Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

27/09/2017 toimub selle sügise esimene “Riiklik järelevalve ehitise ja ehitamise üle”

22.09.2017 Margot Toompark

27/09/2017 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Riiklik järelevalve ehitise ja ehitamise üle“. Lektor on advokaadibüroo Teder Law jurist Martina Proosa.

Koolituse “Riiklik järelevalve ehitise ja ehitamise üle” sihtrühm on:

kohalikud omavalitsused ja teised riikliku järelevalve läbiviijad, kelle ülesandeks on ehitiste ja ehitamise ohutuse ja nõuetele vastavuse kontrollimine;
kinnisvaraarendajad;
kinnisasja omanikud jt.

Koolitus annab riikliku järelevalve tegemiseks vajalikke teadmisi. Muu hulgas saab teada:

millal algatada järelevalvemenetlus ja millal mitte;
mida järelevalvemenetluses saab kontrollida;
kuidas õigesti ja tulemuslikult järelevalvemenetlust läbi viia;
millised võimalused on riikliku järelevalve läbiviijal rikkuja korrale kutsumiseks.

“Riiklik järelevalve ehitise ja ehitamise üle” toimub 27/09/2017 kell 10.00-15.30 Tallinna kesklinnas.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Eesti Pank: Majandus seilab pärituules

21.09.2017 Eesti Pank

Praeguseks saavutatud majanduse kasvutempot ei õnnestu kaua hoida
Positiivne on ettevõtete investeeringute mahu kasv ja kasumite suurenemine
Surve tööjõukulude kasvuks on pigem suurenenud
Ehitussektoris on ülekuumenemise oht, mis võib edasi kanduda ka ülejäänud majandusse

Eesti majanduskasv oli 2017. aasta esimesel poolel hoogne ja jõudis teises kvartalis pea 6%ni. Kasvule aitas kaasa eksporti soodustav väliskeskkonna paranemine, kuid sellest suurem oli siiski sisenõudluse mõju. Majanduse sedavõrd jõuline kasv on rõõmustav, kuid mitmed näitajad osutavad, et Eesti majandus ületab pikema-ajaliselt jätkusuutlikku taset ja peagi järgneb kasvu aeglustumine. Ettevõtted on tootmisvõimsust juba mõnda aega rakendanud tavapärasest intensiivsemalt ja surve tööjõukulude tõusuks püsib tööjõupuuduse tõttu tugev, täitmata ametikohtade hulga suurenemine viitab isegi pingsamale olukorrale tööturul kui aasta alguses. Lisaks eelnevale on viimasel ajal tuntavalt hoogustunud ka tootmis- ja tarbijahindade kasv. Kõik see väljendab üheselt, et praeguseks saavutatud majanduskasvu tempo ei saa kaua kesta.

Siiski pole praegu põhjust arvata, et majandus on laialdaselt ülekuumenenud, sest tegevusalade lõikes on pilt üsna erinev. Osaliselt on majanduskasvu kiirenemine tulnud varem raskuste käes vaevelnud tegevusalade, põlevkivitööstuse ja energiatootmise paremast käekäigust, mille puhul saab rääkida tootmismahtude taastumisest. Enamikku tegevusaladest iseloomustab mõõdukas elavnemine. Kaubanduses on kasvutsükkel seevastu väga tugev ja ülekuumenemine ohustab pea maksimumvõimsusel töötavat ehitussektorit. Ehituses on tsükliline kõrgseis tuntavaim, sest ajaliselt on kokku langenud nii ettevõtete, majapidamiste kui ka valitsemissektori suurem nõudlus ehitusteenuste järele.

Varasemastel aastatel languses olnud ettevõtete investeeringud aasta esimesel poolel suurenesid, andes lootust selleks, et varem kannatada saanud kasvupotentsiaal uuesti kiireneks. Teises kvartalis oli märkimisväärne seegi, et ettevõtted suutsid ulatuslikust tööjõukulude tõusust hoolimata suurendada ka kasumeid. See sai osaliselt võimalikuks tänu sellele, et välisturgudel on hinnakasv kiirenenud ja toodangu hinda on olnud kergem tõsta. Kuid see, kas kasumite kasv ka kestma jääb, sõltub sellest, milliseks kujuneb lähemal ajal ettevõtete tootlikkuse kasv. Investeeringute kasvu jätkudes võib siiski eeldada, et see suurendab ka tootlikkust.

Majapidamiste kulutusi eluasemele ja kinnisvarainvesteeringutele hoogustab sissetulekute kiire kasv. Hüvitised töötajatele suurenesid teises kvartalis üle 8%, keskmine brutokuupalk 6,8%. Samas on majapidamised tarbimist siiski pigem vaos hoidnud – säästud on suurenenud rohkem kui tarbimine. Kuna järgmise aasta algusest rakendub tulumaksureform, võiks netotulude tõusu ootus tingida tarbimiskulutuste suurenemist juba praegu, sest majapidamiste kindlustunne tuleviku suhtes on väga tugev. Seda pole aga juhtunud. Käitumine, mis viitab sellele, et kulutusi eelistatakse suurendada pigem tasapisi, on positiivne, kuna see hoiab ka majanduskasvu stabiilsemana.

Kolmanda kvartali kohta praeguseks teada olevad andmed ei ennusta veel kasvu olulist rahunemist, mis tähendab, et majandus töötab endiselt üle oma võimete. Riigi eelarvepoliitika peaks sellises olukorras juhinduma majanduse tasakaalustamise vajadusest, sest ülekuumenemine üksikutel tegevusaladel võib üle kanduda ka ülejäänud majandusse. Majanduskasvu suur kõikumine, mille poolest Eesti on Euroopas silma paistnud, on sotsiaalselt kulukas, toob endaga kaasa ressursside (kapitali ja tööjõu) ebaefektiivse paigutuse, suurendab ettevõtete ja majapidamiste ebakindlust ning vähendab majanduse usaldusväärsust ja pikaajalist kasvuvõimet.

Eesti Pank koostab Eesti majanduse ülevaate neli korda aastas. Juunis ja detsembris avaldab keskpank selle koos järgmise kahe aasta majandusprognoosiga ning märtsis ja septembris avaldab majanduse ülevaate ilma prognoosita.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Eventus Ehitus OÜ ja NOBE ehitavad 3,8 miljoniga Smarteni logistikakeskuse III etapi

21.09.2017 Tõnu Toompark

Eventus Ehitus OÜ ja NOBE sõlmisid lepingu Nordassets OÜ-ga Rae valda AS-ile Smarten Logistics logistikakeskuse III etapi projekteerimiseks ja ehitamiseks. Lepingu maksumus on ligi 3,8 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.

Tallinn-Tartu maantee vahetusse lähedusse, Rae valda rajatavas Smarteni logistikakeskuses saab kokku olema 42 500 ruutmeetrit kaasaegset laopinda. Esimene, 17 000 m2 suurune laohoone valmis 2015. aasta jaanuaris, selle laiendus valmis 2017. aasta veebruaris ning kolmas 12 500 m2 suurune etapp valmib 2018. aasta suvel.

„Vajadus Smarten Logistics’i III etapi ehitamise järele tekkis teistest väiksematest Smarteni käsutuses olevatest laopindadest loobumine,“ ütles tellija Nordassets OÜ esindaja Laur Kivistik. „Üürniku eesmärk on koondada kõik teenused kahte suurde kompleksi Assakul ja Rukki teel, mille kaudu loodab saavutada suuremat efektiivsust ja sünergiat oma igapäevasele tegevusele,” ütles Kivistik.

Eventus Ehitus OÜ juhataja Lauri Kaska sõnul on Smarteni Logistikakeskus oma 42 500 ruutmeetrise mahuga olulisel kohal ettevõtte referentsiportfellis, mistõttu ei tehta ka kolmanda etapi
tööde teostamisel endale vähimatki allahindlust. „Heade klientide usalduse hoidmine on meie esmane eesmärk. Leping järjekordse laienduse ehitamiseks on ausaks tagasisideks selle kohta, et püsime õigel rajal,“ sõnas Lauri Kaska.

„Varasem koostöö on olnu nii tellija kui ka ehituspartneri Eventus Ehitusega Smarteni Logistikakeskuse I ja II etapi tööde puhul töine ja sujuv – III etapi tööde alustamine sama meeskonnaga on sellele kinnituseks,“ ütles NOBE juhatuse liige Magnus Velling. „Ehitus võib tegelikkuses ka lihtne olla, eriti kui ehitada toimiva meeskonnaga samale kliendile samasugust asja,“ lisas Magnus Velling.

Smarten Logistics’i Rukki tee 1 asuva III etapi ehitusega alustatakse oktoobris 2017.

Eventus Ehitus OÜ on 2005. aastal asutatud ehituse peatöövõtu ja projektijuhtimisega tegelev ettevõte.

NOBE ehk Nordecon Betoon OÜ on aastast 2000 ehituse peatöövõtu ja betoonitöödega tegelev ettevõte, mis pakub ehituse täisteenust projekteerimisest hoone valmimiseni. Alates aprillist 2017 kasutab ettevõte kaubamärki NOBE. NOBE annab tööd ligi 155 inimesele.

AS Smarten Logistics on Eesti kapitalil põhinev suurim kolmanda osapoole logistika (3PL) teenusepakkuja Eestis. Ettevõte opereerib uutes ja modernsetes laohoonetes, mille üldpind on praegu rohkem kui 50 000 ruutmeetrit.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Nordecon Betoon sõlmis ehituslepingu Omniva logistikakeskuse ehitamiseks

21.09.2017 Tõnu Toompark

Nordecon AS kontserni kuuluva ettevõtte Nordecon Betoon OÜ (brändinimi NOBE) ja Eventus Ehitus OÜ konsortsium sõlmis Omnivaga lepingu 13 000 m2 pinnaga logistikakeskuse ehitamiseks Tallinna külje alla Rae valda. Põhiosas tuleb logistikakeskuse hoone ühekorruseline, väiksem kontoritiib on kahekorruseline.

Lepingu maksumus on ligikaudu 10 miljonit eurot, hinnale lisandub käibemaks. Tööd valmivad 2018. aasta sügiseks.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas, Soomes ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2016. aasta konsolideeritud müügitulu oli 183 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 740 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

RE Kinnisvara 2017 äripindade turuülevaade

21.09.2017 Tõnu Toompark

RE kinnisvara äripindade turuülevaade 2017 pdf

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Uus Maa Kinnisvarabüroo 08-2017 kinnisvaraturu ülevaade

20.09.2017 Tõnu Toompark

Uusarenduste turg veab ülejäänud kinnisvaraturgu – nii võiks kõlada augusti kinnisvaraturu lühiiseloomustus. Augustis sõlmiti üle kogu Eesti 2087 korteriomandi ostu-müügitehingut, varem ületati 2000 tehingu piir käesoleva aasta märtsis ning buumiajal. Tehingute arvu hoiab kõrgel tasemel soodne turukonjunktuur, millele on positiivset mõju avaldanud kiire palgakasv, madalad intressimäärad, madal tööpuudus ning mitmed muudki tegurid, mille tõttu on leibkondade väljavaade tuleviku osas Eesti Konjunktuuriinstituudi optimistlik. Keskeltläbi sõlmitakse 500–600 tehingut enam kui viis aastat tagasi.

Seetõttu võib vähemalt lähiperioodi osas prognoosida inimeste jätkuvalt kõrgelt huvi kinnisvara soetamise vastu ning uusarendusturu aktiivsuse tõttu nii tehingute arvu kui hinnatõusu kasvu jätkumist, ehkki mitte nii tormiliselt kui kolm-neli aastat tagasi. Kokkuvõttes sõlmiti augustis korteriomanditega kogu Eestis 2087 tehingut, mille mediaanhind oli 1253 EUR/m2. Võrreldes juuliga kasvas tehingute arv 330 võrra (+18,8%), tehingute mediaanhind kasvas 1,4%.

Andmed: Maa-amet

2087 ostu-müügitehingust sõlmiti kõige rohkem tehinguid traditsiooniliselt Harjumaal – 1135 tehingut ehk 54,4% tehingute koguarvust. Harjumaa tehingute koguarvust moodustas lõviosa Tallinna tehingute arv, mille osakaal oli augustis 76,5%. Tallinna suurest osakaalust hoolimata sõlmiti väljaspool Tallinna Harjumaal rohkem tehinguid kui üheski teises maakonnas. Võrreldes juuliga vähenes Harjumaal tehingute arv 198 võrra (+21,1%), mediaanhind suurenes 2,2% võrra, kasvades 1626 EUR/m2-ni.

Tehingute arvu poolest järgnesid Harjumaale traditsiooniliselt rahvarohkemad maakonnad ehk 261 tehinguga Tartumaa, 181 tehinguga Ida-Virumaa ja 91 tehinguga Pärnumaa. Võrreldes juuliga suurenes tehingute arv 11 maakonnas, lisaks Harjumaale enim Tartu- ja Ida-Virumaal (kummaski +42) ning Jõgeva- (+21) ja Järvamaal (+16). Kõige enam langes tehingute arv Pärnumaal (-28) ja Viljandimaal (-9).

Mediaanhinna poolest järgnesid Harjumaale taaskord Tartumaa (1282 EUR/m2) ning Pärnumaa (836 EUR/m2). Augustis kasvas mediaanhind üheksas maakonnas, enim Valgamaal (+31,3%) ja Põlvamaal (+24,7%), kõige enam vähenes mediaanhind Läänemaal (-16,3%) ja Ida-Virumaal (-15,8%), ehkki väikestes maakondades on madala mediaanhinna tõttu absoluutarvude erinevused tegelikkuses vähetajutavad.

Andmed: Maa-amet

Harjumaa tehingute arvu suurenemist aitas augustis kõige jõulisemalt tagant lükata Tallinna turg. Võrreldes eelmise kuuga sõlmiti Tallinnas 178 tehingut rohkem ning mediaanhind tõusis 4,5%, suurenedes buumijärgse perioodi kõrgeima tasemeni. Tallinna turgu mõjutas kõige enam uusarenduste asjaõiguslepingute arvu muutus – juriidilised isikud sõlmisid kõikide kinnisvaraobjektide lõikes 188 tehingut rohkem, millest kõige tähelepanuväärsema osa moodustasid korteriomandid. Kokkuvõttes sõlmiti augustis 868 tehingut, mille mediaanhind oli 1711 EUR/m2.

Andmed: Maa-amet

Huvi uusarenduste vastu aitab kõige paremini seletada kinnisvaratehingute võõrandajate statistika, ehkki selles kajastuvad lisaks korteriomanditele ka kinnisasjad. Nagu juba mainitud, sõlmisid juriidilised isikud 188 müügitehingut rohkem kui juulis, mis suurendas juriidiliste isikute osakaalu kogu müügist 53,8%-ni, jäädes alla vaid jaanuari 56,1%-le. Uusarenduste osakaalu iseloomustab ka tõik, et ehkki viimase viie aasta jooksul on juriidiliste isikute grupi osakaal kinnisvara võõrandamises olnud tunduvalt väiksem kui eraisikute osakaal (42,2% ja 54,5%), siis viimase 12 kuu jooksul on juriidilised isikud müünud juba rohkem kinnisvara kui eraisikud (51,3% ja 46,4%).

Kokkuvõttes oli augustis juriidiliste isikute osakaal müügitehingutes 53,8%, Eesti kodanikest eraisikute osakaal oli 38,0%, välismaalaste osakaal 6,1% ning ülejäänud osapoolte osakaal 2,0%.

Andmed: Maa-amet

Uusarendustega sõlmitud asjaõiguslepingute arvu muutus mõjutas silmnähtavalt ka Tallinna linnaosade statistikat, kus valim on veelgi väiksem. 2017. aasta augustis sõlmiti kõige enam tehinguid Kesklinna linnaosas (184), millele järgnesid teised rahvarohkem linnaosad nagu Lasnamäe (168), Põhja-Tallinn (156) ja Mustamäe (155). Võrreldes juuliga kasvas tehingute arv kaheksast linnaosast kuues, enim Kesklinnas (+74), Haaberstis (+45) ja Lasnamäel (+42), tehingute arv vähenes vaid Mustamäel (-20) ja Kristiines (-19). Kui Kesklinnas, Haaberstis ja Põhja-Tallinnas toetasid tehingute arvu kasvu valdavalt uusarendused, siis Lasnamäe linnaosas andis suurema panuse järelturg. Mustamäel oli järelturg aktiivsem kui möödunud kuul, ent tehingute arvu viis langusesse ebaühtlane uusarenduste turg.

Mediaanhind oli sarnaselt eelmistele perioodidele kõrgeim Kesklinnas (2237 EUR/m2), kus võrreldes juuliga suurenes mediaanhind 4,8%. Kesklinnale järgnesid aktiivse uusarendusaugustiga Põhja-Tallinn (1955 EUR/m2) ja Pirita (1793 EUR/m2). Lasnamäel oli mediaanhind 1437 EUR/m2, kasvades 4,4% võrra, Mustamäel tõi uusarendustehingute langus kaasa rohkem kui 8% mediaanhinna languse (1531 EUR/m2).

Andmed: Maa-amet

Ehkki Tartus oli uusarendusturg aasta üks loiumaid, jäi nii tehingute arv kui ka mediaanhind juulikuuga sarnasele tasemele, ehk ühtlaselt kõrgele tasemele. Augustis sõlmiti Tartus 169 ostu-müügitehingut, mille mediaanhind oli 1339 EUR/m2. Võrreldes juuliga suurenes tehingute arv 1 võrra, mediaanhind vähenes 0,6%.

Andmed: Maa-amet

Kui Tallinna, Tartu ja osaliselt ka Pärnu puhul saab rääkida viimase viie aasta tipptasemest või sellele lähedastest numbritest, siis Eesti suuruselt kolmandas linnas, Narvas, pole viimastel kuudel võrreldes viimase viie aasta keskmise tasemega olulisi muutusi toimunud. Augustis sõlmiti Narvas 59 tehingut ehk vaid 3 tehingut rohkem kui viimase viie aasta jooksul kuus keskmiselt. Võrreldes juuliga sõlmiti 9 tehingut rohkem, ent mediaanhind jäi praktiliselt samaks (392→389 EUR/m2). Erinevalt tehingute arvust, mis on püsinud viimase viie aasta keskmisel tasemel, pole mediaanhind võrreldes 2014.–15. aasta tipptasemega taastunud, püsides umbes 75–100 EUR/m2 madalamal tasemel.

Andmed: Maa-amet

Erinevalt Narvast on Pärnu kinnisvaraturg suurema kriisi seljatanud ning tõusnud viimase aasta jooksul Tallinna ja Tartu järel tehingute arvu põhjal Eesti suuruselt kolmandaks turuks. Turu taastumine on toonud turule esimesed uusarendused, mis hoolimata oma väikesest mahust on siiski kergitanud tehingute mediaanhinda. Augustis sõlmiti Pärnus 62 ostu-müügitehingut ning juuliga vähenes tehingute arv 22 võrra. Tehingute arvu kõrval vähenes ka tehingute mediaanhind, mis esimest korda pärast nelja kuud langes alla 1000 EUR/m2. Tervikuna oli augustis tehingute mediaanhind 970 EUR/m2 ning võrreldes juuliga vähenes mediaanhind 6,5%.

Andmed: Maa-amet

Suuremate linnade kõrval olid augustis aktiivsemad piirkonnad valdavalt Tallinnaga piirnevad omavalitsused või siis suuremad linnad ja maakonnakeskused. Vähemalt 20 tehingut sõlmiti augustis 13 omavalitsuses, neist 5 olid otseselt Tallinnaga piirnevad omavalitsused (Harku, Maardu, Rae, Saue, Viimsi), kus kõigis, välja arvatud Maardu linn, veavad turgu uued korterid, mis on viinud nende omavalitsuste tehingute mediaanhinnad Tallinna äärelinna tasemele. Väljaspool Harjumaad olid aktiivsemad omavalitsused Kohtla-Järve linn ja Viljandi linn, maakonnalinnadest sõlmiti vähemalt 20 tehingut veel Rakvere linnas, Jõhvi vallas, Kuressaare, Valga ja Võru linnas. Erandiks on Tartu tagamaaks muutunud Luunja vald, mille tehingud sarnaselt Tallinna lähedastele omavalitsustele koosnevad valdavalt uutest korteriomanditest.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

EfTEN Real Estate Fund III AS-i aktsionäride erakorralise üldkoosoleku kutse

20.09.2017 Tõnu Toompark

EfTEN Real Estate Fund III AS-i (registrikood 12864036; edaspidi nimetatud “Fond”) juhatus kutsub kokku aktsionäride erakorralise üldkoosoleku 27. septembril 2017. a algusega kell 10.00.

Üldkoosoleku toimumise koht: Radisson Blu Sky hotelli II korruse konverentsikeskus (Hansa saal) aadressil Tallinn, Rävala pst 3.

Vastavalt nõukogu otsusele on erakorralise üldkoosoleku päevakord järgmine:

Ülevaade fondi tegevusest
Fondi põhikirja muudatuste kinnitamine
Aktsiate väljalaskehinna määramine ja aktsionäride eesõiguse välistamine
Fondi aktsiate noteerimine Nasdaq Tallinn börsi põhinimekirjas
Valitsemislepingu muutmine

Fondi nõukogu ja juhatus teevad aktsionäridele päevakorrapunktide osas järgmised ettepanekud:

Päevakorrapunkt 1:

Juhatuse ülevaade aktsionäridele fondi tegevusest. Päevakorrapunkt on informatiivne.

Päevakorrapunkt 2:

10.01.2017 jõustus uus investeerimisfondide seadus (IFS). Enne IFS-i jõustumist tegutsevad aktsiaseltsifondid loetakse uue IFS-i alusel asutatud fondiks, kuid fondid peavad oma dokumendid ja tegevuse viima uue seadusega kooskõlla 12 kuu jooksul uue IFS-i jõustumisest. Eeltoodu, börsil noteerimise kava ja redaktsiooniliste parandustega (nt selgem sõnastus) seoses muudetakse põhikirja. Muudatustega ei muutu investeerimispõhimõtted ega aktsiatega seotud õigused.

Otsuse eelnõu: Muuta põhikirja ja kinnitada põhikirja uus redaktsioon üldkoosolekule esitatud kujul.

Päevakorrapunkt 3:

3.1. Otsuse eelnõu: 2017. aasta sügisel nõukogu poolt aktsiakapitali suurendamise otsustamisel ja aktsiate avalikul pakkumisel emiteeritavate aktsiate hind on 14 eurot või suurem juhul, kui 30.09.2017 aktsiate puhasväärtus ületab 14 eurot. Aktsiate pakkumishind märgitakse nõukogu aktsiakapitali suurendamise otsuses.

3.2. Otsuse eelnõu: Välistada fondi aktsionäride märkimise eesõigus 2017. aasta sügisel nõukogu poolt aktsiakapitali suurendamise otsustamisel ja aktsiate avalikul pakkumisel.

Päevakorrapunkt 4:

Otsuse eelnõu: Esitada taotlus kõigi fondi aktsiate, sh 2017. aasta sügisel fondi nõukogu otsuse alusel emiteeritavate uute aktsiate, noteerimiseks ja kauplemisele võtmiseks Nasdaq Tallinna börsi põhinimekirjas ning anda fondi nõukogule ja juhatusele volitused kõigi selleks vajalike toimingute tegemiseks ja lepingute sõlmimiseks.

Päevakorrapunkt 5:

Seoses uue IFS-i jõustumisega muudetakse valitsemislepingut ja määratakse fondivalitsejale väljamakstava edukustasu suurus. Valitsemisleping näeb ette fondi kohustuse aktsiate noteerimisel selleks hetkeks kogunenud edukustasu fondivalitsejale välja maksta ja fondivalitseja kohustuse omandada väljamakstava edukustasu arvel fondi aktsiaid. Fond tagab uute emiteeritavate aktsiate pakkumisel fondivalitsejale aktsiate eelisjaotuse osas, mis võimaldab fondivalitsejal aktsiate märkimise kohustuse täita. Fondivalitseja võtab endale kohustuse omandatavaid aktsiaid mitte võõrandada 24 kuu jooksul aktsiate omandamisest ja börsil kauplemise alustamisest. Fondivalitseja edukustasu reserv on kajastatud fondi bilansis kohustusena. Edukustasu väljamaksmine ei avalda mõju fondi omakapitalile.

Otsuse eelnõu: Kinnitada valitsemislepingu uus redaktsioon esitatud kujul ning anda juhatusele volitused muudetud valitsemislepingu allkirjastamiseks ja selles märgitud tingimustel fondivalitsejale edukustasu maksmiseks summas 1 221 799 eurot.

Täiendav informatsioon:

Üldkoosolekul osalema õigustatud aktsionäride ring määratakse üldkoosolekule eelneva viienda tööpäeva lõpu (kell 23.59) seisuga.

Kõigi üldkoosolekuga seotud dokumentidega saab tutvuda kuni üldkoosoleku toimumise päevani Fondi asukohas (aadressil Tallinn, A. Lauteri 5, III korrusel) tööpäevadel kella 9.00 kuni 16.00.

Küsimusi päevakorrapunktide kohta saab esitada e-posti aadressil investor@eften.ee.

Aktsionäril on õigus üldkoosolekul saada juhatuselt teavet Fondi tegevuse kohta. Juhatus võib keelduda teabe andmisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju aktsiaseltsi huvidele. Juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest, võib aktsionär nõuda, et üldkoosolek otsustaks tema nõudmise õiguspärasuse üle või esitada kahe nädala jooksul hagita menetluses kohtule avaldus juhatuse kohustamiseks teavet andma. Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, võivad kirjalikult esitada iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõu mitte hiljem kui 3 päeva enne üldkoosoleku toimumist.

Koosolekule registreerimine algab 27.09.2017 kell 09.30.

Registreerimiseks palume kaasa võtta isikut tõendav dokument, aktsionäri esindajal lisaks isikut tõendavale dokumendile ka volikiri või muu esindusõigust tõendav dokument. Välisriigis registreeritud juriidilise isiku dokumendid palume eelnevalt legaliseerida või kinnitada apostilliga, kui välislepingust ei tulene teisiti. Võõrkeelsed dokumendid palume esitada vandetõlgi või notari poolt kinnitatud eestikeelse tõlkega või eestikeelse tõlkega, millel notar on kinnitanud tõlkija allkirja.

Euromoney: Merko on Eesti parim kinnisvaraarendaja ja parim elukondliku kinnisvara arendaja Lätis

20.09.2017 Tõnu Toompark

Äri- ja investeerimisajakiri Euromoney tunnistas oma värskeimas kinnisvaraturu uuringus Real Estate Survey 2017 Eesti parimaks kinnisvaraarendajaks Merko, kes pälvis esikoha nii üld-, elukondlikus kui multifunktsionaalse kasutusega kinnisvara kategoorias. Lisaks tunnistati Merko tütarettevõte Merks taas ka Läti parimaks elukondliku kinnisvara arendajaks.

„Järjekordse Euromoney uuringu tulemused on tunnustus eeskätt meie ettevõtte kinnisvaraarenduse valdkonna spetsialistidele. Tunnustusele lisab kaalu ka asjaolu, et uuring tugineb valdkonna spetsialistide tagasisidel. Merko eesmärk on luua terviklikku ja kaasaegset elukeskkonda ning me jätkame oma toodete ja teenuste arendamist,“ ütles AS-i Merko Ehitus juhatuse esimees Andres Trink.

Majandusajakirja Euromoney (www.euromoney.com) kinnisvaraturu uuring Real Estate Survey viidi läbi 2017. aasta mais ja juunis ning tänavu juba 13. korda. Uuringu tulemused baseeruvad teiste turuosaliste ja valdkonna spetsialistide hinnangutel – uuringus osalevad ja oma hinnangu annavad nõustajad, arendajad, investorid, pangad, ärikliendid ja lõppkasutajad. Vastajate käest küsitakse, millised firmad on nende hinnangul viimase 12 kuu jooksul silma paistnud parima toote- ja teenusepakkujana kinnisvarasektoris. 2016. aasta küsitluses osales üle 2400 vastaja enam kui 1200 ettevõttest 75 riigist.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Center Kinnisvara: Tallinna korteriomanik teenis kuuga 5500 eurot

20.09.2017 Christian Ayrer

Suvelõpu järsk elavnemine korteriturul kasvatas vaid ühe kuuga keskmise Tallinna korteriomaniku vara ligi 5500 euro võrra.

Augustis äkilise hüppe teinud Tallinna korteriturul vahetas omanikku 866 korterit ja 84 miljonit eurot. Seda on lausa 186 korterit ja 19,9 miljonit eurot enam kui juulis, näitab Center Kinnisvara värske Tallinna korterituru ülevaade. Omanikku vahetanud korterite keskmine ruutmeetrihind tõusis kuuga saja euro võrra, ulatudes 1780 euroni.

Keskmise (st 51,8 ruutmeetri suuruse) Tallinna korteri turuväärtus kasvas augustis hinnanguliselt 92 198 euroni. See ületab samasuguse korteri juulikuise turuväärtuse 5481 euro võrra ning mulluse augusti turuväärtuse 7029 euro võrra.

„Augustikuine elavnemine oli pärast vaikseid suvekuid prognoositav, kuid tähelepanuväärne on Kesklinna tõusmine Tallinna kõige aktiivsema turuga piirkonnaks ja keskmise tehinguhinna järsk kasv,“ rõhutas Center Kinnisvara juhataja Christian Ayrer. „Peapõhjusi tuleb otsida mitme kesklinna uusarenduse valmimisest. Aga oma roll on ilmselt ka jahedal suvel, sest inimesed asusid juba augustis tegelema asjadega, mis kuldse suveilma puhul lükatanuks pigem sügisesse.“

Ayrer rõhutas, et äkilisi aktiivsushüppeid mõne linnaosa korteriturul ei tohiks siiski üle tõlgendada. „Tallinna korteriturg on siiski piisavalt väike, et paari suurema uusarenduse üheaegse müükipaiskamisega turupilt pea peale pöörata,“ rõhutas ta.

Kõige kallim korter müüdi augustis samuti Kesklinnas ning mille hind küündis lausa 1,25 miljoni euroni samas, kui ka kõige odavam Kesklinna korter müüdi vaid 3800 euroga. Kõige suurimaid kortereid müüakse jätkuvalt Pirita linnaosas ning kõige väiksem, 46,2 ruutmeetrine korter leidis augustis omaniku Põhja-Tallinnas.

Center Kinnisvara koostab iga kuu esimeses pooles Tallinna korterituru kuuülevaate. Ülevaate algandmed pärinevad maa-ameti andmebaasist.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Tallinn asub toetama korterelamute rõdude ja varikatuste renoveerimist

20.09.2017 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus otsustas esitada linnavolikogule korteriühistutele rõdude ja varikatuste ehitustehnilise ekspertiisi toetuse andmise korra eelnõu.

„Uuringud on tuvastanud vanemate korterelamute rõdude kehva tehnilise olukorra,“ tõdes abilinnapea Eha Võrk. „Seetõttu soovime kehtestada korteriühistutele rõdude, lodžade ja sissepääsude varikatuste ehitustehnilise ekspertiisi kulude hüvitamise korra. Loodame, et see uus toetusmeede ärgitab korteriühistuid selle tõsise probleemiga tegelema ning rõdude ja varikatuste turvalisuse tagama.“

Paneelmajade sissekäikude varikatused ja väljaulatuvad rõdud vajavad järjepidevat jälgimist, hooldust ja remonti. Probleemi ulatust näitavad ka juhtumid, kus remonttööde käigus ilmneb rõdude avariiline olukord. „Seetõttu peaksid Tallinna korteriühistud kõik kortermaja väljaulatuvad ning ilmastiku mõjuvallas olevad osad – rõdupiirded, varikatused jm – üle kontrollima,“ rõhutas Võrk.

Rõdudel on korrosioonist ning betooni pudenemisest tingitud kahjustused, kohati on tugevalt kahjustatud ka sissekäigu varikatused ning vajavad tõsisemat remonti või väljavahetamist.

Tehnilise Järelvalve Amet viis ajavahemikul 2012-2013 läbi 1960.-1990. aastatel ehitatud suurpaneel-korterelamute rõdude esipiirdepaneelide uuringu. Uuringu üheks ajendiks oli 2012. aastal Lasnamäel aset leidnud suurpaneelelamu 4. korruse lodža piirdepaneeli varing. Uuring näitas, et suurpaneel-korterelamute raudbetoonist rõdupiirded on väga sageli halvas seisukorras, mis võib kaasa tuua varingu. See on tingitud nii ebapiisavast hooldusest ja remondist kui ka üleüldisest kehvast ehitusaegsest ehituskvaliteedist ning puudulikust ehitusaegsest järelevalvest.

Tallinna Linnavaraameti hinnangul on korterelamu rõdude ekspertiisi keskmine hind 1000 eurot. Äriregistri andmetel on Tallinnas registreeritud 4019 korteriühistut. Toetuse prognoositav sihtgrupp on kuni 3500 elamut.

Toetus on ette nähtud Tallinna linnas tegutsevatele korterühistutele, mis on moodustatud enne 1993. aastat ehitatud ja kasutusse võetud korterelamu haldamiseks. Toetuse andmise eesmärgiks on linna elanike tähelepanu juhtimine rõdude, lodžade ja sissepääsude varikatuste turvalisuse tagamise vajadusele ning nende tehnoseisundi kaardistamine.

„Paneelmajad püsivad veel väga kaua, kui nende eest hästi hoolitseda,“ kinnitas Võrk. Rõdupiirete kestvuse üheks oluliseks teguriks on küsitav ehituskvaliteet ja hooletu ekspluatatsioon, seda nii vanade kui ka uute hoonete puhul. Eriti oluline on rõdude hüdroisolatsiooni ja servaplekkide korrashoid ning rõduservade õigeaegne remont, samuti terasest ühenduselementide ja rõdupiirete korrosioonikaitse.

Õnnetuste ärahoidmiseks on vältimatu rõdude ja varikatuste korraline hooldus, mille käigus vaadatakse üle esipaneelide konstruktsioonide seisukord ja võetakse meetmeid võimaliku ohu kõrvaldamiseks.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Statistikaamet: Tootjahinnaindeks jätkas augustis tõusu

20.09.2017 Statistikaamet

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2017. aasta augustis võrreldes juuliga 0,8% ja võrreldes eelmise aasta augustiga 4,7%, teatab Statistikaamet.

Tootjahinnaindeksit mõjutas augustis eelmise kuuga võrreldes keskmisest enam hinnatõus elektroonikaseadmete tootmises, elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises ning puidutöötlemises ja puittoodete tootmises, samuti hinnalangus kemikaalide ja joogitootmises.

2016. aasta augustiga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnatõus kütteõlide, elektroonikaseadmete ja piimatoodete tootmises ning elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises.

**Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus tegevusala järgi, august 2017**
Tegevusala EMTAK 2008 järgi	August 2017 – juuli 2017, %	August 2017 – august 2016, %
KOKKU	0,8	4,7
Töötlev tööstus	0,8	4,3
Mäetööstus	-0,9	4,7
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine	3,0	10,4
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus	0,0	0,4

Ekspordihinnaindeksi muutus oli 2017. aasta augustis võrreldes juuliga 1,2% ja võrreldes 2016. aasta augustiga 5,7%.

Eelmise kuuga võrreldes tõusis augustis keskmisest enam turbatoodete, elektrienergia ja elektroonikaseadmete hind, samas langes keemiatoodete, kummi- ja plasttoodete ning metalltoodete hind.

Impordihinnaindeksi muutus oli 2017. aasta augustis võrreldes juuliga 0,0% ja võrreldes 2016. aasta augustiga 3,9%.

Eelmise kuuga võrreldes langes augustis keskmisest enam põllumajandustoodete, mitmesuguste masinate ja seadmete ning metallide hind, samas tõusis elektrienergia, naftasaaduste, nahktoodete ja jalatsite hind.

Statistika aluseks on küsimustikud „Tootjahind”, „Ekspordihind“ ja „Impordihind“, mille esitamise tähtaeg oli 06.09.2017. Statistikaamet avaldas tootjahinnaindeksite kuu kokkuvõtte kümne tööpäevaga. Statistikatööde „Tööstustoodangu tootjahinnaindeks“, „Ekspordihinnaindeks“ ja „Impordihinnaindeks“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet nende statistikatööde tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Pro Kapital: Alustatakse Kristina majade kuuenda hoone ehitustöödega

20.09.2017 Pro Kapital Grupp

AS-i Pro Kapital Grupp kontserni kuuluv ettevõte OÜ Marsi Elu ja Nordecon AS sõlmisid 24.11.2016 lepingu Tondile Kristiine City´sse nelja kortermaja ning poolmaa-aluse parkla ehitamiseks. Kristiine linnaosa südamesse rajatavate Kristina majade ehitus toimub neljas etapis. Esimeses ehitusetapis valmib 31 korteri ja poolmaa-aluse parklaga viiekordne eluhoone, töödega alustati 2016. aasta novembrikuus ning hoone valmimine on kavandatud 2017. aasta detsembrisse. Teises ehitusetapis valmib 31 korteri ja poolmaa-aluse parklaga viiekordne eluhoone, töödega alustati 2017. aasta juunis ning hoone valmimine on kavandatud 2018. aasta juunisse.

OÜ Marsi Elu teavitas 19.09.2017 AS-i Nordecon, et soovib ehituslepingu kolmanda etapi ehitustöödega alustamist. Kolmandas ehitusetapis valmib samuti 31 korteriga eluhoone, mis on Kristina majade arenduse 6. hoone ning lisaks valmivad lõplikult Kristina majade arenduse kõik teed ja tehnovõrgud, hoone planeeritud valmimine on detsembris 2018 ning kolmanda ehitusetapi maksumus on veidi üle 2,6 miljoni euro, millele lisandub käibemaks.

Lisaks on Nordecon AS-i ja OÜ Marsi Elu vahel kokku lepitud ka optsioon neljanda ehitusetapi teostamiseks, mille rakendamisel rajatakse täiendavalt 31 korterit.

Kristiine City seni valminud kolmes esimeses hoones on 93-st korterist müümata vaid 5, ehitamisel olevas 4. hoones on 31-st korterist müüdud 22 ja 5. hoones on 31-st korterist müüdud 12.

AS-i Pro Kapital Grupp juhatuse esimees Paolo Michelozzi: „Kristiine City kogub tallinlaste seas tuntust ja populaarsust. Kristina majad ja Marsi 6 loft-korterid, kus oleme renoveerimistöödega lõpusirgel, pakuvad põnevat vaheldust ja head elukvaliteeti. Kristiine City on Pro Kapitali poolt Kristiine linnaosas arendatav uus terviklik elukeskkond, mis on ehitatud 21. sajandi väärtuste järgi: roheline, keskkonnasõbralik ja energiasäästlik.“

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Maa-amet: Reformimata põllumaade kasutamine lõpeb käesoleval aastal

20.09.2017 Tõnu Toompark

Reformimata maa põllumajanduslikul otstarbel ajutiseks kasutamiseks andmise lepingud kehtivad kuni 31.12.2017. See aga ei tähenda, et kasutuses olnud maa peaks tänavu harimata jääma, sest maakasutajatel on saagikoristusõigus.

Seni oli maavanematel võimalik Vabariigi Valitsuse määruse alusel sõlmida lepinguid reformimata maade põllumajanduslikul otstarbel ajutisse kasutusse andmiseks. Nüüdseks on maareform jõudnud niikaugele, et reformimata põllumaa vormistamine lõpeb lähema poole aasta jooksul, mistõttu ei ole maa ajutiseks kasutamiseks andmine enam põhjendatud.

Maavanemate sõlmitud lepingud kehtivad kuni 31. detsembrini 2017. Kui aga lepingus märgitud lepingu lõppemise kuupäev on varasem või maa reformitakse enne käesoleva aasta lõppu, siis lõppeb leping lepingus märgitud või maaomaniku kindlaksmääramise kuupäeval.

Ajutises kasutuses olnud maad võib tänavu sügisel veel siiski harida, kuna maakasutajad saavad vajadusel kasutada saagikoristusõigust kuni 2018. aasta sügiseni. Saagikoristusõigus tähendab, et kui maakasutaja külvas enne lepingu lõppemist, siis võib ta ühe kasvuperioodi saagi koristada ka pärast lepingu lõppemist.

Kui Maa-ametil on teada, et maa senine kasutaja vajab saagikoristusõigust, siis on võimalik selle maa enampakkumisel müümist või rendile andmist korraldada nii, et uus omanik või kasutaja tekib maale alles pärast saagikoristusõiguse lõppemist. Selleks palume maakasutajatel pärast Maa-ametilt teate saamist teavitada saagikoristusõiguse kasutamise vajadusest kirjalikult aadressil maaamet@maaamet.ee või Akadeemia 4, 51003 Tartu.

Mis saab ajutises kasutuses olnud maast edasi?

Seni ajutises kasutuses olnud põllumaa omanikuks saab enamasti riik. Edaspidi toimub sellise maa kasutamiseks andmine ja eraomandisse võõrandamine juba riigivara kohta kehtestatud reeglite järgi.

Maa-amet püüab teha kõik endast oleneva, et pärast maa riigi omandisse vormistamist suunataks seni ajutises kasutuses olnud maad müügi või rendi enampakkumisele selliselt, et põllumajanduslik kasutus ei katkeks. Pindalalt väiksemad maaüksused, mis ei ole riigile vajalikud, müüakse üldjuhul avalikul enampakkumisel eraomandisse. Suurema pindalaga põllumaad ja maad, mis võivad tulevikus osutuda riigile vajalikuks, säilitatakse riigi omandis ning antakse avalikul enampakkumisel rendile.

Kehtima jääb ka ajutise kasutaja eelisõigus riigimaa müümisel ja rendile andmisel. Senisel ajutisel kasutajal on eelisõigus maa omandada või saada rendile enampakkumisel pakutud kõrgeima hinnaga. Eelisõigus kehtib juhul, kui rendile antav või müüdav maa on maatulundusmaa sihtotstarbega ja sisaldab haritava maa või loodusliku rohumaa kõlvikut ning viimane kasutaja kasutas enam kui poolt müüdavast või rendile antavast kinnisasjast. Eelisõiguse kasutamiseks tuleb senisel ajutisel kasutajal kindlasti osaleda enampakkumisel ning juhul, kui tema pakkumine ei osutu kõrgeimaks, esitada viie tööpäeva jooksul pärast enampakkumise protokolli saamist avaldus eelisõiguse kasutamise soovi kohta.

Ajutise kasutamise lepinguga on antud kasutusse ka selliseid põllumaid, mille reformimise viisi ja võimalusi ei ole veel hetkel teada. Osa sellisest maast ei kuulu ilmselt riigi omandisse jätmisele, vaid erastatakse, tagastatakse või antakse munitsipaalomandisse. Seetõttu ei saa Maa-amet garanteerida, et kõik maa ajutised kasutajad lähikuudel maa reformimise kohta teated saavad. Kasutajad, kes ei ole hiljemalt 2018. aasta märtsikuu lõpuks sellist teadet saanud, aga soovivad siiski saagikoristusõigust 2018. aasta sügiseni kasutada, võiks küsida kohalikult omavalitsuselt, kuidas ja millal kasutatavale maale omanik võib tekkida.

Maavalitsustelt saadud andmete analüüs näitab, et seisuga 24.08.2017 oli kehtiva lepinguga kokku 2120 põllumaad kogupindalaga 11 790 hektarit. Nendest 304 maatükki kogupindalaga 1460 hektarit on Maa-amet tänaseks riigi omandisse jätnud ja edastab selle kohta maa kasutajatele peagi teated, et kasutajatel oleks võimalik anda teada saagikoristusõiguse kasutamise vajadusest. Riigi omandisse jätmine on pooleli ligikaudu 1200 ajutises kasutuses olnud maatüki (kogupindalaga 7000 hektari) osas.

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Eluruumide üürileandjale annab väärt nõu käsiraamat “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?”

20.09.2017 Tõnu Toompark

Käsiraamat “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” annab head nõu suurematele ja väiksematele eluruumide üürileandjatele.

Käsiraamat vaatab põhjalikult, kuidas optimeerida üürileandmise majanduslik pool. Lähemalt on uuritud, kuidas võiks üüriäri olla majanduslikult tasuv, et sellest ei kujuneks unustamatu õudusunenägu.

Käsiraamatus on oskuslikult lahti seletatud eluruumide üürivaldkonna juriidiline taust alates üürilepingu sõlmimisest selle muutmiseni ja lõpetamiseni kuni üürisuhtes ilmnevate probleemide lahendamiseni.

Käsiraamatu autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere, kes mõlemad on Kinnisvarakooli üürikoolituse lektorid.

Soeta käsiraamat Kinnisvarakooli raamatupoest.

Pro Kapital Grupp aktsiate avaliku pakkumise ja kauplemisele võtmise ning aktsiakapitali suurendamise teade

19.09.2017 Pro Kapital Grupp

AS Pro Kapital Grupp (registrikood 10278802, registreeritud aadress Sõjakooli 11, 11316, Tallinn; edaspidi Pro Kapital Grupp) kuulutab käesolevaga välja Pro Kapital Grupp aktsiate avaliku pakkumise ning teavitab aktsiate kavandatavast kauplemisele võtmisest Nasdaq Tallinn AS-i (registrikood 10359206, registreeritud aadress Tartu mnt 2, 10145 Tallinn) poolt korraldataval reguleeritud turul Nasdaq Tallinn (edaspidi reguleeritud turg).

Aktsiate avalik pakkumine

AS Pro Kapital Grupp pakub märkimiseks 6 000 000 uut aktsiaseltsi aktsiat nimiväärtusega 0,2 eurot aktsia kohta. Aktsiate näol on tegemist AS Pro Kapital Grupp lihtaktsiaga (ISIN kood EE3100006040), mis lastakse välja dematerialiseeritud kujul.

Aktsiaid pakutakse hinnaga vahemikus 1,80 kuni 2,30 eurot (s.t 1,80 eurot, 1,90 eurot, 2,00 eurot, 2,10 eurot, 2,20 eurot või 2,30 eurot) ühe aktsia kohta, millest 0,2 eurot moodustab aktsia nimiväärtus ning ülejäänud summa on ülekurss. Lõplik pakkumise hind määratakse kindlaks Pro Kapital Grupp nõukogu poolt ja avalikustatakse reguleeritud turu kaudu kolme tööpäeva jooksul pärast pakkumisperioodi lõppu. Aktsiate pakkumise ajakava on järgmine:

Aktsiate märkimisperioodi algus	20 september 2017
Aktsiate märkimiseesõigust omavate olemasolevate aktsionäride nimekirja fikseerimine	4. oktoobri 2017. aasta tööpäeva lõpu seisuga (või kell 23.59 (Tallinna aja järgi), kui väärtpaberiregister ei ole selleks kuupäevaks liitunud väärtpaberiarvelduste ühisplatvormiga TARGET2-Securities)
Aktsiate märkimisperioodi lõpp	4 oktoober 2017 16:00 (Tallinna aja järgi)
Aktsiate jaotumise otsustamine	6 oktoober 2017
Aktsiate emiteerimine vastavalt jaotamistulemustele (ajutise ISIN koodi alusel)	10 oktoober 2017
AS Pro Kapital Grupp esitab: (a) avalduse Eesti väärtpaberite registrile aktsiate registreerimiseks; (b) avalduse äriregistrile AS Pro Kapital Grupp aktsiakapitali suurendamiseks.	10 oktoober 2017
Aktsiate emiteerimise lõpuleviimine	17 oktoober 2017 või sellele lähedane kuupäev
Eeldatav aktsiate kauplemise alustamine reguleeritud turul	19 oktoober 2017 või sellele lähedane kuupäev

Aktsiakapitali suurendamine toimub ja aktsiatest tulenevad õigused tekivad alates aktsiakapitali suurendamisest äriregistris.

Aktsiate kauplemisele võtmine

Pro Kapital Grupp esitab 10. oktoobril 2017 Nasdaq Tallinn AS-i poolt korraldatava reguleeritud turu Noteerimis- ja Järelevalvekomisjonile taotluse pakutava 6 000 000 aktsia kauplemisele võtmiseks. Kuigi Pro Kapital Grupp teeb kõik jõupingutused aktsiate kauplemisele võtmiseks, ei saa Pro Kapital Grupp aktsiate kauplemisele võtmist tagada.

Prospekti kättesaadavus

Pro Kapital Grupp aktsiate avaliku pakkumise ja kauplemisele võtmise prospekt on elektroonilises vormis kättesaadav Pro Kapital Grupp kodulehel aadressil http://prokapital.com/investor/aktsionarid/dokumendid/ ja Finantsinspektsiooni kodulehel aadressil http://www.fi.ee/index.php?id=14925.

Investorid võivad prospektist paberkoopia saamiseks pöörduda aadressile Sõjakooli 11, 11316, Tallinn või esitavad paberkoopia saamiseks palve alltoodud e-posti aadressile.

Enne Pro Kapital Grupp aktsiatesse investeerimist palume tutvuda prospektiga tervikuna.

Aktsiakapitali suurendamine

Pro Kapital Grupp nõukogu võttis 19. septembril 2017 vastu kuus Pro Kapital Grupp aktsiakapitali suurendamise otsust. Iga otsusega suurendatakse Pro Kapital Grupp aktsiakapitali 6 000 000 uue aktsia väljalaskmise teel erinevate märkimishindadega. Nimetatud otsuste alusel väljastatavate aktsiate märkimishinnad on vastavalt:
Pro Kapital Grupp nõukogu võttis 19. septembril 2017 vastu kuus Pro Kapital Grupp aktsiakapitali suurendamise otsust. Iga otsusega suurendatakse Pro Kapital Grupp aktsiakapitali 6 000 000 uue aktsia väljalaskmise teel erinevate märkimishindadega. Nimetatud otsuste alusel väljastatavate aktsiate märkimishinnad on vastavalt:

1. 1,80 eurot (nimiväärtus 0,20 eurot ja ülekurss 1,60 eurot) iga aktsia kohta;

2. 1,90 eurot (nimiväärtus 0,20 eurot ja ülekurss 1,70 eurot) iga aktsia kohta;

3. 2,00 eurot (nimiväärtus 0,20 eurot ja ülekurss 1,80 eurot) iga aktsia kohta;

4. 2,10 eurot (nimiväärtus 0,20 eurot ja ülekurss 1,90 eurot) iga aktsia kohta;

5. 2,20 eurot (nimiväärtus 0,20 eurot ja ülekurss 2,00 eurot) iga aktsia kohta;

6. 2,30 eurot (nimiväärtus 0,20 eurot ja ülekurss 2,10 eurot) iga aktsia kohta.

Ülejäänud osas on kõik nimetatud aktsiakapitali suurendamise otsused ühesugused ning vastuvõetud järgmistel tingimustel:

1. uute aktsiate arv: 6 000 000;

2. ühe aktsia nimiväärtus: 0,20 eurot;

3. aktsiakapitali suurendamise maht: 1 200 000 eurot (6 000 000 uut aktsiat) (uus aktsiakapitali suurus pärast suurendamist on 12 054 344,40 eurot)

4. uued aktsiad on sama liiki, mis Pro Kapital Grupp olemasolevad aktsiad (AS Pro Kapital Grupp lihtaktsia, ISIN kood EE3100006040);

5. aktsiate märkimise eesõigus on Pro Kapital Grupp aktsionäridel, kes väärtpaberiregistri andmete kohaselt väärtpaberiregistri 4. oktoobri 2017. aasta tööpäeva lõpu seisuga (või kell 23.59 (Tallinna aja järgi), kui väärtpaberiregister ei ole selleks kuupäevaks liitunud väärtpaberiarvelduste ühisplatvormiga TARGET2-Securities) omavad Pro Kapital Grupp aktsiaid (edaspidi olemasolevad aktsionärid);

6. aktsiate märkimise eesõiguse teostamise tähtaeg: 2 nädalat (alates 20. septembrist 2017 kuni 4. oktoobrini 2017);

7. aktsiate märkimise periood: 2 nädalat (alates 20. septembrist 2017 kuni 4. oktoobrini 2017);

8. aktsiate eest tasutakse rahalise sissemaksega;

9. aktsiate eest tasutakse ülekandega Pro Kapital Grupp pangakontole nr EE727700771000914548 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) aktsiate märkimise tähtaja jooksul;

10. uusi aktsiaid pakutakse märkimiseks:

10.1. olemasolevatele aktsionäridele;

10.2. Pro Kapital Grupp nõukogu poolt valitud füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kellele pakutakse aktsiaid kogusummas vähemalt 100 000 euro eest isiku kohta (välja arvatud need isikud, kelle osalemine aktsiate pakkumises eeldab täiendavat registreerimist, prospekti või muid meetmeid lisaks Eesti õigusaktide kohaselt nõutavatele ja Pro Kapital Grupp poolt võetud meetmetele) (edaspidi institutsionaalsed investorid);

10.3. Pro Kapital Grupp juhatuse ja nõukogu liikmetele ning

10.4. Eesti füüsilistele ja juriidilistele isikutele peale eespool nimetatud institutsionaalsete investorite ja olemasolevate aktsionäride.

11. Kui ilmneb, et on toimunud aktsiate ülemärkimine, otsustab Pro Kapital Grupp nõukogu aktsiate jaotuse alljärgnevalt:

11.1. esiteks on igal olemasoleval aktsionäril õigus omandada ja talle eraldatakse sellisel arvul aktsiaid, mis on proportsionaalne väärtpaberiregistris registreeritud andmete alusel olemasolevate aktsionäride nimekirja kindlaksmääramise hetkel (s.t väärtpaberiregistri 4. oktoobri 2017. aasta tööpäeva lõpu seisuga (või kell 23.59 (Tallinna aja järgi), kui väärtpaberiregister ei ole selleks kuupäevaks liitunud väärtpaberiarvelduste ühisplatvormiga TARGET2-Securities) talle kuuluvate aktsiate arvuga. Olemasolevale aktsionärile selles osas eraldatavate aktsiate maksimaalne arv arvutatakse järgmise valemi järgi ja tulemus ümardatakse allapoole täisarvuni: Sm = Sa x se / sa. Selles valemis: (a) „Sm“ on maksimaalne aktsiate arv, mida olemasolev aktsionär võib omandada; (b) „Sa“ on aktsiate koguarv (s.t 6 000 000); (c) „se“ on olemasolevale aktsionärile olemasolevate aktsionäride nimekirja kindlaksmääramise hetkel kuuluvate aktsiate arv; ja (d) „sa“ on Pro Kapital Grupp aktsiate koguarv enne aktsiate emiteerimist (s.t 54 271 722);

11.2. teiseks eraldatakse igale olemasolevale aktsionärile üks aktsia, kui talle esimeses osas eraldatud aktsiate täisarv saadi ümardamise teel (vt eespool);

11.3. kolmandaks eraldatakse ülejäänud aktsiad investoritele nõukogu otsuse alusel, mis võetakse vastu pärast märkimisperioodi lõppu (eraldatavate aktsiate arvu määrab nõukogu oma äranägemisel).

12. Aktsiate alamärkimisel võib juhatus pikendada aktsiate märkimise perioodi kuni 15 päeva võrra või tühistada uued väljastatud aktsiad osas, milles need jäid märkimata.

13. Emiteeritavad aktsiad annavad õiguse dividendidele alates aktsiakapitali suurendamise majandusaastast.

14. Käesolev aktsiakapitali suurendamise otsus on 18. septembri 2017 Pro Kapital Grupp pakkumis ja kauplemis prospekti (edaspidi prospekt) punktis 24.5 („Aktsiate väljastamise otsus“) sätestatud otsus. Kõik prospektis sätestatud tingimused ja nõuded kehtivad käesoleva otsuse alusel tehtavale aktsiakapitali suurendamisele.

Aktsiakapitali suurendamise otsuste tühistamise õigus

Pro Kapital Grupp nõukogu võttis 19. septembril 2017 vastu otsuse:

1. jätta endale muu hulgas õigus muuta ja/või tühistada mistahes enda poolt vastuvõetud Pro Kapital Grupp aktsiakapitali suurendamise otsus;

2. mitte suurendada Pro Kapital Grupp aktsiakapitali rohkem kui kuue miljoni uue aktsia võrra vastavalt vastuvõetud aktsiakapitali suurendamise otsustele;

3. anda kõik uued aktsiad välja vaid ühesuguse märkimishinnaga.