Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

UPC: Tallinna kinnisvaraturu graafikud november 2017

14.11.2017 Tõnu Toompark

Oktoobris Tallinna korteriturgu iseloomustavad arvud, võrrelduna septembriga, natuke kasvasid ja olid üsna samad, mis augustis.

Oktoobris tehti Tallinnas 866 korteri müügitehingut, septembris oli tehingute arvuks 825 (kasv 5%), augustis 868 ja 2016 aasta oktoobris 806. Uute korterite müüke vormistati ca 250, mis on ~28% kogu tehingute arvust. Arvestades tehingute arvust maha uute korterite vormistamised näeme, et korterite järelturu aktiivsus on viimastel kuudel natuke üle 600 tehingu kuus. Seega on korteriturg jätkuvalt aktiivne.

Korteriomandite keskmine m2 müügihind oli oktoobris 1763 EUR/m2, mis on 0,6% kõrgem kui septembris (1753 EUR/m2) ja 8,7% kõrgem kui 2016 aasta oktoobris (1622 EUR/m2). Keskmine m2 müügihind on viimase kolme kuu jooksul kõikunud 24 EUR/m2 vahemikus.

Kuigi uutest korteritest märgatav osa, mõningatel hinnangutel ~20%, ostetakse investeerimise eesmärgil ei ole üüripakkumiste arv Tallinnas kuigivõrd kasvanud.

Eeltoodud stabiilsust kinnitavad Konjunktuuriinstituudi poolt majandususaldusindeksi koosseisus avaldatavad kindlustunde indikaatorid, kus ka tarbijate kindlustunne on mõnel viimastest kuudest olnud kergelt positiivne.

Värskeid kinnisvaraturu graafikuid saab uurida siit: Turugraafikud november 2017

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid

EstateGuru on asunud realiseerima esimest ebaõnnestunud kinnisvaralaenu tagatist

14.11.2017 Tõnu Toompark

Kinnisvara ühisrahastusplatvorm EstateGuru võttis oma kontrolli alla tegevusajaloo esimese ebaõnnestunud laenu tagatisvara ja on tänaseks algatanud selle realiseerimise, et tagastada projekti investoritele kogu nende raha.

Oktoobris lõppes EstateGuru platvormil Tallinnas Toome puiestee eramu 224 000 euro suurune arenduslaen, mille laenuvõtja ei suutnud õigeaegselt investoritele vahendeid tagastada. EstateGuru tegevjuhi Mihkel Stammi sõnul on vastavalt EstateGuru kasutajatingimustele välja kuulutatud avalik enampakkumine, mida korraldab ning viib läbi kohtutäitur. Tagatisvara müügi alghind on 313 280 eurot ning oksjoni algus kuupäevaks on määratud 14.11.2017. Oksjonile pandava vara – Nõmme linnaosas 1577 m2 suurusel kinnistul paiknev 544,7 m2 ruutmeetri suuruse üldpinnaga lõpetamisjärgus eramu – turuhind on ERI Kinnisvara hindamisakti kohaselt 440 000 eurot. Oksjon on üleval: www.oksjonikeskus.ee/oksjon/view/?okid=35447

“Toome puiestee projekt on esimene kord kui oma kolmeaastase tegutsemise ja 220 väljastatud laenu puhul peame tagatisvara realiseerima hakkama, kuid hea on see, et meie riskijuhtimismudel toimib ja investorite huvid on kaitstud. Kogu protsessi vältel on EstateGuru esindajad olnud laenuvõtjaga pidevas kontaktis, sealjuures on laenuvõtja väga koostööaldis ning tal on võimalus enne oksjoni lõppu oma võlgnevus kustutada ja kontroll vara üle taastada,“ selgitas Stamm.

Mihkel Stammi sõnul tuleb esimese default-laenu valguses eriti teravalt välja asjaolu, miks EstateGuru väljastab laene ainult kinnisvara tagatisel. “Meie tänase portfelli puhul on tagatise väärtuse ja laenusumma suhe keskmiselt 58%. Laenuvõtja maksejõuetuks osutumisel on võimalik tagatise müügist saadavate tulude arvelt investorite vahendid tagasi maksta. Antud laenu puhul oleme teavitanud EstateGuru tagatisagenti ja protsessijuhtimise on üle võtnud kohtutäitur,” selgitas ta.

Toome puiestee arenduslaen väljastati platvormil 28. oktoobril 2015 ning laenu finantseerisid 294 investorit. Laenu tagatisteks on lõpetamisjärgus eramu Nõmme linnaosas, 6,26 ha kinnistu Keila vallas ning 6,31 ha kinnistu Keila vallas.

EstateGuru on Baltimaade juhtiv ühisrahastusplatvorm, mis on loodud kinnisvara professionaalide poolt ning keskendunud lühiaajaliste kinnisvaraga tagatud ärilaenude vahendamisele. EstateGuru pakub paindlikke laenutingimusi ja kiiret rahastust kinnisvaraarendajatele ning ettevõtjatele ja suurepärast tootlust laiapõhjalisele rahvusvahelisele investorbaasile. Rahastatavad summad jäävad vahemikku 50 000 – 3 000 000 eurot ning võivad küündida kuni 75%-ni tagatisvara väärtusest.

EstateGuru kasvab umbes 300% aastas ning on tänaseks kontorid avanud Tallinnas, Riias ja Vilniuses. Ligi kolme tegutsemisaasta jooksul on vahendatud üle 200 kinnisvaralaenu enam kui 34 000 000 euro ulatuses. EstateGuru platvormiga on liitunud üle 8500 erineva profiiliga investorit enam kui 45-st riigist.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

EfTEN Real Estate Fund III AS-i uute aktsiate jaotuse kinnitamine

14.11.2017 Tõnu Toompark

EfTEN Real Estate Fund III AS (registrikood 12864036, aadress A. Lauteri tn 5, 10114 Tallinn) nõukogu otsustas 18.10.2017 suurendada aktsiakapitali kuni 337 272 uue lihtaktsia väljalaskmise teel. Aktsiate märkimisperiood algas 30. oktoobril 2017 ja lõppes 10. novembril 2017. Kokku osales 1833 märkijat, sh 155 fondi senist aktsionäri.

Täna otsustas EfTEN Real Estate Fund III AS-i nõukogu märgitud aktsiate jaotamise investoritele. Kõigepealt jaotati 87 272 uut aktsiat fondivalitsejale – EfTEN Capital AS-le, vastavalt prospektis toodud märkimise eesõiguse ulatuses. Ülejäänud 250 000 aktsia osas otsustas fond jaotada igale investorile kuni 75 aktsiat või aktsiate arvu vastavalt märkimiskorraldustele, kui märgitud aktsiate arv oli alla 75 aktsia. Investoritele, kes märkisid rohkem kui 714 aktsiat, jaotati täiendavalt 10% märgitud aktsiatest. Kuni 75 aktsiat märkis 548 investorit ja kuni 714 aktsiat märkis 1500 investorit.

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

Riigi Kinnisvara: Selgusid Rakvere Ametikooli õpilaskodu arhitektuurikonkursi võidutöö autorid

14.11.2017 Tõnu Toompark

Eile avati Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) koostöös Rakvere Ametikooli, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Arhitektide Liiduga (EAL) korraldatud Rakvere Ametikooli õpilaskodu arhitektuurikonkursi võistlustööde nimekaardid.

Konkursi võitnud ideekavandi „Hõbe“ autorid on arhitektuuribüroo osaühing BOA arhitektid Margus Soonets, Jürgen Lepper ja Anto Savi.

I koha ideekavand “Hõbe”

Teisele kohale tulnud ideekavandi „Sirkel“ esitas konkursile osaühing AB Ansambel ning ideekavandi autoriteks on Toivo Tammik, Andres Mägi ja Veiko Vahtrik.

Kolmanda koha saavutanud „Mesipuu“ autorid on Johan Tali, Karli Luik, Kristian Taaksalu ja Liina Soosaar arhitektuuribüroost osaühing Molumba.

Ideekonkursi preemiafond oli kokku 14 000 eurot, mis jagunes järgmiselt:

I koht 6500 eurot,
II koht 4500 eurot ja
III koht 3000 eurot.

Statistikaamet: Tööhõive määr viimase 20 aasta kõrgeim

14.11.2017 Statistikaamet

Tööhõive määr oli 2017. aasta III kvartalis 68,3%, töötuse määr 5,2% ja tööjõus osalemise määr 72%, teatab Statistikaamet. Võrreldes 2016. aasta III kvartaliga töötuse määr langes, tööhõive määr oli viimase 20 aasta kõrgeim.

2017. aasta II kvartalis oli viimaste aastate kõrgeim tööjõus osalemise määr, eelkõige töötute arvu kasvu tõttu. III kvartalis jäi tööjõus osalemise määr samale tasemele, kuid suvisele ajale iseloomulikult töötus kahanes ja hõive kasvas, andes tulemuseks viimase 20 aasta kõrgeima tööhõive määra. Võrreldes eelmise aasta III kvartaliga oli hõivatuid 13 000 rohkem.

Tööturul aktiivseimas, 25–54-aastate vanuserühmas oli tööga hõivatud 90% meestest ja 79% naistest. 55–64-aastaste rühmas olid mehed ja naised tööturul ühtmoodi aktiivsed (tööjõus osalemise määr 72%), kuid tööhõive määr oli kõrgem naistel. Selles vanuserühmas oli tööks võimelistest ja tööd soovivatest meestest tööta 8%.

Töötuid oli võrreldes eelmise aasta III kvartaliga 16 000 võrra vähem ja töötuse määr 2,3 protsendipunkti madalam. Eestlaste töötuse määr oli 2017. aasta III kvartalis 4,4% ja mitte-eestlastel 7%.

Endiselt kahaneb mitteaktiivsete arv. Vanemapuhkuste ja laste või teiste pereliikmete eest hoolitsemise tõttu tööturult eemale jääjaid oli võrreldes 2016. aasta III kvartaliga vähem, õppimise tõttu eemalolijaid aga rohkem. Aastataguse ajaga võrreldes oli rohkem ka haiguse või puude tõttu mitteaktiivseid, kuid 2017. aasta II kvartaliga võrreldes püsis sel põhjusel tööturult eemale jäänute arv muutumatu.

Tööhõive määr on tööga hõivatute osatähtsus 15–74-aastases rahvastikus, töötuse määr töötute osatähtsus tööjõus (tööjõud on hõivatud ja töötud kokku). Tööjõus osalemise määr on tööjõu osatähtsus 15–74-aastases rahvastikus.

Hinnangud põhinevad Eesti tööjõu-uuringu andmetel. Statistikaamet korraldab tööjõu-uuringut1995. aastast alates. Igas kvartalis osaleb selles 5000 inimest. Tööjõu-uuringut teevad statistikaorganisatsioonid ühtlustatud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides. Eestis on uuringu avaliku huvi peamine esindaja Sotsiaalministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Eesti Pank: Helged ajad tööturul kestavad

14.11.2017 Orsolya Soosaar

Töötajate vaatevinklist püsis olukord tööturul kolmandas kvartalis väga soodne
Töötuse määr kahanes 5,2%ni, kõige enam Ida-Virumaal
Majandus kasvas kolmandas kvartalis tänu suuremale hõivele, tööjõu tootlikkuse kasv aga pidurdus

Statistikaameti teatel kasvas hõive 2017. aasta kolmandas kvartalis aastatagusega võrreldes 2% ning töötuid oli pea kolmandiku võrra vähem. Tööealistest inimestest osales tööturul 72%, mis on sarnane eelmise aasta kolmanda kvartali näitajaga. Tööd ei olnud tööturul osalejatest tänavu 5,2%-l, mida on märksa vähem kui mullu kolmandas kvartalis, kui vähenes töökohtade arv põlevkivisektoris. Aastatagusega võrreldes ongi tööpuuduse määr kõige enam vähenenud Ida-Virumaal.

Mitu erinevat andmeallikat viitavad suurele tööjõunõudlusele ja tõsisele töökäte puudusele. Ka maksu- ja tolliameti andmed näitavad, et maksustatud palgatulu saajate arv on aastatagusega võrreldes kasvanud ligikaudu 1%, mis jääb tööjõu-uuringu näitajale küll mõnevõrra alla. Töötukassa andmed näitavad seevastu registreeritud töötute arvu kasvu, kuid seda selgitab vähenenud töövõimega inimeste arvu kasv töötute registris töövõimereformi mõjul. Näitajad ei lange kokku seepärast, et Eestis pole töötutel kohustust end töötukassas arvele võtta. Registreeritud töötute arv on viimase nelja kvartali keskmisena ulatunud ligikaudu 70%ni tööjõu-uuringu küsitluse põhjal saadud töötute arvu hinnangust. Töötlevas tööstuses ja ehituses suurenes kolmandas kvartalis tuntavalt selliste ettevõtete osakaal, kes pidasid tööjõupuudust oluliseks takistuseks tootmise laiendamisel.

Selle aasta esimesel poolel kiirenes tööjõu tootlikkus märgatavalt, kuid seda mõjutasid osaliselt ajutised tegurid, nagu energeetikasektori taastumine. Kolmandas kvartalis kasvas majandus aasta arvestuses tänu sellele, et tööd tegi rohkem inimesi, kuid tööjõu tootlikkuse kasv oli väiksem kui aasta esimestes kvartalites. Lisaks viitavad maksu- ja tolliameti andmed palgakasvu kiirenemisele, mistõttu kolmandas kvartalis ettevõtete kasumlikkuse suurenemine tõenäoliselt pidurdus.

Tartu Kaubamaja keskus: kogukonna- ja kontseptsioonikeskuste osatähtsus kasvab

14.11.2017 Tõnu Toompark

Üha lisanduvate kaubanduspindade ja tiheneva konkurentsi olukorras kasvab Tartu Kaubamaja keskuse juhatuse liikme Peeter Küti sõnul suurte keskuste kõrval tarbijate jaoks kompaktsete kogukonna- ja kindla spetsialiseerumisega kontseptsioonikeskuste osatähtsus.

Lisanduvad ja laienevad ostukeskused peaasjalikult Tartus ja Tallinnas, aga ka mujal Eestis, lisavad Küti sõnul oluliselt uut kaubanduspinda, kuid toote ja kaubamärkide valik kipub olemasolevate keskustega sarnanema.

Kesklinna ostukeskusena, kus igasugune laienemine ja mastaabile rõhumine on välistatud, on Tartu Kaubamaja keskus Küti sõnul juba algusaastatest keskendunud ennekõike moe- ja ilukaupade keskuse kontseptsiooni arendamisele ja hoidmisele, eristuvale tootevalikule ja tuntud kaubamärkidele. “Tulemustes stabiilse või kasvava joone hoidmiseks on täna üha rohkem tarvis eristuda,” lisas Kütt.

Viimase aasta jooksul on Tartu Kaubamaja keskuse tootevalik täienenud ligi kümne uue kaupluse või kohviku võrra ning lähikuudel on oodata veel uusi. Näiteks toob keskus Tartusse populaarse teksapoe Lee Wrangler. Lisandunud on Levis, Bastion, Salamander, Flying Tiger of Copenhagen ja Pandora.

Kiireneva elutempo tõttu otsivad tarbijad Küti sõnul lahendusi, mis säästavad nende aega. “Näeme üha enam kerkimas nii väiksemaid one stop shop põhimõttel opereerivaid kogukonnakeskusi kui ka spetsialiseeruvaid kaubanduskeskusi, kes selle asemel, et pakkuda kõikidele kõike, arendavad üürnike kooslust ning tootevalikut kvalitatiivselt,” lisas Kütt.

Antud põhimõttest lähtuvalt on Küti sõnul sõlmitud leping ka Teliaga, tuues Tartu kesklinnas taas ühe katuse alla kõik telekommunikatsiooniettevõtted.

Tartu Kaubamaja keskus avati Tartu südalinnas 2005. aasta sügisel. Keskuses on kokku ca 16 000 m2 väljaüüritavat kaubanduspinda, 60 kaubandus- ja teenindusasutust, 236-kohaline siseparkla autodele ning 70-kohaline jalgrattaparkla. Kaubanduskeskus annab püsivalt tööd ligi 500 inimesele. Tartu Kaubamaja keskus kuulub Tallinna Kaubamaja Grupi AS ettevõtete hulka.

Pindi Kinnisvara: Väikelinnade korterite hinnavahe käriseb

14.11.2017 Tõnu Toompark

Edumeelsemate väiksemate linnade korterite hinnad on teistel eest ära libisenud- kallimad tsoonid on Rakvere, Haapsalu, Viljandi, Kuressaare ja Rapla. Autsaiderid on jätkuvalt Valga ja Kohtla-Järve.

Pindi Kinnisvara tegevjuht Elari Udam ütles, et kohalike omavalitsuste aktiivsus kajastub ka piirkondade ettevõtluse arengus, mis omakorda mõjutab otseselt kinnisvaraturgu. „Linnades nagu Rakvere, Haapsalu, Viljandi, Kuressaare ja Rapla on seda mõju selgemini märgata- nendes linnades on korterite hinnad stabiilselt üle 500 euro ruutmeetri kohta. Paraku pendeldavad tühjaks valguvad linnad nagu Kohtla-Järve ja Valga kõigest saja eurose ruutmeetri hinnataseme juures, mis näitab selgelt, et linnadel on suuremaid probleeme,“ lisas Udam.

Pindi Kinnisvara: Väikelinnade korterite hinnavahe käriseb

Viimane võimalus registreeruda Kinnisvara fotokoolitusele

14.11.2017 Margot Toompark

“Kinnisvara fotokoolitus” toimub 15/11/17 Tallinnas. Lektor on fotograaf Margus Vilisoo.

“Kinnisvara fotokoolitus” on suunatud:

maakleritele, kes tegelevad kinnisvara vahendamisega;
kinnisvaraspetsialistidele, kes tegelevad kinnisvara müügiga;
eraisikutele, kel on huvi fotografeerimise, eriti hoonete fotografeerimise vastu.

Praktiline hands-on koolitus annab Sulle:

üldteadmised fotograafiast;
oskused paremini kaadrit koostada;
võimaluse paremate piltidega saada rohkem tähelepanu;
võimaluse paremate piltidega pakkuda kvaliteetsemat teenust.

“Kinnisvara fotokoolitus” toimub 15/11/2017 kell 10.00-17.15 Tallinnas MXM fotostuudio ruumides.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Statistika: Eluruumide ehituslubade väljastamise kasv viitab kinnisvaraarendajate optimismile

14.11.2017 Tõnu Toompark

2017 III kvartalis sai eestis ehitusloa 1820 eluruumi. Aastaga kasvas ehitusloa saanud eluruumide arv 22%. Aasta tagasi III kvartalis ehitusloa saanud eluruumide arv oli 1490.

Ehitusloa saanud eluruumide pindala oli 2017 III kvartalis 167 000 m², mis on aastatagusest 142 900 m²-st 17% rohkem. Keskmine ehitusloa saanud eluruumi pindala oli 91,8 m².

Suur väljastatud ehituslubade arv ja märgatav juurdekasv viitavad üsna selgelt kinnisvaraarendajate optimistlikule meelele ja julgele tahtmisele uute projektide ehitamisega alustada.

Ehituslubade väljastamine koos arendajate optimismiga aga koostöös viitab tugevale potentsiaalile, et elamispindade pakkumine jätkab kasvu.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Kinnisvaraekspert: Pärnus valmis viimase aastakümne suurim kortermaja

13.11.2017 Tõnu Toompark

Pärnus valmis oktoobri lõpus viimase aastakümne suurim kortermaja, mille kõik 59 korterit müüdi enne maja valmimist. AS SA.MET poolt Rääma linnaosas ehitatud ja arendatud Lille 55 kortermaja ostjateks olid 97% kohalikud elanikud.

Kinnisvaraekspert Pärnu maaklerteenuse juhi Janno Petersoni sõnul oli müügiedu oluliseks põhjuseks just kohalikule turunõudlusele suunatud toode ning sellele vastav hinnatase 1300-1500 €/m², mis võimaldas uue energiasäästliku korteri osta Pärnu palgatasemete juures. Ostjatest 50% olid noored pered, kelledest enamusele oli see oma esimeseks kodu ostuks, samuti oli tavapärasest suurem osakaal laenuga korteri ostnutel.

Huvitava faktina võib välja tuua, et esimest mõju korteriturule avaldasid Ehitajate tee tööstuspiirkonna uued suurinvesteeringud ja seal 2018 loodavad töökohad, millega seotult omandati Lille 55 kortermajja mitmed korterid. AS SA.MET juhi Janus Metsa sõnul jätkavad nad soodsamate ning just kohalikule ostjaskonnale suunatud uute korterite arendamist, alustades detsembris 2017 Oja linnaosas uue 59 korteriga korterelamu ehitamisega.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Nasdaq: EfTEN Real Estate Fund III AS-i aktsia puhasväärtus seisuga 31.10.2017

13.11.2017 Tõnu Toompark

EfTEN Real Estate Fund III AS finantstulemused 2017. aasta oktoobris vastasid juhtkonna ootustele. Fondi müügitulu oli oktoobris 609 tuhat eurot (septembris 610 tuhat eurot) ning EBITDA 457 tuhat eurot (septembris 484 tuhat eurot). EBITDA vähenes seoses kapitali kaasamise kuludega. Oktoobris müüs Fondi tütarettevõte EfTEN Tänassilma OÜ Eesti riigile osa talle kuuluvast kinnistust (kasutusotstarve: transpordimaa), saades müügist 40 tuhat eurot erakorralist kasumit.

2017. aasta 10 kuu jooksul on EfTEN Real Estate Fund III teeninud 4,68 miljonit eurot
EBITDA-d, millest on kaetud intressikulu ja laenumakseid summas 2,3 miljonit eurot. Arvestades Fondi dividendipoliitikat, kuuluks sellest summast brutodividendide arvestusse 1,9 miljonit eurot (eelmisel aastal 9 kuu jooksul: 1,3 miljonit eurot), mis praeguse aktsiate arvu juures tähendaks 66 sendist (bruto)dividenditulu ühe aktsia kohta.

EfTEN Real Estate Fund III NAV (aktsia puhasväärtus) seisuga 31.10.2017 oli 14,15 eurot. NAV kasvas võrreldes septembri lõpuga 1,1%.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Nordecon sõlmis lepingud Tapa kaitseväelinnaku objektide ehituseks

13.11.2017 Tõnu Toompark

Nordecon AS ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus sõlmisid kaks töövõtulepingut Tapa kaitseväelinnaku objektide ehituseks. Välja ehitatakse soomusmanöövervõime taristu ja kaks kasarmut. Lepingute kogumaksumus on 21 miljonit eurot.

Kahe neljakorruselise kasarmu pindala on kokku 9 272 m² ja ehituse maksumus 7,45 miljonit eurot. Soomusmanöövervõime taristu ehitamise lepingu raames rajatakse erinevad hooned nagu remondihall, õppehallid jms ning nendega seonduvad teed, platsid ja tehnovõrgud – lepingu maksumus on 13,5 miljonit eurot. Mõlema lepingu puhul kestavad ehitustööd 11 kuud ning summale lisandub käibemaks.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas, Soomes ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2016. aasta konsolideeritud müügitulu oli 183 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 740 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Novembris toimub Tallinnas kinnisvarakonverents NORDIC REAL ESTATE FORUM 2017

13.11.2017 Tõnu Toompark

30. novembril 2017 toimub Hilton Tallinn Park Hotellis NORDIC REAL ESTATE FORUM 2017, kuhu on oodatud kõik kinnisvarahuvilised!

Neli Eesti kinnisvaraliitu on 15 järjestikusel aastal korraldanud Baltikumi suurimat kinnisvarakonverentsi, mida on läbi aastate Tallinnas külastanud rohkem kui 4000 osalejat ja üle 450 esineja enam kui 15 riigist.

Nüüd oleme valmis viima selle järgmisele tasemele, tutvustades Nordic Real Estate Forum’it – mille uus kontseptsioon ja laiem haare toob kokku sektori juhtivad äri- ja arvamusliidrid Põhjamaadest, Baltikumist ja mujalt Euroopast, et üheskoos arutada kinnisvarasektori tuleviku üle.

Esinejatena astuvad teiste hulgas üles Daniel Bergvall, SEB (Rootsi); Andres Sevtsuk, Harvard Graduate School of Design (USA); Michael Schönach, Northern Horizon Capital (Soome); Peter Elam Håkansson, East Capital (Rootsi); Aivaras Abromavicius, Ukraina majandusminister aastatel 2014-2016; Vincent Saulier, Paris Belleville National High School of Architecture (Prantsusmaa); Thor E. Thoeneie, VEDAL (OSLO AIRPORT CITY, Norra); Damian Harrington, Colliers International (Ühendkuningriik).

Foorumi paneelide teemad on järgmised:

Kinnisvarainvesteeringute paneel: „Investorite visioon Balti- ja Põhjamaade kinnisvaraturust: kuhu liigub turg?“
Arendus- ja ehitusturu paneel: „Kuidas tulevikutehnoloogiad muudavad ehtiussektorit?“
Ärikinnisvara paneel: „Uued trendid ja väljakutsed – kuidas juhitakse ärikinnisvara tulevikus?“
Arhitektuuripaneel: „Tuleviku linnad“
Kaubanduskinnisvara paneel: „ Balti- ja Põhjamaade kaubanduskeskuste tulevikutrendid – uued perspektiivid ja võimalikud stsenaariumid“

Nordic Real Estate Forum 2017 täpsema programmiga saab tutvuda ning foorumile registreeruda veebilehel www.nordicreforum.com

Küsimuste korral võtke palun ühendust aadressil info@nordicreforum.com

Foorumi toetajad on: SEB, BPT Real Estate, Colliers International, East Capital, Technopolis Ülemiste, COBALT Law Firm and Baltic Horizon Fund.

Nordic Real Estate Forum´it korraldavad Eesti Kinnisvarafirmade Liit, Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing, Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda, Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit ja Corpore Konverentsid.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Riigi Kinnisvara: Uues Tallinna kohtumajas peeti sarikapidu

13.11.2017 Tõnu Toompark

10. novembril peeti Tallinnas Lubja 4 kinnistule kerkiva uue Tallinna kohtumaja sarikapidu, millega tähistati hoone maksimaalse kõrguse saavutamist ja tänati ehitajaid senise tubli töö eest. Rahvapärimuse kohaselt luuakse sarikaliikudega head suhted majavaimuga ning tagatakse hoonele hea õnn.

Lisaks tulevastele üürnikele, tellijale ja ehitajele, pidas üritusel kõne ka justiitsminister Urmas Reinsalu. Sarikapärja tõid katuselt alla Riigi Kinnisvara AS (RKAS) juhatuse liige Piia Kallas ning AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg nõukogu liige Raivo Rand.

Uues kohtumajas hakkavad tööle Harju Maakohus, Põhja Ringkonnaprokuratuur ning Registrite ja Infosüsteemide Keskus. Hoone on kavandatud seitsme maapealse ning kolme maa-aluse korrusega. Parkimiskorrused rajatakse maa alla.

RKAS ja konsortsium AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg ning OÜ Astlanda Ehitus allkirjastasid möödunud aasta novembris 29,9 miljoni euro suuruse mahuga ehituslepingu, mille alusel rajatakse Tallinnas Lubja tänavale kaasaegne kohtumaja. Energiatõhusasse hoonesse on projekteeritud LED-valgustus, mille erivõimsus on vähemalt 25% väiksem kui tüüpsetes kasutusprofiilides toodud valgustuse erivõimsus. Ventilatsioonisüsteem varustatakse heitõhu soojustagastusega, mis võimaldab täiendavat energiakulude kokkuhoidu. Passiivse meetodina on hoone jahutusvajaduse vähendamiseks hoonesse projekteeritud päikesekaitsega klaaspaketid.

Enam kui 25 000 ruutmeetri suuruse netopinnaga kohtumaja arhitektuurse osa autor on Arhitektuuristuudio Siim & Kreis OÜ (autorid Andres Siim ja Kristel Ausing), sisekujunduse kavandas Pille Lausmäe Sisearhitektuuri Büroo OÜ ning projekteeris Novarc Group AS (peaarhitekt Lauri Laisaar). Hoone valmib 2018. aasta kevadel.

Uus Tallinna kohtumaja