Postimees: Üürikorterite projekt käivitub novembris

PostimeesNovembris läheb käima riiklike üürikorterite ehitamise projekt, mida paljud Eesti väiksed kohalikud omavalitsused pikisilma ootavad. Nii loodavad nad leida leevendust viletsale üüriturule, mis head tööjõudu eemal hoiab.

Riigimajade idee eestvedaja ja kõige häälekam toetaja, ettevõtlusminister Urve Palo (SDE) rääkis kohalikele omavalitsusjuhtidele korraldatud infopäeval, et «uue poliitika» eesmärk on pakkuda kvaliteetsemat elamispinda seal, kus turg ei toimi.

Tema sõnul paistab Eesti naabritega võrreldes silma sellega, et me ei panusta riiklikesse üürimajadesse. «Selge on see, et kui turg ja konkurents toimib, ei peagi riik sekkuma. Küll aga ei toimi see kohtades nagu Elva, Paide või Rapla, kus ehitamise hind on võrdne pealinnaga omaga, aga turuväärtus kordades madalam,» leidis minister.

See on ka põhjus, miks erasektor reeglina väljaspoole suuri linnu kortermaju ei ehita. «Kuid riigi eesmärk peab olema ka see, et inimesed elaksid väljaspool suuri keskusi,» rääkis Palo.

Riigikorteritel võikski ettevõtlusministri hinnangul olla kaks peamist sihtrühma: esimene on mobiilne tööjõud, kes tahaks näiteks mõnes maapiirkonna ettevõttes tööl käia, aga keeldub sellest, kuna seal puudub talle sobivate standarditega elukoht.

Teine sihtgrupp lisaks mobiilsele tööjõule on vähekindlustatud ja erivajadustega inimesed ning eakad ja suurpered, kes saavad tänu sellele puhta ja sooja kodu.

Palo silmad särasid, kuna kohalike omavalitsuste huvi riigikorterite järele on tema sõnul aastatega üha kasvanud. «Kui te seda nüüd ei kasuta, siis saate süüdistada ainult iseend, riik on selle nimel kõike teinud,» lõpetas Palo oma ettekande vallajuhtidele.

Omavalitsused kardavad lõhki laenamist

Teabepäeval osalenud kohalike omavalitsuste juhid ja esindajad ütlesid, et üürimajade programm on oluline ja vajalik. Tähele tasub panna aga seda, et paljud neist on ise sotsiaaldemokraatliku erakonna liikmed, mistõttu nende suhtumine koduerakonna algatusse ongi ilmselt soojem. Samas kiitsid programmi ka teiste erakondade vallajuhid.

Elva linnavolikogu liige Meelis Karro ütles, et Elvas on probleem lihtne: üüriturg ei toimi ja kortermaja ehitamine on tunduvalt kallim kui valmis kortermaja turuhind. Ta jätkas, et Elvas asuvad aga suurettevõtted, näiteks elektroonikaseadmeid tootev Enics Eesti ja Prantsuse tööstuskontsern Saint-Gobain, kus töötab kokku umbes 1000 inimest, kellest kolm neljandikku käib tööle väljastpoolt Elvat. «Need inimesed võiksid ka Elvas elada, aga üürikortereid lihtsalt ei ole,» põhjendas Karro.

Samale pudelikaelale osutas ka Kuressaare linnavalitsuse projektijuht Tiit Kaasik. Kuressaares on palju lahedaid ettevõtteid, – eelkõige laevandus- ja robootikasektorist – mis insenere ja haritud töökäsi vajaksid, aga keda ei ole kuhugi majutada, kuna normaalsed eluasemed ja üüriturg puudub, ütles ta.

Järva-Jaani vallavanem Arto Saar tõi aga välja, et riiklike üürimaju ei pea ehitama ainult neile töötajatele, kes tulevad kaugemalt, vaid need kuluvad marjaks ära ka omakandi noortele. «Meil on paljud noored töövõimelised inimesed, kes tahaksid meie kanti jääda, aga neil pole elukohta. Nad elavad praegu vanemate juures, aga uued korterid aitaks neil ka oma elu peale saada,» põhjendas Saar, miks ta näeb riiklike üürimaju hea võimalusena maapiirkonna elu edendada.

Saku vallavanem, parteitu Tiit Vahenõmm näeb üürimajade projekti samuti praktilise ja vajalikuna, küll aga veidi teise nurga alt. Nemad tahavad toetust saada eelkõige amortiseerunud sotsiaalmajade renoveermiseks, kus elavad abivajajad. Endaga hästi hakkama saavale «mobiilsele tööjõule» odavate korterite pakkumine on tema sõnul siiski küsitav.

Mitmeid vallajuhte tegi murelikuks see, et kust nad riigikorterite ehitamiseks või renoveerimiseks omaosalusena nõutud vahendid saavad. Elvalane Meelis Karro tõi näite, et kui üürimaja ehitamine maksab näiteks 1,5 miljonit eurot, siis valla taskust peaks tulema 750 000 eurot, mis väiksemate valdade eelarvele mõeldes on metsikult suur summa.

«Kas omavalitsustel on see võimekus olemas? See mure on igal pool ja see tuleb tõsiselt läbi arutada, kuna paljudel KOVid ei saa enam laenukoormust suurendada,» osutas ta kitsaskohale.

Kinnisvaraekspert riigi sekkumise vastu

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse liige ja Adaur Grupp OÜ juhataja Tõnu Toompark on aga kogu ettevõtmise suhtes läbivalt kriitiline. Omavalitsuste sooja suhtumist põhjendas ta lihtsalt: kui keegi lubab niisama raha anda, siis ei saagi ju suurt vastuseisu olla.

«Tegelikult ei ole vaja ju kolistada kõiki ämbreid läbi, mis naabrid on ees teinud. Soomes ja Rootsis on riigi üürimajad elamispindade turu täiesti vussi keeranud,» ütles Toompark. «Mis pagana pärast peab riik siin vahele torkima. Ma olen küll majanduses magistrikraadiga, aga ju ei ole see ikka piisav, et ma riigikorterite projektist aru saaksin,» ironiseeris ta.

Riiklike üürimajade ehitamine tähendab Toompargi sõnul vaid fassaadi, pinnavirvendustega tegelemist, mis süsteemseid probleeme kuidagi ei lahenda. «Kui suur on omavalitsuste võimekus sinna raha panna ja üürimaja hiljem ka hooldada, korras hoida?» küsis ta.

Tema jaoks ei ole piisav ka argument, et ettevõtted vajavad kaugemalt töötajaid. «Teooriaõpikud ütlevad, et tootmine peab olema lähedal kas kliendile, mõnele transpordisõlmele või toorainele. Kui ettevõte tehakse metsa, siis tuleks ka temal elamufondi pärast muretseda,» märkis Toompark.

Siiski ei pannud ta ettevõtetele midagi pahaks, öeldes vaid, et nad võivad küll rahul olla, aga initsiatiiv tuli ikkagi riigilt. «See on järjekordne näide ühiskonnast, kus riik tahab kõik ette-taha ära teha. Urve Palo lihtsalt nägi, et Soomes tehakse sama asja ja ju siis on seda meilgi vaja,» lõpetas ta.

Üürielamute toetuskava omavalitsustele

  • Toetust võib kasutada üürielamute ehitamiseks ja olemasolevate hoonete rekonstrueerimiseks nende üürielamutena kasutuselevõtuks. Esimesel aastal antakse toetust kohalikele omavalitsustele, mis jäävad Tallinna ja Tartu mõjualast väljapoole.
  • 2017. aastal makstakse toetusi 2,5 miljonit eurot. Järgnevaks kolmeks aastaks on toetusfondi suurus 20 miljonit eurot aastas ehk kokku suunatakse riigikorterite ehitamiseks üle 60 miljoni euro.
  • Riigi poolt antava toetuse määr on kuni 50 protsenti, ülejäänud peab tulema KOVi taskust.
  • Maksimaalne toetussumma kõigi taotlusvoorude peale kokku on kuni 2,5 miljonit eurot kohaliku omavalitsuse kohta.
  • Alates järgmisest aastast saab toetust taotleda ka üürielamute rajamiseks vähekindlustatud sihtgruppidele, samuti lisanduvad piirkondadena Tartu ning Tallinn.
  • Esimene toetusvoor käivitub 1. novembril ja lõpeb 30. detsembril.
  • Taotlusi võtab vastu ja toetusi jagab Kredex.

http://majandus24.postimees.ee/4264515/uurikorterite-projekt-kaivitub-novembris

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

25.03-01.04.2024 Kinnisvara ABC