Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Elu korteriühistus: Suitsetamine rõdul

31.07.2017 Kätri Sarapuu

Küsimus: Kas ma saan keelata enda naabril rõdul suitsetamise? Iga kord, kui ta rõdule suitsetama läheb, on seda haisu tunda ka minu korteris.

Vastus: Eesti Vabariigi põhiseaduse § 32 sätestab, et igaühe omand on puutumatu. Tubakaseaduse § 29 p 19 keelab suitsetada vaid korrusmaja nendes ruumides, mis on korteriühistu liikmete poolt üldkasutatavad, see tähendab, et suitsetada ei tohi korterielamu koridorides, trepikodades ja muudes üldkasutatavates ruumides, nt liftides, keldrites ja pööningutel. Rõdudel suitsetamine ei ole keelatud.

Lahendusena võivad korteriomanikud nimetatud küsimuse võtta päevakorda korteriomanike üldkoosolekul, kus kõik korteriomanikud peavad jõudma kokkuleppele suitsetamise keelamise kohta rõdudel. Sellisel juhul peaks vastavasisulise märke kandma ka kinnistusraamatusse.

Kätri Sarapuu, jurist

Käsiraamat korteriühistute liikmetele ja juristidele

2018. aastast kehtib uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis tekitab seaduse jõuga ühistud korterelamutesse, kus neid veel ei ole. Samuti muudab uus seadus osaliselt ühistu ja korteriomanike vahelisi suhteid.

Milles täpselt muudatused seisnevad ja kuidas nendeks valmistuda leiabki äsjailmunud käsiraamatust “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“.

Käsiraamatu leiad Kinnisvarakooli e-raamatupoest või suurematest raamatupoodidest üle Eesti.

Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Statistikaamet: Juunis jaekaubandusettevõtete müügitulu kasv kiirenes

31.07.2017 Statistikaamet

Jaekaubandusettevõtete müügitulu suurenes 2017. aasta juunis eelmise aasta juuniga võrreldes püsivhindades 5%, teatab Statistikaamet. Kui mais kasvas müügitulu eelmise aasta sama kuuga võrreldes 1%, siis juunis kasv kiirenes.

2017. aasta juunis oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 593,1 miljonit eurot.

Tööstuskaupade kaupluste müügitulu kasv juunis kiirenes. Kui mais kasvas nende ettevõtete müügitulu eelmise aasta sama kuuga võrreldes 5%, siis juunis oli kasv 11%. Müügitulu suurenes kõigil tegevusaladel. Enim suurenes müügitulu posti või interneti teel kaupu müüvates kauplustes, kus müük kasvas aastaga ligi kolmandiku (32%). Keskmisest enam suurenes müügitulu veel ka muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, fotokaupade, raamatute, sporditarvete, mängude ja mänguasjade, lillede, istikute jm (22%). Juunis pöördus taas tõusule ka eelnevatel kuudel langust näidanud apteekide ja kosmeetikatarvete kaupluste müügitulu, mis kasvas võrreldes varasema aasta sama kuuga 5%. Samuti kasvas müügitulu pärast maikuist langust tekstiilitoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes (6%) ning muudes spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus tööstuskaubad (nn kaubamajad) (5%). Juunis jätkus müügitulu kasv ka majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kaupluses (7%) ning kasutatud kaupade kauplustes ja väljaspool kauplusi (kioskites, turgudel, otsemüük) (2%).

Toidukaupade kaupluste müügitulu jäi 2016. aasta juuniga võrreldes samale tasemele.

Mootorikütuse jaemüügi ettevõtete müügitulu, mis aprillis ja mais langust näitas, pöördus juunis taas tõusule ning kasvas eelmise aasta juuniga võrreldes 3%.

Võrreldes eelmise kuuga suurenes juunis jaekaubandusettevõtete müügitulu 2%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal oli kasv 1%. 2017. aasta kuue kuuga (jaanuar–juuni) suurenes jaekaubandusettevõtete müügitulu eelmise aasta vastava perioodiga võrreldes 2%.

Statistika aluseks on Maksu- ja tolliameti käibedeklaratsiooni andmed. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte viie tööpäevaga. Statistikatöö „Kaubandusettevõtete kuu majandusnäitajad“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet seda statistikatööd teeb.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Statistikaamet: Juuni tööstustoodangu maht oli suurem kui aasta eest

31.07.2017 Statistikaamet

Tööstusettevõtted tootsid 2017. aasta juunis 15% rohkem toodangut kui eelmise aasta juunis, teatab Statistikaamet. Toodang suurenes nii energeetikas ja mäetööstuses kui ka töötlevas tööstuses.

Mäetööstuse toodangu ligi kahekordse suurenemise võrreldes mullusega põhjustas erakordselt vähene põlevkivi tootmine eelmise aasta juunis.

Juunis toodeti töötlevas tööstuses 10% rohkem toodangut kui 2016. aasta samal kuul. Toodangu kasv oli laiapõhjaline – kaks kolmandikku tööstusharudest ületasid juunis eelmise aasta juuni mahtu. Mahu kasvu põhjustas eelkõige puittoodete, metalltoodete, toiduainete ja elektriseadmete tootmise suurenemine. Toodang suurenes ka mootorsõidukite, masinate ja seadmete ning ehitusmaterjalide tootmises. Suurema osatähtsusega tööstusharudest vähenes toodang elektroonikaseadmete, mööbli ja tekstiili tootmises.

Välisturule müüdi käesoleva aasta juunis 66% kogu töötleva tööstuse toodangust. 2016. aasta juuniga võrreldes suurenes korrigeerimata andmetel toodangu müük ekspordiks 3%, müük kodumaisele turule 17%.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2017. aasta juunis tööstuses kokku 1% rohkem toodangut kui eelmisel kuul, töötlevas tööstuses aga 3% rohkem.

2016. aasta juuniga võrreldes toodeti elektrit 36% ja soojust 15% rohkem.

**Tööstustoodangu mahuindeksi muutus, juuni 2017**
**(protsenti)**
Tegevusala	Muutus võrreldes eelmise kuuga sesoonselt korrigeeritud andmetel^a	Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga
Tegevusala		korrigeerimata andmetel	tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetel^b
KOKKU	1,1	17,4	14,5
Energeetika	-7,8	31,8	31,8
Mäetööstus	-19,4	99,5	95,5
Töötlev tööstus	3,2	13,1	10,1
puidutöötlemine ja puittoodete tootmine	16,9	31,3	28,2
toiduainete tootmine	-1,1	2,8	0,8
arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine	-1,2	-8,7	-11,2
metalltoodete tootmine	-1,1	16,7	12,7
elektriseadmete tootmine	2,7	17,4	13,2
mööblitootmine	-0,5	3,5	-0,4
mootorsõidukite tootmine	-2,5	14,9	12,2
ehitusmaterjali tootmine	2,1	14,9	12,2
masinate ja seadmete tootmine	4,3	27,3	23,0
tekstiilitootmine	-2,6	-0,9	-3,7

^a Sesoonselt korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus ja regulaarselt korduvate hooajaliste tegurite mõju. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise kuuga.

^b Tööpäevade arvuga korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise aasta sama kuuga.

Statistika aluseks on küsimustik „Tööstus”, mille esitamise tähtaeg oli 17.07.2017 ja küsimustik „Energia tootmine, müük ja kütuse tarbimine”, mille esitamise tähtaeg oli 10.07.2017. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte 9 tööpäevaga. Statistikatöö „Tööstustoodangu indeks“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

LHV ja Lumi Capital investeerivad üürimajadesse

28.07.2017 Tõnu Toompark

LHV pensionifondid ja kinnisvara investeerimise ja arendamisega tegelev Lumi Capital OÜ alustavad investeerimist Tallinnasse rajatavatesse üürimajadesse. Esimeses etapis ehitatakse Põhja-Tallinnas Manufaktuuri kvartalisse kaks üürimaja, kuhu on planeeritud 127 ühe-, kahe- ja kolmetoalist korterit, parkimismaja ning suur sisehoov.

Lumi Capitali ja LHV ühise investeerimisstrateegia pikem eesmärk on rajada Tallinna erinevatesse elamupiirkondadesse 500 üürikorterit. Nii mahukaid ning spetsiaalselt üüripindadena arendatud kinnisvaralahendusi Eesti erasektori omanduses veel pole, mis loob võimaluse pakkuda elanikele professionaalset haldust ja laiemas valikus lisateenuseid mõistliku hinnaga.

LHV Varahalduse juhatuse esimees Mihkel Oja tõi välja, et pensionifondide jaoks on tegemist pika horisondiga ja korralikult tagatud investeeringuga. „Eesmärk on üürikorterite pikaajaline omamine ning haldamine üüritulu teenimise eesmärgil. Sel aastal oleme teinud Eestiga seotud investeerimisotsuseid juba 100 miljoni euro väärtuses. Peame realistlikuks, et pensionifondid kokku teevad järgneva 5 aastaga Eestisse investeeringuid 1-2 miljardi euro ulatuses. Osa sellest rahast investeeritakse kinnisvarasse. Selle ambitsioonika eesmärgi täitmiseks peavad ka teised pensionifondid rohkem Eesti poole vaatama hakkama. Kui pensionifondid investeerivad siia, võidab sellest Eesti majandus, millest omakorda on tulu pensionifondide klientidele,“ sõnas Mihkel Oja.

„Üürimajad on suunatud inimestele, kes ei soovi ise Tallinnas kinnisvara omada, kuid vajavad kvaliteetset, pikaajalist ja stabiilsete eluaset,“ sõnas Lumi Capital OÜ juhtivpartner Martin Rekor. „Elaniku seisukohalt on üheks kaalukaks argumendiks just kindlus, et eluaset saab üürida nii kaua kui selleks on vajadus ja ei tule ette olukorda, kus elupinnalt tuleb välja kolida omaniku müügiplaanide tõttu,“ ütles Martin Rekor ja lisas, et seda usaldust tagab pensionifondide pikaajaline kapital. Kesk-Euroopa riikides ja ka naabritel, Soomes, toimib ühe omaniku poolt omatud ja juhitud üürimajade kontseptsioon edukalt, Eesti jaoks on selline arendus aga esmakordne. „See suurendab tööjõu mobiilsust riigisiseselt ja võimaldab kvaliteetse elamispinna ka neile, kellele eluasemelaenu võtmine ei meeldi või pole jõukohane,“ lisas Martin Rekor.

Esimeses etapis valmivaid üürimaju ehitab Mitt&Perlebach OÜ, Manufaktuuri kvartali kinnisvara arendajaks on Hepsor OÜ koostöös Tolaram Grupiga. Kahe esimese üürimaja ehitustööd lõpetatakse 2019. aastal. Hepsor OÜ rajab Manufaktuuri kvartalisse kokku ligi 300 korterit.

Investeerimisstrateegia investoriks on LHV Varahalduse poolt juhitud pensionifondid, investeeringuid juhib ning sobivate projektide leidmisega tegeleb Lumi Capital.

Lumi Capital OÜ on kinnisvara investeerimise ja arendamisega tegelev ettevõte, kelle klientideks on erainvestorid ja institutsionaalsed investorid nii Eestist kui välisriikidest. Lumi Capital juhib Eesti suurimat üürimajade kompleksi Lasnamäel, Raadiku munitsipaalmaju, kus on kokku üle 1200 üürikorteri.

ASi LHV Varahaldus pensionifondidel on ligi 180 tuhat klienti. LHV pakub nii aktiivselt kui ka passiivselt juhitud II ja III samba pensionifonde. LHV pensionifondide maht kokku on üle 1 miljardi euro.

Seminar “Kinnisvaraturu ülevaade” toimub 12/10/2017 Kinnisvarakoolis

28.07.2017 Margot Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 12/10/2017 seminar “Kinnisvaraturu ülevaade 2017 III kvartal“. Seminari eesmärk on anda põhjalik ja praktiline elamispindade turuülevaade ning tuua välja olulised trendid ning prognoosid.

Seminar “Kinnisvaraturu ülevaade” on suunatud:

maakleritele, kes soovivad mõista turu olemust ja trende;
kinnisvaraanalüütikutele, kes soovivad spetsialisti nägemust turu prognoosimise valdkonnas;
kinnisvarainvestoritele, kes soovivad teha teadlikumaid investeerimisotsuseid;
kinnisvaraettevõtete juhtidele ja omanikele, et saada abi ettevõtte eesmärkide kujundamisel;
kinnisvaraarendajatele, et hinnata turutrende ja nende muutusi;
finantseerijatele, pankadele, et aidata aru saada elamispindade turu pikematest arengusuundadest;
eraisikutele, kes soovivad kinnisvaravaldkonda paremini mõista.

Seminaril saad teada järgmist.

Ülevaate kinnisvaraturu hetkeseisust.
Millised on põhjuslikud tegurid ja millised võiksid olla turu arengud poole-pooleteistaastases perspektiivis.
Mis tegurid mõjutavad nõudlust ja pakkumist kinnisvaraturul.

“Kinnisvaraturu ülevaade” toimub 12/10/2017 kell 13.00-16.15 Tallinna kesklinnas. Lektor on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

SEB: Mida teha, et kodulaenu saamise otsus oleks positiivne?

26.07.2017 Piret Soidla

Pank annab laenu inimestele, kelle puhul on näha, et nad suudavad saadud raha tagasi maksta. Kuidas see selgub ning kuidas saate tõestada pangale oma maksejõulisust ja head maksekäitumist?

Mõelge oma vajadused ja võimalused läbi

Esimene samm positiivse laenuotsuse poole on jääda reaalsuse piiresse. Küsige laenusummat, mis vastab teie vajadustele ning arvestab ühtlasi teie sissetulekute, seniste finantskohustuste ja igakuiste kulutustega. Kõik teie laenumaksed kokku ei tohi hõlmata rohkemat kui 30-40% netosissetulekust.

Arvestage ka võimalike ohtudega (näiteks teie majandusseisu halvenemine, baasintressimäära tõus jne) ning analüüsige, kas olete ka sel juhul suuteline laenu tasuma.

Valitud kinnisvara seisukord määrab palju

Äsja remonditud ja korras korter on tihtipeale palju kallim kui renoveerimist vajav elamispind. Kuid ostes eluaseme, mis nõuab remonti, peate arvestama lisakuludega.

Säärast objekti soetades mõtelge kindlasti läbi kogu projekt ehk see, kes teeb renoveerimistööd, kui kulukaks need lähevad ja kust tuleb renoveerimiseks vajalik raha. Pank soovib saada ülevaadet tervest projektist. Mida põhjalikumalt on see läbi mõeldud, seda suurem on tõenäosus saada positiivne laenuotsus.

Te vajate omafinantseeringut või lisatagatist

Üldjuhul nõuab pank kinnisvara soetajalt omaosalust, mis peaks olema vähemalt 20%. Kui omaosalus puudub, võite selle asendada lisatagatisega. Enne laenu taotlemist mõelge järele, kas teil on olemas vajalik omafinantseering või sobilik lisatagatis, mis kuulub kas teile endale või teie lähisugulastele (ema, isa, laps). Muule kolmandale isikule kuuluvat lisatagatist pank kodulaenu andes üldjuhul ei aktsepteeri.

Kinnisvara dokumendid olgu korras

Pank kontrollib enne laenu andmist alati, kas ostetava ja tagatiseks pakutava kinnisvara dokumendid on nõuetekohased. Ostetav objekt peaks olema kantud ehitisregistrisse ja kinnistusraamatusse, sellel peaks olema ehitusluba/ehitusteatis ning kehtiv kasutusluba/kasutusteatis.

Kuna registrid on avalikud, saate juba enne panga poole pöördumist kinnisvaraga seotud dokumentide korrasolekut ise kontrollida.

Senine maksekäitumine peab olema hea

Maksekäitumise puhul räägivad laenutaotleja kahjuks sagedased võlad ja viivitamised seni võetud kohustuste täitmisel ning samuti hasartmänguharjumus.

Kui teie maksekäitumises on olnud probleeme, siis ärge oodake, et pank selle ise avastab. Selgitage laenuandjale omal algatusel, miks niimoodi juhtus. Kui teil on kaastaotleja, siis arvestab pank ka tema maksekäitumist, sest tal tekib panga ees samasugune vastutus.

Olge aus

Pank on laenu andes teie koostööpartner. Mida rohkem infot tal on, seda parem. Ärge varjake näiteks väljaminekuid, ülalpeetavate arvu ega kinnisvara seisukorda. Ausust hinnatakse teie kui koostööpartneri puhul kõrgemalt, seega esitage pangale alati tõene info.

Kõikide nimetatud soovituste täitmine ei garanteeri positiivsest otsust. Küll aga annab pangale positiivse signaali teist kui usaldusväärsest partnerist.

Piret Soidla
SEB Panga erakliendihaldur

http://www.seb.ee/foorum/kodu/mida-teha-et-kodulaenu-saamise-otsus-oleks-positiivne

Äripäev: Eraisikute laenukoormus püsib stabiilsena

26.07.2017 Tõnu Toompark

2017 II kvartalis moodustas eraisikulaenude jääk ehk teenindamisel olevate laenude maht sisemajanduse kogutoodangust 37%. Eraisikute laenukoormus sisemajanduse kogutoodangu suhtes on püsinud samal 36-38% tasemel juba alates 2012. aastast. Viimase aasta-paari jooksul näeme laenukoormusel ebakindlat kasvutrendi.

Võrreldes eraisikulaenude jääki netopalkade kogusummaga näeme, et eraisikute laenukoormus palgafondi suhtes on kiire palgatõusu tõttu langenud ja alates 2016. a saavutanud stabiilse taseme. Eraisikulaenude jääk moodustab 136% eraisikute teenitavast aastasest netopalkade kogusummast.

Üsna igavalt ühtlasel tasemel püsib eluasemelaenude ja elamispindade tehingute käibe suhe. Uusi eluasemelaene väljastavad Eesti pangad juba 2010. aastast alates 50-55% elamispindade käibes. Küll on tempokalt kasvamas elamispindade käive palkade summa suhtes. 2017 II kvartalis on elamispindade käive kerkinud 36 protsendile netopalkade kogusummast, mis on viimase kaheksa aasta kõrgeim osakaal.

Nende suhtarvude baasilt võib öelda, et elamispindade turu tehingute dünaamika vastab hetke majanduskonjunktuurile. Laenukoormus on mõistlikul tasemel ega ole suhtarvuna viimaste aastate jooksul ei suurenenud ega vähenenud. Küll tasub tähelepanu all pidada, et tarbijad panustavad elamispindade tehingutesse palga suhtes järjest enam.

Andmete allikas: Statistikaamet, Eesti Pank, Maa-amet, autori arvutused

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Käsiraamat “Perekonnaõigus ja varasuhted” annab näpunäiteid varaga seonduvates küsimustes

26.07.2017 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Perekonnaõigus ja varasuhted. Vara omandamisest jagamiseni” eesmärk on anda lugejale ülevaade abikaasade varasuhetega seonduvatest õigussätetest. Käsiraamatu autor on Raid & Ko Kinnisvara- ja Õigusbüroo jurist Evi Hindpere.

„Praktiline käsiraamat on hea abiline abiellujatele, andmaks ülevaate valikutest erinevate varasuhteliikide vahel. Samuti leiab käsiraamatust näpunäiteid varaga seonduvates küsimustes pärast abielu lõppemist ehk lahutuse järel,“ tõi autor Evi Hindpere välja käsiraamatu pakilist vajalikkust.

Eluliste näidetega käsiraamatust saavad soovitusi elukaaslased, kes ühel või teisel põhjusel ei pea vajalikuks abielu registreerida, kuid kes soovivad varasuhete – näiteks ostetud ühise kodu omandiõiguse asjus omavahel kokku leppida.

Käsiraamatu autor on Raid & Ko Kinnisvara- ja Õigusbüroo jurist Evi Hindpere, kes on lisaks populaarse käsiraamatu “Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?” ja mitme teise menuka kinnisvara-alase käsiraamatu autor.

Käsiraamatu “Perekonnaõigus ja varasuhted” on võimalik kõige soodsamalt soetada Kinnisvarakooli raamatupoest (NB! tasuta transport Eesti piires). Samuti leiab käsiraamatu Eesti suurematest raamatupoodidest.

Lisainfo

Käsiraamatu sisukord: https://www.kinnisvarakool.ee/perekonnaoigus-ja-varasuhted-sisukord.pdf
Kinnisvarakooli raamatupood: https://www.kinnisvarakool.ee/pood/

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

KV.EE: Majade pakkumishinnad kasvavad vaikselt

26.07.2017 Tõnu Toompark

Portaalis KV.EE pakuti juuni kuus Tallinnas müügiks keskmisena 742 maja keskmise hinnaga 1463 €/m². Aastataguse ajaga võrreldes on Tallinna majade keskmine müügipakkumiste hind kasvanud 5%.

Majade müügipakkumiste hind on kasvanud kõikides linnaosades. Vaid Mustamäel ja Põhja-Tallinnas on portaalis KV.EE pakkumishind eelise aasta juunist allpool. Nende linnaosade näol ei ole ka tegemist tüüpiliste ühepereelamute piirkondadega. Seetõttu ei tasu väikese pakkumiste arvu tõttu teha neist hinnalangutest kaugeleulatuvaid järeldusi.

Portaalis KV.EE suurema majade müügipakkumistega linnaosades ehk Pirital-Haaberstis-Nõmmel on majade müügipakkumiste keskmised hinnad kasvanud aasta baasil väga ühtlaselt 2-3%.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Majade müügipakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk			Majade müügipakkumiste hind ja selle muutus, tk
	06/2016	06/2017	Muutus, %	06/2016	06/2017	Muutus, %
Haabersti	141	136	-4%	1 602	1 632	2%
Kesklinn	77	85	10%	1 483	1 570	6%
Kristiine	83	82	-1%	1 356	1 575	16%
Lasnamäe	37	25	-32%	387	609	57%
Mustamäe	28	15	-46%	422	400	-5%
Nõmme	178	179	1%	1 399	1 424	2%
Pirita	224	193	-14%	1 544	1 598	3%
P-Tallinn	36	27	-25%	1 200	957	-20%
Vanalinn			NA	3 104		NA

Tallinn	813	742	-9%	1 392	1 463	5%

Narva	31	48	55%	441	334	-24%
Pärnu	62	66	6%	987	1 066	8%
Tartu	329	269	-18%	989	1 021	3%

Tallinna Teede ASi ühinemine tütarettevõttega AS Vooremaa Teed

26.07.2017 Tõnu Toompark

25. juulil 2017 sõlmisid AS Merko Ehitus kontserni kuuluv Tallinna Teede AS ja Tallinna Teede ASi 100%-line tütarettevõte AS Vooremaa Teed ühinemislepingu, mille eesmärgiks on sisemise efektiivsuse parandamine.

Vastavalt ühinemislepingule on ühendavaks ühinguks Tallinna Teede AS. Ühinemise tulemusel lõppeb AS Vooremaa Teed likvideerimismenetluseta. Ühinemise bilansipäev, alates millest kõik ASi Vooremaa Teed tehingud loetakse tehtuks Tallinna Teede ASi arvelt, on 1. august 2017.

Nimetatud tehing ei oma mõju AS Merko Ehitus kontserni konsolideeritud kasumile, varadele ega kohustustele.

Tallinna Teede AS teostab üle Eesti nii projektijuhtimise meetodil kui ka oma jõududega kõiki teehoiutöid: sealhulgas ehitab teede konstruktsioone ja rajatisi, teostab teede hooldusremonti, pindamistöid ja teehooldust. Ettevõte toodab oma asfalditehases ka erinevaid asfaltbetoonsegusid.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Pro Kapital sõlmis lepingu Tallinna ja Riia hotellide müügiks

26.07.2017 Tõnu Toompark

AS Pro Kapital Grupp teavitab, et kontserni ettevõtted sõlmisid 25.07.2017 lepingud kontserni kuuluvate PK Ilmarine hotel ja PK Riga hotel müügiks (edaspidi nimetatud ka kui Tehing). Tehingu objektiks on nii hotellide opereerimistegevuse kui hotellide kinnisvara müük.

Tehingu Eesti segmenti puudutavas osas võõrandas kontsern OÜ Hotel Management Services (PK Ilmarine hotel operaator) 100% osakapitalist moodustava osaluse ning võõrandas PK Ilmarine hotel kinnisvara ja kasutatavad parkimiskohad. Tehing on täidetud, st üle on antud hotelli tegevusega seotud varade omand.

Tehingu Läti segmenti puudutavas osas sõlmis kontsern lepingu SIA Hotel Management Services (PK Riga hotel operaator) 100% osakapitalist moodustava osaluse ja SIA Investhotel (PK Riga hotel kinnisvara omav ühing) 100% osakapitalist moodustava osaluse võõrandamiseks. Tehingu täitmine sõltub ostjast tulenevate tingimuste täitmisest, milleks ostjal on aega kuni 30.09.2017.

Hotellide kinnisvara ostjaks on Eestis Sisne Invest OÜ ja Lätis SIA Sisne Invest Riga ning hotellide operaatortegevuse ostjaks on BBH Hotel Group OÜ’ga seotud äriühingud, tegemist ei ole tehinguga seotud isikuga börsinõuete tähenduses ja emitendi nõukogu ja juhatuse liikmed ei ole tehingust muul viisil isiklikult huvitatud.

Tehingu hinnanguliseks kogumaksumuseks on 12 957 777 eurot, millest PK Ilmarine hotel (Eesti) tehingu osas moodustab 6 878 741 eurot, mis tasuti tehingu täitmise käigus ja PK Riga hotel (Läti) tehingu baashind on 6 079 036 eurot. Läti tehingu lõplik hind selgub tehingu täitmisel, kuivõrd hind on sõltuvuses Läti hotelli tegevusega seotud äriühingute majandustegevuse tulemist tehingu täitmise hetkeks. Läti tehingu hinnast 630 000 eurot tasuti lepingu sõlmimisel ja ülejäänud ostuhind tasutakse tehingu täitmisel.

AS Pro Kapital Grupp juhatuse esimehe Paolo Michelozzi kommentaar: „Tehingu (sh osaluste võõrandamise) eesmärgiks on väljuda Tallinna ja Riia hotelliturult, mis ei ole olnud meie põhivaldkonnaks. Tallinna ja Riia hotelliturg on positiivses seisus, mistõttu on meie jaoks õige hetk väljumiseks. Meie eesmärgiks on keskenduda elu- ja ärikinnisvara arendamisele ja kasutada saadavaid rahalisi vahendeid kiirendamaks kontserni põhitegevuseks olevat arendustegevust turgudel, kus on positiivsed trendid“.

Tehingu mõju kontserni tegevusele on järgnev: 2016 finantstulemusi arvestades väheneb kontserni käive 3,1 miljoni euro võrra (sisaldab ainult operaatorite käivet, kuna SIA Investhoteli käibe moodustab kontsernisisene käive) ning puhaskasum 0,9 miljoni euro võrra, samas 2016 finantstulemusi aluseks võttes vähenevad kontserni finantskohustused üle 6,1 miljoni euro võrra ning rahalised vahendid suurenevad 6,9 miljoni euro võrra.

Tehinguga võõrandatavate äriühingute viimase kolme aasta majandustulemused ja muu reglemendiga nõutud informatsioon:

	Hotel Management Services OÜ (Eesti operaator)			Hotel Management Services SIA (Läti operaator)			SIA Investhotel (Läti kinnisvara ühing)
	2016	2015	2014	2016	2015	2014	2016	2015	2014
Käive	1 617 421	1 508 130	1 519 035	1 446 771	1 507 433	1 485 569	591 835	587 329	595 212
Puhaskasum	104 113	46 623	99 773	23 290	70 217	93 075	305 500	300 879	291 715
Tava- ja lahustatud puhaskasum osa kohta	104 113	46 623	99 773	0,41	1,23	1,64	0,31	0,30	0,29
Aktsionär / osanik	100% AS Pro Kapital Eesti			100% AS Pro Kapital Latvia			100% AS Pro Kapital Latvia
Olulised kohtumenetlused	Puuduvad			puuduvad			puuduvad
Juhatuse liikmed	Ervin Nurmela			Olga Rudzika, Ilona Ahramovica, Paolo Michelozzi			Ilona Ahramovica, Allan Remmelkoor, Paolo Michelozzi
Nõukogu liikmed	Puuduvad			puuduvad			puuduvad

Võõrandatavate äriühingute viimase kahe aasta majandusaasta aruanded võrdleva tabeli kujul on teatele lisatud failis.

Pärast viimase majandusaasta lõppu ei ole toimunud olulisi muudatusi võõrandatavate äriühingute majandustegevuses.

Võõrandatavate äriühingute poolt võetud laenud 30.06.2017 seisuga:

SIA Investhotel laenujääk SIA’s Swedbank oli 2 696 935 eurot.

Tehingu täitmisel lõpetatakse kõik emitendi ja võõrandatavate äriühingute vahelised lepingud. Emitent sõlmib ostjatega kaubamärkide PK Hotels, PK Ilmarine hotel ja PK Riga hotel kasutamiseks tähtajalise tasuta litsentsilepingu. PK Ilmarine hotel operaatori osade müügiga kaasnevalt astus Pro Kapitali peajurist Ervin Nurmela tagasi OÜ Hotel Management Services juhatusest ning OÜ Hotel Management Services juhatusse valiti ostjatega seotud isikud. Tehingu Läti segmenti puudutavate äriühingute juhatuse liikmed jätkavad kuni Läti Tehingu jõustumiseni juhatuse liikmetena.

Tehingu tulemusena väljub Pro Kapital Tallinna hotelliärist ja Riia hotelli tehingu täitmise järgselt väljub Pro Kapital ka Riia hotelliärist.

Pankade tugevat kasumlikkust toetavad kasvavad intressitulud ja laenude hea kvaliteet

25.07.2017 Jana Kask

Majapidamised laenasid ka juunis hoogsalt
Ettevõtete ja majapidamiste hoiused suurenesid aastaga 11%
Ettevõtete ja majapidamiste hea laenuteenindamisvõime hoiab pankade laenukahjumid väiksed

Pankade poolt ettevõtetele ja majapidamistele antud laenude ja liisingute jääk suurenes juunis aasta võrdluses 6% ning moodustas 17,5 miljardit eurot. Tempokamalt kasvasid majapidamistele antud laenud; ettevõtetele laenamine, mis oli varem näidanud tugevat kasvu, aeglustus pisut.

Ettevõtted võtsid 2017. aasta teises kvartalis mulluse ajaga võrreldes pankadest 5% rohkem laene ja liisinguid. Koos suurema majandusaktiivsusega kiirenes lühiajalise finantseerimise kasv. Ettevõtete pikaajalised laenud ja liisingud kasvasid kokkuvõttes pigem tagasihoidlikult (3%), kuid sektoriti areng erines. Uute laenude maht kasvas teises kvartalis võrdlemisi tugevasti tööstus-, transpordi- ja kinnisvarasektoris, seevastu kaubandusettevõtted võtsid laenu märksa vähem kui aasta tagasi. Ettevõtete laenu- ja liisinguportfelli jäägi aastakasv aeglustus veidi ja oli juuni lõpus 5,7%.

Majapidamiste laenuaktiivsus on kindlustunde paranemise ja sissetulekute kasvu toel püsinud tugev. Uusi eluasemelaene võeti viimasel kolmel kuul ligi 15% ning autoliisinguid 17% rohkem kui mullu samal ajal. Eluasemelaenude portfelli aastakasv kiirenes juunis 6,2%ni ning autoliisingute mahu aastakasv püsis kõrge, 14%.

Laenuintressimäärad ei ole viimastel kuudel eriti muutunud. Uute eluasemelaenude keskmine intressimäär tõusis marginaali tõusu tõttu veidi (2,3%lt 2,4%ni), kuid jäi siiski madalale tasemele. Ettevõtetele juunis antud pikaajaliste laenude keskmine intressimäär oli 2,3%.

Üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude maht vähenes 0,9%ni laenuportfellist. Viivislaenude vähenemine näitab, et tänu majanduskasvu kiirenemisele ja endiselt väga madalatele baasintressimääradele on laenuvõtjate laenuteenindamisvõime hea. Pikemat aega viivist kandvate laenude maht on aastaga vähenenud ligi 25%.

Hoiuste kasv on endiselt kiire. Eesti ettevõtted ja majapidamised hoiustasid juuni lõpus pankades 12,3 miljardit eurot, mida oli aastatagusest mahust 11% rohkem.

Pangad teenisid teises kvartalis üle 85 miljoni euro puhaskasumit. Puhaskasum moodustas varade suhtes 1,4%, mis on pisut kõrgem kui viimase kahe aasta keskmine tase. Kasumlikkust toetas eelkõige puhta intressitulu 6,5% kasv võrreldes aastataguse ajaga. Positiivset mõju avaldasid ka laenukahjumite jätkuvalt väike maht ning tagasihoidlikumad halduskulud.

Mustamäe telefonijaamast saab moodne korterelamu

25.07.2017 Tõnu Toompark

Tallinna Tehnikaülikooli lähedal, Mustamäe tee ja Vilde tee nurgal saab Scandium Kinnisvara käe all uue elu Mustamäe endine telefoniside keskjaam. Viiekorruselisse majja on planeeritud kahetoalised kompaktsed korterid ja läbi kahe korruse kõrguvad loftid. Katusel toodavad energiat päikesepaneelid ja maja nimi on lähedalasuvale tehnoloogialinnakule sobilikult SpaceCube.

Maja eripäraks on väikesed korterid suuruses 19,7-35,7 ruutmeetrit, mis sobivad noortele õppuritele ja spetsialistidele. Maja ette on lisaks autoparklale planeeritud rattaparkla. Maja seest leiab disainitud trepikojad ja energiasäästlikud lahendused, alates LED tehnoloogiaga valgustusest lõpetades veesäästlike duši- ja valamusegistitega. Rohelise mõtteviisiga elanike rõõmuks tulevad maja katusele taastuvenergiat kasutavad päikesepaneelid.

Kalle Aron, Scandium Kinnisvara partner ja arendusjuht: ”Maja loo kujunemisel mängis olulist rolli 700m kaugusel asuv TTÜ, kus tudengid aitasid kaasa Eesti esimese satelliidi EstCube kosmosesse saatmisele. Piirkonnas vuravad ringi pakirobotid ja läheduses on terve linnak tehnoloogia start-up ettevõtteid, sealhulgas Skype peahoone. Kõik need noored inimesed, nii Eestist kui mujalt maailmast, vajavad inspireerivat, vahvat ja taskukohast eluruumi ning täpselt seda tahame neile SpaceCube näol pakkuda.”

Maja planeerimisel on arvestatud ka üüriinvestorite huvidega. Majja on ettenähtud kaugloetavad arvestid kommunaalkulude sujuvaks halduseks ning elanikele mõeldud ühine pesumasinaruum.

Jaak Roosaare, Scandium Kinnisvara partner ja investorsuhete juht: “SpaceCube on mahukas projekt, mis tänu väikestele ühikutele sobib hästi nii alustavale kui ka juba kogenenumale üüriinvestorile. Enda kogemusest näen, et üüriturul muutub aina olulisemaks see, millised on korterite kõrvalkulud. Siin projektis oleme rõhku pannud nende minimeerimisele, pidades silmas nii kommunaalkulude suurust kui ka keskkonnale jäetavat jalajälge.”

SpaceCube arhitektid on FE Arhitektid. Maja valmib 2018. aasta esimeses kvartalis.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Merko ehitab Mõniste alajaama

25.07.2017 Tõnu Toompark

24. juulil 2017 sõlmiti AS Merko Ehitus kontserni kuuluva AS Merko Infra ja Elektrilevi OÜ vahel leping Mõniste alajaama rekonstrueerimistööde teostamiseks Võrumaal.

Tööde käigus rekonstrueeritakse Mõniste 110/35/10kv alajaam. Mahtu kuuluvad projekteerimine, ehitus ja paigaldustööd alajaamas ning sekundaarosa paigaldus- ja seadistustööd. Ehitatakse jaotla hoone, kuhu paigaldatakse uus 10 kV kahe sektsiooniga jaotusseade ning kaarepool. Alajaama territooriumile paigaldatakse uus 35 kV jaotusseade, ehitatakse välja ja seotakse elektrivõrguga kõik väljuvad 35 kV ja 10 kV liinide kaablid.

Lepingu maksumus on ligikaudu 0,9 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Tööd algavad juulis 2017 ning lõppevad 2018. aasta septembris.

AS Merko Infra põhitegevusvaldkondadeks on vee-, kanalisatsiooni- ja gaasitorustike välisvõrkude ehitamine, kanalisatsioonipumplate paigaldamine ning sadeveesüsteemide ehitamine ja renoveerimine. Lisaks tegutseb ettevõte kesk- ja kõrgepinge alajaamade ning liinide projekteerimise, seadistamise ja ehitamisega.

AS Merko Ehitus Eesti (www.merko.ee) on Eesti juhtiv ehitusettevõte, mis teostab üld-, insener-, elektri, teede- ning elamuehituse töid.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Merko: Kontserni tütarettevõtte juhatuse esimehe volituste pikendamine

25.07.2017 Tõnu Toompark

AS Merko Ehitus kontserni kuuluva AS Merko Ehitus Eesti tütarettevõtte Tallinna Teede ASi nõukogu otsustas 24. juulil 2017 pikendada ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Lälli volitusi alates 31. juulist 2017 kuni 30. jaanuarini 2020. Tallinna Teede ASi juhatus jätkab endises kaheliikmelises koosseisus: Jüri Läll (esimees) ja Jüri Helila.

Tallinna Teede AS teostab üle Eesti nii projektijuhtimise meetodil kui ka oma jõududega kõiki teehoiutöid, sealhulgas ehitab teede konstruktsioone ja rajatisi, teostab teede hooldusremonti, pindamistöid ja teehooldust. Ettevõte toodab oma asfalditehases ka erinevaid asfaltbetoonsegusid. Tallinna Teede AS kuulub 100%liselt AS Merko Ehitus Eesti kontserni.