Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Statistika: põhivarainvesteeringud on pööranud tõusule

26.09.2017 Tõnu Toompark

Põhivarainvesteeringute maht, mis alates 2013. aastast on languse olnud, on nüüd taas tõusule pöördunud. 2017 II kvartalis tegid Eesti ettevõtted põhivarainvesteeringuid 636 miljoni euro väärtuses.

Aastataguse ajaga võrreldes on põhivarainvesteeringute maht suurenenud 27%. See on kolmeaastase põhivarainvesteeringute vähenemise järel teine jõulise kasvuga kvartal.

Kinnisvarasse tehtavate põhivarainvesteeringute maht on käinud kogu põhivarainvesteeringutega sama jalga. Ehitamisse ja rekonstrueerimisse läinud põhivarainvesteeringute summa oli 2017 II kvartalis 147 miljonit eurot ehk aaastatagusest kolmandiku enam.

Ehitiste soetamisse läks 56 miljonit eurot ja maa soetamisse 37 miljonit eurot. Siin on kasvunumbrid vastavalt 14 ja 6%.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

EKÜL: Võlglast ei saa avalikku häbiposti panna

26.09.2017 EKÜL

Paljud korteriühistud on hädas võlglastega – seetõttu koostas Andmekaitse Inspektsioon koostöös Eesti Korteriühistute Liiduga juhise, kuidas avaldada korteriühistute liikmete andmeid ühistu siseselt ja ühistu väliselt. Juhis puudutab võlglaste, kes on võlgu korteriga seotud maksete eest korteriühistus või hooneühistus, andmete avaldamist.

Avalikku häbiposti, näiteks trepikoja seinale või netiavarustesse võlglaste andmeid riputada ei tohi. “Juhises on selgelt öeldud: võlglaste nimede avaldamine teadetetahvlil hoone trepikojas vms ühisruumis on andmekaitseseadusega vastuolus, sest ka võõrastel on sinna juurdepääs. Keelatud on avaldada ka ainult korterinumber, kuna selle järgi on omanike nimed tuvastatavad kas kinnistusraamatust või muust avalikust registrist, samuti postkastil või korteriustel avaldatud nimede järgi või on väikses majas või asulas korterielanike nimed üldteada,” vahendab Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.

“Internetis isikuandmete avaldamine ilma nõusolekuta või seadusliku aluseta ei ole lubatud. Erandiks on ühistu intranet (sisevõrk), mis on avatud vaid ühistu liikmetele. Ühistuliikmest võlglase andmete nõusolekuta võõrastele (sh ka ta sõbrad, sugulased, töökaaslased, tööandja jne) avaldamine ei ole lubatud,” vahendab ta.

“Samas peavad KÜ liikmetele kättesaadavad üldkoosoleku, juhatuse, majanõukogu jms koosoleku protokollid, otsused ja koosolekukutsed, kus on tihtipeale avaldatud ka andmed võlglaste kohta. ka pole keelatud ühistu siseteateid, sh võlglaste nimesid ja summasid, avaldada korteriühistu poolt edastatavatel arvetel,” selgitab Mardi. “Üldkoosoleku, juhatuse, majanõukogu jms koosoleku dokumendid (sh raamatupidamisdokumendid) peavad olema korteriühistu liikmetele kättesaadavad. Igal ühistu liikmel on õigus pöörduda juhatuse poole, et saada tutvuda võlglaste kohta käivate raamatupidamisdokumentidega.”

Õigusosakonna juhataja sõnul proovitakse mõnikord ühistu põhikirja või üldkoosoleku otsusega kehtestada võlglaste avaldamise korda, mis on seadusest erinev. “Näiteks nähakse ette nimede avaldamine võõrastele isikutele. Kui isikuandmete avaldamine ei toimu seaduse alusel, peab selleks olema asjaomase isiku nõusolek, ” öeldakse juhendis.

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu: Eesti kinnisvarahinnad kasvavad kaks korda kiiremini kui Leedus

25.09.2017 Tõnu Toompark

Eesti Arengu Hoiu-Laenuühistu spetsialistide andmete kohaselt on viimased kuus aastat elamukinnisvara hinnad Eestis kasvanud kaks korda kiiremini kui Leedus ning poolteist korda kiiremini kui Lätis. Kui 2010.—2016. aastal keskmine kasvutempo Eestis oli 8,2% aastas, siis Lätis ja Leedus oli see näitaja vastavalt 5,2% ja 3,8%.

Eesti Arengu Hoiu-Laenuühistu juhatuse liikme Maksim Sorokini sõnul arengud elamukinnisvara turul Baltimaades on viimastel aastatel olnud ebaühtlased. „Lähtepunktiks võib lugeda 2007.-2008. aastal kujunenud majandusolukorda, kui paari aastaga kukkusid kinnisvarahinnad Baltimaades 35-45%. Kui Eestis toimub taastumine suhteliselt dünaamiliselt, siis Läti ja Leedu on tänaseks alles poolel teel buumiaegse tasemeni,“ teatas Maksim Sorokin. Tema sõnul tähendab taoline olukord lisavõimalusi investoritele. „Me jälgime pidevalt olukorda naaberriikides ning tegeleme investeerimismahtude suurendamisega,“ teatas Sorokin.

Eurostati andmetel Kesk- ja Ida-Euroopas konkureerivad meiega kinnisvarahindade kasvu osas ainult Tšehhi ja Ungari, kus aasta keskmine näitaja ületas samuti 8%. Enamuses regiooni riikides, sh Slovakkias, Bulgaarias ja Rumeenias jäi kasv 3-4% piiridesse, aga Poolas, Sloveenias ja Horvaatias hinnad ei ole masu ajast praktiliselt tõusnud. Kasvu on täheldatud alles paaril viimasel aastal ning selle tempo ei ületa 1-2%.

Eesti Arengu Hoiu-Laenuühistu juhatuse liige Maksim Sorokin märkis, et samas on enamuse regiooni riikide kinnisvaraturul 2016. aastal täheldatud hinnakasvu hoogustumist. „Põhjus peitub mitte ainult majanduse elavnemises, vaid ka suurenenud välisinvesteeringutes kinnisvarasse,“ on Sorokin kindel. Samas on ta veendunud, et lähiaastatel jõuavad Läti ja Leedu meist elamukinnisvara hindade kasvu poolest ette. „Lätis ja Leedus on piisavalt kasvuruumi,“ teatas Sorokin.

Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu tegeleb alates 2014. aastast hoiuste kaasamisega. Ühistu kuulub 2005. aastal asutatud ERE Grupi koosseisu, mille tegevusvaldkondadeks on finantsteenuste osutamine, laenude väljastamine, äriprojektide rahastamine ja kinnisvarainvesteeringud. Ettevõte huviorbiidis on traditsioonilised ettevõtlusvaldkonnad – kinnisvara, ehitus, kaubandus ja tööstus

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Arco Vara: Kesklinna sõsar Kristiine püsib jätkuvalt atraktiivne

25.09.2017 Triinu Tapper

33 000 elaniku ja kolme asumiga väikese Kristiine linnaosa teevad koduostjaile ahvatlevaks kesklinna lähedus ja korralik taristu.

Kristiine on üks väiksemaid, kuid armastatumaid Tallinna piirkondi, kust pääseb kesklinna loetud minutitega ja ühendused teiste linnaosadega on nii Lilleküla, Tondi kui Järve asumist samuti väga head, kui mitte öelda parimad – kohtuvad ju Kristiines mitmed ühistranspordiliinid ning raudtee.

Samuti on linnaosas suur kaubanduskeskus ning tegutsemas palju teisi vajalikke teenuseid pakkuvaid ettevõtteid. Kuigi Kristiines on avalikke haljasalasid napilt, on tegemist loodussõbraliku keskkonnaga, mille loovad peamiselt õuemaad ja aiad, mis moodustavad linnaosa territooriumist ligi kolmandiku. Seepärast on piirkonnas väga rahulikke tänavaid, mis meenutavad pigem aedlinna, kui kesklinnaga piirnevat linnaosa.

Nimetatud aspektidest tulenevalt on Kristiines väga populaarsed suurema pindalaga perekorterid ja ridaelamud, mille järele on nõudlus üha kasvav. Paljud kesklinna elanikud otsivad pere suurenedes kodu just taolisse piirkonda, mis ei jää harjumuspärastest liikumissuundadest kaugele.

Suuremate pindade kõrval on nõudlust ka 2-toaliste ja väiksemate 3-toaliste korterite vastu, mida soetatakse investeerimise eesmärgil.

Korteriomanditega tehti Kristiines käesoleva aasta esimesel poolaastal 323 tehingut, mis on 12,5% vähem kui möödunud aasta samal perioodil. Samas korteri ruutmeetri keskmine hind tõusis 7,8 protsenti ehk 1772,71 euroni ruutmeetrist.

Uusarenduste osakaal on Kristiines järjest kasvamas – üle veerandi tehingutest tehakse just nendega. Päris uute kodude ostjad on enamasti noored pered, kes võtavad selleks pangast laenu. Uute korterite rajamisel võib muidugi lähiaastatel tulla piir ette, sest linnaosas pole palju vabu krunte, kuhu kortermaju rajada.

Kristiine üüriturg on populaarne nii perede kui ka noorte seas. Tudengitele sobib antud piirkond hästi, kuna on keskne punkt kesklinna ja Tallinna Tehnikaülikooli vahel. Nõutud on heas korras väiksemad möbleeritud korterid, üürihinnaga 400-500 eurot. Hinda mõjutab asukoht ja siseviimistluse kvaliteet, viimane isegi kõige rohkem. 3-toaliste korterite üürihinnad algavad viiesajast eurost, väga heas korras pindade eest küsitakse ka 700 eurot.

Hinnatud piirkonnast tulenevalt ei ole Kristiines kuigi suur majade pakkumine. Saadaval on paarkümmend eramut, mille hinnad jäävad valdavalt 200 000 – 300 000 piiridesse.

Eesti Pank: Majapidamiste laenuaktiivsus suurenes ka augustis

25.09.2017 Mari Tamm

Ettevõtete laenukasv on viimastel kuudel pisut aeglustunud
Eluasemelaenukliente on sel aastal lisandunud varasemalt tempokalt
Ettevõtete ja majapidamiste hoiused suurenesid aastaga 12%

Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenu- ja liisinguportfell kasvas augustis endiselt kiiresti, kuigi varasemast pisut aeglasemas tempos. Augusti lõpus moodustas Eestis tegutsevatest pankadest ja liisinguettevõtetest ettevõtete ja majapidamiste võetud laenude ja liisingute jääk 17,7 miljardit eurot, mida on 5,6% rohkem kui samal ajal aasta tagasi. Laenuportfelli kasv on jäänud varasemast väiksemaks ettevõtete laenude ja liisingute aeglasema kasvu tõttu, kuid majapidamiste laenukasv on vähehaaval kiirenenud.

Ettevõtete laenu- ja liisinguportfelli kasv aeglustus neljandat kuud järjest ning suurenes augustis aasta võrdluses 4,3%. Ka ettevõtete välismaalt võetud laenud kasvasid 2017. aasta esimesel poolel hinnanguliselt küllaltki aeglaselt – nagu eelmisel aastalgi. Ettevõtete põhivarainvesteeringud aasta esimesel poolel suurenesid. Investeeringute rahastamiseks saavad ettevõtted lisaks võõrkapitalile kasutada ka varasemalt kogutud arvestatavaid finantspuhvreid.

Majapidamiste laenuaktiivsus suurenes ka augustis. Majapidamiste laenunõudlust on toetanud nii palgasaajate keskmise sissetuleku endiselt kiire kasv kui ka madalad intressimäärad. Kinnisvaraturu aktiivsus suurenes ja hinnad kasvasid edasi. Augustis võeti uusi eluasemelaene 107 miljoni euro väärtuses ehk kümnendiku võrra suuremas mahus kui aasta tagasi ning eluasemelaenude portfell suurenes aasta võrdluses 6,4%. Sel aastal on uute eluasemelaenude maht suurenenud eelkõige tänu sellele, et laenukliente on lisandunud varasemast tempokamalt, mitte niivõrd seetõttu, et keskmine laenusumma on suurenenud. Majapidamiste muude laenude ja liisingute portfelli kasvatas 29 miljoni euro võrra TF Bank AB filiaali lisamine krediidiasutuste hulka. Seda mõju arvestamata oleksid majapidamiste muud laenud ja liisingud kasvanud augustis 10,7% asemel 8,2%. Nõudlus autoliisingu järele püsis endiselt suur ning augustis oli portfell oma aastatagusest mahust ligikaudu 15% suurem. Arveldus- ja krediitkaardilaenude jääk suurenes nii juulis kui ka augustis aasta võrdluses 4%.

Uute eluasemelaenude keskmine intressimäär on sel aastal tõusnud. Nõudlus eluasemelaenude järele on suur, mistõttu on pankadel võimalus intressimarginaale tõsta. Intressimäärade tõusu taga võib siiski olla ka uute eluasemelaenuklientide suurem krediidirisk. Ettevõtete laenuturul on konkurents tihedam ja nõudlus väiksem ning uute pikaajaliste laenude keskmine intressimäär oli augustis võrreldav eelmise aasta keskmise tasemega. Augustis välja antud uute eluasemelaenude keskmine intressimäär oli 2,4% ja ettevõtete pikaajaliste laenude oma 2,3%.

Tempoka laenukasvu juures on ettevõtete ja majapidamiste hoiused üha suurenenud. Augusti lõpus olid ettevõtete ja majapidamiste hoiused peaaegu 12% suuremad kui samal ajal aasta tagasi, kokku 12,4 miljardit eurot. Ettevõtete müügitulu on sel aastal suurenenud ning see paistab välja ka hoiuste kasvus. Ettevõtete hoiused suurenesid aasta võrdluses 15% ning majapidamiste hoiused ligikaudu 9%; viimaste kasvu on toetanud hoogsalt suurenevad sissetulekud.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Põhja-Tallinnas rekonstrueeritakse Paagi tn 10 korterelamu

25.09.2017 Tallinn.ee

Teisipäeval, 26. septembril kell 11 annavad abilinnapead Eha Võrk ja Merike Martinson Põhja-Tallinna linnaosas asuva Paagi tn 10 korterelamu rekonstrueerimiseks ehitajale üle.

„Eesmärgiks on see linna omanduses olev amortiseerunud ja moraalselt vananenud korterelamu energiatõhusaks rekonstrueerida,“ ütles abilinnapea Eha Võrk . „1972. aastal ehitatud 7-korruselise hoone korterites puuduvad individuaalsed pesemis- ja söögitegemise võimalused – hoones asuvad tualettruumid, vannitoad ning köögid on ühiskasutuses.”

Rekonstrueerimistööde käigus soojustatakse Paagi tn 10 korterelamu fassaad ja katus, renoveeritakse kogu küttesüsteem, paigaldatakse värskeõhuradiaatorid, rekonstrueeritakse ventilatsioonisüsteem ning täiendatakse seda väljatõmbeõhu soojuspumpsüsteemiga. Hoone katusele paigaldatakse päikesepaneelid, liftid renoveeritakse ja rõdud klaasitakse raamideta lükandklaasidega.

„Paagi tn 10 korterelamu terviklik rekonstrueerimine võimaldab suurendada hoone energiatõhusust, pikendab selle eluiga ning parandab sisekeskkonna kvaliteeti,” ütles Võrk.

Hoonele rajatakse uus sissepääs. Esimene korrus kohandatakse liikumispuudega inimeste vajadusi rahuldavateks elamispindadeks, kus lisaks paiknevad majaelanikele mõeldud söökla ja teenindava personali tööruumid. Hoones saab olema kokku 265 korterit. Igale korterile on projekteeritud omaette tualettruum.

Projekti rahastatakse SA KredEx kaudu 1,2 miljoni euro ulatuses Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist. Projekti eelarveline kogumaksumus on ligi 8 miljonit eurot.

Paagi tn 10 kortermaja rekonstrueerimise projekti koostasid Acto Consult OÜ arhitektid Aare Asberi juhtimisel. Rekonstrueerimistööd teostab OÜ Nordlin Ehitus, omanikujärelevalve teenust osutab AS Infragate Eesti ning SA Kredex tehnilise konsultandi teenust osutab Keskkonnaprojekt OÜ spetsialist Olavi Parmas. Ehitustööd kestavad 2019. aasta kevadeni.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Balti jaama ja Vana-Kalamaja tänava piirkonda hakatakse uueks looma

25.09.2017 Tallinn.ee

Vana-Kalamaja tänava ja Balti jaama esise tänavaruumi arhitektuurivõistlusele laekus tähtajaks kaheksa võistlustööd.

Arhitektuurivõistluse eesmärgiks on leida terviklik uus ruumiline lahendus Vana-Kalamaja tänavaruumile ja Balti jaama lähirongide paviljoni ümbritsevale alale. Tänavaruumi ümberkujundamise eesmärgiks on jalakäijate ja ratturite liikumisvõimaluste parandamine ning linnaruumi, sh kujunduse kvaliteedi tõstmine. Oluliseks linnaehituslikuks eesmärgiks on ka Tallinna vanalinna ja mereäärt tunnetatavalt ühendava esindusliku avaliku ruumi loomine, mille üheks eelduseks on jalakäijatele ja ratturitele tänava tasandil Toompuiestee ületamise võimaldamine.

Pärast tööde hindamist ning parima väljavalmist pannakse võistlustööd näitusele, kõigil on võimalik töödega tutvuda ning avalikul arutelul edasise projekteerimise aluseks saavale võidutööle muudatus- ja parandusettepanekuid teha.

Arhitektuurivõistlusel otsiti lahendust ka Kalamaja keskväljakule ja Balti jaama lähirongide paviljoni ette loodavale platsile. Projekti realiseerumisel valmiv tänavaruum peab olema piirkonna miljööd esile tõstev ning arvestama Vana-Kalamaja tänava elanike ja kogukonna elukeskkonnaga ja vajadustega.

Vana-Kalamaja tänava rekonstrueerimine kuulub „Tallinna linnapiirkonna jätkusuutliku arengu tegevuskavasse“ ning projekteerimist ja ehitamist rahastatakse Euroopa Liidu vahenditest. Võistlusala ümberehitus on eeldatavalt kavas läbi viia 2018/2019 aastal, kuid hiljemalt 2021. aastaks.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Äripäev: Elamispindade turu tähtsus järjest kasvab, laenuraha osakaal mõõdukas

25.09.2017 Tõnu Toompark

Elamispindade tehingute rahaline käiv oli 2017 II kvartalis 527 miljonit eurot. Võrreldes elamispindade käivet erinevate makromajanduslike teiste näitajatega saame võimaluse tõlgendada kinnisvaraturu suundumusi. Muuhulgas saame anda hinnangu võimalikule elamispindade turu ülekuumenemisele, millest viimasel ajal üha laiemalt kõneletakse.

Kinnisvaraturul on 2017. aastal kindlasti kuumem kui varasemalt. Elamispindade tehingute rahaline käive moodustab 9,1% sisemajanduse kogutoodangust. Viimase seitsme aasta keskmine vastav näitaja on 7,6%.

Tehingute rahalise käibe kasvu taga on kindlasti kerkinud palgad. Netopalkade summa ja elamispindade käibe proportsioon viitab samuti pigem aktiivsele turule. Elamispindade tehingute käive oli 2017 II kvartalis 33% palgasummast. Viimase seitsme aasta keskmine on siin olnud 30,3%.

Kinnisvaraturu tehingute käibe suurenemise taga on paljus uusarendused ja seda eeskätt Tallinnas-Harjumaal. 2009. a kriisi järel algselt küll arglikult, kuid mida edasi, seda julgemalt kerkinud majanduskasv ning suurenevad palgad on loonud tarbijakindlust. See omakorda annab tarbijatele julgust teha pikaajalisi majandusotsuseid, mh eluaseme soetamise osas. Kõrge uute eluasemete tehingute arv viitab, et järjest enam on inimesi, kel on võimalik endale soetada kaasaegne elamispind.

Kindlust, et tänane kinnisvaraturu seis on hoopis midagi muud kui 2007 mulli ajal annab eluasemelaenude ja elamispindade tehingute käibe suhe. Eluasemelaenude käive on viimase viie aasta jooksul moodustanud üsna stabiilselt 50-55% elamispindade tehingute käibest. See tähendab, et pankade laenuraha elamispindade sektorisse suunamine on mõõdukas ja see ei lase kümne aasta tagusega võrreldaval olukorral tekkida.

Andmete allikas: Statistikaamet, Eesti Pank, Maa-amet, autori arvutused

Äripäev: Elamispindade üürituru uued tuuled

25.09.2017 Tõnu Toompark

Tallinna elamispindade turu äkilised arengud ei puuduta ainult korterite ostumüügiturgu. Lisaks võime näha positiivset dünaamikat üürikorterite sektoris. Peaasjalikult on uued suundumused seotud üüripakkumiste arvu suurenemise ja pakkujate vahelise konkurentsi tihenemisega, mis viib üüriteenuse kvaliteedi paranemisele.

Arendajad loovad toodet üüriinvestoritele

Koduostjate kõrval on kinnisvaraarendajad avastanud uue ostjate sihtrühma. Need on üüriinvestorid, kes soovivad osta korteri-paar või isegi paarkümmend eesmärgiga need välja üürida. Üüriinvestorite üks lemmik on mikrokorter ehk kuni paarikümne ruutmeetri suurune elamispind. Sellise korteri kulud ja üürihind on üürniku jaoks suhteliselt madalad. See omakorda võimaldab raha paigutanul teenida magusat tootlust.

Hetkel on taolisi peamiselt üüriinvestoritele suunatud väikekorterite arendusprojekte pakkumises Pelgulinnas, Lasnamäel, Mustamäe, kesklinnas ja ehk mujalgi. Mõne projekti puhul pakutakse kaasa üürikorteri valitsemise teenust, kus operaator võtab enda kanda igapäevase üürikorteriga seotud ebamugavad tegevused üürniku leidmisest kuni jooksva arveldamiseni. Selline võimalus teeb üüriinvestori elu eriti mugavaks.

Üüriinvestoritele suunatud kinnisvaratoodete juures võib selgelt öelda, et pakkumine loob nõudlust. See uue nõudluse loomine tähendab, et sellised otseselt mugavale üüriinvestorile suunatud tooted toovad kinnisvaraturule üüriinvestoreid ja loovad üüripakkumist, mida poleks muidu juhtunud, kui arendajad poleks selliseid mikrokortereid turule pakkunud.

Väikeinvestorid loovad või laiendavad üürikorterite portfelle

Mugavust ja hõlpsust taotlevate investorite kõrval on endiselt olemas üüriinvestorid, kel üürikorterite portfellid on juba olemas. Neid portfelle on aja jooksul kasvatatud ja plaanitakse suurendada edasigi.

Valdav osa üüriinvesteeringutest toimub mikrokorterite kõrval n-ö peavoolu korterite turul ehk korterite turul, kus ühetoalise suurus on ligikaudu 30 m² ja kahetoaline 45-55 m².
Madala raha hinna juures ei ole investeerimisvõimaluste ring liiga lai. Väljaüürimiseks sobilik korter tundub paljudele võimalus raha paigutamiseks, kust võib teenida pangahoiusega võrreldes kordades kõrgemat tootlust.

Üürikorteri soetamise juures mängib oma rolli eestlaste kinnisvarausku olemine. See tähendab, et kinnisvaras nähakse kindlat investeeringut, mis väärtust kaotada ei saa. (Omaette teema on see, kui realistlik selline ootus on.)

Institutsionaalne raha suurendab üüripakkumist veelgi

Seni on suured investorid elamispindade üüriärist laia kaarega mööda käinud. Nüüd aga on väga väikeste ja väikeste üüriinvestorite kõrval üürisektorisse sisenenud väga suur raha. LHV on pensionifondi investeerinud üürikorteritesse Põhja-Tallinnas Manufaktuuri tänaval. Siiski jõuavad need korterid reaalselt üüripakkumisse mitte varem kui aasta pärast.

Selline institutsionaalse raha turule sisenemine on märgiline samm, millel on palju publikut. Kui LHV suudab üüriäris näidata edulugu, on sel sammul kindlasti üksjagu järgijaid ja võib oodata uusi suuremat sorti üüriinvesteeringuid terviklikesse üürielamutesse.

LHV rahapaigutuse kõrval on olnud jutte teistestki suurematest investeeringutest elamispindade üürisektorisse. Konkreetset avalikku infot siiski pole välja käidud.

Pakkumise kasv tõstab kvaliteeti

Pealinna korterite üüripakkumine on kasvanud kõikides linnaosades ja seda nii väikeinvestorite kui suuremate turuosaliste abil. Pakkumise kasv on suurendanud üürileandjate vahel konkurentsi, mille paratamatu tagajärg on üüriteenuse kvaliteedi edenemine. Selleks, et üüriäris konkurentsis püsida peab üürileandja pakkuma järjest paremat üüriteenust.

Üüriteenuse kvaliteet on muutunud paremuse suunas näiteks ses mõttes, et hea maksedistsipliiniga korralikul üürnikul on üürikorterite vahel väga lai valikuvõimalus. Tallinnas on hõlbus kas või paari päevaga leida korter, kus saab pikaajaliselt üürnikuna sees elada. See juures võib unustada endisaegsed kartused, et äkki tahab üürileandja korterit omatarbeks või siis soovib ta üürihinda ebamõistlikult kõrgele tõsta. Kui üürileandja peakski selliselt käituma, on üürnikul kiiresti võimalik leida uus mõistlikuma üürileandjaga eluase.

Samuti on üüriteenuse kvaliteet tõusnud seeläbi, et pakkumises olevate üürikorterite tehniline kvaliteet on järjest parem. Üürikorterite tehniline kvaliteet edeneb kas või seeläbi, et üüripakkumisse suunatakse järjest enam kortereid vastvalminud uutes kortermajades.

Konkurents surub üürihindu

Üürihindade kohta Eestis hea statistika puudub. Ühe indikaatorina võiks vaadata üüripakkumiste keskmist hinda portaalis KV.EE. KV.EE üüripakkumiste keskmine hind liigub käsi-käes korterite ostu-müügihindadega tõususuunas.

Kasvav üüripakkumiste hind on aga petlik, sest hinda ajavad kõrgemale pakkumisse lisanduvad uued ja keskmisest kallimad korterid uutes korterelamutes. Lisaks kasvatavad keskmist hinda pakkumisse tulevad väikekorterid, millede ruutmeetrihind on sageli kogu turu keskmisega võrreldes ebaproportsionaalselt kõrge.

Praktikas on üüripakkumises konkurents tihe ja üürihinnad pigem kasvavad aastatagusega võrreldes protsendi-paari võrra, kuid mitte oluliselt enam. Üüripakkujaid on palju ja see ei luba üürileandjatel hindu omatahtsi tõsta. Vastasel korral jääb üürikorter kauaks tühjaks ja muutub üürileandjale loodetud rikkuse asemel kahjumi toojaks.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et kinnisvaraturg on jõudnud uude faasi, kus ostu-müügituru kõrval on üüriturg saanud uue hoo sisse. See loob paremat elamispindade kättesaadavust üürnikele. Seejuures pakub turg omakorda teenimisvõimalust nii suurematele kui väiksematele investoritele. Seda kõike aga tihedas võistluses, kus konkurentsis püsimiseks tuleb järjest enam rõhku panna teenuse kvaliteedile.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Arco Vara: Aktiivne üüriturg meelitab korteritesse investeerima

25.09.2017 Tarvo Tamme

Linnadesse, kus tänu tudengitele ja turistidele või siis puhkajatele on üüriturg hooajati väga elav, liigub ka nende investorite raha, kes eelistavad investeerida kinnisvarasse. Nii on Tartus väga nõutud väiksemad korterid, millel nähakse potentsiaali teenida 5-6 protsendilist tulu, kirjutab Arco Vara Tartu piirkonna juht Tarvo Tamme.

Kõige meelsamini ostetakse investeerimise eesmärgil väiksema üldpinnaga 1-2-toalisi ja remonti vajavaid kortereid, mille asukoht on koolide ja ülikoolide õppehoonete või kesklinna läheduses. Korterid ei tohiks paikneda nimetatud piirkondadest kaugemal kui 15-minutilise jalutuskäigu kaugusel. Hinnavahemik taolistel pindadel on Tartus 30 000-50 000 eurot, sõltuvalt korteri suurusest ja seisukorrast.

Korteritesse investeerivad kinnisvara usku investorid, kogenud üürileandjad, kelle portfellis on mitmeid üürikortereid ja inimesed, kellel on vaba raha ja kes ei soovi seda niisama pangas hoida, kuna intressid on sisuliselt olematud.

Tavaliselt ostetakse korter sooviga teenida nii üüritulu kui võita kinnisvarahindade kasvult. Pikas perspektiivis tõusevad kinnisvara hinnad 5 protsenti aastas, lisandub üüritulu, seega on õige turuhinna ja investeeringu korral tegemist küllaltki kasumliku äriga. Kindlasti ei tohiks alahinnata remondi- ja hoolduskulusid, mis on kinnisvara üürimise puhul enamasti omaniku kanda.

Teine osa kinnisvarasse investeerijaid on nn flippijad, kes soovivad saada kiiret kasumit ja kes renoveerivad ning panevad ostetud vara uuesti esimesel võimalusel müüki. Flippijad otsivad Tartus pigem väiksemaid ja odavama hinnaskaala kortereid, näiteks vanas puumajas olevaid, kuhu ehitatakse sisse pesemisruumid ja kaasajastatakse siseviimistlus.

Kuigi selline tegevus võib tunduda esmapilgul negatiivsena, siis tegelikult aitab see kaasajastada kinnisvara ning annab vanadele ja halvas seisus korteritele uue võimaluse. Tühjana seisavad ja lagunevad korterid mõjuvad halvasti nii hoone enda kui ka piirkonna inimeste ohutusele.

Laias laastus mõjutavad Tartu üüri- ja kinnisvaraturgu suuresti üliõpilased. Niikaua, kui üliõpilastel on Tartusse asja, tasub siin ka korteritesse investeerida.

Elu korteriühistus: Keel ja põhikiri korteriühistus

25.09.2017 Kätri Sarapuu

Küsimus: Korteriühistu edastab mulle koosoleku protokolle vene keeles, millest mina aga aru ei saa, kas see on seadusega kooskõlas? Ja kas ühistu põhikiri on kohustuslik või mitte, meie ühistul põhikiri puudub ja öeldakse, et kõik on seaduse järgi.

Vastus: Kehtiva korteriühistuseaduse ja mittetulundusühingu seaduse kohaselt on korteriühistule põhikirja olemasolu kohustuslik. Korteriühistu põhikiri tuleb esitada ka äriregistrile. Vastavalt korteriühistuseaduse § 3 lg 2 järgi esitatakse registripidajale korteriühistu kandmiseks mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse põhikiri, millele on alla kirjutanud selle vastuvõtmise poolt hääletanud liikmed.

Keeleseaduse § 8 lg 1 kohaselt on igaühel õigus eestikeelsele suulisele ja kirjalikule asjaajamisele riigiasutuses, sealhulgas Eesti välisesinduses, kohaliku omavalitsuse asutuses, notari, kohtutäituri ja vandetõlgi juures ning nende büroos, kultuuriomavalitsuses ning Eestis registreeritud muus asutuses, äriühingus, mittetulundusühingus ja sihtasutuses. Sama seaduse § 14 sätestab, et Eestis registreeritud asutus, äriühing, mittetulundusühing, sihtasutus ja füüsilisest isikust ettevõtja esitavad seadustega ettenähtud aruanded eesti keeles. Seega vastavalt eeltoodule peab korteriühistu koosoleku protokoll olema eesti keeles.

Kätri Sarapuu, jurist

Käsiraamat korteriühistute liikmetele ja juristidele

2018. aastast kehtib uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis tekitab seaduse jõuga ühistud korterelamutesse, kus neid veel ei ole. Samuti muudab uus seadus osaliselt ühistu ja korteriomanike vahelisi suhteid.

Milles täpselt muudatused seisnevad ja kuidas nendeks valmistuda leiabki äsjailmunud käsiraamatust “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“.

Käsiraamatu leiad Kinnisvarakooli e-raamatupoest või suurematest raamatupoodidest üle Eesti.

Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

EKFLi konverents „Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)“

25.09.2017 Tõnu Toompark

Eesti Kinnisvarafirmade Liit korraldab koostöös LHV Pangaga 13.10.2017 konverentsi „Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)“, mis toimub Park Inn by Radisson Meriton Conference & SPA Hotel Tallinn konverentsikeskuses (Toompuiestee 27 / Paldiski mnt 4).

Ajakava

8.30 – 9.00 osavõtjate registreerimine ja hommikukohv

9.00 – 9.05 Konverentsi avamine
Mika Sucksdorff, Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse esimees

9.05 – 09.55 „Spekulandi 15 minutit“
Madis Toomsalu, LHV Grupi juhataja

09.55-10.25 Edulugudest: „Transformer Mustamäel! Vanast telefoni keskjaamast sai SpaceCube!”
Kalle Aron, Scandium Kinnisvara OÜ arendusjuht

10.25 – 11.10 Konkurentsiõiguse olulistest sätetest kinnisvarasektoris
Evelin Kanter, Arco Vara juriidilise osakonna juht