Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

KV.EE: Majade müügipakkumiste hinnad tõusid aastaga keskmiselt 5%

15.11.2017 Tõnu Toompark

Portaali KV.EE kaudu pakuti oktoobri kuus müügiks kokku 2858 maja. Eelmise aasta oktoobriga võrreldes on majade müügipakkumiste arv vähenenud 9%. Majade müügipakkumisi on aastatagusega võrreldes vähemaks jäänud kõikides maakondades välja arvatud Ida-Virumaal ja Viljandimaal.

Erinevalt pakkumiste arvust on majade müügipakkumiste hinnad pea kõikjal tõusutrendis. Kogu Eesti majade müügipakkumiste keskmine hind oli portaalis KV.EE oktoobris 1110 €/m² ehk eelmisest aastast 5% rohkem. Turu aktiivseimas ja suurimas piirkonnas ehk Harjumaal oli majande müügipakkumiste hinnatõus 3%. Harjumaa majade ruutmeetri eest küsitakse 1317 €/m².

Samas suurusjärgus on majade müügipakkumiste hinnatõus Tartu maakonnas. Seal saab maja ruutmeetri kätte hinnaga 989 €/m² ehk eelmisest aastast 4% kallima hinna eest. Tartu maakonnas pakuti oktoobris müügiks 389 maja.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Majade müügipakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk			Majade müügipakkumiste hind ja selle muutus, €/m²
Maakond	10/2016	10/2017	Muutus, %	10/2016	10/2017	Muutus, %
Eesti	3 135	2 858	-9%	1 056	1 110	5%
Harjumaa	1 995	1 834	-8%	1 278	1 317	3%
Hiiumaa			NA			NA
Ida-Virumaa	127	139	9%	638	614	-4%
Jõgevamaa	27	10	-63%	322	358	11%
Järvamaa	33	31	-6%	379	534	41%
Läänemaa	36	26	-28%	758	757	0%
L-Virumaa	54	37	-31%	482	540	12%
Põlvamaa		14	NA	408	411	1%
Pärnumaa	222	180	-19%	893	963	8%
Raplamaa	107	103	-4%	619	680	10%
Saaremaa	22	19	-14%	755	909	20%
Tartumaa	436	389	-11%	952	989	4%
Valgamaa	31	31	0%	415	516	24%
Viljandimaa	22	24	9%	589	600	2%
Võrumaa	23	21	-9%	422	434	3%

Narva	32	53	66%	405	394	-3%
Pärnu	60	68	13%	1 039	995	-4%
Tallinn	801	688	-14%	1 386	1 443	4%
Tartu	298	242	-19%	1 028	1 055	3%

Tallinn valmistub linnahalli piirkonna arendamiseks

15.11.2017 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus moodustas vastavalt kehtestatud detailplaneeringutele Kultuurikatla, linnahalli ja lähiala territooriumile uued kinnisasjad.

„Linnahalli detailplaneeringuga kavandatud uus krundijaotus toob kaasa mitmeid uute aadresside määramisi. Nii saab näiteks Linnahalli uueks aadressiks Sadama tn 1 ning Linnahalli sadamapoolsele küljele rajatakse uus jalakäijate tänav – Halsi tänav,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Kultuurikatla, linnahalli ja lähiala ümberkruntimine on kehtestatud detailplaneeringute realiseerimise eelduseks. Seejärel saame hakata ette valmistama ka naabruses olevate kinnistute enampakkumisele panekut ja linnahalli rekonstrueerimist.“

Uued detailplaneeringule vastavad kinnisasjad moodustatakse Tallinna linna omandis olevatest Logi tn 7, Logi tn 9, Logi tn 13, Mere pst 18, Mere pst 20, Mere pst 20c, Mere pst 20d, Kalasadama tänav T4, Logi tänav T1 // Rumbi tn T5 // Sadama tänav T1, Logi tänav T2 // Vööri tänav T2 ja Rumbi tänav T4 ning ühtlasi määratakse kinnisasjade valitsejad. Praegustest kinnisasjadest moodustatakse kokku 27 uut kinnisasja ning määratakse nende aadressid ja sihtotstarbed.

Linnavalitsuse korralduse eelnõu kohaselt moodustatakse kümme äri- ja elamumaa sihtotstarbega krunti, üks äri- ja tootmismaa sihtotstarbega krunt, üks ühiskondlike ehitiste ja ärimaa sihtotstarbega krunt, kolm ärimaa sihtotstarbega krunti ning 12 transpordimaa sihtotstarbega krunti.

Tallinna munitsipaalomandisse antud Mere pst 18 kinnistu sihtotstarve muudetakse parkla, tänava ja kergliiklustee ehitamiseks transpordimaaks ja Sadama tn 1 kinnistu sihtotstarve muudetakse Tallinna Linnahalli rekonstrueerimise eesmärgil 25% ulatuses ärimaaks.

Tallinna Kommunaalamet tagab transpordimaa sihtotstarbega kinnistutele avalikke teenuseid pakkuvate infrastruktuuriobjektide kavandamise ja ehituse ning nende edasise remondi ja hoolduse.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Merko: Kontserni tütarettevõtte juhatuse liikmete volituste pikendamine

15.11.2017 Tõnu Toompark

AS Merko Ehitus kontserni kuuluva AS Merko Ehitus Eesti nõukogu otsustas 14. novembril 2017 pikendada ettevõtte juhatuse liikmete Jaan Mäe ja Veljo Viitmanni volitusi kolmeks aastaks, s.o alates 1. jaanuarist 2018 kuni 31. detsembrini 2020. AS Merko Ehitus Eesti juhatus jätkab senises neljaliikmelises koosseisus: Keit Paal (esimees), Jaan Mäe, Alar Lagus ja Veljo Viitmann.

AS Merko Ehitus Eesti on Eesti juhtiv ehitusettevõte, mis teostab üld-, insener-, elektri, teede- ning elamuehituse töid.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Rotermanni kvartal saab ametliku paiganime

15.11.2017 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus määrab Kesklinnas Sadama asumis paikneva paikkonna nimeks Rotermanni kvartal.

Ettepaneku tähistada Mere puiestee, Narva maantee, Ahtri tänava ja Hobujaama tänava vaheline ala ametlikult asumina tegi Rotermann City Osaühing.

„Kuigi nimetus Rotermanni kvartal pole ametlik kohanimi, leiab see pidevat kasutust ka inimeste tavakõnes, põhjendati Tallinna Linnavalitsuse nimekomisjonile esitatud ettepanekus,“ ütles abilinnapea Andrei Novikov.

Rotermanni kvartaliga seonduvat arutanud nimekomisjon asus seisukohale, et Sadama asumi piire poleks otstarbekas muuta kuna asumite piirid on juba aastast 1989 paika pandud ja praegu on asumid Riiklikus kohanimeregistris mitteametlike kohanimedena sisse kantud.

Nimekomisjon toetas Rotermanni kvartali nime ametlikku määramist, kuid lisaks sooviti täpsustada, millise nimeobjekti liigi alla kvartal kuulub. Riikliku kohanimeregistri nimeobjekti liikide klassifikaatori järgi oli sobilikum liigisõna kvartalile – paik, paikkond.

Vaatamata sellele, et tänapäeval on soolaladu Ahtri tänavaga ülejäänud kvartalist eraldatud, otsustas nimekomisjon ka selle Rotermanni kvartali piiridesse arvata, sest ajalooliselt kuulus ka soolaladu Rotermanni kvartalis asunud vabrikute kompleksi. Praegu tegutseb Rotermanni soolalaos Eesti Arhitektuurimuuseum.

Eeltoodust tulenevalt esitas nimekomisjon linnaosa valitsusele kooskõlastamiseks paikkonna nime Rotermanni kvartal. Tallinna Kesklinna Valitsus kooskõlastas nimekomisjoni taotluse 23. oktoobril 2017. Ühtlasi peab linnaosa valitsus tagama 15. detsembriks uute kohanimesiltide paigaldamise.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Käsiraamat selgitab uut korteriomandi- ja korteriühistuseadust

15.11.2017 Tõnu Toompark

2018. aasta alguses jõustub uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Uus seadus kaotab elamute haldamisega tegelevad ühisused ja loob seaduse jõuga ühistud kõikidesse kortermajadesse. Üleminek tänaselt regulatsioonilt saab üsna kindlasti olema enam kui vaevaline.

„Uue käsiraamatu „Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus“ eesmärk on pakkuda praktilist nõu, mis aitaks luua korteriühistud neis hoonetes, kus seda veel ei ole,“ selgitas käsiraamatu autor Evi Hindpere. „Lisaks võib olla olemasolevate korteriühistute puhul vaja muuta põhikirja või ühistu juhtimise praktikat, et see oleks kooskõlast uue seaduse normidega.“

Käsiraamat „Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus“ on suunatud nii korteriomanikest korteriühistu liikmetele kui ühistu juhtidele.

„Oleme käsiraamatus toonud välja igapäevased situatsioonid, mis tekitavad ühistu liikmete seas probleeme ja andnud neile läbi praktiliste näidete lahendused. Eraldi oleme esile tõstnud muudatused, mida toob endaga kaasa uue seaduse jõustumine 2018. aastal,“ tutvustas Evi Hindpere trükise sisu.

Korteriühistu juhtidele on abivahendina toodud välja nii ühistu juhtimise parim praktika ja selles asetleidvad muudatused. Käsiraamatu lisades on igapäevased näidisdokumendid – näiteks volikirja, protokollide, koosoleku kutsete jms näidised.

Käsiraamatu autor jurist Evi Hindpere on mitme kinnisvaravaldkonna käsiraamatu autor. Lisaks on Evi Hindpere Kinnisvarakooli tunnustatud koolitaja.

Värske käsiraamat „Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“ on saadaval Kinnisvarakooli e-raamatupoes ja kõikides suuremates raamatukauplustes üle Eesti.

Käsiraamatu kirjastaja Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele ning kinnisvaravaldkonna käsiraamatute kirjastamisele.

Faktid käsiraamatu kohta

Pealkiri: „Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“
Autor: Evi Hindpere, Raid & Ko jurist ja koolitaja
Maht: 320 lehekülge
ISBN 978-9949-9655-5-7
Käsiraamatu sisukord ja eessõna (pdf-failina)
Kinnisvarakooli raamatupood: https://www.kinnisvarakool.ee/raamatud/

Lisainfo

Kirjastaja
TÕNU TOOMPARK
Kinnisvarakool OÜ
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee
+372 525 9703

Pindi Kinnisvara: Uusarenduste turul teevad ilma väikekorterid

15.11.2017 Tõnu Toompark

Väga optimaalse planeeringuga väikekorterid on uusarenduste turul üha atraktiivsem kaup, kuna nende hinnad on ligilähedased vanade renoveeritud elamispindadega.

Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman sõnas, et ehkki väikekorteri definitsioon pole üheselt paigas, on üldjuhul tegemist kuni 35 m² suuruse kahetoalise, ca 50 m² suuruse kolmetoalise ja alla 70 m² suuruse neljatoalise elamispinnaga. „Tegelikult on selliseid tooteid järelturul olnud pidevalt, aga on väga tervitatav, et ka paljud arendajad on hakanud nüüd neid tegema, sest see annab üha rohkematele peredele võimaluse soetada elamispind uude majja,“ rääkis ta. Sooman selgitas, et tegemist on Põhjamaadest siia levinud arhitektuurikultuuri edasiarenguga, kus projekteerimise käigus optimeeritakse tubade suurused, kaotatakse kasutud nurgatagused, ka sisearhitekt kaasatakse juba eos vältimaks tulevasi ebameeldivusi mööbli paigutamisel.

„Meie arvutuste kohaselt annab kolmetoaliste korterite puhul ainuüksi küttesüsteemi seintelt põrandasse viimine kuni 5 m² kasulikku põrandapinda juurde, kui toad on hästi paigutatud ja nn mõttetud nurgad ära kaotatud, siis on 50 m² suuruse uue eluruumi tarbimisväärtus igas mõttes võrdne nõukogudeaegse 60 m² suuruse korteriga. Oluline on aga, et uue korteri näol on tegemist märksa energiasäästlikuma ja ajakestvama investeeringuga ning kui kokku liita ja võrrelda uue ning vana korteri laenumakseid ja kõrvalkulusid, siis vahe on muutunud tihtipeale pea olematuks,“ lisas ta.

Pindi Kinnisvara: Uusarenduste turul teevad ilma väikekorterid

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid

EstateGuru sells the collateral of its first defaulted loan

15.11.2017 Kristjan Toop

EstateGuru has taken possession of its first defaulted loan’s collateral and has started the sales process to regain investors’ funds.

In October, Toome avenue development loan in the amount €224,000 reached its maturity date, however the borrower had become insolvent and was therefore unable to repay the loan. EstateGuru’s COO Mihkel Stamm comments that the bailiff agent has declared an auction process that starts on 14th of November 2017 and has a starting price of €313,280. The collateral is a 544,7 m2 private house that is situated on a 1577 m2 property in Nõmme district Tallinn. The collateral has been valued by an accredited valuation company ERI Kinnisvara in the valuation of €440,000.

“Toome avenue development loan is the first loan among all facilitated 220 loans during 3 years that has been declared defaulted, however a good thing is that our risk model is efficient and investors’ interests are covered. During the entire process, EstateGuru’s representatives have been in constant contact with the borrower who remains fully cooperative. The borrower has the chance to repay all debt and regain control over the property before the auction has ended,” Stamm adds.

As Stamm explains, the first default evidently illustrates the reason behind EstateGuru only facilitating property-backed loans. „In our current portfolio, the average loan to value ratio is 58%. This means that in case the borrower becomes insolvent EstateGuru has a strong chance to regain all investors’ funds through selling the collateral property. In this particular case we have informed the EstateGuru security agent and the selling process has been taken over by our partnering bailiff agent. EstateGuru team is confident that the proceedings from the sales process will be sufficient to cover the entire cumulative debt.“

Toome avenue development loan was funded on 28th of October 2015 and the loan was financed by 294 investors. The loan collaterals are a private house in Nõmme, a 6,26 hectare property in Keila parish and a 6,31 hectare property in Keila parish.

The sales process of the collateral – how does it work?

The public auction will be held by the bailiff on the www.oksjonikeskus.ee platform starting from 14th of November 2017. The interested parties have 20 days to register for the auction after which the bidding process lasts for 5 working days. Additional information about the collateral property can be obtained via e-mail buroo.sepp@taitur.net and the same contact can be used to arrange a personal inspection of the property.

The person who wishes to participate in the auction bidding process must register on the Oksjonikeskus portal and make a prepayment of €5000. The prepayment will be repaid to all participants who are not the winners of the bidding process the day after the auction has ended.

After the auction has successfully ended, a notice will be forwarded to the E-land Registry and a new ownership will be established. The collateral will be released of all transaction prohibitions. All funds will be transferred through the bailiff agent and after the end of the auction process the buyer has 15 days to make the payment. The process will be stopped should the borrower pay all cumulative debt before the auction process has ended.

Swedbank: Higher GDP growth lifts demand for labour

15.11.2017 Tõnu Toompark

The employment rate reached the highest level in 20 years.
The unemployment rate declined to 5.2%.

Higher economic activity reflects in the developments in the labour market. In the third quarter, employment grew by 2.0%, the number of unemployed people decreased by a third, and the unemployment rate reached 5.2%. The employment rate, the share of the employed in the population aged 15–74, reached 68.3%, the highest level in 20 years. There is still some room for improvement in the employment rate in Estonia among the youth and the prime working age as compared to its neighbours, especially Sweden.

A substantial decrease in the number of unemployed people was a surprise, given that the data by the Estonian Unemployment Insurance Fund show a different trend – a constant increase in the number of unemployed people due to the work ability reform. The number of people with decreased working ability (people with a disability or state of health which prevents them from working under normal working conditions) that have turned to the Fund to find a job has doubled in a year and now 30% of the registered unemployed people have decreased working ability.

A shortage of labour was the most important factor restricting business for a third of manufacturing and service companies and for a half of construction companies in October. The rate of job vacancies, i.e., the share of job vacancies in the total number of jobs, increased to 2.1% in the second quarter. Therefore, wage pressures will persist. Tax data show that gross wage growth accelerated in the third quarter.

We expect employment to increase slightly next year as demand for labour grows. At the same time, the supply of labour is limited, so the number of job vacancies should grow. The unemployment rate is expected to increase due to the labour market reform.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

UPC: Tallinna kinnisvaraturu graafikud november 2017

14.11.2017 Tõnu Toompark

Oktoobris Tallinna korteriturgu iseloomustavad arvud, võrrelduna septembriga, natuke kasvasid ja olid üsna samad, mis augustis.

Oktoobris tehti Tallinnas 866 korteri müügitehingut, septembris oli tehingute arvuks 825 (kasv 5%), augustis 868 ja 2016 aasta oktoobris 806. Uute korterite müüke vormistati ca 250, mis on ~28% kogu tehingute arvust. Arvestades tehingute arvust maha uute korterite vormistamised näeme, et korterite järelturu aktiivsus on viimastel kuudel natuke üle 600 tehingu kuus. Seega on korteriturg jätkuvalt aktiivne.

Korteriomandite keskmine m2 müügihind oli oktoobris 1763 EUR/m2, mis on 0,6% kõrgem kui septembris (1753 EUR/m2) ja 8,7% kõrgem kui 2016 aasta oktoobris (1622 EUR/m2). Keskmine m2 müügihind on viimase kolme kuu jooksul kõikunud 24 EUR/m2 vahemikus.

Kuigi uutest korteritest märgatav osa, mõningatel hinnangutel ~20%, ostetakse investeerimise eesmärgil ei ole üüripakkumiste arv Tallinnas kuigivõrd kasvanud.

Eeltoodud stabiilsust kinnitavad Konjunktuuriinstituudi poolt majandususaldusindeksi koosseisus avaldatavad kindlustunde indikaatorid, kus ka tarbijate kindlustunne on mõnel viimastest kuudest olnud kergelt positiivne.

Värskeid kinnisvaraturu graafikuid saab uurida siit: Turugraafikud november 2017

EstateGuru on asunud realiseerima esimest ebaõnnestunud kinnisvaralaenu tagatist

14.11.2017 Tõnu Toompark

Kinnisvara ühisrahastusplatvorm EstateGuru võttis oma kontrolli alla tegevusajaloo esimese ebaõnnestunud laenu tagatisvara ja on tänaseks algatanud selle realiseerimise, et tagastada projekti investoritele kogu nende raha.

Oktoobris lõppes EstateGuru platvormil Tallinnas Toome puiestee eramu 224 000 euro suurune arenduslaen, mille laenuvõtja ei suutnud õigeaegselt investoritele vahendeid tagastada. EstateGuru tegevjuhi Mihkel Stammi sõnul on vastavalt EstateGuru kasutajatingimustele välja kuulutatud avalik enampakkumine, mida korraldab ning viib läbi kohtutäitur. Tagatisvara müügi alghind on 313 280 eurot ning oksjoni algus kuupäevaks on määratud 14.11.2017. Oksjonile pandava vara – Nõmme linnaosas 1577 m2 suurusel kinnistul paiknev 544,7 m2 ruutmeetri suuruse üldpinnaga lõpetamisjärgus eramu – turuhind on ERI Kinnisvara hindamisakti kohaselt 440 000 eurot. Oksjon on üleval: www.oksjonikeskus.ee/oksjon/view/?okid=35447

“Toome puiestee projekt on esimene kord kui oma kolmeaastase tegutsemise ja 220 väljastatud laenu puhul peame tagatisvara realiseerima hakkama, kuid hea on see, et meie riskijuhtimismudel toimib ja investorite huvid on kaitstud. Kogu protsessi vältel on EstateGuru esindajad olnud laenuvõtjaga pidevas kontaktis, sealjuures on laenuvõtja väga koostööaldis ning tal on võimalus enne oksjoni lõppu oma võlgnevus kustutada ja kontroll vara üle taastada,“ selgitas Stamm.

Mihkel Stammi sõnul tuleb esimese default-laenu valguses eriti teravalt välja asjaolu, miks EstateGuru väljastab laene ainult kinnisvara tagatisel. “Meie tänase portfelli puhul on tagatise väärtuse ja laenusumma suhe keskmiselt 58%. Laenuvõtja maksejõuetuks osutumisel on võimalik tagatise müügist saadavate tulude arvelt investorite vahendid tagasi maksta. Antud laenu puhul oleme teavitanud EstateGuru tagatisagenti ja protsessijuhtimise on üle võtnud kohtutäitur,” selgitas ta.

Toome puiestee arenduslaen väljastati platvormil 28. oktoobril 2015 ning laenu finantseerisid 294 investorit. Laenu tagatisteks on lõpetamisjärgus eramu Nõmme linnaosas, 6,26 ha kinnistu Keila vallas ning 6,31 ha kinnistu Keila vallas.

EstateGuru on Baltimaade juhtiv ühisrahastusplatvorm, mis on loodud kinnisvara professionaalide poolt ning keskendunud lühiaajaliste kinnisvaraga tagatud ärilaenude vahendamisele. EstateGuru pakub paindlikke laenutingimusi ja kiiret rahastust kinnisvaraarendajatele ning ettevõtjatele ja suurepärast tootlust laiapõhjalisele rahvusvahelisele investorbaasile. Rahastatavad summad jäävad vahemikku 50 000 – 3 000 000 eurot ning võivad küündida kuni 75%-ni tagatisvara väärtusest.

EstateGuru kasvab umbes 300% aastas ning on tänaseks kontorid avanud Tallinnas, Riias ja Vilniuses. Ligi kolme tegutsemisaasta jooksul on vahendatud üle 200 kinnisvaralaenu enam kui 34 000 000 euro ulatuses. EstateGuru platvormiga on liitunud üle 8500 erineva profiiliga investorit enam kui 45-st riigist.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

EfTEN Real Estate Fund III AS-i uute aktsiate jaotuse kinnitamine

14.11.2017 Tõnu Toompark

EfTEN Real Estate Fund III AS (registrikood 12864036, aadress A. Lauteri tn 5, 10114 Tallinn) nõukogu otsustas 18.10.2017 suurendada aktsiakapitali kuni 337 272 uue lihtaktsia väljalaskmise teel. Aktsiate märkimisperiood algas 30. oktoobril 2017 ja lõppes 10. novembril 2017. Kokku osales 1833 märkijat, sh 155 fondi senist aktsionäri.

Täna otsustas EfTEN Real Estate Fund III AS-i nõukogu märgitud aktsiate jaotamise investoritele. Kõigepealt jaotati 87 272 uut aktsiat fondivalitsejale – EfTEN Capital AS-le, vastavalt prospektis toodud märkimise eesõiguse ulatuses. Ülejäänud 250 000 aktsia osas otsustas fond jaotada igale investorile kuni 75 aktsiat või aktsiate arvu vastavalt märkimiskorraldustele, kui märgitud aktsiate arv oli alla 75 aktsia. Investoritele, kes märkisid rohkem kui 714 aktsiat, jaotati täiendavalt 10% märgitud aktsiatest. Kuni 75 aktsiat märkis 548 investorit ja kuni 714 aktsiat märkis 1500 investorit.

Riigi Kinnisvara: Selgusid Rakvere Ametikooli õpilaskodu arhitektuurikonkursi võidutöö autorid

14.11.2017 Tõnu Toompark

Eile avati Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) koostöös Rakvere Ametikooli, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Arhitektide Liiduga (EAL) korraldatud Rakvere Ametikooli õpilaskodu arhitektuurikonkursi võistlustööde nimekaardid.

Konkursi võitnud ideekavandi „Hõbe“ autorid on arhitektuuribüroo osaühing BOA arhitektid Margus Soonets, Jürgen Lepper ja Anto Savi.

I koha ideekavand “Hõbe”

Teisele kohale tulnud ideekavandi „Sirkel“ esitas konkursile osaühing AB Ansambel ning ideekavandi autoriteks on Toivo Tammik, Andres Mägi ja Veiko Vahtrik.

Kolmanda koha saavutanud „Mesipuu“ autorid on Johan Tali, Karli Luik, Kristian Taaksalu ja Liina Soosaar arhitektuuribüroost osaühing Molumba.

Ideekonkursi preemiafond oli kokku 14 000 eurot, mis jagunes järgmiselt:

I koht 6500 eurot,
II koht 4500 eurot ja
III koht 3000 eurot.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Statistikaamet: Tööhõive määr viimase 20 aasta kõrgeim

14.11.2017 Statistikaamet

Tööhõive määr oli 2017. aasta III kvartalis 68,3%, töötuse määr 5,2% ja tööjõus osalemise määr 72%, teatab Statistikaamet. Võrreldes 2016. aasta III kvartaliga töötuse määr langes, tööhõive määr oli viimase 20 aasta kõrgeim.

2017. aasta II kvartalis oli viimaste aastate kõrgeim tööjõus osalemise määr, eelkõige töötute arvu kasvu tõttu. III kvartalis jäi tööjõus osalemise määr samale tasemele, kuid suvisele ajale iseloomulikult töötus kahanes ja hõive kasvas, andes tulemuseks viimase 20 aasta kõrgeima tööhõive määra. Võrreldes eelmise aasta III kvartaliga oli hõivatuid 13 000 rohkem.

Tööturul aktiivseimas, 25–54-aastate vanuserühmas oli tööga hõivatud 90% meestest ja 79% naistest. 55–64-aastaste rühmas olid mehed ja naised tööturul ühtmoodi aktiivsed (tööjõus osalemise määr 72%), kuid tööhõive määr oli kõrgem naistel. Selles vanuserühmas oli tööks võimelistest ja tööd soovivatest meestest tööta 8%.

Töötuid oli võrreldes eelmise aasta III kvartaliga 16 000 võrra vähem ja töötuse määr 2,3 protsendipunkti madalam. Eestlaste töötuse määr oli 2017. aasta III kvartalis 4,4% ja mitte-eestlastel 7%.

Endiselt kahaneb mitteaktiivsete arv. Vanemapuhkuste ja laste või teiste pereliikmete eest hoolitsemise tõttu tööturult eemale jääjaid oli võrreldes 2016. aasta III kvartaliga vähem, õppimise tõttu eemalolijaid aga rohkem. Aastataguse ajaga võrreldes oli rohkem ka haiguse või puude tõttu mitteaktiivseid, kuid 2017. aasta II kvartaliga võrreldes püsis sel põhjusel tööturult eemale jäänute arv muutumatu.

Tööhõive määr on tööga hõivatute osatähtsus 15–74-aastases rahvastikus, töötuse määr töötute osatähtsus tööjõus (tööjõud on hõivatud ja töötud kokku). Tööjõus osalemise määr on tööjõu osatähtsus 15–74-aastases rahvastikus.

Hinnangud põhinevad Eesti tööjõu-uuringu andmetel. Statistikaamet korraldab tööjõu-uuringut1995. aastast alates. Igas kvartalis osaleb selles 5000 inimest. Tööjõu-uuringut teevad statistikaorganisatsioonid ühtlustatud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides. Eestis on uuringu avaliku huvi peamine esindaja Sotsiaalministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Eesti Pank: Helged ajad tööturul kestavad

14.11.2017 Orsolya Soosaar

Töötajate vaatevinklist püsis olukord tööturul kolmandas kvartalis väga soodne
Töötuse määr kahanes 5,2%ni, kõige enam Ida-Virumaal
Majandus kasvas kolmandas kvartalis tänu suuremale hõivele, tööjõu tootlikkuse kasv aga pidurdus

Statistikaameti teatel kasvas hõive 2017. aasta kolmandas kvartalis aastatagusega võrreldes 2% ning töötuid oli pea kolmandiku võrra vähem. Tööealistest inimestest osales tööturul 72%, mis on sarnane eelmise aasta kolmanda kvartali näitajaga. Tööd ei olnud tööturul osalejatest tänavu 5,2%-l, mida on märksa vähem kui mullu kolmandas kvartalis, kui vähenes töökohtade arv põlevkivisektoris. Aastatagusega võrreldes ongi tööpuuduse määr kõige enam vähenenud Ida-Virumaal.

Mitu erinevat andmeallikat viitavad suurele tööjõunõudlusele ja tõsisele töökäte puudusele. Ka maksu- ja tolliameti andmed näitavad, et maksustatud palgatulu saajate arv on aastatagusega võrreldes kasvanud ligikaudu 1%, mis jääb tööjõu-uuringu näitajale küll mõnevõrra alla. Töötukassa andmed näitavad seevastu registreeritud töötute arvu kasvu, kuid seda selgitab vähenenud töövõimega inimeste arvu kasv töötute registris töövõimereformi mõjul. Näitajad ei lange kokku seepärast, et Eestis pole töötutel kohustust end töötukassas arvele võtta. Registreeritud töötute arv on viimase nelja kvartali keskmisena ulatunud ligikaudu 70%ni tööjõu-uuringu küsitluse põhjal saadud töötute arvu hinnangust. Töötlevas tööstuses ja ehituses suurenes kolmandas kvartalis tuntavalt selliste ettevõtete osakaal, kes pidasid tööjõupuudust oluliseks takistuseks tootmise laiendamisel.

Selle aasta esimesel poolel kiirenes tööjõu tootlikkus märgatavalt, kuid seda mõjutasid osaliselt ajutised tegurid, nagu energeetikasektori taastumine. Kolmandas kvartalis kasvas majandus aasta arvestuses tänu sellele, et tööd tegi rohkem inimesi, kuid tööjõu tootlikkuse kasv oli väiksem kui aasta esimestes kvartalites. Lisaks viitavad maksu- ja tolliameti andmed palgakasvu kiirenemisele, mistõttu kolmandas kvartalis ettevõtete kasumlikkuse suurenemine tõenäoliselt pidurdus.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Tartu Kaubamaja keskus: kogukonna- ja kontseptsioonikeskuste osatähtsus kasvab

14.11.2017 Tõnu Toompark

Üha lisanduvate kaubanduspindade ja tiheneva konkurentsi olukorras kasvab Tartu Kaubamaja keskuse juhatuse liikme Peeter Küti sõnul suurte keskuste kõrval tarbijate jaoks kompaktsete kogukonna- ja kindla spetsialiseerumisega kontseptsioonikeskuste osatähtsus.

Lisanduvad ja laienevad ostukeskused peaasjalikult Tartus ja Tallinnas, aga ka mujal Eestis, lisavad Küti sõnul oluliselt uut kaubanduspinda, kuid toote ja kaubamärkide valik kipub olemasolevate keskustega sarnanema.

Kesklinna ostukeskusena, kus igasugune laienemine ja mastaabile rõhumine on välistatud, on Tartu Kaubamaja keskus Küti sõnul juba algusaastatest keskendunud ennekõike moe- ja ilukaupade keskuse kontseptsiooni arendamisele ja hoidmisele, eristuvale tootevalikule ja tuntud kaubamärkidele. “Tulemustes stabiilse või kasvava joone hoidmiseks on täna üha rohkem tarvis eristuda,” lisas Kütt.

Viimase aasta jooksul on Tartu Kaubamaja keskuse tootevalik täienenud ligi kümne uue kaupluse või kohviku võrra ning lähikuudel on oodata veel uusi. Näiteks toob keskus Tartusse populaarse teksapoe Lee Wrangler. Lisandunud on Levis, Bastion, Salamander, Flying Tiger of Copenhagen ja Pandora.

Kiireneva elutempo tõttu otsivad tarbijad Küti sõnul lahendusi, mis säästavad nende aega. “Näeme üha enam kerkimas nii väiksemaid one stop shop põhimõttel opereerivaid kogukonnakeskusi kui ka spetsialiseeruvaid kaubanduskeskusi, kes selle asemel, et pakkuda kõikidele kõike, arendavad üürnike kooslust ning tootevalikut kvalitatiivselt,” lisas Kütt.

Antud põhimõttest lähtuvalt on Küti sõnul sõlmitud leping ka Teliaga, tuues Tartu kesklinnas taas ühe katuse alla kõik telekommunikatsiooniettevõtted.

Tartu Kaubamaja keskus avati Tartu südalinnas 2005. aasta sügisel. Keskuses on kokku ca 16 000 m2 väljaüüritavat kaubanduspinda, 60 kaubandus- ja teenindusasutust, 236-kohaline siseparkla autodele ning 70-kohaline jalgrattaparkla. Kaubanduskeskus annab püsivalt tööd ligi 500 inimesele. Tartu Kaubamaja keskus kuulub Tallinna Kaubamaja Grupi AS ettevõtete hulka.