Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
 

Käsiraamat „Pärimine” – infoallikas neile, kes on pärimise protsessi keskel

Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?Käsiraamat „Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?“ annab nõu kõikidele, kel on soov enda vara kasutamise ja kasutajate üle otsustamiseks ajal, mil oma maine teekond on otsa saanud. Käsiraamatu autor on mitmete populaarsete õigusalaste käsiraamatute autor jurist Evi Hindpere.

„Pärimine on alati seotud kellegi surmaga. Elu jooksul kogutud vara ei saa sealpoolsusesse kaasa võtta keegi. Nii tekibki inimese surma korral küsimus, kes pärib kadunu maise vara ja millised tagajärjed pärimine endaga kaasa toob,“ võtab autor Evi Hindpere kokku käsiraamatu koostamise vajaduse.

Seejuures on tähtis mõista, et pärimine ei ole ainult vara ehk õiguste üleminemine. Pärijad saavad enda kanda ka lahkunu kohustused.

„Tänases maailmas, kus enamusel inimestel on mõni laen kanda, võib kohustuse pärandiks saamisel olla hoopis mõistlik pärandist loobumine,“ toob Evi Hindpere näite. „Käsiraamat annab head nõu sellistekski puhkudeks.“

Uus käsiraamat „Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?“ on saadaval Kinnisvarakooli e-raamatupoes ja kõikides suuremates raamatupoodides.

Käsiraamatu „Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?“ autor Evi Hindpere on pikaajalise jurist ja kõrgelt hinnatud koolitaja. Varasemalt on Evi Hindpere koostanud käsiraamatud „Kinnisvaraõiguse ABC“ ja „Kinnisvaramaakleri ABC“. Samuti on Evi Hindpere käsiraamatu „Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“ kaasautor.

2003. aastal asutatud Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele. Täiendavalt tegeleb Kinnisvarakool OÜ kinnisvaravaldkonda puudutavate käsiraamatute kirjastamisega.

Faktid käsiraamatu „Pärimine“ kohta

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Suure elamispindade turuülevaade: sügis 2017

Tõnu ToomparkValminud on igasügisene uue suur elamispindade turuülevaade. Traditsiooniliselt heidab ülevaade pilgu kinnisvaraturu telgitagustesse.

Vaatleme, kas millises seisus on kinnisvaraturg, mis on turu siiani toonud ja kas see, mis siia on toonud viib meid ka edasi.

Oluline osa turuülevaatest on pühendatud tänase turu trende määravale uusarenduste segmendile. Vaatame, milline on pakkumine, kui suur on müük ja millises suunas purjetavad hinnad.

Üle ega ümber ei saa märksõnast “buum”. Ülevaate esitluse käigus proovime leida põhjapaneva seisukoha selle sõna kasutamise asjakohasuse osas.

Loomulikult on oma osa prognoosidel. Ülevaade uurib poole-pooleteise aasta perspektiivis toimuvat.

Kas tunned, et selline turuülevaade võiks sinu jaoks kasulikku infot pakkuda? Kui jah, siis palun kontakteeru ettevõttesiseseks elamispindade turuülevaate esitluseks +372 525 9703 või tonu@toompark.ee.

Alternatiivina ettevõttes toimuvale turuülevaate esitlusele on võimalus osaleda Kinnisvarakoolis analoogsel teemat toimuval seminaril. Seminar Kinnisvaraturu ülevaade toimub 30/10/2017. Lähem info Kinnisvarakooli kodulehel.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

SEB: Kui palju me tegelikult elamiseks ruumi ja ruume vajame?

SEB PankKuigi seaduste järgi peetakse normaalse eluruumi suuruseks üle kaheksaruutmeetrist pinda inimese kohta, sõltub tegelikult iga kodu suurus ja ruutmeetrite arv inimeste vajadustest ning võimalustest.

Eestis on eluruumid ja -pinnad üldjoontes pigem siiski väikesed ja ruumipaigutus tuleb hästi läbi mõelda, tõdeb sisearhitekt Britta Kodres.

Privaatne ruum on oluline

Me kõik vajame aega ja kohta, kus omaette olla ja oma mõtteid mõelda, nii et võimalusel võiks igal pereliikmel olla eraldi tuba. Kui teie laps ihkab väga oma tuba, siis isegi juhul, kui selle pind on kaheksast ruutmeetrist väiksem, on see väga väärtuslik. Tähtis on aga see, et igas ruumis oleks vähemalt üks aken.

Sotsiaalses mõttes on lastele hea ühes ruumis üles kasvada, aga seda võiks ennekõike praktiseerida näiteks maakodus või suvilas, kus koosolemist nautida ja õppida samas ka teistega arvestama. Kui sügisel hakatakse taas koolis, trennis või hobiringis käima, on igaühel vaja omas rütmis tegutseda. See on nii ideaaltingimustes.

Magamistuba väiksem, elutuba suurem

Kui planeerida ruume, peaks arvestama sellega, et magamistoad võiksid olla väiksemad ning elutuba kindlasti kõige suurem – just see on koht, kus pereliikmed tegelikult kõige rohkem aega veedavad ning kuhu kõik võiks ära mahtuda. Mis puutub magamistuppa, siis vanemad võiks just lastele suurema ruumi eraldada. Täiskasvanud kasutavad enamasti magamistuba ainult öösiti, lapsed aga suurema osa ajast, sest nad ka õpivad ja mängivad reeglina seal.

Avatud köök

Mõned inimesed ei taha, et toidulõhnad leviks ja söögitegemine oleks keskne tegevus, kuid avatud köök-söögi-elutuba pole sugugi halb lahendus, kui ruumipaigutus hästi läbi mõelda ning luua tsoonid. Pole mõtet teha avatud ruumi, kui tegelikult ei mahugi inimesed korralikult laua taga istuma. Kuna söömine ja toidutegemine on perekondliku koosviibimise aeg, on tore, kui toidu valmistaja ei pea üksinda nokitsema, vaid saab teistega suhelda. Sama kehtib ka sõprade ja külaliste võõrustamise kohta – kuna meil on tänapäeval inimeste jaoks nii vähe aega, on oluline seda koosveedetud aega hästi ära kasutada.

Kontor versus külalistetuba?

Kodukontorist on saanud moodsa kodu osa. Tark oleks kontor ühendada külalistetoaga, sest nii saab vajadusel päeval tööd teha ning öösel vajadusel lahtikäival diivanil külalisi majutada.
Kontori puhul on kindlasti oluline, et oleks palju valgust ja aknapinda, muidu väsib tööd tegev inimene liialt ruttu ära. Sisuliselt polegi vaja lisaks valgusele rohkemat kui lauda ja mugavat tooli, nii et vahel annab sellise funktsionaalse tsooni tekitada ka elutuppa. Magamistuppa ei tasu aga kontorinurka sisse seada, sest magamistuba on ikka magamiseks ning psühholoogiliselt on tõestatud, et töötamine samas ruumis ei lase õhtuti korralikult uinuda.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Omanike Keskliit korraldab tasuta infotunnid: Türi

Eesti Omanike Keskliit / EOKLSeptembris ja oktoobris korraldab Omanike Keskliit tasuta infotunnid maakonnakeskustes.

Infotunnile on oodatud kõik korteriomanikud, kelle majas teeb riik 01.01.2018 korteriühistu. Tulla võivad ka need, kel juba ühistu tehtud ja need, kes pole Omanike Keskliidu liikmed.

Avaldame septembrikuu ajakava, mis on juba kokku lepitud omavalitsusega.

Käsitlemisele tulevad teemad:

  • Milliseid elamuid uus seadus puudutab ja mis muutub?
  • Mida peavad tegema korteriomanikud käesoleval ja järgmisel aastal?
  • Kes hakkab tegelema haldusküsimustega?
  • Kas peab riigile midagi tasuma automaatühistu asutamisel?
  • Kes hakkab korteriühistut esindama ja juhtima?
  • Kuidas uus seadus puudutab olemasolevaid ühistud?

Tasuta infotunnid „Kõigis kortermajades tekivad korteriühistud“

  • 14. septembril kl 16.30 Türi Vallavalitsuse saalis
  • 20. septembril kl 17.00 Haapsalu Linnavalitsuse saalis
  • 28. septembril kl 16.30 Viljandis, Sakala Keskuse sammassaalis

Esinejad:

  • Priidu Pärna – Omanike Keskliidu juhatuse esimees, notar
  • Andry Krass – Omanike Keskliidu juhatuse liige, kinnisvarahaldaja

Soovitame eelregistreeruda: omanikud@omanikud.ee, tel 642 70 20

Infotunnid toimuvad koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning kohalike omavalitsustega.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Pindi Kinnisvara: turuinfo 08-2017

Pindi KinnisvaraIlmunud on Pindi Kinnisvara turuülevaade.

Ülevaade on allalaaditav siit.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Viimane võimalus registreeruda koolitusele “Kinnisvaratehingute maksustamine ja kohtupraktika”

Kinnisvaratehingute maksustamine ja kohtupraktika14/09/2017 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Kinnisvaratehingute maksustamine ja kohtupraktika”. Lektor on advokaadibüroo Primus vandeadvokaat Maret Hallikma.

Koolitus “Kinnisvaratehingute maksustamine ja kohtupraktika” on suunatud:

  • kinnisvaramaakleritele, kes igapäevaselt teevad kinnisvaratehinguid ja nõustavad klienti;
  • kinnisvara arendajajatele, kes juhivad ja planeerivad kinnisvaraarenduse protsessi;
  • eraisikutele, kes soovivad oma isikliku kinnisvaraga toimetada võimalikult kasumlikult;
  • kinnisvaraspetsialistidele, kelle igapäevatööks on kinnivaravaldkonna tehingud;
  • kinnisvaraettevõtete raamatupidajad ja finantsjuhid, kelle igapäevatööks on vastutada ettevõtte finantsilise aruandluse eest;
  • kõigile notaritele ja notarite abidele, kes puutuvad kokku kinnisvaratehingutega;
  • laenuhalduritele, kes nõustavad kliente kinnisvaratehingute juures.

Koolitus annab:

  • põhjaliku ja praktilise ülevaate maksukohustustest, millega peaks arvestama iga kinnisvara omanik, arendaja ja kinnisvaratehingutega kokku puutuvad spetsialistid;
  • ülevaate ettevõtjate ja eraisikute maksukohustuste erinevusest, räägime erinevate maksuvabastuste rakendamise võimalustest ja toome praktilisi näiteid;
  • vastused maksustamisega seotud enamlevinud küsimustele, anname ülevaate kohtulahenditest ning lisame abistavad viited infokanalitele, kust võiks igaüks jooksvalt infot leida.

Koolitus “Kinnisvaratehingute maksustamine ja kohtupraktika” toimub 14/09/2017 kell 09.00-13.00 Tallinnas.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Statistika: eluasemelaenude jääk kasvas aastaga 6,3%

Tõnu Toompark2017 II kvartali eluasemelaenude käive ehk väljastatud uute eluasemelaenude maht oli 306 miljonit eurot. Aastatagusega aga võrreldes suurenes laenukäive 16%.

Kiireneva laenukäibe kasvu tingimustes suurenes tagasimaksmisel olevate eluasemelaenude jääk 6,85 miljardi euro peale. Laenujäägi aastane juurdekasv on 6,3% ja see on viimase 8 aasta kõrgeim vastav näitaja.

Laenukäibe kasvu taga on eelkõige Tallinna ja Harjumaa aktiivne arendusturg. Uusarenduste eluruumid on turu keskmisest kõrgema väärtusega. Sellest tuleneb kõrgem elamispindade tehingute käive ja siit omakorda kasvav laenukäive.

Oluline on muuhulgas asjaolu, et kiire keskmise palga tõus ja kõrge tööhõive on turule toomas järjest uusi potentsiaalseid laenuvõtjaid. See paneb laenujäägi ja -käibe kõrval kerkima ka eluasemelaenude arvu. 2017 II kvartali lõpu seisuga oli teenindamisel 173 401 eluasemelaenu lepingut. Seda on aastatagusest 5126 eluasemelaenu rohkem.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Colonna Investorid ostsid Narva mnt 4 ärihoone

Colonna KinnisvaraColonna portfelli lisandus Tallinna tuiksoonel asuv Eesti Krediidipanga peahoone, aadressiga Narva mnt 4. Hoones on rendipinda 3036 ruutmeetrit, peamiseks rentnikuks on Eesti Krediidipank AS. Kokku on rentnike 25 ringis.

Colonna grupi juhi Roberto de Silvestri sõnul on tegemist äärmiselt tiheda jalakäijaliiklusega piirkonnaga Tallinna kesklinnas ning asukoha atraktiivsus on linnaplaneeringu arenguid arvestades järjest kasvamas. Hoone sisemus on eelmise omaniku käe all läbinud värskenduskuuri ja esimesel korrusel valmivad peagi uue Coop panga klienditeenindusruumid.

2006. aastal asutatud ja peamiselt kapitali vahendamisega tegeleva Colonna grupi kaudu on tänaseks Eesti kinnisvaraprojektidesse investeeritud enam kui 250 miljonit eurot. Kokku haldab Colonna Eestis enam kui 250 000 m² üüripinda.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Omanike Keskliit korraldab tasuta infotunnid: Jõgeva

Eesti Omanike Keskliit / EOKLSeptembris ja oktoobris korraldab Omanike Keskliit tasuta infotunnid maakonnakeskustes.

Infotunnile on oodatud kõik korteriomanikud, kelle majas teeb riik 01.01.2018 korteriühistu. Tulla võivad ka need, kel juba ühistu tehtud ja need, kes pole Omanike Keskliidu liikmed.

Avaldame septembrikuu ajakava, mis on juba kokku lepitud omavalitsusega.

Käsitlemisele tulevad teemad:

  • Milliseid elamuid uus seadus puudutab ja mis muutub?
  • Mida peavad tegema korteriomanikud käesoleval ja järgmisel aastal?
  • Kes hakkab tegelema haldusküsimustega?
  • Kas peab riigile midagi tasuma automaatühistu asutamisel?
  • Kes hakkab korteriühistut esindama ja juhtima?
  • Kuidas uus seadus puudutab olemasolevaid ühistud?

Tasuta infotunnid „Kõigis kortermajades tekivad korteriühistud“

  • 13. septembril kl 16.30 Jõgeva Kultuurikeskuse suures saalis
  • 14. septembril kl 16.30 Türi Vallavalitsuse saalis
  • 20. septembril kl 17.00 Haapsalu Linnavalitsuse saalis
  • 28. septembril kl 16.30 Viljandis, Sakala Keskuse sammassaalis

Esinejad:

  • Priidu Pärna – Omanike Keskliidu juhatuse esimees, notar
  • Andry Krass – Omanike Keskliidu juhatuse liige, kinnisvarahaldaja

Soovitame eelregistreeruda: omanikud@omanikud.ee, tel 642 70 20

Infotunnid toimuvad koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning kohalike omavalitsustega.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Elu korteriühistus: Korteriühistu juhatuse liikme valimise nõudmine

katri-sarapuuÜhistus 7 liiget, juhatus 2-liikmeline. 2014 valiti uus juhatus, Juhatusse pääsesid 2 inimest vastavalt hääletustulemustele. Üks omanik ei ole rahul. Tema soovib, et kõik asjad majas käiksid nii, nagu tema arvab. Enamuse arvamus teda ei huvita.

Küsimus: Kas tal on õigus nõuda uue juhatuse valimist, lihtsalt sellepärast, et juhatus ei ole talle meelepärane?

Vastus: Kõnealune korteriomanik võib nõuda uue juhatuse valimist, see on tema õigus. Korteriühistu üldkoosoleku pädevusse kuulub juhatuse liikmete määramine. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud mittetulundusühingu liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.

Seega selleks, et kõnealune korteriomanik saaks nõuda uue juhatuse valimist, peab kas juhatus, või kui juhatuselt nõuab üldkoosoleku kokkukutsumist kirjalikult, põhjust ära näidates, vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest, üldkoosoleku kokku kutsuma. Üldkoosoleku päevakorras peaks olema uue juhatuse valimine ja vana juhatuse tagasikutsumine.

Üldkoosoleku päevakorra määrab üldjuhul juhatus, kui üldkoosoleku kutsuvad kokku mittetulundusühingu liikmed, määravad nemad üldkoosoleku päevakorra. Seega võib esitada päevakorda küsimuse uue juhatuse liikme valimiseks ja vana juhatuse tagasikutsumiseks. Kui seda küsimust korralise üldkoosoleku päevakorras ei ole, võivad vähemalt 1/5 mittetulundusühingu liikmetest või vähemalt kuus mittetulundusühingu liiget, kui mittetulundusühingul on alla 30 liikme, nõuda täiendavate küsimuste võtmist päevakorda. Iga täiendava küsimuse kohta tuleb esitada põhjendus.

Kui vastavad tingimused on täidetud, saab nõuda uue juhatuse valimist ja vana juhatuse tagasikutsumist ning üldkoosoleku otsus juhatuse liikme valimise ja tagasikutsumise osas on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud mittetulundusühingu liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Tuleb ka vaadata korteriühistu põhikirja, nimelt põhikirjas võib ette näha, et juhatuse liikme võib tagasi kutsuda üksnes kohustuste olulisel määral täitmata jätmise või võimetuse korral mittetulundusühingut juhtida või mõnel muul mõjuval põhjusel.

Kätri Sarapuu, jurist

Käsiraamat korteriühistute liikmetele ja juristidele

2018. aastast kehtib uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis tekitab seaduse jõuga ühistud korterelamutesse, kus neid veel ei ole. Samuti muudab uus seadus osaliselt ühistu ja korteriomanike vahelisi suhteid.

Milles täpselt muudatused seisnevad ja kuidas nendeks valmistuda leiabki äsjailmunud käsiraamatust “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“.

Käsiraamatu leiad Kinnisvarakooli e-raamatupoest või suurematest raamatupoodidest üle Eesti.

Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus
Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

EKFLi konverents „Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)“

Eesti Kinnisvarafirmade Liit / EKFLEesti Kinnisvarafirmade Liit korraldab koostöös LHV Pangaga 13.10.2017 konverentsi „Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)“, mis toimub Park Inn by Radisson Meriton Conference & SPA Hotel Tallinn konverentsikeskuses (Toompuiestee 27 / Paldiski mnt 4).

Ajakava

8.30 – 9.00 osavõtjate registreerimine ja hommikukohv

9.00 – 9.05 Konverentsi avamine
Mika Sucksdorff, Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse esimees

9.05 – 09.55 „Spekulandi 15 minutit“
Madis Toomsalu, LHV Grupi juhataja

09.55-10.25 Edulugudest: „Transformer Mustamäel! Vanast telefoni keskjaamast sai SpaceCube!”
Kalle Aron, Scandium Kinnisvara OÜ arendusjuht

10.25 – 11.10 Konkurentsiõiguse olulistest sätetest kinnisvarasektoris
Evelin Kanter, Arco Vara juriidilise osakonna juht

Diskussioonipaneelis osalevad:

  • Mariana Hagström, vandeadvokaat , Advokaadibüroo Teder OÜ
  • Kalev Roosiväli, Pindi Kinnisvara seeniorpartner

11.10 – 11.30 Üliõpilaste lõputööde „Tõusev kinnisvaratäht“ / „Säravaim kinnisvaratäht“ laureaatide väljakuulutamine ja auhindade üleandmine (bakalaureuse- ja magistrikraadi tööd)

11.30 – 12.45 Lõuna

12.45 – 13.15 „Kuidas tehnoloogia muudab elamist?“
Kristjan Port, spordibioloog ja tehnoloog

13.15 – 13.45 „Ühisrahastuse arengutest“
Ingvar Allekand, OÜ Domus Kinnisvara juhatuse liige

Diskussioonipaneelis osalevad:

  • Loit Linnupõld, Crowdestate OÜ juhatuse liige
  • Marek Pärtel, Invego OÜ juhatuse liige

13.45 – 14.30 „Müüt või tegelikkus? Kas elamispindade turul on buum?“
Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ juhatuse liige

Diskussioonipaneelis osalevad:

  • Arko Kurtmann, LHV äripanganduse osakonna juht
  • Mart Saa, Laam Kinnisvara OÜ juhatuse liige
  • Rando Vanaveski, OÜ Domus Kinnisvara Põhja regiooni juht

14.30 – 15.00 Kohvipaus

15.00 – 15.45 „Kuhu liigub ehitushind?“
Kaupo Koitla, Combicon OÜ juhatuse liige

Diskussioonipaneelis osalevad:

  • Igor Mölder, Capital Mill OÜ juhatuse liige
  • Margus Nõlvak, Mainor Ülemiste AS juhatuse esimees

15.45 – 16.30 „Lihtsa aja lõpp ärikinnisvaras“
Ardi Roosimaa, OÜ Uus Maa Property Advisors juhatuse liige

Diskussioonipaneelis osalevad:

  • Gert Jostov, AS Technopolis Ülemiste juhatuse esimees
  • Urmas Tsahkna, LHV korporatiivpanganduse juht

Konverentsi moderaatorid on EKFL tegevdirektor Tõnis Rüütel ja EKFL juhatuse esimees Mika Sucksdorff.

Konverentsi tasu 160 €+km, EKFL liikmesfirma töötajale 105 €+km.
Info ja registreerimine telefonil 6 411 516 või ekfl@ekfl.ee

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Merko käivitas Paepargi korteriarendusprojekti viimase etapi

MerkoMerko käivitas Tallinnas Lasnamäe linnaosas asuva Paepargi korteriarenduse viimase arendusetapi. Kolm 7-korruselist kortermaja aadressidel Paepargi 39, 41 ja 45 valmivad 2018. aasta sügisel.

Paepargi kolmes 7-korruselises majas aadressidel Paepargi 39, 41 ja 45 (merko.ee/paepargi/) on kokku 93 korterit. B-energiaklassiga majade korterite energiasäästlikkuse tagab vesipõrandaküte ja soojustagastusega sundventilatsioon. Korterid on väga hea helikindlusega nii sise- kui välismüra suhtes ning rõdudel pakuvad ilmastiku eest kaitset lükandklaasid. Hoonete arhitekt on Tormi Sooväli ning sisearhitektid Eerik Olle ja Ahti Peetersoo. Koduostja saab valida erinevate elu- ja vannitoa siseviimistluspakettide vahel, korterite ruutmeetri hind jääb vahemikku 1700–2400 eurot ning selles sisaldub parkimiskoht ja panipaik.

Kortermajade ümber on rajatud parklad ja haljastus ning kõnniteed, mis viivad mugavalt Pae pargi terviserajale, mänguväljakutele ja jalakäijate sillale. Heakorrastatud Paepargi tiigi ümbrusesse on Merko rajanud tervikliku rohelise elukeskkonna, kuhu rajatud uued korterid on saanud koduks sadadele peredele. Parima kvaliteedi tagamiseks haldab Merko arenduse kõiki etappe: kavandamine, projekteerimine, ehitamine, müük ja garantiiaegne teenindus.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Uute korterite turu hetkeseis ja trendid

Tõnu ToomparkKas tunned huvi, mis toimub uute korterite turul? Kas arvad, et ehituskraanasid on liiga palju? Milline on konkurentsisituatsioon Tallinnas või mõnes Tallinna linnaosas? Kas konkurentsisurve hoiab hindu tagasi või on need kasvamas? Kas uute projektide müük õitseb?

Neile ja paljudele teistele küsimustele uute korterite turu kohta annab vastuse uusarenduste monitooring. Jälgin regulaarselt uute korterite turul toimuvat. Võtan kokku pakkumiste arvu ehk konkurentsiolukorra. Vaata, kuidas liigub müük ja mida teevad hinnad.

Kui see info tundub huvipakkuvat, kontakteeru.

Tõnu Toompark
Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@toompark.ee
www.adaur.ee / www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Nõuanded koduostjale: kui kallis peaks ostetav kodu olema?

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste koduKäsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Soetatava kodu maksimaalsele hinnale paneb enamasti piiri ette koduostja olemasolev kapital või tema jooksev sissetulek. Järgnevalt on arvutuste baasil vaadatud, kuidas võiks soetatava kodu ostuhind suhestuda koduostja sissetulekusse ja laenuvõimesse.

Sissetuleku ja ostuhinna suhe

Ostetava kodu võimalikku väärtust kalkuleerides on üks võimalus võrrelda koduostja sissetulekut ja kinnisvara ostuhinda. Võiks siin ju valitseda mingi rusikareegel, kui mitme aastapalga suurust hinda on mõistlik kodu eest maksta, et see üle jõu ei hakkaks käima.

Lääne-Euroopa ja USA teoreetilises kinnisvarakäsitluses soovitatakse, et kodu maksumus võiks olla mitte kallim kui inimese 2–4 aasta sissetulekut. See tähendab, et kui laenuvõtja teenib kuus netopalgana 1500 eurot, on tema aastapalk 12 x 1500 = 18 000 eurot. Seega võiks ostetava kodu maksumus olla maksimaalselt 4 x 18 000 = 72 000 eurot.

Eesti oludes, kus elatustase on madalam, võiks ostetava kodu maksumus olla 4–5, maksimaalselt 6 aastasissetulekut. See tähendab, et 1500-eurose kuusissetuleku puhul võiks ostetava kodu väärtus olla kõige enam 108 000 eurot.

Arvestama peab, et kinnisvara nõuab jooksvaid kulutusi. Seetõttu võib kallima kodu ostmine ja ülevalpidamine muutuda inimese jaoks rahaliselt liiga koormavaks.

Laenuvõime

Enamik koduostutehingutest finantseeritakse eluasemelaenu abil. Järelikult paneb kinnisvara maksimaalsele maksumusele piiri ette koduostja olemasoleva omafinantseeringu ja maksimaalse laenu summa.

Oletame, et koduostja netosissetulek on näiteks 1500 eurot kuus ja tema soov on laenumaksele kulutada igakuiselt mitte rohkem kui 450 eurot, mis on 30% netosissetulekust.

Sellisel juhul on koduostjal aastase intressimäära 5% juures võimalik 30 aastaks võtta laenu 85 000 eurot.

Kui eeldame, et koduostjal on veel olemas omafinantseering 20 000 eurot, on maksimaalne võimalik kinnisvara ostuhind 105 000 eurot.

NB! Laenuvõime alusel ostetava kodu maksimaalset hinda kalkuleerides peab kindlasti arvestama sellega, et kinnisvara omamisega seonduvad enamasti igakuised kommunaalkulud.


Kinnisvaraanalüütik Tõnu ToomparkLoe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.


Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Pindi Kinnisvara: Kinnisvaraindeks tegi järsu hüppe

Pindi Kinnisvara17 suurema linna tehinguid koondav Pindi Indeks tõusis augustis 4,3% võrra, tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks oli 1343 eurot ruutmeetri kohta. Juulis oli antud suurus korrigeeritud andmetel 1288 €/m².

Kui 2017. aasta juulis tehti indeksilinnades 1157 korteriomandi tehingut, siis augustis tõusis tehingute arv 1432-le. Võrdluseks- 2016. aasta augustis tehti indeksilinnades 1397 korteriomandi tehingut.

Võrreldes hinnatipuga detsembris 2016 on indeks languses 6 protsendiga. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 115 protsendi võrra kõrgemal.

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab ligi 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui kümneaastase ajaloo.

Pindi Kinnisvara: Kinnisvaraindeks tegi järsu hüppe

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused