Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus
Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
 

Majaehitaja: Tahan endale maja ehitada, palju üks maja maksab?!

Majaehitaja“Tere! Mul on krunt olemas ja ma tahan omale maja ehitama hakata! Palun tehke pakkumine ühele viilkatusega keskmise suurusega majale?” Selliseid kirju või telefonikõnesid saavad majatootjad ja ehitusfirmad küllaltki sageli.

Paremal juhul antakse natuke rohkem infot, määrates ära maja suuruse ja võimaliku energiaklassi või vajalike ruumide nimekirja. Iga täpsustav info on teretulnud, kuid ilmselgelt on see ebapiisav info, et teha korrektset hinnapakkumist maja ehitamiseks.

Koos tüüpprojektide ning elementmajadega võidukäiguga on kujunenud olukord, kus inimesed ei keskendu maja tellides projekti koostamisele, mis täpsustab enamik valikuid, vaid eeldavad, et kui küsida hinnapakkumist nn. keskmisele majale, siis küll seal kõik vajalik sisaldub. See aga pole paraku päris õige arusaam. Vaatame allpool seda teemat natuke lähemalt.

Majaehitus on teenus, mitte kaup

Kuigi mõni üksik moodulmajade tootja on võtnud suuna sinnapoole, et müüa oma moodulmaju standardkaubana, jääb siiski praegu ja ka tõenäoliselt järgnevatel aastakümnetel selgelt peale individuaalne lähenemine oma maja ehitamisele. Ja põhjus on samuti ilmselge, kõik inimesed on erinevad, oma erinevate võimaluste, soovide ja vajadustega.

Majaehitus on teenus, kus tuleb valida paljude võimaluste hulgast enda jaoks sobilik arhitektuurne ja konstruktiivne lahendus, leida majale optimaalne ruumiplaan, otsustada ära maja tehnosüsteemid ning teha maja välis- ja siseviimistluse materjali- ja värvivalik. Seda sisendit saab kokkuvõttes anda ainult tellija ise.

Iga tellija saab kasutada majaehituseks ideede ja mõtete kogumiseks erinevate majaprojektide katalooge ja tüüplahendusi, kuid selleks, et küsida esmast hinnapakkumist, tuleb teha eeltööd ja fikseerida kõik see, mida oma majalt soovitakse.

Sellist eeltööd on vaja teha ennekõike kahel põhjusel:

  1. Oma majaga seotud valikute ja lahenduste läbimõtlemine aitab aru saada, millist maja tegelikult sina ja su pere vajab. Teadlik tellija on hiljem rohkem oma majaga rahul ning oskab oma maja rohkem väärtustada.
  2. Võimaldab saada täpsema hinnapakkumise. Detailsem info hinnaküsimise staadiumis vähendab riske oluliseks hinnatõusuks ehitusfaasis. Kui küsida hinnapakkumist minimaalse info põhjal siis pakutakse tavaliselt ka kõige minimaalsema ja odavama hinnaga lõpptulemust. See aga, et pakutud lahendus on nuditud ja sellest ka soodsam hind, selgub sageli alles ehitusfaasis, kus tellija on sageli sunnitud lisakulusid tegema asuma, et maja valmis saaks.

Kokkuvõttes on soovitav juba majaprojekti algfaasis koostada nimekiri kõigest, mis on oluline ja mis abistab majatootjat või ehitusfirmat konkreetsema esmase hinnapakkumise tegemisel. Väike näide, mis antud nimekirjas võiks olla:

  • Maja arhitektuur. Kas aluseks võetakse mõni tüüpprojekt või kaasatakse arhitekt individuaalprojekti tegemiseks? Individuaalprojekti käigus aitab arhitekt ka kaasa mõelda ja pakub lahendusi, kuid ka seal peab olema põhisisend tellijalt.
  • Maja suurus / elanike arv.
  • Korruste arv.
  • Maja paiknemine krundil.
  • Ruumiprogramm ehk majas olevate ruumide nimekiri ja nende suurused.
  • Maja energiaklass.
  • Põhimõtteline konstruktiivne lahendus. Põhimaterjalid, katusekatte materjal jne.
  • Kütteallikas ja küttelahendus (näiteks õhk-vesisoojuspump ja põrandaküte)
  • Ventilatsioonilahendus ja jahutussüsteem (loomulik või soojustagastuse sundventilatsioon, ventilatsioonitorustiku materjal)
  • Välisuksed ja aknad (akende avanemine, aknaraami materjal, soojusjuhtivus U väärtus)
  • Majasisesed muud kommunikatsioonid (kanalisatsioon, tarbevesi – konkreetne tootesari või lahendus)
  • Korstnalahendus (kui majale on korsten vajalik)
  • Maja siseviimistlus (põrand, seinad, laed, niisked ruumid – materjalide valikul võib ette anda ka m2 hinna suurusjärgu, siseuste hinnaklass, aknalaua materjal)
  • Elektritööd (kasutuspunktide orienteeruv arv, kus oleks ka maja välisvalguse punktid ja õueala valgustuspunktid, majas kasutatavate pistikute ja lülitite tootesari)
  • Nõrkvool (valvelahendus, andmeside kaabelduse lahendus, targa maja funktsionaalsus)
  • Santehnika tootesari
  • Kesktolmuimeja lahendus
  • Valgustid (sealhulgas süvistatud valgustid, valgustite tootesari)
    jne.Nagunii tuleb tellijal kõigi nende teemade osas oma seisukoht kujundada, kuid pigem tasub seda teha kohe projekti algusfaasis.

 Majaehitaja.eeArtikli autor on
Eno Pappel
Majaehitaja.ee

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Domus Kinnisvara: Kuidas valmistuda krundiostuks?

Domus KinnisvaraMille järgi valivad inimesed omale sobiva krundi, kui valik on nii mitmekesine ning maatükid erinevad üksteisest nii asukoha, kuju, hinna, naabrite, suuruse, pinnavormi, haljastuse ja veel paljude parameetrite poolest? Nii krundi müümine kui ka ostmine on põhjalikku süvenemist nõudvad tegevused ning tavainimestel ei pruugi olla piisavalt teadmisi, kuidas seda teha ning millega arvestada.

Maa-ameti andmetel on käesoleval aastal (seisuga 31.08.) Tartu maakonnas hoonestamata elamumaaga tehtud 373 tehingut ning keskmine pinnaühiku hind 17 €/m2. Tartu linnas on hoonestamata elamumaaga tehtud samal ajal tehinguid 63 ning keskmine pinnaühiku hind 60€/m2. Tartu maakonnas on kinnisvaraportaali kv.ee andmetel pakkumises hetkel 486 elamumaa kinnistut, mille hinnad algavad 4 000€ (elamumaa Ülenurme vallas) ning ulatuvad kuni 196 000€. Eksklusiivseim ja kalleim ühepereelamu krunt asub Emajõe ääres, kiirelt arenevas, modernses ja turvalises Kvissentali elamurajoonis, mis asub Tartu kesklinnast ca 5 minutilise autosõidu kaugusel. Lisaks on seal pakkumises ka mitmeid krunte soodsamas hinnaklassis.

Kuidas leida suurest hulgast pakutavatest kruntidest omale just see kõige sobivam, et maja valmis ehitades ja piirkonda elama asudes ei peaks oma valikus pettuma?

Järgnevalt on antud mõned soovitused, mille üle peaks iga krundiostja enne notarisse ostutehingut vormistama minemist mõtisklema:

  1. Mõtle läbi ja kirjuta märksõnad paberile, millist ümbruskonda Sa endale ja oma perele sooviksid. Nii nagu ka maja ostmisel, tuleks läbi mõelda, kas soovid kõnniteed oma kodu vahetus lähedusse, kas jalgrattateed on olulised? Kas on tähtis, et kool ja kaubanduskeskus oleksid jalutuskäigu kaugusel? Kas ja kui tihe on bussiühendus linnaga? Kas naabrid võiksid olema vähemalt kilomeetri kaugusel või sobib elada ka nende vahetus läheduses? Kaardista oma soovid ja ootused parima elukoha väljavalimiseks.
  2. Otsi, võrdle ja vali välja ehitaja. Hoonestamata maa ostmine tähendab, et Sa pead ise leidma ehitusfirma või ehitaja, kes Sulle unistuste kodu ehitab. Vali välja mitu sobivat ehitusfirmat ja uuri nende taustasid ning võrdle firmasid omavahel – kes mida pakub. Mõtle enda jaoks valmis, kas soovid „võtmed kätte“ lahendusega maja, või oled valmis ise käed külge panema ning soovid professionaali abi ainult mõningate keerulisemate tööde teostamisel. “Võtmed kätte” ehk täislahendus sisaldab kõiki maja valmimiseks teostatavaid töid. Nende tööde hulka kuuluvad üldjuhul projekteerimine, vundamenditööd, sisekommunikatsioonitööd, viimistlustööd ning veel hulk töid, mis on vajalikud tervikliku maja valmimiseks.
  3. Kui piirkond on tundmatu, siis enne kohalesõitmist on lihtne ümbruskonnaga tutvuda Google tänavavaate või satelliitpildi abil. Selle abil on võimalik sama kiirelt ja lihtsalt vaadata nii seda, mis asub sinule huvipakkuva krundi vahetus läheduses kui ka mitme kilomeetri kaugusel. Kaunis krunt võib olla pakkumises uskumatult soodsa hinnaga, aga siin tasukski ostida põhjust – ehk asub mõni ebameeldiv hoone (nt. loomakasvatus- või tööstus) krundi vahetus läheduses, mida Sa sinna tegelikult ei sooviks.
  4. Tutvu piirkonna, asukoha ja krundiga kohapeal. Sul on täielik õigus krundil jalutada, tutvuda krundi heade ja halbade külgedega ning unistada, kus oleks hea näiteks terrassilt päikeseloojangut vaadata. Kui krunt piirneb veekoguga, siis arvesta, et madal jõgi või oja võib vihmaperioodil krundi üle uputada. Märka suuri surnud alasid ilma roheluseta – need võivad viidata varjatud keskkonnaprobleemidele või liigniiskusele ning tuua kaasa selle, et ka tulevikus ei hakka seal taimed kasvama.
  5. Küsi müüjalt täpsustavat infot krunti puudutava infrastruktuuri ja kommunikatsioonide kohta. Veendu, et vee, elektri ja kanalisatsiooniga liitumisel ei ole varjatud tasusid. Kas kaabeltelevisioon ja kiire internet peavad piirkonnas kättesaadavad olema? Uuri nende ühendamise võimalusi.
  6. Ülevaade teedest ja kinnistule juurdepääs. Tavaliselt soovitakse osta krunte, mis asuvad avalikult kasutatava tee ääres või milleni pääseb mööda avalikult kasutatavat teed. Kui ostetava krundiga nii ei ole, siis uuri kindlasti välja, et vajalikud juurdepääsud ja õigused tee kasutamiseks on olemas.
  7. Tutvu piirkonna üld- ja detailplaneeringuga (kui on olemas) ning veendu, et ehitamisele ja ehitisele seatud piirangud sobivad Sinu väljavaatega uue kodu osas. Kontrolli, ega konkreetsel maatükil pole ehitamist takistavaid või isegi välistavaid piiranguid. Maa-ameti geoinfosüsteemist on võimalik valida mitmesuguseid kaardikihte, millest kindlasti tuleks üle vaadata “Kitsenduste kaart”, “Looduskaitse” ja “Kultuurimälestised”. Kui läheduses on mingi piiranguid põhjustav objekt (nt maantee, raudtee, elektriliin, jõgi, muinsus- või looduskaitseobjekt vms), siis vajadusel saab piirangu olemuse kohta täpsemat infot vastavatest registritest või asutustest.
  8. Tööta koostöös professionaalidega. Leia endale asjatundlik kinnisvarakonsultant/maakler, kellel on eelnevalt kogemusi kruntide ostmise osas (nt. elamumaa ostja esindamisel). Võimaluse korral kaasa protsessi ehitaja või arhitekt juba enne lõplikku elamumaa ostuotsuse tegemist, et hiljem ei peaks kahetsema.
Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Baltic Horizon Fond avaldab osaku puhasväärtuse 2017. aasta augusti seisuga

Baltic HorizonBaltic Horizon Fondi (Fond) osaku puhasväärtus (NAV) 2017. aasta augusti lõpu seisuga on 1.3315 eurot osaku kohta. Fondi osaku puhasväärtuse muutus võrreldes 2017. aasta juuli lõpu seisuga on -0.81%. Fondi puhasväärtuse vähenemine tulenes seoses osakuomanikele rahalise väljamaksete tegemisega augustis.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Nordecon ja Haven Kakumäe sõlmisid lepingu 3 kortermaja ehitamiseks Kakumäele

NordeconNordecon AS ja Haven Kakumäe OÜ sõlmisid lepingu Tallinnasse Kakumäele aadressile Lesta 10 kolme kortermaja projekteerimiseks ja ehitamiseks. Nordeconi lepingu maht on ligikaudu 11 miljonit eurot, Haven Kakumäe arenduse investeeringute kogumaht on 70 miljonit eurot. Majad valmivad 2018. aasta lõpuks.

„Oleme Tallinnasse Kakumäe poolsaarele valmis saanud Eesti kõige uuema jahisadama ning nüüd alustame sinnasamma ka kortermajade ja sadamahoonete arendust – sellest piirkonnast saab ilus ja terviklik ala elamiseks ning spordi ja hobidega tegelemiseks,“ ütles Haven Kakumäe OÜ juhatuse esimees Neeme Kaarma.

„Eratellijate osakaal hoonete ehituses on päris suur, see on väga positiivne. Eriti aktiivne on Tallinna elamuehitus, muud ehitusvaldkonna sektorid on mõõdukas kasvus,“ ütles Nordecon ASi juhatuse liige Ando Voogma. „Kakumäe Lesta 10 kortermajad on kindlasti hea müügipotentsiaaliga, kuna asuvad väga hästi planeeritud ja läbimõeldud piirkonnas. Majad on mere ääres, vaikses ja rahulikus piirkonnas, jahtklubi kõrval, ümber on lopsakas loodus ja hulgaliselt sportimis- ja vaba aja veetmise võimalusi, aga samas on ka hea ligipääsetavus nii merelt kui maalt, nii jalgsi kui transpordivahenditega.“

Lesta 10 kolm kortermaja on 3-korruselised, hoonete brutopind on kokku 10695 m² ja netopind 9410 m². Kolmes majas on kokku 55 korterit, korterid on 2–5toalised. Maju ühendab maa-alune parkimiskorrus. Igast trepikojast viivad liftid soojustatud parklasse.

Korterid on avara planeeringuga, kõrgete, 3-meetriste lagede, põrandakütte ja maast laeni akendega, mis tagavad rohke valguse. Korterid on varustatud „targa kodu“ süsteemiga, akendel on automaatsed katted. Igas korteris on sauna võimalus.

Lesta 10 kortermajad asuvad Haven Kakumäe jahtklubi kõrval mere ääres. Kortermajad asuvad 15 min kaugusel Tallinna kesklinnast, umbes 5 minuti kaugusel Rocca al Mare kaubanduskeskusest, 5 minuti kaugusel Kakumäe rannast ning umbes 25 minuti kaugusel Tallinna lennujaamast.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas, Soomes ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2016. aasta konsolideeritud müügitulu oli 183 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 740 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Omanike Keskliit korraldab tasuta infotunnid: Haapsalu

Eesti Omanike Keskliit / EOKLSeptembris ja oktoobris korraldab Omanike Keskliit tasuta infotunnid maakonnakeskustes.

Infotunnile on oodatud kõik korteriomanikud, kelle majas teeb riik 01.01.2018 korteriühistu. Tulla võivad ka need, kel juba ühistu tehtud ja need, kes pole Omanike Keskliidu liikmed.

Avaldame septembrikuu ajakava, mis on juba kokku lepitud omavalitsusega.

Käsitlemisele tulevad teemad:

  • Milliseid elamuid uus seadus puudutab ja mis muutub?
  • Mida peavad tegema korteriomanikud käesoleval ja järgmisel aastal?
  • Kes hakkab tegelema haldusküsimustega?
  • Kas peab riigile midagi tasuma automaatühistu asutamisel?
  • Kes hakkab korteriühistut esindama ja juhtima?
  • Kuidas uus seadus puudutab olemasolevaid ühistud?

Tasuta infotunnid „Kõigis kortermajades tekivad korteriühistud“

  • 20. septembril kl 17.00 Haapsalu Linnavalitsuse saalis
  • 28. septembril kl 16.30 Viljandis, Sakala Keskuse sammassaalis

Esinejad:

  • Priidu Pärna – Omanike Keskliidu juhatuse esimees, notar
  • Andry Krass – Omanike Keskliidu juhatuse liige, kinnisvarahaldaja

Soovitame eelregistreeruda: omanikud@omanikud.ee, tel 642 70 20

Infotunnid toimuvad koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning kohalike omavalitsustega.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Harju Elu: Meresalu on Paldiski linna esimene arendus

Harju EluLahepere lahe kaldal asuvad Meresalu kinnistud pakuvad arendaja kinnitusel rahulikku elukohta looduse keskel, toredaid privaatseid mererandasid, võimalust rajada endale ise maja ning kultuurilooliselt rikast kanti. Tänaseks on 15 krundist broneeritud neli.

Pakri poolsaare elanik Ivar Piirsalu on tänulik, et kümme aasta tagasi suurte kinnisvarabuumide ajal jäi Paldiski tähelepanuta. “Keegi ei märganud varem poolsaarele tulla ja see oli õnn. Sest muidu oleks see piirkond tihedalt täis karpmaju. Mõned krundid sobimatule pangapealsele siiski suure buumi ajal planeeriti,” räägib Real Kinnisvara OÜ osanik Piirsalu.

Meresalu arendus asub täpselt Paldiski linna ja Keila valla piiril, jäädes napilt linna territooriumile. Vana ja Uue Tallinna maantee ristmikul asus aastakümneid linna sulgev sõjaväe kontrollpunkt. Selle taga Lahepere lahe kaldal arendus paiknebki. Üle piiri asub Keila valla Kersalu küla.

“Paldiski kesklinnani on siit 7-8 kilomeetrit. Tallinnast tulles on Kersalu bussipeatuses 41. kilomeetripost,” räägib Piirsalu.

Vaba maad on Pakri poolsaarel palju ning asustus väljaspool linna hõre. On hoiualasid, matkamis- ja liikumispaiku. “Siin Leetses on paar maja. Edasi on mõis, veel paar maja ning muus osas katab Pakri poolsaart enamuses riigimaa. Rannikul on kogu mereäärses osas umbes 50 meetri laiune maastikukaitseala ja ehituskeelu vöönd,” tutvustab mees paikkonda. Tema sõnul ei saa seetõttu teid sulgeda ning pääs mereni on alati huvilistele avatud.

“Ei ole silte “Kuri koer” või “Eramaa”. Siin vastu Kloogaranda on ka ilus liivane kallas,” ütleb Piirsalu.

Arenduses on veel alles enne aastat 1940 ehitatud ja ENSV ajalgi kasutatud puhkemaja säilmed. Lähedal on ka näitleja Ants Eskola Leetses asuv Waariku talu, mille ta ostis 1934. Samuti Evaldite perekalmistu, kus puhkab ka kunstnik Nikolai Triik.

Neli krunti broneeritud

Kuidas ja millal algas aga kinnisvara arendus? “Arendus läks lahti sellest, et iga tuttav, kes siia sattus, soovis teada, kas siin mere ääres ka midagi püsivamat osta saab. Oskan hinnata ja väärtustada seda paika,” räägib Piirsalu.

Meresalu ala läbis kõik planeeringuastmed kuni detailplaneeringuni välja. Taristu ehitamine algas selle aasta alguses. “Tänaseks on rajatud uus alajaam, elektriliinid, teed ning vesivarustus. Kuu aja pärast valmib tänavavalgustus,” kirjeldab mees. Krunte puhastati mullu võsast ja väheväärtuslikust metsast.

Krunte on arenduses 15, millest neli on tänaseks broneeritud. Kruntide suurus algab 5000 ruutmeetrist ning ulatub 22 000 ruutmeetrini. Ehituspinda on kruntidel 400-500 ruutmeetrit, ülejäänu on maatulundusmaa. Kruntide hinnad jäävad 40-50 000 euro piiridesse. “Hinna sees on kogu infra. Vaid kogumiskaevu ehitab iga krundiomanik ise,” lisab Piirsalu.

Krundile ehitatava elamu lubatud kõrgus on kuni 9,5 meetrit ja abihoonel 6 meetrit. Välisviimistlusel tuleb kasutada looduslikke materjale. Krundid algavad merepiirist ning ulatuvad 250 meetrit poolsaare sisemaale.

Hea ühendus

Miks peaks soovija ostma krundi just Pakrile, mere kaldale? “Siin on metsa, kadakaid ja lagedust. Samas oled mere ääres ning rand on liivane. Poolsaare põhja- ja idasuund, kus me asume, on tuulte ja tormide eest kaitstud. Eesti põhjaranniku poolsaarte läänekaldad on valdavalt läänetuulte meelevallas,” ütleb Piirsalu.

Vastu Lohusalut ja Kloogaranda on aga vaikne ning varjuline. Lahepere laht läheb kiirelt sügavaks ning sinna on mugav paati vette lasta. “Lohusalus ja Laulasmaal saab ikka üle mere käidud. Üle lahe on kogu poolsaar Nabe saarest kuni Kloogrannani hästi näha,” ütleb Piirsalu.

Arendus on suurtest asulatest küll kaugel, kuid ühendusteed on head. Kersalu bussipeatus asub kohe Meresalu kõrval. Põllküla raudteejaamani on arendusest kolm kilomeetrit.

Piirsalu lapsed käivad rongiga Tallinnas Gustav Adolfi gümnaasiumis. “Sõidavad ratastel jaama või viin nad autoga kohale. Lähimad kauplused on Treppojal, Kloogal või Paldiskis. Kloogaranda on viis kilomeetrit, Paldiski kesklinna seitse,” räägib Piirsalu.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Elu korteriühistus: Volitused ja protokollid

katri-sarapuuMeil on probleem suvituskorterite omanike ja püsielanike vajaduste hääletamisel. Isegi ei saa põhikirja sisse hääletada volituste arvu ülempiiri.

Küsimused: 

  • Kes võivad üldkoosolekul volitustega hääletada? Ainult ühistuliikmed ja nende sugulased nende eest?
  • Kas ühistuliikme abikaasa tohib teiste korterite ühistuliikmete eest hääletada? Võib-olla samast korterist ei peaks üldkoosolekul kahte inimest üldse olema.
  • Kas KÜ juhatuse esimees, kes ühistus ei ela, ei oma korterit ega pole ühistu liige tohib koguda ühistuliikmete volitusi ja hääletada?

Vastus: Korteriühistu seaduse § 101 kohaselt võib üldkoosolekul osaleda ja hääletada korteriühistu liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Põhikirjaga ei või piirata korteriühistu liikme õigust esindaja määramiseks. Seega jah, ühistu liikme abikaasa tohib volituse olemasolul teiste korteriühistu liikmete eest hääletada, samuti võib seda volituse olemasolul teha ka korteriühistu juhatuse esimees.

Lisan, et põhikirjaga võib määrata sama isiku poolt esindatavate korteriühistu liikmete ülemmäära. Kui volituse andnud ühistu liikmed on selle poolt, et ei määrata esindatavate korteriühistu liikmete ülemmäär, on tegemist seaduspärase otsusega.

KÜ üldkoosoleku protokollimine.

Küsimused:

  • Kas ühistuliikmete ettepanekud tuleb protokollida ning kohe hääletusele panna?
  • Kui ühistuliige esitab oma soovi välisuste sulgumise vastu konksude panemiseks, et jalgratast kahest uksest sisse-välja viia. On see selline pisiasi, et ei pea protokollima. Kuigi teised (ka ratastooliga) soovivad seda, pärast tuleb välja, et juhataja ei mäletagi seda, rääkimata töö teostamisest.

Vastus: Nimetatud töö teostamiseks saab korteriühistu üldkoosolek vastava otsuse vastu võtta, kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja korteriühistu põhikirjast tulenevaid nõudeid. Üldkoosolek protokollitakse. Protokolli kantakse üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, üldkoosoleku päevakord, hääletustulemused ja vastuvõetud otsused ning muud üldkoosolekul tähtsust omavad asjaolud. Protokolli lahutamatuks lisaks on üldkoosolekust osavõtnute nimekiri koos igaühe allkirjaga ning üldkoosolekule esitatud kirjalikud ettepanekud ja avaldused. Seega nimetatud ettepanek peaks kajastuma protokollis, kuid ettepaneku osas otsuse vastuvõtmisel peab lähtuma alljärgnevast.

Tuleb meeles pidada, et korteriühistu üldkoosolek viiakse läbi vastavalt päevakorrale. Korteriühistu üldkoosoleku läbiviimise päevakorra määrab juhatus, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Kui üldkoosoleku kutsuvad kokku korteriühistu liikmed, määravad nemad üldkoosoleku päevakorra. Vähemalt 1/5 mittetulundusühingu liikmetest või vähemalt kuus mittetulundusühingu liiget, kui mittetulundusühingul on alla 30 liikme, võivad nõuda täiendavate küsimuste võtmist päevakorda. Iga täiendava küsimuse kohta tuleb esitada põhjendus. Ühistu liikmed võivad eelpoolnimetatud õigust enne üldkoosolekut kasutada mitte hiljem kui kolm päeva pärast üldkoosoleku kokkukutsumisest teatamist. Põhikirjaga võib ette näha pikema tähtaja. Seega selleks, et nimetatud küsimuses otsus vastu võtta, on vajalik, et see oleks ära toodud päevakorras.

Juhul, kui korteriühistu soovib päevakorda lisada küsimuse, mida ei olnud eelnevalt üldkoosoleku päevakorda võetud, võib küsimuse päevakorda võtta, kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed, või vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalevate liikmete nõusolekul, kui üldkoosolekul osaleb üle poole mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat osalusnõuet (mittetulundusühingu seaduse (edaspidi ka MTÜS) §-st 201 lõige 5).

Eelnevalt päevakorda võtmata võib üldkoosolek otsustada järgmise üldkoosoleku kokkukutsumise ja lahendada avaldused, mis puudutavad päevakorraga seotud korraldusküsimusi ja üldkoosoleku pidamise korda, samuti võib üldkoosolekul ilma otsust tegemata arutada muid küsimusi (MTÜS §-st 201 lõige 6).

Kui Teie poolt nimetatud küsimus toodi päevakorda vastavalt seadusele ja põhikirjale, oleks pidanud see kajastuma ka korteriühistu üldkoosoleku otsuses ja protokollis. Kui Teie poolt nimetatud küsimuse päevakorda lisamise ettepanek esitati üldkoosolekul, tuli lähtuda MTÜS §-st 201 lõigetest 5 ja 6.

Korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus jõustub otsuse tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. Juhul, kui on alust arvata, et üldkoosoleku otsus ei ole õiguspärane, on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Lisaks, üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine toob kaasa üldkoosoleku otsuse tühisuse. Kokkukutsumise korda saab üldjuhul pidada rikutuks, kui üldkoosolekul otsustatakse küsimusi, mis ei olnud märgitud üldkoosoleku päevakorras (RKL 3-2-1-181-12).

Küsimus : Kui otsus koosneb mitmest punktist (projektor ei töötanud), kas siis võib seda hääletada ühe käetõstmisega.

Vastus: Kui mõni küsimus on esitatud ühe punktina ja korteriühistu liikmed on sellega nõus, võib selles küsimuses hääletada ühe punktina. Päevakorrapunkt peab hõlmama mingi otsuse vastuvõtmist, seejuures tuleb silmas pidada, et lähtuda tuleb asjaolust, kuidas mõistlik korteriühistu liige pidi aru saama, millised küsimused selle päevakorrapunkti juures võivad otsustamist vajada.

Kätri Sarapuu, jurist

Käsiraamat korteriühistute liikmetele ja juristidele

2018. aastast kehtib uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis tekitab seaduse jõuga ühistud korterelamutesse, kus neid veel ei ole. Samuti muudab uus seadus osaliselt ühistu ja korteriomanike vahelisi suhteid.

Milles täpselt muudatused seisnevad ja kuidas nendeks valmistuda leiabki äsjailmunud käsiraamatust “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“.

Käsiraamatu leiad Kinnisvarakooli e-raamatupoest või suurematest raamatupoodidest üle Eesti.

Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus
Kinnisvarakool: Üürikoolitus

EKFLi konverents „Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)“

Eesti Kinnisvarafirmade Liit / EKFLEesti Kinnisvarafirmade Liit korraldab koostöös LHV Pangaga 13.10.2017 konverentsi „Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)“, mis toimub Park Inn by Radisson Meriton Conference & SPA Hotel Tallinn konverentsikeskuses (Toompuiestee 27 / Paldiski mnt 4).

Ajakava

8.30 – 9.00 osavõtjate registreerimine ja hommikukohv

9.00 – 9.05 Konverentsi avamine
Mika Sucksdorff, Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse esimees

9.05 – 09.55 „Spekulandi 15 minutit“
Madis Toomsalu, LHV Grupi juhataja

09.55-10.25 Edulugudest: „Transformer Mustamäel! Vanast telefoni keskjaamast sai SpaceCube!”
Kalle Aron, Scandium Kinnisvara OÜ arendusjuht

10.25 – 11.10 Konkurentsiõiguse olulistest sätetest kinnisvarasektoris
Evelin Kanter, Arco Vara juriidilise osakonna juht

Diskussioonipaneelis osalevad:

  • Mariana Hagström, vandeadvokaat , Advokaadibüroo Teder OÜ
  • Kalev Roosiväli, Pindi Kinnisvara seeniorpartner

11.10 – 11.30 Üliõpilaste lõputööde „Tõusev kinnisvaratäht“ / „Säravaim kinnisvaratäht“ laureaatide väljakuulutamine ja auhindade üleandmine (bakalaureuse- ja magistrikraadi tööd)

11.30 – 12.45 Lõuna

12.45 – 13.15 „Kuidas tehnoloogia muudab elamist?“
Kristjan Port, spordibioloog ja tehnoloog

13.15 – 13.45 „Ühisrahastuse arengutest“
Ingvar Allekand, OÜ Domus Kinnisvara juhatuse liige

Diskussioonipaneelis osalevad:

  • Loit Linnupõld, Crowdestate OÜ juhatuse liige
  • Marek Pärtel, Invego OÜ juhatuse liige

13.45 – 14.30 „Müüt või tegelikkus? Kas elamispindade turul on buum?“
Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ juhatuse liige

Diskussioonipaneelis osalevad:

  • Arko Kurtmann, LHV äripanganduse osakonna juht
  • Mart Saa, Laam Kinnisvara OÜ juhatuse liige
  • Rando Vanaveski, OÜ Domus Kinnisvara Põhja regiooni juht

14.30 – 15.00 Kohvipaus

15.00 – 15.45 „Kuhu liigub ehitushind?“
Kaupo Koitla, Combicon OÜ juhatuse liige

Diskussioonipaneelis osalevad:

  • Igor Mölder, Capital Mill OÜ juhatuse liige
  • Margus Nõlvak, Mainor Ülemiste AS juhatuse esimees

15.45 – 16.30 „Lihtsa aja lõpp ärikinnisvaras“
Ardi Roosimaa, OÜ Uus Maa Property Advisors juhatuse liige

Diskussioonipaneelis osalevad:

  • Gert Jostov, AS Technopolis Ülemiste juhatuse esimees
  • Urmas Tsahkna, LHV korporatiivpanganduse juht

Konverentsi moderaatorid on EKFL tegevdirektor Tõnis Rüütel ja EKFL juhatuse esimees Mika Sucksdorff.

Konverentsi tasu 160 €+km, EKFL liikmesfirma töötajale 105 €+km.
Info ja registreerimine telefonil 6 411 516 või ekfl@ekfl.ee

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Arco Vara: Uusarendused tõstid augustis taas Tallinnas tehinguaktiivsust

Arco VaraTallinna linnas tehti augustis 868 korteritehingut. Võrreldes juuliga kasvas tehingute arv 177 tehingu ehk 26% võrra. Võrreldes eelmise aasta augustiga kasvas tehinguaktiivsus aga 6,9% ehk 56 tehingu võrra. Kui möödunud kuude jooksul asus Tallinnas aastane tehinguaktiivsuse kasv pidurduma, siis taas juulis kasvama hakanud uute korteritega tehtud tehingud on turul tervikuna asunud tehingute arvu uuesti tõstma. Augustis kasvas korteritehingute arv võrreldes 2016. aasta sama kuuga ennekõike Haaberstis ja Mustamäel, kus müüdi enim uusi kortereid. Mustamäel ja Haaberstis kasvas tehinguaktiivsus 30%, Pirital 23%, Nõmmel 13% ja Lasnamäel 1,8% võrra kuid langes Põhja-Tallinnas 2,5%, Kesklinnas 2,6% ja Kristiines 12% võrra.

Augustikuus tehtud korteritehingute mediaankeskmiseks ruutmeetrihinnaks kujunes 1 711 €/m2. Võrreldes juuliga leidis aset 4,4%line hinnakasv ning võrreldes aastataguse ajaga kasvas mediaanhind 9,6%. Võrreldes 2016. aasta sama kuuga kasvas hinnatase ennekõike piirkondades, kus tehakse enim tehinguid uute korteritega. Haaberstis kasvas mediaanhind 18%, Kesklinnas 10%, Põhja-Tallinnas 15%, Mustamäel 12%. Pirital võis märgata aastast hinnakasvu 8,3%, Lasnamäel 7,7% ja Nõmmel 2,2% juures, Kristiines püsis hinnatase aga samal tasemel nagu aasta tagasi samal perioodil.

Tallinnas tervikuna tehti augustis korteritehinguid koguväärtusega 84 miljoni eurot. Tehtud tehingute juures kujunes keskmiseks korteritehingu hinnaks 97 000 eurot. Maksimaalne korteri tehinguhind küündis augustis aga koguni 1 250 000 euroni, mis tehti korteriga Kesklinna linnaosas Vanalinna piirkonnas. Võrreldes aastataguse ajaga kasvas korteritehingute rahaline maht 14% ning keskmine tehinguhind 6,4% võrra.

Vaadates aga tüüpkorterite turusegmenti, ei ole Tallinna korteriturul pikema perioodi vältel laialdasemaid muutusi aset leidnud. Aasta esimese kaheksa kuu jooksul on näiteks Lasnamäe enimaktiivses segmendis ehk perioodil 1971-1990 ehitatud korterelamutes paiknevate korteritega tehtud tehingute osas tehtud täpselt sama palju tehinguid. Mustamäel on sealses enimaktiivses segmendis, perioodil 1940-1970 ehitatud korterelamute korterite osas, tehinguaktiivsus kasvanud peamiselt üürikinnisvarasse investeerimise tõttu ligi 10%. Tüüpkorterite aastane hinnakasv on Lasnamäel aasta esimese kaheksa kuu jooksul püsinud 6,8% ja Mustamäel 3,9% juures. Ehituslikult uuemate ehk perioodil 2001-2017 ehitatud korterelamutes paiknevate korteritega tehtud tehingute osas on Lasnamäel hinnatase püsinud muutumatuna kuid Mustamäel on uute lisanduvate arenduste tõttu hinnatase kasvanud ligi 3,9% võrra.

Teisisõnu, tüüpkorterite tehinguaktiivsus ei ole enam märgatavalt kasvanud ning hinnataseme kasvutempo on stabiliseerumas. Olukorras, kus kohati on tüüpkorterite hinnakasv olnud mõnevõrra kiirem kui ehituslikult uuematel korteritel, on pidevalt vähenenud uute ja vanemate korterite hinnaerinevus, mis soodustab ostjaskonna poolt ehituslikult uuemate korterite eelistamist. Kallineva ehitushinna kuid kasvava uute korterite pakkumiste arvu ning samaaegselt järkjärguliselt stabiliseeruva tehinguaktiivsuse taustal on tulevikus oodata uute ja vanemate korterite hinnaerinevuse suurenemist.

Tüüpkorterite ostjaskonna moodustavad ennekõike tarbijad põhiliselt vanuses 25-35, kes on tänases turusituatsioon siirdumas üüriturult omanditurule või vanemate juurest päris oma koju. Uusarenduste kortereid on põhiliselt ostmas aga inimesed, kes on siirdumas ehituslikult vanematest korteritest ehituslikult uuematesse korteritesse. Vaadates Eesti demograafilist olukorda ning Tallinna linna rahvastikupüramiidi konkreetsemalt, siis ilmneb tõsiasi, et lähitulevikus on vähenemas nii üüriturule lisanduvate üürnike arv kui ka tüüpkorterite potentsiaalne ostjaskond. Teisisõnu, 20ndates eluaastates kinnisvaraturule siirdujaid on tulevikus oluliselt vähem kui tänases kinnisvaraturu kasvufaasis, mistõttu on perspektiivis oodata tüüpkorterite osas tehinguaktiivsuse järkjärgulist alanemist ning müügiperioodide pikenemist.

Arvestades, et suur hulk inimesi, kes ostavad uue korteri, siirduvad uude korterisse ehituslikult vanemalt pinnalt, on nii tüüpkorterite kui uute korterite müügiperioodid omavahel tihedalt seotud. Inimesed, kes on uue korteri ostmiseks juba projekti ehitusfaasis võlaõigusliku lepingu sõlminud, peaksid kasvava pakkumiste arvu ja pikenevate müügiperioodide tingimustes asuma kõrgema ettevaatlikusega suhtuma lahendusse, kus uusarenduse valmimise ajaks üritatakse enda olemasolevat kodu müüa ning kasutada tehingust saadavat vaba raha uue korteri asjaõiguslepingu sõlmimiseks arenduse valmides.

Uued korterid pakuvad meeldivamaid elamistingimusi ning madalamaid kommunaalkulusid, mistõttu ehituslikult uuemate ja vanemate korterite vähese hinnaerinevuse taustal eelistavad ratsionaalselt mõtlevad ostjad pigem uue korteri ostmist. Üürikinnisvarasse investeerijad peaksid samuti eelistama uuemaid kortereid, sest kõrvalkuludest on tulevikus aina enam saamas oluline tegur korteri väljaüürimisel. Uued korterid soodustavad ühtlasi üüriturul hinna ja kvaliteedi vahelise suhte kujunemist sarnaselt omanditurule, mille juures lisanduvate üürnike arv on tulevikus demograafilistest teguritest tulenevalt oluliselt väiksem kui tänasel hetkel.

Praegusel hetkel veel ei saaks uute korterite müügitempot ja laojääki arvestades väita, et turul oleks arendusprojektide vahel äärmiselt tihe konkurents ja müügiperioodid oleksid oluliselt pikenenud, vastavaid näitajaid on pigem märgata keskmiselt kallimate uusarenduste osas. Tänased lühikesed müügiperioodid on turuosalised ära hellitanud, pikemas perspektiivis ei olegi mõnekuulised uute korterite või nädalased tüüpkorterite müügiperioodid jätkusuutlikud, mida teavad ühtlasi nii arendajad, maaklerid kui ka kinnisvara hindajad.

Kuni 2 000 €/m2 uute korterite pakkumised võetakse võrdlemisi kiirelt vastu, seda ennekõike 1- ja 2-toaliste korterite osas, mis suunduvad suures osas üüriturule. Rohkematoaliste korterite osas on märgata pikemaid müügiperioode ennekõike üldisest madalamast likviidsusest tulenevalt. Rohkematoaliste korterite osas on paljudel juhtudel tegemist ka pakkumistega, millede hind on valdava enamuse ostjaskonna jaoks vastuvõetamatu, sest nende laenuvõimekus ei võimalda sellist kinnisvara soetada või ei soovita nõnda kõrget laenukoormust teenindada.

Olukorras, kus ehitushind ja arenduseks sobilikud krundid on kallinenud kuid uute korterite ostjaskonna laenuvõimekus ei ole sarnases tempos kasvanud, on märgata uute korterite ostjate osalist siirdumist pealinna lähipiirkondadesse ning ehitusaktiivsuse kasvamist Tallinna lähiümbruses. Tallinnast optimaalsel kaugusel paiknevad uusarendused müüvad oma madalamast hinnast ja paremast elukeskkonnast tulenevalt võrdlemisi hästi. Olulist vastulinnastumist sealjuures sarnaselt 2007. aastale ei ole aga aset leidmas, mistõttu märksa kaugemal asuvate projektide müük kulgeb tunduvalt vaevalisemalt ning tarbijaskonna huvi on endiselt madalam.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Pindi Kinnisvara: Uute korterite müük viis Tallinna kinnisvarahinna rekordini

Pindi KinnisvaraTallinna kinnisvarahinnad saavutasid augustis uue ajaloolise kõrgpunkti, uusarenduste toel kerkis tehingute keskmine ruutmeetrihind 1738 euroni.

Varasem rekordhind pärineb 2016. aasta detsembrist (1703 €/m²), millele eelneb buumiaegne 2007. aasta rekord 1689 euroga ruutmeetri kohta.

Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman ütles, et uus rekord sündis peamiselt suure hulga uusarenduste tehingute tõttu. „Iseäranis aktiivselt vormistati uute korterite tehinguid Lasnamäe, Kesklinna, Haabersti ja Põhja-Tallinna linnaosades,“ ütles ta.

„On siiski ekslik arvata, justkui Tallinn oleks enneolematus buumifaasis. Kümne aasta tagusel perioodil polnud erakordsed kuud, kus sooritati ühes kuus 1200-1300 korteriomanditehingut, tänavu augustiski jäi see aga alla 900 tehingu,“ selgitas ta. „Küll aga on rahva elujärg niivõrd paranenud, et üha rohkem leitakse võimalusi soetada endale uhiuus korter ning nende tehingute osakaalu pideva kasvu tõttu tõuseb ka keskmine hind,“ sõnas Sooman.

„Rekord on ikkagi rekord, see on nüüd ajalooline fakt, kuid reaalsus on, et nii uute kui pruugitud korterite hinnatase on juba enam kui aastajagu olnud üpriski paigal ning hinnatõusud leiavad aset kohtades, kus tekib ka sisuline lisandväärtus uuenenud infrastruktuuri või paranenud naabruse näol,“ lisas ta.

Pindi Kinnisvara: Uute korterite müük viis Tallinna kinnisvarahinna rekordini

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

EstateGuru: кредитов через нашу платформу берут всё больше

Delovõje VedomostiВ августе объем инвестиций, осуществленных через платформу EstateGuru составлял около 4 млн. eвро, то есть 13% от общего объема выданного капитала через EstateGuru, сообщает сама компания.

Как сообщает EstateGuru, объем кредитов, выданных через эту платформу достиг 30 миллионов евро. Эти займы выдали 7900 инвесторов из 39 стран.

Наибольшее количество транзакций было сделано с Siaulia Bankas (8,4 млн. eвро) и Tallink Group (5,7 млн. евро).

Объем кредитования EstateGuru в августе составил примерно 11,5% от всего объема транзакций Nasdaq Baltic.

Генеральный директор EstateGuru Марек Партель ожидает, что в будущем рост будет ещё больше: «Это обусловлено как открытием новых рынков, так и все более сильным процессом управления в странах Балтии», – сказал он.

«В настоящее время мы готовим новые проекты на сумму почти 10 млн. евро», – добавил Партель.

Из-за краткосрочного характера кредитов на сегодняшний день возвращено 70 кредитов на сумму 12 млн. eвро. Их доходность – 12,4% в год.

Как сообщает EstateGuru, одним из кредиторов, инвестирующих через платформу компании, оказался алитик недвижимости Тыну Тоомпарк. Его инвестиционный портфель составляет 100 000 евро.

http://www.dv.ee/novosti/2017/09/18/kreditov-v-estateguru-berut-vsjo-bolshe

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Nõuanded koduostjale: kellest peaks saama ostetava kodu omanikud?

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste koduKäsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Koduostuplaanide juures on oluline seegi esmapilgul tühine detail, kelle nimele ehk kelle omandisse kinnisvara soetatakse. Siin on erinev regulatsioon abielus olevate ja muudel alustel koos elavate inimeste ehk nn vabaabielupaaride puhul.

Abielus koduostjad

Abielus olevatel koduostjatel on võimalus soetada vara ühisvarana või lahusvarana. Kolmas võimalus on, et abielus inimesed kasutatavad vara juurdekasvu tasaarvestust.

Kõige enam on levinud abikaasade varaühisus ehk ühisvara. Ühisvara korral lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused.

Ühisvara käsutavad abikaasad ainult ühiselt. See tähendab, et ühisvaras korterit saavad abikaasad müüa ainult koos, samuti peavad mõlemad abikaasad andma nõusoleku näiteks kinnisvara koormamiseks hüpoteegiga, et selle tagatisel laenu võtta.

Vallalised koduostjad

Kui koduostja on vallaline, on soetatav kinnisvara lahusvara ja lahusvara käsutamiseks kellegi teise (näiteks elukaaslase) nõusolekut vaja ei ole.

Kui kaks inimest elavad koos – olgu nad siis abielus või mitte, on ainus põhjus, miks soetatav kinnisvara peaks kuuluma ainult ühele neist see, kui ainult üks pere liikmetest finantseerib selle ostu kohe omavahenditest ja teine ostu ei finantseeri.

Kui ostu finantseeritakse laenuga, mida kooselu ajal hakatakse ühiselt tagasi maksma, oleks äärmiselt mõistlik, et kinnisvara ostetakse elukaaslaste omandisse võrdselt.

See tähendab, et abikaasad peaksid kinnisvara ostma ühisomandisse ja abielus mitteolevad elukaaslased peaksid kinnisvara ostma kaasomandisse. Kaasomandi puhul on mõlemad elukaaslased kinnisvara omanikud näiteks proportsioonis pool ja pool.

Kui kinnisvara on soetatud ühe elukaaslase omandisse ja elukaaslaste kooselu saab ühel päeval otsa, ei ole abielus mitteolevate elukaaslaste puhul kinnisvaraomanikuks mittesaanul õigust teiselt poolelt poolt kinnisvara endale nõuda.


Kinnisvaraanalüütik Tõnu ToomparkLoe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.


Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

SEB: Majanduskeskkond soosib eksportijaid

SEB PankKuigi ekspordi kasv juulis mõnevõrra aeglustus, püsib väliskeskkond eksportööride jaoks pigem helge. Tugev nõudlus Skandinaavias on Eesti koguekspordis aina olulisemaks muutnud puidu ja sellest valmistatud tooted. Pikemas plaanis oleks majanduse jaoks kasulik, kui puidutööstuse kõrvale kerkiks ka teisi välisturgudel konkurentsivõimelisi tööstusharusid.

Puidutööstuse tähtsus ekspordis aina kasvab

Võrreldes varasemate kuudega, jäi Eesti ekspordi kasv juulis pisut tagasihoidlikumaks. Kui veel mais ja juunis suurenesid eksporditavad kaubakogused aastases võrdluses kahekohalise protsendi jagu, siis juulis piirdus kasv 6%ga, seejuures kasvas Eestis toodetud kaupade eksport 5%. Hoolimata pisut aeglasemast kasvust, püsib olukord eksportturgudel jätkuvalt soodne. Kaks tegurit, mis on tänavu Eesti ekspordile suurimat mõju avaldanud, on kütusehindade taastumine ja mobiilsideseadmete väljaveo järsk langus. Juuli oli esimene kuu, kus põlevkiviõli väljavedu eurodes mõõdetuna suure tõusu asemel hoopis langes. Selle põhjuseks oli aga pigem kõrge võrdlusbaas – mäletatavasti oli just eelmise aasta suvi periood, kui nafta hind taas stabiilsema taseme saavutas.

Mobiilsideseadmete väljaveo vähenemises ei ole seevastu muutust märgata. Seitsme kuu jooksul on nende eksport langenud 24% ehk enam kui 180 mln euro võrra. Et haru domineerib üksik ettevõte, siis on keeruline hinnata, kas tegemist on ajutise nõudluse langusega või pigem strateegilise äriotsusega. Suure osatähtsuse tõttu koguekspordis – mullu enam kui 14% – on haru mõju kaubandusele oluline, kuid seal loodud lisandväärtus pigem tagasihoidlik. Seetõttu võiks muutust pidada teatud mõttes ka ajastu märgiks – mida kõrgemaks muutub Eesti palgatase, seda raskem on siin kasumlikult tegutseda madala lisandväärtusega tootmisettevõtetel.

Valdavalt on Eesti kaupade eksport tänavu siiski suurenenud ja eriti hästi läheb välisriikides endiselt kaubaks siinse puidutööstuse toodang. Seitsme kuu jooksul on suudetud ekspordiks müüa 17% rohkem puitu ja puittooteid, kui mullu, mis eurodes väljendatuna annab enam kui 116 mln eurot lisatulu. Puidutööstus on suutnud tänavu müüki kasvatada peamiselt Taani ja Rootsi turgude arvelt, kuid eksport on märkimisväärselt suurenenud ka Saksamaale ja Hiina. Sarnaselt on kiiresti kasvanud teise puidutööstusega tihedalt seotud kaubagrupi, valmismajade, eksport. Puit- ja puittooted koos valmismajadega moodustavad täna Eesti ekspordist juba pea viiendiku. Kuigi ühelt poolt on tegemist Eesti ehk kõige konkurentsivõimelisema tööstusharuga, siis peegeldub puidusektori edus majanduse kui terviku jaoks ka oht – kui Skandinaavia ehitusmahu kasv järsult pidurduks, avaldaks see selget mõju ka siinsele majandus¬keskkonnale. Kuigi puittooted jäävad üheks Eesti peamiseks ekspordiartikliks ilmselt aastakümneteks, siis oleks hea, kui sektorist võrsuks edukaid ettevõtteid, kes suudavad puitu väärindada ka muul moel kui vaid ehitus- ja kinnisvaravaldkonda silmas pidades.

Olukord eksportturgudel püsib soodne

Üheks oluliseks teguriks, miks Eesti majandus on suutnud tänavu niivõrd kiiret kasvu näidata, on oodatust parem majanduskasv mitmel meie kõige tähtsamal sihtturul. Ekspordi osatähtsus Eesti sisemajanduse kogutoodangus on ligikaudu 80%, mis tähendab, et siinsel majandusel ei saa minna oluliselt halvemini või paremini, kui läheb meie kaubanduspartneritel.

Eesti ekspordipartneritest on suurima üllatuse 2017. aastal valmistanud kindlasti Soome. Kui 2016. aasta sügisel ennustati, et Soome majandus kasvab tänavu ehk vaid protsendi võrra, siis tänaseks on SKP kasvuprognoosi korrigeeritud juba 2,5%ni, mis ületab euroala riikide keskmist. Sarnaselt Eestile on, vähemalt varasemaga võrreldes, teinud tugeva tõusu investeeringud ja eksport, kuid ka eratarbimine on majapidamiste suurema optimismi najal jõudsalt suurenemas. Lisaks neile kaupadele, mis jõuavad Eesti ettevõtetest Soome lõpptarbijateni, mõjutab Eesti majandust ka Soome ettevõtete edukus eksportturgudel. Paljud on Soome kapitalil põhinevad ettevõtted on aegade jooksul Eestisse toonud teatud tootmis- ja äriprotsesse ning kui läheb hästi Soome peakontoril, kasvab käive ka Eestis asuvatel tütarettevõtetel. Seoses mobiilside¬seadmete ekspordi järsu vähenemisega Rootsi, peaks Soomest pärast mitmeid aastaid saama tänavu taas ka Eesti peamine kaubanduspartner.

Kuigi Eesti eksport Rootsi on tänavu vähenenud 18%, on seda pea täielikult põhjustanud eelnimetatud langus mobiilsideseadmete väljaveos. Paljudes teistes kaubagruppides on Eesti ettevõtted suutnud näidata kahekohalist kasvutempot. Kui Soome puhul on üllatuseks olnud majanduskasvu oodatust kiirem elavnemine, siis Rootsi puhul majanduskasvu oodatust mõõdukam aeglustumine. Rootsi on rahvastiku juurdekasvu ja suurte kapitaliinvesteeringute najal üks Euroopa Liidu kõige kiiremini kasvavatest majandustest juba kolmandat aastat, mistõttu on oodatud kasvutempo peatset rahunemist. Eesti eksportööride õnneks on see raugemine olnud aeglane. Tänavu prognoositakse Rootsile sama kiiret majanduskasvu kui mullu – 3,2%. Samas suureneb Rootsi import püsihindades koguni 6,3%.

Eesti majanduskliimat mõjutab kõige laiemalt mõistagi Euroala käekäik. Õnneks on ka siin uudised positiivsed. SEB prognoosi kohaselt jõuab Euroala majanduskasv tänavu 2,1%ni ja majanduskindlusindeks on lähedal oma 2008. aasta tipule. Aina paremini läheb ka Euroopa lõunapoolsemal osal, kelle nigelat majanduskeskkonda on siiani peetud suurimaks ohuks Euroala majandusstabiilsusele. Kuigi kõik märgid näivad Eesti ekspordi jaoks olevat soodsad, muutub tõusvate tööjõukulude taustal aina olulisemaks ettevõtete võimekus tootearenduse abil oma kauba väärtust suurendada.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Merko sõlmis ehituslepingu büroohoone renoveerimiseks Oslos

Merko14. septembril 2017 sõlmiti AS Merko Ehitus kontserni kuuluva Peritus Entreprenør AS ja Pecunia AS-i vahel leping Akersgata 8 büroohoone renoveerimiseks ja ümberehituseks Oslos.

Akersgata 8 on 9-korruseline büroohonne Oslo kesklinnas Norra parlamendi vahetus läheduses, kus hakkab asuma õiguskantsleri (The Ombudsman) büroo.

Lepingu maksumus on ligikaudu 6,4 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Tööd teostatakse ajaperioodil september 2017 kuni märts 2018.

Peritus Entreprenør AS (peritus-entreprenor.no) Norra ehitusettevõte, mis teostab üldehitustöid. Ettevõte kuulub AS Merko Ehitus kontserni alates 2016.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Selle sügise esimene “Kinnisvaraõiguse ABC” toimub 21/09/2017

Kinnisvaraõiguse ABCKoolitus “Kinnisvaraõiguse ABC” toimub 21/09/2017 Tallinnas. Lektor on Raid & Ko OÜ jurist Evi Hindpere.

Koolitus on suunatud:

  • maakleritele, kes vajavad igapäevaselt infot kinnisvaratehingute vormistamisega kaasnevate juriidiliste probleemide lahendamisel ning soovivad tundma õppida kinnivaratehingute õiguslikke aluseid;
  • eraisikutele, kes soovivad kinnisvara osta, müüa, vahetada ja soovivad kindlust turvalise tehingu tegemisel;
  • inimestele, kes puutuvad kokku kinnisvaratehingutega ja vajavad teavet, kuidas tehing mõjutab nende huve;
  • kõigile, kes tunnevad huvi kinnisvaraõiguse vastu.

Koolitus „Kinnisvaraõiguse ABC“ annab Sulle:

  • hea ülevaate ja teadmistepagasi kinnisvaratehingute tegemiseks;
  • praktilised näited olulistest kohtulahenditest;
  • võimaluse korraldada kinnisvaraga seonduvat turvaliselt;
  • ülevaate kinnisvaratehingute olemusest, lepingute sõlmimisest ja täitmisest;
  • praktilised teadmised lepingulistest õigustest ja kohustustes ning tagajärgedest lepingu rikkumise korral;
  • laiema silmaringi, et efektiivsemalt ja turvalisemalt järgmise kinnisvaratehinguni jõuda.

Kinnisvaraõiguse ABC” toimub 21/09/2017 kell 10.00-17.15 Tallinna kesklinnas.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus