Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
 

Capital Mill investeerib 3,3 miljonit eurot Vilniuse RIMI Jeruzalė ehitusse

Capital MillAprilli alguses alustab Eesti kapitalil põhinev kinnisvaraettevõte Capital Mill Vilniuse Jeruzalė elamurajooni RIMI supermarketi suuremahulisi ümberehitustöid; investeeringu suurus on 3,3 miljonit eurot.

Rekonstrueerimise peatöövõtja, YIT Kausta, on üks Leedu suuremaid ehitusettevõtteid ja projekti autor on Projektų rengimo centras UAB.

„Leedus on ärihoonete renoveerimine kontoripindade sektori märgatava kasvuga võrreldes maha jäänud. Capital Mill võtab käsile esimese sedalaadi projekti Leedus ja loodab, et see viib uue kaasaegse kontseptuaalse disainiga kaubanduspindade nõudluse kasvule. RIMI supermarketi formaat muutub pärast rekonstrueerimist; seda laiendatakse ja sellest saab RIMI hüpermarket. Hoones avatakse lisaks 10 uut kauplust ja restorani, sealhulgas Hesburgeri drive-in ja Mon Ami pagaritöökoda koos kohapealse kauplusega. Restoranidel on suveterrassid; hoolitseme ka ema-ja-lapse toa ja laste mänguväljaku rajamise eest,“ ütleb Capital Milli partner Marko Kull.

Kokku on kaubanduskeskuses pärast ümberehitustöid 1,5 korda rohkem pinda – 5247 ruutmeetrit ja RIMI kasutatav ala kasvab kolmandiku võrra – 4480 ruutmeetrini.

„Kliendi esmased nõuded on kvaliteet, tasuvus ja palju mugavamad tingimused nii ostjatele kui ka töötajatele. Seepärast pöörame suurt tähelepanu hoone jätkusuutlikule arendamisele,“ ütleb YIT Kausta juhataja Kęstutis Vanagas. Tema sõnul saavad kaubakeskuse töötajad ja ostjad uute kaasaegsete ruumidega tutvuda juba septembris – selleks ajaks viiakse lõpule kõik ehitus- ja paigaldustööd.

RIMI Jeruzalė rekonstrueerimistööd algavad 3. aprillil ja kuu aega hiljem suletakse RIMI supermarket ümberehituseks. Kapitaalselt ümberehitatud kaubanduskeskus avatakse 22. septembril. Üle 180 auto mahutavasse parklasse paigaldatakse ka elektrisõidukite (EV) laadimisjaam.

Capital Milli sõnul on Vilniuse linna põhjaosa väga paljutõotav.

„Puhkajaid meelitab Verkiai looduspark ja Žalieji ežerai („Roheliste järvede“) suunas kulgev inimvoog suureneb suvehooajal. Lisaks asub RIMI Jeruzalė ühe Vilniuse peamise liikluse tuiksoone lähedal, teel Santariškių klinikose haiglasse ja tagasi jaama. Pole kahtlust, et laiendatud supermarketist koos suurema tootevalikuga saab mitte ainult mugav ostlemiskoht vaid ka tõmbekeskus kohalikele elanikele ja külalistele,“ ütleb Capital Milli juhataja Leedus Irmantas Degutis.

Capital Milli arendusprojektide hulka kuulub kaks logistikakeskust Vilniuses, üks Metelių tänaval ja teine Žarijų tänaval. Peale RIMI Jeruzalė kuulub Eesti kinnisvarafirmale supermarketihoone Medeinose tänaval.

Leedus haldab Capital Mill ärikeskust Grand Office Ševčenkose tänaval ja nelja logistikakeskust.

Capital Mill on Balti riikidesse investeerinud 250 miljonit eurot, millest ühe neljandiku Leedus asuvatesse projektidesse. Ärihoone Navigator Tallinnas, mis esimese Balti ärihoonena pälvis säästliku elektritarbimise sertifikaadi LEED Gold, on üks Capital Milli eksklusiivsetest projektidest Balti riikides. Teist Capital Milli poolt Tallinnas arendatud büroohoonet Explorer loetakse üheks Balti riikide moodsaimaks hooneks. Praegu on kinnisvarainvesteeringute ja -haldusfirmal käsil 17-korruselise büroohoone arendus Riias, mis samuti taotleb LEED Gold sertifikaati.

„Me näeme kogu Balti turul kiiret arengut ja konkurentsivõimet. Capital Milli jaoks on oluline tagada parima kvaliteediga teenused, mis vastavad nii ärisektori arengule kui ka kohaliku turu nõudlusele,“ kinnitab Capital Milli partner Kull.

Capital Mill asutati 2008. aasta alguses, et aidata Eesti, Lätis ja Leedus ärikinnisvara omandada soovivaid investoreid. Ettevõtte kuulub pikaajalise kinnisvara- ja panganduskogemusega meeskonnale.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara arendusprojekti juhtimine

Pelguranda rajatakse toetatud elamise korterid

TallinnTallinna Vaimse Tervise Keskus hakkab pakkuma toetatud elamise teenust – Tallinna Linnavaraamet rajab sel eesmärgil Pelguranna tn 31 kinnistule hoone, kus hakkavad elama noored, kes vajavad psüühikahäirest taastumiseks professionaalset tuge.

„Projekti eesmärgiks on luua noortele elukeskkond, mis toetab nende iseseisvat kogukonnas elamist,“ selgitas abilinnapea Eha Võrk. „Teenus võimaldab tavapärasest suuremat privaatsust ning ravi ja rehabilitatsiooni senisest paremat integreerimist.“

Hoonesse kavandatakse 30 ühetoalist korterit ja abiruumid personali jaoks. Hoone valmib 2018. aasta lõpuks ning toetatud elamise teenuse osutamisega alustatakse 2019. aasta hakul.

Tallinna Linnavaraamet sõlmis Pelguranna tn 31 hoone projekteerimise lepingu Acto Consult OÜ-ga. Projekteerimistööde maksumus käibemaksuta on 121 000 eurot.

Projekti on lülitatud Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine” investeeringute kavasse. Projekti kogumaksumus ilma käibemaksuta on 1 382 781 eurot, sellest Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus on 1 020 000 eurot.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Käsiraamat “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” on abiks praegustele ja tulevastele üürileandjatele

Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?Käsiraamat “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” annab head nõu suuremate ja väiksemate eluruumide üürileandjatele.

Käsiraamat vaatab põhjalikult, kuidas optimeerida üürileandmise majanduslik pool. Lähemalt on uuritud, kuidas võiks üüriäri olla majanduslikult tasuv, et sellest ei kujuneks unustamatu õudusunenägu.

Käsiraamatus on oskuslikult lahti seletatud eluruumide üürivaldkonna juriidiline taust alates üürilepingu sõlmimisest selle muutmiseni ja lõpetamiseni kuni üürisuhtes ilmnevate probleemide lahendamiseni.

Käsiraamatu autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere, kes mõlemad on Kinnisvarakooli üürikoolituse lektorid.

Käsiraamatu saad soetada Kinnisvarakooli raamatupoest.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Arco Vara: Koduvahetuslaen – võtta või jätta?

Arco VaraKoduvahetuslaen tuleb tavaliselt kõne alla siis, kui uus korter või maja soovitakse välja osta ajal, mil vana laenuga soetatud eluaseme müügiga alles tegeletakse.

Koduvahetuslaen on üks võimalus uue elukoha soetamiseks, kuid sellisel juhul peab arvestama päris mitme olulise aspektiga.

Esiteks tuleb nii müüdav kui ka ostetav kodu laenu tagatiseks panna ning kõrgemaid laenumakseid tasuda. Tavapäraselt soovivad laenuandjad mõlema kinnisvara eksperthindamist ning vajalik on sõlmida laenuleping – need tegevused on aga seotud konkreetsete kulutustega.

Koduvahetuslaenu antakse tavapäraselt kuueks kuuks. Juhul kui on soetatud juba uus kodu, tuleb samaaegselt tasuda veel ka müüdava vara eluasemelaenu. Vajadusel tasub kaaluda eluaseme müügi ajal maksepuhkuse võtmist, kui laenuandja seda võimaldab.

Kodulaenu väljastamise tavapärane tingimus on, et vana kodu peab ära müüma kuue kuu jooksul. Samas võib krediidiasutus keelduda laenulepingu pikendamisest ning nõuda kogu laenu tagastamist.

Koduvahetuslaenu võtja peab tegutsema kiirelt

Probleemid koduvahetuslaenuga tekivad tavaliselt siis, kui ei õnnestu eelmist kodu vajaliku perioodi vältel realiseerida. Seetõttu on eriti oluline juba enne laenu võtmist suhelda aktiivselt pangatöötaja ja maakleriga, et välja selgitada müüdava vara võimalik turuhind ja see miinimumpiir, millega müük üldse päevakorda tuleks. Juhul kui juba selles faasis tekib kahtluseid, siis tasuks mõelda loobumisele.

Väga tähtis on müügiperioodil kiire ja õige tegutsemine, sest kui pakutava hinnaga huvilisi ei ole, siis kindlasti ei tohiks jääda ootama nii-öelda õiget aega, vaid tuleks tegutseda kohe. Vastasel juhul võib aktiveeruda lumepall ja kokkuvõttes tekkida suured kohustused, mis osutuvad kallimaks kui õigel hetkel tehtud hinnaalandus.

Uusarenduse soetamisel on valikuid enam

Kui sobiv uus kodu asub uusarenduses, mis heal juhul on juba valmimisjärgus, aga teinekord koguni alles paberil, siis on enam aega müüa vana eluaset ning ei pea koduvahetuselaenu ehk kasutama.

Kui uus kodu ostetakse ehitusjärgus olevasse hoonesse, siis esmaselt sõlmitakse eelkokkulepe ehk võlaõiguslik leping ning müüjale tasutakse tavapäraselt 10% müügi hinnast.

Kui hoone on valmis, siis sõlmitakse asjaõigusleping ning siis peab müüjale tasuma kogu summa. Seega peab vana eluase olema müüdud asjaõiguslepingu sõlmimise ajaks.

Koduvahetuslaenu plussid ja miinused

+ Saab soetada soovitud kodu kohe

+ Saab mugavalt planeerida aega, millal kolida vanast eluasemest uude

– Suuremad kulud: kõrgem intress, laenulepingu sõlmimise tasu ja eksperthinnangute tasu

– Vana eluaseme piiratud müügiaeg

Kinnisvarakool: Tööstressiga toimetulek koolitus

Adaur Grupp: korteritehingute kvartalikokkuvõte 2017 I kvartal

Adaur Grupp OÜKokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv ja keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.

Andmed on toodud avaldamise kuupäeva seisuga ja võivad andmete täpsustumisel vähesel määral muutuda.

Korteritehingute arv (tk) ja keskmine hind (€/m²) ning nende muutused (%)

Eesti maakonnakeskuste korteritehingute arv (tk) ja selle muutus (%)

Eesti maakonnakeskuste korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja selle muutus (%)

Tallinna korteritehingute arv (tk) ja selle muutus (%)

Tallinna korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja selle muutus (%)

Tallinna korteritehingute jagunemine

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Kesklinlased tahavad kolemajade kadumist

TallinnTallinna uue positiivse programmi koostajatele on kesklinlastelt selge sõnum: linn tuleb muuta turvalisemaks ja lagunevad hooned peavad linnapildist kaduma.

Peamisena soovivad küsitluses osalenud, et linnas tehtaks korda või lammutataks lagunenud hooned. Konkreetselt on seda esile tõstetud linnahalli puhul – tervelt 87% küsitluslehtedel on märgitud oluliseks või väga oluliseks linnahalli rekonstrueerimist.

„Meie ideekorje näitab, et elanikud hoolivad oma kodulinnast ja tahavad kaasa rääkida linna välisilme parandamisel,“ tunnustas Kesklinna vanem Taavi Pukk.

Teine oluline teema linlaste jaoks seostub esimesega: see on elukeskkonna turvalisus, mille parandamist Tallinna kesklinnas koostöös politseiga tähtsustas 85% vastustest. Enam-vähem samavõrd soovitakse näha heakorrastatud Toomparki ja puhastatud Snelli tiiki.

Valikvastustega küsitluslehel pakutud teemade seast vähem olulisteks on seni hinnatud uue sadamakai ehitamist Aegna saarele, kontrolli karmistamist velotaksode tegevuse üle ning jalakäijate ala laiendamist kesk- ja vanalinnas. Need teemad märgiti väheolulisteks ligi kolmandikus vastustest.

Omapoolsete ettepanekutena on vastajad lisanud, et valgusfoorides tuleks pikendada rohelise tule aega, bussidesse tekitada kohti lapsevankrite ja ratastoolide jaoks ning rajada neile ka üleminekuid kõnniteedele. Samuti soovitatakse reguleerida lasteaiatöötajate tööpäeva pikkust, rajada kesklinnas bussiparklaid, pakkuda noortele sobivat meelelahutust, järgida linnaplaneerimises kehtivaid arengukavu jm.

„Kesklinna valitsus jätkab elanike ettepanekute ja arvamuste kogumist aprilli lõpuni. Eriti teretulnud on originaalsed ideed linnaruumi kaasajastamiseks, inimsõbralikumaks ja kaunimaks muutmiseks,“ õhutas linnaosa vanem Pukk ideid pakkuma.

Võimalust täita valikvastustega küsitlusleht ja esitada ka uudseid ettepanekuid pakub Kesklinna valitsus tööpäeviti nii oma peamajas kui allasutustes, aga samuti reedeti värskes õhus. Eeloleval reedel, 7. aprillil on Kesklinna valitsuse vabaõhukontor avatud kella 13–15ni Keskturu juures. Võimalik on saata ettepanekud ka e-posti teel Kesklinna valitsuse aadressile kesklinna.info@tallinnlv.ee, kasutades märgusõna „Tallinna positiivne programm“.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

KV.EE: Korterite pakkumishind jätkab tõusu

Kinnisvaraportaal KV.EEPortaalis KV.EE pakuti märtsis müügiks 9814 korterit keskmise hinnaga 1502 €/m². Aastataguse ajaga võrreldes kahanes korterite müügipakkumiste arv 8% ja hinnad kasvasid 4% võrra.

Korterite müügipakkumiste arv on kahanenud juba käesoleva aasta algusest alates. Sama moodi jätkab juba varasemat trendi korterite pakkumishind, mis on tugevas tõusus. Korterite pakkumishinna tõusu taga on kindlasti osaliselt uusarendused, mis toovad turule parema kvaliteediga elamispindu, millede hind on turu keskmisest tasemest ülevalpool.

Tallinna kui turu suurima ja aktiivseima piirkonna korterite pakkumishind on portaalis KV.EE aastaga kerkinud 5% ja jõudnud tasemele 2002 €/m². Tallinna puhul annavad tooni nii kesklinna väga kalli hinnaga luksuskorterite projektid, mida tasakaalustavad soodsama hinnatasemega äärelinna uued arendusprojektid.

Mööda ei saa ka vaadata korrastumisest kinnisvaraportaalide turul, mis on mõjutamas pakkumiste arvu, nende struktuuri ja seeläbi hindade statistikat. Siiski peaksid need tegurid tugevamalt mõjutama aprillikuist statistikat.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

 

Korterite müügipakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk

Korterite müügipakkumiste hind ja selle muutus, €/m²

Maakond

03/2016

03/2017

Muutus, %

03/2016

03/2017

Muutus, %

Eesti

10 724

9 814

-8%

1 444

1 502

4%

Haapsalu

78

48

-38%

707

927

31%

Jõgeva

33

23

-30%

241

251

4%

Kuressaare

36

21

-42%

884

1 123

27%

Kärdla

14

 

NA

452

 

NA

Narva

425

571

34%

588

556

-5%

Paide

21

18

-14%

394

409

4%

Põlva

36

21

-42%

519

586

13%

Pärnu

148

146

-1%

1 368

1 473

8%

Rakvere

37

31

-16%

728

806

11%

Rapla vald

21

26

24%

720

792

10%

Tallinn

5 758

5 214

-9%

1 910

2 002

5%

Tartu

1 744

1 267

-27%

1 376

1 512

10%

Valga

33

33

0%

224

218

-3%

Viljandi

64

70

9%

711

751

6%

Võru

47

43

-9%

416

489

18%


170405 Korterite müügipakkumiste keskmine hind portaalis kv.ee

 

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Balti jaama ja Vana-Kalamaja tänava piirkonda hakatakse uueks looma

TallinnPõhja-Tallinna Valitsus ja Tallinna Linnaplaneerimise Amet kutsuvad osalema Vana-Kalamaja tänava ja Balti jaama esise tänavaruumi arhitektuurivõistluse lähteülesande avalikul arutelul.

Avalik arutelu toimub kolmapäeval, 19. aprillil kell 17 Salme Kultuurikeskuses (Salme tn 12). Avalikustamise eesmärgiks on koguda kokku seisukohad, millest peavad lähtuma arhitektid, kes esitavad oma tööd alale parima linnaehitusliku lahenduse leidmiseks.

Võistlus on plaanis välja kuulutada käesoleva aasta mais-juunis ning tulemused peaksid selguma hiljemalt septembri alguses. Võistlustöödest korraldatakse näitus ning toimub avalik arutelu, kus kõigil on võimalik töödega tutvuda ja võidutööle ettepanekuid teha. Ettepanekud võetakse tänavaruumi projekteerimisel kaalumisele.

Arhitektuurivõistluse eesmärgiks on leida terviklik uus ruumiline lahendus Vana-Kalamaja tänavaruumile ja Balti jaama lähirongide paviljoni ümbritsevale alale. Tänavaruumi ümberkujundamise eesmärgiks on jalakäijate ja ratturite liikumisvõimaluste parandamine ning linnaruumi, sh kujunduse kvaliteedi tõstmine. Oluliseks linnaehituslikuks eesmärgiks on ka Tallinna vanalinna ja mereäärt tunnetatavalt ühendava esindusliku avaliku ruumi loomine, mille üheks eelduseks on jalakäijatele ja ratturitele tänava tasandil Toompuiestee ületamise võimaldamine.

Võistlusel otsitakse lahendust ka Kalamaja keskväljakule ja Balti jaama lähirongide paviljoni ette loodavale platsile. Projekti realiseerumisel valmiv tänavaruum peab olema piirkonna miljööd esile tõstev ning arvestama Vana-Kalamaja tänava elanike ja kogukonna elukeskkonnaga ja vajadustega.

Vana-Kalamaja tänava rekonstrueerimine kuulub „Tallinna linnapiirkonna jätkusuutliku arengu tegevuskavasse“ ning projekteerimist ja ehitamist rahastatakse Euroopa Liidu vahenditest. Võistlusala ümberehitus on eeldatavalt kavas läbi viia 2018/2019 aastal, kuid hiljemalt 2021. aastaks.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Kuuülevaade: märtsis sündis kriisijärgne kinnisvaratehingute rekord

1Partner KinnisvaraMärtsis tehti Tallinnas kinnisvaraga kokku 1553 ostu-müügitehingut, mis on kõrgeim tase peale 2008. aasta kriisi, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvarafirmasid 1Partner Maa-ameti statistikat.

Kuuga müüdi Tallinnas 1001 korterit, mis on 47 protsenti rohkem kui veebruaris.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul hoiavad arendajad praegu hinge kinni, sest uue müügihooaja algus on märgiline. “Otsest makroökonoomilist põhjust turulanguseks ega ka hinnatõusuks pole. Pigem kallutavad müüki emotsioonid ja inimeste ootused või lootused. Märtsi kinnisvaratehingute arv näitab, et optimismi on palju,” rääkis Vahter.

“Suures plaanis hakkab kinnisvaraturgu mõjutama Z-generatsiooni ehk paarikümneaastaste noorte turuletulek. Noored ei taha end pikemaks siduda, vaid pigem üürida. Kui vanemad ei toeta, siis ostab see generatsioon oma korteri alles kümne aasta pärast ehk kolmekümneselt. Seega on pikas plaanis näha üürituru nõudluse kasvu,” ütles Vahter.

Märtsis tehti Tallinnas kinnisvaraga kokku 1553 ostu-müügitehingut. Kinnisvaratehingute koguväärtus oli 158 miljonit eurot, mis on 60 protsenti enam kui eelmisel kuul ja 49 protsenti rohkem kui mullu märtsis.

Tallinna korteri ruutmeetri hind langes märtsis veebruariga võrreldes kaks protsenti 1714 euroni. Kalleim Tallinna korter müüdi 500 000 ning odavaim 2500 euroga.

Märtsis müüdi Tallinnas 41 hoonestatud elamumaa krunti, mis on 17 võrra rohkem kui varasemal kuul. Kalleim maja müüdi 880 000 ning soodsaim 1500 euro eest.

Möödunud kuul müüdi kaheksa elamumaa krunti, mis on kolme võrra vähem kui veebruaris. Kalleim hoonestamata krunt müüdi märtsis 1,5 miljoni ja odavaim 399 euro eest.

1Partner Kinnisvara avaldab iga kuu esimeses veerandis möödunud perioodil sooritatud kinnisvaratehingute turuülevaate. 1Partner Kinnisvara kodulehel on Tallinna kinnisvaratehingute hinnavõrdluse graafik, kust leiab lihtsa ülevaate pinnaühiku maksumuse igakuistest muutustest linnaosade kaupa.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

AS Merko Ehitus aktsionäride korralise üldkoosoleku kokkukutsumise teade

MerkoASi MERKO EHITUS, registrikood 11520257, asukoht Järvevana tee 9G, Tallinn, 11314, juhatus kutsub ASi MERKO EHITUS aktsionäride korralise üldkoosoleku kokku reedel, 28. aprillil 2017.a. kell 10.00, hotelli Nordic Hotel Forum konverentsisaalis Arcturus (Viru väljak 3, Tallinn).

Üldkoosolekul osalemiseks õigustatud aktsionäride ring määratakse kindlaks seisuga 7 päeva enne üldkoosoleku toimumist, st 21. aprillil 2017.a. kell 23.59. Koosolekust osavõtjate registreerimine algab 28. aprillil 2017.a. kell 09.30.

Üldkoosoleku päevakord ja AS Merko Ehitus nõukogu ettepanekud päevakorrapunktide kohta:

1. 2016.a. majandusaasta aruande kinnitamine ja ülevaate andmine aasta majandustulemustest ning perspektiividest

Nõukogu ettepanek on kinnitada ASi Merko Ehitus 2016.a. majandusaasta aruanne ning võtta teadmiseks juhatuse poolt antav ülevaade majandustulemustest ning perspektiividest.

2. Kasumi jaotamine

Nõukogu ettepanek on:

  1. kinnitada 2016.a. majandusaasta puhaskasum 6 121 804 eurot;
  2. maksta eelnevate perioodide puhaskasumist aktsionäridele dividendidena välja kokku 7 257 000 eurot, mis on 0,41 eurot ühe aktsia kohta;
  • õigus dividendidele on 24. mail 2017.a. kell 23.59 seisuga ASi Merko Ehitus aktsiaraamatusse kantud aktsionäridel;
  • dividendid makstakse aktsionäridele välja 26. mail 2017.a., kandes vastava summa aktsionäri väärtpaberikontoga seotud arvelduskontole;
    jätta ülejäänud puhaskasum jaotamata.

3. Nõukogu liikmete arvu otsustamine

Tulenevalt ASi Merko Ehitus põhikirjast on nõukogu 3- kuni 5- liikmeline. Nõukogu ettepanek on kinnitada järgmiseks 3 aastaks valitavate nõukogu liikmete arvuks 3.

4. Nõukogu liikmete volituste pikendamine

Nõukogu ettepanek on:

  1. pikendada praeguste nõukogu liikmete Toomas Annuse, Teet Roopalu ja Indrek Neivelti ametiaega kuni 28. aprillini 2020, s.o kolmeks aastaks pikendamise otsustamisest;
  2. jätkata nõukogu liikmete tasustamist 31. oktoobril 2008 toimunud ASi Merko Ehitus aktsionäride üldkoosolekul kinnitatud tingimustel.

Korralduslikud küsimused

Üldkoosolekul osalejate registreerimiseks palume esitada:

  • füüsilisest isikust aktsionäril isikut tõendava dokumendina pass või isikutunnistus, esindajal lisaks ka nõuetekohaselt vormistatud volikiri;
  • juriidilisest isikust aktsionäri esindajal väljavõte vastavast (äri)registrist, kus juriidiline isik on registreeritud, millest tuleneb isiku õigus aktsionäri esindada (seadusjärgne esindusõigus) ja esindaja pass või isikutunnistus; juhul, kui tegemist ei ole seadusjärgse esindajaga, siis lisaks registriväljavõttele tuleb esitada nõuetekohaselt vormistatud volikiri (tehinguga antud volitus) ja esindaja pass või isikutunnistus. Välisriigis registreeritud juriidilise isiku registridokumendid (välja arvatud lihtkirjalik volikiri) palume eelnevalt legaliseerida või kinnitada apostilliga, kui välislepingust ei tulene teisiti. AS Merko Ehitus võib registreerida välisriigi juriidilisest isikust aktsionäri üldkoosolekul osalejana ka juhul, kui kõik nõutavad andmed juriidilise isiku ja esindaja kohta sisalduvad esindajale välisriigis väljastatud notariaalses volikirjas ja volikiri on Eestis aktsepteeritav.

Aktsionär võib enne üldkoosoleku toimumist teavitada ASi Merko Ehitus esindaja määramisest ja esindatava poolt volituse tagasivõtmisest, esitades digitaalallkirjastatud volikirja ja muud nõuetekohased dokumendid e-posti teel aadressil: group@merko.ee või edastades kirjaliku paberkandjal allkirjastatud volikirja ja muud nõuetekohased dokumendid ASi Merko Ehitus kontorisse, Pärnu mnt 141 Delta Plaza 7. korrus, Tallinnas (tööpäevadel alates kell 10.00 kuni 16.00) hiljemalt 27. aprilliks 2017.a. kella 16.00-ks, kasutades selleks ASi Merko Ehitus kodulehe aadressil http://group.merko.ee/ avaldatud blankette. Elektrooniliselt ega posti teel üldkoosolekul hääletada ei saa.

ASi Merko Ehitus 2016.a. majandusaasta aruandega ning vandeaudiitori aruandega on võimalik tutvuda NASDAQ Tallinna Börsi kodulehel http://www.nasdaqomxbaltic.com/ või kontserni kodulehel http://group.merko.ee/.

ASi Merko Ehitus korralise üldkoosolekuga seotud dokumentidega, sealhulgas otsuste eelnõudega, 2016.a. majandusaasta aruande, vandeaudiitori aruande, kasumi jaotamise ettepaneku ning nõukogu poolt majandusaasta aruande kohta koostatud kirjaliku aruandega on võimalik alates 3. aprillist 2017.a. tutvuda ASi Merko Ehitus kodulehe aadressil http://group.merko.ee/ või tööpäeviti ajavahemikus 10.00-16.00 aadressil Pärnu mnt 141 Delta Plaza 7. korrus, Tallinn. Küsimusi korralise üldkoosoleku päevakorrapunktide kohta saab esitada e-posti aadressil group@merko.ee. Küsimused ja vastused avalikustatakse ASi Merko Ehitus koduleheküljel internetis.

Aktsionäril on õigus üldkoosolekul saada juhatuselt teavet ASi Merko Ehitus tegevuse kohta. Juhatus võib keelduda teabe andmisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju aktsiaseltsi huvidele. Juhul kui ASi Merko Ehitus juhatus keeldub teabe andmisest võib aktsionär nõuda, et üldkoosolek otsustaks tema nõudmise õiguspärasuse üle või esitada kahe nädala jooksul üldkoosoleku toimumisest arvates hagita menetluses kohtule avaldus juhatuse kohustamiseks teavet andma.

Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 ASi Merko Ehitus aktsiakapitalist, võivad esitada aktsiaseltsile iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõu hiljemalt 3 päeva enne üldkoosoleku toimumist, st kuni 25. aprillini 2017.a., esitades selle kirjalikult aadressil: AS Merko Ehitus, Pärnu mnt 141 Delta Plaza 7. korrus, 11314 Tallinn.

Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 ASi Merko Ehitus aktsiakapitalist, võivad ASilt Merko Ehitus nõuda täiendavate küsimuste võtmist üldkoosoleku päevakorda, kui vastav nõue on esitatud kirjalikult hiljemalt 15 päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o kuni 13. aprillini 2017.a., aadressil: AS Merko Ehitus, Pärnu mnt 141 Delta Plaza 7. korrus, 11314 Tallinn.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Adaur Grupp: korteritehingute kuukokkuvõte 03-2017

Adaur Grupp OÜKokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv ja keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.

Andmed on toodud avaldamise kuupäeva seisuga ja võivad andmete täpsustumisel vähesel määral muutuda.

Korteritehingute arv (tk) ja keskmine hind (€/m²) ning nende muutused (%)

Eesti maakonnakeskuste korteritehingute arv (tk) ja selle muutus (%)

Eesti maakonnakeskuste korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja selle muutus (%)

Tallinna korteritehingute arv (tk) ja selle muutus (%)

Tallinna korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja selle muutus (%)

Tallinna korteritehingute jagunemine

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Riigi Kinnisvara: Algavad Tallinna Euroopa Kooli projekteerimis- ja ehitustööd

Riigi Kinnisvara / RKASRiigi Kinnisvara AS (RKAS) ja Ehitus5Eco OÜ sõlmisid 24. märtsil 2017 Tallinna Euroopa Kooli projekteerimis- ja ehitustööde töövõtulepingu summas 5 288 700 eurot, summale lisandub käibemaks.

Põhja-Tallinna linnaosas, Kelmiküla asumis aadressil Tehnika tänav 18 paiknev kompleks omab koolina pikaajalisi traditsioone, lisaks tehnika- ja sõjakoolile on käsitletavaid ruume 1920-ndatel/30-ndatel kasutanud ka Tallinna Prantsuse Lütseum. Tööde käigus rekonstrueeritakse hoone kaasaja tingimustele vastavaks ning kõik ajaloolised hoone fassaadid ja soklid korrastatakse.

Ehitusliku mahuna lisatakse kompleksi vaid eri tiibu ühendavad ehitised: 1930-ndate aastate ja 1970-ndate aastate mahtude vahele galerii, mis I korruse tasandil kulgeb osaliselt pandusena. Peahoone ja võimlakompleksi vaheline ühenduslüli ehitatakse olemasolevate tehniliste ruumide peale.

Ehitustööd lõpetatakse 2018. aasta suvel.

Tallinna Euroopa Kool 1
Tallinna Euroopa Kool 2 Eskiisprojekt: AB Ansambel

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Elu korteriühistus: Ühistu otsuse kohustuslikkus

Meil moodustati enne korteriühistu ja siis pidid kõik korteriomanikud andma allkirjad et soovivad astuda korteriühistusse. Mina leidsin, et toimus seaduse rikkumine ja allkirja ei andnud.

Kõik esitatud arved olen korralikult maksnud. Ühelgil korteriühistu üldkoosolek ei ole viibinud. Nüüd soovib korteriühistu Kredexi 35% toega maja renoveerida ja võtta 20 aastaks pangalaenu 5% intressiga. Olemas on eelpropjekt ja soovitakse kõigi korteriomanike allkirju. Olen 75 aastane ja ei soovi allkirja anda. 16 korteriomanikku on allkirjad juba andnud.

Mulle on jäänud veel 5 päeva otsustamiseks. Olen renoveerimisega nõus kuid mitte 20 aastase pangalaenuga. On võimalik ka omafinatrseerimisega renoveerida.

Vastus: Esimesena selgitan korteriühistusse astumist. Nimelt korteriühistuseaduse § 3 sätestab, et korteriühistu asutamine toimub mittetulundusühingute seaduses ettenähtud korras korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanike enamuse otsuse alusel, kui sellele enamusele kuulub korteriomandi eseme mõtteliste osade kaudu suurem osa ehitisest ja maatükist.

Seega Teie korteriühistu on asutatud seaduslikult, kui asutamiskoosolekul hääletas korteriomanike enamus, kellele kuulub korteriomandi eseme mõtteliste osade kaudu suurem osa ehitisest ja maatükist, korteriühistu moodustamise poolt. Kuna ma ei ole kursis, millises osas toimus Teie arvates seaduse rikkumine korteriühistu moodustamisel, eeldan enda vastuses, et korteriühistu on moodustatud seaduspäraselt.

Märgin ära ka selle, et kui korteriühistu on loodud, siis on selle liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud korteriühistuseaduses sätestatud korras. Seega korteriühistu puhul tuleb meeles pidada, et tegemist on sundliikmesusega mittetulundusühinguga. Seega kui Te ei ole osalenud korteriühistu üldkoosolekutel, ei tähenda, et Te ei ole korteriühistu liige. Korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus jõustub otsuse tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti.

Korteriühistu otsused elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude (KÜS § 151) kandmise kohta on KÜS § 13 lg 4 järgi kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsusest kui tehingust tulenevad õigused ja kohustused kehtivad ka neile korteriühistu liikmetele, kes otsuse vastuvõtmisel ei osalenud või hääletasid selle vastu. Teie kirjast lähtudes, eeldan, et renoveerimise näol on tegemist elamu säilitamiseks vajalike toimingute tegemisega.

Lähtudes eeltoodust, on korteriühistu üldkoosoleku otsus Teile kohustuslik. Kui Te leiate, et üldkoosoleku otsus ei ole seaduspärane, on Teil korteriühistuseaduse § 13 lg 3 järgi õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates.

Autor: Kätri Sarapuu, jurist

Käsiraamat korteriühistute liikmetele ja juristidele

2018. aastast kehtib uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis tekitab seaduse jõuga ühistud korterelamutesse, kus neid veel ei ole. Samuti muudab uus seadus osaliselt ühistu ja korteriomanike vahelisi suhteid.

Milles täpselt muudatused seisnevad ja kuidas nendeks valmistuda leiabki äsjailmunud käsiraamatust “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“.

Käsiraamatu leiad Kinnisvarakooli e-raamatupoest või suurematest raamatupoodidest üle Eesti.

Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Koolituse “Kinnisvara ABC” uued toimumisajad on 24/04/2017, 26/04/2017 ja 02/05/2017

Kinnisvara ABC 300x300Kinnisvarakooli koolitus “Kinnisvara ABC” toimub 24/04/2017, 26/04/2017 ja 02/05/2017. Koolituse eesmärk on anda osalejatele baasteadmised ja ülevaade kinnisvara valdkonnast ning tutvustada õigusakte, mis reguleerivad kinnisvaraga tehtavaid tehinguid.

Koolitus on suunatud:

  • kõikidele inimestele, kes soovivad rohkem teada saada kinnisvarast ja oma vara paremini hallata;
  • kõikidele inimestele, kellel on soov oma tulevik siduda kinnisvara valdkonnaga;
  • kõikidele maakleritele, kes tunnevad, et oleks vaja värskendada kinnisvara baasteadmisi;
  • kõikidele spetsialistidele ja ametnikele, kelle igapäeva töö hõlmab kinnisvara valdkonda;
  • kõikidele investoritele, kes peavad vajalikuks õppida tundma kinnisvaraga seotud põhimõisteid ja õigusakte.

Kinnisvarast ja kinnisvaraturust räägib põhjalikumalt kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, ehitusest ja planeeringutest annab ülevaate Marko Sula AS Riigi Kinnisvarast ning juriidikast kõneleb Raid & KO OÜ jurist Evi Hindpere.

Koolitus “Kinnisvara ABC” toimub 24/04/2017, 26/04/2017 ja 02/05/2017 kell 13.00-18.00 Tallinna kesklinnas.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Statistika: Tallinna elanike arv on 10 aastaga kasvanud 44 500 inimese võrra

Tõnu ToomparkTallinna linna andmetel elas 2017. aasta alguse seisuga Tallinnas 444 000 inimest. Aastataguse ajaga võrreldes kasvas Tallinna elanike arv 4100 inimese võrra. Viimase 10 aastaga on Tallinna elanike arvule lisandunud 44 500 inimest.

Tallinna elanike arv on kerkinud viimaste aastate jooksul üsna stabiilselt 4000-5000 inimese võrra aastas. See on kindlasti üks oluline tegur, mis on aidanud Tallinna kinnisvaraturu aktiivsena ehk tehingute arvu kõrgena hoida. Tahab ju iga tallinlaseks tulnu leida eluruumi – olgu selleks üüripind või endale ostetud eluase.

Märgatava osakaaluga on Tallinna kesklinna elanike arvu kasv, mis ületab oluliselt kõiki teisi linnaosasid. Tallinna kesklinna on viimase 10 aasta jooksul lisandunud 15 600 elaniku. Tallinna kesklinna elanike arvu kasvu üks tegur on läbi aja suurem kinnisvaraarenduse aktiivsus kesklinnas. Usin uute korterite juurdetootmine on suurendanud kesklinna eluruumide arvu. Sellest ka suurem elanike arvu juurdekasv.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine