Tartu linnas tehti augustikuus 169 korteritehingut. Võrreldes juuliga tehti 1 tehing rohkem, kuid võrreldes 2016. aasta augustiga tehti 12% ehk 22 tehingu võrra vähem tehinguid. Augustis kujunes mediaankeskmiseks hinnaks 1 332 €/m2, mida oli võrreldes juuliga 1,1% võrra vähem, kuid võrreldes eelmise aasta sama kuuga siiski 4,3% rohkem. Augustis tehti Tartus korteritehinguid kokku 11,4 miljoni euro eest, mille juures keskmiseks tehinguhinnaks kujunes 68 000 eurot ja maksimaalseks tehinguhinnaks 208 000 eurot. Aasta baasil vähenes tehingute kogumaht 7,6% kuid keskmine tehinguhind kasvas 6,6% võrra. Võrreldes 2016. aasta augustiga esines nii tehingute arvu kui ka kogumahu langus muutliku tehinguaktiivsuse tõttu, kus varasema aasta augustis tehti ajutiselt mõnevõrra rohkem tehinguid järelturu varadega.
Aasta esimese kaheksa kuu jooksul tehti Tartu linnas 12 tehingut rohkem kui eelmine aasta samal perioodil, mis moodustas tehinguaktiivsuse kasvuks 1,1%. Mediaanhinna tase kasvas esimese kaheksa kuu jooksul aasta baasil 3,6% võrra. Aritmeetilise keskmise ruutmeetrihinna kasv püsis samaaegselt 3,3% juures, millest tulenevalt on korteriturul jätkuvalt aset leidnud terviklik hinnakasv. Enim on kasvanud 3-toaliste korteritega tehtud tehingute arv, seda ennekõike Annelinna linnaosas. Vähenenud on 1-toaliste korteritega tehtud tehingute arv, kuid samaaegselt on mediaanhinna kasv olnud kiireim 1- ja 2-toaliste korterite osas.
Nõudlus 3-toaliste osas on küll oluliselt kasvanud, kuid ligi 25%lise 3-toaliste korterite tehingute arvu kasvu juures ei ole hinnatase Tartu linnas tervikuna siiski kasvanud. Stabiilset 3-toaliste hinnataset põhjendab ennekõike tehtud tehingute struktuur, mille juures aga ainuüksi Annelinna näitel on aasta baasil 3-toaliste mediaanhind kasvanud ligi 11%. Rohkematoaliste osas kasvanud nõudlust kirjeldab osaliselt muutunud ostjaskond, kus suuremaid tüüpkortereid on ostma asunud aina enam 25-35-aastaseid üüriturult omanditurule siirdujaid tänasest demograafilisest situatsioonist tulenevalt.
Võrreldes aastataguse ajaga on aasta esimese kaheksa kuu vältel ehituslikult uuemate ja vanemate korterite hinnaerinevus kiirelt alanenud, mis tuleneb ennekõike järelturu korterite kiiremast hinnakasvust sarnaselt Tallinna linnale. Perioodil 1940-1990 ehitatud korterelamutes paiknevate korterite kaalutud mediaankeskmine hind kasvas aasta baasil 7,5%, mille juures aga perioodil 2001-2017 ehitatud korterite hinnatase kasvas ainuüksi 2,2%. Erinevalt Tallinna linnast on siiski ehituslikult uuemate ja vanemate korterite vaheline hinnaerinevus veel Tartus võrdlemisi ratsionaalse erinevusega, mis soodustab nii uute kui ka järelturu korterite segmentide edasist tasakaalukat kasvutrendi.
Uut kodu soetades või olemasolevat rekonstrueerides tasub mõelda selle energiatõhususe peale. Energiatõhus eluase on säästlikum rahakotile ning selliselt maja kordategemise või ostmise investeering tulusam ja tulevikukindel. Kindlasti seisavad paljud küsimuste ees, kas osta uus eluase ja kui siis, mille põhjal valik teha või kuidas muuta olemasolev elamu energiatõhusamaks.
Eesti Euroopa eesistumise raames Rakverre IX Balti elamumajanduse konverentsile kogunenud elamumajanduse organisatsioonid Eestist, Lätist, Leedust ja Ukrainast võtsid vastu Rakvere deklaratsiooni. Deklaratsioonis rõhutatakse olemasoleva elamufondi säilitamise ja kaasajastamise vajalikkust ning vastava riikliku toetuse olulisust.
Augustis müüdi Tallinnas 868 korterit, mis on 26% rohkem kui juulis, samal ajal tõusis keskmine ruutmeetri hind 8,5 protsenti 1777 euroni, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvarafirmasid 1Partner Maa-ameti statistikat.
Volikogu kehtestas Tartu uue üldplaneeringu, mis kujundab linna arengut lähemal paarikümnel aastal.
Sel laupäeval, 16. septembril kell 11.00 – 15.00 toimub eksklusiivse kortermaja Meerhof 2.0 avatud uste päev. Meerhof 2.0 on Metro Capital OÜ poolt Lauluväljaku kõrvale, mere äärde arendatav luksukortermajade kompleks, kus on tipptasemel ehituskvaliteet, luksuslik arhitektuur ja mille hoovis asuvad privaatsed tennise- ja golfiväljakud. Meerhof 2.0 kuulub Eesti kvaliteetseimate ja innovaatilisemate uusarenduste hulka. Täiusliku lõpptulemuse saavutamiseks kaasati projekteerimismeeskonda akustikud, energiatõhususe eksperdid ja isegi feng shui asjatundjad tõi esile Metro Capitali partner Ain Kivisaar.
Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi järgi kasvab Eesti majandus tänavu ligikaudu 4,3 protsenti ja 2018. aastal 3,3 protsenti.
Tallinna uute korterite aktiivne arendamine kasvatab konkurentsi kinnisvaramüüjate vahel. Valusamalt hakkab korteripakkumise suurenemine mõjutama teisese ehk vanemate korterite pakkujaid. Seetõttu tasub vanema korteri müüki plaanivatel inimestel müügiotsusega kiirustada, soovitas Baltic Sotheby’s International Realty arendusjuht Helbe Ruben.
Suurimaks arendustegevuse pärssijaks on kiirelt kasvavad ehitushinnad, mis muudab Tallinna ja Tartu mõjusfäärist väljaspool arendamine mõttetuks.
The housing affordability index (HAI) increased to 159.9 in Tallinn, 183.5 in Riga, and 129.4 in Vilnius.
Kui augustis kirjutati-räägiti kinnisvaraturu kukkumisest, siis selle kuu alguses on pealkirjadeks jälle uus hinnarekord.
Merkol on valminud Tartu mnt 52 elamukvartal, mis koosneb viiest eluhoonest, nendevahelisest sisehoovist ja kogu elamukompleksi ühendavast maa-alusest parklast. 185 korterist on omaniku leidnud üle 80% korteritest, millest enamik on ka ostjatele üle antud. Merkol on täna Tallinnas ehituses üle 400 korteri Noblessneris ja Paepargis ning arendusfaasis 300 korteriga projekt Haaberstis ning kokku ligikaudu 3000 korteriga projektid kesklinnas ja Maarjamäel.
Tallinna linnavalitsus otsustas esitada linnavolikogule kehtestamiseks Tallinna linnahalli ja lähiala detailplaneeringu.
