Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Tallinna Halduskohtu otsus Reidi tee rajamiseks annab tallinlastele põhjuse rõõmustamiseks

06.09.2017 Tallinn.ee

„Tallinna linn käitus õigesti ning võitles Reidi tee ehitustööde alguse nimel lõpuni välja,“ rõõmustas Pirita linnaosa vanem Tõnis Mölder pärast kolmapäevast Tallinna Halduskohtu otsust lubada Reidi tee ehitustöödega alustada.

„Teatavasti ootab Tallinna südalinna ees suur ümberkujundamine ning tulemas on jalakäijasõbralik ja modernne linna peatänav. Rahvas toetab Reidi tee rajamist ning loodame, et nüüd saame esimesel võimalusel ehitustöödega alustada,“ sõnas Mölder.

„Peaaegu kaks aastat on toimunud Reidi tee kohta mitmeid avalikke arutelusid ning kõikidel osapooltel on võimalus olla kaasatud ning esitada oma ettepanekuid ja nägemusi. MTÜ Eesti Roheline Liikumine tegi aga karuteene tervele projektile ning nad said, mis tahtsid – tähelepanu endale ning venitamist suure projektiga,“ sõnas Mölder.

Tema sõnul polnud kokkuvõttes Tallinna ühe olulisema projekti torpedeerimine kasulik mitte kellegile. „Eks rohelised teevad ise sellest omad järeldused. Tallinlastel on põhjust aga täna rõõmustada, sest saame töötada edasi selle nimel, mida inimesed kõige rohkem soovivad,“ lisas Mölder.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Nordea majandusprognoos: Eesti majanduse järgmiste aastate väljavaade püsib väliskeskkonna taustal valdavalt positiivne

06.09.2017 Tõnu Toompark

Nordea värske majandusprognoosi kohaselt on Eesti majanduskasv muutunud selgelt laiemapõhjaliseks ning on meie põhjanaabritest kaubanduspartnerite kiire kasvu taustal käivitunud ootustest hoogsamalt – 2017 I poolaastal on seda enim toetanud ettevõtete kasvanud investeeringud ja ehitusturg. Nordea peaökonomisti Tõnu Palmi sõnul püsib Eesti majanduse järgmiste aastate väljavaade väliskeskkonna taustal positiivne ning seoses eesootava eratarbimise elavnemisega on riskid oodatust kiiremaks kasvuks.

Kahekohalise ekspordikasvu tipp läbitud, eksporditellimused jätkavad kasvu

I kvartali 4,4%-line SKP kasv koos märkimisväärse ekspordi ja investeeringute panusega näitab selgelt, et majandus on hakanud laiapõhjaliselt taastuma. Välisnõudluse- ja ekspordihindade toel on ettevõtete tulud elavnenud ja kasumid pööranud taas kasvule.

Kaupade ekspordi kasv (nominaalne) aeglustus II kvartalis aastases võrdluses 8%-le (I kv 12% a/a). Seejuures ekspordist sõltuva Eesti tööstustoodangu laiapõhjaline mahukasv oli käesoleva aasta I pooles euroala kiireim (11,6% a/a). Tooraineturgude ja energianõudluse taastumise taustal näitab kahekohalist kasvu energia- ja mäetööstus.

„Ettevõtjate kõrge kindlustunne ühtib arengutega euroalal. Eesti tööstuse kindlustunne on aasta algusest jõuliselt tugevnenud hõlmates ettevõtjate senisest märkimisväärselt positiivsemaid hinnanguid ekspordihindadele, uutele tellimustele, aga ka tööjõunõudlusele. Ootused tootmise väljavaatele paranesid juulis-augustis veelgi,“ kommenteeris Palm tööstuse kasvuväljavaadet.

Eksporditurgude kasvuväljavaate taustal on investeeringud pööranud taaskord kiirele kasvule

Kui eksport on arenenud ootuspäraselt, siis investeeringute hüppeline kasv on selgelt ületanud ootusi. Lisaks taristuinvesteeringute aktiviseerumisele on rekordiline kasv seotud eksporditurgude paranemise taustal elavnenud ettevõtete investeeringutega, sisaldades ka üksikuid suurtehinguid tööstuse ja transpordi harus. „Investeeringute kasv hõlmab nii era- kui riigiettevõtteid, lubades hiljuti avaldatud II kvartali priske majanduskasvu statistika taustal oodata nelja protsendipunkti poole pürgivat majanduskasvu,“ kommenteeris Palm.

Kapitali kogumahutus panustas käesoleva aasta I poolaastal majanduskasvu koguni ligi 3,8 protsendipunktiga. Võrdluseks toetas eratarbimine majanduse elavnemist kõigest 0,9%-ga.

Palmi sõnul pakuvad välisnõudlus, elamuehitus ja suuremahulised taristuprojektid positiivseid ekspordi- ja investeeringuväljavaateid ka edaspidi. „Kõrge kindlustunde taustal soojendatakse üles nii vanu, kui alustatakse täiesti uusi investeerimisprojekte, mistõttu investeeringute kasvuhüppeid tuleb ette ka edaspidi. Ehitiste rekonstrueerimise kõrval on kasvanud investeeringud transpordivahenditesse ning vähemal määral ka masinatesse ja seadmetesse,“ ütles Palm.

Eratarbimises oodata kasvupööret – sissetulekute kasv ja maksusoodustused hoogustavad tarbimist

Aasta algas tagasihoidliku protsendipunktise tarbimiskasvuga I kvartalis. Üheks piiravaks teguriks oli kõrge inflatsioon, mis ületab euroala keskmist ajutiselt kahe protsendipunktiga. Palmi hinnangul on jaemüügitulu vaoshoitud 2%-ne aastakasv püsivhindades siiski ajutine ja ei peegelda eraisikute tegelikku tarbimishuvi: „Eratarbimise kasvutempo turuhindades on pigem hoogne ja võrreldav palgakasvu tempoga. Käimasoleva majandustsükli kõrgeim tarbijate kindlustunne ja soodsad intressid toetavad seda, et moes oleks liisinguga soetatud uued autod ja pigem uus kinnisvara.“

Järgmisel aastal toetavad tarbimist kasvav tööjõunõudlus, maksuvaba tulu kasv ning aeglustuv inflatsioon. „Tarbija on üha teadlikum globaalsetest valikutest ja ka hinnatundlik, see omakorda kannustab tagant kahekohalise kasvuga veebikaubandust,“ hindas Palm.

Palmi sõnul võidab Eesti avatud majandus käimasolevast euroala ning Põhjamaade majanduste jõulisest sünkroniseeritud kasvust, millele lisanduvad (taristu)investeeringud ja hoogustuv eratarbimine. Paranenud väljavaade on jõudnud nii ettevõtjate kui kodanike kindlustundesse. „See annab põhjust positiivseks majanduskasvu väljavaateks. Samas ei tohiks hoogsa kasvu taustal unustada globaalseid riske ning vajadust majanduse helgema väljavaate kiuste ekspordi ja tootlikkuse arendamise võimalust käest lasta. Kiire hinnakasvu ohjamine on väljakutseks,“ võttis Palm Eesti majandustulemusi kommenteerides kokku.

Põhjamaad ja Balti riigid

Globaalse majanduse ja kaubanduse kiirem kasv koos kõrge majanduskindlustundega toetab ekspordi ja investeerimise kasvu Põhjamaades. Seekord on positiivseks üllatajaks Soome majandus, mis kasvab käesoleval aastal koguni 3%. Põhjamaad ning Balti riigid jõuavad prognoosihorisondis majanduse küpsemasse arengufaasi, mistõttu ootame kiire tsüklilise kasvu aeglustumist. Balti riikide puhul jääb kasv pikemas perspektiivis vahemikku 2-3%, kui seda ei tõsta investeeringud tootlikusse.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Statistikaamet: Juulis peatus majutusettevõtetes mullusest rohkem turiste

06.09.2017 Statistikaamet

Eesti majutusettevõtetes peatus 2017. aasta juulis 498 000 sise- ja välisturisti, mida oli 2% enam kui eelmise aasta samal kuul, teatab Statistikaamet.

Majutusettevõtete teenuseid kasutas 312 000 välisturisti ja 186 000 siseturisti. Välisturiste peatus majutusettevõtetes vähem kui eelmise aasta juulis, siseturiste oli 8% enam. Välisturistide arvu mõjutas enam Soome turistide arvu 9%-line vähenemine. 4% vähem välisturiste saabus ka Saksamaalt. Samas Venemaa turiste peatus majutusettevõtetes 13% ja Läti turiste 7% enam. Suurenes ka Aasia riikidest, Rootsist, Hispaaniast ja Suurbritanniast saabunud turistide arv.

188 000 turisti ehk 60% majutusteenuseid kasutanud välisturistidest peatus Tallinna majutusettevõtetes. Populaarsuselt järgmised sihtkohad olid Pärnu ja Tartu, kus peatus vastavalt 12% ja 7% majutusettevõtete teenuseid kasutanud välisturistidest. Saare maakonna majutusettevõtetes peatus 5% ja Ida-Viru maakonna majutusettevõtetes 4% välisturistidest. Enamus (80%) välisturistidest olid puhkusereisil ja 13% tööreisil.

37% majutusettevõtete klientidest olid siseturistid. Nendest 71% olid puhkusereisil ja 14% tööreisil. Harju maakonnas peatus 19%, Pärnu maakonnas 15%, Ida-Viru maakonnas 10% ning Tartu ja Saare maakonnas kummaski 9% majutusteenuseid kasutanud siseturistidest.

Juulis pakkus külastajatele teenust 1364 majutusettevõtet. Külastajate käsutuses oli 24 000 tuba ja 57 000 voodikohta. Täidetud oli 61% tubadest ja 53% voodikohtadest. Ööpäev majutusettevõttes maksis keskmiselt 38 eurot, mis oli nelja euro võrra kallim kui aasta varem samal kuul. Harju maakonnas maksis ööpäev majutusettevõttes 46 eurot, Pärnu maakonnas 40 eurot, Saare maakonnas 32 eurot, Tartu maakonnas 31 eurot ja Ida-Viru maakonnas 30 eurot.

**Majutamine piirkonniti, juuli 2017**
Majutamine	Kokku	Põhja- Eesti	Kirde- Eesti	Kesk- Eesti	Lääne- Eesti	Lõuna- Eesti
Majutusettevõtted	1 364	244	70	137	514	399
Toad	23 727	8 816	1 463	1 737	6 544	5 167
Voodikohad	56 796	19 498	3 441	4 399	16 508	12 950
Tubade täitumus, %	61	77	54	35	57	47
Voodikohtade täitumus, %	53	69	50	30	51	40
Majutatud	498 181	233 689	30 241	25 123	125 868	83 260
Ööbimised	935 068	417 977	53 852	40 353	261 247	161 639
Eesti elanikud	334 298	65 163	31 289	28 783	107 590	101 473
väliskülastajad	600 770	352 814	22 563	11 570	153 657	60 166
Ööpäeva keskmine maksumus, eurot	38	46	30	24	36	25

Statistika aluseks on küsimustik „Majutustegevus”, mille esitamise tähtaeg oli 10.08.2017. Statistikaamet avaldas majutustegevuse kuu kokkuvõtte 18 tööpäevaga. Statistikatöö „Majutustegevus“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Soovid lugeda iga päev värskeid kinnisvarauudiseid?

06.09.2017 Tõnu Toompark

Adaur.ee on portaal, kus ilmub kõige rohkem kinnisvarauudiseid päevas.

Kajastamist leiavad nii turuanalüüsid kui muud aktuaalsed teemad. Sõna saavad juristid, maaklerid, analüütikud, arendajad, hindajad…

Kui soovid uudiste kokkuvõtet oma meilile, pane meiliaadress kirja ja saadame Sulle värsked kinnisvarauudised iga päev meilile.

[subscribe2]

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

KV.EE: Maamüüjate ootused on muutunud realistlikumaks

06.09.2017 Tõnu Toompark

Portaali KV.EE vahendusel pakuti augusti kuus müügiks 3095 maatükki, mis on aastatagusest ligi veerandi võrra vähem. Eesti keskmine maade müügipakkumiste ruutmeetrihind kerkis aastaga 5% ehk 37 eurole.

Turu suurim piirkond on ettearvatult Harjumaa. Harju maakonnas asub maade müügipakkumistest 61% ehk 1888 ostjat otsivat maatükki. Harju maakonna maade müügipakkumiste keskmine hind oli augustis 48 €/m², mis on aastatagusest 5% enam. Harju 1888 maa müügipakkumisest portaalis KV.EE 349 asuvad Tallinnas. Tallinna maade müügipakkumiste keskmine hind oli augustis 145 €/m² ehk aastatagusest 13% vähem.

Maade müügipakkumiste hinnavõrdlust aastataguse ajaga ilmestab pakkumishindade langus, aga seda just väiksema pakkumiste arvuga piirkondades. Kinnisvaraturul toimuvat vaadates ei saa küll kuidagi kinnitada, et maade hinnad oleksid langusesse pöördunud. Pakkumishindade vähenemise põhjuseks portaalis KV.EE võib pidada maade müüjate ootuste alanemist realistlikumale tehinguhindadele lähemal asuvale tasemele.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Maa müügipakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk			Maa müügipakkumiste hind ja selle muutus, €/m²
Maakond	08/2016	08/2017	Muutus, %	08/2016	08/2017	Muutus, %
Eesti	4 066	3 095	-24%	35	37	6%
Harjumaa	2 508	1 888	-25%	45	48	5%
Hiiumaa		13	NA		3	NA
Ida-Virumaa	163	79	-52%	28	36	27%
Jõgevamaa	37	24	-35%	16	15	-11%
Järvamaa		13	NA		3	NA
Läänemaa	120	75	-38%	10	17	66%
L-Virumaa	55	27	-51%	17	11	-33%
Põlvamaa	18	16	-11%	10	8	-20%
Pärnumaa	426	339	-20%	22	23	5%
Raplamaa	104	91	-13%	14	10	-27%
Saaremaa	92	69	-25%	16	20	20%
Tartumaa	456	370	-19%	20	25	28%
Valgamaa	53	51	-4%	7	6	-14%
Viljandimaa	10	11	10%	50	45	-10%
Võrumaa	24	29	21%	16	14	-13%

Narva	13	10	-23%	38	29	-24%
Pärnu	26	23	-12%	75	75	0%
Tallinn	384	349	-9%	168	145	-13%
Tartu	60	93	55%	37	49	33%

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Ülevaate ehitusvaldkonda reguleerivatest õigusaktidest annab käsiraamat “Uus ehitusseadustik ja ehitamine”

06.09.2017 Tõnu Toompark

Alates 2015. aasta juulist kehtib Eestis uus ehitusseadustik. Uus seadus toob endaga alati kaasa segadust, harjumatust ja kogenematust selle rakendamisel. Käsiraamatu „Uus ehitusseadustik ja ehitamine“ eesmärk on luua selgust uue seaduse tõlgendamisel ja rakendamisel. Käsiraamatu autorid on Martina Proosa ja Pille Pettai.

„Ülevaatlikkuse mõttes ei sisalda käsiraamat ainult ehitusseadustiku selgitusi, vaid selles on toodud välja seosed teiste seadustega,“ tõi välja Martina Proosa. „Praktilisust on lisatud skeemide ja loeteludega. Raamatus on näiteid kohtupraktikast ja elust endast, peale selle ka mõtteid mõnede esmapilgul probleemsete sätete tõlgendamise võimaluste kohta.“

Uus ehitusseadustik pakub palju kõne- ja mõtlemisainet ja mitte ainult juristidele. Teemal, kas tapeedivahetuseks on ehitusprojekti vaja, arutavad ühtviisi pereisad ja advokaadid. Huvi ehitusseadustikku tutvustavate koolituste järele on suur.

„Käsiraamat „Uus ehitusseadustik ja ehitamine“ on suunatud ehitajale, kinnisvaravaldkonna spetsialistidele ja juhtidele ning loomulikult avaliku sektori töötajatele. Tegemist on käsiraamatuga, mis on kindlasti abiks iga ehitusvaldkonna ja ehitusseadustikuga kokku puutuvale inimesele,“ rõhutas Pille Pettai.

Käsiraamat „Uus ehitusseadustik ja ehitamine“ on saadaval Kinnisvarakooli raamatupoes www.kinnisvarakool.ee ja kõikides suuremates raamatupoodides.

Käsiraamatu kirjastaja Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele ning kinnisvaravaldkonna käsiraamatute kirjastamisele.

Faktid käsiraamatu kohta

Pealkiri: „Uus ehitusseadustik ja ehitamine. Praktilised näpunäited uue seaduse rakendamisel“
Autorid: Martina Proosa, Pille Pettai
Maht: 344 lehekülge
ISBN 978-9949-9655-3-3
Käsiraamatu sisukord: https://www.kinnisvarakool.ee/uus-ehitusseadustik-ja-ehitamine-sisukord.pdf
Kinnisvarakooli raamatupood: https://www.kinnisvarakool.ee/raamatud/

Lenderite monumendi ideekonkursi võitsid Vergo Vernik ja Meelis Press

05.09.2017 Tallinn.ee

Täna kuulutati Poska majas toimunud avalikul koosolekul välja Voldemar ja Elfriede Amanda Lenderi mälestusmärgi ideekonkursi võitja.

Esikoha pälvis võistlustöö märgusõnaga „Concordia victoriam gignit“, mille autorid on Vergo Vernik ja Meelis Press.

II koha pälvis võistlustöö märgusõnaga „Luubi all“, mille autoriteks Kersti Lootus ja Tiiu Kirsipuu. III koht omistati võistlustööle märgusõnaga „Koos“, mille autoreiks on Elo-Katre Liiv, Grete Veskiväli. Ühtlasi märgiti ära võistlustöö märgusõnaga „Astmed“, autorid Jaak Soans ja Karmo Tõra.

Konkursile laekus tähtajaks, 22. augustiks kuus tööd. Konkursi auhinnafond kogusummaga 25600 € jaotus vastavalt: I koht – 13200 €, II koht – 8000 € ja III koht – 4400 €.

Poska majas toimunud avalikul koosolekul avati auhinnatud tööde nimekaardid ja avalikustati autorite nimed. Samas sai ka nelja parema tööga tutvuda.

„On rõõmustav, et võimalusest luua mälestusmärk korraga kahele inimesele, haarasid kinni mitu skulptorit ja arhitekti, kes pakkusid välja toredad ideelahendused. Laekunud ideedes olid autorid tõlgendatud nii Voldemar ja Elfriede Amanda Lenderi isikuid kui ka nende omavahelist suhet, samuti püüti mõtestada ümbritsevat linnaruumi,“ märkis konkursi žürii esimehe asetäitja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja Anu Hallik-Jürgenstein.

Monumendi püstitamine Lenderi koolimaja vahetusse naabrusse on linna poolne panus tähistamaks Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva. Voldemar ja Elfriede Lenderil on oluline tähtsus ja roll Tallinna ja Eesti ajaloos. Voldemar Lender oli aastail 1906-1913 esimene eestlasest Tallinna linnapea. Selleaegne majatüüp – Tallinnas laialdaselt ehitatud puidust odav üürimaja – on saanud ajastu märgina Lenderi nime. Kõige enam Lenderi tüüpi maju on säilinud Pelgulinnas, Kalamajas, Kelmikülas, Kassisabas, Uues Maailmas, Kitsekülas, pisut vähem Kadriorus, Veerenni, Tatari, Raua, Torupilli ja Sikupilli asumites. Nimetatud asumid on kuulutatud miljööväärtuslikeks hoonestusaladeks.

Voldemar Lenderi kõrval on Eesti ajaloos oluline tegelane ka tema abikaasa Elfriede Lender, kelle eestvedamisel alustas 1907. aastal Tallinnas tööd temanimeline tütarlaste eragümnaasium. See oli esimene eesti tütarlaste kool Eestimaa kubermangus.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Maa-amet: Korteriomandite mediaanhind tõusis kõikides maakondades

05.09.2017 Tõnu Toompark

Maa-ameti tehtud korteriomandite turuanalüüs näitab, et käesoleva aasta esimesel poolel jätkus aktiivne tegevus korteriomandite turul. Korteriomandite mediaanhinna kasv jätkus, kuigi hinnakasvu tempo pisut aeglustus.

„Korteriomandite mediaanhind jätkas aasta esimeses pooles tõusu kõikides maakondades, sealjuures kasvas ka tehingute koguväärtus ja arv,“ ütles Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits. „Tehingute koguväärtus oli 708 miljonit eurot – kasv oli võrreldes eelmise aasta sama perioodiga koguni 20,8 protsenti. Tehinguid oli kokku 11 057, seda on 11 protsenti enam kui aasta tagasi,“ selgitas Tiits.

Laenuga finantseeritud tehingute osakaal oli 2017. aasta esimesel poolel 47 protsenti – see on viimaste aastate kõrgeim näitaja. Müüjate seas on juriidiliste isikute osakaal jätkuvalt suurenenud. Eraisikutest müüjate osakaal oli 2017. aasta esimesel poolel madalaim alates 2009. aasta teisest poolaastast.

Tehingute mediaanhind tõusis 2017. aasta esimesel poolel 1 219 euroni ruutmeetri kohta, mis on 5,8 protsenti kõrgem kui eelmise aasta esimesel ja 1,1 protsenti kõrgem kui eelmise aasta teisel poolel. Uute korterite müügi ehk esmamüügi osakaal käesoleva aasta esimesel poolel oli 16,7 protsenti. Näitaja on võrreldes eelmise perioodiga langenud, kuid siiski kõrge.

Tallinnas oli korteriomandite ruutmeetri mediaanhind 2017. aasta esimesel poolel 1 636 eurot, mis on uus rekordtase. Tallinnas tõusis korteriomandite mediaanhind võrreldes aastataguse ajaga kõikides linnaosades. Mediaanhind Tallinna esmamüükidel võrreldes 2016. aasta teise poolega langes 3,6 protsenti, kuid see ei viita üldisele hinnalangusele, vaid on selgitatav tehingute struktuuri ja asukoha mõjudega.

Tartu maakonna korteriomandite mediaanhind saavutas samuti rekordtaseme. Maakonna kõrgeim korteriomandi ruutmeetri mediaanhind oli Luunja vallas 1 310 eurot, Tartu vallas 1 291 eurot, Ülenurme vallas 1 281 eurot ning Tartu linnas 1 236 eurot. Tartu ümbruses asuvate valdade kõrgem mediaanhind võrreldes Tartu linna hindadega tuleneb valdavalt uusarendustest.

Pärnu maakonnas näitas olulist kasvu nii tehinguaktiivsus kui ka mediaanhind. Ida-Viru maakonnas tehinguaktiivsus tõusis, kuid hinnatase jäi stabiilseks.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Nordecon AS aktsionäride erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise teade

05.09.2017 Tõnu Toompark

Nordecon AS („Selts“) (registrikood 10099962, aadress Pärnu mnt 158/1, 11317 Tallinn) juhatus kutsub kokku aktsionäride erakorralise üldkoosoleku 2. oktoobril 2017. a algusega kell 10.00 Radisson Blu Hotel Olümpia konverentsisaalis Beta (Liivalaia 33, 10118 Tallinn).

Üldkoosoleku hääleõiguslike aktsionäride nimekiri fikseeritakse 25. septembril 2017. a kell 23.59.

Üldkoosolekust osavõtjate registreerimine algab kell 09.00 ja lõpeb 10.00 koosoleku toimumise kohas.

Registreerimisel palume:

füüsilisest isikust aktsionäril esitada isikut tõendava dokumendina pass või isikutunnistus, esindajal lisaks kehtiv kirjalik volikiri;
juriidilisest isikust aktsionäri esindajal esitada kehtiv väljavõte vastavast registrist, kus isik on registreeritud ja millest tuleneb esindaja õigus aktsionäri esindada (seadusjärgne volitus), ning esindaja pass või isikutunnistus või muu isikut tõendav fotoga dokument. Juhul, kui tegemist ei ole seadusjärgse esindajaga, tuleb lisaks esitada kehtiv kirjalik volikiri.

Aktsionär võib enne üldkoosoleku toimumist teavitada Seltsi esindaja määramisest või esindajale antud volituse tagasivõtmisest, saates vastavasisulise digitaalallkirjastatud teate e-posti aadressile nordecon@nordecon.com või toimetades kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teate tööpäeviti ajavahemikus 10.00–16.00 aadressile Pärnu mnt 158/1, 11317 Tallinn hiljemalt üldkoosoleku toimumise päeva eelseks tööpäevaks s.o 29. septembriks 2017. a kell 16.00.

Vastavalt Seltsi nõukogu 4. septembri 2017. a otsusele on erakorralise üldkoosoleku päevakord järgmine:

1. Täiendav kasumi jaotamine.

Selts soovib maksta aktsionäridele täiendavaid dividende seoses kinnisvaraarendusega seotud varade müügist tekkinud täiendava rahavooga summas 4 534 tuhat eurot. Sellega seonduvalt teeb Seltsi nõukogu aktsionäridele järgmised ettepanekud:

Päevakorrapunkt 1. Täiendav kasumi jaotamine

Täiendavalt jaotada Seltsi kasum järgmiselt: 2016. a. majandusaasta aruande kohaselt oli Seltsi 2016. aasta konsolideeritud puhaskasum 3 044 tuhat eurot, Seltsi eelmiste perioodide jaotamata kasum 10 047 tuhat eurot, kokku jaotuskõlblik kasum 31.12.2016. a seisuga seega 13 091 tuhat eurot, millest 24.05.2017 otsustati dividendidena maksta välja 1 384 tuhat eurot (0,045 eurot aktsia kohta) ning jätta ülejäänud jaotamata kasum summas 11 707 tuhat eurot jaotamata. Määrata Seltsi aktsionäride vahel täiendavalt jaotatava kasumiosa (dividendi) suuruseks 1 999 tuhat eurot (0,065 eurot aktsia kohta). Jätta ülejäänud jaotamata kasum summas 9 708 eurot jaotamata. Eraldisi reservkapitali ega teistesse seaduse või põhikirjaga ettenähtud reservidesse ei tehta. Õigus dividendidele on aktsionäridel, kes on kantud Seltsi aktsiaraamatusse seisuga 16.10.2017 kell 23.59. Oma aktsiate eest Seltsile dividende ei maksta, dividendikõlbulike aktsiate arv on 30 756 728. Dividendid makstakse aktsionäridele välja hiljemalt 23.10.2017.

Seltsi 2016. majandusaasta aruandega ning sõltumatu vandeaudiitori aruandega on võimalik tutvuda NASDAQ Tallinna Börsi kodulehel www.nasdaqbaltic.com.

Kõigi Seltsi erakorralise üldkoosolekuga seotud dokumentidega, sealhulgas otsuste eelnõude ja aktsionäride poolt esitatud põhjendustega päevakorrapunktide kohta koos vastavate otsuste eelnõudega, 2016. majandusaasta aruande, sõltumatu vandeaudiitori aruande ja kasumi jaotamise ettepaneku ning nõukogu poolt majandusaasta aruande kohta koostatud kirjaliku aruande ning muude seaduse kohaselt avalikustamisele kuuluvate andmete ning päevakorraga seotud muu olulise teabega on võimalik alates 05. septembrist 2017. a tutvuda Seltsi kodulehel www.nordecon.com. Küsimusi erakorralise üldkoosoleku või selle päevakorrapunkti kohta saab esitada e-posti aadressil nordecon@nordecon.com. Küsimused, vastused ja aktsionäride ettepanekud päevakorras olevate teemade kohta ning üldkoosoleku protokoll avalikustatakse Seltsi koduleheküljel www.nordecon.com.

Aktsionäril on õigus üldkoosolekul saada juhatuselt teavet Seltsi tegevuse kohta. Juhul, kui Seltsi juhatus keeldub teabe andmisest, võib aktsionär nõuda, et üldkoosolek otsustaks tema nõudmise õiguspärasuse üle või esitada kahe nädala jooksul hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma.

Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 Seltsi aktsiakapitalist, võivad esitada aktsiaseltsile iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõu hiljemalt 3 päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o kuni 29. septembrini 2017, esitades selle kirjalikult aadressil Nordecon AS, Pärnu mnt 158/1, 11317 Tallinn.

Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 Seltsi aktsiakapitalist, võivad nõuda täiendavate küsimuste võtmist üldkoosoleku päevakorda, kui vastav nõue on esitatud kirjalikult hiljemalt 15 päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o kuni 17. septembrini 2017 aadressil Nordecon AS, Pärnu mnt 158/1, 11317 Tallinn.

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

EstateGuru oli augustis Eesti suurima laenuvolüümiga P2P platvorm

05.09.2017 Tõnu Toompark

EstateGuru enam kui 7700 investorit rahastasid augustis platvormi kaudu rekordilise summa ulatuses laene, muutes sellega platvormi ka augustikuu Eesti suurima laenuvolüümiga platvormiks.

Kui augustiks olid Estateguru investorid rahastanud laene ligikaudu 26 miljoni euro ulatuses, siis augustikuus ulatus platvormil tehtud investeeringute summa pea 4 miljoni euroni, mis on 13% platvormi ajaloo jooksul rahastatud volüümist. Sealjuures ületas platvormi kaudu augustis rahastatud laenude maht kõikide Eesti ühisrahastusplatvormide laenuvolüümi. Huvitava võrdlusena võib tuua veel Nasdaqi Balti kauplemisstatistikaga. Suurimad käibed augustis tehti Siauliu bankase aktsiaga (8,4 miljonit) ja Tallink Gruppi aktsiaga (5,7 miljonit). Olympic Casino augustikuu käive oli 2,7 miljonit. Kogu Nasdaqi Balti augustikuu käibest moodustaks EstateGuru laenukäive ca 11,5%.

EstateGuru juht Marek Pärtel kommenteerib: “EstateGuru laenuvolüümide tugev kasv tuleneb suuresti Leedu turu avamisest. Leedu kinnisvaraturg on Eestiga võrreldes mõnevõrra maas, kuid väga aktiivne ning paremas seisus kui näiteks meie naaberriigi Läti oma. Näeme, et mõlemate naaberriikide laenumahud peaksid lähikuudel jätkuvalt kasvama ning lähiaastatel näeme suurt kasvupotensiaali just Läti osas. Oleme augustikuu tugeva tulemusega rahul, kuna suurenevad mahud on indikatiiviks investorite järjest tõusva usalduse osas EstateGuru ärimudeli ja meeskonna suhtes.”

Tänaseks on rohkem kui 7700 investorit 39-st riigist otsustanud liituda EstateGuru platvormiga, ning teeninud oma investeeringutel viimase kolme aasta jooksul
aastatootlust 12,37%. Kui hetkel saab platvormi kaudu investeerida laenudesse, mis on tagatud Eesti, Läti ja Leedu kinnisvaraga, siis juba lähinädalate jooksul on oodata ühe Euroopa suurriigi kinnisvaralaenu lisandumist platvormi investeerimisvõimaluste hulka, mis lisab investoritele veelgi võimalusi oma investeeringute hajutamiseks.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

“Kinnisvara fotokoolitus” toimub 15/09/2017 Tallinnas

05.09.2017 Margot Toompark

15/09/2017 toimub Kinnisvarakoolis “Kinnisvara fotokoolitus“. Lektor on fotograaf Margus Vilisoo.

“Kinnisvara fotokoolitus” on suunatud:

maakleritele, kes tegelevad kinnisvara vahendamisega;
kinnisvaraspetsialistidele, kes tegelevad kinnisvara müügiga;
eraisikutele, kel on huvi fotografeerimise, eriti hoonete fotografeerimise vastu.

Praktiline hands-on koolitus annab Sulle:

üldteadmised fotograafiast;
oskused paremini kaadrit koostada;
võimaluse paremate piltidega saada rohkem tähelepanu;
võimaluse paremate piltidega pakkuda kvaliteetsemat teenust.

“Kinnisvara fotokoolitus” toimub 15/09/2017 kell 10.00-17.15 Tallinnas MXM fotostuudio ruumides.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Statistika: eluasemelaenude intressimäär on kerkimas

05.09.2017 Tõnu Toompark

Eestis väljastatud eluasemelaenude keskmine intressimäär oli 2017 juunis Eesti Panga andmetel 2,37%. Intressimäär on alates 2017. a algusest kasvanud.

Pikemad laenud on madalama intressimäärga. 20…30-aastase peerioodiga eluasemelaenude intressimäär on turu keskmisest pisut allpool. See oli juunis 2,09%, mis on samuti aasta alguse 1,97 protsendist ülevalpool.

Eluasemelaenude intressimäär 2,37% on viimase viie aasta keskmise lähedal. Viimase 5 aasta jooksul on intressimäär püsinud vahemikus 2,2…2,7%.

Eluasemelaenude intressimäära tarbija jaoks enam negatiivne euribor ei mõjuta, sest intressimäära arvestuses loetakse allpool nulli olev euribor võrdseks nulliga.

Nii väljastatakse tänased eluasemelaenud sisuliselt nulltasemel baasintressimääraga ehk ainult riskimarginaali alusel. Hetke seisuga jätkab sagedaselt baasintressimäärana kasutust leidev 6 kuu euribor kuu keskmisena langusetrendi. Juunis 2017 oli see -0,267%, aasta alguses jaanuaris aga -0,236%.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Avati GAGi I ja II kooliastme uus õppehoone

04.09.2017 Tallinn.ee

Esmaspäeval, 4. septembril avati pidulikult Gustav Adolfi Gümnaasiumi I ja II kooliastme renoveeritud õppehoone. Põnevat vaatemängu pakkusid GAGi gümnasistid, kes kooli lippe hoides laskusid alla koolimaja katuselt. Järgnes meeleolukas avamisüritus katuseterrassil.

„GAGi uues õppehoones alustab sel kooliaastal õppetööd 565 õpilast, neist 144 esimeses klassis,“ rääkis Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart. „Uut hoonet on GAGi koolipere kaua oodanud ning tänasel avamispäevalgi nägime, kuidas selles toimuvale kogu südamest kaasa elatakse. Sellises koolimajas, mis on keldrist katuseni nagu õpik, kus igal sammul saab midagi põnevat ja arendavat näha ja teha ning kus töötavad entusiastlikud õpetajad, on õppimine puhas rõõm.“

„Uue õppehoone renoveerimistööde valmimine kooliaasta alguseks on olnud nii minu kui ka paljude teiste inimeste südameasjaks,“ rääkis GAGi direktor Hendrik Agur. „Viimaste päevade pingutused enne õppetöö ametlikku algust on meie niigi ühtehoidvat kooliperet veelgi rohkem liitnud – kutsusime vabatahtlikke gümnaasiumiõpilasi ja õpetajaid appi, et sättida Kotzebue maja klassiruumides paika lauad-toolid ning teha viimaseid ettevalmistusi, et meie kõige väiksematel pereliikmetel oleks mõnus uut kooliaastat alustada. Meie suur unistus – saada uus õppehoone valmis, on täitunud ja me oleme selle üle tohutult õnnelikud.“

GAGi I ja II kooliastme õppehoone ehk Kotzebue maja tutvustus:

Kotzebue maja renoveerimisel ja sisustamisel lähtuti põhimõttest „me õpime kõikjal“.

Õppehoone katuselt avaneb 360° lummav vaade linnale, seal on avatud avarad puhke- ja õppealad, tähetorn ning seadmed ilmavaatluseks.

Sisekujunduse kavandamisel on olulisteks märksõnadeks laste aktiivne liikumine, loovus ja õppimisrõõm. Koridorides on siseterviserajad, tegevus- ja istumisalad ning õpialad grupitöödeks. Füüsilist tegevust võimaldavad mängud, ronimis- ja rippumisvõimalused. Näiteks saab olema võimalus kolmandalt neljandale korrusele minna ronimisala kaudu tavalisi treppe kasutamata.

Kooli südameks on läbi viie korruse avatud astmestikuga aatrium, mis on ühtlasi ka einestamis -ja puhkeala. Vajadusel modelleeritakse see ümber aktuste- ja kontserdisaaliks.

Koolihoov sisustatakse nii, et õpilastel on põnevad võimalused vahetundide aktiivseks veetmiseks õues iga ilmaga, et tekitada lastes harjumust viibida värskes õhus ja tagada päevane liikumisnorm.

Majas on 30 klassiruumi, igal klassil oma „koduklass“. Eraldi on koolis keelte-, käsitöö- ja tööõpetuse klassid. Kõikides klassiruumides on lisaks tavalistele tahvlitele puutetundlikud uue põlvkonna nutitahvlid.

Viimasele, viiendale korrusele tuleb inspireeriv ja hubane loovala, kus on ruumi kunstile, multimeediale, robootikale, arvutiklassile, muusikaklassidele, salvestamisruumile, õpilastele isetegevuseks ja rühmatöödeks.

Raamatukogu asemel on kogu majas koridoridesse paigaldatud avatud raamaturiiulid, mida kõik võivad huvitava lugemismaterjaliga täiendada.

Tallinna Haridusamet (www.haridus.ee) korraldab Tallinna linna alus-, üld-, huvi- ja kutsehariduse valdkonda. Tallinna Haridusameti haldusalas on kokku 198 munitsipaalharidusasutust: 127 koolieelset lasteasutust, 60 üldhariduskooli, 9 huvikooli, 1 kutsekool ja Tallinna Õpetajate Maja. Tallinna Haridusameti põhiülesanded on Tallinna hariduspoliitika kujundamine; õpikeskkonna arendamine ja tingimuste loomine edukaks õppe- ja kasvatustegevuseks; õpilaste, vanemate ja asutuste nõustamine; haridusasutuste rahastamine ja raamatupidamise korraldamine. Üldhariduskoolid jagunevad: 1 lasteaed-põhikool (eesti õppekeelega), 12 põhikooli (8 eesti, 4 vene õppekeelega), 44 gümnaasiumi (28 eesti, 11 vene õppekeelega, 5 eesti/vene õppekeelega), 3 täiskasvanute gümnaasiumi (2 eesti, 1 vene õppekeelega). Tallinna koolides õpib ligi 40 000 õpilast.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Tulekul viies elamumajanduskonverents

04.09.2017 Tallinn.ee

Laupäeval, 9. septembril toimub Mustamäe kultuurikeskuses Kaja viies elamumajanduskonverents.

„Juba viiendat korda toimuv, korteriühistute esindajatele, korteriomanikele ja üürnikele suunatud ülelinnaline elamumajanduskonverents on kujunenud igasügiseseks traditsiooniks,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Iga-aastane arvukas osalejaskond tõendab, et tegemist on vajaliku ning jätkamist vääriva ettevõtmisega.“

Tallinna linnavalitsuse eestvõttel igal sügisel toimuva, korteriühistute esindajaid erinevatel teemadel nõustava elamumajanduskonverentsi korraldamise tava sai alguse 2013. aastal. Elamumajanduskonverentsidel esinevad ettekannetega oma ala eksperdid ja suurte kogemustega praktikud.

Tänavuse konverentsi esimeses pooles kõneldakse elamu rekonstrueerimisest ja tuleohutusest, sh ühest olulisest paneelelamute ohuallikast – amortiseerunud ja varisemisohtlikuks muutunud rõdudest ja varikatustest. Asjatundjad jagavad korterelamu rekonstrueerimise nõuanded ning vastavad kuulajate küsimustele. Päästeameti Põhja päästekeskuse juht Priit Laos räägib korterelamutes tuleohutuse tagamisest.

Pärast vaheaega võetakse vaatluse alla linnakeskkond ja loomad linnas – räägitakse lemmikloomade pidamisele seatud nõudeist ning nende eiramisega kaasnevaist sanktsioonidest, ühe teemana on päevakorras ka linnud ja metsloomad linnas.

Kavas on ka konverentsil osalejate vahel auhindade loosimine ning projekti „Roheline õu“ viiest tegevusaastast kokkuvõtte tegemine ja tublimate autasustamine. Korterelamute õuealade korrastamise ja kaunistamise projektis kõige silmapaistvamalt osalenud korteriühistute autasustamisest on saanud elamumajanduskonverentsi lahutamatu osa. Konverentsi lõpetab vabas õhkkonnas arutelu kohvilauas, pakutakse pirukad, kohvi ja teed.

Lisaks ülelinnalistele elamumajanduskonverentsidele korraldavad linnaosade valitsused korteriühistute infopäevi. Linnaeelarvest toetatakse ka Eesti Üürnike Liidu tegevusi ning linna teenindusbüroo ruumes toimiva korteriühistute infopunkti ülalpidamist. Tallinn toetab ka valdkonnateemaliste foorumite läbiviimist ning aitab katta korteriühistute koolituskulusid.

Korteriühistute infopunkti tegevust on Tallinn toetanud üle kümne aasta. Infopunktis aitab MTÜ Eesti Korteriühistute Liit jurist kortermajade elanikke tasuta nõuga mitmesuguste küsimuste lahendamisel. Tegemist on väga nõutud teenusega – iga kuu pöördub infopunkti keskmiselt 120 isikut.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Adaur Grupp: korteritehingute kuukokkuvõte 08-2017

04.09.2017 Tõnu Toompark

Kokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv ja keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.

Andmed on toodud avaldamise kuupäeva seisuga ja võivad andmete täpsustumisel vähesel määral muutuda.