Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus
 

Nordecon ehitab Tallinn-Tartu maanteele Valmaotsa Kärevere lõigule neli 2+1 möödasõiduala

NordeconAS Nordecon ja Maanteeamet sõlmisid lepingu 2+1 möödasõidualade ehituseks Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa maanteel Valmaotsa–Kärevere lõigule (kilomeetritel 160,7–168,1). Tööde maksumus on koos käibemaksuga ligi 8,1 miljonit eurot.

„Tallinn-Tartu maantee ühendab kaht Eesti suurimat linna, mistõttu on ka liiklus maanteel väga tihe ja tihti tekivad mõne aeglasema sõiduki tõttu autorongid,“ ütles Nordecon ASi juhatuse liige Avo Ambur. „2+1 möödasõidud on optimaalne viis teedel liiklusturvalisust tõsta, sest möödasõite sooritatakse niikuinii. Õige on möödasõidumanööver ette võtta siis, kui selleks on olemas ka tingimused, mis ei sea liiklejaid ohtu. Kuna ehitustööd mõjutavad ka tavapärast liiklust Tallinn-Tartu maanteel, palume kõigilt sõitjatelt kannatust. Uuenenud teelõik avatakse 2018. aasta juulis.“

Lepingu käigus ehitatakse ca 7,4 km pikkusele Valmaotsa-Kärevere lõigule (kilomeetritel 160,7–168,1) neli 2+1 ristlõikega teelõiku ehk mõlemasse sõidusuunda kaks möödasõiduala.

Ehitustööde käigus rajatakse vajalikud tagasipöördekohad ning juurdepääsu- ja kogujateed. Lisaks paigaldatakse ca 14 km ulukitara ning ca 900 m erinevaid müratõkkeid. Töö teostamise aeg on 12 kuud.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas, Soomes ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2016. aasta konsolideeritud müügitulu oli 183 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 720 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Viimsis peeti Haabneeme kooli juurdeehituse sarikapidu

Haabneeme koolTäna, 28. juunil peeti Haabneeme kooli juurdeehituse sarikapidu. Tegemist on Viimsi valla selle aasta kõige suurema investeeringuobjektiga – juurdeehitus läheb maksma ligi 1,2 miljonit eurot ning annab võimaluse tänase 6-klassilise kooli ümber kujundada 9-klassiliseks põhikooliks.

„Viimsi vallas on lapsi palju ning koolide ukse taga on kogu aeg piltlikult öeldes järjekord. Juurdeehitusega loome valda juurde 144 uut ja kaasaegset õppekohta, mis aitab koolikohtade järjekorda leevendada valla keskuse piirkonnas,“ ütles Viimsi abivallavanem Jan Trei. „Koostöö AS-iga Eviko on edukas – oleme oma ehitustöödega igati plaanipärased olnud ning saame täna sarikapidu pidada. Sarikapeo eesmärk on tänada ehitajaid hea ja tulemusliku töö eest ja rahvakommete kohaselt tuua uude hoonesse ka õnne. Juba õige pea saavad noored kasutada uut ja kaasaegset koolihoonet oma õppetundide läbiviimiseks,“ lisas Jan Trei.

Juurdeehitusse tulevad ruumid, millest Haabneeme kool on seni puudust tundnud: tööõpetus- ja tehnoloogiaruum, kodundus- ja käsitööruum, loodusklassid, muusika- ja kunstiklass, keemialabor ning kaks rühmatööruumi. Lisaks on kavandatud õpperuume teenindavad puhke- ja sanitaarruumid.

Haabneeme kooli juurdeehitus rajatakse Randvere tee 18 asuvale krundile, kus valmis Haabneeme Kooli õppehoone 2009. aastal arhitektuuribüroo Emil Urbel OÜ projekti järgi.

„Juurdeehitus on kavandatud toimiva koolihoone arhitektuurilise jätkuna, järgides selle kõrgusi, rütme ning viimistluse põhimõtteid, olles siiski olemasolevast koolihoonest selgelt eraldatud, kuid ühenduses 2. ja 3. korrusel olevate koridori jätkavate puhkeruumide abil,“ rääkis Jan Trei. „Juurdeehitusel kasutatakse raudbetoon seinapaneele analoogselt olemasolevale õppehoonele. Hoone harmoneerub olemasoleva kooli- ja lasteaiahoonega. Samuti sobib uus hoone looduskeskkonnaga kooli vahetus läheduses ning on ka sisustuselt ergonoomiline ning materjalivalikult ja ruumipaigutuses kaasaegne,“ lisas Jan Trei.

Viimsi vald (viimsivald.ee) asub Harjumaal Tallinna linna, Maardu linna ja Jõelähtme valla naabruses. Viimsi valla pindala on 73 km², vallas on ca 19 300 elanikku. Viimsi vallas on 2 alevikku, 20 küla ning 15 saart, neist suuremad on Naissaar ja Prangli.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

1Partner: Ehitusturul on suur tööjõukriis

1Partner Kinnisvara1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul on praegu selgelt puudu nii ehitajatest kui materjalidest ning algavate riiklike suurprojektidega läheb olukord veelgi hullemaks.

Martin Vahteri sõnul on Tallinnas kõik ehitusmehed, kes vähegi viitsivad ja oskavad, tööga hõivatud. “Hea remondimehe leidmiseks peab kasutama tutvusi, maksma üle või ootama kuid,” rääkis Vahter.

“Ehituse venimist mõjutab ka materjalide kuudepikkuseks veninud tellimisjärjekord. Esiteks on ka tootmissektoris töötajaid puudu. Teiseks jõuaksid kohalikud tehased küll Eestis vajamineva mahu täis toota, kuid eelistavad pigem eksportida Põhjamaadesse, mis on märksa kasumlikum,” rääkis Vahter.

Kinnisvaraeksperdi sõnul liiguvad õhtuti sadamasse paneele ja muid majaelemente täis konteinerite read. “Eestis polegi niiväga buum, kuivõrd Põhjamaades, kus on eriti suur nõudlus,” lisas Vahter.

“Lähiaastatel midagi paremaks ei lähe. Riiklikud suurprojektid nagu Rail Baltic ja Tallinna linnahall suurendavad veelgi defitsiiti. Tõenäoliselt lööb see ehitushinna üles,” ütles Vahter.

Martin Vahteri sõnul jäidki paljud masu ajal Soome läinud ehitajad koos perega sinna. “Nüüdseks oleme ise saanud riigiks, mis peaks hakkama Ukrainast tuhandete kaupa ehitajad ja muid oskustöölisi sisse tooma,” rääkis Vahter.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Käsiraamat “Pärimine” annab ülevaate pärimisõigusega seonduvatest õigussätetest

Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?Käsiraamat „Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?“ on suunatud kõikidele, kel on soov enda vara kasutamise ja kasutajate üle otsustamiseks ajal, mil maine teekond on otsa saanud. Käsiraamatu autor on mitmete populaarsete õigusalaste käsiraamatute autor jurist Evi Hindpere.

„Pärimine on alati seotud kellegi surmaga. Elu jooksul kogutud vara ei saa sealpoolsusesse kaasa võtta keegi. Nii tekibki inimese surma korral küsimus, kes pärib kadunu maise vara ja millised tagajärjed pärimine endaga kaasa toob,“ võtab autor Evi Hindpere kokku käsiraamatu koostamise vajaduse.

Seejuures on tähtis mõista, et pärimine ei ole ainult vara ehk õiguste üleminemine. Pärijad saavad enda kanda ka lahkunu kohustused.

„Tänases maailmas, kus enamusel inimestel on mõni laen kanda, võib kohustuse pärandiks saamisel olla hoopis mõistlik pärandist loobumine,“ toob Evi Hindpere näite. „Käsiraamat annab head nõu sellistekski puhkudeks.“

Käsiraamat „Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?“ on saadaval Kinnisvarakooli e-raamatupoes ja kõikides suuremates raamatupoodides.

Käsiraamatu „Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?“ autor Evi Hindpere on pikaajalise jurist ja kõrgelt hinnatud koolitaja. Varasemalt on Evi Hindpere koostanud käsiraamatud „Kinnisvaraõiguse ABC“ ja „Kinnisvaramaakleri ABC“. Samuti on Evi Hindpere käsiraamatu „Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“ kaasautor.

2003. aastal asutatud Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele. Täiendavalt tegeleb Kinnisvarakool OÜ kinnisvaravaldkonda puudutavate käsiraamatute kirjastamisega.

Faktid käsiraamatu „Pärimine“ kohta

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Lunapolis Kinnisvara: Igaüks jäägu oma liistude juurde ehk kuidas valida head maaklerit

LunapolisViimastel aastatel on Pärnu kinnisvaraturule lisandunud ja lisandub veelgi uusi kortereid ja maju. Pakkumisi on väga palju – oluliselt rohkem, kui on ostjaid. Siit ka põhjus, miks parima müügitulemuse saamiseks on vaja olla kursis laiemalt kinnisvarateemaga, on vaja osata tuua kinnisvara pakkumine esile teiste pakkumiste seast, olla nutikas ja kasutada lisaks uusi kaasaegseid tehnilisi lahendusi ning olla valmis rohketeks läbirääkimisteks erinevate ostjate, müüjate, üürnike ja ametnikega. Kasuks tuleb tugev närvikava, paindlikkus ja hea suhtlemisoskus erinevate “inimtüüpidega”.

Kindlasti on inimesi, kes saavad lihtsama müügiprotsessiga iseseisvalt hakkama, kuid nagu minu 20 aastane maakleritöö kogemus näitab, et paraku suurem enamus seda ei suuda, tehingud jäävad venima, takerduvad või pole tulemus selline nagu loodeti. Lahenduse saamiseks kaasatakse jutukas ja hooplev naabrimees või kinnisvaramaakler, kellelt loodetakse igakülgset abi, saavutamaks kinnisvaratehingutes parimat tulemust. Nii nagu ei saa hea maakler olla ka hea arst, ehitaja või kingsepp, ei saa ka neist endist üleöö head kinnisvaramaaklerit.

Igaüks jäägu ikka oma liistude juurde ja tehku seda, mida oskab hästi.

Vali omale pädev ja asjalik maakler

Esmapilgul võib tunduda, et maakleri leidmine on lihtne, kuid süvenedes võib see osutuda päris raskeks. Maaklerteenuse pakkujaid on palju, Pärnu linn ja Eesti on väikesed ning enamusel meist on tuttav maakler või isegi mitu, kelle poole võiks pöörduda teenuse saamiseks.

Paraku ei tohiks maakleri valikut teha ainult selle järgi, et ta on tuttav või otsustasite osta eluaseme maakleri kaudu ja siis panete kohe ka oma vara talle müüki, süvenemata, kas see maakler on ikka Teile parim. Tuttav maakler on küll boonus, kuid mitte kõige olulisem.

Soovitaksime valida omale maakler järgmiste kriteeriumite põhjal, millest saab aimu juba ainuüksi põgusa vestluse järel, heites pilgu tema firma kodulehele ja klientide tagasisidele.

Mõned olulisemad vihjed, mida tasub jälgida

Kohalik

Maakler võiks elada ise samas linnas, maakonnas, kus kinnisvara tehingut plaanitakse teha. Siis saate olla kindel, et ta oskab välja tuua Teie kinnisvara peamised väärtused ning on müügitöös kõige operatiivsem ja tulemuslikum.

Omab kogemust

Valige maakler, kes tegutseb kinnisvaramaaklerina aastaid, mille kõigus on ta saanud rohkelt kogemusi erinevate tehinguprotsesside etappidega. Tänu kogemusele liigub maakler kindlalt kokkulepitud kursil ning müügiprotsess kulgeb kliendile liigsete sekeldusteta ja turvaliselt. Te võiksite näha ja tunda, et maakler valdab teemat.

Suhtleb vabalt

Maakler oskab küsida ja kuulata ning suudab küsimustele vastata arusaadavalt ja loogiliselt. Vajadusel oskab soovitada, tuua näiteid ja argumenteerida. Maakler on positiivne, sõbralik, abivalmis, enesekindel, sära on silmis, “seisab kahe jalaga maa peal”. Teil on temaga meeldiv ning lihtne suhelda.

Müügikanalid

Maakler kasutab üldtuntud kinnisvaramüügiportaale internetis ja omab atraktiivset müügile suunatud kodulehte, on aktiivne sotsiaalmeediakanalites oma pakkumiste ja teenuste turundamisel. Kasutab ainult kvaliteetseid müügipilte kinnisvarast ning suudab vajadusel lisada pakkumise juurde ka müügivideo. Müügitekstid on läbimõeldult loogilised, informatiivsed ja huvitekitavad.

Orienteerub seadusandluses

Maakler suudab lühikese vestluse järel ja dokumentidega tutvudes anda hinnangu ja soovitusi, mida on vaja dokumentatsioonis korrastada, oskab lugeda ja selgitada lepingute sisu ning oskab soovitada lepinguid ja lahenduste käike, et planeeritavad tehingud ei tooks Teile kahju vaid kasu.

Oskab soovitada remondi vajadust, on pädev ehituses ja on kursis uuendustega

Maakler oskab lugeda projekte, tunneb tehnosüsteeme ja toimimise põhimõtteid. Vajadusel oskab hinnata remondivajadust ja soovitada mida, kui palju remontida, ehitada. On kursis uuendustega ehituse-, kodudisaini-, majapidamistehnika- ja sisustuse valdkonnas.

Valdab keeli

Maakler räägib vabalt eesti ja vene keeles. Boonuseks, kui saab hakkama ka inglise, soome jne keeltes.

Kättesaadav

Maakler on Teie jaoks olemas, vastab operatiivselt meilidele ja kõnedele ning Te ei pea teda tulutult päevade kaupa taga ajama.

Väljanägemine

Maakler on korrektse väljanägemisega.

Hobid

Maakler tegeleb töövälisel ajal hobidega, mis hoiavad teda tasakaalus, lisavad talle positiivset energiat, mis on vajalik igapäevaselt toimetulemiseks, maakleri pingelises ja vastutusrikkas töös.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

KV.EE: Korterite müügipakkumiste hind kerkis aastaga 8%

Kinnisvaraportaal KV.EEPortaalis KV.EE trügivad korterite pakkumishinnad tõususuunas. Maikuine keskmine korterite müügipakkumiste hind oli 1538 €/m². See on eelmise aasta näitajast 8% rohkem.

Täpselt sama palju ehk Eesti keskmisel määral on korterite pakkumishinnad kasvanud korterituru suurimas piirkonnas ehk Tallinnas. Tallinna korterite eest küsiti mai kuus portaali KV.EE vahendusel 2041 €/m².

Üksikutes piirkondades on korterite pakkumishinnad langenud. Nii on läinud näiteks Valgas, Põlvas ja Narvas. Müügipakkumiste hinnalangused neis piirkondades on portaalis KV.EE olnud vastavalt 10, 8 ja 5%. Olukorras, kus tööhõive on kõrge ja tööpuudus madal ning kinnisvaraturu trendid on positiivsed, viitab elamispindade hinnalangus piirkonna laiematele majanduslikele probleemidele.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

 

Korterite müügipakkumiste hind ja selle muutus, €/m²

Maakond

05/2016

05/2017

Muutus, %

Eesti

1 428

1 538

8%

Haapsalu

717

854

19%

Jõgeva

255

258

1%

Kuressaare

939

1 258

34%

Kärdla

430

 

NA

Narva

573

547

-5%

Paide

400

463

16%

Põlva

530

489

-8%

Pärnu

1 384

1 532

11%

Rakvere

734

796

8%

Rapla vald

754

793

5%

Tallinn

1 896

2 041

8%

Tartu

1 391

1 483

7%

Valga

211

189

-10%

Viljandi

711

779

10%

Võru

438

527

20%

170628 Korterite müügipakkumiste keskmine hind portaalis kv.ee

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

26/09/2017 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Ärikinnisvara vahendamine”

Ärikinnisvara vahendamineKoolitus “Ärikinnisvara vahendamine” toimub 26/09/2017 Tallinna kesklinnas. Koolitus keskendub ärikinnisvara vahendamise temaatikale ja toob välja ärikinnisvara vahendamise erinevused võrreldes elukondliku kinnisvaraga.

Koolitus “Ärikinnisvara vahendamine” on suunatud:

  • inimestele, kes soovivad saada ärikinnisvara maakleriks;
  • inimestele, kes soovivad arendada oskusi ja teadmisi kinnisvaravaldkonnas;
  • äripindade omanikele;
  • ärikinnisvara arendajatele;
  • kõigile, kes tunnevad huvi kinnisvaraäri vastu.

Koolitus annab Sulle:

  • teadmised äripindade olemusest ja erisustest võrreldes elamispindadega;
  • teadmised äripindade tehingute poolte õigustest ja kohustusest;
  • konkreetsed nõuanded ärikinnisvaraturul toimetamiseks.

Ärikinnisvara vahendamine” toimub 26/09/2017 kell 09.00-14.00 Tallinnas. Lektor on 1Partner Kommertskinnisvara kaubandus- ja büroopindade grupijuht Ruth Andresen.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Statistika: valminud eluruumidest suurima osa moodustavad neljatoalised eluruumid

Tõnu Toompark2016. aastal kasutusloa saanud eluruumidest moodustavad suurima osa ehk 28% neljatoalised eluruumid. 2016. aastal sai kasutusloa 1312 neljatoalist eluruumi.

Neljatoaliste eluruumide osakaas kogu kasutusloa saanud eluruumidest on viimasel neljal aastal püsinud 27 ja 30 protsendi vahel ehk tükiliselt on neid valminud 621 (2013. a.) kuni 1312 (2016. a.).

Neljatoalised eluruumid on tavapäraselt nii korterid korterelamutes, kui rida- ja paarismajakorterid või ka ühepereelamud.

Neist väiksemad ehk ühe- kuni kolmetoalised korterid asuvad valdavas enamuses korterelamutes. Nende eluruumide osakaal kasutusloa saanud eluruumidest oli 2016. aastal 54% (2584 tk). Neist ühetoalisi oli 4% (187 tk), kahetoalisi 24% (1147%)  ja kolmetoalisi 26% (1250 tk).

Viie ja enamatoalisi eluruume oli 2016. aastal kasutusloa saanud eluruumidest 18% (836 tk).

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Fausto Capital: Zelluloosi kvartalisse kerkib esimesena Eesti Meedia maja

Fausto GruppZelluloosi kvartali arendaja Fausto Capitali juhatuse liikme Sven Mihailovi sõnul kerkib Tartu maantee algusesse endise Zelluloosi alale multifunktsionaalne kvartal, mille esimeses etapis 2019 valmib Tartu maantee 80a/80b kinnistul ärihoone, kuhu kolib AS Eesti Meedia.

“Tartu maantee on üks Tallinna peatänavaid. Suurepärane, kui linna sisenejat tervitab Eesti Meedia maja kui mõtestatud maailma sümbol,” kommenteeris Mihailov. Zelluloos kujuneb tema sõnul igati kaasaegsesse linnaruumi sobivaks kvartaliks, mis ühendab sujuvalt toimivaks tervikuks äri- ja elupinnad, toidukohad ja väliruumi, minetamata sealjuures oma ajaloolist ilmet. Läbirääkimisi rentnikega peetakse juba ka järgmiste hoonete osas.

“Tartu maantee on suurepärane äri- ja elupiirkond, mis viimastel aastatel jõudsalt arenenud. Zelluloosi kvartalil on mitmeid eeliseid: suurepärased vaated igas suunas – südalinnale, merele, Ülemiste järvele, vahetus läheduses linna olulisemad transpordisõlmed – Tallinna lennujaam, Tallinna bussijaam, Ülemiste rongijaam. Tegemist on väga atraktiivse äripiirkonnaga – asub see ju Tallinna suurima ristmiku vahetus läheduses, südalinna pääseb autoga paari minutiga,” rääkis Mihailov.

Fausto Capital on 15-aastase ajalooga täielikult Eesti kapitalil põhinev kinnisvaraarendusettevõte, mis keskendub eelkõige erinevatele kinnisvarainvesteeringutele. Fausto tegutseb kaubanduskinnisvara, büroo- ja elamukinnisvara arendamise, üürimise ja haldamise valdkonnas. Fausto Capitali portfelli kuulub kokku ca 58 000 m2 kaubandus- ja äripinda ning varade maht kokku üle 85 miljoni euro.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Eesti Pank: Majapidamiste laenud ja liisingud kasvavad üha tempokamalt

  • Eesti PankEttevõtete laenu- ja liisinguportfell kasvas eelmiste kuudega sarnases tempos, aastaga 6,3%
  • Eluasemelaenu lepinguid sõlmiti maikuus 12% rohkem kui aasta tagasi
  • Nii ettevõtete kui ka majapidamiste hoiuste kasv püsis mais kiire

Eesti ettevõtete ja majapidamiste poolt Eestis tegutsevatest pankadest ja liisinguettevõtetest võetud laenude jääk kasvas mais eelmiste kuudega sarnases tempos, aasta võrdluses 6,3%. Ettevõtete laenude ja liisingute portfelli aastakasv võrreldes eelmiste kuudega pisut aeglustus, samas kui eluasemelaenude aastakasv kiirenes. Laenu- ja liisinguportfell suurenes kuuga 90 miljoni euro võrra 17,5 miljardi euroni.

Ettevõtete poolt Eestis tegutsevatest pankadest võetud laenude ja liisingute portfell suurenes mais aastaga 6,3%. Kõige tempokamalt on aasta võrdluses kasvanud kaubandus-, põllumajandus- ning veonduse ja laondusega tegelevate ettevõtete laenude ja liisingute jääk. Uusi pikaajalisi laene võtsid ettevõtted mais 237 miljoni euro ulatuses ehk 7% võrra suuremas summas kui aasta tagasi. Pikaajalisi laene on viimastel kuudel aastatagusega võrreldes enam võtnud tööstusettevõtted.

Eluasemelaenude portfelli aastakasv kiirenes mais 6,1%ni. Uusi eluasemelaene võeti lepingute arvu järgi 12% rohkem kui aasta eest, samal ajal kui keskmine laenusumma suurenes aastatagusega võrreldes 4%. Majapidamised võtsid sarnaselt eelmistele kuudele aktiivselt ka autoliisingut, mille jääk kasvas aasta võrdluses 14%. Nõudlust laenude ja liisingute järele toetavad majapidamiste sissetulekute küllaltki kiire kasv ja madalad laenuintressimäärad.

Uute eluasemelaenude keskmine intressimäär ei ole viimastel kuudel muutunud. Alates veebruarist on uute eluasemelaenude keskmine intressimäär püsinud 2,3% juures. Ettevõtete laenude keskmine intressimäär oli mais 2,4%, mis on samuti eelmiste kuude keskmisega sarnasel tasemel.

Hoiuste kasv on kiirenenud ja ületab endiselt laenu- ja liisinguportfelli kasvu. Ettevõtete hoiused kasvasid mais aastatagusega võrreldes 15%. Ka majapidamiste hoiuste kasv püsis kiire, aasta võrdluses peaaegu 9%. Mitteresidentide hoiused on samas viimastel kuudel tunduvalt vähenenud. Nende jääk oli mai lõpus 1,5 miljardit eurot, mis on 11% hoiuste kogumahust.

Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenu- ja liisinguportfelli aastakasv

Majapidamistele kuu jooksul väljastatud laenude ja liisingute maht

Eesti ettevõtete ja majapidamiste hoiuste aastakasv (%)

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Nasdaq: Kauplemise peatamine Baltic Horizon Fund osakutega

NasdaqNasdaq Tallinn otsustas 26. juunil 2017 täielikult peatada tehingute sooritamise Northern Horizon Capital AS-i valitsetavate Baltic Horizon Fund osakutega (NHCBHFFT, ISIN kood: EE3500110244) 26. juunil 2017 alates kella 10:00.

Kauplemine on peatatud fondivalitseja Northern Horizon Capital AS taotlusel kuni uute osakute arveldamise lõpetamiseni, et tagada kõigi investorite võrdne kohtlemine.

Kauplemise jätkumise kohta avalikustatakse vastav börsiteade.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Elu korteriühistus: Revisjon

Küsimus: Vajaks nõu, kuidas korteriühist ümber korraldada ka HÜ-ks või KÜ-ks või kas muid variante. 

Vaja oleks koostada audit korteriühistu kaasomandis oleva poe pinna saamata jääva tulu kohta igale kaasomanikule ja ilmselt see pind ka ära hinnata, sh kas ehituloaga või ebaseaduslikult ehitatud (ehitas KÜ juhatuse liige ja esimees ise); ligi ka ei lase ja võtit muidugi ka ei saa.

Uued korteriostjad ei saa aga isegi värava pulti oma parkimiskohale: Nüüd aga on hõivanud (ju vist juhatuse 3 liiget) veel ka maja aluse keldri.

Teiseks vaja nõuda parkla jagamist notariaalset kasutuskorda ja selle kannet kinnistusraamatusse.

Vastus: 1. jaanuarist 2018 hakkab kehtima uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mille järgi on korteriühistu vorm kohutuslik. Seega ei soovita hakata muutma olemasolevat korteriühistut hooneühistuks vms. Korteriühistu lõpetamise viisid ja alus sätestatakse reeglina põhikirjas.

Mittetulundusühingute seaduse kohaselt teostab üldkoosolek järelevalvet teiste organite tegevuse üle, seega peaksite tegema vastava ettepaneku üldkoosolekul nimetatud teema päevakorda võtta. Selle ülesande täitmiseks võib üldkoosolek määrata revisjoni või audiitorkontrolli. Revidendiks või audiitoriks ei või olla mittetulundusühingu juhatuse liige ega raamatupidaja.

Juhatuse ja muu organi liikmed peavad võimaldama revidendil või audiitoril tutvuda kõigi revisjoni või audiitorkontrolli läbiviimiseks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet. Revidendid või audiitorid koostavad revisjoni või audiitorkontrolli tulemuste kohta aruande, mille esitavad üldkoosolekule. Kindlasti jälgige ega teie põhikirjas ei ole järelevalve teostamine teisiti sätestatud.

Autor: Kätri Sarapuu, jurist

Käsiraamat korteriühistute liikmetele ja juristidele

2018. aastast kehtib uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis tekitab seaduse jõuga ühistud korterelamutesse, kus neid veel ei ole. Samuti muudab uus seadus osaliselt ühistu ja korteriomanike vahelisi suhteid.

Milles täpselt muudatused seisnevad ja kuidas nendeks valmistuda leiabki äsjailmunud käsiraamatust “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“.

Käsiraamatu leiad Kinnisvarakooli e-raamatupoest või suurematest raamatupoodidest üle Eesti.

Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus
Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Nõuanded koduostjale: laenaja ja kaaslaenutaotleja

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste koduKäsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Laenu taotlemisel tuleb otsustada, kes on laenutaotleja. Kui kodu ostab ja laenu soovib võtta üksik inimene, siis on selge, et laenutaotlejaks on ta ise. Kui aga laenutaotlejal üksi jääb sissetulekust napiks, et pank oleks valmis talle laenu pakkuma, on võimalus leida kaaslaenutaotleja.

Enamasti on kaaslaenutaotleja laenuvõtja abikaasa või elukaaslane, üksiku inimese puhul ema või isa.

Kui uut pesa punuvad kooselavad inimesed, kes ei ole abielus, taandub laenuvõtjaks olemise temaatika sellele, kes saab ostetava kinnisvara omanikuks. Kui paarisuhe toimib võrdsetel alustel, on mõistlik, et kinnisvara soetatakse kahe peale ehk kaasomandisse. See tähendab, et ostetava vara omanikeks saavad mõlemad elukaaslases. Sellisel puhul on mõistlik, et kodulaen võetakse kahe peale isegi vaatamata sellele, et hilisem laenumakse makstakse ühe elukaaslase pangakontolt.

Olukorras, kus kinnisvara soovib soetada abielupaar, tuleb mängu see, kas kinnisvara ostetakse ühisomandisse või lahusvaraks. Varaühisus tähendab seda, et abielu jooksul omandatud vara loetakse ühisvaraks, välja arvatud abikaasa päritud ja kingiks saadud vara. Vara kuulub võrdselt mõlemale abikaasale ja kui vara hulka kuuluva kinnisasja või osaga on vaja tehinguid teha, on tehingu tegemiseks vaja mõlema abikaasa nõusolekut.

Varalahusus on abikaasade võimalus abielludes sõlmida abieluvaraleping nii, et abielu kestel omandatud vara ei muutu ühisvaraks, vaid selle abikaasa lahusvaraks, kelle nimel asi on. Näiteks kui abielu kestel ostetakse korter ja ainult üks abikaasa kantakse omanikuna kinnistusraamatusse, siis varalahususe korral ei muutu see kinnisasi abikaasade ühisvaraks, vaid omanikuks jääb ainult see abikaasa, kes on omanikuna kinnistusraamatus märgitud. Lahusvaraga saab inimene tehinguid teha teise abikaasa nõusolekut küsimata.

Ostes vara lahusvaraks on mõistlik, kui laenuvõtja on see, kelle lahusvaraks kinnisvaraobjekt hiljem saab.

Kui abikaasad ei lepi abiellumisel kokku, millist vararežiimi kasutatakse, kohaldatakse neile automaatselt varaühisust. Peale selle võivad abikaasad enne abielu sõlmimist või abielu ajal tunnistada abieluvaralepinguga ühisvaraks või lahusvaraks üksikuid esemeid.

Kui abikaasad varalahususes kokku pole leppinud, saavad nad mõlemad ostetava kinnisvara omanikeks. Otseselt ei ole vaja, et sellisel puhul oleksid mõlemad abikaasad kaaslaenutaotlejad, pank võib seda siiski nõuda.


Kinnisvaraanalüütik Tõnu ToomparkLoe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.


Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

21/09/2017 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Kinnisvaraõiguse ABC”

Kinnisvaraõiguse ABCKoolitus “Kinnisvaraõiguse ABC” toimub 21/09/2017 Tallinnas. Koolituse eesmärk on anda osalejatele ülevaade kõigist olulistest õigusaktidest, mis on tähtsad kui soovida asuda tööle kinnisvara sektorisse või teha tehinguid kinnisvaraga.

Koolitus on suunatud:

  • maakleritele, kes vajavad igapäevaselt infot kinnisvaratehingute vormistamisega kaasnevate juriidiliste probleemide lahendamisel ning soovivad tundma õppida kinnivaratehingute õiguslikke aluseid;
  • eraisikutele, kes soovivad kinnisvara osta, müüa, vahetada ja soovivad kindlust turvalise tehingu tegemisel;
  • inimestele, kes puutuvad kokku kinnisvaratehingutega ja vajavad teavet, kuidas tehing mõjutab nende huve;
  • kõigile, kes tunnevad huvi kinnisvaraõiguse vastu.

Koolitus „Kinnisvaraõiguse ABC“ annab Sulle:

  • hea ülevaate ja teadmistepagasi kinnisvaratehingute tegemiseks;
  • praktilised näited olulistest kohtulahenditest;
  • võimaluse korraldada kinnisvaraga seonduvat turvaliselt;
  • ülevaate kinnisvaratehingute olemusest, lepingute sõlmimisest ja täitmisest;
  • praktilised teadmised lepingulistest õigustest ja kohustustes ning tagajärgedest lepingu rikkumise korral;
  • laiema silmaringi, et efektiivsemalt ja turvalisemalt järgmise kinnisvaratehinguni jõuda.

Kinnisvaraõiguse ABC” toimub 21/09/2017 kell 10.00-17.15 Tallinna kesklinnas. Lektor on Raid & Ko OÜ jurist Evi Hindpere.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Adaur Grupp soovib kõigile head võidupüha ja meeleolukat jaanipäeva!

Eesti lipp

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni