Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi järgi kasvab Eesti majandus tänavu ligikaudu 4,3 protsenti ja 2018. aastal 3,3 protsenti.
“Eesti ja ülejäänud Euroopa majanduses on taastumas tavapärasemad olud. See on kaasa toonud kiirema majanduskasvu, kui viimastel aastatel oleme näinud,” ütles rahandusminister Toomas Tõniste. “Valitsus jätkab vastutustundliku eelarvepoliitikaga. Valitsussektori võlakoormus langeb ja maksukoormus jääb järgmistel aastatel samale tasemele.”
Aastatel 2019–2021 peaks Eesti majandus kasvama keskmiselt 3 protsenti aastas. Peamine majanduse kasvu vedaja on neil aastatel investeeringute toel sisenõudlus. Eksport kasvab jõudsalt koos välismaise nõudlusega Eesti kaupade ja teenuste järele, ekspordi roll majanduskasvu vedajana järgmisel aastal ilmselt suureneb.
Keskmine palk kasvab mulluse 1144 euroga võrreldes sel aastal 1217 eurole ja järgmisel aastal 1280 eurole, reaalkasvuks on tänavu 2,9 protsenti ja järgmisel aastal 2,5 protsenti. Edaspidi jätkub mõõdukalt kiire palgatõus, mis on kooskõlas tootlikkuse arengutega. 2018. aastal rakendub uus diferentseeritud maksuvaba tulu süsteem ja enamiku palgasaajate maksuvaba tulu kasvab 500 euroni. Selle tulemusel jõuab madala ja keskmise sissetulekuga töötajatele pangakontole kuni 66 täiendavat eurot kuus. See omakorda toetab eratarbimise kasvu ja vähendab survet tööjõukulude kasvule.
Tööturu positiivsed arengud on jätkunud ja nõudlus tööjõu järele on kõrge. Hõivatud inimeste arv on suur ja kasvab prognoosi järgi igal aastal, jõudes 2017. aastal ligikaudu 649 700 inimese ja 2021. aastal 659 600 inimeseni.
Tööturgu mõjutab märgatavalt töövõimereform, mille eesmärk on aidata tööd leida suurel hulgal seni tööturult väljas olnud inimestel. Reform võib osutuda seni oodatust edukamaks, sest seni on töö leidnud eeldatust rohkem vähenenud töövõimega inimesi. Enamik neist on edaspidi kuni töö leidmiseni arvel tööotsijatena, mis kergitab statistilist tööpuuduse määra. Tööpuuduse määraks on tänavu oodata 6,9 protsenti ja järgmisel aastal 8,3 protsenti.
Tarbijahindade tõusu kõrgeim tase jääb tänavu aasta teise poolde, seejärel inflatsioon aeglustub. Hinnatõus on tingitud toidu ja nafta kallinemisest maailmaturul, teenuste hinnatõusust ning lisandunud maksumeetmetest. Sel aastal tõuseb tarbijahinnaindeks 3,4 protsenti, hinnatõus aeglustub järgmisel aastal 2,7 protsendini.
Maksukoormus püsib järgmistel aastatel stabiilsel tasemel. Aastatel 2018–2021 vähendatakse maksumuudatustega tööjõumakse ja suurendatakse tarbimismakse ning kapitalimakse. Kokkuvõttes on maksukoormus sel perioodil keskmiselt 34,3 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP).
Valitsussektori võlakoormus langes möödunud aastal 9,4 protsendini SKPst. Tänavu väheneb võlakoormus veelgi, samuti on kahel järgneval aastal oodata nominaalse eelarvepositsiooni paranemise tõttu võlakoormuse vähenemist, jõudes 2019. aasta lõpuks 8,6 protsendini SKPst.
Alates 2020. aastast väheneb võlg prognoosi järgi ka nominaalselt tulenevalt rahavoo ülejäägist ning laenude tagasimaksetest, küündides prognoosiperioodi lõpuks 2021. aastal 7 protsendini SKPst.
Tallinna uute korterite aktiivne arendamine kasvatab konkurentsi kinnisvaramüüjate vahel. Valusamalt hakkab korteripakkumise suurenemine mõjutama teisese ehk vanemate korterite pakkujaid. Seetõttu tasub vanema korteri müüki plaanivatel inimestel müügiotsusega kiirustada, soovitas Baltic Sotheby’s International Realty arendusjuht Helbe Ruben.
Augustis tehti Pärnus 60 korteritehingut. Võrreldes juuliga tehti 24 tehingut vähem, mille juures tehinguaktiivsus alanes 29% võrra. Võrreldes aga eelmise aasta augustikuuga tehti koguni 32 tehingut vähem, mis moodustas tehingute arvu languseks 35%. Viimaste kuude vältel võrdlemisi kiirelt kasvanud tehingute arv asus augustis taanduma, mis tulenes nii uute korteritega tehtud asjaõiguslepingute vähenemisest kui ka asjaolust, et möödunud aasta augustis tehti ajutiselt järelturu korteritega rohkem tehinguid. Aasta esimese kaheksa kuu vältel on tehingute arv aasta baasil kasvanud 6,4% võrra. Lähitulevikus valmivate uusarenduste tõttu on oodata tehinguaktiivsuse laialdasemat volatiilsust ka edaspidiselt.
Suurimaks arendustegevuse pärssijaks on kiirelt kasvavad ehitushinnad, mis muudab Tallinna ja Tartu mõjusfäärist väljaspool arendamine mõttetuks.
The housing affordability index (HAI) increased to 159.9 in Tallinn, 183.5 in Riga, and 129.4 in Vilnius.
Kui augustis kirjutati-räägiti kinnisvaraturu kukkumisest, siis selle kuu alguses on pealkirjadeks jälle uus hinnarekord.
Merkol on valminud Tartu mnt 52 elamukvartal, mis koosneb viiest eluhoonest, nendevahelisest sisehoovist ja kogu elamukompleksi ühendavast maa-alusest parklast. 185 korterist on omaniku leidnud üle 80% korteritest, millest enamik on ka ostjatele üle antud. Merkol on täna Tallinnas ehituses üle 400 korteri Noblessneris ja Paepargis ning arendusfaasis 300 korteriga projekt Haaberstis ning kokku ligikaudu 3000 korteriga projektid kesklinnas ja Maarjamäel.
Tallinna linnavalitsus otsustas esitada linnavolikogule kehtestamiseks Tallinna linnahalli ja lähiala detailplaneeringu.
Eesti Euroopa eesistumise raames kogunevad elamumajanduse organisatsioonid Eestist, Lätist, Leedust ja Ukrainast Euroopa elamuorganisatsioonide ühenduse Housing Europe presidendi Cédric Van Styvendaeli juhtimisel homme, 14. septembril Rakverre IX Balti elamumajanduse konverentsile, et arutleda elukeskkonna parandamise parimate praktikate üle Euroopa Liidus. Samuti tutvutakse lähemalt Eesti kogemusega kortermajade energiatõhususe suurendamisel ning püütakse luua koostöökohti Euroopa Liidu liikmesriikide elamuorganisatsioonide ja Euroopa Liidu partnerriikide elamuorganisatsioonide vahel Ukrainas ja Valgevenes.
EstateGuru platvormi kõige edukama laenuvolüümiga kuule järgnes koheselt septembris ka laenumahtude 30 miljoni euro täitumine.
Spordiväljakul asub loodusliku muruga jalgpalliväljak ning tartaankattega ala 60 m jooksuks, kaugus-, kõrgus- ja teivashüppeks ning oda- ja palliviske hoovõtuks. Tartaanalal on ka kaks pallimänguplatsi. Väljakul on kuulitõukeala kuulitõukeringiga ja betoonalusega kuuliharjutusteks ning kaks kettaheiteringi. Väljakul on ka abihoone spordiväljaku inventari ning talvel suuskade hoidmiseks. Randvere kooli spordiväljak on oluline kooli kehalise kasvatuse tundideks ning pärast kooli treeningute läbiviimiseks või ka lihtsalt sportimiseks.
Kiirhinnangu1 põhjal oli Eesti maksebilansi jooksevkonto 2017. aasta juulis 49 miljoni euroga plussis. Kaupade ja teenuste konto ülejääk oli 87 miljonit eurot, 17 miljoni euro võrra väiksem kui aasta tagasi. Suurenes nii kaupade kui ka teenuste maht. Kaubaeksport kasvas 8% ja -import 11%, mistõttu kaupade konto puudujääk suurenes aasta võrdluses 34 miljoni euro võrra ja oli 131 miljonit eurot. Suvekuudele omaselt oli teenuste konto ülejääk suur ja ulatus 218 miljoni euroni, suurenedes aastaga 17 miljoni euro võrra. Teenuste eksport kasvas 8% ja import 7%. Investeerimistulude ja jooksevülekannete ehk esmase ja teisese tulu netoväljavool kokku suurenes 8 miljoni euro võrra ja oli 38 miljonit eurot.
Augustis kuus oli 
