Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Statistikaamet: Augustis peatus majutusettevõtetes rohkem turiste

06.10.2017 Statistikaamet

Eesti majutusettevõtetes peatus 2017. aasta augustis 435 000 sise- ja välisturisti, mida on 4% enam kui eelmise aasta samal kuul, teatab Statistikaamet.

2017. aasta augustis kasutas majutusettevõtete teenuseid 18 000 turisti enam kui eelmise aasta augustis. Eelmise aastaga võrreldes suurenes välis- ja siseturistide arv vastavalt 3% ja 7%. Välisturistid hõlmasid 60% turistide koguarvust. Kokku kasutas augustis majutusettevõtete teenuseid 263 000 välisturisti. 78% välisturistidest saabus Euroopa Liidu riikidest, 8% Venemaalt ja 5% Aasia riikidest. 165 000 turisti ehk 63% majutusteenuseid kasutanud välisturistidest peatus Tallinna majutusettevõtetes. Populaarsuselt järgmised sihtkohad olid Pärnu ja Tartu, kus peatus vastavalt 10% ja 7% majutusettevõtete teenuseid kasutanud välisturistidest. Saare maakonna majutusettevõtetes peatus 5% ja Ida-Viru maakonna majutusettevõtetes 3% välisturistidest. Enamik (77%) välisturistidest oli puhkusereisil ja 17% tööreisil, ülejäänutel oli Eesti külastamiseks muu põhjus.

40% majutusettevõtete klientidest olid siseturistid. Augustis kasutas majutusettevõtete teenuseid 172 000 siseturisti, neist 67% olid puhkusereisil ja 18% tööreisil. Harju maakonnas peatus 21%, Pärnu maakonnas 13%, Tartu maakonnas 10% ning Ida-Viru ja Saare maakonnas kummaski 8% majutusteenuseid kasutanud siseturistidest.

Augustis pakkus külastajatele teenust 1357 majutusettevõtet. Külastajate käsutuses oli 24 000 tuba ja 56 000 voodikohta. Täidetud oli 55% tubadest ja 46% voodikohtadest. Ööpäev majutusettevõttes maksis keskmiselt 38 eurot ehk sama palju kui aasta varem samal kuul. Harju maakonnas maksis ööpäev majutusettevõttes 46 eurot, Pärnu maakonnas 37 eurot, Ida-Viru maakonnas 32 eurot ning Saare ja Tartu maakonnas kummaski 31 eurot.

**Majutamine piirkonniti, august 2017**
Majutamine	Kokku	Põhja-Eesti	Kirde-Eesti	Kesk-Eesti	Lääne-Eesti	Lõuna-Eesti
Majutusettevõtted	1 357	238	69	137	520	393
Toad	23 678	8 712	1 444	1 819	6 572	5 131
Voodikohad	56 370	19 124	3 417	4 627	16 470	12 732
Tubade täitumus, %	55	74	46	37	47	42
Voodikohtade täitumus, %	46	64	42	35	38	34
Majutatud	435 240	208 225	23 029	28 695	99 021	76 270
Ööbimised	801 927	379 139	44 481	49 486	193 346	135 475
Eesti elanikud	301 741	61 492	26 604	38 633	90 187	84 825
väliskülastajad	500 186	317 647	17 877	10 853	103 159	50 650
Ööpäeva keskmine maksumus, eurot	38	46	32	22	34	26

Statistika aluseks on küsimustik „Majutustegevus”, mille esitamise tähtaeg oli 10.09.2017. Statistikaamet avaldas majutustegevuse kuukokkuvõtte 19 tööpäevaga. Statistikatöö „Majutustegevus“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Nõuanded koduostjale: laenutaotleja ja kaaslaenutaotleja

06.10.2017 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Laenu taotlemisel tuleb otsustada, kes on laenutaotleja. Kui kodu ostab ja laenu soovib võtta üksik inimene, siis on selge, et laenutaotleja on ta ise. Kui aga sel laenutaotlejal jääb sissetulekust napiks, et pank oleks valmis talle laenu pakkuma, on võimalus leida kaaslaenutaotleja. Kaaslaenutaotleja võiks olla abikaasa või elukaaslane, üksiku inimese puhul tema vanem või vanemad.

Kui uut pesa punuvad kooselavad inimesed, kes ei ole abielus, taandub laenuvõtjaks olemise temaatika sellele, kes saab ostetava kinnisvara omanikuks. Kui paarisuhe toimib võrdsetel alustel, siis oleks igati mõistlik, et kinnisvara soetatakse kahe peale ehk kaasomandisse ning laen võetakse kahe peale. Seda isegi vaatamata asjaolule, et laenumakse tagastatakse pangale ehk ühe elukaaslase pangakontolt.

Olukorras, kus kinnisvara soovib soetada abielupaar, tuleb mängu, kas kinnisvara ostetakse ühisomandisse või lahusvaraks. Varaühisus tähendab seda, et abielu jooksul omandatud vara loetakse ühisvaraks, välja arvatud abikaasa päritud ja kingiks saadud vara. Vara kuulub võrdselt mõlemale abikaasale ja kui vara hulka kuuluva kinnisasja või osaga on vaja tehinguid teha, on tehingu tegemiseks vaja mõlema abikaasa nõusolekut.

Varalahusus on abikaasade võimalus abielludes sõlmida abieluvaraleping nii, et abielu kestel omandatud vara ei muutu ühisvaraks, vaid selle abikaasa lahusvaraks, kelle nimel asi on. Näiteks kui abielu kestel ostetakse korter ja ainult üks abikaasa kantakse omanikuna kinnistusraamatusse, siis varalahususe korral ei muutu see kinnisasi abikaasade ühisvaraks, vaid omanikuks jääb ainult see abikaasa, kes on omanikuna kinnistusraamatus märgitud.

Kui abikaasad ei lepi abiellumisel kokku, millist vararežiimi kasutatakse, kohaldatakse neile automaatselt varaühisust. Peale selle võivad abikaasad enne abielu sõlmimist või abielu ajal tunnistada abieluvaralepinguga ühisvaraks või lahusvaraks üksikuid esemeid.

Kui abikaasad varalahususes kokku pole leppinud, saavad nad mõlemad ostetava kinnisvara omanikeks. Otseselt ei ole vaja, et sellisel puhul oleksid mõlemad abikaasad kaaslaenutaotlejad, pank võib seda siiski nõuda.

Loe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

SEB: Kiire inflatsioon piirab majapidamiste ostujõudu

06.10.2017 Mihkel Nestor

Kui paaril viimasel aastal on Eesti majanduskasvu peamine eestvedaja olnud majapidamiste julgem ostlemine, siis tänavu on eratarbimise kasv jäänud hinnamõjusid arvesse võttes oluliselt tagasihoidlikumaks. Selle peamine põhjus on kiire inflatsioon, mis on küll suurendanud kaubandusettevõtete müügitulu ja kergendanud inimeste rahakotti, kuid kogustes mõõdetuna toonud kaasa tuntava kasvu aeglustumise.

Eratarbimise kasvu on jahutanud hinnatõus

Ehkki Eesti tänavune majanduskasv on ületanud kaugelt varasemaid prognoose, ei ole kõik selle aluseks olevad komponendid võrdselt kasvanud. Üheks märgatavamaks muutuseks varasemaga on majapidamiste tarbimiskulutuste aeglasem kasv. Kui 2016. aastal paisus eratarbimine püsihindades mõõdetuna üle 4%, siis selle aasta esimeses pooles kõigest 1,4%. Meenutuseks on just eratarbimine olnud viimastel aastatel peamine majanduskasvu eestvedaja. Seni on majapidamiste tarbimise suurenemist soosinud aina kõrgem tööhõive, kiire palgakasv, väga madal või lausa negatiivne inflatsioon ja ka riigi maksupoliitilised ja sotsiaaltoetusi puudutavad otsused.

Joonis 1. Eratarbimise kasv jooksev- ja püsihindades 2013-2017, %.

Et tänavu on nii palgad kui hõive kasvanud varasemast pisut aeglasemalt, tagasihoid¬likum on olnud maksupoliitika mõju ja inflatsioon ületab 3%, pole eratarbimise kasvu pidurdumine üllatav. Suurim mõjutaja on neist kahtlemata olnud siiski kiire inflatsioon. Seda iseloomustab asjaolu, et nominaalväärtuses oli esimesel poolaastal eratarbimise kasv mullusest kiiremgi – 5,1%. Väheoluline pole ka see, et eriti kiiresti on suurenenud nende kaupade hind, mis etendavad majapidamiste tarbimiseelarves suurimat tähtsust – toiduained, kütus ja alkohol. Samas tuleb tõdeda, et inimesed saavad endale täna suuremaid kulutusi lubada. Palgakasv ületab jätkuvalt 6% ja majapidamiste säästude kasvutempo pankades on isegi kiirenenud mulluselt 7%lt 8%le. Inimeste head majandusseisu iseloomustab ka asjaolu, et Konjunktuuriinstituudi küsitluse põhjal oli tarbijate kindlustundeindikaator viimati nii kõrgel tasemel 2011. aastal, kui majanduskriisi leevenemine laiapõhjalist optimismi sisendas. Soodsate trendide jätkumisel kiireneb majapidamiste tarbimise kasv 2018. aastal jälle üle 4%, kuna tulumaksureform tähendab kolmandikule töötajatest vähemalt 10% netopalga tõusu.

Jaekaubandust veab automüük

Kiire hinnakasv ja soodne seis tööturul on tänavu jaekaubanduse müügitulu tublisti paisutanud. Kui eelmisel aastal suurenes jaekaubandusettevõtete käive ligi 7%, siis 2017. aasta esimeses pooles koguni 9%. Viimastel kuudel on kasvutempo küll mõnevõrra aeglustunud: juulis kasvas jaekaubanduse käive 7,5% ja augustis 6% võrra. Peamiselt on seda põhjustanud hoo raugemine automüügis – aasta esimeses pooles suurenes mootorsõidukite müük mitmel kuul koguni neljandiku võrra, andes pea poole kogu jaekaubanduse käibekasvust. Ilma automüügi ja -remondita on jaekaubanduse kasv olnud märksa stabiilsem, püsides enamuses kuudest 6% lähedal.

Koguseliselt mõõdetuna on jaekaubanduse kasv jäänud siiski märksa tagasihoidlikumas. Hinnamuutuseid arvesse võttev kaubandusettevõtete müügitulu mahuindeks on tänavu kasvanud 2%, koos automüügiga 4%. Eriti märgatav on erinevus mõistagi neis jaekaubanduse segmentides, mille tooted on enim kallinenud. Nii on näiteks mootorikütuse jaemüük 2017. aasta 8 kuuga suurenenud eurodes mõõdetuna 68 mln euro ehk enam kui 10% võrra, kuid püsihindades mõõdetuna on müük isegi mõnevõrra vähenenud. Sarnane ilming on nähtav supermarketites, mille müügikäive on 8 kuu jooksul, käsikäes toiduainete hinna kallinemisega, suurenenud üle 3%, kuid kus püsihindades mõõdetuna on müügimaht üle pooleteist protsendi vähenenud.

Aasta teises pooles on inflatsiooni kergitanud aktsiisitõus

Statistikaameti poolt täna avaldatud andmetel suurenes tarbijahinnaindeks septembris 3,7% võrra. 2017. aasta kolme kvartali keskmisena küündib inflatsioon seega 3,3%ni. Seetõttu pole üllatav, et harmoniseeritud tarbijahinnaindeksi alusel konkureerib Eestiga hinnakasvu kiiruse osas Euroopa Liidus vaid Leedu.

Hinnatõusu on tänavu vedanud juba 2016. sügisel alguse saanud toidukaupade kallinemine. Septembris maksid toidukaubad ja joogid mullusest pea 6% enam. Suure tõusu taga on ühelt poolt baasefekt, kuna varasemalt olid toiduainehinnad sisuliselt 2014. aastast saadik olnud languses. Kaudsemalt on toidu lõpphinda mõjutanud kütuse kallinemine, kuna kiirelt riknevate toidukaupade lõpphinnas on transpordil suur osatähtsus. Konkreetsetest tootegruppidest on eriti hoogsalt kerkinud piimatoodete hind. Hetkel on Euroopa Liidu turul piimatonni hind lähenemas 350 eurole, mis on pea 100 eurot rohkem kui aasta tagasi. Minevikus on piimatonni hind ületanud muidugi ka 400 euro taset. Ehk veidi ootamatult, kipubki piim olema hinna poolest üsna volatiilne kaup ja selle varasem ületootmine on nüüd kaldumas teise äärmusesse, kus nõudlus pakkumist ületab. Piima hinna varasemat tsüklilisust vaadates ei saa välistada, et kõrge hind peagi jälle tootmist suurendab ja seeläbi ka hinnakasvu pidurdab.

Teiseks peamiseks inflatsiooni tagantkütjaks on mõistagi olnud kütusehindade tõus, mis on 9 kuu jooksul kergitanud transpordile tehtavaid kulutusi enam kui 5%. Viimastel kuudel on kütusehindade tõus tugevama võrdlusbaasi tõttu küll veidi pidurdunud. Kui veebruaris oli kulutused transpordile 2016. aasta sama kuuga võrreldes 9% kõrgemad, siis septembris piirdus erinevus 3,6%ga.

Joonis 2. Tarbijahinnaindeksi muutus 2017. aasta 9 kuu jooksul, %.

Aina suuremat mõju tarbijahinnaindeksi kasvule avaldab ka alkohol, põhjuseks juulist kehtima hakanud täiendav lahja alkoholi aktsiistõus. Lisaks 70% aktsiisitõusule on suurenenud ka tootjate hinnalisand, mistõttu on õlle hind lõpptarbija jaoks suurenenud enam kui neljandiku võrra. Kuigi teisipäeval avaldatud leibkondade eelarveuuringu põhjal kulutavad Eesti majapidamised alkoholile ja tubakale keskmiselt vaid 3,6% pere-eelarvest, siis kipuvad küsitlusuuringu puhul inimeste hinnangud olema ilustatud ja tarbijahinnaindeksi arvutamisel küündib alkoholi ja tubakatoodete osakaal 8%ni.

Nende kaubagruppide kõrval on jätkunud ka paljude kodumaiste teenuste hinnakasv. Näiteks on ligi 6% võrra kallinenud majutusteenused ja kodust väljas söömine. Eesti Panga hinnangul ongi ligikaudu pool tänavusest hinnakasvust tulenenud sisemaistest teguritest ja teine pool väliskeskkonna hinnasuundumustest.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Rahandusministeerium: Hinnatõus püsib kiirena

06.10.2017 Kristjan Pungas

Statistikaameti andmetel langesid hinnad septembris eelmise kuuga võrreldes 0,1 protsenti. Aasta varasemaga võrreldes aeglustus hinnatõus augusti 3,9 protsendilt septembris 3,7 protsendini. Euroalas püsis hinnatõus esialgsetel andmetel 1,5 protsendil.

Kolmandas kvartalis inflatsioon kiirenes tõusnud teenuste ja energiahindade ning täiendavate maksumeetmete tulemusena. Suuremal määral on sel aastal inflatsiooni põhjustanud toiduained, kus hinnatõus on laiapõhjaline, kõikudes viimastel kuudel 6 protsendi juures. Suuremal määral on tõusnud õli-, piima- ja kalatoodete hinnad. Arengud on kooskõlas toiduhindade arengutega välisturgudel, kus hinnad on kahe ja poole aasta kõrgeimad. Mõnevõrra on suurendanud meil hinnatõusu ka siseturu jõudsam käekäik.

Nafta hind tõusis septembri lõpus aasta kõrgeimale tasemele ning on sellega mõnevõrra kergitanud mootorikütuse hindu. Lisaks on energiahindu mõjutanud viimaste kuude elektri kõrge hinnatase elektribörsil.

Teenuste hinnatõus on tänavu kiirenenud suurenenud majandusaktiivsuse, toorainete kallinemise ülekandumise ning ka elavnenud turismi tõttu. Septembris olid teenused 3,5 protsenti kallimad kui aasta tagasi.

Septembri inflatsioon on kooskõlas rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosiga, mille kohaselt tõusevad hinnad sel aastal 3,4 protsenti. Hinnatõusu mõningat aeglustumist võib oodata alates detsembrist, kui hakkab välja taanduma aastatagune toorainete hinnatõus.

Eesti Pank: Kiire hinnakasv jätkus ka septembris

06.10.2017 Sulev Pert

Inflatsiooni põhjustavad toiduainete ja energia kallinemine ning aktsiisitõusud
Tarbijahinnaindeks oli septembris hooajaliste tegurite tõttu 0,1% madalam kui augustis

Statistikaameti teatel aeglustus tarbijahinnaindeksi kasv septembris aasta võrdluses 3,7%ni. Väikesest aeglustumisest hoolimata oli hinnakasv endiselt suhteliselt kiire; selle taga olid nii kallimad impordihinnad kui ka sisemajanduslikud tegurid.

Peamiselt maailmaturu hindade arengu tõttu kallinesid toiduained septembris 7% ja energia 6%. Naftabarreli hind tõusis septembri lõpuks 57 dollarini, sest naftanõudlus on mõnevõrra suurenenud, kuid pakkumise kasvu piirab OPECi liikmesriikide kokkulepe. Eurodes arvestades on nafta hinna aastakasv olnud siiski võrdlemisi tagasihoidlik, sest samal ajal on euro kurss dollarisse tugevnenud. Ligikaudu ühe protsendipunkti kogu tarbijakorvi hinnakasvust on tänavu põhjustanud aktsiisitõusud. Kõrgemad maksumäärad hoiavad toiduainete ja energiakaupade inflatsiooni kiirena ka järgmisel aastal, kuid toorme hindade mõju peaks hakkama järk-järgult leevenema ja inflatsioon aeglustuma.

Ka sisemajanduslikud tegurid on sel aastal hinnakasvu soodustanud. Tööstuskaupade ja teenuste inflatsioon ehk alusinflatsioon, mis sõltub peamiselt sisemaistest teguritest, oli septembris 1,3%. Ühest küljest on Eesti palgakasv püsinud kiire ja see on suurendanud tootmiskulusid. Teisest küljest on jõudsalt kasvanud nii ettevõtete kui ka majapidamiste sissetulekud ja suurem nõudlus laseb müügihindu kergitada. Nii tootmismahu kasv kui ka hinnataseme tõus on võimaldanud ettevõtetel pärast mitut aastat taas kasumeid suurendada.

Euroala inflatsioon püsis septembris 1,5%, mis on Euroopa Keskpanga 2% inflatsioonieesmärgist madalam. Hinnakasvu on tagasi hoidnud see, et euroala suurimates riikides on – erinevalt Eestist – olnud palgakasv ootamatult aeglane ja jäänud teistest majandusaktiivsuse näitajatest maha. Vähenev tööpuudus, mis on nüüd väiksem kui enne majanduskriisi, ja kiirem majanduskasv on siiski euroala hinnakasvu toetanud. Euroala ettevõtete jaoks on aeglane tööjõukulude kasv tasakaalustanud muude tootmissisendite, sealhulgas tooraine kallinemist.

Statistikaamet: Tarbijahinnaindeksit mõjutas septembris enim toit

06.10.2017 Statistikaamet

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2017. aasta septembris võrreldes augustiga -0,1% ja võrreldes eelmise aasta septembriga 3,7%, teatab Statistikaamet.

Kaubad olid 2016. aasta septembriga võrreldes 3,7% ja teenused 3,5% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta septembriga võrreldes tõusnud 7,4% ja mittereguleeritavad hinnad 2,7%.

Eelmise aasta septembriga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim toidu ja mittealkohoolsete jookide 5,8% kallinemine, mis andis kogutõusust üle kolmandiku. Sellest omakorda kolmandiku andsid 12,5% kallimad piim, piimatooted ja munad ning rasvad (kallinemine 26,4%), liha ja lihatooted (2,9%) ning värske puuvili (8,7%) igaüks kümnendiku. Alkohoolsed joogid ja tubakas andsid kogutõusust viiendiku, millest üle poole andis 26% kallim õlu ja kuuendiku 6,2% kallimad tubakatooted. Suuremat mõju indeksile avaldas veel mootorikütuse hinnatõus. Bensiin oli 11,3% ja diislikütus 9,8% kallim kui mullu samal ajal. Toidukaupadest on enim kallinenud või (47%), väherasvane piim (25%) ja kartul (20%).

Augustiga võrreldes oli septembris tarbijahinnaindeksi suurimaks mõjutajaks riietuse ja jalatsite sesoonsete soodusmüükide lõppemine ning uute hooajakaupade müügiletulek. Kuise muutuse viis aga negatiivseks toidu ja mittealkohoolsete jookide 1% odavnemine, mille põhjustas köögivilja 7,6% ning kala ja kalatoodete 3,3% hinnalangus. Samuti olid septembriks ostetud lennukipiletid 11% ja majutusteenused 9% odavamad.

**Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, september 2017**
Kaubagrupp	September 2016 – september 2017, %	August 2017 – september 2017, %
KOKKU	3,7	-0,1
Toit ja mittealkohoolsed joogid	5,8	-1,0
Alkohoolsed joogid ja tubakas	10,6	0,6
Riietus ja jalatsid	0,9	4,6
Eluase	4,1	0,1
Majapidamine	0,2	-0,2
Tervishoid	0,4	-0,4
Transport	3,6	-0,3
Side	-5,4	0,0
Vaba aeg	1,7	-0,4
Haridus ja lasteasutused	5,7	1,6
Söömine väljaspool kodu, majutus	7,0	-1,6
Mitmesugused kaubad ja teenused	2,2	-0,1

Statistikaamet avaldab tarbijahinnaindeksi iga kuu 5. tööpäeval pärast aruandeperioodi lõppu. Statistikatöö „Tarbijahinnaindeks“ avaliku huvi peamine esindaja on Rahandusministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Koolitus uuest korteriomandi- ja korteriühistuseadusest toimub 16/10/2017

06.10.2017 Margot Toompark

Koolitus “Muudatused korteriühistu juhtimises ja asjaajamises peale uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kehtima hakkamist 2018. aastal” toimub 16/10/2017 Tallinnas. Lektorid on Raid & Ko OÜ jurist Evi Hindpere ja KÜ Arvepidamise OÜ juhatuse liige Pille Kaarlõp.

Koolitus „Muudatused korteriühistu juhtimises ja asjaajamises“ on suunatud:

korteriühistu juhatuse liikmetele ja haldajatele, kes tegelevad igapäevaselt korteriühistu juhtimisega;
korteriühistu revisjonikomisjoni liikmetele, kelle ülesandeks on kontrollida korteriühistu juhatuse tööd;
kõigile eraisikutele, kes elavad või omavad korterit kortermajas ja soovivad teada oma õigusi ja kohustusi;
kõigile, kes tunnevad huvi uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse vastu.

Koolitus annab Sulle:

hea ülevaate muudatustest, mis kaasnevad uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kehtima hakkamisega;
juhised muuta korteriühistu asjaajamist vastavalt uutele kehtima hakkavatele nõuetele;
võimaluse saada teadmisi korteriomanike õigustest ja kohustustest;
ülevaate uutest kehtima hakkavatest nõuetest korteriühistu raamatupidamisele;
praktilisi nõuandeid korteriühistu juhtimiseks ja muudatuste elluviimiseks.

“Muudatused korteriühistu juhtimises ja asjaajamises” toimub 16/10/2017 kell 10.00-17.15 Tallinna kesklinnas.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Tondiraba jäähalli kõrvale rajatakse olümpiamõõtmetes ujula

05.10.2017 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus kehtestas Varraku tn 14 krundi ja lähiala detailplaneeringu, mis annab võimaluse rajada Tondiraba jäähalli kõrvale 50 meetri pikkuste radadega ujula.

„Selle planeeringu järgi on võimalik ehitada jäähalli kõrvale täismõõtmetes, kümne 50-meetrise rajaga ujula,“ ütles Tallinna tegevlinnapea Taavi Aas. „Tegemist on olümpiamõõtmetes ujulaga, mille juures on ka 25-meetrine nelja rajaga soojendusbassein.“ Aas osutas, et ujumisringkonnad on treeningtingimuste parandamise osas muret väljendanud ja parajasti ringkirja koostamas. Tallinna linn aga saab nende muredele vastu tulla. “Oluline on seegi, et antud ujulat saavad kasutada ka tavalised lasnamäelased, mitte üksnes tippsportlased.“

Lisaks ujulale on plaanis alale rajada spordirajatisi teenindav hotell ja klubihoone.

Aas lisas, et detailplaneeringu kehtestamine võimaldab käivitada hankemenetluse projekteerija ja ehitaja leidmiseks. „Ehitaja loodame leida hoonestusõiguse seadmise konkursi korras,“ ütles Aas. „Sel moel on avaliku ja erasektori koostöös kas juba valminud või ehitamisel juba õige mitu avaliku funktsiooniga hoonet.“

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Swedbank: Eesti majapidamiste finantsseis on hea

05.10.2017 Tõnu Mertsina

Täna avaldas Statistikaamet rahvamajanduse sektorikontod (viimane aasta 2016), kust on näha, et Eesti kodumajapidamiste säästumäär on jätkuvalt tugev (11% nende kasutatavast tulust). Selle taga on kiire sissetulekute kasvu kõrval mõõdukas tarbimine (mõlemate näitajate nominaalkasv 5%).

Eluasemeinvesteeringute kasv ei ole majapidamiste finantsseisu halvendanud

Majapidamised on suutnud korralikult säästa kõikidel kriisijärgsetel aastatel (võrdluseks, 2002-2007 oli majapidamiste säästumäär negatiivne ehk tarbimine oli sissetulekutest suurem). Samas tuleb arvestada, et Eesti majapidamiste säästmisvõime ja säästud ei ole ühtlaselt jaotunud. Kuigi majapidamiste eluasemeinvesteeringud on samuti kiiresti kasvanud (2016. aastal nominaalselt 14%) , ei ole see halvendanud majapidamiste finantsseisu ning on nende sissetulekute ja tarbimise kõrval hoidnud eelarve positiivsena. See aitab Eesti majapidamistel seista paremini (kui möödunud majanduskriisi aegu) vastu võimalikele majandust ohustavatele riskidele.

Sel aastal võib majapidamiste säästumäär küll alaneda, kuid eelarve püsib ülejäägis

Möödunud aasta kohta ei ole kõikide riikide kohta veel andmeid avaldatud, kuid varasemate aastate võrdluses on Eesti majapidamiste säästumäär olnud küll oluliselt madalam Rootsi vastavast näitajast, kuid kõrgem Soome omast. Lätis ja Leedus on majapidamiste säästumäär ja nende eelarve olnud negatiivne ehk nad on tarbinud ja investeerinud sissetulekutest rohkem.

Esialgsete hinnangute järgi võib sel aastal Eesti kodumajapidamiste säästumäär küll veidi alaneda, kuid jääb suhteliselt kõrgeks ning ka nende eelarve püsib ülejäägis (netolaenuandmine). Kuigi viimase näitaja juures võib toimuda mõningane taandumine.

SEB: Millist kinnisvara võiks osta investeeringuks?

05.10.2017 Gerli Ramler

Väljaüürimiseks sobiliku korteri otsimisel tuleks lähtuda lihtsast põhimõttest leida selline elamispind, mille järele on kõige enam nõudlust. Muidu ei hakka teie äriplaan tulu tooma.

Otsides korterit, mis sobib väljaüürimiseks, tuleb lähtuda paljudest näitajatest, mis kõik mõjutavad lõpptulemust. Kinnisvaraäris on tavapärane, et ideaalset objekti ei ole olemas. Ikka peab ostja tegema ühes või teises osas järeleandmisi. Üürileandjal on tähtis enesele teadvustada, kui suuri järeleandmisi ta on valmis tegema.

Asukoht

Kinnisvaraäris on väga tähtis asukoht. Tallinna rahvaarv on linnadest suurim, seega on ka kohalik üüriturg kõige suurem ning likviidsem. Tartu ja Pärnu üüriturg on väiksuse tõttu õhukesem, kuid mõlemas on oluline sesoonsuse moment.

Tallinna üürikorteri puhul eristub äärelinn ja kesklinn. Kesklinna hinnatase on kõrgem ning sealsete üürikorterite pakkumise arv on suurem. Samas on kesklinna korterite üürilepingud lühemad, sest seda asukohta eelistavad näiteks välismaalastest üürnikud, kelle üürilepingud on tõenäoliselt lühemad kui kohalikel. Üürniku jaoks võivad olulised olla lasteaedade-koolide, kaubandus- ja teenindusasutuste lähedus ning ühistranspordi olemasolu. Üürikorteri asukoha üle otsustamisel võib lähtuda ka sellest, kas korter asub tulevase investori elu- või töökoha lähedal, sest see aitab korteri väljaüürimisel odavamalt ja operatiivsemalt toimetada.

Korteri suurus

Üürikorteri suuruse üle otsustades peab mõtlema sihtrühmale. Kas soovitakse võtta üürnikud, kes elavad üksi või on paarisuhtes? Kas aktsepteeritavad on ka lastega pered? Lastega perede puhul võib suure tõenäosusega arvestada korteri täiendava amortisatsiooniga.

Kui suunata üüriäri pigem üksikutele inimestele või paaridele, tuleks mõelda eeskätt 1- või 2-toaliste korterite soetamisele. Kui lapsed peavalu ei tekita, võib üürikorter olla enamate tubadega.

Järgmine korteri suuruse kriteerium on ruutmeetrite arv. 2-toaline korter võib olla suurusega 40 m² või 80 m². Kui 40 m² korter on pigem odav säästutoode, siis 80 m² viitab juba teatud luksusele.

Tõenäoliselt on sama kvaliteedi juures väiksema korteri ruutmeetrimaksumus kõrgem, samas ei pruugi suure korteri võimalik üürihind väikse omast päris kaks korda kõrgem olla. Küll on 80 m² korteri kõrvalkulud peaaegu kaks korda kõrgemad kui väikesel korteril, seega on suure tõenäosusega väiksema korteri võimaliku üürihinna ja soetusmaksumuse suhe üürileandja jaoks parem.
Mõelda võib ka n-ö ühiskorteri tegemisele, mis tähendab, et soetatakse paljude tubadega korter ja üüritakse see tubade kaupa välja. Selliste üürilepingute haldamine on tõenäoliselt keerulisem, ajamahukam ja seega kallim, kuid pakutav tootlus samas kõrgem.

Korteri suurus ja tootlus

Suurus	40m2	80m2
Hind	50 000 eurot	90 000 eurot
Ruutmeetri hind	1250 eurot/m2	1125 eurot/m2
Võimalik üürihind	250 eurot/kuus	420 eurot/kuus
Tulu	3000 eurot/aastas	5040 eurot/aastas
Lihtne tootlus	6,0%	5,6%

Üürikorteri maksumus

Üürikorteri võimalik maksumus sõltub esmalt üürileandja rahalistest võimalustest ning samuti kliendirühmast. Odavate korterite üürnikega on sageli rohkem tegemist, kuid vähemalt teoreetiliselt peaks see tagama kõrgema tootluse. Samuti on odavate korterite segmendis nõudlus laiem.

Kallimate korterite segmendis on jälle korteri likviidsus ja nõudlus madalam. Samuti peab arvestama, et kalli üürikorteri puhul võib see olla päris märkimisväärne summa, mis üürileandjal vakantsuse perioodil saamata jääb.

Korteri ja hoone heakord

Ostu plaanides tasub mõelda, kas soovitakse soetada korter, mida on piltlikult öeldes kohe ostupäeval võimalik välja üürida, või remonti vajav eluase. Viimase puhul peab otsustama, kas teha remont ise või on võimalik palgata korralik remondimees. Korteriostu võib rahastada pank, kuid panga valmidus pakkuda odava intressimääraga laenu remondi rahastamiseks võib olla tagasihoidlik. Lisaks ei tooda korter remondiperioodil üüritulu, vaid omast taskust tuleb tasuda ka kommunaalkulud.

Kui korteri ja selle sisutusega tegeleb üürileandja, siis hoonega tegeleb ühistu. Hoone seisukorrast, probleemidest ja planeeritavatest suurematest remonttöödest ülevaate saamiseks tasub kontakteeruda ühistu esimehega. Võib-olla on ühistul plaanis teha suurem remont, mida finantseeritakse laenuga – see aga mõjutab kulude struktuuri ja võib muuta projekti mittetasuvaks. Ettevaatlik tasub olla ka investeeringutega käest lastud hoonesse, kus elanikud ei tundu eriti hoone heakorra vastu huvi tundvat.

Likviidsus

Likviidsusrisk on oht, et korterit ei õnnestu piisavalt kiiresti välja üürida, st vakantsusperiood venib pikaks, üürileandjal jääb üüritulu saamata ja samas tuleb tasuda kõrvalkulud. Risk on ka see, kui projekti lõppedes ei ole üürileandjal võimalik üürikorterit piisavalt kiiresti müüa, et üüriärist väljuda. Siin võivad üürileandja-omaniku jaoks tekkida kõrvalkulud, maakleritasud ja leppetrahvid finantseerijale, kes raha tagasi ootab.

Suurema likviidsusega on väiksemad korterid, millele on lihtsam üürnikku või ostjat leida. Suurem likviidsus tuleneb eelkõige väiksemate korterite odavamast absoluuthinnast, mis muudab need laiemale kliendirühmale kättesaadavaks.

Korteri sisustus

Tühja korterit on enamasti üsna raske üürile anda, sest üürnik ei taha soetada korteri jaoks mööblit, mida tal pärast üürilepingu lõppemist vaja ei lähe. Kindlasti peab korteris olema liikumatu mööbel ehk köögimööbel, lisaks seinakapid, külmik ja pesumasin ning soovitavalt ka nõudepesumasin.

Lisaks võiksid üürikorteris olla kasutatud, aga korralikud ja puhtad diivanid, voodid, tugitoolid, söögilaud toolidega. Korterit aitavad hubasemaks muuta pildid ja muud dekoratiivelemendid. Kui üürnik nõuab lisasisustust, siis peab üürileandja vaatama, et see ka tema jaoks kasumlik oleks, mis tähendab õigustatud nõuet üürihinda tõsta.

Artikkel on koostatud koostöös kinnisvaraanalüütik Tõnu Toomparkiga. Tõnu Toompark on käsiraamatute „Nõuanded koduostjale” ja „Kuidas müüa kinnisvara” autor ja koos jurist Evi Hindperega käsiraamatu „Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” kaasautor. Kinnisvaravaldkonna nõuande- ja käsiraamatuid leiab Kinnisvarakooli raamatupoest https://www.kinnisvarakool.ee/raamatud/.

Korteriühistud tegid ühispöördumise: vajame täiendavat renoveerimisraha

05.10.2017 EKÜL

Tallinnasse suurfoorumile kogunenud korteriühistud üle Eesti tegid valitsusele ühispöördumise, milles rõhutavad renoveerimistoetuse jätkumise olulisust, kuna varasemalt eraldatud renoveerimistoetuste raha on lõppenud.

“Teeme ettepaneku: tagada jätkusuutliku ja stabiilse toetusskeemi olemasolu elamufondi energiatõhusaks renoveerimiseks ning jätkata hästi sissetöötatud ning edukaks osutunud meetme teostamist läbi SA Kredex ja eraldada toetusskeemi rahastamiseks riigieelarvest 60 miljonit eurot kahel järgneval eelarveaastal,” seisab korteriühistute ühisavalduses.

“Eesti elamumajanduse jätkusuutliku arengu aluseks on olemasoleva elamufondi säilimise tagamine. Elamumajanduse arendamisel tuleb eelkõige lähtuda asjaolust, et ligi 97% Eesti elamufondist on eraomanduses. Põhirõhk peab jääma olemasoleva elamufondi säilitamisele ja kaasajastamisele, toetades omanikke vajalike investeeringute tegemisel,” öeldakse korteriühistute ühisavalduses.

Euroopa Liidu struktuurfondide toel eraldas SA KredEx korteriühistute rekonstrueerimistoetusteks 102 miljonit eurot. Tänaseks on KredExile laekunud 460 taotlust kogusummas 104 miljonit eurot ning toetuse eraldamine on lõppenud.

Korteriühistute suurfoorumit korraldab Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL). Liit asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Adaur Grupp: korteritehingute kvartalikokkuvõte 2017 III kvartal

05.10.2017 Tõnu Toompark

Kokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv ja keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.

Andmed on toodud avaldamise kuupäeva seisuga ja võivad andmete täpsustumisel vähesel määral muutuda.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Eesti Pank: Kiirem hinnakasv on aidanud ettevõtetel kasumeid suurendada

04.10.2017 Katri Urke

Tänavu on ettevõtete kasumid ja investeeringud kasvanud peaaegu kõikidel tegevusaladel
Kuigi palgasurve püsib, on ettevõtted saanud tänu suuremale müügitulule kasumeid kasvatada
Soodsad majandusolud võimaldavad ettevõtetel lähiajal kasumeid ilmselt veelgi suurendada
Pikaajaline sissetulekute (nii töise tulu kui ka kasumite) kasv ja rikkamatele riikidele järele jõudmine sõltub tootlikkuse kasvust

Möödunud kolm aastat läksid ajalukku sellega, et ettevõtete kasumid kahanesid püsivalt; paraku tähendas see ka väiksemat võimet investeerida tulevasse kasvu. Sel aastal on kasvanud nii kasumid kui ka investeeringud (vt joonis 1). On tavapärane, et kasumid kõiguvad äritsükli jooksul palkadest ja majanduse üldisest kasvust rohkem, sest lühiajaliste languste korral toimivad kasumid puhvrina ja majanduse olukorra paranedes kasvab kasum palkadest kiiremini, et vahepealset langust tasa teha. Siiski on oluline vahet teha põhjustel, miks ettevõtlussektori kasumid on muutunud ― selle kaudu on võimalik tuvastada majanduse kitsaskohti.

Ettevõtlusstatistika andmetel1 vähenes ettevõtete kogukasum 2015. aastal 8% ja 2016. aastal 9,9%. Kasumikasv oli aga juba paaril varasemal aastal jäänud tagasihoidlikuks. Nii 2015. kui ka 2016. aastal vähenes ettevõtete kogukasum enamikul tegevusaladel, seitsmeteistkümnest põhitegevusalast kolmeteistkümnel (vt joonis 2). Seejuures jaotus kasumite vähenemine 2016. aastal veidi hajusamalt ja kogukasumi suuremat kahanemist hoidis tagasi kasumikasv kaubanduse tegevusalal, millel on ettevõtlussektoris suur osakaal. Mõlemal aastal mõjutas kogukasumi vähenemist kõige enam töötlev tööstus. Kasumite vähenemist põhjustas suuresti müügitulu kahanemine 2015. aastal, mis tulenes paljuski nii kodumaiste kui ka ekspordihindade langusest (vt joonis 3). Müügitulu vähenemise ajal suutsid ettevõtted küll tegevuskulusid kokku hoida, ent tööjõuturu palgasurvete tõttu kasvasid tööjõukulud edasi ja muude kulude kokkuhoiust ei piisanud, et kasumite vähenemist pidurdada.

2017. aasta esimesel poolel kasvasid ettevõtete kasumid 2016. aasta sama ajaga võrreldes keskmiselt viiendiku võrra ja kasumikasv taastus enamikul tegevusaladel. Kasumid vähenesid vaid mõnel üksikul tegevusalal, millel on ettevõtlussektori kogukasumis väiksem osakaal. Alates selle aasta algusest on kiirenenud hinnakasv, mis on suurim muutus varasemate aastatega võrreldes. Ühes suurenenud nõudlusega on see kasvatanud müügitulu ja võimaldanud ettevõtjatel kulude suurenemisest hoolimata kasumeid kasvatada.

Lisaks tulude ja kulude vahele näitab kasum seda, kuidas loodud lisandväärtus töötajate (palgakulu) ja ettevõtte omanike tulude (kasum) vahel jaotub. Kuna lisandväärtus on laias laastus müügitulu ja tootmiskulude (v.a palgakulud) vahe, aeglustus müügitulu kasvu peatumise tõttu kahel eelmisel aastal ka lisandväärtuse kasv. Positiivsena võib siiski välja tuua, et samal ajal lisandväärtuse osakaal müügitulus veidi kasvas ehk sama müügikäibe juures suudeti teenida rohkem tööjõu- ja kapitalitulu. Kuna aga palgakulude kasv püsis kiire, suurenes tööjõukulude osatähtsus ja kasumid vähenesid (vt joonis 4). Siiski leidus kahel eelmisel aastal ka tegevusalasid, kus tänu lisandväärtuse kiiremale kasvule said tööjõukulude suurenemisele vaatamata kasvada ka kasumid.

Selle aasta esimesel poolel suurenes müügitulu nõudluse kasvu ja kiirenenud inflatsiooni toel jõudsalt, mis aitas kaasa loodava lisandväärtuse senisest hoogsamale kasvule. Ehkki suur vajadus tööjõu järele kiirendas samal ajal tööjõukulude kasvu, võimaldas lisandväärtuse suurenemine kasvatada ka ettevõtete kasumeid. Soodsa majanduskeskkonna ja varasemast kiirema hinnakasvu püsimine aitab ettevõtjatel lähiajal kasumeid ilmselt veelgi suurendada, ent rikkamate riikide sissetulekutasemele nii töise tulu kui ka kasumite poolest järele jõudmine on ennekõike seotud suutlikkusega tootlikkust tõsta.

Ettevõtete kasumite ja seotud majandusnäitajate aastane muutus rahvamajanduse arvepidamises Kogukasumite aastane muutus tegevusalade lõikes Kasumite muutuse tegurid Lisandväärtuse osakaal müügitulus

1 Statistikaameti koostatav ettevõtlusstatistika pakub rahvamajanduse arvepidamisest detailsemaid andmeid ettevõtlussektori kasumite ja muude majandusnäitajate muutumise kohta tegevusalade kaupa. Tuleb aga silmas pidada, et rahvamajanduse arvepidamise tegevuse ülejäägi ja segatulu ning ettevõtlusstatistika ettevõtlussektori kogukasumite aegridade vahel on metoodilisi erinevusi (rahvamajanduse arvepidamise vastavad näitajad sisaldavad muu hulgas hinnangut ka varimajandusele).

Saadame Sulle värsked kinnisvarauudised iga päev meilile

04.10.2017 Tõnu Toompark

Adaur.ee on portaal, kus ilmub kõige rohkem kinnisvarauudiseid päevas.

Kajastamist leiavad nii turuanalüüsid kui muud aktuaalsed teemad. Sõna saavad juristid, maaklerid, analüütikud, arendajad, hindajad…

Kui soovid uudiste kokkuvõtet oma meilile, pane meiliaadress kirja ja saadame Sulle värsked kinnisvarauudised iga päev meilile.

[subscribe2]

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Postimees: Üürikorterite projekt käivitub novembris

04.10.2017 Lennart Ruuda

Novembris läheb käima riiklike üürikorterite ehitamise projekt, mida paljud Eesti väiksed kohalikud omavalitsused pikisilma ootavad. Nii loodavad nad leida leevendust viletsale üüriturule, mis head tööjõudu eemal hoiab.

Riigimajade idee eestvedaja ja kõige häälekam toetaja, ettevõtlusminister Urve Palo (SDE) rääkis kohalikele omavalitsusjuhtidele korraldatud infopäeval, et «uue poliitika» eesmärk on pakkuda kvaliteetsemat elamispinda seal, kus turg ei toimi.

Tema sõnul paistab Eesti naabritega võrreldes silma sellega, et me ei panusta riiklikesse üürimajadesse. «Selge on see, et kui turg ja konkurents toimib, ei peagi riik sekkuma. Küll aga ei toimi see kohtades nagu Elva, Paide või Rapla, kus ehitamise hind on võrdne pealinnaga omaga, aga turuväärtus kordades madalam,» leidis minister.

See on ka põhjus, miks erasektor reeglina väljaspoole suuri linnu kortermaju ei ehita. «Kuid riigi eesmärk peab olema ka see, et inimesed elaksid väljaspool suuri keskusi,» rääkis Palo.

Riigikorteritel võikski ettevõtlusministri hinnangul olla kaks peamist sihtrühma: esimene on mobiilne tööjõud, kes tahaks näiteks mõnes maapiirkonna ettevõttes tööl käia, aga keeldub sellest, kuna seal puudub talle sobivate standarditega elukoht.

Teine sihtgrupp lisaks mobiilsele tööjõule on vähekindlustatud ja erivajadustega inimesed ning eakad ja suurpered, kes saavad tänu sellele puhta ja sooja kodu.

Palo silmad särasid, kuna kohalike omavalitsuste huvi riigikorterite järele on tema sõnul aastatega üha kasvanud. «Kui te seda nüüd ei kasuta, siis saate süüdistada ainult iseend, riik on selle nimel kõike teinud,» lõpetas Palo oma ettekande vallajuhtidele.

Omavalitsused kardavad lõhki laenamist

Teabepäeval osalenud kohalike omavalitsuste juhid ja esindajad ütlesid, et üürimajade programm on oluline ja vajalik. Tähele tasub panna aga seda, et paljud neist on ise sotsiaaldemokraatliku erakonna liikmed, mistõttu nende suhtumine koduerakonna algatusse ongi ilmselt soojem. Samas kiitsid programmi ka teiste erakondade vallajuhid.

Elva linnavolikogu liige Meelis Karro ütles, et Elvas on probleem lihtne: üüriturg ei toimi ja kortermaja ehitamine on tunduvalt kallim kui valmis kortermaja turuhind. Ta jätkas, et Elvas asuvad aga suurettevõtted, näiteks elektroonikaseadmeid tootev Enics Eesti ja Prantsuse tööstuskontsern Saint-Gobain, kus töötab kokku umbes 1000 inimest, kellest kolm neljandikku käib tööle väljastpoolt Elvat. «Need inimesed võiksid ka Elvas elada, aga üürikortereid lihtsalt ei ole,» põhjendas Karro.

Samale pudelikaelale osutas ka Kuressaare linnavalitsuse projektijuht Tiit Kaasik. Kuressaares on palju lahedaid ettevõtteid, – eelkõige laevandus- ja robootikasektorist – mis insenere ja haritud töökäsi vajaksid, aga keda ei ole kuhugi majutada, kuna normaalsed eluasemed ja üüriturg puudub, ütles ta.

Järva-Jaani vallavanem Arto Saar tõi aga välja, et riiklike üürimaju ei pea ehitama ainult neile töötajatele, kes tulevad kaugemalt, vaid need kuluvad marjaks ära ka omakandi noortele. «Meil on paljud noored töövõimelised inimesed, kes tahaksid meie kanti jääda, aga neil pole elukohta. Nad elavad praegu vanemate juures, aga uued korterid aitaks neil ka oma elu peale saada,» põhjendas Saar, miks ta näeb riiklike üürimaju hea võimalusena maapiirkonna elu edendada.

Saku vallavanem, parteitu Tiit Vahenõmm näeb üürimajade projekti samuti praktilise ja vajalikuna, küll aga veidi teise nurga alt. Nemad tahavad toetust saada eelkõige amortiseerunud sotsiaalmajade renoveermiseks, kus elavad abivajajad. Endaga hästi hakkama saavale «mobiilsele tööjõule» odavate korterite pakkumine on tema sõnul siiski küsitav.

Mitmeid vallajuhte tegi murelikuks see, et kust nad riigikorterite ehitamiseks või renoveerimiseks omaosalusena nõutud vahendid saavad. Elvalane Meelis Karro tõi näite, et kui üürimaja ehitamine maksab näiteks 1,5 miljonit eurot, siis valla taskust peaks tulema 750 000 eurot, mis väiksemate valdade eelarvele mõeldes on metsikult suur summa.

«Kas omavalitsustel on see võimekus olemas? See mure on igal pool ja see tuleb tõsiselt läbi arutada, kuna paljudel KOVid ei saa enam laenukoormust suurendada,» osutas ta kitsaskohale.

Kinnisvaraekspert riigi sekkumise vastu

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse liige ja Adaur Grupp OÜ juhataja Tõnu Toompark on aga kogu ettevõtmise suhtes läbivalt kriitiline. Omavalitsuste sooja suhtumist põhjendas ta lihtsalt: kui keegi lubab niisama raha anda, siis ei saagi ju suurt vastuseisu olla.

«Tegelikult ei ole vaja ju kolistada kõiki ämbreid läbi, mis naabrid on ees teinud. Soomes ja Rootsis on riigi üürimajad elamispindade turu täiesti vussi keeranud,» ütles Toompark. «Mis pagana pärast peab riik siin vahele torkima. Ma olen küll majanduses magistrikraadiga, aga ju ei ole see ikka piisav, et ma riigikorterite projektist aru saaksin,» ironiseeris ta.

Riiklike üürimajade ehitamine tähendab Toompargi sõnul vaid fassaadi, pinnavirvendustega tegelemist, mis süsteemseid probleeme kuidagi ei lahenda. «Kui suur on omavalitsuste võimekus sinna raha panna ja üürimaja hiljem ka hooldada, korras hoida?» küsis ta.

Tema jaoks ei ole piisav ka argument, et ettevõtted vajavad kaugemalt töötajaid. «Teooriaõpikud ütlevad, et tootmine peab olema lähedal kas kliendile, mõnele transpordisõlmele või toorainele. Kui ettevõte tehakse metsa, siis tuleks ka temal elamufondi pärast muretseda,» märkis Toompark.

Siiski ei pannud ta ettevõtetele midagi pahaks, öeldes vaid, et nad võivad küll rahul olla, aga initsiatiiv tuli ikkagi riigilt. «See on järjekordne näide ühiskonnast, kus riik tahab kõik ette-taha ära teha. Urve Palo lihtsalt nägi, et Soomes tehakse sama asja ja ju siis on seda meilgi vaja,» lõpetas ta.

Üürielamute toetuskava omavalitsustele

Toetust võib kasutada üürielamute ehitamiseks ja olemasolevate hoonete rekonstrueerimiseks nende üürielamutena kasutuselevõtuks. Esimesel aastal antakse toetust kohalikele omavalitsustele, mis jäävad Tallinna ja Tartu mõjualast väljapoole.
2017. aastal makstakse toetusi 2,5 miljonit eurot. Järgnevaks kolmeks aastaks on toetusfondi suurus 20 miljonit eurot aastas ehk kokku suunatakse riigikorterite ehitamiseks üle 60 miljoni euro.
Riigi poolt antava toetuse määr on kuni 50 protsenti, ülejäänud peab tulema KOVi taskust.
Maksimaalne toetussumma kõigi taotlusvoorude peale kokku on kuni 2,5 miljonit eurot kohaliku omavalitsuse kohta.
Alates järgmisest aastast saab toetust taotleda ka üürielamute rajamiseks vähekindlustatud sihtgruppidele, samuti lisanduvad piirkondadena Tartu ning Tallinn.
Esimene toetusvoor käivitub 1. novembril ja lõpeb 30. detsembril.
Taotlusi võtab vastu ja toetusi jagab Kredex.

http://majandus24.postimees.ee/4264515/uurikorterite-projekt-kaivitub-novembris