Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus
 

Arco Vara: Eesti korterituru juulikuu kuu lühiülevaade

170810 Eesti korterituru juulikuu kuu lühiülevaade

170810 Eesti korterituru juulikuu kuu lühiülevaade* 2017. a. juuli andmed on esitatud 06.08 täpsusega, andmed võivad vähesel määral ajas tagantjärele muutuda.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

170810 Eesti korterituru juulikuu kuu lühiülevaade*Piirkonnas tehti perioodi jooksul alla 5 tehingu, mistõttu andmeid ei ole avaldatud.

Juulis kasvas Eesti korteriturul nii tehingute arv kui ka hinnatase sarnases tempos

Juulis tehti Eestis 1 730 eluruumidega seotud korteritehingut. Võrreldes juuniga tehti 51 tehingut rohkem ehk teisisõnu tehinguaktiivsus kasvas 3,0% võrra. Võrreldes eelmise aasta juuliga kasvas tehingute arv aga 108 tehingu ehk 6,7% võrra. Juulis jätkus Harjumaalt väljaspool mujal Eestis tervikuna korterituru tehinguaktiivsuse mõnevõrra kiirem kasv. Alates maist on igakuiselt Harjumaalt väljaspool tehtud tehingute arv kasvanud kiiremini nii absoluutnumbrites kui ka protsentuaalselt, mais vastavalt 18,3%, juunis 9,6% ning juulis 9,1%.

Endiselt on jätkunud sarnaselt varasematele kuudele Eesti korterituru laialdasem aktiveerumine väljaspool Tallinna ja Tartut ning nende linnade lähipiirkondi. Sealjuures on aga lähitulevikus oodata senise kasvukiiruse järkjärgulist taandumist, mida soodustab ennekõike väiksemates Eesti piirkondades sobilike pakkumiste arvu vähenemine ning samaaegselt võrdlemisi kiirelt kasvavad korterite hinnad. Tänast tehinguaktiivsuse taset jääb Eestis tervikuna hoidma endiselt Harjumaa eesotsas Tallinnaga, Tartu ja Pärnu maakond ning ühtlasi Ida-Viru maakond, kus viimast piirkonda iseloomustavad korterituru näitajad on kõige muutlikumad. Tallinna linna tänane kõrge tehingute arv ei ole perspektiivis enam märkimisväärseid uusi tippe seadmas, mistõttu väiksemates Eesti piirkondades kasvanud tehinguaktiivsus jääb lähitulevikus omama olulist statistilist mõju kogu Eesti hinna- ja tehinguaktiivsuse edasisel kujunemisel.

Juulis tehtud korteritehingute keskmiseks mediaanhinnaks kujunes Eestis 1 245 €/m2. Võrreldes juuniga kasvas ruutmeetrihind 7,3%. Võrreldes eelmise aasta juuliga kasvas hinnatase aga 6,0% võrra. Kui alates aprillist Eesti korterituru kui terviku mediaanhinna kasv aeglustus igakuiselt kuni juuni lõpuni, siis juulis hinnakasv taas kiirenes. Märtsis oli aastane hinnakasv 7,3%, aprillis 3,0%, mais 1,8% ning juunis juba koguni kõigest 1,0%. Tallinna linna arvestamata kujunes juulis Eesti korterituru mediaanhinnaks 633 €/m2, mille juures hinnatase kasvas aasta baasil 25% ning tehinguaktiivsus 17%.

Erineva kiirusega kasvavad korterituru piirkonnad on loonud olukorra, kus Tallinna linna iseloomustavate näitajate kasvukiirus ei ühildu kogu Eesti korterituruga kui tervikuga. Juulis saavutatud hinnataseme kasv Tallinnast väljaspool ei jää siiski sarnases suuruses püsima, sest juulis tehti mitmetes piirkondades ajutiselt tavapärasest kallimaid tehinguid. Kiireimat hinnakasvu võis juulis märgata ennekõike Viljandi- ja Saaremaal, kus tehti üksikuid suvisele perioodile omaselt kallimaid tehinguid. Viimaste kuude vältel on väljaspool Tallinna mujal Eestis tervikuna hinnataseme kasv püsinud võrdlemisi madal, sest aina kasvav tehinguaktiivsus mahajäänumates piirkondades on oma odavamate korteritega hoidmas tagasi kogu turu statistilist hinnataseme kasvu. Järgnevatel perioodidel tuleb Eesti korteriturust adekvaatse ülevaate saamiseks endiselt käsitleda mitmeid Eesti piirkondi täiesti eraldiseisvalt, sest kinnisvaraturu lokaalse iseloomu tõttu on nii tehinguaktiivsuse kui hinnataseme kasvukiirus muutunud piirkonniti äärmiselt erinevaks.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

«В каком-то смысле – бум, но ведь это хорошо»

Delovõje VedomostiРазрешений на строительство выдаётся всё больше, но эта тенденция к росту, по оценке специалистов сектора недвижимости, может застопориться.

За год количество жилых помещений, получивших разрешение на строительство, выросло на 37%. Площадь помещений в это же время составила 149 000 м?, или на 23% больше показателя предшествующего года.

«Город заполнен подъёмными кранами, но с предкризисным временем ситуацию сравнивать всё же не стоит. В каком-то смысле – бум, но ведь это хорошо, – говорит партнёр бюро 1Partner Kinnisvara Танель Тарум. – Поскольку банки по-прежнему придерживаются консервативной политики, а прямого финансирования не очень много, то можно быть уверенными, что наш маленький бум в «пузырь» не превратится».

Что может застопорить тенденцию к росту? «Учитывая величину нашего жилого фонда и то обстоятельство, что Таллинн – растущий город, в год на рынке могло бы появляться примерно 2500 новых квартир. Сейчас мы уже около этой цифры, но темп взят под контроль», – сказал партнёр строительной фирмы Liven Kinnisvara OU Андрес Аавик.

Эксперт по недвижимости и аналитик Тыну Тоомпарк отмечает, чтоспроса на рынке достаточно. «Девелоперы активны. Поскольку растут зарплаты, снижается уровень безработицы, а уровень трудовой занятости повышается, и при этом банки дают кредиты, то возникает вопрос, что может переломить

нынешний тренд. Точно, не внутренние факторы, но какие – я не знаю», – признался он. «Шесть лет не стихают разговоры, что в Швеции бум недвижимости, и что если там что-то случится с финансированием, то и здесь с финансированием станет кисло, но ведь ничего такого не случается», – добавил Тоомпарк.

Число получивших разрешение на строительство жилых помещений выросло быстрее, чем площади под застройкой из-за того, что большая часть разрешений выдана многоквартирным домам, пишет портал kinnisvarauudised.ee. Площади под квартирами в среднем небольшие, и это приводит к тому, что разрешений на строительство квартир пропорционально больше, чем на площади под жилые помещения.

«Часть покупателей квартир поменьше – арендаторы-инвесторы. Люди предпочитают жить в маленьких квартирах, так как и арендная плата, и коммунальные платежи там ниже», – считает Тоомпарк.

Он признал, что можно провести параллель с 2006 годом, когда был бум на первичном рынке жилого строительства, но считает это произвольным сравнением. «Всё вроде бы хорошо, спрос есть, сделки заключаются, инвесторы на рынке есть, строители и девелоперы стали намного профессиональнее. Какие-то параллели можно проводить, но нельзя их воспринимать один к одному».

Слухи о буме преувеличены

«Признак бума – это резкий, скачкообразный рост или объёма сделок, или цен», – говорит партнёр Liven Kinnisvara Андрес Аавик. «Если взглянуть на статистику продаж новых квартир, то в последние годы складской остаток непроданных квартир, да и их продажная цена практически не изменились». Значит, новых квартир покупается ровно столько, сколько их выходит на рынок. «То, что в домах удачных проектов большую часть квартир удаётся продать ещё до начала строительства, это нормальная практика для Северных стран, и обычное заземление рисков», – отметил Аавик.

По оценке Аавика, нет ничего удивительного в том, что растет количество выдачи разрешений на строительство. Причиной тому – спрос, как на новые, так и на квартиры поменьше. Покупатели предпочитают новые квартиры, так как разница в ценах со старыми невелика. А маленькие квартиры предпочитают из-за их сравнительно невысокой стоимости.

Об ускорении темпа

По словам партнёра 1Partner Kinnisvara Танеля Тарума, рынок жилой застройки оживился в последние два-три года, и этот «оживляж» не удивляет. Но Тарум отметил при этом, что количество выданных разрешений на строительство не всегда отражает реальный рост объектов строительства. «Например, берут разрешение на всякий случай, потому как известно, насколько сложно его получить. А начало строительство может затянуться хотя бы из-за проблем с финансированием», – пояснил он.

Тарум полагает, что и через год положение на рынке недвижимости не изменится, так как его рост ограничивают «мощности» ведомства, выдающего разрешения на строительство.

Комментируя возросший спрос на маленькие квартиры, Тарум заметил, что в промежутке люди стремились стряхнуть с себя советские стандарты, то есть то положение, когда в цене были двухкомнатные квартирыв 45 м? и трёхкомнатные 65 м?. «Сейчас мы к этому вернулись, что абсолютно логично. Каждый квадратный метр стоит денег и возможности ограничены».

http://www.dv.ee/novosti/2017/06/22/v-kakom-to-smysle–bum-no-ved-jeto-horosho

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Квартиры снова пользуются спросом

Delovõje VedomostiИсследование, проведенное Союзом фирм недвижимости Эстонии (EKFL), показало, что фирмы недвижимости ожидают умеренного увеличения количества сделок с жильем и повышения цен. В секторе коммерческих площадей на фоне стабильного количества сделок прогнозируется некоторое снижение цен на аренду.

Одновременно с ростом оборота и расширением штата фирм недвижимости, выросли положительные ожидания специалистов по недвижимости в части рынка жилья.

Правда, специалисты соблюдают в своих оценках некоторую осторожность.

«Некоторые участвовавшие в исследовании респонденты выразили мнение, что спокойный рост продолжится, прежде всего, благодаря выгодным условиям кредитования», – прокомментировал результаты исследования член правления EKFL Тыну Тоомпарк.

Зато от рынка коммерческих площадей ожидается сохранение нынешнего уровня сделок и цен. Цены на аренду несколько снизятся.

http://www.dv.ee/novosti/2016/11/16/kvartiry-snova-polzujutsja-sprosom

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Riigikohtu praktika: Ärisaladuse kaitsmine maaklerilepingutes

Teder Law FirmKinnisvarabürood sõlmisid omavahelise maakleriteenuse osutamise lepingu, mis sisaldas ka ärisaladuse avaldamise keeldu. Küsimuse all oli lepingu punkt, mille järgi oli kostja kohustatud lepingu kehtivuse ajal ja kolme aasta jooksul pärast lepingu lõppemist hoidma hageja ärisaladust, milleks on hagejaga seotud tehnoloogiline ja äriline teave (sealhulgas teave klientide kohta), mis ei ole üldiselt kättesaadav ning mille avaldamine võib kahjustada hageja majanduslikke huve või tekitada kahju tellijatele.

Hageja pidas teist poolt seda punkti rikkunuks ja ärisaladuse hoidmise kohustust rikkunuks seetõttu, et kostja ainuosanik ja juhatuse liige asus pärast maakleriteenuse lepingu lõppemist tegutsema teise kinnisvarabüroo kasuks ja on avaldanud selle äriühingu veebilehel müügi- ja üürikuulutused kinnisvaraobjektide kohta, mida hallati varasema koostöö alusel hagejaga.

Riigikohus rõhutas, et ärisaladuse õigustamatu avaldamise ja kasutamise kindlakstegemiseks on vajalik võimalikult täpselt avada selle sisu. Vastasel korral võib olla takistatud vaba ettevõtlus. Ärisaladuseks saab pidada informatsiooni, mis ei ole üldteada ega kergesti kättesaadav sama valdkonna ettevõtjatele, mistõttu sel teabel on kaubanduslik väärtus.

Küsimuse lahendamine taandub selles asjas kliendiandmete sisu tuvastamisele ning kuna ei olnud välja selgitatud, mida kliendiandmed sisaldasid, jätkub nende täpse sisu tuvastamine alama astme kohtus.

Pille Pettai, Rasmus Õisma

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Statistikaamet: Nii juunis kui ka kogu II kvartalis kaubavahetus suurenes

StatistikaametKaupade eksport kasvas 2017. aasta juunis võrreldes eelmise aasta juuniga 11% ja import 6%, teatab Statistikaamet. II kvartalis võrreldes eelmise aasta II kvartaliga kasvas eksport 8% ja import 7%.

2017. aasta juunis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,1 miljardi euro väärtuses ning imporditi Eestisse 1,2 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 123 miljonit eurot (2016. aasta juunis 156 miljonit eurot).

Kaupade ekspordi peamised sihtriigid olid Soome (16% Eesti koguekspordist), Rootsi (14%) ja Läti (9%). Eksport kasvas enim Hollandisse (34 miljonit eurot), Venemaale (29 miljonit eurot) ja Saksamaale (21 miljonit eurot). Hollandisse suurenes mineraalsete toodete (sh põlevkivikütteõli), Venemaale mehaaniliste masinate ning Saksamaale elektriseadmete (sh kommunikatsiooniseadmed) ja metallijäätmete väljavedu. Eksport kahanes enim Rootsi (30 miljonit eurot), kuhu viidi vähem elektriseadmeid.

Kaupadest eksporditi enim elektriseadmeid, mineraalseid tooteid ning puitu ja puittooteid. Enim kasvas mineraalsete toodete (51 miljonit eurot), mehaaniliste masinate (25 miljonit eurot) ning puidu ja puittoodete (22 miljonit eurot) eksport. Samas vähenes elektriseadmete väljavedu 48 miljoni euro võrra.

Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas juunis 72% kogu ekspordist. Eesti päritolu kaupade väljavedu kasvas 8% ja re-eksport 18%. Eesti päritolu kaupade ekspordi kasvu mõjutas enim mineraalsete toodete (sh põlevkivikütteõli, elektrienergia) ning puidu ja puittoodete (sh okaspuidust saematerjal, puidust uksed ja aknad) väljaveo suurenemine.

2017. aasta juunis imporditi kõige enam kaupu Soomest (13% Eesti koguimpordist), Saksamaalt (11%), Leedust (9%) ja Rootsist (9%). Kõige rohkem kasvas import Rootsist (28 miljonit eurot) ning Lätist, Hollandist ja Prantsusmaalt (kõigist 10 miljonit eurot). Enim kahanes import Ungarist.

Kaupadest imporditi Eestisse enim elektriseadmeid, transpordivahendeid ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu. Enim kasvas transpordivahendite, metalli ja metalltoodete ning kahanes elektriseadmete sissevedu.

Käesoleva aasta II kvartalis eksporditi kaupu 3,3 miljardi euro väärtuses ja imporditi 3,7 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli II kvartalis 447 miljonit eurot (2016. aasta II kvartalis 460 miljonit eurot). Esimesel poolaastal tervikuna kasvas kaupade eksport 10% ning import 11% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.

2017. aasta II kvartali ekspordi kasvu võrreldes möödunud aasta sama perioodiga toetas mineraalsete toodete (141 miljonit eurot), puidu ja puittoodete (47 miljonit eurot) ning metalli ja metalltoodete (37 miljonit eurot) väljaveo suurenemine, mis omakorda kompenseeris ka elektriseadmete ekspordi vähenemise (83 miljoni euro võrra). Riikide võrdluses on enim suurenenud eksport Venemaale, Hollandisse ja Saksamaale. Samas on eksport enim vähenenud Rootsi.

II kvartali impordi kasvu mõjutas oluliselt transpordivahendite (101 miljonit eurot), mineraalsete toodete (70 miljonit eurot) ning keemiatööstuse tooraine ja toodete (45 miljonit eurot) sisseveo suurenemine. Oluliselt vähenes elektriseadmete sissevedu (73 miljonit eurot). Riikide arvestuses kasvas II kvartalis import võrreldes 2016. II kvartaliga enim Venemaalt, Rootsist ja Türgist. Import vähenes enim Ungarist.

Eesti kaubavahetus kuude kaupa, 2016–2017
Kuu Eksport, mln eurot Import, mln eurot Bilanss, mln eurot
2016 2017 muutus, % 2016 2017 muutus, % 2016 2017
I poolaasta 5 799,8 6 379,2 10 6 708,2 7 459,9 11 -908,4 -1 080,7
Jaanuar 823,7 942,9 14 978,9 1 351,2 38 -155,2 -408,3
Veebruar 918,9 974,3 6 1 058,4 1 073,7 1 -139,5 -99,4
Märts 1 033,0 1 190,7 15 1 186,3 1 316,8 11 -153,3 -126,1
I kvartal 2 775,6 3 107,8 12 3 223,6 3 741,7 16 -448,0 -633,8
Aprill 1 048,4 1 032,1 -2 1 206,0 1 211,1 0 -157,6 -179,0
Mai 998,5 1 158,3 16 1 145,3 1 303,3 14 -146,7 -145,1
Juuni 977,3 1 081,0 11 1 133,3 1 203,8 6 -156,1 -122,8
II kvartal 3 024,2 3 271,4 8 3 484,6 3 718,3 7 -460,4 -446,8
Eesti peamised väliskaubanduspartnerid, juuni 2017
Sihtriik,
riikide ühendus
Eksport,
mln eurot
Osatähtsus,
%
Muutus eelmise
aasta sama kuuga, %
Saatjariik,
riikide ühendus
Import,
mln eurot
Osatähtsus,
%
Muutus eelmise
aasta sama kuuga, %
KOKKU 1 081,0 100 11 KOKKU 1 203,8 100 6
EL 28 778,1 72 9 EL 28 1 005,5 84 6
Euroala 19 533,3 49 18 Euroala 19 726,2 60 9
EL välised riigid 302,9 28 16 EL välised riigid 198,3 16 5
1. Soome 170,6 16 7 1. Soome 151,3 13 0
2. Rootsi 149,9 14 -17 2. Saksamaa 128,2 11 3
3. Läti 94,6 9 7 3. Leedu 114,3 9 5
4. Venemaa 89,6 8 47 4. Rootsi 113,9 9 32
5. Saksamaa 71,5 7 41 5. Läti 98,0 8 11
6. Leedu 64,5 6 12 6. Poola 80,6 7 2
7. Holland 54,3 5 7. Holland 73,4 6 15
8. Norra 41,5 4 -11 8. Venemaa 60,1 5 9
9. Poola 25,8 2 24 9. Hiina 46,7 4 0
10. USA 24,6 2 -6 10. Prantsusmaa 38,6 3 36
Eksport ja import kaubajaotise järgi, juunis 2017
Kaubajaotis (-grupp)
kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi
Eksport Import Bilanss,
mln eurot
mln
eurot
osatähtsus,
%
muutus eelmise
aasta sama kuuga, %
mln
eurot
osatähtsus,
%
muutus eelmise
aasta sama kuuga, %
KOKKU 1 081,0 100 11 1 203,8 100 6 -122,8
Põllumajandussaadused ja toidukaubad (I–IV) 90,5 8 8 138,1 11 8 -47,6
Mineraalsed tooted (V) 120,2 11 73 95,6 8 1 24,6
Keemiatööstuse tooraine ja tooted (VI) 57,1 5 23 103,9 9 11 -46,8
Kummi- ja plasttooted (VII) 35,8 3 7 71,1 6 16 -35,3
Puit ja puittooted (IX) 113,2 11 24 41,7 3 16 71,6
Paber ja pabertooted (X) 30,2 3 14 24,5 2 7 5,7
Tekstiil ja tekstiiltooted (XI) 32,7 3 16 50,8 4 2 -18,0
Metall ja metalltooted (XV) 87,1 8 11 118,1 10 17 -31,0
Mehaanilised masinad (84) 95,4 9 35 124,7 10 11 -29,3
Elektriseadmed (85) 181,8 17 -21 172,3 14 -18 9,5
Transpordivahendid (XVII) 72,2 7 17 141,2 12 19 -69,0
Optika-, mõõte-, täppisinstrumendid (XVIII) 36,2 3 5 31,4 3 17 4,9
Mitmesugused tööstustooted (XX) 93,0 9 2 32,4 3 10 60,6
Muu 35,5 3 12 57,9 5 17 -22,4

Statistika aluseks on küsimustikud „Intrastat” ja „Eksport (kala ja vähilaadsete müük välisvetes ja välisriikide sadamates)“, mille esitamise tähtaeg oli vastavalt 14. ja 15.07.2017, ning Maksu- ja Tolliameti tollideklaratsiooni andmed, mis edastati Statistikaametile 20.07.2017. Statistikaamet avaldas väliskaubanduse kuu kokkuvõtte 14 tööpäevaga. Statistikatöö „Kaupade väliskaubandus“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Kas igal juhul on õigus nõuda juurdepääsu üle naabri maatüki?

Leino BiinMe oleme varasemalt korduvalt käsitlenud oma blogis üle võõra maa avalikult kasutatavale teele juurdepääsu küsimust. Nimetatud artiklitest võib jääda mulje, et peaaegu alati on kinnisasja omanikul õigus nõuda naabrilt juurdepääsu avalikult kasutatavale teele aga siiski on seaduses sätestatud teatud erandid.

Asjaõigusseaduse § 156 lg 3 sätestab, et kinnisasja omanikul ei ole õigust juurdepääsu nõuda, kui senine ühendus avalikult kasutatava teega või kinnisasja osade vahel on katkenud tema tahtel.

Oletame, et Teie ja naabri kinnistu piirneb ühest küljest avalikult kasutatava teega. Naaber jagab temale kuuluva kinnisasja kaheks selliselt, et üks uus tekkiv kinnistu ei oma otse juurdepääsu avalikult kasutatavale teele. Nüüd kui naaber soovib saada juurdepääsu üle Teile kuuluva kinnisasja, siis ei ole Teil kohustust ega temal õigust asjaõigusseaduse § 156 alusel sellist juurdepääsu nõuda kuna ta on ise süüdi sellise olukorra tekkimises.

Seega tuleb kinnisasja osadeks jagamise käigus alati mõelda sellele kuidas tagada kinnistule juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Seda on võimalik tagada maakorralduslike vahenditega (kinnistu kuju) või siis õiguslike vahenditega.

Kinnisasja ostjad peavad samuti tähelepanu pöörama sellele asjaolule kinnisasja ostes. Kuigi müüja võib Teile kinnitada, et Teil on õigus nõuda juurdepääsu üle naabri kinnisasja, siis tegelikult peate pöörama tähelepanu sellele kuidas Teie kinnistu tekkinud on. Teoreetiliselt võib olla olukord, et müüja on jaganud temale varasemalt kuulunud suurema kinnistu mitmeks väiksemaks osaks ja sellisel juhul puudub Teil õigus nõuda juurdepääsu mõnelt asjassepuutumatult naabrilt, vaid vastutajaks on selle kinnistu jagaja.

Biin & Biin Advokaadibüroo Leino Biin
Biin & Biin Advokaadibüroo vandeadvokaat
Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

KV.EE: Äripindade üüripakkumiste arv kerkis aastaga 5%

Kinnisvaraportaal KV.EEJuuli kuus oli portaalis KV.EE pakkumisel 2601 Tallinna äriotstarbelist üüripinda. Aastaga on äripindade üüripakkumiste arv portaalis KV.EE vähenenud 5%.

Suurim on äripindade üüripakkumiste arv Tallinna kesklinnas, kus asub 40% üüripakkumistest ehk 1029 üürniku ootavat äripinda. Kesklinna äripindade üüripakkumiste arv on aastataguse ajaga võrreldes vähenenud 11%.

Äripindade üüripakkumiste arv on aastaga vähenenud lisaks Kristiine, Lasnamäe, Mustamäe ja Põhja-Tallinna linnaosades. Haaberstis, Nõmmel Pirital ja vanalinnas on portaalis KV.EE tänavu juulis pakkumisel aastatagusest rohkem äripindu.

Äripindade üüripakkumiste arvu vähenemine portaalis KV.EE puudutab piirkondi, kus pakkumiste arv on suurem. Üüripakkumisi on aastaga lisandunud vähema pakkumisega Tallinna linnaosadesse.

Äripindade üüripakkumiste keskmine hind portaalis KV.EE oli juulis 8,5 €/m². See on eelmise aasta juulikuisest hinnast 8,2 €/m² 5% rohkem.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

 

Äripindade üüripakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk

 

07/2016

07/2017

Muutus, %

Haabersti

78

88

13%

Kadriorg  

21

NA

Kesklinn

1 155

1 029

-11%

Kristiine

301

285

-5%

Lasnamäe

368

351

-5%

Mustamäe

369

358

-3%

Nõmme

157

162

3%

Pirita

20

28

40%

P-Tallinn

223

203

-9%

Vanalinn

63

70

11%

       
Tallinn

2 748

2 601

-5%

       
Narva

39

52

33%

Pärnu

39

55

41%

Tartu

329

380

16%

170809 Äripindade üüripakkumiste arv portaalis kv.ee

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Linnavalitsus moodustab maaomandi küsimuste lahendamise komisjoni

TallinnTallinna linnavalitsus moodustab maaomandi küsimuste lahendamise alatise komisjoni ning kinnitab komisjoni põhimääruse.

Maaomandi küsimuste lahendamise komisjoni tegevuse eesmärk on Tallinna linna haldusterritooriumil kohaliku omavalitsuse ostueeõigusega seotud küsimuste, avalikuks kasutamiseks või linna arenguks vajaliku maa omandamisega või selleks linnale asjaõiguste omandamisega, samuti linnamaa koormamisega ja võõrandamisega seotud küsimuste lahendamine.

Komisjoni ülesanne on kohaliku omavalitsuse ostueesõigusega seotud küsimuste ning avalikuks kasutamiseks või linna arenguks vajaliku maa omandamisega või selleks linnale asjaõiguste omandamisega seotud küsimuste lahendamine, sh tänavate kavandamise ja elamukvartalitele avalikult kasutatavatelt teedelt juurdepääsude tagamise, muu eraomandis oleva maa avalikuks kasutamiseks määramise ja detailplaneeringute või projektide koostamise menetluses sõlmitavate selleteemaliste kokkulepete ettevalmistamisega ja täitmisega seotud küsimuste, linnale üleantavate tee-, tänavavalgustuse- ja sadeveekanalisatsioonirajatiste nõuetele vastavuse hindamise, teemaa kinnisasjade omandamise küsimuste, linnamaa koormamisega ja võõrandamisega seotud küsimuste, sh detailplaneeringute ja projektide koostamise menetluses linnamaa võõrandamise ettepanekute läbivaatamine ja lahendamine ning Tallinna Linnavalitsusele ettepanekute tegemine maa või asjaõiguste omandamiseks, linnamaa koormamiseks asjaõigustega või linnamaa võõrandamiseks.

Komisjoni esimees on Tallinna kommunaalmajanduse ja teede ehitamise valdkonda kureeriv abilinnapea. Komisjoni aseesimees on Tallinna linnavara ja elamumajanduse valdkonda kureeriv abilinnapea. Lisaks kuuluvad komisjoni koosseisu Tallinna Linnaplaneerimise Ameti, Tallinna Kommunaalameti, Tallinna Keskkonnaameti, Tallinna Transpordiameti ja linna õigusteenistuse esindajad.

Komisjon juhindub oma tegevuses riigi ja Tallinna õigusaktidest ning komisjoni põhimäärusest.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Silikaltsiidi tänav saab naabriks Kukermiidi tänava

TallinnTallinna linnavalitsus määrab nime Nõmme linnasoas Männiku asumis paiknevale seni nimeta harutänavale ning täpsustab kahe Pääsküla asumis paikneva tänavanime leviala.

Nõmme linnaosas Männiku asumis Silikaltsiidi tänavalt idasuunas kulgev tänav hakkab kandma nime Kukermiidi tänav.

Silikaltsiidi tänaval on algusosas idasuunas kulgev ja iseseisva tänavana tajutav kõrvalharu. Sellelt tänavalõigult on juurdepääs maaüksustele, mille aadressides on kasutatud palju ebaloogilises järjekorras olevaid tähtlisandeid.

Tallinna Linnavalitsuse nimekomisjon pidas vajalikuks kõnealusele Silikaltsiidi tänava kõrvalharule tänavanimi määrata. Kuna tänavalõigult on juurdepääs peamiselt tootmis- ja ärihoonetele ning piirkonda on viimasel ajal lisandunud või lisandumas Kvartsliiva, Räniliiva, Lubiliiva tänav, siis kaalus komisjon reservis olnud Kukermiidi tänava nime. Kukermiit on põlevkivituhksideaine. Asuti seisukohale, et sarjas teiste nimedega ja eriti Silikaltsiidi tänava nimega on selles asukohas selle võõrsõna kasutamine õigustatud. Nimekomisjoni hinnangul aitab tänavanime määramine luua sellesse piirkonda loogilise ja arusaadava linnaruumi ning tagab ka Silikaltsiidi tänava leviala vastavuse kohanime vormistamise ja kasutamise korrale.

Ühtlasi täpsustab linnavalitsus Nõmme linnaosas Pääsküla asumis paiknevate Rebase tänava ja Ilvese tänava leviala.

Rebase ja Ilvese tänava leviala on vaja täpsustada, kuna nüüdseks on nii Rebase kui Ilvese tänava leviala antud aadresside alusel pikenenud üle Naaritsa tänava ning sealsed aadressid vajavad korrastamist. Aadresside ebaloogilisele numeratsioonile on tähelepanu juhtinud ka Maa amet.

Tallinna Linnavalitsuse nimekomisjon asus seisukohale, et ühe tänava üleminek teiseks tänavaks on kõige paremini tajutav ristmikul. Parimaks lahenduseks peeti siin Ilvese tänava lõpetamist Naaritsa tänaval ja üle selle ulatuva lõpuosa liitmist Rebase tänava lõpuosaga. Kõnealuste tänavate leviala korrastamine ja looduses tähistamine parandab hoonete leitavust, loob loogiliste aadressidega linnaruumi, ühtlustab kohanimekasutust ja on kooskõlas kohanimeseadusega, mille kohaselt peab kohanime ruumikuju muutma, kui see ei taga üheselt mõistetavust.

Nõmme Linnaosa Valitsus kooskõlastas Kukermiidi tänava nime 26. aprillil 2017 ning ettepaneku muuta Rebase ja Ilvese tänava leviala 24. aprillil 2017. Tänavanime määramisest ning tänava leviala muutmisest teavitati ka maaomanikke, kelle katastriüksuse aadressi uuest tänavanimest tulenevalt eraldi korraldusega muudetakse. Maaomanikelt vastuväiteid ega alternatiivseid ettepanekuid ei laekunud.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Arco Vara: Müü oma kodu sõnadega – kuidas kirjutada tekst oma kuulutuse juurde?

Arco VaraKui oled otsustanud omal käel kinnisvara müügiga alustada, siis ette ruttamata on üks esimestest sammudest müügikuulutuse avaldamine. Lisaks kinnisvarast ülevaadet andvatele piltidele, on kuulutuse osaks ka lühike tutvustav tekst, mis annab edasi olulisema info objekti kohta. Siin on 5 nõuannet, mida kirjutamise juures meeles pidada:

  • Ole konkreetne. Esmamulje Sinu kuulutusest jätavad pildid. Nende tõttu otsustab ostja, kas kuulutus üldse avada või mitte. Kui visuaalne pool on juba enda töö teinud, siis soovib koduotsija saada võimalikult palju konkreetset ja täpset infot müüdava kinnisvara kohta. Ära unusta korrektseid detaile kinnisvara suuruse, korruse ja tubade arvu kohta. Lisaks pakub ostjale alati huvi kõrvalkulude suurus, parkimisvõimalused, panipaik ja piirkond. See on see koht, kus võid endale eputamist lubada. Sa ei saa eputada, kui Sa pole detailne!
  • Maali pilt. Vajaliku info esitlemiseks on mitmeid võimalusi – lühike faktidest koosnev nimekiri või mõnus, parimal juhul isegi veidi hurmoorikas väike jutuke, mis lisaks oluliste faktide välja toomisele pakub ka natuke lugemisrõõmu. Kuidas seda teha? Kasuta veidi kujutlusvõimet, ole aus ja spetsiifiline. Mõtle läbi, miks Sina kord selle kinnisvara endale soetada otsustasid – võib-olla on just siin midagi, mis võiks ka tulevasele omanikule Sinu kinnisvara atraktiivsemaks muuta. Kodu on paljude jaoks unistus, esitle seda just selle unistusena!
  • Ole positiivne. Keskendu eelkõige oma kinnisvara unikaalsetele ja parimatele külgedele ja tõsta neid võimalikult palju esile. Kuulutuses ei tasu liialt tähelepanu tõmmata puudustele ja probleemsetele piirkondadele. Ära arva, et Sa oled valelik, kui Sa oled positiivne – igaüks, kes siiralt kodu ostmist kaalub, vaatab Sinu kinnisvara ka ise põhjalikult üle. Saladusi ei ole, lihtsalt positiivsem osa on rohkem esile toodud, samal ajal teine rohkem tagaplaanil.
  • Õigekiri on A ja O. Peale kirjutamist vaata oma kuulutus kriitilise pilguga üle – kas kõik sõnad on õigesti kirjutatud? Kas kõik komad on seal, kus vaja? Rohked kirjavead võivad rikkuda isegi kenade piltidega sisuka kuulutuse. Ja usu mind – lugeja saab aru, kas tegu on lihtsalt apsakaga või kirjaoskamatusega. Kui kahtled – kontrolli!
  • Kui tunned, et Sinu pildid ei ole turu ilusaimad ja tekst ei taha lihtsalt tulla, siis võta kindlasti ühendust maakleriga, kes teeb ära nii selle kui ka veel palju lisaks! Ka Sinu aeg on raha – kasuta seda targalt ja usalda see töö professionaalide kätte!
Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Uue kodu ostmisel annab praktilist nõu käsiraamat “Nõuanded koduostjale”

Nõuanded koduostjaleKäsiraamat “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” on suunatud inimestele, kes soovivad osta oma kodu. Koduost on üks inimese suurim ost elu jooksul, mis väga sageli ületab inimese aastasissetulekut lausa kordades.

Käsiraamat annab head nõu kodu ostmise esimestest sammudest ehk ostuotsuse planeerimisest kuni finantseerimise ja tehingu vormistamiseni.

Käsiraamat “Nõuanded koduostjale” on parima hinnaga võimalik leida Kinnisvarakooli raamatupoest. Hind 16,99 sisaldab tasuta transporti Eesti piires – raamat on võimalik tellida kodusesse postkasti või lugematutesse Omniva pakiautomaatidesse üle kogu Eesti.

NB! Mitme Kinnisvarakooli käsiraamatu tellimisel rakendub täiendav rahaline soodustus.

Vaata lähemalt

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Ohud ja võimalused: korteri ostmine ehitusjärgus majja

SEB PankKorteri ostmine uude, alles ehitatavasse majja on ühes küljest põnev, aga teisalt peab arvestama nii mõnegi asjaoluga, mille peale võib-olla kohe ei tule. Selle juures on omad plussid ja miinused, tõdeb kinnisvaramaakler ja konsultant Olmer Õigus.

Võimalused

Klient saab lõpp-planeeringus kaasa rääkida

Kui osta korter alles ehitatavasse majja, on kindlasti võimalik korteri planeeringus ja tubade või seinte paigutuses muudatusi teha. Kui vähegi võimalik, arvestavad arendajad kliendi soovidega.

Ökonoomne küttesüsteem

Tänapäeva rohelise mõtlemise juures paigaldatakse reeglina uutesse majadesse soodsad kütte- ja veesoojendussüsteemid, näiteks maaküte ja päikesepaneelid. See on suur kokkuhoid igakuiste koduarvete pealt.

Sarnase elustiili ja standarditega naabrid

Kui kortermajade juurde rajatakse hea turvaline mänguväljak, siis kolib sinna tõenäoliselt palju lastega peresid. Kui tegu on roheluses paikneva majaga, kus korterid on väiksemad, koonduvad sinna üksikud inimesed ja vanemad rahulikumad inimesed. Nii saate vastavalt oma vajadustele otsustada.

Tehnoloogilised mugavused

Uued majad on reeglina varustatud targa maja süsteemidega, mis võimaldavad nutiseadmega kaugelt juhtida näiteks saunatemperatuuri või kütteseadet. Hoonet valvavad moodsad integreeritud valvesüsteemid ja turvakaamerad. Samuti on sageli mugavuse mõttes lift olemas isegi uutel kolmekorruselistel majadel., mida arendaja lubab ja mis on teie jaoks oluline, peab olema kajastatud lepingus.

Ohud

Arendaja lubab vahel rohkemat, kui plaanis

Majaga tutvudes ja arendajale küsimusi esitades paluge kõik, mis ta lubab, ka kirjalikult lepingusse kanda. Muidu võib juhtuda, et lubatud majaesine valgustus jääb tegemata või korralik sõidutee ning laste mänguväljak rajamata. Kõik mida arendaja lubab ja mis on teie jaoks oluline, peab olema kajastatud lepingus.

Piirkonna detailplaneeringus leidub ootamatusi

Ärge unustage tutvuda piirkonna detailplaneeringuga. Nii olete kindel, et näiteks praegune merevaade jääb alles ka viie aasta pärast; et teie maja külje alla ei ehitata teisi hooneid või parkla asemel ei laiu tulevikus kõrge kontorihoone.

Garantiitööd jäävad unustusse

Tehke arendaja, ehitaja või maakleri kohta veidi eeltööd – see ei ole tänapäeval keeruline. Kui teil on kahtlusi, et müüja või ehitaja ei täida endale võetud kohustusi, kaitseb teid korralikult sõlmitud leping, mille täitmise jälgimiseks saab palgata ehitusjärelevalve või juristi.

http://www.seb.ee/foorum/kodu/ohud-ja-voimalused-korteri-ostmine-ehitusjargus-majja

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Swedbank: Hinnatõusu panustas enim toit

SwedbankJuulis tõusid tarbijahinnad eelmise aasta sama ajaga võrreldes 3,6% võrra. Tarbijahindade kasvust andis kolmandiku toit. Toiduainete hindu mõjutas piima- ja lihatoodete kallinemine.

Põllumajandussaaduste tootjatepoolsed müügihinnad on esimesel poolaastal kasvanud umbes veerandi, sealhulgas liha hind üle 10% ja piima hind üle 40%. See leevendab põllumeeste olukorda, kes on eelmise aasta algusest alates kahjumiga töötanud.

170808 Panus hinnaindeksisse, protsendipunkti

Kõrgemad aktsiisimäärad kergitasid nii alkoholi ja tubaka kui ka mootorikütuste hindu

Mõlema kaubagrupi hinnad on aastaga kallinenud umbes kümnendiku võrra. Juulis tõusid oluliselt õlu, veini ja siidri aktsiisimäärad. Mootorikütuste hindu mõjutas aktsiisimäärade tõus tänavu veebruaris. Toornafta hind aastatagusega võrreldes palju muutunud ei ole. Juulis oli toornafta hind eurodes 2% kõrgem kui aasta tagasi.

Hinnatõus jääb meie prognoosi järgi sel aastal 3% juurde

Hindu mõjutavad toorainete kallinemine ja aktsiisimaksude tõus. Hindade tõus tähendab seda, et palgasaajate ostujõud kasvab sel aastal varasematest aastatest aeglasemalt. Hoolimata elanike tugevast kindlustundest on tarbimise kasv aeglustunud. Selle aasta esimese kuue kuu kokkuvõttes kasvas jaemüügi maht vaid 2% eelmise aasta sama ajaga võrreldes.

170808 Majapidamiste finantsseis

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Info korteriarenduste turu trendide kohta

Tõnu ToomparkOled huvitatud, mis toimub uute korterite turul? Kui palju uusi kortereid tuleb turule pakkumisse? Kus lisanduvad korterid asuvad? Ja mis kõige tähtsam – millist hinda uute korterite eest küsitakse ja kuidas kulgeb müük?

Neile küsimustele annab vastuse korterite uusarenduse monitooring. Uusarenduste monitooring jälgib detailselt uute korterite turu pakkumist, hindu ja müüki.

Vastavalt soovija vajadustele on võimalik teha soovitud väljavõtted.

  • Nii näiteks on võimalik üksikasjalikult saada ülevaade, milline on Kalamaja ühe- ja kahetoaliste korterite pakkumine ja müügitempod.
  • Või mõista, kuidas läheb Lasnamäe korteritel hinnavahemikus 120 000 kuni 160 000 eurot.
  • Äkki tunned hoopis huvi kesklinna suuremate kui 100 m² korterite trendide vastu?

Kui tunned, et see on teave, mis võiks sulle sinu töö juures kasulik olla, anna teada. 

Tõnu Toompark
Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@toompark.ee
www.adaur.ee / www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

“Kinnisvara hindamise ABC” toimub 19/10/2017 Kinnisvarakoolis

Kinnisvara hindamise ABC19/10/2017 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Kinnisvara hindamise ABC“. Koolituse eesmärk on tutvustada kinnisvara hindamise põhitõdesid, eesmärke ja toiminguid, mis kujundavad kinnisvara väärtust.

Koolitus “Kinnisvara hindamise ABC” on suunatud:

  • kõikidele kinnisvara spetsialistidele, kes soovivad paremini mõista kinnisvara väärtuse kujunemise põhitõdesid;
  • kinnisvaramaakleritele, kes tahavad arusaada kinnisvara hindamisaktidest;
  • kinnisvaraarendajatele, kes soovivad rohkem teada saada kinnisvara väärtust kujundavatest teguritest;
  • kinnisvarainvesteeringute tegijatele, kel on huvi väärtuse mehhanismide vastu;
  • tulevastele kinnisvarahindajatele;
  • kõigile eraisikutele, kel huvi kinnisvara vastu.

Koolitus annab Sulle:

  • ülevaate hindamise eesmärkidest;
  • info kasutatavatest hindamistoimingutest;
  • selgitused kinnisvara hindamise headest tavadest;
  • arusaama hindamisaruande ülesehitusest ja koostamisest.

Kinnisvara hindamise ABC” toimub 19/10/2017 kell 09.00-14.00 Tallinna kesklinnas. Lektor on kutseline hindaja ja EKHÜ juhatuse liige Andres Teder.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes