Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine
 

Koolitus “Kinnisvaratehingute maksustamine ja kohtupraktika” toimub 18/04/2017

Maret Hallikma18/04/2017 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Kinnisvaratehingute maksustamine ja kohtupraktika”. Lektor on advokaadibüroo Primus vandeadvokaat Maret Hallikma.

Koolitusel osaleja saab põhjaliku ja praktilise ülevaate maksukohustustest, millega peaks arvestama iga kinnisvara omanik, arendaja ja kinnisvaratehingutega kokku puutuvad spetsialistid.

Koolituse käigus selgitame ettevõtjate ja eraisikute maksukohustuste erinevust, räägime erinevate maksuvabastuste rakendamise võimalustest ja toome praktilisi näiteid.

Käsitleme maksustamisega seotud enamlevinud küsimusi, anname ülevaate kohtulahenditest ning lisame abistavad viited infokanalitele, kust võiks igaüks jooksvalt infot leida.

Koolitus on suunatud:

  • kinnisvaramaakleritele, kes igapäevaselt teevad kinnisvaratehinguid ja nõustavad klienti;
  • kinnisvara arendajajatele, kes juhivad ja planeerivad kinnisvaraarenduse protsessi;
  • eraisikutele, kes soovivad oma isikliku kinnisvaraga toimetada võimalikult kasumlikult;
  • kinnisvaraspetsialistidele, kelle igapäevatööks on kinnivaravaldkonna tehingud;
  • kinnisvaraettevõtete raamatupidajad ja finantsjuhid, kelle igapäevatööks on vastutada ettevõtte finantsilise aruandluse eest;
  • kõigile notaritele ja notarite abidele, kes puutuvad kokku kinnisvaratehingutega;
  • laenuhalduritele, kes nõustavad kliente kinnisvaratehingute juures.

“Kinnisvaratehingute maksustamine ja kohtupraktika” toimub 18/04/2017 kell 09.00-13.00 Tallinna kesklinnas.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Brexit: the EU28 is dead, long live the EU?

  • SwedbankThe die is cast – the next move is the EU’s
  • Limited effect of Brexit on the Baltic economies, so far
  • Baltic interest – strong EU

Wheels are set in motion

On March 29, the UK gave formal notice of its intention to leave the EU, which means that the clock, set at two years, has begun to tick. The next move is the EU’s, and it is well-prepared. The president of the European Council, Donald Tusk,will soon present a Brexit draft to the remaining EU27.On April 5, a vote will be taken on a resolution describing the European Parliament’s negotiating priorities. Among other things, the EU’s chief negotiator, Michel Barnier, wants to make sure that the EU citizens who move to the UK in the next two years still have full rights . During this time,the UK will still be a full-fledged EU member. The formal process will now progress through three stages.

First, the EU’s heads of state and government (European Council) will convene on April 29 to adopt negotiating guidelines. After that, the European Commission will propose that negotiations begin. The third step is that the member states authorise the EU’s chief negotiator to formally begin the process. Negotiations between the EU’s Michel Barnier and the UK’s David Davis are expected to begin in mid-May, about the same time as the second round of the French election.

Decision-making authority within the EU

When it negotiates a divorce settlement, the EU will have to consider its future relationship with the UK (according to Article 50). Negotiations on this relationship, their outcome,and approval may involve the European Commission, the European council (EU27), the European Parliament,and the parliaments of the EU27 and the British Parliament.In some EU27 countries, such as Belgium, subnational authorities will also have a say. For example, a free trade agreement with the UK post-Brexit will require the unanimous support of the European Council. When it’s time to finalise the divorce, the EU will be represented by the European Council, where a qualified majority will be needed for approval, i.e., at least 72% of the countries, representing 65% of the population in the EU. Approval cannot be given until the European Parliament first gives its consent. In addition, the British Parliament will vote on the final deal and will give it either a thumbs up or down. “No deal is better than a bad deal,” Theresa May has said.

According to Article 50, the negotiations cannot go beyond two years unless the European Council and the UK both agree to an extension. This time limit is highly ambitious, and we can’t rule out that it will be extended. To gain the unanimous support of all the EU members may require concessions to holdouts in other areas that may not be directly related to the Brexit negotiations.

EU’s priorities

The EU will seek to ensure that EU citizens are not discriminated against and that they keep the same rights in the UK if they move there in the next two years . This will be of particular importance to the Baltic countries, as a large number of Baltic citizens are living in the UK. In addition,the EU’s negotiators have said they will prioritise the following:

  1. Ensuring that the UK’s financial liabilities, including those extending beyond 2019, are met. Even if the UK pays its Brexit bill, the remaining EU member states are likely to face a higher net contribution to the EU’s budget, since the UK is a significant net payer.
  2. Not signing anew trade agreement before Brexit is finalised.
  3. Creating as much clarity and certainty as possible for the citizens, companies, and member countries adversely affected by Brexit.

We expect the EU to present a united front in dealing with the UK and that all the members of the EU27 will stay on message. This has worked well so far.The EU’s detailed priorities will ultimately depend on the outcome of European elections this year, especially in France and Germany.

Limited economic impact for the Baltics so far

The impact of the Brexit vote on the Baltics has so far been limited. Last year, the value of exports of goods from Estonia and Lithuania to the UK declined by 12% and 6%, respectively. For Lithuania,the fall was driven by the decreasing value of exports of mineral products, and for Estonia by a fall in value of shale oil products and exports of mobile communication equipment. Without exports of mineral fuels, Lithuanian exports of goods to the UK expanded by 10%, although growth was slower than in previous years. Lithuanian exports of services to the UK were largely unaffected and continued growing by double digits. Latvia also managed to increase the value of goods exports to the UK last year. However, it has probablybeen hard for exporters to avoid the squeeze on profit margins caused by the depreciation of the pound sterling of more than 10% since the referendum. But the exporters were not the only ones affected by the depreciation of the pound. According to the Bank of Lithuania, after three years of growth the remittances by Lithuanian migrants from the UK to Lithuania declined by 20% last year. Total remittances to Lithuania are at around 3% of GDP and are an important source of income to some Lithuanian households. The decision in the Brexit referendum could have also contributed to the spike in migration from Lithuania to the UK. Migration from Lithuania to the UK increased by 22.5% in 2016, compared with the previous year. More than 23,000 more Lithuanians moved to the UK last year– the highest outflow of people in the last five years. Almost half of all the people who left Lithuania last year chose the UK as their destination. Migrants possibly rushed to secure their place in the UK before the borders closed.

Moving forward – plenty of risk, but there is also hope

The negative migration trends may continue during the Brexit negotiation period, which would put additional pressure on the labour market and population ageing in the Baltic countries. However, we expect that the effect of Brexit-related events on the Baltic economies over the next two years will be limited. After the divorce, much will depend on the details of any future trade agreement that the parties reach–and whether they even reach one.The UK has said so far that it will prioritize lower immigration at the expense of access to the internal market (a so-called “hard Brexit”). If free trade with the UK can no longer be ensured, this would adversely affect both exports and investment, but mostly via second-round effects. More important could be the effect of a reduced EU budget. If the other countries do not fill in the gap after Brexit, the Baltic countries could receive even less support from the EU’s budget in the form of structural funds after 2020. This would possiblyhave a negative effect on investment. Nevertheless, the biggest risk to the Baltic economies is related to the strength and longevity of the EU. The Baltics are small,open economies, which have benefitted greatly from the integration of the European markets and the introduction of the common currency. A further weakening of the EU would have negative consequences on all EU countries, not excluding the Baltics. However, the risk of the EU’s falling apart has receded for now, as the populists in France and Germany are less likely to win the important elections in Europe and the economic recovery in the EMU is finally gaining momentum. Still,a lot can happen:the negotiations will be long and messy, the populists in the EU may still succeed, and the structural problems are yet unresolved. But there is also a chance that the EU will emerge stronger after this. Long live the EU!

Brexit: long live the EU

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Postimees: Peep Sooman: kinnisvaramaks oleks paras nonsenss

Pindi KinnisvaraPindi Kinnisvara partneri Peep Soomani sõnul oleks kinnisvaramaks Eestis paras nonsenss, kuna meil on üle 90 protsendi leibkondadest kinnisvaraomanikud ja seega lööks uus maks vaesemaid.

«Üldiselt räägitakse arenenud riikides kinnisvaramaksust kui maksust jõukamatele ühiskonna liikmetele, kuid tulenevalt meil aset leidnud omandireformist ja väga suurest hulgast kinnisvaraomanikest oleks see paras nonsenss,» ütles ta.

Ta rõhutas, et see tooks kaasa hulga bürokraatiat – tuleb välja mõelda moodused maksu arvestamiseks ja palgata inimesed. «Selle asemel võiks asja lihtsustada ja muuta ühtlaselt juba mõne olemasoleva maksu määrasid, mis oleks palju läbipaistvam,» lisas ta.

Veel olulisem oleks aga tema sõnul küsimus, et kuhu see lisanduv maksuraha suunatakse. «Iga maksu kehtestamisega võiks kaasneda ka mõistlik arutelu, miks seda vaja on ja kuhu lisanduv ressurss väärtust annab. Nii oleks maksutõusud ka ühiskonnaliikmetele arusaadavamad ja pahameel maksudeteemalistes aruteludes väiksem.»

Tarvis oleks hoopis maamaksu muutmist

Reformierakondlane ja riigikogu liige Jürgen Ligi ütles, kuigi Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) sõnul häirib kinnisvaramaks majandust kõige vähem, on sel ikkagi rida puudusi.

«Eestis on kinnisvara üsna koormatud laenudega või vähelikviidne, nii et see maks teeks ka ülearu haiget, ta pole eriti seotud rahavoogudega, omanik ei pruugi olla maksevõimeline, sest on saanud oma vara näiteks omandireformis tagasi, mitte välja teeninud sissetulekutega,» märkis Ligi.

Seetõttu tuleks diskussiooni teravik suunata tema sõnul hoopis maamaksu korrastamise peale, mis on praegu meie maksunduse üks nõrgim lüli. «Maa on piiratud ressurss, mitte juurde loodud väärtus nagu hooned, tema kättesaadavust ostjale vähendab maksuvabastus, mis kehtib kõige ahvatlevamale ja kallimatele kruntidele,» selgitas ta.

«Maamaks on enamasti seotud avaliku võimu kuludega teedele, heakorrale, valgustusele, mistõttu temas on õigluse elementi. Üldist maksukoormuse tõusu tuleb vältida, ent omavalitsus võiks saada maamaksus suurema autonoomia, mis hõlmaks nii erandeid, vabastusi kui määrade variatsiooni,» ütles Ligi.

Mitmed tuntud ettevõtjad ja poliitikud on viimasel ajal öelnud, et Eesti võiks kehtestada just nimelt kinnisvaramaksu. «Mina näiteks arvan, et kinnisvara oleks suhteliselt hea maksustada, et saaks minusugustelt ka raha kätte. Mujal tehakse seda tunduvalt rohkem,» ütles pankur Rain Lõhmus Postimehe intervjuus.

Postimees: Peep Sooman: kinnisvaramaks oleks paras nonsenss

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara arendusprojekti juhtimine

Ainulaadne Lasnamäe Tervisemaja avas uksed

Lasnamäe TervisemajaTäna avati pidulikult Lasnamäe Tervisemaja, mis ühendab meditsiini täisteenuse, sportimisvõimalused ja kaubanduse ning avardab oluliselt arstiabi kättesaadavust Tallinnas ja selle lähivaldades.

Aadressile Linnamäe tee 3 ehitatud tervisemaja on esimene ühiskondlike funktsioonidega hoone Eestis, mille ehitamist finantseeris sajaprotsendiliselt erakapital.

Tervisemaja investori Timofey Sukonkini sõnul näitab üürnike ja tulevaste klientide suur huvi, et tegemist on olulise ettevõtmisega, mida on Ida-Tallinnas kaua oodatud.

“Mõistsime Lasnamäe Tervisemaja projekti varases faasis selle suurt tähtsust piirkonnale, sest ühtviisi kõrge on tohtrite huvi pakkuda kvaliteetset teenust kvaliteetsetes tingimustes kui inimese soov saada tasemel arstiabi mugavalt ja ühest kohast,” ütles Sukonkin.

Tervisemaja arendaja Capital Milli tegevjuht Igor Mölder lisas, et tervisemaja toob nii Lasnamäele kui selle ümber asuvatesse linnaosadesse ja omavalitsustesse selgelt uue kvaliteedi.

“Tervisemaja pakutavatest võimalustest on selgelt puudust tuntud ja mul on hea meel, et oleme heas koostöös linnaga saanud sellise projekti ellu viia,” lausus Mölder.

Tervisemaja koosneb kahest ühendatud hoonest. Meditsiiniteenused, sh pere- ja eriarstid, taastusraviteenused basseiniga, päevakirurgia ning uuringuvõimalused, hakkavad paiknema tervisemaja viiekordses osas. Selle kõrval asuvas kahekordses hoones hakkab tegutsema spordiklubi, apteek, kauplus ja teised teenused. Pere- ja hambaarstid ning kauplused on avatud juba praegu. Eriarstid alustavad teenuse pakkumisega lähiajal ning spordiklubi avab uksed augustis.

Tallinna abilinnapea Eha Võrgu sõnul julgustas Lasnamäe Tervisemaja projekti edukas käivitamine linna leidma sarnasel viisil arendajat ka teistele projektidele. “Tervist edendavad rajatised kerkivad linna ja erasektori koostöös veel kahele kinnistule – Akadeemia tee 30 kinnisasjale Mustamäel ja Õismäe tee 130 kinnisasjale Haaberstis,” ütles Võrk. “Mustamäele kerkib spordi- ja vabaajakeskus koos avaliku ujula ja linnasaunaga ning Haaberstisse pallimängude keskus.”

AS YIT Ehituse ehitusosakonna juht Andres Jakobi märkis, et Lasnamäe Tervisemaja ning ümbritseva maa-ala projekteerimis- ja ehitustööd olid arvestatavaks väljakutseks eelkõige ajalises aspektis.

“Teadsime juba projektiga alustades, et ehitusgraafik saab olema väga pingeline, kuid tänu heale koostööle tellijaga ning vastastikkusele usaldusele suutsime nõudlike tähtaegadega edukalt toime tulla,” lausus Jakobi.

Lasnamäe Tervisemaja asub Lasnamäe, Kose ja Maarjamäe piiril. Lasnamäe elanikud pääsevad sinna mugavalt nii jalgsi kui ühistranspordiga. Bussipeatuse lähedus võimaldab kiire ja sujuva ligipääsu ka teistest Tallinna osadest. Paiknemine Mustakivi tee ja Narva maantee ristumiskohas teeb selle hõlpsasti ligipääsetavaks Pirita ja Viimsi elanikele, aga ka Tallinna lähiasulate elanikele.

Lasnamäe Tervisemajas on viiel korrusel 4400 ruutmeetrit meditsiiniteenuste päralt ning teises hoones sama palju kaubanduse, spordivõimaluste jm teenuste tarbeks. 2000 ruutmeetrit võtab enda alla Konsum, 2000 spordiklubi MyFitness, ilusalong, kohvik, lillepood ja Benu apteek. Parklas on kohad 190 autole.

Meditsiiniteenuste hoonesse rajatakse ravieesmärke täitev bassein, kaks taastusravi kabinetti, ultraheli, röntgen ja magnetresonantstomograafia (MRT). Hinnanguliselt hakkavad perearstid tervisemajas vastu võtma 60 000 ja eriarstid 56 000 visiiti aastas.

Tervisemajas asuvad tööle näiteks Kose-Lasnamäe perearstikeskus ja Tallinna munitsipaalperearstikeskus. Eriarstidest endokrinoloogid, naha-ja suguhaiguste arstid, gastroenteroloogid, nina-, kõrva-, kurguarst, pulmonoloogid, ortopeedid, uroloogid, günekoloogid jt. Samuti neuroloogia, pediaatria ja üldkirurgia teenused.

Capital Mill OÜ asutati 2008 aasta alguses eesmärgiga korraldada investeeringuid Balti riikides asuvatesse ärihoonetesse ning suurendada nende väärtust kvaliteetse kinnisvarajuhtimise abil. Ettevõtte asutajateks ning partneriteks on pikaajalise kinnisvara- ja panganduskogemusega meeskond. Capital Milli juhtimise all on arvukalt kõrgelt hinnatuid ärihooneid Eestis, Lätis ja Leedus.

YIT Ehitus AS on Eesti juhtivaid ehitusettevõtteid, mis kuulub Soome ehitusteenuseid pakkuvasse kontserni YIT. YIT kontsern on säästlikke linnakeskkondi loov ehitussektori liider, kes ehitab elamuid, ärihooneid, taristut ja terveid piirkondi. YIT keskendub sellele, et pakkuda esmaklassilist kliendikogemust ja kõrget kvaliteeti ning tagada oma mitmekülgse asjatundlikkuse järjepidev areng. YIT tegutseb Soomes, Venemaal, Baltimaades, Tšehhis, Slovakkias ja Poolas. Ettevõtte eesmärgiks on olla kogu aeg sammu võrra ees, hoolides samas nii oma klientidest, partneritest kui ka töötajatest. YIT-l on rohkem kui 5300 töötajat kaheksas riigis. 2016. aastal oli müügitulu peaaegu 1,8 miljardit eurot. Ettevõtte aktsiad on noteeritud Nasdaq OMX Helsinki börsil. 

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Haabersti ristmiku rekonstrueerimistööde riigihanke võitis Nordecon AS

TallinnTallinna Kommunaalamet allkirjastas (29. märtsil 2017) riigihanke „Haabersti ristmiku rekonstrueerimine Tallinnas“ pakkujate kvalifitseerimise, pakkumuste vastavaks tunnistamise ning pakkumuse edukaks tunnistamise käskkirja, mille kohaselt tunnistati edukaks Nordecon AS pakkumus. Hankeleping edukaks tunnistatud pakkujaga on planeeritud sõlmida peale 14- päevase vaidlustusaja möödumist pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse avaldamisest (riigihangete seadus § 69 lg 1).

Haabersti ristmiku rekonstrueerimistööde käigus teostatakse teedeehitus-, veevarustuse ja kanalisatsiooni, tänavavalgustuse, maastikuarhitektuuri, elektrivarustuse, sidevarustuse, foorjuhtimise süsteemide, gaasivarustuse, rajatiste (viadukt, tunnelid, tugimüürid) ning liikluskorralduse ehitustöid. Kergliiklejatele rajatakse Ehitajate tee alla 38 m pikkune tunnel ja Paldiski mnt alla 54 m pikkune tunnel. Uued kergliiklusteed on planeeritud kõikidesse suundadesse. Olemasolev ringristmik rajatakse rekonstrueerimistööde käigus fooridega ringristmikuks.

Haabersti ringristmiku ületava Paldiski maantee suunalise 277 meetri pikkuse viadukti ja Paldiski maantee sõidu- ja kõnniteede (lõigus Mõisa tn – Pikaliiva tn perspektiivne ristmik) põhilise kasutusvalmiduse tähtajaks on kavandatud 2017. oktoober. Foorjuhitava ringristmiku, Ehitajate tee jalakäijatetunneli ning Rannamõisa tee kuni Lõuka tänavani põhiline kasutusvalmidus on kavandatud saavutada 2018. aasta augustis.

Hinnangulised ehitusmahud:

Sõidutee pindala 70 000 ruutmeetrit

Kergliiklusteede pindala 16 739 ruutmeetrit

Haljastus 48 000 ruutmeetrit

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Ilmus infobrošüüri Heakorra ABC uus väljaanne

TallinnHeakorrakuu alguseks ilmus trükist infobrošüür ”Heakorra ABC”, kuhu on koondatud linna heakorda puudutav teave.

Tallinna Keskkonnaameti infobrošüür ”Heakorra ABC” sisaldab teavet linnas kehtivatest heakorra nõuetest ja õigusaktidest, sealhulgas linna mängu- ja koerte väljakute ning kalmistute kasutamise reeglite kohta. Antakse juhiseid jäätmete sorteerimise, neist vabanemise jms kohta. Oluline osa kuulub linna poolt osutavatele teenustele heakorra valdkonnast. Lugeja leiab kaante vahelt linnaametnike kontaktid, kuhu linna heakorda puudutavates küsimustes pöörduda. Info on kaasajastatud vastavalt kehtivale õigusnormidele. Arvesse on võetud elanikelt laekunud ettepanekuid ja soovitusi.

Heakorra ABC mahuga 40 lk on trükitud Tallinna Linnakantselei tellimisel 100% taaskasutatud paberile. Tiraaž on 2350, sh eesti keeles 1220, vene keeles 780 ja inglise keeles 350. Brošüür on saadaval kõikides linnaosavalitsuse infosaalides ja linnavalitsuse infosaalis aadressil Vabaduse plats 7 ning Tallinna heakorrakuu veebilehel kolmes keeles:

eesti keeles http://www.tallinn.ee/est/heakorrakuu/Heakorra-ABC-2
vene keeles http://www.tallinn.ee/rus/heakorrakuu/Azbuka-blagoustrojstva
inglise keeles http://www.tallinn.ee/eng/The-ABC-of-Public-Facilities-and-Maintenance

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Eesti Pank: Eesti majanduskasvu kiiruse määrab riigi ja ettevõtete konkurentsivõime

  • Eesti PankEesti eksporti ja majandust on ergutanud soodsam väliskeskkond
  • Majanduskasvu kiirenemiseks peavad investeeringud jõudsalt suurenema
  • Investeeringuid ja majanduskasvu aitaks elavdada stabiilsem maksukeskkond
  • Konkurentsivõime sõltub ettevõtete suutlikkusest tootmist ümber kujundada nõnda, et see võimaldaks töötajatele maksta üha kõrgemat palka

Eesti majandus elavnes eelmise aasta lõpus ja elavnemine on jätkunud ka selle aasta esimestel kuudel. Enamiku partnerriikide majandusseis on paranenud ja väliskaubandusaktiivsus suurenenud, mis on soodustanud Eesti eksporti ning seeläbi ka majanduskasvu. Selle aasta alguses on kaubaekspordi maht kasvanud tempos, mis on suurendanud turuosa välisturgudel, ning see tõendab Eesti ettevõtete toodangu konkurentsivõimelisust. Samas ei taga praeguseks kätte võidetud turupositsioon ekspordi edukust ega majanduskasvu järgmisteks aastateks. Selleks tuleb ettevõtetel konkurentsivõimet pidevalt tõsta. Konkurentsivõime kasvatamise ja majandusarengu seisukohalt on oluline, kas ettevõtted suudavad tootmist ümber kujundada nõnda, et see võimaldaks töötajatele maksta üha kõrgemat palka.

Eesti majanduse konkurentsivõime sõltub ettevõtete võimekusest nappivat tööjõudu tõhusamalt rakendada. Erasektori kindlustunde näitajad viitavad optimismile lähituleviku suhtes ja ettevõtted soovivad töötajaid juurde värvata, mis ennustab tootmismahtude suurenemist. Probleemiks on aga sobiva tööjõu vähesus, mille tõttu on täitmata töökohtade arv juba mõnda aega suurenenud ja majanduskasvu piirab üha enam tööjõupuudus. Kuna hõivatute hulk on jõudnud maksimumi lähedale, saab majanduse edasine kasv põhineda ettevõtete seesmisel arengul või tööjõu ümberpaiknemisel vähetootlikest ettevõtetest ja valdkondadest tootlikumaisse. Mõlemal juhul on vaja ka senisest enam investeeringuid.

Investeeringute jätkuv madalseis ohustab majanduskasvu taastumist. Ettevõtete investeeringud on vähenenud neli aastat ja see on juba ahendanud majanduskasvu kiirenemise võimalusi. Osaliselt võib senise madala investeerimisaktiivsuse taga näha objektiivseid põhjusi, nagu ebakindlus nõudluse taastumise suhtes välisturgudel ja olemasolevate ressursside alarakendatus. Praeguseks on aga Eesti ettevõtete investeeringud langenud alla Euroopa Liidu keskmist, kui võrrelda investeeringute suhet lisandväärtusesse. See on nõrk tulemus riigi jaoks, kus investeeringutega soetatud tootmiskapitali on töötaja kohta märgatavalt vähem kui arenenumates riikides. Tulutasemes järele jõudmiseks on vaja senisest märgatavalt kiiremini suurendada kapitali hulka majanduses ja investeerida tipptehnoloogiatesse.

Valitsus peaks majanduse kasvu ja konkurentsivõimet toetama võimalikult stabiilse ettevõtluskeskkonnaga. Ettevõtete investeeringud sõltuvad kindlusest tuleviku suhtes, mis omakorda sõltub majandus-, sealhulgas maksupoliitika usaldusväärsusest. Seni on maksusüsteemi sagedased ja vähest reageerimisaega jätvad muudatused ebakindlust pigem suurendanud, mida kinnitavad ka ettevõtete järjest halvenevad hinnangud maksukeskkonnale. Olukorras, kus tööturg on pigem ülekuumenenud ja siseturule suunatud ettevõtete kasvul pole olulisi takistusi olnud, poleks pikaajalist majanduskasvu silmas pidades otstarbekas valitsemissektori eelarve puudujäägi arvelt nõudlust stimuleerida. Ajal, mil tööjõud kallineb ja kahaneb, võib see hoopis takistada ettevõtete konkurentsivõime säilitamist ja suurendamist.

Eesti Pank koostab Eesti majanduse ülevaate neli korda aastas. Juunis ja detsembris avaldab keskpank selle koos järgmise kahe aasta majandusprognoosiga ning märtsis ja septembris avaldab majanduse ülevaate ilma prognoosita.

Selle teate aluseks oleva Eesti Panga majandusülevaate täisteksti leiad väljaandest Rahapoliitika ja Majandus 1/2017.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Riigi Kinnisvara: Euroopa Liidu IT-agentuuri peahoone ehitusleping sai allkirjad

Riigi Kinnisvara / RKASTäna, 29. märtsil allkirjastasid Riigi Kinnisvara AS ja Fund Ehitus OÜ esindajad Euroopa Liidu IT-agentuuri peakorteri uue hoone ehituslepingu. Ligi 4 400 ruutmeetri suuruse kogupinnaga büroohoone ehitustööd algavad aprillis ja kestavad 2018. aasta suveni. Ehitustööde maksumus on 8,76 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.

Agentuuri büroohoone, kus asub tööle ligi 100 inimest, ehitatakse Põhja-Tallinnasse, Vesilennuki tänava tühjadele kinnistutele.

Nelja maapealse ning ühe maa-aluse korrusega energiasäästliku hoone arhitektuurne lahendus valiti välja ideekonkursile laekunud viieteistkümne võistlustöö hulgast ning selle autorid on Üllar Ambos, Jaan Kuusemets, Pille Noole, Ioannis Lykouras ja Erko Luhaaru (DAGOpen OÜ, LÜNK arhitektid OÜ).

Euroopa Liidu IT-agentuuri ülesanne on ELi turvalisusvaldkonna suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimine ja arendamine ning sidetaristu haldamine. Näiteks haldab agentuur Schengeni infosüsteemi (SIS), viisainfosüsteemi (VIS) ja asüülitaotlejate infosüsteemi Eurodac. Agentuuri peakorter asub Tallinnas ning andmekeskused Prantsusmaal Strasbourgis ja Austrias Sankt Johann im Pongaus.

Euroopa Liidu IT-agentuuri peahoone

Euroopa Liidu IT-agentuuri peahoone

Euroopa Liidu IT-agentuuri peahoone

Euroopa Liidu IT-agentuuri peahoone

Euroopa Liidu IT-agentuuri peahooneRajatava hoone eskiisid.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Omanike Keskliit: omanikud ei soovi Tallinnas prügimonopoli teket

Eesti Omanike KeskliitEesti Omanike Keskliit on seisukohal, et kõikide jäätmekäitluse etappide (kogumine, vedu, laudustamine) korraldamine läbi kohaliku omavalitsuse ei tule kasuks koduomanikele ja päsib eraettevõtlust.

EOKL esimehe Priidu Pärna sõnul viidi 2015.a omanike seas läbi küsitlus, milles osales ca 6000 inimest. 75% vastanutest leidis, et omanikel peaks olema suurem võimalus sekkuda prügivedaja valikkuse ja ei oldud rahul jäikade tüüptingimuste ning veograafikutega.

Kui linn koondab kõik jäätmekäitlusteenused oma kätte, siis muutub süsteem läbipaistmatumaks, kasvab linna ametnikearmee ja kohalik omavalitsus peaks iseenda teenuse üle järelevalvet teostama. Pärna sõnul on see kits kärneriks olukord. Kui abilinnapea Sarapuu lubab, et omanikele muutub pakendi ja biojäätmete käitlus tasuta teenuseks, siis tegelikkuses peab maja rentima ühe konteineri asemel jäätmete sorteerimisel kolm konteinerit.

Uuringust selgus, et enamus omanikest oleks hoopis huvitatud prügiveo ühishangetest, mida võiks näiteks läbi viia omanike esindusorganisatsioonid.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Ülemiste Citysse kerkib lennujaama vaatega Liwentaali büroohoone

Ülemiste CityÜlemiste Citys aadressil Lõõtsa tn 12 sai täna nurgakivi uus 13-korruseline büroohoone, mis asub otse lennujaama kõrval ning mille akendest avanevad tulevikus Eestis ainulaadsed vaated lennujaamale ja Ülemiste järvele. Ligi 10000m² pinnaga büroomaja hakkab kandma Eesti juurtega lennundusajaloo suurkuju Alexandre Liwentaali nime. Hoone valmib 2018. aasta II kvartalis.

„Ülemiste City on suutnud klassikalise äri ja Eesti vaimse pärandi jäädvustamise omavahel õnnestunult siduda,“ sõnas Tallinna linnapea kohusetäitja Taavi Aas. „Linna jaoks on oluline just see, et ettevõtjad mõtleksid konkreetsete ärihuvide kõrval ka terviklikule keskkonnale, mis on hoonete ümber ja aitab kohalikku kultuuri jäädvustada ning edendada.“

„Vaatamata sellele, et arendustegevuses võib jääda mulje, et sarnaseid büroomaju kerkib üha juurde, siis meie jaoks on tähtis luua püsiv keskkond, millel on miljööväärtus, arhitektuurne väärtus, ühiskondlik väärtus,“ rääkis Technopolis Ülemiste ASi juhatuse esimees Gert Jostov. „Väga paljud tõeliselt olulised piirkonnad on sündinud ja jäänud püsima just tervikkontseptsioonina – võime küll mõelda, et praegusel ajal enam Tallinna vanalinna ei ehitata, aga pikemas perspektiivis me Ülemistel just seda teeme.“

„Tallinna büroopindade tihedas konkurentsis on eelis neil, kes suudavad pakkuda paremat asukohta ja rohkem mugavust,“ märkis Gert Jostov. „Liwentaali maja lennujaama terminalihoone kõrval on eriti sobiv ettevõtetele, kes peavad äriasjus palju reisima. Bürooga samaaegselt valmib ka uus parkimismaja, mis on hea uudis neile, kes eelistavad tööle liikuda autoga. Samas toetavad keskkonda kõik linnakus olemas olevad mugavusteenused, nagu toidukauplus, sportimisvõimalused, lähedal asuvad söögiköhad, koolid, lasteaiad, ühistransport jpm.“

„Ülemiste City on moodsa töökeskkonna ja ärilinnaku sümbol – siia tahavad kolida kõik, nii moodsad ja innovatiivsed IT-ettevõtted kui riigiasutused,“ ütles Nordecon ASi juhatuse liige Erkki Suurorg. „Nordecon pingutab, et uus maja saaks valmis õigeaegselt ning Technopolis Ülemiste AS saaks pakkuda oma klientidele kvaliteetseid ja moodsaid büroosid. Aadressil Lõõtsa 12 Alexandre Liwentaali nime saav büroohoone on eristuva arhitektuuriga, paistab silma ning ehitatakse Leed Gold sertifikaadi standardite järgi, mis tähendab, et maja hakkab vastama rangetele nõutele keskkonnasäästlikkuse, energiakasutuse, ehituse ja ehitusmaterjalide osas.“

Liwentaali büroohoones on üldpinda 9700 m², sellest büroopindu 9100 m². Majale tuleb pilkupüüdev kärjemustriline fassaad, mis sobib kokku kõrvalasuva Valukoja parkimismaja ja lennujaama ajaloolise terminalihoone vertikaalsete kujunduselementidega. Arhitektuurilahenduse tegi Novarc Grupp AS.

Hoone lennujaama lähedusele viidates kannab maja Šveitsis sündinud, kuid Eesti juurtega maailma lennunduse suurkuju Alexandre Liwentaali nime, kes ajalooallikate kinnitusel sooritas enda ehitatud purilennukiga esimese lennu juba 1898. aasta märtsis Inglismaal. See oli seega viis aasta varem kui vennad Wrightid sooritasid oma maailmakuulsa „esimese õhulennu“, mis toimus detsembris 1903.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Domus Kinnisvara: Populaarseim vald kinnisvaraturul on Rae vald

Domus KinnisvaraTehinguobjekti järgi tehakse kõige rohkem tehinguid Eesti kinnisvaraturul korteriomanditega. Seepärast on ka korteriomand heaks indikaatoriks, et hinnata erinevate piirkondade tehinguaktiivsust ja nõudlust ostjate pilgu läbi. Teadupärast on kõige suurema aktiivsusega Harju maakond, kus ilma Tallinna linnata teostati 2016. aastal 2045 korteriomandi tehingut. Olgu võrdluseks toodud, et väiksema tehinguaktiivsusega maakonnaks on Hiiu, kus terve aasta peale vahetas omanikku 40 korterit.

Kui keskenduda Harjumaale, siis enamus tehinguid tehakse Tallinnaga piirnevates lähivaldades. Omapärase statistilise faktina võib välja tuua, et Tallinna rõngasvaldade populaarsus on sisuliselt üle ühe valla ehk populaarsed on Viimsi, Rae ja Saue vald ning natuke vähem populaarsemad on Jõelähtme, Kiili, Saku ja Harku vald. Kõige väiksemat ühispiiri Tallinna linnaga omav Kiili vald on ühtlasi ka kõige väiksema tehinguaktiivsusega vald Tallinna ümbruses. Kui nõudlust Kiili piirkonda võib veel olla, siis arenduse aktiivsus on olnud senini tagasihoidlik, kuid peaks muutuma käesoleval aastal, sest mitmed arendajad on teatanud uute projektide müügist.

Konkurentsitult kõigi populaarsem vald Harju maakonnas on Rae vald, kus möödunud aastal toimus 400 korteriomandi tehingut. Fakt iseenesest pole mingi üllatus, sest konkureerivate valdadega võrreldes on Rae valla asukoht ilmselt üks parimaid, kuna Tallinna südalinna on lühike tee ja lisaks on infrastruktuur hästi arenenud ning arendajad pakuvad ostjaskonnale piisavalt laia valikut. Vähetähtis pole ka asjaolu, et Rae vald on üks lemmikuid Kesk-Eestist ja Lõuna-Eestist pärit ostjate jaoks, sest nö koduteeks on valda läbiv Tallinn-Tartu maantee. Rae valla siseselt tehti enim tehinguid Jüri ja Peetri alevikus. Piirkonna keskmine mediaanhind oli 2016. aastal 1470 €/m2, jäädes vaid ca 5 % alla Tallinna linna vastavale näitajale. Võrreldes 2009. aastaga, mil kinnisvaraturul valitses viimase kümnendi madalaim seis, on Rae valla korterite hinnad kasvanud 64 %. Need, kes tegid siis tehinguid, on eeldatavalt saanud endale paremad elamistingimused, kuid sellele lisaks kasvatanud korralikult ka kinnisvara väärtust.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Mustamäe linnaossa plaanitakse kõrghoonet

TallinnTallinna linnavalitsus algatab homsel istungil Mustamäe Keskuse naabruses asuvate kinnistute detailplaneeringu koostamise ning ühtlasi planeeringuga kavandatava ehitustegevuse keskkonnamõju strateegilise hindamise.

Mustamäe linnaosas asuvatele Sääse tn 4, 6, 8 ja 10 kinnistutele detailplaneeringu koostamise eesmärk on luua võimalus alale kuni 29-korruselise äri- ja eluhoone ning kuni 5-korruselise ärihoone ehitamiseks.

Planeeritava maa-ala suurus on 1,59 ha. Planeeritav ala asub Mustamäe linnaosas Sääse ja Kiili tänava ning A. H. Tammsaare ja Mustamäe tee vahelisel alal Sääse tänava ääres. Planeeritava ala naaberkinnistul paikneb Mustamäe Keskus.

Detailplaneeringu algatamise ettepanek on kooskõlas Mustamäe linnaosa üldplaneeringuga ja teemaplaneeringuga „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas”.

Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles Nordest Kinnisvara OÜ, taotluse juurde on lahendusettepaneku ja illustreeriva materjali koostanud Novarc Group AS.

Teemaplaneeringu „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas” alusel loetakse kõrghooneks ehitisi, mille kõrgus maapinnast ületab 45 meetrit. Detailplaneeringu algatamisettepaneku kohaselt soovitakse kavandada kuni 95 meetri kõrguse hoone rajamist, seega on vaja läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Teemaplaneeringu kohaselt tuleb kõrghoone kavandamisel mingisse piirkonda arvestada tema mõju avalikule välisruumile, inimesele, looduskeskkonnale, liiklusele. Kuna detailplaneeringuala paikneb hoonestatud linnakeskkonnas, oluliste magistraaltänavate ristumiskoha lähedal, tuleb hinnata mõju eelkõige linnaruumile ning nii olemasolevale kui ka planeeritavale elukeskkonnale.

Projekteeritud tornelamu on kavandatud praegu kehtiva A.H. Tammsaare tee 102A ja 104A kinnistute lähiala detailplaneeringus ette nähtud kõrghoone asemele orienteeruvalt samas mahus. Kõrghoone uus asukoht nihkub ca 45m kirdesuunda. Kavandatud asukoht on linnaehituslikult sobivamas keskkonnas, eemal Statoili bensiinijaamast ning avaneb linna üldkasutataval maal asuva kõrghaljastusega pargi suunas. Arendaja on teinud ettepaneku koostöös linnaga pargiala kergliiklusteede ja mänguväljakuga väärindada. Rajatav hoonekompleks on kavandatud loogiliseks jätkuks mullu valminud Mustamäe Keskusele ning on sisuliselt mõeldud selle laiendusena.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Käsiraamat „Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?“ on hindamatu infoallikas inimestele, kes on pärimise protsessi keskel

Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?Käsiraamat „Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?“ on suunatud kõikidele, kel on soov enda vara kasutamise ja kasutajate üle otsustamiseks ajal, mil maine teekond on otsa saanud. Käsiraamatu autor on mitmete populaarsete õigusalaste käsiraamatute autor jurist Evi Hindpere.

„Pärimine on alati seotud kellegi surmaga. Elu jooksul kogutud vara ei saa sealpoolsusesse kaasa võtta keegi. Nii tekibki inimese surma korral küsimus, kes pärib kadunu maise vara ja millised tagajärjed pärimine endaga kaasa toob,“ võtab autor Evi Hindpere kokku käsiraamatu koostamise vajaduse.

Seejuures on tähtis mõista, et pärimine ei ole ainult vara ehk õiguste üleminemine. Pärijad saavad enda kanda ka lahkunu kohustused.

„Tänases maailmas, kus enamusel inimestel on mõni laen kanda, võib kohustuse pärandiks saamisel olla hoopis mõistlik pärandist loobumine,“ toob Evi Hindpere näite. „Käsiraamat annab head nõu sellistekski puhkudeks.“

Käsiraamat „Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?“ on saadaval Kinnisvarakooli e-raamatupoes ja kõikides suuremates raamatupoodides.

Käsiraamatu „Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?“ autor Evi Hindpere on pikaajalise jurist ja kõrgelt hinnatud koolitaja. Varasemalt on Evi Hindpere koostanud käsiraamatud „Kinnisvaraõiguse ABC“ ja „Kinnisvaramaakleri ABC“. Samuti on Evi Hindpere käsiraamatu „Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“ kaasautor.

2003. aastal asutatud Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele. Täiendavalt tegeleb Kinnisvarakool OÜ kinnisvaravaldkonda puudutavate käsiraamatute kirjastamisega.

Faktid käsiraamatu „Pärimine“ kohta

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

KV.EE: Äripindade müügipakkumiste arv kasvab

Kinnisvaraportaal KV.EEPortaalis KV.EE pakuti veebruaris müügiks 488 Tallinna äripinda keskmise hinnaga 1480 €/m². Aastataguse ajaga võrreldes on äripindade müügipakkumiste arv suurenenud 5% ja pakkumishinnad langenud 3%.

Äripindade pakkumine on aastataguse ajaga võrreldes suurenenud Haabersti ja Nõmme linnaosades. Kõikides teistes linnaosades on äripindade müügipakkumisi mullusega võrreldes vähemaks jäänud.

Kõige enam ehk 214 äripinna müügipakkumist portaalis KV.EE asuvad kesklinnas. Kesklinna äripindade müügipakkumine on aastatagusega võrreldes vähenenud 3%. Samas suunas on liikunud hind. Kesklinna äripindade keskmine müügipakkumise hind oli 1821 €/m², mis on aastatagusest veebruarist 8% allpool.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

 

Äripindade üüripakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk

Äripindade müügipakkumiste hind ja selle muutus, tk

 

02/2016

02/2017

Muutus, %

02/2016

02/2017

Muutus, %

Haabersti

22

35

59%

1 160

1 512

30%

Kadriorg  

15

NA

 

2 050

NA

Kesklinn

221

214

-3%

1 989

1 821

-8%

Kristiine

26

20

-23%

1 015

1 145

13%

Lasnamäe

55

53

-4%

736

709

-4%

Mustamäe

29

28

-3%

772

928

20%

Nõmme

32

39

22%

781

730

-7%

Pirita  

15

NA

1 422

1 335

-6%

P-Tallinn

53

52

-2%

1 074

1 191

11%

Vanalinn

22

17

-23%

2 658

2 876

8%

             
Tallinn

464

488

5%

1 527

1 480

-3%

             
Eesti

650

670

3%

1 114

1 207

8%

Harjumaa

498

503

1%

1 457

1 446

-1%

             
Narva

16

13

-19%

406

452

11%

Pärnu

19

23

21%

682

828

21%

Tartu

28

39

39%

1 220

1 488

22%

Äripindade müügipakkumiste keskmine hind portaalis kv.ee

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Uus või vana korter – kumba eelistada?

SEB PankEnamus Tallinnas müügil olevatest korteritest on vanemates majades, uusarenduste osakaal eluasemeturul on umbes 25%. Mille alusel teha otsus vana või uue korter kasuks? Aitame otsuse langetamist lihtsustada ja toome välja olulised aspektid, millele tuleks mõelda.

Üldine seisukord

Uues korteris saab vastavalt oma äranägemisele teha sisekujundust ja valida enda jaoks sobivad ehitusmaterjalid – vannitoaplaadid, põrand, seinavärv, (köögi)mööbel.

Ka vanemat korterit saab oma käe järgi disainida, kuid siis lisanduvad ostuhinnale veel töö, aja- ja rahakulu, sest lisaks uuele sisekujundusele tuleb varasem sisustus välja vahetada/eemaldada. Näiteks korteris sees elades on põranda väljavahetamine väga ebamugav protseduur. Kui aga uus sisekujundus pole esmane prioriteet, on vanem korter koheseks sissekolimiseks lihtsam, kuna üldiselt on olemas elamiseks esmatähtis objekt, köök, mis uute korterite puhul ostuhinnas ei sisaldu.

Riskid

Uue korteri ostmisel kontrollige, kas arendaja taust on korrektne või on esinenud varasemalt probleeme. Lisaks on vaja teada, millal lõppeb maja garantiiperiood ning milliste vigade ilmnemisel parandab vead arendaja, milliste puhul omanikud. Ostes korteri piirkonda, kuhu alles elamurajooni rajatakse, tuleb veenduda, kelle kanda jääb taristu väljaehitamine.

Vanema korteri puhul on oluline, et endine omanik likvideeriks oma võlgnevused ja teataks ka sundüürnikest või nendest, kes on korterisse sisse kirjutatud. Samuti võib uurida kortermaja (ühistu) ajalugu ja tulevasi plaane. Kui ühistu on otsustanud võtta laenu, siis võib eeldada, et ka igakuised kulud suurenevad.

Ehituskvaliteet

Uuearenduste puhul kehtib kindlasti ehitusgarantii, kuid tuleb välja selgitada garantii pikkus ja tingimused. Vanemate majade puhul on ilmselt ehituslikud või planeeringust tulenevad vead juba välja tulnud, seega uurige, kas nende probleemidega on tegeletud ning kas on olemas ka remondifond ootamatuteks väljaminekuteks seoses suuremate ehitusprobleemidega. Tehke kindlaks, milline on katuse seisukord, et vältida veekahjustusi. Vanemate majade puhul tuleb kontrollida ka aknaid ja välisuksi – kuidas avanevad ja millises seisus on tihendid.

Korteriühistu/haldaja

Selgitage välja, kas uues kortermajas on olemas juba tegutsev ühistu või tuleb see alles moodustada ning kas kasutatakse haldusfirma teenust. Vanemate majade puhul on kindlasti paigas, millised ülesanded ühistul on ning millega tegeleb haldusfirma (kui see palgatud on). Nii uue kui ka vana korteri puhul tehke selgeks, millised on haldusfirmaga kaasnevad kulud.

Jooksvad kulud

Uutes majades on tänu energiasäästlikumale ehitusviisile igakuised kommunaalkulud tihti madalamad. Lisaks ei vaja uuem maja lähiperioodil remonti, mistõttu on ka ühistu kogutavad remondikulud väiksemad.

Vanema elamu puhul sõltub jooksvate kulude suurus maja seisukorrast (kas on renoveeritud) ja kütte liigist. Vanema maja eeliseks on see, et ostja saab enne korteri soetamist tutvuda varasemate kommunaalarvetega, mida uusehitiste puhul teha ei saa.

Parkimine ja kõrvalruumid

Täiesti uude majja korteri ostmisel tuleb selgitada, missugused on parkimistingimused – kas autokoht tuleb soetada eraldi või mitte. Üldjuhul tuleb ka keldriboksi/panipaiga eest eraldi maksta.

Vanemate majade puhul on parkimisega seotud teemad enamasti lahendatud ning on selge, kas parkimine on linnatänaval või ühistu poolt hallataval alal. Ka panipaiga olemasolul on see üldjuhul vanemal korteril ostuhinna sees.

Elekter ja vesi

Uusarenduse puhul on elektrisüsteem uus ja töökindel, kuid tuleks jälgida, milline on pistikute paigutus ning kas see vastab ootustele. Vanemate majade puhul on aga oluline uurida, kas pistikud on töökindlad, mis seisus on juhtmestik ning kas majas on torustik vahetatud.

Korteri hind

Ostueelistuse vana või uue korteri puhul määrab sageli hind. Uusarendused on üldjuhul kallimad, kuid suures osas sõltub hind ka asukohast. Kesklinnas võivad vanemate korterite hinnad ühtida linnaäärsete uusarendustega. Kuid võrreldes vana ja uue korteri maksumust mingis kindlas piirkonnas, on uusarenduste hinnad enamasti kõrgemad. Oluline on mõista, et alati ei pruugi uusarenduse hind peegeldada maja/korteri kvaliteeti, vaid sisaldab muuhulgas taristu väljaehitamise kulusid, mis on üldiselt kallis ettevõtmine.

Samas tuleks välja arvutada korteri kogukulu. Kuigi uue korteri ostuhind võib olla kallim, siis elamine seal on enamasti soodsam. Kokku tuleks liita igakuised laenumaksed ja jooksvad kulud, ning selle põhjal vaadata, milline variant on odavam.

Emotsionaalne hinnang

Uue korteri puhul võib olla kindel, et keegi pole varem sellel pinnal elanud, mis on paljudele oluline, sest soovitakse puutumata, “puhta energiaga” elamispinda. Paljud eelistavad aga korterit, millel on ajalugu või teatud väärikus ning seda suudavad pakkuda vaid vanemad ehitised.

Kui kindlustunne puudub, võta ostetav korter üürile

Kinnisvarabüroo Uus Maa kutseline maakleri Kristina Sõmeriku sõnul ei ole temal maaklerina eelistusi uue või vana korteri osas. Kui inimene ei ole oma soovis kindel ning kahtleb, kas teeb ikka õige sammu, soovitab ta alati proovida omanikult kõnealust korterit hoopis üürida. Nii saab võib-olla juba esimese ööga selgeks, kas sellest kohast kujuneb tulevikus igatsetud kodu või ei.

„Isiklikust kogemusest rääkides: mina olen elanud nii vanemas majas kui ka täiesti uues korteris. Avastasin, et mulle meeldivad pigem väärikad vanemad majad, millel on ajalugu või mis on eestiaegsed. Ühesõnaga, et majal on oma lugu,“ nendib Sõmerik, lisades, et tema on maaklerina veendunud, et igal kodul on olemas ostja. Muidugi on lihtsam müüa korterit, mis on puhas ja mida on hoitud ning armastatud, kuid alati leidub inimesi, kes soovivad ise oma kodu kujundada ning neid ei huvita, mis seisus see täpselt hetkel on. Ehitusmaterjalid võimaldavad ka vanasse majja luua kõigile tänapäevastele nõudmistele vastava elamise.

Samas on aga aja jooksul aina tähtsamaks muutunud korterite lisaväärtus ehk kindlad parkimiskohad, garaažid, keldrid ja panipaigad ning soojustagastusega ka ventilatsioonisüsteemid. Järjest enam kasutatakse ka sisekujundaja abi. Võrreldes 10 aasta tagusega on trend eelistada eraldi kööki, mitte enam avatud planeeringut. Populaarsust koguvad retrostiil, hele mööbel ning tapeedid.

„Samas on inimesed ikka ja alati hinnanud mugavust: kui kaugel on kodust kauplus, lasteaed, kool ja bussipeatused ning kuidas on lahendatud parkimine. Vahel tundub, et oleme liigagi mugavaks läinud – tahame leida südalinnas rohelust ning vaikust, müra ja autodeta keskkonda. Kui kolme-neljakorruselises majas puudub lift, siis loetakse see juba suureks veaks.“

Kinnisvarakool: Tööstressiga toimetulek koolitus