Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Pro Kapital: Teade vahetusvõlakirjade lunastustähtaja pikendamisest

15.08.2017 Tõnu Toompark

AS Pro Kapital Grupp teatab, et on pikendanud 1 081 076 „Pro Kapital Grupp vahetusvõlakiri PKG1 23.08.2013“ vahetusvõlakirja (edaspidi nimetatud kui vahetusvõlakirjad PKG1) lunastustähtaega 2 aasta võrra ja uueks lunastustähtajaks on 13.08.2019 (edaspidi nimetatud kui lunastuspäev). AS Pro Kapital Grupp lunastab 83 731 PKG1 vahetusvõlakirja väljalaskehinnas 234 446,8 EUR.

AS Pro Kapital Grupp on 14.08.2017 esitanud Eesti Väärtpaberite Keskregistrile taotluse vahetusvõlakirjade PKG1 lunastustähtaja ja emissiooni mahu muutmiseks.

Kokku pikendati vahetusvõlakirju väljalaskehinnas 3 027 012,8 EUR ja lunastatakse vahetusvõlakirju väljalaskehinnas 234 446,8 EUR.

Vahetusvõlakirjad kannavad intressi 7% kalendriaastas ja annavad vahetusvõlakirja omanikule õiguse vahetada ühe vahetusvõlakirja ühe AS Pro Kapital Grupp aktsia vastu. Iga vahetusvõlakirja väljalaskehind on 2,80 eurot vahetusvõlakirja kohta.

AS Pro Kapital Grupp aktsiate märkimiseks ja võlakirjade vahetamiseks nende vastu peab võlakirjaomanik esitama ettevõttele taotluse vähemalt 10 (kümme) tööpäeva enne vahetuspäeva. Vahetuspäevaks on ükskõik milline tööpäev (iga päev, mis ei ole (a) laupäev, (b) pühapäev, (c) Eesti rahvuspüha, (d) riigipüha või (e) muu päev, mil Eesti väärtpaberite keskregistri (EVK) pidaja ei registreeri EVK-s väärtpabereid) kuni võlakirja kehtivuse viimase päevani ehk lunastuspäevani.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Merko sõlmis ehituslepingu Hiina Rahvavabariigi Suursaatkonna laienduseks Tallinnas

15.08.2017 Tõnu Toompark

14. augustil 2017 sõlmiti AS Merko Ehitus kontserni kuuluva AS Merko Ehitus Eesti ja Hiina Rahvavabariigi Suursaatkonna vahel ehitusleping suursaatkonna residentsi renoveerimiseks ja personali elamute ehitamiseks aadressil Narva mnt. 108, Tallinn.

Lepingu maksumus on ligikaudu 6 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Ehitustööde valmimise tähtaeg on september 2018.

AS Merko Ehitus Eesti (www.merko.ee) on Eesti juhtiv ehitusettevõte, mis teostab üld-, insener-, elektri, teede- ning elamuehituse töid.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Nordecon ehitab Kiievi Unit City tehnoparki 7-korruselise büroohoone

15.08.2017 Tõnu Toompark

Nordecon AS’i Ukrainas registreeritud tütarettevõte Eurocon Ukraine TOV ning Kyiv Standartbud TOV sõlmisid lepingu 7-korruselise büroohoone ehitamiseks Kiievi Unit City tehnoparki. Ehitus valmib järgmise aasta juunis. Lepingu maksumus on koos käibemaksuga 3,4 miljonit eurot.

„Sõlmisime lepingu büroohoone ehitamiseks Unit City tehnoparki Kiievis Shevchenkivskyi piirkonnas,“ ütles Nordecon ASi juhatuse liige Priit Luman. „Nordecon ehitab rajatavas tehnopargis maja aadressil Simii Khokhlovykh 8 – sellest tuleb 7-korruseline büroohoone, mis hakkab valmides vastama LEED kuldsertifikaadi nõuetele. See tähendab, et maja hakkab vastama rangetele keskkonnasäästlikkuse, energiakasutuse ja sisekliima nõuetele. Majas on valmides kokku pinda 6185 m2. Varasemalt on Nordecon rajanud LEED kuldsertifikaadi nõuetele vastava büroohoone Tallinnasse Ülemiste City linnakusse ning on ehitamas teist samadele nõuetele vastavat 13-korruselist büroohoonet samasse linnakusse.“

„Unit City ambitsioon on luua midagi Google’i, Apple’i või Silicon Valley linnakute sarnast – 25 hektarile rajatakse Kiievi esimene innovatsioonilinnak, kuhu plaanitakse koondada innovaatilisi
ettevõtteid, iduettevõtteid, riigiasutusi jne. On meeldiv tõdeda, et arendaja on valinud Nordeconi Ukraina tütarettevõtte sellise suure projekti loomisel partneriks,“ rääkis Priit Luman.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas, Soomes ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2016. aasta konsolideeritud müügitulu oli 183 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 740 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Koolitus “Lühiajaline üürimine – kas hobi või äri?” toimub 02/11/2017

15.08.2017 Margot Toompark

02/11/2017 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Lühiajaline üürimine – kas hobi või äri?”. Koolituse eesmärk on anda osalejatele teadmisi ja nõuandeid kuidas toimetada oma kinnisvaraga, kui soovitakse tegeleda lühiajalise üürileandmisega.

Koolitus on suunatud:

eraisikutele, keda huvitab lühiajaline kinnisvara üürile andmine ning soovivad teada sellega kaasnevaid riske ja võimalusi;
inimestele, kes plaanivad soetada eluruumi selle lühiajaliseks üürile andmiseks;
investoritele, kes soovivad oma investeeringuid teha kinnisvarasse;
kõigile, keda kõnetab lühiajalise üürimise teema.

Koolitus annab Sulle:

põhjalikud teadmised lühiajalise üürimise õiguslikust regulatsioonist;
praktiliste näidete baasil saab ülevaate lühiajalise üürimise riskidest;
ülevaate võimalustest, kuidas korraldada lühiajalist üürileandmist;
praktilised nõuanded praktikutelt;
soovitused ja nõuanded lühiajalise üüriäriga alustamiseks.

“Lühiajaline üürimine – kas hobi või äri?” toimub 02/11/2017 kell 13.00-17.45 Tallinna kesklinnas. Lektorid on Goodson & Red OÜ asutaja ja juht Neeme Liivlaid, advokaadibüroo Primus vandeadvokaat Maret Hallikma, Booking.com esindaja Eestis Tõnis Room ning praktik ja kinnisvarainsvestor Edvard Rootamm.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Swedbank: Lack of labour a growing concern

15.08.2017 Tõnu Toompark

The labour market remained tight.
The unemployment rate increased due to a reform.

In the second quarter of 2017, the unemployment rate was 7.0%, the employment rate 66.9% and the labour force participation rate 72% in Estonia. The labour force participation rate reached its highest level in 20 years. The participation rate is on the rise due to the tight labour market and the work ability reform that motivates people with disabilities to look for a job.

The rate of job vacancies, i.e., the share of job vacancies in the total number of jobs, increased to 2.0% in the first quarter. A shortage of labour is the most important factor restricting business for a quarter of manufacturing and service companies and for a half of construction companies. Therefore, wage pressures will persist.

Employment remained around the same level as last year (-0.5%, over the year) in the second quarter. The number of employees decreased in the public sector and agriculture, while remained at last year’s level in the manufacturing industry. We expect employment to increase again in the second half of this year as demand has strengthened in the export and domestic markets.

The unemployment rate grew as expected (7.0% in the second quarter). The registered unemployment rate of 4.7% was also higher than last year. The work ability reform gradually moves the disabled from the inactive into the unemployed category in labour statistics. At the same time, the number of the unemployed not affected by the reform has decreased.

Statistika: Tallinna korteritehingute arv ja hinnad jätkavad tõusu

15.08.2017 Tõnu Toompark

Tallinna kortertehingute arv oli 2017 II kvartalis maa-ameti andmetel 2293. Aastaga suurenes tehingute arv tagasihoidliku 1,4% võrra.

Tehingute sisusse süüvides näeme, et väga stabiilsena püsib tehingute arv korteritega, mille esmakasutusaasta jääb 2010. aastast varasemaks. Turu kasv suureneb peaasjalikult uute korterite arvelt ja korterite arvelt, millel esmakasutusaasta puudub. Viimaste näol on valdavalt tegemist uute eluruumidega, millele arendaja ei ole veel jõudnud kasutusluba hankida.

Korterite hinnad kerkivad üsna stabiilselt. Tallinna 2017 II kvartali korteritehingute keskmine hind oli 1678 €/m². Aastaga on tehingute keskmine hind kasvanud 6,3%.

Hinnatõusu juures tasub aga tähelepanu pöörata just uute korterite proportsiooni suurenemisele. See kergitab keskmist tehingute hinda rohkem, kui kasvab kinnisvara väärtus. Vaadates hindade muutust korterite esmakasutusaasta alusel võime öelda, et korterite väärtus kerkib aasta baasil 3-6%. Seda võib suure palgatõusu tingimustes pidada pigem mõõdukaks kinnisvara kallinemiseks.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Eesti Pank: Ka teises kvartalis valitses suur nõudlus töökäte järele

14.08.2017 Orsolya Soosaar

Olukord tööturul püsis teises kvartalis hea
Ettevõtete hõiveootused paranesid ja tööjõupuudust tunnetati teravamalt
Töötuse määr kasvas 7%ni
Tööjõu tootlikkuse kasv kiirenes

Tööjõu-uuringu järgi kahanes Eestis 2017. aasta teises kvartalis tööga hõivatute arv 0,5% ja tööpuuduse määr suurenes 0,5 protsendipunkti võrra 7%ni. Tavapärase statistilise kõikumisega võrreldes ei ole muutus suur, mistõttu võib öelda, et tööturu olukord püsis teises kvartalis hea.

Tööga hõivatute osakaal tööealiste inimeste hulgas oli 66,9% ning enamik andmeallikaid näitab suurt nõudlust töökäte järele. Maksu- ja tolliameti registriandmete järgi kasvas teises kvartalis deklareeritud palgatulu saajate arv tänu erasektorile 0,9%. Konjunktuuriinstituudi kindlustundeuuringu andmed näitasid ettevõtete hõiveootuste paranemist ning üha suurem osa küsitletud ettevõtetest peavad tööjõupuudust tootmist piiravaks teguriks. Eriti hoogsalt on hõiveootused kasvanud ja ka tööjõu piirangu tunnetamine suurenenud ehitussektoris. Ka majapidamised muutusid optimistlikumaks – tööpuuduse kasvu kartus on 2017. aasta jooksul kiiresti vähenenud.

Töötuse määr oli statistikaameti andmetel 7%, mis on eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes 0,5 protsendipunkti võrra kõrgem. Kuigi tervise tõttu oli tööturult eemal ligikaudu samapalju inimesi kui aasta varem, peegeldab töötuse määra suurenemine tõenäoliselt töövõimereformi mõju. Töötukassa andmete kohaselt läheneb vähenenud töövõimega registreeritud töötute arv 10 000-le ning edaspidi on oodata selle arvu suurenemist. Andmetest nähtub, et töö leidis 2017. aastal igas kuus ligikaudu 7% kuu jooksul arvel olnud vähenenud töövõimega inimestest. Töö leidmise määr on ootuspäraselt mõnevõrra madalam kui täieliku töövõimega inimeste puhul, mis oli 12%. Paraku lahkub ligikaudu 7% töötukassa registrist omal tahtel või kustutatakse tingimuste mittetäitmise tõttu. Kuna sellega kaasneb ka töövõimetoetusest ilma jäämine, tuleks analüüsida selliste otsuste tagamaid ja inimeste edasist toimetulekut.

Tööjõu tootlikkus on nüüdseks juba aasta jagu kasvanud ning teises kvartalis hoogustus kasv tööstustoodangu- ja ekspordiandmete põhjal veelgi. Tõhusam töökorraldus lubab ettevõtetel kasumlikkust parandada ka juhul, kui jätkub senine kiire palgakasv.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Nõustamine üüriinvestoritele

14.08.2017 Tõnu Toompark

Oled üürileandja, aga teadmistest-oskustest-kogemustest jääb puudu? Või tahaksid nõuannet, kuidas üüriäris efektiivne olla? Või soovid lihtsalt teist arvamust enda oma kõrvale?

Koondan infot kinnisvaraturu ja seal toimuva kohta. Oman ise üürileandja kogemust, olen käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” kaasautor. Annan nõu ja jagan oma kogemust suuremas ja väiksemas seltskonnas.

Kui tunned, et sellest teadmisest ja kogemusest võiks sulle kasu olla, anna teada.

Tõnu Toompark
Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@toompark.ee
www.adaur.ee / www.kinnisvarakool.ee

Eesti Pank: 2017. aasta juunis püsis Eesti välismajanduslik aktiivsus suur

14.08.2017 Eesti Pank

Kiirhinnangu1 põhjal oli Eesti maksebilansi jooksevkonto 2017. aasta juunis 67 miljoni euroga plussis. Kaupade ja teenuste konto ülejääk oli 104 miljonit eurot, mida oli 11 miljoni euro võrra rohkem kui aasta tagasi. Suurenes nii kaupade kui ka teenuste maht.

Kaubaeksport kasvas 8% ja ‑import 6% – tänu sellele vähenes kaupade konto puudujääk aasta võrdluses 8 miljoni euro võrra ja oli 81 miljonit eurot. Teenuste eksport kasvas 5% ja import 6%; teenuste konto ülejääk suurenes 4 miljoni euro võrra ja ulatus 185 miljoni euroni. Investeerimistulude ja jooksevülekannete ehk esmase ning teisese tulu netoväljavool kokku suurenes 16 miljoni euro võrra ja oli 37 miljonit eurot.

Jooksev- ja kapitalikonto kokku olid 85 miljoni euro suuruses ülejäägis. See tähendab, et Eesti majandus oli muu maailma suhtes endiselt netolaenuandja ehk riigi majandussektorid paigutasid välismaale rohkem finantsvarasid, kui sealt kaasasid.

1 Kui kvartali maksebilanss koostatakse esindusliku kombineeritud algallikate süsteemi põhjal (sh äriühingute küsitlused), siis kuu maksebilanss koostatakse märksa väiksema andmebaasi alusel. Kuigi aruandekuu kohta kasutatakse võimalikult palju olemasolevat teavet (rahvusvaheliste maksete aruanded ja administratiivsed andmeallikad), on hinnangute osa suur. Kuu maksebilanssi nimetatakse seetõttu kiirhinnanguks. Pärast kvartali maksebilansi koostamist korrigeeritakse ka kuu maksebilanssi. Vaata maksebilansi kiirhinnangu koostamise põhimõtteid täpsemalt siit.

Eesti Pank avaldab maksebilansi kiirhinnangu kord kuus üle-eelmise kuu kohta. 2017. aasta teise kvartali maksebilansi avaldab Eesti Pank 7. septembril 2017.

Statistikateade antakse välja koos Eesti Panga statistikaandmete avaldamisega. Teade on majanduspoliitilistest avaldustest sõltumatu ja esitatakse nendest eraldi.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Statistikaamet: Tööjõus osalemise määr viimase 20 aasta kõrgeim

14.08.2017 Statistikaamet

Töötuse määr oli 2017. aasta II kvartalis 7%, tööhõive määr 66,9% ja tööjõus osalemise määr 72%, teatab Statistikaamet. Võrreldes 2016. aasta II kvartaliga jäi tööhõive määr samale tasemele, tööjõus osalemise määr oli viimase 20 aasta kõrgeim.

Võrreldes eelmise aasta II kvartaliga jätkub tööealiste inimeste arvu aeglane vähenemine, kuid tööturul aktiivsete inimeste arv (hõivatute ja töötute summa) on jäänud samaks (702 000). Hõivatute arv kahanes 3500 inimese võrra ja mitteaktiivsete arv 6200 inimese võrra, olles 2017. aasta II kvartalis hinnanguliselt vastavalt 653 500 ja 274 000.

Tööjõus osalemise määr kasvas II kvartalis peamiselt töötute lisandumise tõttu, mille üheks põhjuseks saab pidada seni mitteaktiivsete inimeste aktiveerumist. Töövõimereformi tulemusel on viimasel paaril aastal vähenenud haiguse või vigastuse tõttu mitteaktiivne olemine. Võrreldes 2017. aasta I kvartaliga oli II kvartalis haiguse või vigastuse tõttu mitteaktiivseid 5700 võrra vähem. Viimase kümne aasta jooksul on järjest vähenenud tööturult õpingute tõttu eemal olijate arv. Siin mängib rolli pigem kasvav soov õpingute ajal töötada või töötamise kõrvalt õppida, mitte aga õppijate osatähtsuse vähenemine. Viimase 20 aasta kõrgeimas tööjõus osalemise määras on oma osa ka vanemaealiste (50–74-aastased) mitteaktiivsuse jätkuval vähenemisel. Vanemaealiste tööjõus osalemise määr oli 60,7% ja töötuse määr 5,1%.

Võrreldes 2017. aasta I kvartaliga, mil töötute arv oli suhteliselt väike, lisandus II kvartalis 10 600 töötut. Aastataguse ajaga võrreldes on muutus väiksem – töötute arv suurenes 3700 inimese võrra, jõudes 49 000ni, mis on vähem kui näiteks 2016. aasta III kvartalis. Töötuse määr oli tänavu I kvartalis 5,6%, II kvartalis 7% ja eelmise aasta II kvartalis 6,5%. Eestlaste töötuse määr oli 2017. aasta II kvartalis 5% ning mitte-eestlastel 11%.

Kõige kõrgem tööhõive määr oli ootuspäraselt 25–49-aastaste meeste seas (88%). See on üks protsendipunkt vähem kui 2016. aasta II kvartalis. Samas vanuses naiste tööhõive määra tõus jäi alla ühe protsendipunkti ja oli 2017. aasta II kvartalis 77,3%.

Põhitöökohal täis- ja osaajaga töötamise osatähtsus ning vaeghõive osatähtsus on aastaga muutunud alla 0,5 protsendipunkti. Osaajaga töötajaid, kes sooviksid töötada praegusest rohkem (vaeghõivatuid), oli 2017. aasta II kvartalis 5000.

Kokkuvõtteks saab öelda, et tööturu näitajates oli väikeseid kõikumisi, kuid mitte midagi ebaharilikku ja 2017. aasta II kvartal suuri muutusi ei toonud.

Töötuse määr on töötute osatähtsus tööjõus (tööjõud on hõivatute ja töötute summa). Tööhõive määr on tööga hõivatute osatähtsus 15–74-aastases rahvastikus. Tööjõus osalemise määr on tööjõu osatähtsus 15–74-aastases rahvastikus. Hinnangud põhinevad tööjõu-uuringu andmetel.

Statistikaamet korraldab tööjõu-uuringut 1995. aastast. Igas kvartalis osaleb selles 5000 inimest. Tööjõu-uuringut korraldavad statistikaorganisatsioonid ühtlustatud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides. Eestis on uuringu avaliku huvi peamine esindaja Sotsiaalministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Elu korteriühistus: Eelmise korteriomaniku võlgnevus

14.08.2017 Kätri Sarapuu

Ostsin just korteri, kuid nüüd tuleb välja, et korteriühistu nõuab eelmise omaniku kommunaalkulude võlgnevuse minult välja. Ma ei saa aru, miks ma pean tasuma kellegi teise võlgasid.

Küsimus: Kas selline asi on lubatud?

Vastus: Korteriühistuseaduse (edaspidi ka KÜS) § 5¹ sätestab korteriühistu liikme õiguste ja kohustuste ülemineku põhimõtte korteriomandi võõrandamisel või pärimisel. Nimelt korteriühistu olemasolul lähevad korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi võõrandajale või pärandajale kuuluvad korteriühistu liikmete õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest. KÜS § 7 lg 3 kohaselt on korteriomandi omandaja korteriomandi võõrandamisel või pärimisel kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest.

KÜS § 7 lg 3 loob korteriomandi võõrandaja ja omandaja solidaarse kohustuse ehk korteriühistu võib nõuda korteriomandi võõrandamise korral võõrandaja tasumata jäänud maksete tasumist nii võõrandajalt kui ka omandajalt. Sätte eesmärgiks on lihtsustada korteriühistu nõude maksmapanekut olukorras, kus korteriomandi omanik on vahetunud, sätte eesmärk ei ole vabastada korteriomandi võõrandajat tema omanikuks oleku ajal tekkinud võlgnevuse tasumisest (RKL 3-2-1-48-11, p 12).

Võlaõigusseaduse § 65 lg 2 järgi tekib solidaarkohustus ka juhul, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra. Nimetatud säte sätestab, et võlgnevuse võib korteriühistu nõuda välja nii korteri võõrandajalt kui ka korteri omandajalt. Korteriomanik, kes on korteriühistu liige, on kohustatud täitma KÜS § 13 lg 4 järgi korteriühistu otsuseid elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta. Seega korteriühistu saab nõuda korteriomandi omandajalt korteri võõrandaja võlga.

Kätri Sarapuu, jurist

Käsiraamat korteriühistute liikmetele ja juristidele

2018. aastast kehtib uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis tekitab seaduse jõuga ühistud korterelamutesse, kus neid veel ei ole. Samuti muudab uus seadus osaliselt ühistu ja korteriomanike vahelisi suhteid.

Milles täpselt muudatused seisnevad ja kuidas nendeks valmistuda leiabki äsjailmunud käsiraamatust “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“.

Käsiraamatu leiad Kinnisvarakooli e-raamatupoest või suurematest raamatupoodidest üle Eesti.

Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus

Arco Vara: Juulis jätkus Tallinna linnas tehinguaktiivsuse kasvu aeglustumine

14.08.2017 Mihkel Eliste

Tallinna linnas tehti juulis 689 korteritehingut. Võrreldes juuniga langes tehingute arv 54 tehingu ehk 7,3% võrra. Võrreldes eelmise aasta juuliga langes tehinguaktiivsus aga 5,5% ehk 40 tehingu võrra. Sarnaselt möödunud kuudele jätkus Tallinna linnas turuaktiivsuse stabiliseerumine.

Tüüpkorterite turusegmendi aktiivsus oli juulis sarnane nagu aastatagusel perioodil, mille juures tehingute arvu kasv on valdavalt peatunud. Juulis kasvas korteritehingute arv võrreldes eelmise aasta sama kuuga ainuüksi Mustamäel (+75% ehk 75 tehingut) ja Pirital (+18% ehk 3 tehingut) kuid langes kõikides teistes linnaosades, sealjuures absoluutnumbrites enim Põhja-Tallinnas ja Kesklinnas.

Laialdasemad tehingute arvu muutused on jäädavalt tulenevad uute korteritega tehtud tehingutest, kus juulis tehti uute korteritega tavapärasest enam tehinguid Mustamäel kuid seni aktiivseima ehitusaktiivsusega linnaosades nagu Kesklinn ja Põhja-Tallinn võis märgata mõningast tehingu-aktiivsuse langust. Põhja-Tallinnas langes tehingute arv võrreldes aastataguse ajaga 51 tehingu ehk 30% võrra ning Kesklinnas 27 tehingu ehk 19% võrra. Tehinguaktiivsuse alanemist soodustab suvisel perioodil ennekõike asjaolu, et mitmed notarid, kinnisvara hindajad kui ka laenuhaldurid on puhkusel, mille tulemusena varade müügiperioodid on ajutiselt pikenemas. Teisalt, nõudlus Tallinna linna ja selle lähipiirkondade turul on stabiliseerumas, mistõttu laialdase pakkumise hulga kõrval on kõrgetest hinnatasemetest tulenevalt muutunud ostjad aina valivamaks.

Juulikuus tehtud korteritehingute keskmiseks mediaanhinnaks kujunes Tallinnas 1 639 €/m2. Võrreldes juuniga leidis aset 2,6%line hinnakasv ning võrreldes aastataguse ajaga kasvas mediaanhind 4,1%. Võrreldes 2016. aasta sama kuuga kasvas hinnatase peamiselt piirkondades, kus tehti enim tehinguid uute korteritega ehk Mustamäel (+20%), Lasnamäel (+8,4%) ja Pirital (+8,3%). Kuni 2% kasvas mediaanhind aasta lõikes Põhja-Tallinnas (+2,0%), Kristiines (+1,0%) ja Kesklinnas (+0,4%). Hinnatase langes aga samaaegselt Nõmmel (-4,0%) ja Haaberstis (-4,0%). Hinnalangus tulenes ennekõike uute korteritega tehtud tehingute vähenemisest võrreldes eelmise aasta sama kuuga, mille taustal kogu Tallinna linna tehingute koguväärtus langes juulis 7,1% ja keskmise korteritehingu hind 1,7%.

Tüüpkorterite turg on paralleelselt püsinud oluliselt stabiilsem, mille juures on lühiajalisele statistikale tuginevalt peatunud uute ja vanemate korterite hinnaerinevuse vähenemine. Peamistes tüüpkorterite piirkondades nagu Mustamäe ja Lasnamäe püsis juulis ehitusaasta põhjal vaadatuna aastane hinnakasv 3-4% juures. Tüüpkorterite mediaanhind oli juulis aasta baasil Tallinnas tervikuna kasvanud 4,7%, ehituslikult uuemate korterite mediaanhind 5,4% kuid täiesti uute korterite mediaanhind kasvas samaaegselt kõigest 0,7%. Laialdane uute korterite pakkumise hulk ning sellest tulenev arendajate vaheline konkurents on jätkuvalt soodustamas olukorda, kus vanemate korterite aastane hinnakasv Tallinnas tervikuna püsib mõnevõrra kiirem.

Ehitusaktiivsus püsib Tallinna linnas jätkuvalt kõrge

Uute korteritega tehtud tehingute osakaal ei ole enam igakuiselt märgatavalt suurenenud, mistõttu varasemaid laialdasi muutusi kogu Tallinna linna statistikas tervikuna nii tehingute arvus kui ka tehingute koguväärtuses ei ole esinenud. Alates aasta algusest on uute korteritega tehtud tehingute osakaal püsinud kogu tehingute arvust 19-34% vahemikus, mille juures osakaal oli madalaim aprillis ja kõrgeim märtsis. Absoluutnumbrites on käesoleval aastal igakuiselt müüdud ligikaudu 195 uut korterit, mida on keskmiselt 41 tk enam kui möödunud aasta samal perioodil. Samaaegselt on kaalutud keskmine uute korterite osakaal olnud 2016. aasta I pooles 21% ning 2017. aastal 26%, mille juures on uute korteritega tehtud tehingute arv aasta baasil kasvanud 26%. Nii aasta teises pooles kui ka järgnevatel perioodidel on tõenäoliselt oodata uute korterite osakaalu mõningast kasvamist kogu tehingute arvus, sest tüüpkorterite turusegmendi osas ei ole enam oodata märgatavat aktiivsuse kasvu kuid uusi kortereid lisandub järjest nii kasutusse kui pakkumisse.

Uute korterite laojääk on viimati püsinud alla ühe aastase müügimahu, kuid nii aasta teises pooles kui ka järgnevatel perioodidel on oodata hulgaliselt uute projektide valmimist, mis asuvad praegust stabiilset turu olukorda taas tõenäoliselt ajutiselt olulisemal määral kujundama. Uute projektide ehitamise ja ühtlasi lõpetamise aegselt on oodata nii pakkumiste arvu kasvamist kui ka statistiliste keskmiste hinnatasemete ja koguväärtuse tavapärasest kõrgemat volatiilsust. 2016. aasta II pooles alanema asunud ehitusaktiivsus on 2017. aasta I pooles taas kiirelt kasvule pöördunud, mille jooksul on uute korterite ehitamiseks väljastatud ehituslube ligi 2050 korteri ehitamiseks. Samaaegselt on aasta esimese seitsme kuuga ehitustegevusega alustamisest teavitatud ligi 1700 korteri osas, mida on mõnevõrra enam kui 2016. aastal kokku. Olukorras, kus tehinguaktiivsuse kui ka hinnataseme kasv on taandumas mõõdukale tasemele kuid uute korterite pakkumiste arv on suurenemas, on ennekõike oodata uusarenduste osas seniste müügiperioodide ajalist pikenemist.

Arendajate põhiliseks optimismi aluseks on ennekõike Tallinna linna iga-aastane kasvav elanikkond ning vajadus nõukogudeaegset elamufondi uuendada. Vaadates aga Eesti elanikkonna siirdumist Harjumaale ja Tallinnasse, on elanike lahkumist märgata tänasel hetkel aga peamiselt mahajäänumates piirkondades, kust pealinna on siirdumas lisaks nooremapoolsele elanikkonnale pigem madala ostujõuga inimesed. Elujõulisemates Eesti väikelinnades ning maakonnakeskustes on elanikkonna väljavool suures osas peatunud. Ühelt poolt on tegemist asjaoluga, et majanduslik heaolu on üleriigiliselt kasvanud ning vajadus kodukohast lahkuda on taandunud. Teisalt suurem osa Tallinnasse elama asuda soovivatest kinnisvara ostuks võimelistest tarbijatest on seda möödunud perioodide jooksul juba teinud. Käesoleval aastal on igakuiselt Tallinna elanike arv kasvanud keskmiselt 230 inimese võrra kuus, mida on ligi 1% vähem kui möödunud aastal. Augustis on oodata elanike arvu tavapärasest kiiremat kasvamist, mis tuleneb ennekõike nooremapoolse elanikkonna lisandumisest. Perspektiivis on demograafilistest teguritest tulenevalt alanemas nii nooremapoolse elanikkonna osakaal kui ka sellest tulenev rahvaarvu sarnases tempos kasvamine Tallinna linnas.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Riigikohtu praktika: Korteri kaasomandi lõpetamine

14.08.2017 Tõnu Toompark

Kui kaasomanikud esitavad hagi kaasomandi lõpetamiseks, peab kohus kaasomandi ühel seaduses ette nähtud viisil lõpetama. Antud juhul sooviti lõpetada korteriomandi kaasomandit selle müümisega avalikul enampakkumisel jagades tulu võrdsetes osades kaasomanike vahel.

Korteriomand oli aga koormatud hüpoteegiga, mis vähendanuks oluliselt korteriomandi hinda. Samas selgitas kohus, et kui ülejäänud seadusejärgsed kaasomandi lõpetamise võimalused ei kaitse kaasomanike huve rohkem, tuleb otsustada enampakkumise kasuks.

Avalikku enampakkumist on võimalik korraldada nii, et hüpoteegipidajale tasutakse laen müügist saadud tulu arvelt, millisel juhul saab hüpoteegi kustutada. Sellisel juhul on eelduslikult võimalik müüa kinnisasja parema hinnaga, sest asi on koormatistest vaba.

Kohus rõhutas taas, et kaasomandi lõpetamisel selliselt, et kinnisasi jääb ühele omanikule, tuleb teisele omanikule maksta omandiõiguse kaotamise eest täielik rahaline hüvitis. Hüvitise suuruse arvutamisel tuleb lähtuda terve asja väärtusest. Samuti peab see kaasomanik, kellele asi jääb, sellega ka nõustuma. Ta peab olema ka võimeline teisele kaasomanikule hüvitist maksma. Kui see pole võimalik, ei saa ka kaasomandit nii lõpetada ning tuleb otsustada muude viiside kasuks, näiteks avalikul enampakkumisel müümise kaudu.

Pille Pettai, Rasmus Õisma

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Riigi Kinnisvara: RKAS nõukogu arutas poolaasta tulemusi ning juhatuse mehitamist

14.08.2017 Tõnu Toompark

Eile pealelõunal kogunes korralisele nõupidamisele Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) nõukogu ja juhatus, kus arutati ettevõtte esimese poolaasta tegevuste tulemusi ning juhatuse mehitamist. Lisaks olid arutlusel auditikomitee töökorraldus, kinnisasja koormamine ning ettevõtte kuvand.

RKAS investeeris esimesel poolaastal avaliku sektori asutuste töötingimuste parendamisse 31,1 miljonit eurot. Suurimatest arendusprojektidest rahastati uue Tallinna vangla ehitustöid 19,9 miljoni euroga ja uue Tallinna kohtuhoone ehitustöid 5,4 miljoni euroga. RKASi konsolideerimisgrupi 2017. majandusaasta esimese 6 kuu müügitulu oli 53,3 miljonit eurot. Ärikasumit teeniti 7,1 miljonit eurot ning puhaskasumit 5,7 miljonit eurot.

Aasta esimese poole tegemistele tagasi vaadates väärib esiletõstmist Terviseameti uue büroo- ja laborihoone valmimine Tallinnas. Samuti Euroopa Liidu IT-agentuuri peahoone ning Tallinna Euroopa Kooli projekteerimis- ja ehitustöödega alustamine. Avaliku linnaruumi korrastamise ja arendamise seisukohast võib välja tuua Tallinna vesilennukite angaaride ja Patarei merekindluse vahelise ala ulatuslike korrastustöödega alustamist, mille käigus rekonstrueeritakse Vesilennuki tänav, mis pikendatakse kuni Kalaranna tänavani välja. Samuti Laagri gümnaasiumi ja spordihoone arhitektuurivõistluse läbiviimine, mille käigus leiti arhitektuurselt parim ja kasutusfunktsioonile sobivaim lahendus kavandatavale hoonele.

Ettevõtte juhatuse liige ning juhatuse esimehe kohusetäitja Tanel Tiits peab ettevõtte esimese poolaasta tulemusi headeks ja tänab meeskonda hea töö eest. „Suurimaks väljakutseks on osutunud ettevõtte uue strateegia juurutamine, RKASi teenuse ja toote kontseptsiooni uuendamine, suurendamaks klientide rahulolu,“ lisas Tiits.

RKASi juhatuse liige ja finantsjuht Piia Kallas tõi esile 48,5 miljoni euro suuruse mahuga võlakirjaemissiooni eduka läbiviimise, millest rahastatakse riigile olulisi kinnisvarainvesteeringuid. „Poolaasta kokkuvõttes on ettevõte püsinud seatud eesmärkide ja valitsussektori limiitide piires. Tuleviku vaates on hetkel töös teenuspakettide väljatöötamine, mis hakkavad finantstulemustele mõju avaldama alates tulevast aastast,“ lisas Kallas.

Ettevõtte senise juhatuse esimehe lahkumise järgselt on päevakorral RKASi juhatuse täiendava liikme küsimus ning nõukogu otsustas korraldada konkursi RKASi juhatuse esimehe leidmiseks. „Äriühing ei saa tõhusalt tegutseda ilma selguseta juhtimises ning ettevõtte jaoks parim selgub valides võimalike lahenduste vahel,“ põhjendas otsust koosolekut juhtinud nõukogu liige Sulev Luiga.

RKASi nõukogu on tänase seisuga neljaliikmeline: Marek Pohla, Sulev Luiga, Tarmo Porgand ja Tõnu Toompark ning ootab täiskoosseisu jõudmiseks vähemalt ühe täiendava liikme nimetamist.

Nõukogu toetavasse auditikomiteesse kuuluvad Guido Viik (esimees), Aet Tammeleht, Taavi Saat ning Tarmo Porgand nõukogu esindajana.

RKAS on riigi funktsioonide täitmiseks ja avaliku teenuse osutamiseks vajaliku kinnisvara arendamisel, haldamisel ja korrashoidmisel valitsusele ning riigiasutustele peamine partner ja kompetentsikeskus. Ettevõte opereerib igapäevaselt 950 kinnistuga, mille kogupind ületab 10 miljonit ruutmeetrit. RKASi viimase majandusaasta bilansimaht oli 508,9 miljonit eurot ning realiseerimise müügitulu oli 90,2 miljonit eurot. RKAS annab tööd enam kui 250 inimesele üle Eesti.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Pindi Kinnisvara: Pindi Indeks kolinal langust ei kuuluta

11.08.2017 Tõnu Toompark

17 suurema linna tehinguid koondav Pindi Indeks tõusis juulis 0,4% võrra, tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks oli 1282 eurot ruutmeetri kohta. Juunis oli antud suurus korrigeeritud andmetel 1278 €/m².

Kui 2017. aasta juunis tehti indeksilinnades 1246 korteriomandi tehingut, siis juulis langes tehingute arv 1157-le. Võrdluseks – 2016. aasta juulis tehti indeksilinnades 1149 korteriomandi tehingut.

Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman ütles, et nii tehingute arv kui hinnatase on olnud stabiilne juba teist aastat järjest ning sellest tulenevalt on hindade kolinal kukkumisega hirmutamised asjakohatud. „Turg on rahulik, väikelinnad hääbuvad korrelatsioonis äparduva haldusreformiga, Tallinn ja Harjumaa aga kasvatavad elanikkonda ja sellest tulenevalt on ka kinnisvaraturg aktiivsem, sest pealinnas on raha ja pealinnas on tööd,“ lisas ta.

Võrreldes hinnatipuga detsembris 2016 on indeks languses 8 protsendiga. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 105 protsendi võrra kõrgemal.

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab ligi 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui kümne aastase ajaloo.