Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Statistikaamet: Augusti tööstustoodangu maht oli suurem kui aasta eest

29.09.2017 Statistikaamet

Tööstusettevõtted tootsid 2017. aasta augustis 5% rohkem toodangut kui eelmise aasta augustis, teatab Statistikaamet. Toodang suurenes mäetööstuses ja töötlevas tööstuses, kuid vähenes energeetikas.

Augustis toodeti töötlevas tööstuses 6% rohkem toodangut kui 2016. aasta samal kuul. Toodangu kasv oli laiapõhjaline – enam kui kaks kolmandikku tööstusharudest ületasid augustis eelmise aasta augusti mahtu. Mahu kasvu põhjustas eelkõige puittoodete, toiduainete, metalltoodete ja elektriseadmete tootmise suurenemine. Toodang suurenes märgatavalt ka ehitusmaterjalide tootmises. Suurema osatähtsusega tööstusharudest vähenes toodang elektroonikaseadmete ja mööblitootmises.

Välisturule müüdi augustis kaks kolmandikku kogu töötleva tööstuse toodangust. 2016. aasta augustiga võrreldes suurenes korrigeerimata andmetel toodangu müük ekspordiks 3% ja müük kodumaisele turule 7%.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2017. aasta augustis nii tööstuses kokku kui ka töötlevas tööstuses toodangut samas mahus kui eelmisel kuul.

2016. aasta augustiga võrreldes toodeti elektrit 15% vähem ja soojust 4% rohkem.

**Tööstustoodangu mahuindeksi muutus, august 2017**
**(protsenti)**
Tegevusala	Muutus võrreldes eelmise kuuga sesoonselt korrigeeritud andmetel^a	Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga
Tegevusala		korrigeerimata andmetel	tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetel^b
KOKKU	0,0	4,6	4,6
Energeetika	-1,8	-11,7	-11,7
Mäetööstus	3,4	16,9	16,9
Töötlev tööstus	-0,5	5,5	5,5
puidutöötlemine ja puittoodete tootmine	11,7	10,2	10,2
toiduainete tootmine	0,8	4,2	4,2
arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine	-5,7	-14,2	-14,2
metalltoodete tootmine	0,7	9,1	9,1
elektriseadmete tootmine	0,4	15,7	15,7
mööblitootmine	-8,9	-11,0	-11,0
mootorsõidukite tootmine	0,0	12,8	12,8
ehitusmaterjali tootmine	7,6	16,2	16,2
masinate ja seadmete tootmine	-6,3	12,4	12,4
tekstiilitootmine	-0,8	2,8	2,8

^a Sesoonselt korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus ja regulaarselt korduvate hooajaliste tegurite mõju. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise kuuga.

^b Tööpäevade arvuga korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise aasta sama kuuga.

Statistika aluseks on küsimustik „Tööstus”, mille esitamise tähtaeg oli 17.09.2017 ja küsimustik „Energia tootmine, müük ja kütuse tarbimine”, mille esitamise tähtaeg oli 10.09.2017. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte 9 tööpäevaga. Statistikatöö „Tööstustoodangu indeks“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Merko sõlmis lepingu Maadevahe ja Priimetsa asfaltbetoonitehaste jääkreostuse ohutustamiseks

29.09.2017 Tõnu Toompark

28. septembril 2017 sõlmiti konsortsiumi, kuhu kuuluvad AS Merko Ehitus kontserni tütarettevõte AS Merko Ehitus Eesti ja KMG Inseneriehituse AS, ning Keskkonnaministeeriumi vahel projekteerimis- ja ehitusleping endiste Maadevahe ja Priimetsa asfaltbetoonitehaste jääkreostuse ohutustamiseks.

Lepingu maksumus on ligikaudu 3,5 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Ehitustööde valmimise tähtaeg on november 2018.

AS Merko Ehitus Eesti (www.merko.ee) on Eesti juhtiv ehitusettevõte, mis teostab üld-, insener-, elektri, teede- ning elamuehituse töid. KMG Inseneriehituse AS on taristute rajamisele spetsialiseerunud ettevõte, mille peamised tegevusvaldkonnad on sadamate ehitus, vee- ja heitveetöötlusjaamade, biogaasijaamade, rööbasteede ja nende taristu ning muude insenertehniliste ehitiste rajamine.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Pääsküla gümnaasiumi ja Nõmme noortemaja ühine maja sai nurgakivi

29.09.2017 Tallinn.ee

Juba tuleva õppeaasta algusest saavad Tallinna Pääsküla Gümnaasiumi ja Nõmme Noortemaja õpilased õppida uues moodsas majas – 28. septembril pandi kahe asutuse ühisele majale (Vikerkaare 10) nurgakivi.

Tallinna Abilinnapea Mihhail Kõlvarti sõnul saavad Nõmme lapsed tuleval aastal uue ja uhke hariduskeskuse, kus ainuüksi kooli poolel on ligikaudu 720 õppekohta. „Pääsküla gümnaasiumi amortiseerunud hoone kapitaalremont on hädavajalik, Nõmme noortemaja aga vajab oma tegevuse laiendamiseks uusi ruume,“ rääkis Kõlvart. „Seetõttu otsustasime ühendada kaks eesmärki ning rajada ühe hariduskeskuse, mis võimaldab arendada nii kvalitatiivselt ja kvantitatiivselt uuel tasemel õppe- ja huvitegevust. Kuna vana maja ei võimaldanud vajalikke ruume ehitada, tuli see uue rajamiseks suures osas lammutada ning nüüd oleme paigaldamas nurgakivi õppehoonele, mida koolipere juba ammu ootab.“

„Hiljuti avatud GAG Kotzebue maja on tõestanud, et nii õpilased kui ka õpetajad on muutunud, tavapärasest erineva õpikeskkonnaga väga rahul ning samasugust joont soovime me jätkata,“ lisas abilinnapea. „Koostöös mõlema kooli personaliga oleme uude majja kavandanud õpikeskkonna, mis vastaks koolipere ootustele.“

Pääsküla gümnaasiumi hoone rajati 1985. aastal ning peale akende vahetamise ei ole seal suuremaid remonttöid tehtud. Kõik tehnilised kommunikatsioonid olid amortiseerunud, ruumide planeering oli iganenud ning puudus normaalmõõtmetes spordisaal. Hoone ei vastanud enam tänapäeva nõuetele ega ootustele. Nõmme noortemaja vajab arenguks kaks korda enam pinda, kui neil hetkel kasutada on. Olemasolevate hoonete baasil ei ole võimalik seda saavutada, sest ajaloolistele hoonetele kehtivad muinsuskaitse eritingimused juurdeehitust ei võimalda.

Pääsküla gümnaasiumi kolmest korpusest kaks on nüüdseks lammutatud. Nende asemele ehitatakse täismõõtmetes spordisaal, aeroobika ja jõusaalid, samuti olme- ja administratiivhoone aula, muusikaklasside, rekreatsiooniala, söökla ja garderoobiga. Põllu tänava äärne neljakorruseline õppehoone säilib, sinna paigutatakse enamik klassiruume.

Kuna territoorium on piisavalt suur, otsustas Tallinna Linnavalitsus koos kooli rekonstrueerimisega rajada ruumid ka Nõmme noortemaja tegevuse laiendamiseks. Noortemaja saab kolmele korrusele ligikaudu 2500 m² uusi klassi- ja tegevusruume, sealhulgas muusikaklassid, aeroobika- ja tantsusaal, meisterdamise töökojad ja palju muud.

Kooli juurde rajatakse täiendavad sportimisvõimalused, rajatakse jooksurada ning õuesõppe paviljon, mida saavad kasutada nii kool kui ka huvikool. Kogu hoonekompleks varustatakse kaasaegsete kommunikatsioonidega ja sisustatakse vastavalt vajadusele.

Kava kohaselt peaks ehitus lõppema järgmise õppeaasta alguseks. Orienteeruv arenduse maksumus koos sisustusega on ligikaudu üheksa miljonit eurot. Ehitajaks on RAMM Ehituse OÜ ja Mitt & Perlebach OÜ.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Koolitus “Ehitisregistri elektrooniline menetlus” toimub 05/10/2017 Tallinnas

29.09.2017 Margot Toompark

1″Ehitisregistri elektrooniline menetlus” toimub 05/10/2017 Tallinnas. Koolituse “Ehitisregistri eesmärk on selgitada ehitisregistri toimimist teoorias kui ka praktiliste näidete kaudu ning tutvustada planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku senist ellurakendumist.

Koolituse “Ehitisregistri elektrooniline menetlus” sihtrühm on:

projekteerimis- ja ehitusettevõtted;
kinnisvaraarendajad;
maakorraldajad, riigi- ja kohalike omavalitsuste ametnikud;
arhitektid;
kohtutäiturid ja pankrotihaldurid;
maaklerid ja eraisikud, kes teevad tehinguid ehitusjärgus olevate kinnisvaraobjektidega.

Koolituse käigus saab teada:

kuidas on üles ehitatud ja kuidas kasutada elektroonilist ehitisregistrit;
kuidas on rakendunud uus planeerimisseadus ja ehitusseadustik, sh mis on olulisemad kitsaskohad ja kuidas neid ületada;
kuidas toimib sellest aastast ehitusprojektide ja planeeringute menetlus Tallinna linnas;
uutest valdkonda puudutavatest kohtulahenditest ning riigiasutuste praktikast.

“Ehitisregistri elektrooniline menetlus” toimub 05/10/2017 kell 09.00-14.00 Tallinna kesklinnas. Lektor on advokaadibüroo Cobalt advokaat Raul Keba.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Capital Mill rekonstrueeris Vilniuses asuva Rimi eksklusiivseks kaubanduskeskuseks

28.09.2017 Tõnu Toompark

Leedu turul haaret laiendav Eesti kinnisvaraettevõte Capital Mill taasavas Vilniuse põhjaosas asuva Jeruzalė kaubanduskeskuse, kus tänu 3,5 miljoni euro suurusele investeeringule sai hüpermarketiks laieneda ankurrentnik Rimi ja lisanduda mitu uut kauplust.

Kaubanduskeskuse pindala kasvas seniselt 3200 ruutmeetrilt 5200ni, seal avati 10 uut kauplust ja restorani ning hoone fassaad sai kaasaegse ja pilkupüüdva ilme. Tööd teostati viie kuu jooksul.

Capital Milli partner Marko Kull toonitas, et rekonstrueerimisprotsessi kaaludes plaaniti luua täiesti uus kvaliteet, alustades fassaadist ja tehnilistest struktuuridest ning lõpetades ümbritseva ala maastikukujunduslahendustega.

“Elurajoonides asuvad kaubanduskeskused jäävad tavaliselt investeeringute ja ainulaadsete lahenduste poolest vaeslapse ossa, kuid meie nägemuses pidi Rimi Jeruzalė tegema läbi täieliku
ümbersünni, et viia teenuste tase nii rentnike kui lõppklientide jaoks täiesti uuele tasemele,” sõnas Kull. “Sama visiooniga läheneme kõigile oma projektidele, mis on aidanud tagada ka klientide kõrge rahulolu nii Eestis, Lätis kui Leedus.”

Rimi Jeruzalė puhul pöörati suurt tähelepanu ka mitteärilistele, kuid olulistele pindadele, mille eesmärgiks on suurendada klientide mugavust: ema ja lapse tuba, laste mänguväljak, mida võivad kasutada mitte ainult kaubanduskeskuse külastajad, vaid ka ümbruskonna elanikud, valgustus, turvalised ülekäigud, elektriautode laadimisjaama paigaldamine.

Capital Mill Leedu juht Irmantas Degutis lisas, et kaubanduskeskus kohandati sobivaks ka puuetega inimeste vajadustele. “Rimi Jeruzalė näitab teistele siinsetele keskustele eeskuju, tagades võrdselt hea ligipääsu kõigile. Iga kauplus, kohvik või salong on varustatud laiade sissepääsudega, mugavate lettide ja eraldi WCdega,” lausus Degutis.

Ettevõtte Projektų rengimo centras arhitekti Lina Šantaraitė sõnul on hoone kõige pilkupüüdvamaks lahenduseks täiesti uuel kontseptsioonil põhinev fassaad, mis on ainulaadne mitte ainult innovatiivsuse vaid ka värvidemängu poolest.

“Elurajoonidesse ehitatud kaubanduskeskused näevad tavaliselt välja üsna üheülbalised ja igavad, kontseptuaalseid lahendusi kasutatakse harva. Ostjate ja külastajate arvu arvestades on Rimi Jeruzalė alati vastanud suuremate supermarketite käibele. Keskus on olnud eriti populaarne ümbruskonna linnaosade elanike ja möödasõitjate hulgas. Sellepärast otsustasimegi renoveerimise käigus muuta selle kaubanduspinnaks, mida võiks linna põhjaosas pidada eksklusiivseks,” märkis arhitekt Šantaraitė.

Fassaadikujunduseks on valitud mittestandardne lahendus – hoone vaatamisel erinevatest asukohtadest jätavad alumiiniumlamellid kauni dekoratiivse mulje värvide vaheldumisest.

Rimi Lietuva UAB tegevjuht Per Dahl sõnul tehti Jeruzalė kauplusega Rimi ajaloos oluline kvaliteedihüpe. “See on esimene kauplus, mis on varustatud meie käsutuses olevate kõige keskkonnasõbralikumate tehnoloogiatega. Oleme esimesed, kes kasutavad neist enamikku jaemüügikauplustes,” rõhutas Dahl. “Need uuendused mitte ainult ei vähenda keskkonda paisatava süsinikdioksiidi kogust ja seeläbi põhjustatavat kasvuhooneefekti, vaid loovad ka energiat, mida saame kasutada oma tegevuses. Seega liiguvad meie keti kauplused samm-sammult sõltumatuse poole välistest energiatarnijatest.”

Capital Mill on Balti riikidesse investeerinud 350 miljonit eurot, millest ühe neljandiku Leedus asuvatesse projektidesse. Ärihoone Navigator Tallinnas, mis esimese ärihoonena Baltimaades pälvis säästliku elektritarbimise sertifikaadi LEED Gold, on üks Capital Milli suurimatest ja eksklusiivsematest projektidest Balti riikides. Teist Capital Milli poolt Tallinnas arendatud büroohoonet Explorer loetakse üheks Balti riikide moodsaimaks hooneks.

2008. aasta alguses asutatud Capital Mill investeerib kommertskinnisvaraprojektidesse Eestis, Lätis ja Leedus. Ettevõtte aktsionärideks on pikaajalise kinnisvara- ja panganduskogemusega inimesed.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

RE Kinnisvara 2017 äripindade turuülevaade

28.09.2017 Henno Viires

Enim tähelepanu saab turuülevaates büroopindade üüriturg. Kokkuvõtlikult saab seal valitsevat turusituatsiooni kirjeldada ühe sõnaga – ülepakkumine. Ülepakkumise põhjuseks on uute büroohoonete rajamine.

Nõudlusest mõnevõrra ees liikuvast büroopindade pakkumisest on olnud põhjust rääkida juba vähemalt 2015. aastast alates. 2007. aastal alguse saanud finantskriisi järel ehitati uusi büroopindu vähesel määral, büroohoonete ehitus aktiveerus taas 2010. aasta paiku, kuid ehitusega alustamise eelduseks oli valdavalt ankurüürniku või tellija olemasolu. 2015. aastast alates aga tuleb märkimisväärne osa uutest büroopindadest turule lootuses ehituse käigus müügitöö läbi üürnikud leida.

Uute büroopindade müüki toetab ettevõtete soov töötingimuste parandamiseks või vähemalt samaväärsena hoidmisel, mille tõttu toimub regulaarne üürnike liikumine vanematest hoonetest uuematesse hoonetesse.

Siiani ongi uute hoonete tekitatud ülepakkumine survestanud peamiselt vanemate hoonete omanikke läbi üürnike kaotuse ja pingeliste läbirääkimiste lõpevate üürilepinguga üürnike kinnihoidmisel, mis eeldatavalt lõppevad üürihinna alandamisega, kuid täpne info üürilepingute konfidentsiaalsuse tõttu ei ole kättesaadav. Ülepakkumisest tingitud üürihindade langus on seega olnud varjatud, avalikkes pakkumistes ei kajastu ja turule selget signaali ei saada.

Uute büroohoonete arendajad on tajunud ülepakkumist talutava ebamugavusena, milleks on peamiselt müügiperioodide pikenemine, äriplaanides ette nähtud hinnataset on valdavalt suudetud hoida.
Juba 2017. aasta lõpus või 2018. aastal peaksime nägema siin põhimõttelisi murranguid. Hetkel 2016. ja 2017. aastal valminud uued büroohooned alles lõpetavad üüripindade täitmist, 2018. aastal lisandub aga turule täiendavalt suurel hulgal uusi bürooruume.

Päris kindlasti annab see valusa hoobi vanemate büroohoonete omanikele ja paljudes hoonetes tekib märgatav vakants. Vajadus hinnalt odavamate ja mitte kaasaja tippkvaliteedis ruumide järele ei kao kuhugi, aga neid ruume saab turul vägagi palju üle nõudluse olema. Võitlus üürnike pärast läheb väga ägedaks ja suure kindlusega ei jää märkimisväärsed üürihindade alanemised ka avalikes pakkumistes tulemata. See laialdaselt nähtav soodushindade laine võib aga turule tuua uusi ostlejaid, kes siiani ei ole olemasolevate ruumide vahetust kaalunud.

Tänase päeva märk on see, et ettenägelikumad kinnisvaraomanikud on võitlust üürnike pärast alustanud varakult ja pikendavad juba hetkel kehtivaid lepinguid, mille lõppemiseni rohkem kui aasta aega, varasema praktika kohaselt pigem tegeleti lõppevate lepingutega 3-6 kuud enne lõpptähtaega. Pole raske arvata, et peamiseks „maasikaks“ varase üürilepingu pikendamise motiveerimisel on üürihind.

Põnevust äripindade üüriturul lisab aga asjaolu, et ka uute büroohoonete jaoks võib vakants hoone valmimise hetkeks ja müügiperioodi pikkus muutuda talumatuks ja suunata omanikke järsematele kursimuutustele hinnapoliitikas. Mõne plaanide kohaselt 2019. või 2020. aastal valmiva arenduse puhul aga ei tundu ebatõenäoline ka projekti külmutamine.

RE Kinnisvara 2017 äripindade turuülevaade

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Ardo Hansson: ettevõtted on hakanud rohkem investeerima

28.09.2017 Eesti Pank

Neljapäeval konverentsil „Äriplaan 2018“ esinenud Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni sõnul annab aasta esimesel poolel nähtud ekspordi ja investeeringute kasv lootust, et majandus saab hakkama ka järjest tõsisemaks muutunud tööjõupuuduse tingimustes, kuid praeguseks peaaegu 6%ni küündiva majanduskasvu säilitamine pole siiski jõukohane.

Eesti majandusel on läinud oodatust paremini tänu kosunud maailmamajandusele. Välisturgude kiire hinnakasv on toetanud Eesti ettevõtete eksporditulude kasvu. „Esiletõstmist väärib aga see, et sel aastal on kasvanud ka ettevõtete investeeringud, mis on iga ettevõtte ning terve majanduse kasvu püsimiseks väga oluline. Kui ettevõtted arenevad tänu uutele investeeringutele ja inimesed asuvad tööle valdkondades, kus luuakse kõige rohkem lisandväärtust, siis Eesti majandus edeneb ja sissetulekud kasvavad, olgugi et hõive ei saa enam märkimisväärselt kasvada,“ märkis Ardo Hansson.

Inimesed on viimastel aastatel hakanud sagedamini töökohti vahetama ja seejuures on oluline jälgida, et muutus toimuks õiges suunas. „Kui töötajaid tuleb juurde sisetarbimisega seotud valdkondadesse või kui töökohti vahetatakse pelgalt seetõttu, et rääkida välja suuremat palka, oleks see ohumärk tööturu ülekuumenemise kohta. Kuni aga töötajad liiguvad suurema lisandväärtusega valdkondadesse või töökohta vahetatakse paremate töötingimuste tõttu, on majanduse arengu seisukohalt tegemist hea muutusega,“ rääkis Eesti Panga president, lisades, et töötajate vähesus sunnib ka ettevõtet arenema. „Kui töökäsi on vähe, siis saab töötajad endale see ettevõtte, kes pakub paremaid tingimusi – kus on tehtud investeeringuid nii tootmisse kui ka inimestesse,“ ütles Ardo Hansson.

Eestis on majanduskasv kiirenenud enamikus sektorites ja kasv küündib peaaegu 6%ni. „Kuigi Eesti majanduse kasvunumbrid avaldavad muljet, ei tasu selle põhjal ootusi tulevaseks majanduskasvuks liiga suureks ajada. Teistes riikides majanduskasv valdavalt enam ei kiirene, vaid on stabiliseerumas, ja meie enda kasvuvõime sõltub eelkõige investeeringutest tootlikkuse tõstmiseks,“ toonitas Ardo Hansson.

https://www.eestipank.ee/press/ardo-hansson-ettevotted-hakanud-rohkem-investeerima-28092017

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

1Parter Kinnisvara: Narva maanteele kerkib 8-korruseline büroohoone

28.09.2017 Tõnu Toompark

Tallinna kesklinna, Narva maantee 7b aadressile kerkib 6400-ruutmeetrise netopinnaga kaheksakorruseline Zenith Ärimaja.

1Parter Kinnisvara konsultandi Olga Plituse sõnul lammutati krundil asunud vana ETKVLi haldushoone ning asemele tuleb kahest korpusest koosnev kaasaegne ärimaja. “Uus ärihoone järgib tänapäevast ja monumentaalset arhitektuurset joont, mis iseloomustab Tallinna ärikvartaleid ning sulandub ümbritsevate hoonete üldansambliga kokku,” ütles Plitus.

Kinnisvarakonsultandi sõnul on hoone ka seest väga põnev ning esimesel kahel korrusel on viiemeetrised laed suurte vitriinakendega.

Zenith Ärimaja 1. ja 2. korrusele tulevad kaubandus- ja teeninduspinnad. Kõrgematel korrustel on bürood ning 7. ja 8. tasemel lisaks kesklinna- ja sadamavaatega terrassid. Hoone kahte korpust teenindab kolm lifti.

Zenith Ärimaja arhitekt on Martin Aunin, arendaja ja omanik NG Eesti, ehitab Nordlin Ehitus OÜ ning müüki nõustab 1Partner. Hoone valmib 2017. aasta lõpus ning esimesed rentnikud kolivad majja uue aasta esimesel poolel.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

KV.EE Indeks on langenud, buum ei ole läbi

28.09.2017 Tõnu Toompark

Elamispindade pakkumishindade liikumist peegeldav KV.EE Indeks liigub lauge languse suunas. Indeks näitab 91,5 punkti ehk kuu aja tagusest 0,8% allpool. Keskmine elamispindade pakkumishind portaalis KV.EE 15.08.2017 oli 1201 €/m².

Ei saa öelda, et keskmise pakkumishinna languse taga oleks pööre kinnisvaraturul ja viimasel ajal meedias kajastatud kinnisvaraturu tagasilöögi kohalejõudmine. KV.EE Indeks kajastab kogu Eesti pakkumishindu. Viimasel ajal on suurenenud elamispindade pakkumiste arv Eesti suurtematest tõmbekeskustest kaugemal asuvates maakondades.

Neis piirkondades on kinnisvarahinnad allpool turutrendi määravat Tallinnat-Tartut ja nii viib see kogu Eesti keskmise elamispindade pakkumishinna langusesse. Ja seda isegi vaatamata asjaolule, et suureneva pakkumisega maakondade kinnisvarahinnad portaalis KV.EE on pigem tõusutrendis.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et kinnisvaraturu kiired muudatused on jäänud pigem seljataha. Juba 2016. aastal stabiliseerunud hinnatõus on jätkunud 2017. aastal. Julgelt võib öelda, et kinnisvaraturul on kuum – seda eelkõige kõrge tehinguaktiivsuse ja järjest lisanduva pakkumise baasilt. Kodumaine nõudlus on aga tugev ja Eesti siseriiklikest teguritest tulenevalt hinnalanguse ootuseks põhjust ei ole.

See annab võimaluse lähituleviku osas prognoosida jätkuvat kõrget elamispindade tehingute arvu ja KV.EE Indeksi mõõdukat paari-viie protsendi suurust aastast tõusu.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Uus Maa: Mida kortermajas sügise saabudes tähele panna?

27.09.2017 Indrek Servinski

On saabumas sügis ja talv ning kinnisvaraomanikud valmistuvad jahedaks ja vihmaseks ajaks.

Korteriühistud ja hooned on kõik erinevad, igal majal on oma nägu ja seetõttu vajab kinnisvara ka erinevat lähenemist ning erinevaid ettevalmistustöid. Järgnevalt aga mõned näpunäited, mida võiks korteriühistu arvestada õueala ja maja välisosa talveks ettevalmistamisel.

Lehekoristus vihmaveerennidest

Kui maja ümber on kõrghaljastust, on sügisel päris palju lehekoristust. Lehti tuleb koristada hoovist, terrassilt, tee äärest ning ka katuselt ja vihmaveerennidest. Pahatihti jäävad just katused ja vihmavee äravoolud koristamata, kuna ligipääs on keeruline, nõuab eritehnikat ja oskustega inimest.

Sügisel ebameeldivana tunduva töö „unustamine“ võib kevadel nõuda juba tõsisemat remonti sademevee süsteemile.

Koristamata vihmavee rennidesse jääva lehe ja oksasoga ei lase veel ära voolata. Kuna torudes ja rennides on veevool takistatud, hakkab vesi otsima teist teed ja pahatihti voolab katuselt alla mööda maja seina, rikkudes nii maja fassaadi.

Väldi jääd vihmaveetorudes

Tasub teada, et katuserennidesse ja sadeveetorudesse ummistuse tõttu jäänud külmunud vesi on raske. Seetõttu kipub vesi renne ja torusid lõhkuma, painutades neid majast eemale ja purustades liitekohtasid.

Muidugi ei külmu torud ja rennid ära ainult puulehtedest tekkinud ummistuse tõttu. Jääl on omadus kasvada, kui päeval ilm sulatab ja öösel külmetab, kuid sellisele olukorrale on lihtne lahendus. Kahjude vältimiseks tuleb katuserennidesse ja äravoolu torudesse paigaldada küttekaablid, mis takistavad jää teket ja kogunemist süsteemi.

Liivakast ja voolikud talveks varju

Kui kortermaja hoovis on lastele liivakast, on soovitav lehtede langemise ajaks ja ka talveks katta liivakast kattega, olgu siis selleks kas kaasas olnud kaas, lihtne kile või presenditükk. Kevadel on lastel palju rõõmu, kui nende liivakastis olev liiv on puhas ega ole segunenud kõdunevate lehtede ja muu talvise mustusega.

Ärge unustage enne külmade tulekut õuest kokku korjata kastmisvoolikuid. Ikka ja jälle on külmade saabumisel kuulda, kuidas välja unustatud kastmisvoolikud on vaja kokku korjata ja külmunud vesi vaja voolikus üles sulatada. Sellist lisatööd on võimalik vältida, kui korjata voolikud kokku n-ö õigel ajal, enne külmade tulekut.

Küttekolded ootavad hooldust

Igal aastal tuleb korteri- ja majaomanikele meenutada, et külmaks talveks tagab sooja ning ohutu olemise vaid korras ja hoolitsetud kütteallikas, olgu selleks siis kaugküttel töötav soojavaheti maja soojasõlmes, gaasikatel või tahkel kütusel töötav ahi. Iga seadme tootja on seejuures öelnud, kunas peaks tegema seadmele hooldust.

Soovituslikest hooldustähtaegadest tasub kinni pidada ja on kasulik, kui töid palgatakse tegema oma ala spetsialist, kes teab, mida teeb ja annab garantii, et hooldus viiakse läbi nõuetekohaselt. Asjatundjalt regulaaset kütteallikate hooldust tellides on kinnisvaraomanik teinud omalt poolt kõik, et talvel ei juhtuks õnnetusi.

Erinevaid töid on veel, mida enne talve tulekut teha ja võib isegi öelda, et maja juures ei saa töö kunagi otsa. Tihti on kortermajad lahendanud oma haldus- ja hooldusprobleemid lepingutega, kus haldusfirma käib kohal, jälgib igapäevaselt olukorda ja lahendab kõik tekkivad küsimused. Korteriühistu juhatus tegeleb sel juhul ainult ühistu tööga ja usaldab haldusküsimused koostööpartneri lahendada, kes valmistab talve tulekuks ette nii maja kui ka õueala.

Suur elamispindade turuülevaade: korterituru suundumused sügis 2017

27.09.2017 Tõnu Toompark

Olen jälle kokku pannud suure elamispindade turuülevaate, mis keskendub tänase turu kõige olulisematele teguritele. Loomulikult on erilise tähelepanu alla arenduste turg, kus pakkumine on järjest kasvamas.

Eraldi pilk on heidetud üüriinvestorite ja üüriinvesteeringu sektorile. Kas turule jõudnud üüriinvestoritele suunatud tooted on uue trendi algus?

Traditsiooniliselt vaatab analüüs pool-poolteist aastat ettepoole ja teeb prognoose, mis kinnisvaraturul võiks järgmisena põnevat toimuda.

Kas tunned, et selline turuülevaade võiks sinu jaoks kasulikku infot pakkuda? Kui jah, siis palun kontakteeru ettevõttesiseseks elamispindade turuülevaate esitluseks +372 525 9703 või tonu@toompark.ee.

Alternatiivina ettevõttes toimuvale turuülevaate esitlusele on võimalus osaleda Kinnisvarakoolis analoogsel teemat toimuval seminaril. Seminar Kinnisvaraturu ülevaade toimub 30/10/2017. Lähem info Kinnisvarakooli kodulehel.

Linnavalitsus otsustas Õpetajate Kodu eluruumide üürile andmise

27.09.2017 Tallinn.ee

Tallinna Linnavalitsus võttis vastu korralduse, millega antakse Õpetajate Kodus asuvad eluruumid üürile eluasemekomisjoni poolt välja valitud kandidaatidele.

Kokku on järgmisel nädalal ehitaja poolt linnale üle antavas hoones 75 korterit. Õpetajate Kodu eluasemekomisjon otsustas teha linnavalitsusele ettepaneku 72 korteri üürile andmiseks ja kolm korterit reservi jätta, ent eluruumi taotlejatest seitse loobus neile üürile pakutavast korterist. Seega otsustas linnavalitsus Õpetajate Kodus asuva 65 korteri üürile andmise.

Õpetajate Kodus asuva eluruumi üürile saavate isikute enda või nendega koos ühist eluruumi kasutada soovivate isikute omandis ei ole Harju maakonnas asuvat eluruumi ega hooneühistu liikmesust, mis annab õiguse kasutada eluruumi.

Õpetajate päeval, 5. oktoobril avatavasse Õpetajate Kodusse asuvad elama Tallinna linnas asuvas koolieelses lasteasutuses, põhikoolis, gümnaasiumis, huvikoolis või kutseõppeasutuses töötavad õpetajad.

Õpetajate Kodus asuvate korterite üürile saamise taotluste vastuvõtt algas 15. mail. Taotlejate vahel etteantud kriteeriumide alusel valiku tegemise hetkeks oli komisjonile laekunud 158 avaldust, neist vastas kriteeriumidele 138. Eluasemekomisjon valis nende seast mitmete kriteeriumide alusel omakorda välja 72 taotlejat, kelle taotlus oli kõige enam põhjendatud.

Õpetajate Kodus on 40 ühetoalist korterit suurusega 24,0-36,5 m2 ning 35 kahetoalist korterit suurusega 38,7-50,7 m2. Õpetajate Kodu eluruumide üüri suurus on 5,21 eurot eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta ühes kalendrikuus. Hoone saab olema parima võimaliku energiatõhususe ja taastuvenergia tehnoloogilise lahendusega. „Eesmärgiks on seatud tavapärasest märksa madalamad ülalpidamiskulud – tegemist on energiat maksimaalselt säästva majaga,“ rõhutas abilinnapea Eha Võrk.

„Üürnike mugavuse huvides rajati maja soklikorrusele lisaks panipaikadele ka pesumasinate ja -kuivatitega nn pesuköök, ruumid lapsevankrite ja jalgrataste hoidmiseks ning mänguruum lastele. Korterid varustatakse köögimööbli ja -tehnikaga,“ lisas Võrk

Õpetajate Kodu ehitamine on üks osa 2008. aastal alguse saanud Tallinna teisest elamuehitusprogrammist, mille raames on ehitatud elamispindasid noortele peredele, linna hallatavate asutuste töötajatele, päästjatele ja politseinikele ning arstidele ja õdedele.

Tallinna linnal on abivajajate eluasemeprobleemide lahendamiseks kokku ligi 5000 korterit, lisaks üle 500 voodikoha sotsiaalmajutusüksustes. „Väga paljudele käib turuhinnaga korteri üürimine üle jõu, rääkimata eluaseme soetamiseks pangast laenu võtmisest,“ tõdes Võrk. „Seetõttu peab munitsipaal- ja sotsiaalkorterite rajamine kindlasti jätkuma.“

Eesti Pank: Eesti väliskaubandus kasvas mullu hoogsamalt kui euroalal tervikuna

27.09.2017 Eesti Pank

Eesti maksebilansi jooksevkonto ülejääk oli 2016. aastal taasiseseisvusaja suurim
Eesti väliskaubandus elavnes mullu: suurenesid nii eksport kui ka import
Eesti on ELi liikmesriikidest üks väheseid, kes on välismaailmale vähem võlgu kui välismaailm talle

Korrigeeritud andmetel oli Eesti maksebilansi jooksevkonto ülejääk 2016. aastal taasiseseisvusaja suurim ja ulatus 0,4 miljardi euroni (ligi 2% SKPst). Nii kaupade kui ka teenuste eksport ja import kasvasid märksa kiiremini kui euroalal tervikuna – kui euroala kaupade ja teenuste käibe kasv jäi alla 1%, siis Eestis ületas see 4%. Kuna kaupade eksport kasvas impordist kiiremini, kahanes kaupade konto puudujääk 0,8 miljardi euroni. Teenuste konto ülejääk vähenes aastaga veidi ja oli 1,6 miljardit eurot.

Eesti oli 2016. aastal muu maailma suhtes taas netolaenuandja: kapitali väljavool ületas sissevoolu 0,4 miljardi euroga. Kapital liikus välja peamiselt portfelliinvesteeringute kaudu: kõige enam investeeriti välismaistesse väärtpaberitesse ja fondiosakutesse.

Ühena vähestest Euroopa Liidu liikmesriikidest on Eesti välismaailmale vähem võlgu kui välismaailm Eestile: 2016. aasta lõpus oli välismaailm Eestile võlgu 21,5 miljardit eurot, Eesti aga välismaale võlgu 19 miljardit eurot. Seega ületasid Eesti välisvõlanõuded välisvõlakohustusi 2,5 miljardi euroga. Sarnases olukorras on veel vaid Bulgaaria, Tšehhi, Taani, Belgia ja Saksamaa, ülejäänud ELi liikmesriigid on välismaailmale ise rohkem võlgu, kui sinna panustanud.

Eesti Pank avaldab maksebilansi aastaraamatu igal sügisel möödunud aasta kohta. Maksebilansi aastaraamat sisaldab välissektori statistika kolme põhidokumendi – maksebilansi, rahvusvahelise investeerimispositsiooni ja koguvälisvõla – detailset analüüsi nii riikide kui ka tegevusalade võrdluses koos ülevaatlike tabelite ja joonistega. Aegread katavad kuni kümme aastat. Tänavune aastaraamat sisaldab kolmandat korda Eesti välissektori võrdlust teiste Euroopa Liidu riikidega.

Aastaraamat sisaldab põhjalikku maksebilansi statistika metoodika kirjeldust, kus seletatakse lahti maksebilansi, rahvusvahelise investeerimispositsiooni ja välisvõla mõisted ning statistika koostamise süsteem ja tavad Eestis. Lisaks on esitatud statistika koostamise õiguslikud alused ning andmete avaldamise ja korrigeerimise põhimõtted.

Maksebilansi aastaraamat ilmub juba seitsmeteistkümnendat korda.

Ingliskeelne maksebilansi aastaraamat avaldatakse Eesti Panga veebilehel 4. oktoobril 2017.

Nõmme linnaosa üldplaneeringu avalikud arutelud

27.09.2017 Tallinn.ee

Tallinna Linnaplaneerimise Amet korraldas 29. maist kuni 31. augustini 2017 Nõmme linnaosa üldplaneeringu avaliku väljapaneku. Üldplaneeringu avalikud arutelud toimuvad Nõmme Majas, Valdeku tn 13 (sissepääs külguksest), II korruse saalis 12. oktoobril ja 26. oktoobril algusega kell 18:00.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet korraldas 29. maist kuni 31. augustini 2017 Nõmme linnaosa üldplaneeringu avaliku väljapaneku.

Avaliku väljapaneku käigus esitati planeeringu kohta 53 ettepanekut või vastuväidet.

Üldplaneeringu avalikud arutelud toimuvad Nõmme Majas, Valdeku tn 13 (sissepääs külguksest), II korruse saalis 12. oktoobril ja 26. oktoobril algusega kell 18:00.

Planeeringuga määratakse kindlaks Nõmme linnaosa ruumilise arengu põhisuunad, teede ja taristu asukohad ning üldised maakasutus- ja ehitustingimused. Üldplaneeringus täpsustatakse elamualade, ettevõtlus- ja tootmisalade, avalikult kasutatavate ja sotsiaalobjektide alade, rohealade jms paiknemist, arvestades seadustes kehtestatud piiranguid. Üldplaneeringu tingimused on aluseks detailplaneeringute koostamisel ja projekteerimisel.

Üldplaneeringuga määratavad põhimõtted ja tingimused on esitatud planeeringu tekstilises osas ja kaartidel. Üldplaneeringuga on võimalik tutvuda Tallinna linna kodulehel aadressil www.tallinn.ee/est/ehitus/Nommelinnaosa-uldplaneering.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Paagi tn 10 korterelamu muutub moodsaks ja energiatõhusaks

27.09.2017 Tallinn.ee

Eile anti ehitajale üle Põhja-Tallinna linnaosas asuv Paagi tn 10 korterelamu, millest saab põhjaliku rekonstrueerimise tulemusel moodne ja energiat maksimaalselt säästev hoone.

„Paagi tn 10 korterelamu terviklik rekonstrueerimine muudab hoone energiatõhusaks, pikendab selle eluiga ning parandab sisekeskkonna kvaliteeti,” ütles abilinapea Eha Võrk. „Kindlasti saab sellest linna omanduses olevast korterelamust rekonstrueerimise eeskuju teistegi sarnaste korterelamute omanikele-haldajatele,“

1972. aastal ehitatud 7-korruselise hoone korterites puuduvad individuaalsed pesemis- ja söögitegemise võimalused – hoones asuvad tualettruumid, vannitoad ning köögid on ühiskasutuses. Rekonstrueerimistööde käigus rajatakse igale korterile omaette tualettruum, soojustatakse korterelamu fassaad ja katus, renoveeritakse kogu küttesüsteem, paigaldatakse värskeõhuradiaatorid, rekonstrueeritakse ventilatsioonisüsteem ning täiendatakse seda väljatõmbeõhu soojuspumpsüsteemiga. Hoone katusele paigaldatakse päikesepaneelid, liftid renoveeritakse ja rõdud klaasitakse raamideta lükandklaasidega. Majas saab pärast rekonstrueerimist olema 265 kaasaegset korterit, mis antakse üürile vähekindlustatud linnakodanikele ja peredele. Hoonele rajatakse uus sissepääs ning esimene korrus kohandatakse liikumispuudega inimeste vajadusi rahuldavateks elamispindadeks, lisaks paiknevad seal majaelanikele mõeldud söökla ja teenindava personali tööruumid.

Projekti eelarveline kogumaksumus on ligi 8 miljonit eurot. 1,2 miljoni euro ulatuses rahastatakse projekti SA KredEx kaudu Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist. Ehitustööd kestavad 2019. aasta kevadeni. Paagi tn 10 kortermaja rekonstrueerimise projekti koostasid Acto Consult OÜ arhitektid Aare Asberi juhtimisel. Rekonstrueerimistööd teostab OÜ Nordlin Ehitus, omanikujärelevalve teenust osutab AS Infragate Eesti ning SA Kredex tehnilise konsultandi teenust osutab Keskkonnaprojekt OÜ spetsialist Olavi Parmas.

Võrk lisas, et Tallinna linnal on hoonete renoveerimisel ja nüüdisajastamisel laialdane kogemus. „Mustamäel rekonstrueerisime aadressil Akadeemia tee 48 asuva endise ühiselamu arstide ja õdede koduks. Käesoleval aastal sai uue ja värske ilme Tuulemaa tn 6 sotsiaalmajutusüksus Põhja-Tallinnas,“ loetles Võrk.