Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Swedbank: Noored eelistavad korterit järelturult, maja aga uuena

05.03.2026 Karel Hanni

Swedbanki kodulaenude statistika näitab, et alla 30-aastaste noorte koduostuvalikud on viimasel aastal mõnevõrra muutunud. Kui korterit ostes eelistatakse uusarenduste asemel üha enam järelturu kortereid, siis majade puhul on suund vastupidine – järjest sagedamini valitakse uusi või täielikult renoveeritud kodusid.

„Korterite puhul on muutus toimunud eelkõige uusarenduste arvelt. Kui varasemalt moodustasid uued korterid ligikaudu kolmandiku kõigist noorte tehtud tehingutest, siis möödunud aastal langes nende osakaal 24%-ni,“ ütles Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuhi Anne Pärgma.

Jätkuvalt ostetakse enim kortereid enne 2000. aastat ehitatud majadesse. Selles osas on muutus olnud minimaalne ning tehingute osakaal jäi 40% juurde. Enim on aga kasvanud aastatel 2000–2023 valminud korterite osakaal, ulatudes viimastel andmetel 36%-ni.

Pärgma sõnul joonistub sellest välja selge nihe uuemate, kuid mitte päris uute kodude poole. „See näitab, et järelturul on rohkem valikut, aga ka nõudlust. Lisaks pakub mõne aasta vanune või põhjalikult renoveeritud korter noortele sageli paremat hinna ja kvaliteedi suhet kui täiesti uus kodu,“ selgitas ta.

Mida uuem korter, seda suurem on keskmine laenusumma: kui enne 2000. aastat ehitatud korteri ostmiseks võetakse keskmiselt ligi 90 000 eurot laenu, aastatel 2000–2023 valminud korteri puhul umbes 170 000 eurot, siis uusarenduse puhul ligi 190 000 eurot.

Kuigi uusarenduste ostmiseks võetud laenusummad on jätkuvalt kõige suuremad, siis muutus aastatagusega on olnud kõige väiksem. Uusarenduste puhul on noorte keskmine laenusumma kasvanud vaid 5%. Samas järelturul on keskmised laenusummad kasvanud märksa kiiremini, sõltuvalt korteri vanusest 13–16%.

Maja ostes eelistatakse pigem uut

Majade puhul on pilt teistsugune. Noored ostavad varasemast märksa vähem enne millenniumit ehitatud maju ning üha sagedamini valitakse pärast 2000. aastat valminud või täitsa uusi maju.

Enne 2000. aastat ehitatud majad moodustasid möödunud aastal vaid 17% noorte majaostudest. Aastatagusega võrreldes langes selliste majade osakaal tervelt 22 protsendipunkti. Samal ajal on kasvanud nii uute kui ka aastatel 2000–2023 ehitatud majade osakaal, ulatudes vastavalt 44% ja 39%-ni.

Majade ostuks võetud laenusummad on kasvanud üsna ühtlases tempos kõikide ehitusaastate lõikes, suurenedes aastaga kuni 16%.

Korter ostetakse üksi, maja koos

Alla 30-aastastest noortest võtab kodulaenu veidi üle poole üksinda. Erinevus tuleb selgelt esile elamutüübi lõikes: kui korteri ostab üksinda ligikaudu kaks inimest kolmest, siis maja ostab üksinda sisuliselt vaid iga neljas noor. „See viitab, et majaost on noorte jaoks sagedamini ühine ja pikema vaatega otsus ning olulist rolli mängib ka majade kõrgem hind,“ selgitas Pärgma.

Kui enne 2000. aastat ehitatud majade keskmine laenusumma jääb noorte puhul 115 000 euro juurde, siis uuemate majade puhul 233 000 euro juurde. Päris uute majade keskmine laenusumma ulatub pea 241 000 euroni.

Tervikpilti vaadates on oluline märkida, et maju ostavad noored oluliselt vähem kui kortereid – ligikaudu üks maja nelja korteri kohta. Kõiki noorte kodulaene arvesse võttes jääb keskmine kodulaenusumma ligikaudu 140 000 euro juurde ning laenu võetakse nii korterite kui majade puhul keskmiselt 28 aastaks. Kui arvestada keskmist laenusummat ja perioodi, siis tähendab see enamasti 600–700 euro vahele jäävat igakuist laenumakset.

Kodu ostetakse sinna, kus on töökohad

Piirkondlikult suuri muutusi ei ole ning noored koduostjad koonduvad endiselt suurematesse keskustesse. Ligikaudu 60% kodudest ostetakse Tallinnasse või Harjumaale, 20% Tartumaale ning ülejäänud 20% mujale Eestisse. Swedbanki andmetel moodustavad alla 30-aastased noored ligikaudu veerandi kõigist panga kodulaenuklientidest ning nende osakaal on viimastel aastatel järk-järgult kasvanud.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Tänasest saab esmakordselt märkida Invego kontserni 9.5% intressimääraga võlakirju

05.03.2026 Adaur.ee

Eestis, Lätis ja Portugalis tegutseva kinnisvaraarenduskontserni Invego emaettevõte Invego Group OÜ alustab täna 9.5% intressimääraga võlakirjade avalikku pakkumist. Eesti, Läti ja Leedu investoritele suunatud pakkumise märkimisperiood lõppeb 20. märtsil, misjärel on võlakirjad kavas viia kauplemiseks Nasdaq Balti First North võlakirjanimekirja.

“Kontserni võlakirjade emiteerimine toetab kogu meie mahuka rahvusvahelise arendusportfelli stabiilset kasvu. Käesoleva aasta kahe esimese kuuga oleme alustanud Eestis Verve ja Lätis Tornakalna Terases elurajooni rajamist ning kokku on meil täna aktiivses arenduses ja avalikus müügis 12 erinevat elurajooni kolmes riigis,” kommenteerib Invego juht Kristjan-Thor Vähi ning lubab, et käesoleval aastal on oodata veel kahe uue mahuka arenduse avalikustamist. Invego müüs eelmisel aastal 183 uut kodu kokku 48 miljoni euro väärtuses. Lisaks edule elukondliku kinnisvara valdkonnas on Invegol arendustena viimase aasta jooksul valminud Tallinna kaasaegseim ärikvartal Krulli Park ning uus ärihoone Telliskivi asumis.

Pakkumise maht on 4 miljonit eurot, mida võib ülemärkimise korral suurendada kuni 8 miljoni euroni. Võlakirjade 4-aastase perioodi (2026–2030) vältel kuulub Invego grupi arendusportfelli kokku 21 projekti, mille raames on kavandatud ligikaudu 2400 kodu. Projektide hinnanguline kogumüügitulu ulatub 600,000,000 euroni koos käibemaksuga. Tegemist on geograafiliselt hajutatud ja eri arenguetappides projektidest koosneva portfelliga, mis tagab võlakirjaperioodi jooksul nähtava müügimahu ning võimaldab kapitali etapiviisiliselt ja efektiivselt suunata vastavalt ehitusgraafikutele ja turutingimustele.

Invego pakub kontserni taseme võlakirju esmakordselt. Kontserni kuuluva Invego Latvia OÜ eelmisel aastal toimunud võlakirjade emissioon pälvis investorite tugeva huvi, kui 2 038 investorit märkisid pakkumise kokku ligi neljakordselt üle.

Kontserni finantsaruandluse ühtlustamine ja konsolideerimine

2024. aastal läks Invego grupp üle rahvusvahelistele finantsaruandlusstandarditele (IFRS) ja koostas esmakordselt konsolideeritud majandusaasta aruande, lähtudes kapitaliturgude turupraktikast ning börsi- ja professionaalsete investorite ootustest. Selle käigus koondati kontserni ettevõtted ühtsesse konsolideerimisgruppi ning rakendati ühtsed arvestuspõhimõtted kogu grupis.

Kontserni varade maht on 31.12.2025 seisuga 184 miljonit eurot ning omakapital 49 miljonit eurot. Invego grupi juhtimise alla kuulub üle 60 ettevõtte, millest 2025. aasta lõpu seisuga kuulus konsolideerimisgruppi 55 ettevõtet.

„Investorid hindavad läbipaistvat aruandlust ja IFRS-i alusel koostatud konsolideeritud finantsaruandeid, mis annavad selge ülevaate kogu grupi finantsseisundist. On positiivne näha, et Invego on viinud aruandluse kontserni tasemele ning kohustub turustandardite kohaselt järgima võlakirjatingimustes sätestatud finantskovenante, sealhulgas hoidma likviidseid vahendeid vähemalt kahe järgneva intressimakse ulatuses ning tagama, et kohandatud omakapitalimäär oleks igal ajal vähemalt 20%,“ ütles LHV võlakirjade valdkonna juht Silver Kalmus.

Pakkumise olulisemad tingimused

Pakkumise maht: kuni 4 000 võlakirja, ülemärkimise korral õigus suurendada kuni 8 000 võlakirjani (nimiväärtus 1 000 eurot võlakirja kohta).
Tähtaeg: 4 aastat
Intressimäär: 9,5% aastas, fikseeritud; intressimaksed kvartaalselt (26.03, 26.06, 26.09, 26.12), esimene intressimakse 26.06.2026
Pakkumisperiood: 05.03 kell 10:00 kuni 20.03 kell 15:30
Pakkumise tulemuste avaldamine: 23.03.2026
Võlakirjade eeldatav arveldamine: 26.03.2026 (või sellele lähedane kuupäev)
Esimene eeldatav kauplemispäev Nasdaq Balti First Northil: 30.03.2026 (või sellele lähedane kuupäev)

Invego Group OÜ võlakirjade emissiooni korraldajaks on AS LHV Pank ja õigusnõustajaks advokaadibüroo TEGOS.

Pakkumise täpsemad tingimused on kättesaadavad aadressil: www.invego.ee/investor/volakirjad2026

Invego tutvustab ettevõtte lähiaastate plaane investorkohtumisel, mida saab veebiülekandes jälgida 11. märtsil kell 15:30 www.invego.ee/investor

Notice on the Public Offering of Invego Group OÜ Bonds

05.03.2026 Adaur.ee

Invego Group OÜ (registry code 16281679, address Telliskivi tn 51a, 10611 Tallinn, Estonia; hereinafter Invego Group) hereby announces a public offering of its unsecured bonds (the Offering). The Offering will be conducted on the basis of the information document published by Invego Group.

The Bonds are offered to retail and professional investors in Estonia, Latvia, and Lithuania only.

The main conditions of the Offering

Issuer	Invego Group OÜ
Order book name	INVG
Security type	Unsecured bond
ISIN	EE0000003655
Type of offering	Public offering to retail and institutional investors in Estonia, Latvia, and Lithuania
Issue volume	Up to EUR 4,000,000 (with the right to increase the issue volume up to EUR 8,000,000)
Issue price	EUR 1,000
Interest rate	9.5% per annum
Interest payments	Quarterly (26 June, 26 September, 26 December and 26 March)
Subscription period	5 March 2026 at 10:00 (EET) until 20 March 2026 at 15:30 (EET)
Publication of the results of the Offering	23 March 2026
Value Date	On or about 26 March 2026
Maturity Date	26 March 2030 (on or about, exactly 4 years form the value date)
Request for admission to trading	First North Bond List of Nasdaq Baltic
First trading day	On or about 30 March 2026
Arranger	AS LHV Pank
Sales Agents	Signet Bank AS, Evernord FMI UAB
Legal Adviser	TEGOS

Within the framework of the Offering, Invego Group is offering up to 4,000 unsecured Bonds with a nominal value of EUR 1,000 each, an expected maturity date of 26 March 2030 and a fixed interest rate of 9.5% per annum, payable quarterly. In the case of oversubscription, Invego Group has the right to increase the number of Bonds offered to up to 8,000 Bonds. The Bonds are offered at a price of EUR 1,000 per Bond.

The Bonds constitute unsecured debt obligations of Invego Group towards the investor. The obligations arising from the Bonds rank at least pari passu with all other unsecured debt obligations of Invego Group.

In accordance with the terms and conditions of the Bonds, Invego Group undertakes to publish its semi-annual and annual financial reports and to apply for admission to trading of the Bonds on the Nasdaq Baltic First North market.

The terms and conditions of the Bonds include financial covenants, including the obligation to maintain liquid assets in an amount at least equal to the next interest payment and to ensure that the adjusted equity ratio is at all times higher than 20% (adjusted equity ratio (%) = total equity / (total assets – bank loans)).

Further details of the Offering and related risk factors are described in the Information Document and in the terms and conditions of the Bonds.

Use of proceeds

Invego Group will direct the proceeds raised in the Offering towards financing the Group’s development portfolio in Estonia, Latvia, and Portugal. The capital will primarily be used to finance the construction and sales phases of projects under development in Estonia and Latvia, as well as to support project-based co-financing alongside bank financing and existing investors.

The proceeds will be used, among other things, to cover planning, design, marketing activities and construction equity contributions, thereby supporting the phased implementation of projects and growth in sales volumes.

Submission of subscription orders

In order to subscribe to the Bonds, an investor must have a securities account with an account operator of Nasdaq CSD SE Estonian branch (“Nasdaq CSD”) or with a member of the Nasdaq Riga or Nasdaq Vilnius stock exchange.

An investor wishing to subscribe to the Bonds during the Offering must submit a subscription order to the account operator managing the investor’s securities account during the subscription period and in accordance with the procedures established by the account operator.

By submitting a subscription order, the investor authorises the account operator to block the total transaction amount in the investor’s current account until settlement of the Offering or release of the funds in accordance with the Information Document and the terms and conditions of the Bonds.

The subscription order must contain at least the following information:

Holder of the securities account: investor’s name
Securities account number: investor’s securities account number
Account operator: name of the investor’s account operator
Issuer: Invego Group OÜ
Security: EUR 9.50 Invego Group bond 26-2030
ISIN code: EE0000003655
Number of securities: number of Bonds to be subscribed
Price per Bond: EUR 1,000
Transaction amount: number of Bonds subscribed × EUR 1,000
Counterparty to the transaction: Invego Group OÜ
Securities account of the counterparty: 99110681838
Account operator of the counterparty: AS LHV Pank
Value date: 26 March 2026
Type of transaction: “subscription” or “purchase”

Admission to trading of the Bonds

Invego Group OÜ has submitted an application to Nasdaq Tallinn AS for the listing and admission to trading of all Bonds issued under the Offering on the Nasdaq Tallinn First North Bond List. Although Invego Group will make every effort to ensure the admission to trading of the Bonds, admission to trading cannot be guaranteed.

Availability of the Information Document and the terms and conditions

The Information Document together with its summary and the terms and conditions of the Bonds has been made public and is available in electronic form on Invego’s website at:

Public Offering of Invego Group Bonds 2026

In addition, the Information Document and the terms and conditions of the Bonds are available through the information system of the Nasdaq Tallinn Stock Exchange.

Before investing in the Bonds, investors are requested to familiarise themselves with the Information Document and the terms and conditions of the Bonds in their entirety and, if necessary, consult with an expert.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Eduka kinnisvarakarjääri stardipakett

05.03.2026 Margot Toompark

Kas oled mõelnud karjäärile kinnisvaramaaklerina või soovid oma seniseid teadmisi täiendada? Kinnisvarakooli alustava kinnisvaramaakleri stardiprogramm annab sulle vajalikud teadmised ja praktilised oskused, et teha edukas algus kinnisvaravaldkonnas või viia oma senine tegevus uuele tasemele.

Programm on mõeldud sulle, kui:

plaanid alustada maakleritööd;
soovid omandada põhjalikke teadmisi juriidikast ja kinnisvaraturust;
tahad täiendada oma teadmisi hindamise, ehituse, planeerimise ja maksustamise valdkonnas;
soovid pakkuda klientidele professionaalset ja usaldusväärset teenust;
valmistud maakleri kutseeksamiks.

Stardiprogramm koosneb praktilistest koolitustest, kus käsitletakse kinnisvara hindamist, turundust, müügitehnikaid ja kliendisuhtlust.

Koolituste ajakava:

30.03-02.04.2026 Kinnisvaramaakleri ABC
14.04.2026 Kinnisvaraturu ülevaade 2026 II kvartal
22.04.2026 Kinnisvara müügikoolitus
29.04.2026 Kinnisvara hindamise ABC
04.-12.05.2026 Kinnisvara täiendkoolitus
07.05.2026 Üürikoolitus
15.05.2026 Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Koolitused toimuvad hübriidõppes – saad valida kontaktõppe Tallinnas koolitusklassis või osaleda mugavalt MS Teamsi vahendusel.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Baltic Horizon Fund announces results of the public offering

05.03.2026 Adaur.ee

The offering of new Baltic Horizon Fund units ended on 3 March 2026 at 16:00 (EET). The offering was directed only to existing investors, and the proceeds will be used to deleverage Baltic Horizon Fund’s portfolio and/or for asset enhancement expenditures.

As a result of the offering, a total of 83,013,636 new units will be issued, corresponding to approximately EUR 12.3 million in proceeds.

The units were allocated to existing investors based on the allocation principles communicated in the offering announcement on 17 February 2026 and the information document disclosed for the offering.

“We are grateful to all unitholders who participated in this public offering. With this new capital the fund will have the liquidity to proceed with the turnaround, as well as substantially reduce its most expensive debt”, commented Tarmo Karotam, Fund manager of Baltic Horizon Fund.

The fund manager will apply for all new units to be admitted to trading on Nasdaq Tallinn.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Mere puiesteel asuva Grand Avenue arhitektuurikonkursi võitis HG Arhitektuur

04.03.2026 Adaur.ee

Tallinnas Mere puiesteele valmiva uue äri- ja elamuhoone Grand Avenue arhitektuurikonkursi võitis arhitektuuribüroo HG Arhitektuur ideekavand „Bellevue“. Hoone, mida arendab US Real Estate, projekteerimisega alustatakse lähiajal ning ehituseni soovitakse jõuda 2027. aasta teises pooles.

US Invest nõukogu esimehe Urmas Sõõrumaa sõnul on arenduse näol tegemist huvitava väljakutsega: luua midagi, mis kaunistaks nii Mere puiesteed kui oleks ka vanalinna kaasaegne peegel. „Uus hoone hakkab paiknema tõeliselt erilises asukohas – kohas, kus ta peegeldab vanalinna ja samal ajal kaunistab kogu Mere puiesteed. Teeäärse hoonena ja seistes vanalinna vastas, on ta omamoodi pretensioonikas ja samas põnev väljakutse, mis rikastab kogu linnapilti ning lisab linna siluettile värskust,“ sõnas Sõõrumaa.

Uus kinnisvaraarendus on osa US Real Estate pikaajalisest arenduskooslusest Golden Line.

Grand Avenue arhitektuurikonkursi võitis ideekavand “Bellevue”, mille autorid on arhitektid Hanno Grossschmidt ja Tomomi Hayashi.

Hanno Grossschmidti sõnul oli eesmärk luua esinduslik ja ajatu hoone ning jätkata sarnast keelt nagu Mere puiestee äärsetel väärikatel majadel ning esindushoonetel Estonia teatri ja Saarineni maja kandis.

“Soov oli kaasaegsusega mitte vastanduda, vaid sellele sekundeerida. Ideekavandiga õnnestus detailplaneeringuga ette antud nurgeline ehitusmaht lahendada lihvitud ja loogiliste vormidega. Nõutud viimase korruse tagasiaste on pööratud isikupäraseks siluetiks ja hoonet vääristavaks “kupliks”, mis on kaugelt vaadeldav. Sama oluline on ka vaheldusrikas, hubane ja kutsuv tänavafrondi lahendus,” tõi ta välja.

Arhitektuurikonkurssi hinnanud US Real Estate’i žürii tõi võidutöö erilisusest rääkides esile arhitekti nägemuse lahendada oluline väljakutse: luua uus hoone, mis suhestub ajalooliselt tähtsa Mere puiestee keskkonnaga ning kannab tänapäevase südalinna väärtusi ka järgmistele põlvkondadele.

„Meie eesmärk on luua ajatu hoone, mis mõjub kaasaegselt ja väljapaistvalt, kuid samal ajal loomulikult väljakujunenud keskkonnas. Võidutöö oli selle kõige paremini saavutanud,“ sõnas žüriiliige, US Real Estate’i arendusjuht ja juhatuse liige Uko Paasik.

Grand Avenue ehitusega planeeritakse alustada 2027. aasta teises pooles ning selle prognoositav valmimisaeg on 2029. aasta lõpus.

Arhitektuurikonkursil pälvis teise koha arhitektuuribüroo Arhitekt11 ideekavand „Wake“, mille autor on Illimar Truverk, ning kolmanda koha arhitektuuribüroo DOKK Architects ideekavand „Malachite-Strada“, mille autor on Karl Kiisel.

Konkursi kolme parimat tööd tasustatakse järgmiselt: esimene koht 12 000 eurot, teine koht 10 000 eurot ja kolmas koht 8 000 eurot.

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

Bigbank: Esialgse hinnangu järgi kasvasid tarbijahinnad veebruaris 3,2%

04.03.2026 Raul Eamets

Harmoneeritud THI, mis võtab arvesse ka turistide kulutused Eestis kasvas Statistikaameti andmeil aastases võrdluses veebruaris 3,2%. Kui võrrelda jaanuariga, siis kuu aja jooksul oli hinnakasv 0,75% ehk hinnad kuu jooksul oluliselt ei muutunud.

Tegemist on esialgse hinnanguga, nädala lõpus tuleb THI indeks, mis täpsustab kiirhinnangu. Aasta võrdluses on kindlasti kasvanud energiahinnad ja toiduainete hinnad. Lisaks kergitab aasta näitajat eelmise suve käibemaksu tõus ning kevadel kerkinud tervishoiuteenuste hinnad. Kaks viimast tegurit taanduvad selle aasta teises pooles arvestusest välja. Samas jääb hinnasurvet hoidma maksuküüru kaotus ning palgakasv, mida sellel aastal veab avalik sektor.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Swedbank: Hinnad tõusid veebruaris teist kuud järjest

04.03.2026 Liis Elmik

Harmoneeritud tarbijahinnad kerkisid veebruaris jaanuariga võrreldes 0,8%. Aastataguse ajaga võrreldes kasvasid hinnad Eestis 3,2%. Aasta on alanud küllaltki hoogsa hinnatõusuga, sest kahe kuuga on hinnad kerkinud 1,5 protsendipunkti võrra.

Elektri börsihind püsis veebruaris jaanuarikuu tasemel ning seda mõjutas külm ilm. Nii jaanuari kui veebruari keskmine õhutemperatuur ulatus -8 kraadini, mis on keskmisest oluliselt madalam. Märtsi soojem ja tuulisem ilm peaks kaasa tooma elektri hinna languse.

Koolivaheaeg tõstis lennukipiletite ja reisipakettide hindu. Riided ja jalanõud kallinesid soodusmüükide lõppemise tõttu. Mootorikütuste maksumus tõusis nafta hinna kasvu tõttu.

Sõjategevus Lähis-Idas toob endaga kaasa energiahindade tõusu ning see sõltub sõjategevuse ulatusest ja pikkusest. Lühiajalise konflikti korral jääb mõju Eesti ja Euroopa hindadele ja majandustegevusele tagasihoidlikuks. Tasub meeles pidada, et energiahinnad moodustavad Eesti tarbimiskorvist umbes 15%.

Kokkuvõtlikult leiame, et 2026. aastal hinnatõus pidurdub. Swedbank prognoosib 2026. aasta hinnatõusuks umbes 3%. Kõige suurema panuse sellesse annavad toidu ja eluasemega seotud kulude kasv.

Adaur Grupp: korteritehingute kuukokkuvõte 02-2026

04.03.2026 Tõnu Toompark

Kokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv, keskmine hind, käive ja tehingute keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.

Andmed võivad statistika täpsustumisel vähesel määral muutuda.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Swedbank: Möödunud aasta majanduskasvu vedas valitsemissektor

03.03.2026 Tõnu Mertsina

Möödunud aasta viimase kvartali 0,7% majanduskasv jäi küll veidi alla meie ootuste, kuid 2025. aasta kokkuvõtlik 0,6% kasv vastas prognoositud numbrile.

Kui Eesti majandus pöördus kvartalite võrdluses kasvule möödunud aasta alguses, siis viimases kvartalis see taas vähenes. Samas oli tegemist tagasihoidliku langusega, mis võib andmete täpsustamise käigus muutuda. Aastases võrdluses on majandus kasvanud aga alates möödunud aasta teisest kvartalist – ehk kolm kvartalit järjest – ja Swedbanki tänavuse prognoosi järgi tuleb selle aastane SKP kasv möödunud aastast tublisti tugevam.

Maksulaekumistel suurem mõju majanduskasvule

Kuigi möödunud aastal kasvas SKP püsivhindades 0,6%, siis juurde loodud lisandväärtus ilma maksudeta suurenes vaid 0,3%, samas kui maksud (peamiselt käibemaks ja aktsiisid) koos subsiidiumidega kasvasid 2,9%. Maksude kasvu vedas käibemaksu suurenemine. Nii oligi lisandväärtuse kasvu mõju SKP-le vaid kolmandik ja maksud andsid kaks kolmandikku.

Hinnangut möödunud aasta majanduskasvu kohta halvendab aga asjaolu, et ettevõtete, nii mittefinants- kui finantsettevõtete, lisandväärtus vähenes ja majanduskasvu vedas valitsemissektor. Möödunud aastal jätkus ka inflatsiooniga kohandatud eratarbimise vähenemine.

Ka investeeringute kasvu taga oli peamiselt valitsemissektor, kusjuures selle sektori investeeringud suurenesid enim masinatesse ja kaitseotstarbelisse põhivarasse. Samuti suurenesid majapidamiste investeeringud kinnisvarasse. Ettevõtete investeeringud tegid möödunud aasta viimases kvartalis küll tugeva tõusu, kuid need jäid aasta kokkuvõttes, vaatamata soodsamatele intressimääradele ja majandustingimuste aeglasele kosumisele ikkagi langusesse.

Kolmeaastase languse järel pöördus töötlev tööstus tõusule

Kui vaadata tegevusalasid, tuli suurim panus majanduskasvu töötlevast tööstusest ning infost ja sidest. Kõige enam pidurdas majanduskasvu aga hulgi- ja jaekaubanduse vähenemine, kusjuures suurim mõju tuli mootorsõidukite müügi kukkumisest. Kuigi töötlev tööstus näitas möödunud aastal taas tugevat kasvu, ei suutnud see kaugeltki tasa teha kolm aastat kestnud langust ja selles loodud lisandväärtuse maht jäi ikkagi 2021. aastaga võrreldes oluliselt väiksemaks.

Suurema kodumaise nõudluse kõrval aitas töötleva tööstuse lisandväärtust kasvatada ka paranenud nõudlus välisturgudel – kaupade ekspordimaht suurenes 4%. Ka teenuste eksport näitas tugevamat, ligi 6% kasvu.

Maksuküüru kaotamine ja suuremad investeeringud ergutavad majandusaktiivsust

Eesti majanduse üldine kindlustunne on 2023. aasta lõppu jäänud põhjast paranemas, kuid see pole veel pikaajalise keskmiseni jõudnud. Kindlustunde paranemine on aga eelduseks tarbimise ja investeeringute kasvule.

Selle aasta alguses kaotatud maksuküür ja tulumaksuvaba miinimumi tõstmine ning pensionide ja alampalga tõus parandavad majapidamiste ostujõudu ja ergutavad tarbimist. Tänavu jaanuaris näitas jaekaubandusettevõtete müügimaht küll juba kiiret, 8% kasvu, kuid enam kui pool sellest tuli mootorikütuse müügiga tegelevatest ettevõtetest. Sellele vaatamata, oli tegemist korraliku tõusuga. Meie hinnangul hakkab maksuküüru kaotamine tarbimist ergutama järk-järgult.

Tulumaksumuudatustest lisanduv kogu raha ei lähe ainult tarbimisse. Osa sellest investeeritakse ka kinnisvarasse ja väärtpaberitesse, kasutatakse kohustuste refinantseerimiseks ning suunatakse hoiustesse. Lisaks suurendab valitsus sel aastal ja ka lähiaastatel oluliselt kaitse- ja taristuinvesteeringuid. Seega peaks ka tänavu tulema valitsemissektorist majanduskasvule oluline mõju.

Välisnõudlus paraneb, kuid väliskeskkonnas on riske veel palju

Kui tänavust majanduskasvu toetab peamiselt kodumaise nõudluse paranemine, siis tasapisi on kosumas ka välisnõudlus. Prognoosime Eesti suuremate kaubanduspartnerite majanduskasvu paranemist, mis lubab meie ekspordisektoril rohkem müüa. Samas, väliskeskkonnas on ebaselgust ja riske veel palju, mis võivad ekspordikasvu ka pidurdada.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Coop Pank: Üha rohkem eelistavad eestlased kodu osta üksinda

03.03.2026 Adaur.ee

Eesti inimesed võtavad kodulaenu üha sagedamini üksinda. Kui varasemalt oli tavapärane, et kodu soetati koos kaaslasega, siis praegu näevad pangad järjest rohkem neid kliente, kes on suutelised ja koguni eelistavad kodu osta just iseseisvalt.

Coop Panga andmed näitavad, et kui 2020. aastal võtsid kahekesi laenu 38% kõigist kodulaenutaotlejatest, siis 2025. aastaks langes see osakaal 28%-ni. Ühest küljest peegeldab see nii inimeste kasvanud võimalusi ja teadlikumaid valikuid kui teisalt ka regionaalseid erinevusi kinnisvaraturul.

„Kui sissetulekud seda lubavad ja omafinantseeringut on ka piisavalt, siis eelistavad Eesti inimesed osta kodu sageli üksinda, kuna see annab neile suurema kindlustunde ja otsustusvabaduse,“ selgitab Coop Panga kodulaenude äriliini juht Karin Ossipova.

Inimesed, kelle sissetulek on stabiilne ja piisav, näevad järjest enam, et nad ei pea kodu soetamiseks kedagi teist enda kõrvale kaasama. Ta toob välja, et sageli soovitakse hoida rahakotid lahus ning ise vastutada oma vara ja kohustuste eest. „Iseäranis kehtib see selliste suurte varade puhul nagu oma kodu ja kinnisvara üldiselt,“ lisab ta.

Nooremate inimeste puhul mängib rolli ka see, et omafinantseering tuleb tihti vanemate või sugulaste abiga, mistõttu soovitakse, et ostetav kodu jääks ainuomandisse.

Lisaks kindlustundele on eestlased ka teada tuntud oma iseseisvuse poolest ehk soovitakse pigem ise hakkama saada. Ka ei taheta täisealisena elada vanemate või teiste perekonnaliikmetega koos nagu on tavaline Lõuna-Euroopas.

Ta toob välja, et kuigi kaaslasega kodu soetamine pole kuidagi tehniliselt keerulisem, eeldab see suuremat usaldust ja põhjalikumalt läbi mõeldud kokkuleppeid, eriti olukordades, kus suhted võivad kunagi halvemaks pöörduda.

„Headel aegadel ei taha me tihti mõelda selle peale, mis saab siis, kui olukord muutub. Üksinda kodulaenu võttes on vähemalt see kindlustunne olemas, et oma kodu jääb enda kätte ja ei pea hakkama tegelema sellega seotud tülide lahendamisega,“ lisab ta.

Samuti on praktikas ka olukordi, kus kaaslaenusaaja lisamine ei ole mõistlik. Näiteks ei pruugi elukaaslase sissetulek vastata panga nõuetele või võib varasem maksekäitumine olla problemaatiline. „Lisaks võib probleeme tekkida kui kodulaenu soovitakse võtta koos inimesega, kellel on lühiajaline elamisluba, mis ei anna pangale kindlustunnet, et mõlemad osapooled saaksid pikaajaliselt tagasimaksetesse panustada,“ sõnab ta.

Nendes olukordades on laenuvõtjal targem juba varakult arvestada sellega, et kodu ostetakse ja kodulaenu võetakse ühele inimesele vastavalt tema võimalustele.

Pangad annavad julgemalt laenu ka üksinda taotlejatele

Kui vaadata ajas tagasi, siis ei ole üksi kodulaenu võtmine alati olnud nii tavapärane ega kättesaadav kui täna. Varasemalt on pangad olnud ettevaatlikumad ning üksikisiku võimalused kodulaenu saada sõltusid rohkem perekonnaseisust ja laiemast tugivõrgustikust, eriti kui taotlejal on olnud ka lapsi. „Negatiivsemate näidetena võis tulla ette olukordi, kus lastega laenutaotlejal soovitati leida partner, kellega koos kodulaenu võtta. Õnneks on need ajad juba möödanik,“ sõnab Ossipova.

Tänaseks on pangad tunduvalt varmamad ka üksinda kodulaenu taotleva inimesega koostööd tegema ja leidma lahendusi, mis arvestaks konkreetse inimese sissetulekute, kohustuste ja soovidega. „See on avanud ukse neile, kes soovivad ja suudavad kodu soetada iseseisvalt sõltumata sellest, kas nad on vallalised, elavad koos partneriga või kasvatavad lapsi üksi.“

Esimene kodu kui teadlik vaheetapp

Kuigi kahekesi koos laenu võttes on riskid madalamad nii laenuandja kui ka laenuvõtja jaoks, võib ka üksi laenamisel olla mitmeid eeliseid. „Kui laenumakseid on sageli kahest sissetulekust kergem maksta kui ühest, siis vara müües ei pea üksinda laenu võtnud inimene oma müügitulu kellegagi jagama ega vaidlema, kui palju keegi on panustanud kodu soetamisse,“ toob Ossipova näiteks.

Kui kodu ostetakse üksinda elamiseks, siis saab üldjuhul vaadata ka väiksemat pinda. „Väiksemad korterid on odavamad ehk nende ostmiseks on vaja väiksemat omafinantseeringut ja ka igakuised laenumaksed tulevad madalamad. Enamasti on need ka hüppelauaks järgmise kodu ostmisel. Aja jooksul vajadused muutuvad ning näiteks peret luues kasutatakse n-ö stardikodu lisatagatisena või teenitakse korteri müügist piisavalt, et lubada endale uut ja suuremat kodu,“ näitlikustab Ossipova.

Kodulaenutaotlejad, kes soovivad osta kinnisvara terve perega elamiseks, kipuvad rohkem vaatama soodsamat järelturu kinnisvara, sh remonti vajavaid kortereid ja maju. „Suurema pere vajadustele vastava kodu ostmiseks aga tuleb juba sagedamini minna laenu taotlema koos kaaslasega,“ lisab ta.

Peamiseks takistuseks üksinda kodulaenu võtmisel saab enamasti piisava sissetuleku või omafinantseeringu puudumine. „Palgad on Eestis viimastel aastatel sõltuvalt sektorist märgatavalt tõusnud ning see on andnud ka paljudele võimaluse mõelda kinnisvara soetamisele ilma kaaslaenutaotlejate. Samas ei ole taolisi võimalusi kõigil – eriti on murekohad noortel ja neil, kes soovivad soetada kinnisvara Tallinnasse või Tartusse,“ tõdeb Ossipova.

Nii üksinda kui koos kaastaotlejaga kodulaenu võttes on võimalik kasutada ära ka erinevaid riiklikke käendusi ja toetusi, näiteks EISi eluasemelaenu käendust, EISi maapiirkonna eluasemelaenu käendust ja MESi eluaseme kaaslaenu.

Kodu ostmine on lihtsam äärelinnas ja väikeasulates

Sissetulekute ja omafinantseeringu juures tuleb arvestada ka kinnisvarahindadega, mis erinevad Eestis piirkonniti märgatavalt. See mõjutab ka otseselt seda, kui realistlik on kodu soetada ühe sissetulekuga.

Tallinnas on ühest küljest kõrgemad palgad, aga teisalt ka kallim kinnisvara. See suunab üksinda kodu ostjaid tegema kaalutletud valikuid. Sõltuvalt sissetulekutest tähendab see uusarendustes sageli ühe- või kahetoalise korteri valimist, vanemates, aga renoveeritud majades ka suuremaid kahe-, kolme- või neljatoalisi kortereid.

„Tallinna ümbruses ehk n-ö kuldses ringis olevates asulates on kinnisvara hinnad sageli soodsamad kui pealinnas, kuid ligipääs töökohtadele ja teenustele sarnane tänu Tallinna lähedusele,“ sõnab Ossipova. Mida kaugemale minna Tallinnast ja teistest suurematest keskustest, seda soodsamaks läheb ka hinnatase, mis avab rohkematele inimestele võimaluse soetada kodu üksinda, ilma et peaks tegema suuri järeleandmisi elukvaliteedis.

Rahandusministeerium: Eelmisel aastal jäi Eesti majanduskasv mõõdukaks

03.03.2026 Madis Aben

Eesti majanduse maht eelmise aasta jooksul tasapisi kasvas, olles neljandas kvartalis aastatagusest 0,7% suurem. Erasektori tööhõive vähenes, kuid palgakasv püsis avaliku sektori omast kiirem.

Majanduse ja tarbijate kindlustunne on alates suvest märgatavalt paranenud, kuid tarbimisaktiivsus jäi ka aasta lõpus tagasihoidlikuks. Siiski kasvasid vaba ajaga seotud kulutused.

Eesti majanduskasv jäi 2025. aasta lõpus prognoosidele veidi alla. Lootust kiiremale kasvule on juba paar aastat andnud majanduse üldine kindlustunne, mis hakkas meil stabiilselt paranema 2024. aasta algul. Kui Rootsis, Lätis ja Leedus on majanduskasv tugev, siis Soome ei toeta endiselt Eesti majanduse taastumist.

Majanduse struktuuri vaadates jätkus eelmisel aastal juba mitu aastat kestnud töötajate arvu vähenemine töötlevas tööstuses. Samuti kahanes mullu hõive kaubanduses, mille oluliseks põhjuseks oli automüügi järsk pidurdumine. Palgatulu ja kasumid eelmisel aastal töötlevas tööstuses siiski kasvasid, samuti kutse-teadustegevuses ja IT-sektoris. Hästi on läinud ka vaba aja sisustamisega seotud ettevõtlusel.

Viited elujärje edenemisele

Eelmisel aastal ületas erasektori keskmise palga kasv avaliku sektori oma. Eelneval kahel aastal on olnud vastupidi. Seega on erasektor suutnud keerulistel aegadel säilitada kiire palgakasvu, kuid mitmel tegevusalal toimus see kasumlikkuse ja töötajate arvu vähenemise arvelt. Tervishoius, hariduses ja avalikus halduses – kuhu alla käib ka sise- ja välisjulgeolek –, on tööjõuvajadus kasvanud, kuid riigieelarve pingelise seisu tõttu on keskmise palga kasv seal aeglustunud.

Vaatamata tagasihoidlikele majanduskasvu numbritele võib siiski näha kaudseid märke elanike heaolu paranemisest. Kuigi eratarbimine tervikuna eelmisel aastal ei kasvanud, suurenes oluliselt vaba ajaga seotud kaupade ja teenuste tarbimine.

Kuigi see kasv ei tarvitsenud jaguneda elanike vahel ühtlaselt, näitab see siiski, et vähemalt Eestis tervikuna said inimesed lubada endale rohkem kui ainult hädavajalikku. Ühtlasi kasvasid kiiresti ka Eesti elanike kulutused välismaal. Selline muutus tarbimise struktuuris viitab elujärje edenemisele.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

Eesti Pank: Majanduskasv oli neljandas kvartalis tagasihoidlik

03.03.2026 Kaspar Oja

Eesti SKP kasvas statistikaameti hinnangul mullu neljandas kvartalis aastataguse ajaga võrreldes 0,7%, aga kahanes kolmanda kvartaliga võrreldes 0,1%. Kuigi majandus kasvab, pole järsku paranemist tulnud ning kasv on varasemate aastatega võrreldes tagasihoidlik.

Eratarbimise vähenemine peegeldas riigi kokku tõmbava eelarvepoliitika mõju: 2025. aasta eelarvepuudujääk oli prognooside põhjal väiksem kui 2024. aastal. Suurem osa neljanda kvartali inflatsioonist tuli maksutõusudest ja see pidurdas tarbimist. Harmoneeritud tarbijahinnaindeksi põhjal oli neljandas kvartalis hinnatõus aasta arvestuses 4,4%. Ilma maksutõusudeta kasvasid hinnad vaid 1,8%. Kaubagruppidest tõusis esile transpordiga seotud tarbimise kahanemine, mille tingis eeskätt see, et sõidukeid osteti vähem. Aasta varem ehk 2024. aasta lõpus osteti mäletatavasti automaksu ootuses eriti palju sõidukeid.

Eelarvepoliitika mõju tarbimisele peaks 2026. aastal pöörduma. Esiteks taandub aasta jooksul hinnatõusust järk-järgult välja maksutõusude mõju. Teiseks toetab majapidamiste sissetulekute kasvu nüüd maksuküüru kaotamine, mille tõttu kasvab keskmine netopalk palju kiiremini kui keskmine palk tervikuna.

Investeeringud kasvasid neljandas kvartalis laiapõhjaliselt, kui jätta kõrvale transpordivahendid, millesse tehtud investeeringud kahanesid. Investeeringud teistesse tootegruppidesse nagu masinatesse ja seadmetesse ning ehitistesse kasvasid. Suurenesid nii ettevõtete kui ka valitsemissektori investeeringud.

Ehkki neljanda kvartali nõudlus vastas laias laastus sellele, mida prognoosis oodati, jäi majanduskasv siiski arvatust veidi tagasihoidlikumaks, sest nõudlust rahuldati olemasolevatest varudest ja tootmist suurendati oodatust vähem. Varusid vähendati neljandas kvartalis ligi 4% ulatuses SKPst.

Tegevusalati panustasid majanduskasvu ekspordiga seotud tegevusalad, nagu töötlev tööstus, IT ja äriteenused. Siseturule suunatud harudes, nagu ehitus ja avalikud teenused lisandväärtus pigem kahanes. Ekspordi maht suurenes aastaga ligi 5%, kusjuures Euroopa Liidu riikidesse suunduva ekspordi kasv oli 6% lähedal.

Edaspidi peaksime nägema mõningat SKP kasvu kiirenemist, kui eelarvestiimuli mõju tarbimisele muutub nähtavamaks ja kogu Euroopa kaitsekulutuste kasv suurendab nõudlust Eesti sihtturgudel.

1Partner: Kuuülevaade: kinnisvaratehingute arv veebruaris kasvas

03.03.2026 Adaur.ee

Veebruaris tehti Tallinnas korteritega 651 ostu-müügitehingut ning korterite keskmine ruutmeetri hind ulatus 3145 euroni, kommenteerib 1Partner Kinnisvara analüütik Elia Vääri. Kalleim korter müüdi veebruaris 1 620 984 euroga.

Möödunud kuul müüdi Tallinnas 651 korterit, mida on ligi 4% rohkem võrreldes jaanuarikuu 627 korteritehinguga. “Kui arvestada pelgalt tööpäevade arvu järgi, siis ületab veebruari 34 tehingut päeva kohta jaanuarikuu 30 tehingut koguni 13% võrra, mis näitab mõõdukat kasvu päevapõhises arvestuses, ent üldine tehinguaktiivsus püsib jätkuvalt tagasihoidik,” räägib 1Partner Kinnisvara analüütik Elia Vääri.

Korterite keskmine ruutmeetri hind ulatus veebruaris 3145 euroni, mis on veidi vähem kui jaanuaris, mil keskmine ruutmeetri hind kerkis mitme aasta rekordtasemele ja ulatus 3192 euroni. “Kui vaadata pikemat trendi, siis pikka aega kõikus korterite keskmine ruutmeetri hind 3000 euro ümber, kõikudes kuude lõikes sellest piirist veidi üles- ja allapoole. Praeguseks on keskmine hind püsinud pool aastat üle 3000, mis viitab hinnataseme püsimisele kõrgel tasemel,” selgitab Vääri.

Lõppenud kuul toimus Tallinnas kokku 810 kinnisvara ostu-müügitehingut (jaanuaris 806), samas langes kinnisvaratehingute koguväärtus võrreldes jaanuariga ligi 28%, ulatudes veebruaris 137 miljoni euroni. Lisaks müüdi kuu jooksul 12 hoonestatud elamumaa kinnistut ja 2 elamumaa krunti, kalleim kinnistu vahetas omanikku 1 525 000 euro eest.

1Partner Kinnisvara avaldab iga kuu alguses värskeima kinnisvaratehingute turuülevaate. 1Partner Kinnisvara kodulehel on Tallinna kinnisvaratehingute hinnavõrdluse graafik, kust leiab lihtsa ülevaate pinnaühiku maksumuse igakuistest muutustest ka linnaosade kaupa.

1Partner on enam kui 20-aastase kogemusega Baltimaade juhtiv kinnisvaragrupp, mille esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Riias ja Vilniuses. 1Partner grupp pakub kinnisvara vahenduse, hindamise, ehituse, arenduse, halduse ja investeeringute juhtimise teenust. 1Partner kinnisvaragrupp on maailma suurima kommertskinnisvara nõustamisettevõtte JLL (Jones Lang LaSalle) ametlik koostööpartner Baltikumis.

EfTEN Real Estate Fund AS-i Läti tütarettevõtte müügi lõpule viimine

03.03.2026 Adaur.ee

EfTEN Real Estate Fund AS viis lõpule tütarettevõtte EfTEN Krustpils SIA (uus ärinimi ROLANDS S, SIA), mis omab DSV logistikahoonet Riias, 100%-lise osaluse müügitehingu.

Varasemalt, (s.o 10.02.2026) teatas fond tütarettevõtte müügilepingu sõlmimisest. Müügilepingus kokkulepitud omandi üleandmise sõlmimise eeldused on täidetud. Fondile laekub tehingust kokku 5,6 miljonit eurot, mida kasutatakse uute investeeringute tegemiseks.