Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvarakooli suveakadeemia 2026 - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Arco Vara: Eesti korterituru detsembrikuu lühiülevaade

12.01.2018 Mihkel Eliste

Jõulukuul juhtis turuaktiivsust Harjumaa eesotsas Tallinnaga

Möödunud aasta detsembris tehti Eesti korteriturul 1 937 tehingut. Kui novembris kujunes turuaktiivsus võrdlemisi kõrgeks just Tallinnast väljaspool, siis detsembris väiksemate keskuste tehingute arv taas alanes ning kasvu asus vedama Harjumaa eesotsas Tallinnaga. Tehingute arvu kasv 1,4% võrreldes novembriga oli sealjuures ootuspärane, suur hulk uute korteritega tehtavatest tehingutest on ka varasematel aastatel jäänud kas jõuluperioodist varasemale või mõnevõrra hilisemale ajale. Nõnda võib uute korterite müügimahu järsku vähenemist oodata ka käesoleva aasta alguses.

Detsembris kujunes korterite mediaanhinnaks 1 427 €/m2 ja keskmiseks korteritehingu hinnaks 84 000 eurot. Hinnakasvu tempo on juba teist aastat järjest aeglustunud. Praegust kasvukiirust on pidurdamas nii tihenenud konkurentsist tulenev uute korterite aeglasem hinnakasv kui ka asjaolu, et Eesti korteriturg kasvab piirkonniti jätkuvalt nii hinnaliselt kui protsentides vaadatuna vägagi erinevas tempos.

Mahajäänud piirkonnad kergitasid turuaktiivsust

Eestis ilma Harjumaata tehti detsembris 735 tehingut: 6,4% rohkem kui aasta tagasi. Turuaktiivsuse kasvu soodustasid enim Eesti mahajäänumad piirkonnad eesotsas Ida-Virumaa, Jõgeva- ja Valgamaaga. Lisaks võis mõningast turuaktiivsuse kasvu märgata ka Viljandi ning Pärnu maakonnas, kus turg kasvab ennekõike maakonnakeskustes.

Ilma Harjumaata kujunes Eestis korteri kaalutud keskmiseks mediaanhinnaks 591 €/m2. Hinnakasvu kiirenemist on takistamas peamiselt Ida-Virumaa, kus turuaktiivsus on küll Tartu ja Harjumaa kõrval Eesti kõrgeim, kuid kõrge pakkumiste arvu tõttu tehakse seal mitmetes linnades tehinguid endiselt võrdlemisi sarnasel hinnatasemel kui aasta tagasi.

Tallinnast ja Tartust on osa aktiivset ehitustegevust siirdunud Pärnusse, vaadatakse järjest enam ka väikelinnade poole. Lisaks Tallinna satelliitasumitele on sarnase hinnakasvutempo säilides oodata arendustegevusega alustamist tõenäoliselt Rakveres, Viljandis, Kuressaares ja ka Narvas. Sealjuures ei piisa aga pelgalt kohalike omavalitsuste, arendajate ning kinnisvara ostjate poolsetest huvist. Just seetõttu, et kuigi arendajad juba sooviksid teatud projekte käima lükata, ei õnnestu neil traditsioonilisel moel arendusprojektide jaoks kapitali kaasata.

Eesti võrdlemisi konservatiivne pangandusturg soosib kaudselt üha enam alternatiivsete finantseerimisviiside kasutamist, eesotsas ühisrahastusega seotud ning rahva seas juba ülipopulaarseks osutunud portaalide kaudu. Vähemal määral on märgata rahvusvahelist kapitali kaasamist.

Väikelinnades hinnatakse buumiaegseid kortereid

Väikelinnade kunagi poolelijäänud ja viimaks lõpule viidud projektid või rekonstrueeritud hoonetesse rajatud uued korterid on näidanud nii maaklerite kui arendajate silmis oodatust kiiremat müüki. Välja arvatud juhtudel, kus on arendatud eksklusiivsemaid hooneid mõnes Lääne-Eesti suvituspiirkonnas või kus uusehitisi on rajatud madala atraktiivsusega piirkondadesse, näiteks Rakvere põhjaosa läbiva raudtee lähiümbrusesse.

Kümnenditaguse buumi ajal arendatud üksikud uusarenduste korterid on muutunud väikelinnade turul järjest kuumemaks kaubaks, sest nende aeglasema hinnakasvu tõttu on nõukogudeaegsete, kuid kvaliteetse siseviimistlusega korterite hinnad jõudnud ehituslikult uuematele korteritele kannule. Viimase tõttu aga nõudlus uute ja paremate korterite järele suurematest linnadest väljaspool järjest kasvab – pakkumine on kinnisvaraportaalides pidevalt langemas ning hinnad kasvamas.

Korteritehinguid asub tänavu järjest enam soodustama uus tulumaksuvaba miinimumi määr: seda ennekõike väikelinnades, kus elanikkonna võit ostujõu kasvus on madalamast palgatasemest tulenevalt suurem.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Pindi Kinnisvara: Rotermanni kvartal viis kinnisvaraindeksi enneolematult kõrgeks

11.01.2018 Tõnu Toompark

17 suurema linna tehinguid koondav Pindi Indeks tõusis detsembris suisa 14% võrra, tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks oli 1522 eurot ruutmeetri kohta. Novembris oli antud suurus korrigeeritud andmetel 1335 €/m².

Kui 2017. aasta novembris tehti indeksilinnades 1327 korteriomandi tehingut, siis detsembris oli tehingute arv 1442. Võrdluseks- 2016. aasta detsembris tehti indeksilinnades 1330 korteriomandi tehingut.

Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman ütles, et suurt tõusu võimendas Tallinna tehingute ebaharilikult suur osakaal (67,6%). „Tegeliku volüümi andis aga Tallinna ja terve Eesti kalleim arendusprojekt Rotermanni kvartal, kus sõlmiti detsembris kokku 23 asjaõiguslikku lepingut, sealhulgas müüdi maha ka ülikallid katusekorterid,“ selgitas Sooman. „Eesti kinnisvaraturg on väga õhuke- ühe eksklusiivse projekti tehingud võivad jätta eksliku mulje, justkui terve turg oleks hirmkiires tõusufaasis,“ lisas ta.

Tallinna sadama-alal paiknevas Rotermanni kvartalis on paljude korterite müügihind üle 4000€/m². Tallinna keskmine tehinguhind oli detsembris 1876 €/m².

Võrreldes varasema hinnatipuga detsembris 2016 on indeks plussis 7 protsendiga. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 144 protsendi võrra kõrgemal.

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab ligi 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui kümne aastase ajaloo.

Pindi Kinnisvara: Rotermanni kvartal viis kinnisvaraindeksi enneolematult kõrgeks

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

UMPA: Palgakasv ja Tallinna demograafia toetavad uute elamispindade müüki

11.01.2018 Tõnu Toompark

Viimastel aastatel on arenduste hulk ja hind Tallinnas pakkunud palju kõneainet kriisikuulutajatele. Samas ei toeta analüütika seda endiselt millegagi.

Uus Maa analüütiku Igor Habali poolt värskelt koostatud uusarenduste ülevaate kohaselt, ei ole suur pakkumiste hulk ja kõrge hind siiski peletanud ostjate huvi uue elamispinna vastu. Viimase pooleteise aasta jooksul on pakkumiste hulk olnud ca 3000 ja tehingute maht kvartalis püsivalt ca 700. Seega realiseeritakse uusarendused pisut rohkem, kui ühe aasta jooksul, mis arvestades viimaste aastate hinnatõusu on väga hea tulemus.

2018. aastal jõuab esialgsete hinnangute kohaselt müüki pisut vähem uusi kortereid, kui eelmisel aastal. Arvestades jätkuvalt tugevat nõudlust võib ettevaatlikult ennustada, et müügihinnad käivad käsikäes ehitushinna kasvuga.

Uutest arendustest ligi kolmandik on Kesklinna piirkonnas, kus 4. kvartalis saavutas pakkumishind 2913€ ruutmeetri kohta. Järgnesid Lasnamäe ja Põhja-Tallinn. Kõige kiirem oli realisatsiooni periood Lasnamäel ja Mustamäel, kus see langes alla 10 kuu piiri. Kõige pikem oli realisatsiooni periood ilmselt kõrge hinna tõttu Kesklinnas ja Põhja-Tallinnas, kus realisatsiooni aeg kasvas kõige enam.

Tallinna kõige likviidsem toode on ajalooliselt 2-toaline korter. Selles osas pole viimased aastad muutust toonud. Suuremad korterid müüvad stabiilselt umbes pool aastat kauem, kui 1- ja 2 -toalised. Hinna järgi võrreldes realiseeritakse alla 100’000€ maksvad korterid enam kui aasta võrra kiiremini, kui kallimad, üle 200’000€ maksvad, korterid.

Enim oodatakse arendajatelt seega endiselt väiksemaid kortereid, mille hind ei ole üle 150 000€.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

Epicenter Kinnisvara lõi uue ärimudeli Kinnisvara Küla

11.01.2018 Tõnu Toompark

Epicenter Kinnisvara tuleb välja ainulaadse ärimudeliga ja pakub Eesti parimat vahendustasu.

2018. aastast töötab Epicenter Kinnisvara uue ärimudeli alusel, mis võimaldab inimestel alustada kinnisvaraäri, teenides konkurentsitult Eesti parimaid vahendustasusid.

Epicenter Kinnisvara tegevjuhi Leanika Järve sõnul tingis täiesti uuele töökorraldusele ülemineku suur kaadrivoolavus, millega puutuvad kokku paljud Eestis tegutsevad kinnisvarabürood. „Meie visioon uue ärimudeli KINNISVARA KÜLA eesmärk on pakkuda ärikeskkonda, mis aitab uutel maakleritel lihtsalt alustada ja juba turul tegutsevatel maakleritel saada tõelisteks professionaalideks. Me aitame luua õiget strateegiaid ja süsteeme, pakume tehnoloogiat, koolitusi ja kõike, mida äri ülesehitamiseks vaja,” selgitab Leanika Järve.

Uus ärikeskkond võimaldab alles tegutsemist alustanud maakleril rahulikult tööprotsessi sisse elada ilma, et ta peaks kohe ära tulema oma seniselt palgatöölt. „Loomulikult on meie ridadesse väga oodatud ka niiöelda täiskohaga maaklerid, kellele pakume motivatsiooniks Eesti kõrgemaid vahendustasusid.”

Uue ärimudeli järgi saavad ettevõttega partnerlusse astuvad maaklerid endale valida kolme paketi vahel: välisringi ehk vihjemaakleri, siseringimaakleri ja tuumiku maakleri pakett.

Välisringimaakler ehk vihjemaakler saab kinnisvarabüroolt koolituse ja turundusmaterjalid. Vihjemaakler ei tegele ise klienditeeninduse ja tehingute sõlmimisega, ta saab oma tavalise palgatöö kõrvalt koguda infot potentsiaalsete klientide kohta. Iga tehinguni viinud vihje pealt teenib välisringi maakler 10%. Pakett sobib inimesele, kes pole veel kindel, kuidas tal kinnisvaraäris minema hakkab ja ta tahab esialgu maakleritööga tutvuda, et näha, kas tal hakkab tekkima oma kliendibaas.

Siseringi maakler tegeleb tavapäraste kinnisvaratehingutega, ettevõte pakub neljakuulist baaskoolitust, millele lisanduvad muud erialased kursused. Pakett sobib algajale maaklerile, kes soovib alustada oma kinnisvaraäri. Majandusliku kindlustunde ja motivatsiooni süvendamiseks pakub Epicenter Kinnisvara Eesti tingimustes enneolematut vahendustasu – 60% tehingu pealt.

Tuumiku maakleriteks ootab Epicenter juba turul tegutsevaid oma kliendibaasiga maaklereid. Ettevõte pakub erinevaid koolitusi alates õigusabist lõpetades turunduse ja müügikoolitustega. Tuumiku maaklerite vahendustasu on 90% tehingult!

Uue süsteemiga liituvad ka Epicenter Kinnisvara praegused maaklerid, kes valivad endale sobiva maakleripaketi. Kuigi Epicentri kontorid on hetkel Tallinnas ja Tartus, saab maakler tegutseda talle sobivas Eesti piirkonnas. Huvilised on oodatud endast märku andma info@epicenter.ee.

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

Tõnu Toomparki suur elamispindade turuülevaade

11.01.2018 Tõnu Toompark

Taas on valminud Tõnu Toomparki suur elamispindade turuülevaade. Ülevaade võtab kokku kõik tähtsamad elamispindade turu arengud.

Suurema tähelepanu all on korteriarendus. Analüüs heidab lähema pilgu elamispindade pakkumisele, müügile, hindadele, nende senistele ja tulevikutrendidele. Traditsiooniliselt teeb ülevaade prognoose poole-pooleteise aasta vaates.

Kui sul on huvi, et tuleksin ülevaate esitlust sinu juurde tegema, võta palun ühendust: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Alternatiivina personaalsele turuülevaate esitlusele toimub Kinnisvarakoolis 24.01.2018 kl 13.00-16.15 seminar Kinnisvaraturu ülevaade. Seminari lähem info Kinnisvarakooli kodulehel: https://www.kinnisvarakool.ee/koolitused/kinnisvaraturu-ulevaade/

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Sooduspakkumine käsiraamatule “Perekonnaõigus ja varasuhted. Vara omandamisest jagamiseni”

11.01.2018 Tõnu Toompark

Vaid loetud päevad on võimalik Kinnisvarakooli e-poest tellida käsiraamat “Perekonnaõigus ja varasuhted. Vara omandamisest jagamiseni” soodushinnaga!

- Kasuta Kinnisvarakooli e-poes raamatu tellimisel kupongi “ewyk8e” ning saa käsiraamat 25% soodsamalt.
- Pakkumine kehtib kuni 14.01.2018.

Käsiraamatu “Perekonnaõigus ja varasuhted. Vara omandamisest jagamiseni” annab lugejale tõsise ülevaate abikaasade varasuhetega seonduvatest õigussätetest. Käsiraamatu autor on Evi Hindpere.

Soodushinnaga käsiraamatu soetamiseks kliki siia.

Lisateave

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Uusarenduste monitooring annab korteriturust selge ülevaate

11.01.2018 Tõnu Toompark

Uute korterite turg tõstatab küsimusi, kas pakkumisi on liiga palju? Kas senised hinnatrendid jätkuvad? Mis teeb kasvav ehitushind uute turule tulevate projektide müügihindadega? Kuidas on hinnastatud erineva suurusega ja/või asukohaga korterid? Millise suuruse/hinnaga korterid müüvad kiiremini ja millised aeglasemalt?

Neile ja paljudele teistele küsimustele annab vastuse uusarenduste monitooringuteenus. Jälgin igakuiselt kõiki avalikus müügis olevaid korteriprojekte. See annab ülevaate, milline on pakkumises olev kaup, millised on hinnad, kus piirkonnas tuleb pakkumist juurde ja kus jääb vähemaks, kus on müügitempo tõtakas ja kus müük napim.

Aastatepikkuse andmete aegrea pealt annab teha põhjalikke analüüse, mis aitavad kinnisvaraarendajal olla edukas ja leida turu tühi nišš.

Kas tekkis huvi? Saame kokku ja räägime, mis infot mul pakkuda on ja mida sul vaja on.

Kontakteeru ja lepime kokku: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Arco Vara: Pärnu korteriturg kasvas mullu kõige kiiremini

11.01.2018 Mihkel Eliste

2017. aasta Tallinna, Tartu ja Pärnu korteriturgu vaadates jätkasid kasvu ainult pealinna ja suvepealinna turud. Tallinnas tehti 9 767 korteritehingut, mida oli 6,6% rohkem kui aasta tagasi. Tartus müüdi samaaegselt 1 683 korterit – 8 korterit vähem kui aasta varem. Pärnus läks kaubaks 913 korterit: 11% enam kui eelmisel aastal. Mediaanhinna kasv jäi Tallinnas 8,2%, Tartus 4,8% ning Pärnus pea 15% juurde. Pärnu oli kolmest linnast ainus, mis jätkas teist aastat järjest kasvamist üha kiiremas tempos nii tehingute arvu kui hinna osas.

Tartu turg on jahenemist näidanud juba teist aastat järjest. Uute korterite müük on küll mõnevõrra kasvanud, kuid järelturu aktiivsus on alanenud. Viimane on seotud ennekõike nooremapoolsete tarbijate vähenemisega ning asjaoluga, et sisseränne Tartu linna mujalt Eestist on võrreldes Tallinnaga oluliselt tagasihoidlikum. Demograafilistest muutustest tulenev turuaktiivsuse järk-järguline vähenemine asub lähiaastail aset leidma kõikjal Eestis.

Tallinna järelturu korterite aktiivsus on võrdlemisi stabiilne, kuid periooditi siiski alanev. Kuna pealinnas on ehitusaktiivsus ning nõudlus uute korterite järele tugevam kui Tartus, kasvab üldine korteritehingute arv valdavalt tänu uusehitistele. 2017. aastal kasvas uute korterite müük Tallinnas 20% võrra, ka vanemate korterite müük kasvas.

Uusi kortereid ei müüda enam endises tempos

Uute korterite kallinenud hinnad on kindlasti sundinud osa tarbijaid ostma nõukogudeaegseid kortereid, kuid lisaks tuleb arvestada, et Tallinnas on tugevalt kasvanud kinnisvarasse investeerimine ning investeeritakse suuresti vanematesse korteritesse. Üürikinnisvarasse investeerimine ning tarbijaskonna huvi vanemate paneelelamute vastu on Tallinnas siiski hakanud näitama vähenemise märke, kuid magalapiirkondade turuaktiivsust asub 2018. aastal toetama vähenev taskukohaste uute korterite maht ning tulumaksuvaba miinimumi kasvamine.

Uute korterite müüginumbrite kasv jätkub Tallinnas ka lähikvartalitel, kuid mitte enam varasematele aastatele sarnases tempos. Ühtlasi on kasvavad ehitushinnad, kallinevad arenduskrundid ning kasvanud arendusprojektide vaheline konkurents üheskoos takistamas ehitusaktiivsuse edasist tempokat kasvu. Üha enam tuleb ette ka seda, et ehituskaupu ostetakse Lätist.

Pärnu korterituru tempokat kasvu on 2017. aastal põhjustanud ei miski muu kui uute korteritega tehtav tehingute arvu kasv. Kinnisvaraturu oluliste statistiliste muutuste taga on Eestis piirkonniti täpselt samasugused trendid, kuid muutused ilmnevad viivitusega. Nii Tallinnas kui Tartus aktiivsena püsinud korterituru taustal asus Pärnu linna turuaktiivsuse kasv kiirenema 2016. aastal, sarnaselt teistele väiksematele keskustele.

Kuigi uute korterite müük on Pärnus statistilist hinnataset oluliselt tõstnud, ei ole uute korterite hinnakasv siiski kõige kiirem olnud. Enim on kallinenud just 2- ja 3-toalised tüüpkorterid, mille pakkumine on kasvanud nõudluse tõttu turul järjest vähenenud. Pakkumiste vähenemine on aga loonud soodsa pinnase alustamaks uute või möödunud buumi ajal teostamata jäänud arendusprojektidega, sest turg on uute korterite vastuvõtmiseks piisavalt küps.

Detsember oli novembrist aktiivsem

Pärnus tehti 2017. aasta detsembris 72 tehingut. Võrreldes novembriga alanes turuaktiivsus 7,7% võrra, kuid kasvas võrreldes aastataguse sama kuuga koguni 26% võrra. Mediaanhinnaks kujunes 1 243 €/m2, mis oli 9,5% enam kui novembris ning 22% enam kui 2016. aasta detsembris.

Tallinnas müüdi detsembris 985 korterit, mida oli 16% rohkem kui novembris ning 6,3% rohkem kui varasema aasta detsembris. Tehtud tehingute puhul kujunes mediaanhinnaks 1 807 €/m2 – 7% rohkem kui novembris ning 7,3% rohkem kui 2016. aasta viimasel kuul. Detsembriga ületati Harjumaa aastane korteritehingute koguväärtuse varasem tipp: aastaga tehti tehinguid 1,174 miljardi euro eest.

Tartus tehti detsembris 148 tehingut – võrreldes novembriga 8 rohkem ning võrreldes eelmise aasta detsembriga 7 rohkem. Mediaanhinnaks kujunes 1 329 €/m2, mis alanes võrreldes novembriga 1,9%, kuid kasvas võrreldes aastataguse ajaga ligi 1,6% võrra.

KredEx töötas välja liginullenergiahoonete näidisprojektid ja juhendmaterjali

10.01.2018 Tõnu Toompark

Hoonete energiatõhususe miinimumnõuetest tulenevalt peavad alates 2020. aastast uued ehitatavad hooned vastama liginullenergiahoone nõuetele. KredEx on koostanud liginullenergia eluhoonete juhendmaterjalid ja näidisprojektid, mis annavad ülevaate liginullenergiahoonete ehitamiseks vajalikest tehnilistest lahendustest ja ehituspraktika suunistest.

Eestis on siiamaani panustatud energiatõhususe parandamisse peamiselt läbi korterelamute tervikliku rekonstrueerimise. Järgnevalt peab toimuma arenguhüpe uute hoonete ehitamisel. Seda põhjusel, et energia lõpptarbimine hoonetes on kerkinud juba üle 50% energia lõpptarbimisest Eestis. Selleks jätkab KredEx eluhoonete energiatõhususe valdkonna suunamist ka uute eluhoonete osas, mis peavad alates 2020. aastast vastama liginullenergianõuetele.

KredExi eluaseme- ja energiatõhususe divisjoni juhi Triin Reinsalu sõnul on valminud materjalist kasu nii inseneridel kui arhitektidel, aga samuti ka kõigil oma kodu rajada soovijatel. „Tegemist on teadlaste ja erialaspetsialistide koostöös valminud, uusi lahendusi, energiatõhusust ja sisekliimat väärtustavate ehitusprojektide ja selle juurde käiva juhendmaterjaliga. KredExi kui tellija soov on võimaldada läbi oskusteabe loomise energiatõhusate lahenduste kasutuselevõttu, mis on töökindlad, teostatavad ning teadmistepõhised,“ ütles Reinsalu.

TTÜ professor Jarek Kurnitski sõnul tähendavad liginullenergiahooned uuel tasemel ehituskvaliteeti, mida lõpptarbija tunnetab väiksemate energiaarvete ja parema sisekliimana. “Koostöös projekteerijate ja ehitusettevõtetega teostatud uuring näitab, et kardetavat ehitusmaksumuse tõusu ei toimu, sest suurusjärgus mõnikümmend eurot ruutmeetri kohta lisainvesteeringud tasusid ennast ära mõistliku aja jooksul kõikides hoonetes.”

Juhendmaterjalid sisaldavad korter- ja väikeelamu projekteerimise juhendit, käsitledes seejuures kõiki olulisi energiatõhusust puudutavaid teemasid. Näiteks käsitletakse välispiirete soojustamist, külmasildade vältimist, õhupidavuse tagamist, avatäiteid, efektiivseid ventilatsiooni- ja küttesüsteeme ning soojusallikaid, automaatikat, monitooringut ja kohapealset taastuvenergia tootmist.

Näidisprojektid pakuvad tüüplahendused väiksemale ja suuremale puit- ja kivikonstruktsioonis väikeelamule, ühele ridaelamule ning suuremale ja väiksemale korterelamule. Näidisprojektid on koostatud Eestis enam kasutatud betoon, väikeplokk ja puitkonstruktsioonidele ning soojusallikatele näitlikustades juhendite soovitusi jooniste, sõlmede ja tehnosüsteemide lahendustega.

Väikeelamu juhend ja projektid on suunatud väikeelamu tellijale ning väikeelamute projekteerimise ja ehitamisega tegelevatele eriala spetsialistidele. Korter- ja ridaelamu juhendmaterjal ning projektid on suunatud projekteerijatele, ehitajatele ja arendajatele.

Lisaks Tallinna Tehnikaülikoolile osalesid arendustöös ehitusettevõtted YIT Ehitus AS, Merko Ehitus Eesti AS, majatehased Matek AS, Timbeco Ehitus OÜ, kinnisvaraarendajad LAAM ja Energiamaja ning projekteerimisettevõtted, KAMP arhitektid OÜ, Arhitektuuribüroo JVR OÜ, QP arhitektid ja Hevac OÜ.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Center Kinnisvara: Aastalõpp tõi Tallinna korteriturule järsu hüppe

10.01.2018 Christian Ayrer

Detsembrikuine ostupalavik jõudis kaubanduskeskustest väljapoole, kui suure hüppe teinud Tallinna korteriturul kasvas keskmine korteritehingu summa ainsa kuuga 20 000 euro võrra.

Detsembris vahetas pealinna korteriturul omanikku 985 korterit ja 116 miljonit eurot, näitab Center Kinnisvara värske korterituru ülevaade. Seda on 131 korterit ja 30 miljonit eurot enam, kui novembris. Nii kasvas tehinguaktiivsus ainsa kuuga 14% ja tehingute käive viiendiku võrra.

Keskmine tehinguhind ulatus lausa 118 000 euroni, mis ületab novembrikuist keskmist tehinguhinda ligi 20 000 euro võrra.

„Sarnast hüpet nägime ka varasematel aastatel, sest inimesed üritavad aastavahetuseks koduvahetustega ühele poole saada,” selgitas Center Kinnisvara juhataja Christian Ayrer. “Ka kinnisvaraarendajad pakuvad aasta lõpul palju soodustusi, näiteks tasuta köögimööblit, et lõppev aasta raamatupidamises võimalikult hea välja näeks.”

Kõige aktiivsem kauplemine käis detsembris kesklinna linnaosas, kus 224 tehingus kerkis keskmine ruutmeetrihind rekordilise 2600 euroni.

Viimased 12 kuu jooksul kallinesid Tallinna korterid järjekindlalt, keskmine ruutmeetrihind tõusis aastaga 200 euro võrra, jõudes aasta lõpuks 1950 euroni.

„Aasta algus toob meediasse hulga tagasivaateid ja jutte uuest mullist,“ prognoosis Ayrer. „Kuid iga hinnatõus pole mull – viimase krahhi olulisim osa oli kinnisvarabuumiga kaasnenud laenubuum. Täna kasvavad hinnad kiiresti, kuid krediidibuumi asemel kütab hinnatõusu majanduskasv ja inimeste paranev kindlustunne. Hinnatõus on fakt, aga vihjed vältimatule krahhile on lihtsameelsed.“

Ayreri kinnitusel toetab hinnatõusu ka inimeste reaalne jõukuse kasv – viimaste aastatega on palju laene tagasi makstud ja hoiustel seisab rekordiline kogus raha. “Eraisikute kontodel seisab praegu ligi seitse miljardit eurot,” rõhutas Ayrer. “Kuigi sellele üritavad näppe taha saada paljud, on enamiku inimeste jaoks investeering kodusse ja elamistingimustesse kõige enesestmõistetavam. Kindlustunde paranemine toob kinnisvaraturule ka selle raha, mis varem ootas nö paremate aegade saabumist.”

Center Kinnisvara koostab iga kuu esimeses pooles Tallinna korterituru kuuülevaate. Ülevaate algandmed pärinevad maa-ameti andmebaasist.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Tallinna linn toetab abivajajaid eluruumide üürimisega

10.01.2018 Tallinn.ee

Tallinn viib läbi katseprojekti, et toetada sotsiaalmajutusüksustes resotsialiseerimisplaani eesmärgid täitnud isikuid vabaturult eluruumide üürimisega. Projektis osalejatele hüvitatakse ühe (esimese) kuu üürisumma ning vajadusel tagatisraha maksumus maksimaalselt 600 euro eest, lisaks aidatakse neid üürikorterite otsimisel ja üürileandjatega läbirääkimistel.

Tallinna abilinnapea Tõnis Mölderi sõnul on linna osutava resotsialiseerimisteenuse eesmärk parandada sotsiaalmajutusüksustes majutatud inimeste elukvaliteeti ning aidata neil saavutada iseseisvat toimetulekuvõimet. „Need inimesed, kes on resotsialiseerimisplaanis seatud eesmärgid edukalt täitnud, on valmis üüriturult eluaset otsima, kuid takistuseks jäävad just esmased korterite üürimisega seonduvad kulud, mis on teadupoolest üsna kulukad,“ nentis Mölder. „Esmaste kulude hüvitamine võib olla abivajajatele just see stardipakk, mis toetab nende ühiskonnas toimetulekut ja iseseisvalt elama asumist,“ sõnas Mölder.

Esialgu on katseprojekti läbiviimiseks reserveeritud 15 000 eurot (ajavahemikus jaanuar 2018 – mai 2018), kuid linn kaalub vajadusel ka lisaraha eraldamist ning projekti pikendamist. Katseprojektis osalejad valib Tallinna Sotsiaaltöö Keskus koostöös linnaosavalitsuste sotsiaalhoolekande osakondadega, nende isikute seast, kes on edukalt resotsialiseerimisplaani eesmärgid täitnud. Katseprojekti eesmärk on välja selgitada, kas sotsiaalmajutusüksustes resotsialiseerimisplaani eesmärgid täitnud isikute abistamine vabaturu üüripinnale elama asumisel ja esialgsete üüripinnaga seonduvate kulude katmine linna eelarvevahendeid kasutades on sihtgrupile sobivaks meetmeks.

Arco Vara Eesti kinnisvarabürood asub juhtima Elari Tamm

10.01.2018 Tõnu Toompark

„Soovisin anda kinnisvarabüroole uue hoo ja juhi, kellel on nii oskusi, tahet kui ka aega sellele pühenduda. Eesti kinnisvarabüroo on viimase kahe aasta jooksul kasvanud poolteist korda ning ootused selle juhtimisele kasvavad samuti,“ lausus Tarmo Sild, Arco Vara AS-i juhatuse liige.

Elari Tamm on kinnisvaravaldkonnas tegutsenud viimased 14 aastat, alates 2017. aasta jaanuarist Arco Vara Tallinna osakonna juhina. „Kinnisvarabüroode seas on tugev konkurents ning kõik püüavad saada suuremat turuosa, aga oleme ausad – Eesti turg väga palju suuremaks ei muutu. Mida me saame teha, on ehitada äri, mis hoolib rohkem inimestest kui kõigest muust,“ selgitas Tamm oma eesmärki.

Arco Vara AS on 1992. aastal Eestis asutatud kinnisvarakontsern, mille esindused asuvad Eestis, Lätis ja Bulgaarias. Arco Varal on esindused ja esindajad üle Eesti: Tallinnas, Tartus, Viljandis, Pärnus, Rakveres, Narvas, Jõhvis, Järvamaal, Läänemaal ning Võru- ja Põlvamaal.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Merle Saar-Johanson: kinnisvaratehingud on Eestis lihtsad ja odavad

10.01.2018 Tõnu Toompark

Notarite Koja esimehe Merle Saar-Johansoni sõnul kinnitab Maailmapanga ettevõtlusraport, et Eestis on kinnisvaratehingute sooritamine lihtne ja odav.

Hiljuti Maailmapanga poolt avaldatud Doing Business raport näitab taaskord, et Eestis on kinnisvaratehingute sooritamine lihtne ja soodne. ”Maailmamastaabis on Eesti kõrgel kuuendal kohal ning Euroopa Liidus koguni teisel kohal – meid edestab vaid Leedu,” selgitab Saar-Johanson.

Doing Business raport arvestab edetabeli koostamisel kinnisvara registreerimiseks vajaminevate protseduuride arvu, ajakulu ning administratsiooni kvaliteeti. ”Kokkuvõttes mõõdetakse bürokraatiat ja asjaajamise keerukust ning selle põhjal saame väita, et kinnisvaratehinguteks on Eestis keskkond soodne – kindlasti on siin oma roll meie e-lahendustel, mis on lühendanud notariaalsete tehingute ajakulu,” ütles Saar-Johanson.

Kui kinnisvaratehingute lihtsuses Leedu edestab Eestit, siis kinnisvaratehingute kulukust eraldiseisvalt vaadates avaneb teistsugune pilt. ”Eestis on tehingute kulukuseks 0,5% kinnisvara väärtusest, Leedus 0,8%. Euroopa Liidu üldises arvestuses on Eesti kinnisvaratehingute kulukuse poolest kolmandal kohal Slovakkia ja Poola järel,” ütles Saar-Johanson.

Lätis maksab kinnisvaratehing keskmiselt 2,0% kinnisvara väärtusest, Soomes 4,0% ning Rootsis 4,3%. Kõige kallimad on kinnisvaratehingud Maltal, kus tehingu sooritamine maksab koguni 13,4% kinnisvarahinnast.

Maailmapank paigutab Eesti ärikliima Rootsi ja Makedoonia järel 12ndale kohale; samale positsioonile on Eesti tõusnud möödunud aasta 14ndalt kohalt ettevõtlusega alustamise edetabelis. Vähemusinvestorite kaitse osas on meil seevastu omajagu arenguruumi – Eesti jagab hetkel 76ndat kohta Botswana, Serbia, Bangladeshi ja Samoaga.

Veel hindab raport ehituslubade, elektriühenduse saamise, piirikaubandusega tegelemise ning maksejõuetusest tingitud probleemide lahendamise lihtsust. Raport põhineb andmetel, mida esitavad Maailmapangale ettevõtjad, õigusteenuse osutajad, kinnisvarabürood ja muud relevantsed organisatsioonid 190st riigist.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Reaalkool kavandab juurdeehitust

10.01.2018 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus otsustab homsel istungil Tallinna Reaalkooli kinnistule reaal- ja loodushariduse kompetentsikeskuse rajada võimaldava detailplaneeringu kehtestamise.

„Planeeritav keskus pakuks Tallinna koolidele võimalust saada maailmatasemel reaalharidust,“ ütles abilinnapea Andrei Novikov. „Reaalhariduse edendamiseks vajab Tallinn kaasaegset kompetentsikeskust, mis võimaldab nüüdisaegset õpikäsitust maksimaalselt rakendada. Tallinna Reaalkooli juurde rajatava kompetentsikeskuse eesmärgiks on pakkuda individuaalset ja sotsiaalset arengut toetavat, õpioskusi, loovust ja ettevõtlikkust arendavat õpet.“

Ühtlasi lahendab uus hoone Tallinna Reaalkooli aastaid vaevanud ruumikitsikuse ja sportimisvõimaluste puudumise probleemid. „Lisaks Tallinna Reaalkooli õpilastele saavad rajatavaid õpperuume kasutada ka kõikide teiste Tallinna koolide õpilased,“ lisas Novikov. „See annab võimaluse teha oma koolitöid ja praktikume nüüdisaegse varustusega laborites.“

Estonia pst 6 kinnistu ja lähiala detailplaneering näeb ette kinnistul oleva neljakorruselise Tallinna Reaalkooli hoone säilitamise olemasolevas suuruses ning selle kõrvale kuni nelja maapealse ja ühe maa-aluse korrusega hoone ehitamise ja olemasoleva ühekorruselise hoone rekonstrueerimise. Estonia puiestee ja G. Otsa tänava nurgal asuva detailplaneeringuala suurus on 1,27 ha.

Uus õppehoone on kavandatud praeguse spordiväljaku alale, ühtlase tänavaseina kujundamiseks on määratud Estonia puiestee ehitusjoon. Vastavalt muinsuskaitse eritingimustele ei tohi planeeritud hoone kõrgus ületada Tallinna Reaalkooli hoone katusekarniisi kõrgust. Planeeritud hoone võib ühendada ajaloolise koolihoonega esimese ja maa-aluse korruse tasandil.

Detailplaneeringus on määratud arhitektuurinõuded mälestiseks tunnistatud koolihoone vaadeldavuse ja dominantsuse tagamiseks. Enne planeeritud hoone ehitusprojekti koostamist tuleb korraldada arhitektuurivõistlus. Lisaks on krundile planeeritud parkla, rekreatsiooniala ja spordiväljak.

Kinnisvaraettevõtte Kapitel juhatusega liitus Rait Pallo

10.01.2018 Tõnu Toompark

Kinnisvaraettevõtte Kapitel, varasema E.L.L. Kinnisvara, juhatusega liitus 9. jaanuaril finantsdirektori positsioonil Rait Pallo. Ettevõtte juhatus jätkab kolmeliikmelisena: juhatuse esimees ja tegevjuht Taavi Ojala, arendusdirektor Indrek Moorats ja finantsdirektor Rait Pallo.

„Meil on väga hea meel, et ettevõttega otsustas liituda Eesti suurorganisatsiooni pikaajalise kogemusega tippjuht. Raidu uued mõtted ja teistsugune eelnev kogemus aitavad kindlasti palju kaasa meie edasisele arengule, seda eriti ettevõtte strateegilise laienemise ja arendusprojektide käivitamise perioodil. Raidu otsus just Kapiteliga liituda on eriti kõrgelt väärtustatud, kuna ta on tunnustatud tippjuht ja kolleeg nii senise tööandja juures kui oleks kindlasti ka paljudes teistes ettevõtetes,“ ütles Kapiteli juhatuse esimees Taavi Ojala.

„Mõte uusi väljakutseid otsida väljaspool pangandussektorit tekkis juba mõnda aega tagasi. Kapiteli laienemisplaanid, juhtimiskultuur ning väärtused olid peamised argumendid, miks otsustasin finantsjuhi väljakutse vastu võtta. Loodetavasti saan aastatega kogunenud kinnisvara- ja pangandusalaseid teadmisi edukalt Kapitelis rakendada,“ ütles Rait Pallo.

Pikaajalise finantsvaldkonna kogemusega Rait Pallo on töötanud 16 aastat Swedbankis, millest viimased seitse aastat Swedbank Eesti juhatuse liikme ja riskijuhina. Alates 2017. aasta algusest juhtis Rait ka Swedbank Grupi riskiorganisatsiooni kompetentsikeskuse loomist Eestis ja Lätis. Aastatel 2009–2010 töötas Rait Pallo Swedbanki kõrgendatud riskiga äriklientide osakonnas ning eelnevalt kinnisvara finantseerimise osakonnas. Rait on lõpetanud Estonian Business Schooli bakalaureuseõppe rahanduse ja panganduse erialal ning Tallinna Tehnikaülikooli magistrantuuri ettevõtete rahanduse erialal.

Kapitel (www.kapitel.ee), varasem E.L.L. Kinnisvara, on Baltikumi üks suurimaid kinnisvaraarendajaid ja -omanikke, kes arendab ja juhib kaubanduskeskusi, hotelle ja büroohooneid. Grupi kinnisvaraportfellis on üle 185 000 m² üüritavat pinda. Ettevõte omab nelja büroohoonet (Delta Plaza ja Sõpruse Ärimaja Tallinnas, Narbuto 5 Vilniuses ja Palác Pavlova Prahas) ning osalust mitmes juhtivas ostukeskuses (Spice ja Spice Home Riias, Panorama Vilniuses, Viru Keskus Tallinnas). Ettevõttele kuulub Nordic Hotel Forum (operaatoriks OÜ Nordic Hotels) ning koos AS-iga Infortar Tallink City Hotell, mida opereerib Tallink Hotels. Grupi ettevõtetes töötab 50 inimest.