tulemus, sest intressid on aastaga märkimisväärselt vähenenud. Jaanuaris oli keskmine tähtajalise hoiuse intress 1,98 ja aasta tagasi oli 2,75%. Nukker on see, et jätkuvalt hoiavad inimesed oma raha tavalistel arvelduskontodel, mille pealt pangad reeglina intressi ei maksa. Õnneks on täna tekkinud juba ka erandeid ja soovi korral on võimalik teenida ka arvelduskontol seisva raha pealt.

Intresside languse positiivne külg on see, et ka laenuintressid on langenud. Kui jaanuaris oli Eesti keskmine eluasemelaenu intress 3,62%, siis eelmisel aastal samal ajal oli see 4,04%. Vaadates üldist Euroopa majandusolukorda ja eriti inflatsiooninäitajaid, siis võib eeldada, et aasta jooksul mingeid olulisi muutusi keskpanga intressimäärades ei tule, ehk ei ole väga mõtet ka oodata, et intressid niipea edasi langeksid. Euroala keskmine inflatsioon oli jaanuaris 1,7%, mis on natuke madalam kui Euroopa Keskpanga sihttase ja sellisel juhul ei ole keskpangal ka põhjust intresse muuta.

Eluasemelaenude keskmine summa kasvas aastaga 9,7%. See kasv viitab tõenäoliselt kahele trendile, esiteks on kinnisvarahinnad hakanud vaikselt kasvama ja teiseks eelistab keskmine ostja varasemaga võrreldes natuke suuremat elamispinda, mis viib ka ostuks vajamineva laenusumma üles. Kinnisvaraturu elavnemisele viitab ka ettevõtete laenustatistika, sest kõige rohkem kasvas aastaga laenude maht ehitus- ja kinnisvara sektoris. Kui kasvab nõudlus, siis kasvab tavaliselt ka pakkumine.

Eestlane on usin laenude tagasimaksja. Kui me vaatame, kui palju siis eluaseme laenudest üle 60 päeva viivises oli, siis see summa oli 20 miljonit eurot, mis moodustab ainult 0,2% eluasemelaenude kogumahust. See on väga väike osakaal.

Kokkuvõttes on intresside langus majandusele kui tervikule väga positiivne. Elavneb kinnisvara- ja ehitusturg, sest eluasemelaen on muutunud odavamaks. Ettevõtetel on odavam investeeringuteks raha laenata ning kasvab ka tarbimine, sest langenud intresside tõttu hoitakse raha vähem tähtajalistel hoiustel.

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

Koolitus “Ehitamise dokumenteerimise vajalikkus ja kohustuslikud nõuded” toimub 10.03.2026

Martina Proosa10.03.2026 toimub Kinnisvarakoolis koolitus „Ehitamise dokumenteerimise vajalikkus ja kohustuslikud nõuded“, kus ehitus- ja planeerimisvaldkonna jurist Martina Proosa selgitab ehitamise dokumenteerimise põhimõtteid, nõudeid ja õiguslikku tausta.

Osalejad saavad teada:

  • millistel juhtudel on ehitamise dokumenteerimine kohustuslik;
  • millised dokumendid tuleb koostada ning millises vormis;
  • kuidas dokumenteerimisnõuded on ajas muutunud ja mida tähendavad uuendused võrreldes varasema korraga.

Lisaks antakse praktilisi näpunäiteid, kuidas tagada dokumentide korrektsus ja vastavus õigusaktidele.

Koolitus “Ehitamise dokumenteerimise vajalikkus ja kohustuslikud nõuded” toimub 10.03.2026 kell 10.00-13.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

EfTEN Real Estate Fund AS 2025 Audited Annual Report

EfTEN Real Estate FundThe Supervisory Board of EfTEN Real Estate Fund AS has approved the fund’s audited annual report for 2025 and will submit it for approval at the General Meeting of Shareholders. The Fund’s financial results in the audited report have not changed compared to the preliminary financial results published on 29 January 2026.

The consolidated sales income of EfTEN Real Estate Fund AS for 2025 was 33.083 million euros, an increase of 845 thousand euros (2,6%) compared to the previous year. The Group’s net profit for 2025 amounted to 12.235 million euros (2024: 13.564 million euros). The Management Board of EfTEN Real Estate Fund AS proposes to the Supervisory Board and the General Meeting of Shareholders to distribute (net) dividends of 1.2 euros per share.

The fund’s consolidated annual report for 2025 is attached to this announcement and will be made available on the fund’s website: https://eref.ee/investorile/aruanded-ja-faktilehed-2/.

EfTEN Real Estate Fund_2025_ENG

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Nordic Real Estate Forum 2026 kutsub kinnisvarasektorit mõtestama ümber senised tõed

260226 Nordic Real Estate Forum 2026 kutsub kinnisvarasektorit mõtestama ümber senised tõed 1Kolmapäeval, 4. märtsil toimub Tallinna Kultuurikatlas Nordic Real Estate Forum 2026. Tänavuse foorumi peateema “Rethink Real Estate” juhib tähelepanu vajadusele vaadata kriitilise pilguga üle senised ärimudelid, investeerimisstrateegiad ja arenduspraktikad olukorras, kus majanduslik, geopoliitiline ja tehnoloogiline keskkond on pöördumatult muutunud.

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse liikme Ardi Roosimaa sõnul oli 2025 oodatult keeruline aga aasta lõpus pöördusid turud kergele kasvule. “Tänu sellele algab 2026 optimistlikult ja aktiivsuse kasvu on näha nii vahenduses, kui arendusturul. Tarbijakindlus paraneb, finantseerimistingimused on stabiilsed ja see omakorda soodustab investeerimisotsuste tegemist. Ootame aktiivset kinnisvaraaastat,” ütles Roosimaa.

„Kinnisvaraturu areng sõltub paljuski kapitali hinnast ja majanduse üldisest arengust. Pangana näeme, et edukad on need projektid, kus riskid on teadlikult läbi mõeldud ning energiatõhusus ja pinna võimalikult efektiivne kasutus tagavad jätkusuutliku ärimudeli. Fookus on liikunud lühiajalise tootluse maksimeerimiselt pikaajalisele optimeerimisele. Nordic Real Estate Forum annab hea võimaluse neid muutusi ühiselt mõtestada – kuidas teha otsuseid keskkonnas, kus määramatust on palju, kuid vajadus kvaliteetse ja kestva kinnisvara järele ei ole kadunud,“ ütles Swedbanki juht Olavi Lepp.

Newsec Eesti tegevjuht Karel Aasranna sõnul tähendavad geopoliitilised muutused ja järsult kasvanud kaitseinvesteeringud, et riigid on sisenemas pikaajalisse ehitustsüklisse, kus kaitseprojektid konkureerivad otseselt äri- ja elamuarendustega samade töövõtjate, insenerivõimekuse ja materjalide pärast – see tõstab kulubaasi, pikendab ajagraafikuid ning muudab ehitussektori strateegiliseks ressursiks, millega arendajad ja investorid peavad oma plaane tehes edaspidi süsteemselt arvestama. „See ei ole ajutine turukõikumine, vaid uus normaalsus, mis mõjutab kinnisvaraturgu kogu järgneva kümnendi vältel,” ütles Aasrand.

Nordic Real Estate Forumi keskmes on mitmed sisukad diskussioonipaneelid, mis avavad kinnisvaraturu eri tahke alates makromajandusest ja investeeringutest kuni arenduse ja kasutuseni. Makromajanduse paneelis arutletakse, kuidas globaalsed majandustrendid ja rahapoliitika mõjutavad kohalikke kinnisvaraturge. Investeerimispaneel keskendub väärtuse leidmisele volatiilses keskkonnas ning sellele, millised varaklassid ja turud pakuvad lähiaastatel parimat potentsiaali. Eraldi tähelepanu saab Poola ja Hispaania kinnisvaraturg, tööstus- ja logistikakinnisvara roll geopoliitiliste muutuste taustal, tööruumide tulevik ning majutus- ja jaekaubanduskinnisvara kohanemine uute tarbimis- ja liikumisharjumustega.

Paralleelsessioonid on kujunenud Nordic Real Estate Forumi loomulikuks osaks, pakkudes põhiprogammi kõrval süvitsi minevaid arutelusid konkreetsetel turgudel ja teemadel. Tänavu on fookuses elukondliku kinnisvara väljakutsed ning PropTechi ja tehisintellekti mõju kinnisvarasektori tulevikule.

Foorumist võtab osa pea 400 inimest rohkem kui 10st riigist ning teadmisi jagavad 60 oma ala tunnustatud eksperti.

Lisainfo ja täispikk programm on leitav siit: www.nordicreforum.com.

23 aastat on Eesti kinnisvaraliidud korraldanud kinnisvarakonverentsi, kus on osalenud 10 000 inimest ning 1000 esinejat enam kui 20 riigist. Nordic Real Estate Forumi raames kogunevad iga-aastaselt Tallinnasse valdkonna juhtivad äri- ja arvamusliidrid, et üheskoos arutada kinnisvarasektori põletavamate küsimuste üle.

Nordic Real Estate Forum 2026 partnerid on Swedbank, Newsec, East Capital, Colonna Capital, Advokaadibüroo Glimstedt, Tallinna Sadam ja Sirin Development.
Foorumit korraldavad Eesti Kinnisvarafirmade Liit, Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing, Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda ja Corpore Konverentsid.

Palun intervjuusoovidest ja foorumil osalemisest teada anda meelis.kopli@corpore.ee või telefonil 5544420 (Meelis Kopli). Parim aeg intervjuudeks on pauside ajal, kell 12.00 ja 14.30.

Foorum toimub inglise keeles.

NREF 2026_ final programme

260226 Nordic Real Estate Forum 2026 kutsub kinnisvarasektorit mõtestama ümber senised tõed 2

260226 Nordic Real Estate Forum 2026 kutsub kinnisvarasektorit mõtestama ümber senised tõed 3

260226 Nordic Real Estate Forum 2026 kutsub kinnisvarasektorit mõtestama ümber senised tõed 4

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Eesti valdusettevõtte Summus Capitali bilansimaht ületas 623 miljonit eurot

Summus CapitalSummus Capital OÜ avaldas 2025. aasta neljanda kvartali konsolideeritud majandustulemused. Kontserni konsolideeritud bilansimaht ületas omandamis- ja müügitehingute tulemusena aasta lõpus 623 miljoni euro piiri.

2025. aasta IV kvartalis kasvas konsolideeritud müügitulu 14,5 miljoni euroni. Kvartalikasv oli 9,7%, mida toetas äsja omandatud Poola kaubanduskeskuse renditulu lisandumine. Konsolideeritud ärikasum ulatus 20,6 miljoni euroni ning kvartali puhaskasum oli 22,5 miljonit eurot.

IV kvartalis viis Summus Capital lõpule Auriga kaubanduskeskust Eestis ja Damme kaubanduskeskust Lätis omanud tütarettevõtete müügi, teenides tehingutest ligi 8 miljonit eurot kasumit. 2025. aasta oktoobris omandas Summuse tütarettevõte Poolas Katowices asuva Libero kaubanduskeskuse — ühe Lõuna-Poola kaasaegseima ja edukama kaubanduskeskuse. Tehingut finantseeris pangasündikaat, kuhu kuulusid Erste Group Bank AG ja HYPO NOE Landesbank.

Tehingute ja aasta lõpu kinnisvarainvesteeringute ümberhindluse tulemusel kasvas Summus Capitali kinnisvarainvesteeringute maht üle 571 miljoni euro, mis viis konsolideeritud varade kogumahu üle 623 miljoni euro (2025. aasta III kvartal: 558 miljonit eurot). Summus Capitali juhatuse liikme Aavo Koppeli sõnul ulatusid intressikandvad laenukohustused 365 miljoni euroni, suurenedes Libero omandamise rahastamisega lisandunud pangalaenude ulatuses ja vähenedes müüdud varadega seotud laenude tagasimaksete võrra. Omakapital moodustas 206 miljonit eurot.

Koppeli lisas, et Summus Capitali finantsdistsipliin püsis tugev terve aasta jooksul ning kõik võlakirjatingimustes sätestatud nõuded olid järjekindlalt täidetud. 2025. aasta lõpu seisuga oli konsolideeritud omakapitali ja varade suhe 33% (miinimumnõue 30%) ning viimase 12 kuu võlateeninduse kattekordaja (DSCR) 1,33 (miinimumnõue 1,2).

„Neljas kvartal lõpetas Summus Capitali jaoks murrangulise aasta. Auriga ja Damme müük võimaldas meil tabada õige hetk varade realiseerimiseks, samal ajal kui Libero omandamine Katowices kinnistab meie tegevust suurtes linnades turgu valitsevates kaasaegsete ESG-näitajatega kaubanduskeskuste segmendis. Libero tehingu nomineerimine CEE Retail Awards konkursil aasta investeerimistehingu kategoorias kinnitab ühtlasi meie kasvavat kohalolekut ja pikaajalist pühendumust Poola turule. Need sammud peegeldavad meie distsiplineeritud lähenemist kasvule ja kestliku väärtuse loomisele,“ ütles Summus Capitali investeeringute juht ja juhatuse liige Hannes Pihl.

Kontsern tegi olulisi edusamme ka keskkonna-, sotsiaalse ja juhtimisvaldkonna (ESG) tulemuslikkuses. Libero kaubanduskeskus pälvis teise koha kategoorias „Jaekaubanduskinnisvara ESG aasta saavutus“ ning Summus Capital parandas 2025. aastal oma GRESB (Global Real Estate Sustainability Benchmark) tulemust 82 punktini.

Summus Capital OÜ on 2013. aastal asutatud kinnisvarainvesteeringute valdusettevõte, mille portfelli kuuluvad ärikinnisvaraobjektid Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas. Investeeringud tehakse vastava riigi tütarettevõtete kaudu. Hästi hajutatud portfell hõlmab kaubandus-, büroo-, logistika- ja meditsiinikinnisvara.

SUMMUS_CAPITAL_A4_Q4_2025_EST

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Arco Vara: 2025. aasta IV kvartali ja 12 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata)

Arco VaraTEGEVJUHI ARUANNE

2025 aasta neljas kvartal Eesti kinnisvaraturul kujunes üldpildis stabiilseks, kuid jäi aasta alguses seatud ootustele alla. Turg ei viibinud enam langusfaasis, kuid selget kasvutsüklit ei olnud samuti veel alanud. Pigem oli tegemist tasakaalustumise etapiga, kus nii ostjad kui müüjad kohanesid uue majanduskeskkonnaga ning ootasid selgemaid signaale intressimäärade ning üldise majanduse olukorra paranemise kohta.

Neljas kvartal ei toonud kaasa oodatud tugevamat hooajalist elavnemist. Ostjad olid jätkuvalt kaalutlevad ning otsustusprotsessid pikenesid, mis väljendus nii müügiperioodide venimises kui ka tagasihoidlikumas tehingumahus. Turul oli märgata suuremat hinnatundlikkust ning ostjad võrdlesid pakkumisi varasemast põhjalikumalt.

Müügitempo ja huviliste arv olid prognoositust nõrgemad. Kuigi hinnad ei langenud ulatuslikult, jäi müügitempo aeglaseks ning ostuotsuseid lükati edasi. Konkurentsis püsimiseks tuli pakkuda paindlikumaid maksetingimusi, kampaaniaid või täiendavaid lisaväärtusi, et ostjate huvi säilitada ja tehinguni jõuda.

Neljas kvartal kujunes Arco Vara jaoks aktiivseks ja arengurikkaks perioodiks, mille jooksul keskendusime nii uute projektide käivitamisele kui ka olemasolevate arenduste järjepidevale edasiviimisele. Samuti panustasime olulisel määral Lutheri projekti eelmüügi ettevalmistamisse ning kontseptsiooni väljatöötamisse ja ehitusfaasiks ettevalmistamisse.

Kuna neljandas kvartalis seatud müügieesmärke ei täidetud, kujunesid kvartali tulemused oodatust tagasihoidlikumaks ning jäid alla ka eelmise aasta samale perioodile.

Rannakalda arendus: Neljandas kvartalis müüdi neli kodu. 2025. aasta lõpuks oli projektis müüdud 105 korterit ja äripinda 113-st. Eesmärk oli 2025. aasta lõpuks realiseerida kõik järelejäänud ühikud, kuid mõned korterid jäid veel müümata ning nende müük jätkub 2026. aastal.

Soodi 6 arendus: Ehitustööd algasid 30. juunil 2025. Neljandas kvartalis sõlmiti viis võlaõiguslikku müügilepingut. 2025. aasta lõpuks oli võlaõiguslike lepingutega müüdud kokku 22 korterit ja äripinda 66-st. Projekt on atraktiivne nii noortele peredele, investoritele kui ka nõudlikumale kliendile, eelkõige tänu arenduse heale asukohale ning läbimõeldud ja funktsionaalsetele planeeringutele.

Spordi arendus: Ehitusega alustati samuti juunis. Neljandas kvartalis sõlmiti neli võlaõiguslikku müügilepingut. 2025. aasta lõpuks oli võlaõiguslike lepingutega müüdud 16 kodu 56-st. Spordi arendus täiendab Arco Vara portfelli suurepärase asukohaga Kristiine elamurajoonis, piirkonnas, kus uusarendusi on vähe, kuid nõudlus elamispindade järele on kõrge. Projektis rakendatakse kaasaegseid ja nutikaid lahendusi.

Arcojärve arendus: Detailplaneering võeti vastu 15. oktoobril. Tegemist on strateegiliselt olulise projektiga, mis loob eeldused edasisteks investeeringuteks uutesse linnasisestesse arendustesse.
Bulgaaria arendus: Bulgaaria tütarettevõtte osas jätkuvad läbirääkimised ning vastavad otsused on plaanis teha lähiajal.

Kuldlehe arendus: Detsembris müüdi neljas korter elamus. Projektis on alles viimane korter, mille eksklusiivne iseloom ja piiratud saadavus hoiavad arenduse tugeval positsioonil Tallinna premium-segmendis.

Lutheri arendus: Detsembris algas esimese etapi eelmüük. Jätkub projekteerimine ja ettevalmistus ehitustööde alustamiseks.

Arco Vara fookus püsib jätkuvalt kvaliteetsete ja kestlike elukeskkondade arendamisel ning parima koduostukogemuse pakkumisel. Meie missioon on luua kaasaegseid, kestlikke ja ihaldusväärseid elukeskkondi, kus klient saab kujundada oma unistuste kodu, ning meie visioon on olla koduostjate esimene valik.

PÕHILISED NÄITAJAD

Grupi 2025. aasta 12 kuu müügitulu oli 7 685 tuhat eurot, mis on 208 tuhat eurot rohkem kui 2024. aasta 12 kuu müügitulu.

2025. aasta 12 kuu ärikasumiks (=EBIT) kujunes 195 tuhat eurot ja puhaskahjumit 479 tuhat eurot. 2024. aasta 12 kuuga sai grupp ärikasumit 69 tuhat eurot ja puhaskahjumit 624 tuhat eurot.

2025. aasta IV kvartalis müüdi grupi poolt 14 korterit arendatavates projektides, millest 9 võlaõigusliku lepinguga ja 5 asjaõiguslepinguga. 2025. aasta jooksul on müüdud 48 korterit, millest 28 võlaõiguslepinguga ja 20 asjaõiguslepinguga. Võrdluseks 2024. aasta IV kvartalis müüdi grupi poolt arendatavates projektides 14 korterit (9 korterit asjaõiguslepinguga, 5 korterit võlaõiguslepinguga), 2024. aasta jooksul müüdi kokku 30 korterit ja 3 äripinda (22 korterit ja 1 äripind asjaõiguslepinguga, 8 korterit ja 2 äripinda võlaõiguslepinguga).

Grupi varade maht 31.12.2025 seisuga enam kui kahekordistus võrreldes 31.12.2024. Varade mahu suurenemise peamine põhjus on uute arendusprojektide ost, sh. Luhteri kvartali ja Spordi 3a/3b arendusprojekti soetamine.

Grupi laenukoormus (netolaenud) oli 2025. aasta lõpu seisuga 37 649 tuhat eurot, mis on 23 012 tuhat eurot rohkem võrreldes eelmise aasta sama perioodi lõpuga. Laenukoormuse suurenemise peamine põhjus on Luhteri kvartali soetamine, mis finantseeriti osaliselt pangalaenuga. Lisaks emiteeriti 2025. aasta kolmandas kvartalis 15 000 tuhande euro eest võlakirju. Grupi intressikandvate kohustuste kaalutud keskmine intressimäär oli 31.12.2025 seisuga 8.90%.

KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE

EUR tuhandetes 12 kuud
2025
12 kuud
2024
IV kv
2025
IV kv
2024
Müügitulu enda kinnisvara müügist 7 195 7 145 1 935 3 273
Müügitulu teenuste müügist 489 332 125 118
Müügitulu kokku 7 685 7 477 2 060 3 390
Müüdud kinnisvara ja teenuste kulu -5 727 -5 707 -1 776 -2 857
Brutokasum 1 957 1 770 284 534
Muud äritulud 5 7 2 7
Turustuskulud -447 -551 -119 -146
Üldhalduskulud -1 122 -1 127 -402 -156
Muud ärikulud -197 -31 -192 -13
Ärikasum (-kahjum) 195 69 -427 226
Finantstulud ja -kulud -563 -640 -168 46
Kasum/kahjum enne tulumaksu -368 -572 -594 273
Tulumaksukulu -111 -52 -98 -52
Aruandeperioodi puhaskasum/-kahjum -479 -624 -692 221

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE

EUR tuhandetes 31.12.2025 31.12.2024
Raha ja raha ekvivalendid 2 784 1 720
Nõuded ja ettemaksed 6 420 5 690
Varud 74 127 29 170
Käibevara kokku 83 331 36 580
Nõuded ja ettemaksed 18 18
Kinnisvarainvesteeringud 2 296 2 296
Materiaalne põhivara 551 622
Immateriaalne põhivara 41 52
Põhivara kokku 2 905 2 988
VARAD KOKKU 86 236 39 568
Laenukohustused 180 234
Võlad ja saadud ettemaksed 9 063 4 487
Garantiieraldised 347 127
Lühiajalised kohustused kokku 9 590 4 848
Laenukohustused 40 283 14 981
Pikaajalised kohustused kokku 40 283 14 981
KOHUSTUSED KOKKU 51 552 19 829
 
Aktsiakapital 12 158 7 272
Ülekurss 16 399 3 835
Kohustuslik reservkapital 2 011 2 011
Muud reservid 28 28
Jaotamata kasum 5 767 6 594
OMAKAPITAL KOKKU 36 363 19 739
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 86 236 39 568

Arco Vara aruanne 2025 Q4 EST

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Swedbank: Korterite taskukohasus paraneb tänavu märgatavalt

SwedbankMöödunud aastat jääb Tallinna korteriturul iseloomustama suur erinevus uusarenduste ja järelturu vahel. Elavnenud nõudlus koondus peamiselt järelturule, mida toetas nende taskukohasem hinnatase. Kuigi intressimäärade langustsükkel on selleks korraks läbi, toetab eluaseme nõudlust tänavu tugev netopalga kasv, mis kujuneb hinnakasvust kiiremaks ja korterite taskukohasus paraneb.

Korterite kättesaadavus on kiiremini paranenud järelturul

Nii neljandas kvartalis kui ka 2025. aastal tervikuna oli keskmine netopalk Tallinnas Swedbanki prognoosi järgi ligi 3% aasta varasemast kõrgem. Seega oli 2025. aastal netopalga kasv järelturu korterite hinnakasvust veidi kiirem (+2,6 %), kuid uusarenduste hindadega oli kasvutempo sarnane (+3,0%).

Swedbanki hinnangul sai Tallinnas elav 1,5-kordse keskmise netopalgaga leibkond* mullu neljandas kvartalis endale lubada järelturul kuni 74-ruutmeetrise korteri, aasta tagasi samal ajal aga 68-ruutmeetrise. Arendajate pakkumishinda arvestades oli aasta lõpus keskmiselt võimalik osta ligi 42-ruutmeetrine korter uusarenduses, aasta tagasi samal ajal kuni 38-ruutmeetrine korter.

Hinnaerinevus järelturu ja uusarenduste vahel oli juba kolmandat aastat kõrge – eelmisel aastal oli vahe 44%. Madalaim oli hinnavahe aastal 2019, kui uusarendused olid keskmiselt 34% järelturust kallimad.

2023. aasta põhjast on korterite kättesaadavus paranenud järelturul kiiremini kui uusarendustes. Möödunud aasta viimases kvartalis oli järelturul keskmiselt võimalik soetada 2023. aasta põhjaga võrreldes 20 ruutmeetrit suurem korter, uusarendustes aga 10 ruutmeetrit suurem korter kui kaks aastat varem.

Korterite taskukohasus paraneb selle aasta alguses märgatavalt

Euroopa Keskpanga intressilangetuste tsükkel on selleks korraks tõenäoliselt lõppenud. See tähendab, et eluaseme taskukohasus sõltub sel aastal eelkõige hinna ja netopalga dünaamikast.

Maksuküüru kaotamine toetab küll netopalga kasvu sel aastal, kuid peamiselt võidavad sellest üle mediaani teenivad töötajad. Swedbanki prognoosi järgi kasvab kaalutud keskmine netopalk Eestis tänavu 10%. Tugev netopalga kasv peaks omakorda toetama eluaseme nõudlust. Koos palga ostujõu parema väljavaatega on ka majapidamiste kindlustunne juba oluliselt paranenud.

Järk-järgult suurenev nõudlus võib hakata kiirendama hinnakasvu järelturul. Suurem osa uusarenduste hinnakasvu varasemalt vedanud teguritest (kiiresti vähenenud pakkumine, kõrgete intressimäärade ajal ümberorienteerumine jõukamale ostjale, maksutõusud) on aga tänaseks jäetud seljataha.

Uusarenduste pakkumine on viimasel kolmel aastal tasapisi suurenenud. Eelmise aasta lõpus lähenes see 2018. aastal nähtud tipptasemete lähedale. Piisavalt suur pakkumine, samas kui nõudlus on ajaloolisest keskmisest veel oluliselt madalam, piirab uusarenduste hinnakasvu. See võiks omakorda hinnavahet järelturu ja uusarenduste vahel hakata järk-järgult vähendama.

Kuna palgakasv kujuneb hinnakasvust kiiremaks, paraneb korterite taskukohasus tänavu märgatavalt.

Tallinna uusarenduste kättesaadavus on Riia ja Vilniusega võrreldes kehvem

Swedbanki arvestuste järgi oli Riias leibkonnale neljandas kvartalis keskmiselt taskukohane 61-ruutmeetrine korter uusarenduses. Vilniuses oli uusarenduses taskukohane 60-ruutmeetrine korter. Tallinnas oli vastav näitaja Maa- ja Ruumiameti tehingustatistika põhjal 47 ruutmeetrit. Kuna tegemist on eelnevalt sõlmitud kokkulepetega, mis kajastuvad statistikas viitajaga, on valikus olevate uusarenduste korterite taskukohasus tegelikult madalam.

Järelturul oli Vilniuse leibkonnale kolmandas kvartalis keskmiselt kättesaadav 67-ruutmeetrine korter. Kuigi Riias hästi võrreldavad andmed puuduvad, on sealne olukord järelturu korterite taskukohasusega tervikuna parem kui Tallinnas ja Vilniuses.

Vilniuse korteriturg on võrreldes Tallinna ja Riiaga olnud siiani kõige aktiivsem ning tänavu saab tõenäoliselt see veelgi kiirema kasvuhoo teise pensionisamba reformist, mis võimaldab inimestel sealt oma säästud välja võtta. Suur tehinguaktiivsus on juba kiirendanud Vilniuses korterite hinnakasvu ning võib korterite taskukohasust tänavu hakata halvendama.

* Swedbanki Balti eluaseme taskukohasuse arvutuse aluseks on leibkond, kelle sissetulek on võrdne 1,5-kordse keskmise netopalgaga. Taskukohasuse all on peetud silmas olukorda, kus kinnisvara ostuks võetud 30 aasta pikkuse ja 15% suuruse omafinantseeringuga kodulaenu maksed moodustavad 30% leibkonna netopalgast.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

Haapsalus müüdi jaanuaris rekordilised 560 000 eurot maksnud korter

ScandiumHaapsalu kinnisvaraturg tõestas tänavu jaanuaris, et kvaliteet ja selge väärtuspakkumine ei allu hooajalisusele. Marienholmi arenduses toimunud üle poole miljoni eurone korterimüük kinnitab, et nõudlus mereäärse, eristuva ja kõrge kvaliteediga elukeskkonna järele püsib ka ajal, mil turult oodatakse pigem vaikust kui rekordtehinguid.

Suvituslinna kinnisvaraturu aktiivsust seostatakse sageli kevade ja suvega, kuid Haapsalus kinnitab jaanuarikuine tehing, et heas asukohas ja eristuva väärtusega kodu leiab ostja ka talvel. Scandium Kinnisvara poolt arendatavas Marienholmi arenduses müüdi jaanuaris üle poole miljoni euro maksnud korter – tehing, mis on kohaliku turu jaoks märgiline ning näitab, et nõudlus ei kao, kui pakkumine vastab ootustele.

“Marienholmi eripära algab asukohast: mere ääres, vahetus rannajoones, keskkonnas, kus linnamelu asendub avaruse ja rahuga,” selgitab Scandium Kinnisvara AS tegevjuht ja partner Maido Lüiste Marienholmi tavapäratust. “Marienholmis kohtuvad erakordne merest ümbritsetud asukoht ja eristuv arhitektuur – see on selgelt äratuntav ja oma identiteediga koht. Just selline kombinatsioon – asukoht, ruumikvaliteet ja läbimõeldud tervikvisioon – loob põhjuse, miks ostuotsuseid sünnib ka ajal, mil paljud turuosalised eeldavad vaiksemat perioodi,” lisas Lüiste.

Haapsalu tugevus ei ole ainult suvine kuurordimeeleolu. Üha enam nähakse seda kui kohta, kuhu tulla teadlikult aeg maha võtma – “keskkonnavahetuse koduna”, kus saab puhata, olla perega ja vajadusel teha ka kodukontorit. Tallinn on tunnise autosõidu kaugusel, mis teeb Haapsalust realistliku valiku ka neile, kelle igapäevaelu on seotud pealinnaga, kuid kes soovivad elule kvaliteetsemat rahulikku rütmi.

Ka talvisel Haapsalul on palju pakkuda. Linna vahetus läheduses on suurepärased suusararajad, väikesest viigist on saanud uisuplats ning mereäärne keskkond loob võimaluse ka talviseks purjetamiseks – spordialaks, mida siinses piirkonnas harrastatakse järjest aktiivsemalt. Ja kui sport ei ole esmane, on Haapsalu väärtus lihtne: kaunis mereäärne linn, kus võtta hetk iseendale, olla lähedastega ning tunda, et puhkus ja rahulikum tempo ei pea olema “kord aastas”, vaid võib olla kättesaadav ka keset talve.

Arendusest huvitujatele, kes plaanivad korterit kasutada eeskätt suvehooajal, on just praegune aeg ostuotsuseks eriti praktiline. Eriti juhul, kui korterisse soovitakse eritellimusmööblit ja läbimõeldud sisulahendust – selle valmimisaeg on kolm kuni neli kuud. See tähendab, et talvel või varakevadel tehtud otsus aitab jõuda suveks valmis koduni, ilma kiirustamise ja kompromissideta.

Jaanuarikuine üle 560 000 eurone tehing Marienholmis on seega rohkem kui üks müük – see on signaal, et Haapsalu kinnisvaraturg elab ka talvel, kui toode on väärtuslik, eristuv ja õigesti positsioneeritud. Haapsalu ei ole pelgalt suvituskoht. See on rikkalike võimaluste ja rahuliku tempoga kuurortlinn igal aastaajal.

Scandium Kinnisvara AS on laiahaardeline Eesti kinnisvaraarendaja, kes keskendub terviklike elukeskkondade arendamisele. Tänaste suurimate arenduste hulka kuuluvad Haapsalu Marienholm, Marati Kvartal Koplis, Pärnu Bellevue ning Tammsaare Tervisemaja. Roheenergia ja jätkusuutlikkus on teemad, mida Scandium igapäevatöös edendab, mistõttu on ettevõte Rohetiigri esindusorganisatsiooni asutajaliige. Scandium arendab elukvaliteeti, luues inspireerivaid keskkondi.

260226 Haapsalus müüdi jaanuaris rekordilised 560 000 eurot maksnud korter 1

260226 Haapsalus müüdi jaanuaris rekordilised 560 000 eurot maksnud korter 2

260226 Haapsalus müüdi jaanuaris rekordilised 560 000 eurot maksnud korter 3

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Südamekodud ja EfTEN sõlmisid lepingu Tartu Südamekodu laiendamiseks

SüdamekodudSüdamekodud ja EfTEN Real Estate Fund AS sõlmisid lepingu Tartu Südamekodu uue etapi arendamiseks. Juurdeehitusega lisandub 72 hooldekodukohta dementsusega inimestele. Uue hooneosa valmimisega saab Tartu Südamekodust Lõuna-Eesti üks suuremaid eakatekodusid, kokku 252 teenusekohaga. Ehitustööde algus on kavandatud suve lõppu ning valmimine 2027. aasta jaanipäevaks. Lepingu kogumaht on ligikaudu 2,75 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.

Eften Capitali tegevjuht Kristjan Tamla sõnul on eakatekodude arendamisel oluline kvaliteet ja funktsionaalsus. “Tartu Südamekodu asub kiiresti arenevas Raadi piirkonnas, mis on kujunemas terviklikuks elu- ja kogukonnaruumiks. See on hea näide, kuidas sotsiaalne infrastruktuur ja professionaalne kinnisvaraarendus saavad koos tekitada kogukonnale suure lisandväärtuse,” lisas Tamla.

Südamekodude nõukogu esimehe Martin Kuke sõnul on Tartu Südamekodu kujunenud Lõuna-Eestis oluliseks hooldusteenuse pakkujaks. “Koostöö EfTENiga võimaldab meil jätkata investeerimist keskkonda, kus eakad saavad elada väärikalt ja koduselt,“ lisas Kukk.

Nõudlus eakatekodukohtade ja just Südamekodusse väga kõrge. “Meil on Tartu Südamekodus hetkel järjekorras üle 500 inimese. See number näitab, et vajadus kvaliteetse hooldusteenuse järele Lõuna-Eestis on väga suur. Iga täiendav eakatekodukoht tähendab üht inimest ja üht peret, kellele saame pakkuda kindlustunnet ja tuge,” selgitas Martin Kukk.

Uues kahekorruselises hooneosas valmivad ühe- ja kahekohalised toad eri vajadustega dementsussündroomiga inimestele. Uus maja ühendatakse olemasoleva hoonega ja tekib suurte akende ja hea vaatega ühenduskoridor, kuhu sisustatakse mugav istumis- ja kohtumisala. Juurdeehituse keskel on suur avatud ala, kus toimuvad söömine, ühistegevused ja sisustatakse elutuba.

Tartu Südamekodusse värvatakse ja koolitatakse juurde spetsiaalselt vastava ettevalmistusega spetsialiste, et pakkuda dementsussündroomiga inimestele haiguse eripärasid arvestavat hooldust. Uus maja pakub ka personalile kaasaegseid ja turvalisi töötingimusi, mis on kvaliteetse hooldusteenuse üheks eelduseks.

Tartu Südamekodu asub Raadil, Eesti Rahva Muuseumi vahetus läheduses. Koostöös EfTENiga rajatud hoone esimene etapp avati 2024. aastal ning 2025. aastal lisandus hooneosa dementsussündroomiga inimestele. Tänaseks on Tartu Südamekodu oluline osa piirkonna hooldusteenuste võrgustikust ning vastab kasvavale vajadusele kvaliteetsete hoolduskohtade järele Lõuna-Eestis. Tartu Südamekodu rajamisse ja arendamisse on seni kokku investeeritud kaheksa miljonit eurot.

Tartu Südamekodu on üks vähestest spetsiaalselt eakatekoduks projekteeritud hooneid Lõuna-Eesti piirkonnas, hoone on rajatud algusest peale eakate vajadusi silmas pidades, pakkudes ka toetavaid töötingimusi personalile.

Südamekodud on Eesti suurim eakate hooldusteenuse pakkuja – gruppi kuulub 12 eakatekodu üle Eesti, kus elab üle 1400 elanikku ning töötab üle 700 inimese. Grupi eakatekodud tegutsevad Tartus, Kärus, Piigastes, Lihulas, Värskas, Saaremaal, Kundas, Kohtla-Järvel, Valklas, Paides, Tallinnas Meriväljal ja Pirital. Lõppjärgus on ehitus Tallinnas Hiiul, kuhu tuleb Nõmme Südamekodu, mis saab olema grupi 13. eakatekodu, pakkudes turvalist ja tänapäevast kodu 170 eakale. Südamekodude eesmärk on rajada ja arendada elukeskkondi, kus on turvaline ja mugav vanaduspõlve veeta.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid

KV.EE: Kallid korterid ajavad keskmist pakkumishinda anomaalselt kiiresti üles

Kinnisvaraportaal KV.EEKinnisvaraportaali KV.EE vahendusel pakuti 01.2026 müügiks keskmiselt 4207 Tallinna korterit. Aastatagusega võrreldes on korterite müügipakkumist 5% võrra vähemaks jäänud.

Korterite müügipakkumiste arv väheneb eelkõige aktiivse korterituru tõttu. Suur hulk tehinguid korteriturul nopib pakkumist vähemaks, kuid pakkumise maht on endiselt ajaloolisest keskmisest mitte väga kaugel.

Tallinna korterite keskmine pakkumishind kinnisvaraportaalis KV.EE 01.2026 oli 3906 €/m² ehk aasta varasemast 8% rohkem. Märgatav müügikorterite hinnatõus ei viita kinnisvaraväärtuse kallinemisele. Hinnatõus ütleb, et portaalis KV.EE on rohkem uusi ehk kallimaid kortereid, mis ajavad pakkumiste keskmise hinna anomaalselt tempokalt ülespoole.

Näiteks on üldise pakkumiste arvu vähenemise puhul suurenenud Põhja-Tallinna korterite müügipakkumiste arv. Pakkumisi on portaali KV.EE aastaga juurde tulnud 5% ja nende keskmine hind on kasvanud 4593 €/m² peale ehk 12%.

Samaväärne Tallinna korteri tehingute ja pakkumiste hind on küll asunud pisut kosuma, kuid kaugeltki mitte 8-protsendilise määra lähedal.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Korter / müük: kuulutuste arv (tk) ja selle muutus (%) Korter / müük: kuulutuste hind (€/m²) ja selle muutus (%)
01.2025 01.2026 Muutus, % 01.2025 01.2026 Muutus, %
Haabersti 672 567 -16% 3 488 3 611 4%
Kadriorg 131 119 -9% 4 619 4 675 1%
Kesklinn 1 034 969 -6% 4 309 4 431 3%
Kristiine 307 388 26% 3 695 4 020 9%
Lasnamäe 609 493 -19% 2 555 2 732 7%
Mustamäe 465 438 -6% 2 955 3 117 5%
Nõmme 158 207 31% 3 008 3 598 20%
Pirita 143 105 -27% 3 898 4 245 9%
Põhja-Tallinn 822 862 5% 4 113 4 593 12%
Vanalinn 80 59 -26% 4 727 4 555 -4%
Tallinn 4 421 4 207 -5% 3 633 3 906 8%
Eesti 9 713 9 296 -4% 2 680 2 887 8%
Harjumaa 5 532 5 282 -5% 3 404 3 648 7%
Harku vald 105 113 8% 2 978 3 264 10%
Jõelähtme vald 54 60 11% 2 814 2 900 3%
Rae vald 180 145 -19% 3 101 3 096 0%
Saue vald 94 132 40% 2 278 2 626 15%
Viimsi vald 112 105 -6% 3 525 3 655 4%
Narva 326 145 -56% 713 689 -3%
Rakvere 87 102 17% 1 877 1 882 0%
Pärnu 781 756 -3% 2 914 2 965 2%
Tartu 883 945 7% 2 675 2 983 12%
Andmete allikas: portaal KV.EE

2026-02-25-Tallinna-korterite-keskmine-pakkumishind-kinnisvaraportaalis-KV.EE

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm