Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Merko ehitab Kuusalu alajaama

03.07.2017 Tõnu Toompark

30. juunil 2017 sõlmiti AS Merko Ehitus kontserni kuuluva AS Merko Infra ja Elering ASi vahel leping Kuusalu alajaama renoveerimistööde teostamiseks Harjumaal.

Tööde käigus renoveeritakse Kuusalu 110kV alajaam. Renoveerimine toimub „võtmed kätte“ meetodil ning sisaldab seadmete tarnet koos vajalike projekteerimistööde, installeerimise, seadistamise ja kontrolliga. Vana jaotla lammutatakse ning rajatakse uus kahe sektsiooniga 110 kV välisjaotla koos liinide ümberühendamise, uue juhtimis-, abi- ja kontrollsüsteemiga. Tööde käigus rekonstrueeritakse juurdesõidutee, ehitatakse uus juhtimishoone, 110 kV jaotla ja uus sidekiosk

Lepingu maksumus on ligikaudu 1,1 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Tööd algavad 2017. aasta juulis ning lõppevad 2018. aasta oktoobris.

AS Merko Infra põhitegevusvaldkondadeks on vee-, kanalisatsiooni- ja gaasitorustike välisvõrkude ehitamine, kanalisatsioonipumplate paigaldamine ning sadeveesüsteemide ehitamine ja renoveerimine. Lisaks tegutseb ettevõte kesk- ja kõrgepinge alajaamade ning liinide projekteerimise, seadistamise ja ehitamisega.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kohalikku toodangut eksportivate ettevõtete konkurentsivõime püsib tugev

03.07.2017 Kristo Aab

Eesti päritolu toodang moodustab kogu kaubaekspordist ligikaudu kolmveerandi ja selle väljavedu on kasvanud suhteliselt stabiilselt
Kohaliku päritoluga ekspordi hea käekäik on märk Eesti ettevõtete püsivalt tugevast konkurentsivõimest
Kohaliku toodangu osakaal ekspordis on kõige suurem puidusektoris (puit, mööbel jms), kus kasutatakse sisendina kohalikku toorainet
Sõltuvalt kaubarühma iseloomust ja eripärast võib mõnes kaubarühmas olla reeksport kohalikust toodangust edukam

Kaubaekspordi 2016. aasta teisel poolel alanud kasv jätkus 2017. aasta esimeses kvartalis. Peaaegu kõikide kaubarühmade puhul on väljavedu iga kuuga suurenenud. Peamise eksportiva sektori, st töötleva tööstuse konkurentsivõime hindamiseks on aga oluline vaadelda esmajoones seda, kuidas on muutunud Eestis toodetud või töödeldud kaupade väljavedu. Teine osa ekspordist – välismaalt sissetoodud kaupade taasväljavedu ehk reeksport – iseloomustab rohkem piirkonna üldisi kaubavooge ning selle käekäik on oluline pigem veoteenuste sektori jaoks, kuid ei kirjelda majanduse üldist ekspordivõimet.

Statistikaameti esimesed andmed Eesti päritolu kaupade ekspordi kohta pärinevad aastast 2013. Aastatel 2013–2015 kaubaeksport tervikuna vähenes, kuid Eesti päritolu kaupade eksport püsis enam-vähem ühel tasemel (vt joonis 1). Seetõttu oli ekspordilanguse mõju majandusele neil aastail tagasihoidlikum, kui koguekspordi kahanemine andis alust arvata. Kui samal ajal ei oleks Eesti toidukaupade eksport Venemaale vastusanktsioonide tõttu kannatanud, vaid jäänuks 2013. aasta tasemele, olnuks kohalikku päritolu ekspordi kasv aastatel 2014 ja 2015 vastavalt ligikaudu 0,5 ja 0,8 protsendipunkti võrra veelgi kiirem. 2016. aastal eksport kasvas, peamiselt küll reekspordi kõikumise mõjul, kuid suurenes ka Eesti päritolu toodete eksport. Eesti päritolu kaupade väljavedu on viimase nelja aasta jooksul kasvanud ligikaudu 3% ja reeksport samal ajal vähenenud umbes 14%. Selle tulemusena on Eesti päritolu ekspordi osakaal kogu kaubaekspordis suurenenud 4 protsendipunkti võrra 68%-lt 72%ni.

Eesti päritolu ekspordi osakaalu suurenemine väliskaubanduses näitab Eesti ettevõtete konkurentsivõimet heas valguses. Varasemast analüüsist on teada, et Eesti ettevõtted on aastate jooksul oma rahvusvahelist turuosa kasvatanud peamiselt hinnavälise konkurentsivõime paranemise toel. Järjest suurema osa kaupade kohapeal tootmine loob head tingimused kohalike ettevõtete tihedamaks koostööks kogu väärtusahela ulatuses, alates idee väljatöötamisest ja toormaterjali tarnimisest kuni turustamiseni. Kõrgema lisandväärtusega tegevused asuvad tavaliselt väärtusahela alguses (tootekontseptsioon, patendid jne) või lõpufaasis (turustamine) ehk mida laiemalt kohalikud ettevõtted ahelas paiknevad, seda rohkem lisandväärtust majanduses luuakse.

Statistikaameti avaldatavad andmed Eesti päritolu ekspordi kohta ei sisalda aga teavet selle lisandväärtusmahukuse kohta, st kui suur osa kaupade tootmisel või töötlemisel loodavast lisandväärtusest tekib Eestis, mis võib kaubarühmade lõikes olla väga erinev. Seega ei tähenda suurem kohalikku päritolu toodangu osakaal ekspordis tingimata vastava tegevusala suuremat lisandväärtust. Kõige suurem on Eesti päritolu kaupade osakaal puidutoodete ja mööbli ekspordis (vt joonis 2). Mõlemas kaubarühmas on väga oluline sisend puit ja seetõttu on lihtne üles ehitada kohalikule toorainele tuginev ärimudel. Nii on läbiveetava kauba osakaal nendes kaubarühmades väga väike.

Ülekaalukalt suurima ekspordiga kaubarühma, masinate ja seadmete ekspordis on kohalikku päritolu toodangu osakaal keskmise näitajaga võrdne. Teada on aga, et selle valdkonna suurimad eksportijad kuuluvad rahvusvahelistesse korporatsioonidesse, kes teevad Eestis pigem allhankeid. Seepärast ei ole masinate ja seadmete valdkonnas tegutsevate ettevõtete puhul Eesti päritolu ekspordi osakaal ilmselt kõige parem konkurentsivõime indikaator.

Ühe väikseima Eesti päritolu ekspordi osakaaluga on mineraalsed tooted, mille ekspordis on viimastel aastatel nafta hinna languse tõttu toimunud suured muutused. Kui aastatel 2013–2014 moodustas mineraalsete toodete väljavedu kogu kaubaekspordist üle 10% ning enne seda veelgi rohkem (enam kui 15%), siis 2016. aastal oli vastav näitaja alla 8%. Samas on ka selles reekspordikeskses sektoris läinud paremini ettevõtetel, kes on suutnud tooted Eestis valmistada või siis vähemalt töötlemise käigus neile lisandväärtust juurde anda.

Kuigi Eesti päritolu eksport tervikuna on olnud viimastel aastatel edukam ja stabiilsem kui reeksport, ei kehti see tingimata kõikide kaubarühmade puhul. Kõrvutades kaubarühmade ekspordi kasvu ja nendes sisalduva Eesti päritolu ekspordi osakaalu ilmneb, et kohalikku päritolu toodangu osakaal selgitab üksiku kaubarühma ekspordiedukust viimasel kahel aastal üsna vähe (vt joonis 3). Tootmise ja eksportimise äriloogika on eri kaupade puhul erinev ning sõltub paljudest asjaoludest, sh kohaliku sisendi kättesaadavus, rahvusvaheliste väärtusahelate olemasolu, ettevõtte omanike ambitsioonid, turunõudlus jne. Samuti on nii Eesti päritolu kui ka üldise ekspordi väärtus paljudes kaubarühmades väga väike ning seetõttu võib ühekordsete tehingute mõju kaubarühma ekspordi kasvule olla suur, kuid majanduse jaoks tervikuna hoopis tagasihoidlikum. Üldjoontes võib siis öelda, et kui reeksporti vaadelda konkurentide toodanguna, on kohalikku toodangut eksportivad ettevõtted suutnud konkurente edestada. Kõigi kaubarühmade puhul sellist edulugu siiski ei ilmne ja kindlat seaduspära ei saa viimaste aastate põhjal täheldada.

Kristo Aab
Eesti Panga ökonomist

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

East Capitali fond ostab Nehatu logistikapargi

03.07.2017 Tõnu Toompark

Fondivalitseja East Capitali hallatav kinnisvarafond East Capital Baltic Property Fund III on sõlminud kokkuleppe Tallinnas asuva Nehatu logistikapargi omandamiseks logistika- ja tööstusparkide operaatorilt VGP. Tehingu hind on 54 miljonit eurot. Tegu on ühe suurima tehinguga Eestis alates Hilton Hotelli ostust möödunud aastal.

East Capital Real Estate tegevjuhi Madis Raidma sõnul on A-klassi lao- ja tootmispindadega Nehatu logistikapark Tallinna ühel tuiksoonel atraktiivne investeering, mis sobib fondi portfelli suurepäraselt.
Nehatu logistikapargi suurimad väärtused on Raidma sõnul pikaajalised ja tugevad üürnikud, suurepärane asukoht ja ligipääsetavus.

Logistikapargis on rohkem kui 77 000 ruutmeetrit A-klassi pooltööstuslikke ruume logistika-, tööstus- ja äritegevuseks. Kinnistul tegutsevad teiste hulgas CF&S Estonia, Aston Synthetics ja Lemoine Estonia.
Tehing jõustub peale Konkurentsiametilt loa saamist. Tehingut nõustasid ostja poolelt KPMG ja RaidlaEllex.

VGP on logistika- ja tööstusparkide operaator ja arendaja, kes tegutseb Saksamaal, Tšehhis, Lätis, Eestis, Slovakkias, Ungaris, Rumeenias ja Hispaanias. Ettevõte on noteeritud Brüsseli Euronext börsil ning Praha börsil.
East Capital Baltic Property Fund III on fondivalitseja East Capital poolt 2015. aasta augustis loodud kinnisvarafond, mis investeerib kõrgekvaliteetsesse ärikinnisvarasse Tallinnas, Riias ja Vilniuses, millel on atraktiivne asukoht ja tugevad üürnikud.

Kolmanda fondi omakapital on 100 miljonit eurot. Fond on suunatud institutsionaalsetele investoritele. Senised investeeringud III fondis on Vesse kaubandus- ja ärikeskus, mille ankurüürnikuks on juhtiv kodu- ja aiakaupade müüja Bauhof ja värskelt valminud moderne Hilton Hotell Tallinna kesklinnas, mis pakub kõrgeimas kvaliteedis nii hotelli-, spa- kui ka meelelahutusteenuseid Eestis.

East Capital Real Estate on osa East Capital grupist, iseseisevast varahaldusettevõttest, mis spetsialiseerub arenevatele ning kiire majanduskasvuga turgudele. Ettevõttel on kontorid Dubais, Hongkongis, Luksemburgis, Moskvas, Oslos, Stockholmis ja Tallinnas. Grupp haldab 2,7 miljardi euro väärtuses varasid erinevates aktsia- ja kinnisvarafondides, teenindades laia rahvusvaheliste investorite baasi. East Capital Real Estate on juhtiv kinnisvara valdkonnas tegutsev varahaldusettevõte Balti riikides, millel on meeskonnad kõigis kolmes riigis. Ettevõte haldab kolme fondi, millele kuulub kokku 300 000 ruutmeetrit üüripinda kokku 20 erineval kinnistul.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Elu korteriühistus: Juhatuse liikme tagasikutsumine ja valimine

03.07.2017 Kätri Sarapuu

Küsimus: Korteriühistu juhatuse üks liige soovis juhatusest välja astuda. Üldkoosolekul valiti ka uus juhatuse liige, kuid millised protseduurid tuleb nüüd läbida, et uus juhatuse liige saaks seadusega kinnitatud?

Vastus: Korteriühistu üldkoosolek on korteriühistu kõrgeimaks organiks. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud mittetulundusühingu liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.

Saan aru, et korteriühistu üldkoosolekul on vastu võetud otsus senise juhatuse liikme tagasikutsumiseks, samuti on valitud ka uus juhatuse liige. Seega otsus on vastu võetud ja jõustunud, kui seda ei ole keegi vaidlustanud.

Korteriühistud kantakse nagu teisedki mittetulundusühingud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse (maakohtu registriosakond). Selleks, et andmed oleksid muudetud ka registris, tuleb korteriühistul esitada korteriühistu üldkoosoleku otsuse alusel maakohtu registriosakonnale notariaalselt kinnitatud avaldus juhatuse liikme tagasikutsumise ja uue juhatuse liikme valimise kohta koos riigilõivu tasumise tõendiga. Avalduse võib esitada ka läbi notari või internetis portaalis ettevõtjaportaal.riik.ee, viimasel juhul peab muutmiskande algatama registrisse kantud juhatuse liige.

Avaldusele tuleb lisada selle aluseks olev protokoll, mis peab sisaldama andmeid koosoleku toimumise aja ja koha ning hääletustulemuste ja vastuvõetud otsuste kohta. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokollile tuleb lisada koosolekust osavõtnute nimekiri koos igaühe allkirjaga. Registrile tuleb esitada paberil originaaldokumendid või notariaalselt kinnitatud koopiad. Digitaalselt allkirjastatud dokumendi saab esitada portaali kaudu. Samuti tuleb esitada valitud juhatuse liikme nõusolek juhatuse liikmeks olemise kohta.

Registris tehakse vajalikud muudatused viie tööpäeva jooksul. Kohus teeb kande (avalduse rahuldamise korral) või kandemääruse (avalduses esinenud puuduste kõrvaldamiseks või avalduse mitterahuldamiseks). Kohus võib avalduse läbivaatamisaega pikendada. Kui kanne on tehtud, saadetakse korteriühistule ja/või korteriühistut esindavale notarile registrikaardi kehtivate andmetega kinnitamata väljatrükk. Kui esitatud dokumentides on puudusi, teeb kohus määruse, milles ta seadusele viidates näitab puudused täpselt ära ning annab tähtaja nende kõrvaldamiseks.

Autor: Kätri Sarapuu, jurist

Käsiraamat korteriühistute liikmetele ja juristidele

2018. aastast kehtib uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis tekitab seaduse jõuga ühistud korterelamutesse, kus neid veel ei ole. Samuti muudab uus seadus osaliselt ühistu ja korteriomanike vahelisi suhteid.

Milles täpselt muudatused seisnevad ja kuidas nendeks valmistuda leiabki äsjailmunud käsiraamatust “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“.

Käsiraamatu leiad Kinnisvarakooli e-raamatupoest või suurematest raamatupoodidest üle Eesti.

Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Eluasemelaenude käive tugevas kasvus

03.07.2017 Raul Reino

Eesti Pank andis käesoleval nädalal teada, et eluasemelaenude portfelli aastakasv kiirenes mais 6,1%ni. Uusi eluasemelaene võeti lepingute arvu järgi 12% rohkem kui aasta eest, samal ajal kui keskmine laenusumma suurenes aastatagusega võrreldes 4%. Uute eluasemelaenude keskmine intressimäär ei ole viimastel kuudel muutunud. Alates veebruarist on uute eluasemelaenude keskmine intressimäär püsinud 2,3% juures.

Kasvunumbrid on suured ja sunnivad küsima, kas on saavutatud turu tipp? Viimasele kümnekonnale aastale tagasi vaadates selgub, et kaugeltki mitte. Kui vaadata kodumajapidamistele antud eluasemelaenude käivet, siis 2006. aastal oli selleks numbriks 2339,2 miljonit eurot ja 2016. aastal 1038,2 miljonit. Teoorias on veel pikk tee käia, iseküsimus on, kas 2006. aasta numbriteni jõudmine üldse vajalik on ja kas pangad ise lasevad Eesti Panga normatiivide taustal sellel üleüldse juhtuda. Igatahes on 2011. aastaga võrreldes väljaantud eluasemelaenude käive kahekordistunud, iga-aastaseks keskmiseks kasvuprotsendiks on ca 15 %. Number on korralik ja kuigi pangad on nii teoorias kui igapäevases praktikas konservatiivsed, siis kasvu veab üles aktiivsus kinnisvaraturul ja madal intressimäär. Euribor on miinuses ja mitmete prognooside kohaselt jääb sinna ka järgmiseks aastaks. Mõistus ei taha uskudagi, et näiteks 2007. aastal kõikus euribor 4-5 protsendi vahel. Aga marginaal oli ka teine.

Eluasemelaenude kasvunumber ja mustvalge statistika on mõnevõrra vastuolus selle infoga, mida kinnisvaramaaklerid klientide käest sageli tagasisidena saavad. Siin domineerivad pigem negatiivsed laenuotsused ja pankade jäikus, mis kõik kokku sunnivad sageli tegema kokkuvõtet, nagu pangast laenu ei saaks. Tegelikult aga muidugi saab, sest Eesti Panga andmetes pole põhjust kahelda. Statistikast teame ka seda, et reeglina räägitakse oma ebameeldivast kogemusest 9-10 inimesele, kuid meeldivatest kogemustest räägitakse harva. Kui pankade laenuhaldurid külastavad kinnisvarafirmasid, siis nende esmane ja peamine sõnum on alati, et vaatamata kõikidele kuulujuttudele tegelikult pankadest laenu saab. Eesti Panga koondandmed seda ka kinnitavad ja seega on kinnisvaraturu stabiilseks arenguks üks osa kütusest seni veel kindlalt olemas.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Algab Tallinna Haigla maa-ala ruumiline planeerimine

03.07.2017 Tallinn.ee

Tulevasele Tallinna Haigla alale koostavad detailplaneeringu ning suurhaigla mahulise ja ruumilise planeeringu ConArte OÜ ja Industrius OÜ.

Narva mnt 129 ja 129b kinnistute ning lähiala detailplaneeringu koostamise ning Tallinna Haigla mahulise ja ruumilise planeeringu koostamise hankele laekus tähtajaks kaks pakkumust, neist osutus edukaks ühispakkujate ConArte OÜ ja Industrius OÜ pakkumus maksumusega 220 800 eurot.

„Sellele hankele eelnes mahukas ja põhjalik Tallinna Haigla määratlemise faas linnavalitsuse ja keskhaiglate juhtide ning klinitsistide heas koostöös,“ abilinnapea Merike Martinason. „See on heaks aluseks kaasaegse patsiendisõbraliku haigla loomiseks.“

„Hanke objektiks on Tallinna Haigla kampuse terviklik planeering, mis hõlmab endas nii haiglahoonete mahulist ja ruumilist planeeringut, kui ka Narva mnt 129 ja 129b kinnistute detailplaneeringu koostamist,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Detailplaneeringu kehtestamiseni soovime jõuda hiljemalt 2019. aasta IV kvartalis.“

Kavandatavas Tallinna Haiglas asub tööle ca 4000 töötajat ja haigla prognoositav tegevusmaht hõlmab ca 25% Eestis osutatavast eriarstiabist. Tallinna Haigla patsientidest 45% on pärit Tallinnast ja Harjumaalt ning 55% teistest Eesti piirkondadest. Tallinna Haigla aktiivravi kampuse tööks vajalik hoonestu kujuneb esialgsete prognooside kohaselt 100-120 tuh m2 suuruseks ning sisaldab endas ca 4000-4500 tööks vajalikku ravi- ja tehnoloogilist ruumi.

Kavandatav uus aktiivravi kampus kaasajastab Tallinna Keskhaiglate ravitingimused ning asendab täna keskhaiglate kasutuses olevad 50-80 aasta vanused hajali paiknevad haiglahooned. Haigla kampus kavandatakse kahele kõrvuti asetsevale kinnistule. Planeeritava ala suurus on 27,52 ha, millest hoonestatavaks alaks on planeeritud 21 ha. Alale on plaanis ehitada kuni 6-korruseline hoonestus.

Statistikaamet: Jaekaubandusettevõtete müügitulu stabiilne kasv mais jätkus

30.06.2017 Statistikaamet

Jaekaubandusettevõtete müügitulu suurenes 2017. aasta mais 2016. aasta maiga võrreldes püsivhindades 1%, teatab Statistikaamet. Teist kuud järjest näitas müügitulu eelmise aasta sama kuuga võrreldes stabiilset üheprotsendilist kasvu.

2017. aasta mais oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 586,3 miljonit eurot.

Tööstuskaupade kaupluste müügitulu suurenes 2016. aasta maiga võrreldes 5%. Müügitulu suurenes nelja ja vähenes kolme tegevusala kauplustes. Enim suurenes müügitulu posti või interneti teel kaupu müüvates kauplustes, kus müük kasvas aastaga 33%. Müügitulu suurenes veel ka muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, fotokaupade, raamatute, sporditarvete, mängude ja mänguasjade, lillede, istikute jm (kasv 19%), kasutatud kaupade kauplustes ja väljaspool kauplusi (kioskites, turgudel, otsemüük) (kasv 3%) ning majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kaupluses (kasv 2%). Müügitulu vähenes eelmise aasta maiga võrreldes muudes spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus tööstuskaubad (nn kaubamajad), tekstiilitoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes ning apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes.

Toidukaupade kaupluste müügitulu vähenes 2016. aasta maiga võrreldes 1%. Nende kaupluste müügitulu langusele avaldas osaliselt mõju toidukaupade hinnatõusu kiirenemine.

Mootorikütuse jaemüügi ettevõtete müügitulu vähenes eelmise aasta maiga võrreldes 1%.

Võrreldes eelmise kuuga suurenes mais jaekaubandusettevõtete müügitulu 9%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal jäi aga müük eelmise kuuga võrreldes samale tasemele. 2017. aasta viie kuuga (jaanuar–mai) suurenes jaekaubandusettevõtete müügitulu eelmise aasta vastava perioodiga võrreldes 2%.

Statistika aluseks on Maksu- ja tolliameti käibedeklaratsiooni andmed. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte nelja tööpäevaga. Statistikatöö „Kaubandusettevõtete kuu majandusnäitajad“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet seda statistikatööd teeb.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Statistikaamet: Mai tööstustoodangu maht oli suurem kui aasta eest

30.06.2017 Statistikaamet

Tööstusettevõtted tootsid 2017. aasta mais 13% rohkem toodangut kui eelmise aasta mais, teatab Statistikaamet. Toodang suurenes nii energeetikas ja mäetööstuses, kui ka töötlevas tööstuses.

Mais toodeti töötlevas tööstuses 8% rohkem toodangut kui 2016. aasta samal kuul. Toodangu kasv oli laiapõhjaline – kaks kolmandikku tööstusharudest ületasid mais eelmise aasta mai mahtu. Mahu kasvu põhjustas eelkõige puittoodete, metalltoodete, toiduainete ja elektriseadmete tootmise suurenemine. Toodang suurenes ka mootorsõidukite, masinate ja seadmete ning ehitusmaterjalide tootmises. Suurema osatähtsusega tööstusharudest vähenes toodang vaid elektroonikaseadmete tootmises.

Välisturule müüdi käesoleva aasta mais 67% kogu töötleva tööstuse toodangust. 2016. aasta maiga võrreldes suurenes korrigeerimata andmetel toodangu müük ekspordiks 7%, müük kodumaisele turule 15%.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2017. aasta mais tööstuses kokku sama palju toodangut kui eelmisel kuul, töötlevas tööstuses aga 2% vähem.

2016. aasta maiga võrreldes toodeti elektrit 69% ja soojust 26% rohkem.

**Tööstustoodangu mahuindeksi muutus, mai 2017**
**(protsenti)**
Tegevusala	Muutus võrreldes eelmise kuuga sesoonselt korrigeeritud andmetel^a	Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga
Tegevusala		korrigeerimata andmetel	tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetel^b
KOKKU	-0,3	12,6	12,6
Energeetika	8,5	57,9	57,9
Mäetööstus	7,1	34,9	34,9
Töötlev tööstus	-2,1	7,9	7,9
puidutöötlemine ja puittoodete tootmine	-3,3	6,0	6,0
arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine	-2,7	-17,7	-17,7
toiduainete tootmine	0,6	9,7	9,7
metalltoodete tootmine	3,3	15,4	15,4
elektriseadmete tootmine	-2,0	14,6	14,6
tekstiilitootmine	1,1	5,0	5,1
mööblitootmine	3,7	5,3	5,3
mootorsõidukite tootmine	0,7	17,3	17,3
ehitusmaterjali tootmine	-2,5	9,1	9,1
masinate ja seadmete tootmine	6,5	9,5	9,5

^a Sesoonselt korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus ja regulaarselt korduvate hooajaliste tegurite mõju. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise kuuga.
^b Tööpäevade arvuga korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise aasta sama kuuga.

Statistika aluseks on küsimustik „Tööstus”, mille esitamise tähtaeg oli 17.06.2017 ja küsimustik „Energia tootmine, müük ja kütuse tarbimine”, mille esitamise tähtaeg oli 10.06.2017. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte 8 tööpäevaga. Statistikatöö „Tööstustoodangu indeks“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Riigi Kinnisvara: Terviseamet avas Tallinnas uue büroo- ja laborihoone

30.06.2017 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara ASi tellimusel rajas AS Oma Ehitaja Tallinnasse Paldiski maantee 81 kinnistule Terviseameti kõigile vajadustele vastava viiekorruselise büroo- ja laborihoone, on madala energiakasutusega ning selle kasutamisel arvestatakse säästvate tehnoloogiatega.

Terviseameti uue hoone arhitekt on Pelle-Sten Viiburg firmast Doomino Arhitektid OÜ. Ehitusprojekti on koostanud Estkonsult OÜ.

2015. aasta lõpus ehitama hakatud tänapäevase büroo- ja laborihoone kogumaksumuseks kujunes 8,4 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. See sisaldab nii hoone projekteerimist, ehitamist, omanikujärelevalvet kui ka sisustust.

5-korruselises hoones esimesel korrusel asuvad laod ja füüsikalabor, teisel korrusel keemialabor, kolmandal korrusel nakkushaiguste labor ja büroo ning neljandal ja viiendal korrusel bürood.

Terviseameti uue büroo- ja laborihoone pidulik avamine (foto: Terviseamet)

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Arco Vara: Korter uusarenduses või kümme aastat vanas majas?

30.06.2017 Liis Reisner

Paljud koduostjad on dilemma ees, kas soetada kodu uusarendusse või kümmekond aastat vanasse majja, mis on ju ka sisuliselt nagu uus. Mõlemal juhul tulevad mängu omad plussid, kirjutab Arco Vara nooremmaakler Liis Reisner.

Praegused uusarendused on reeglina kõrgemas hinnaklassis kui möödunud buumi ajal ehitatud kodud, mille hinnatase on üldist turuolukorda vaadates pisut madalam ja paljudele ostjatele ilmselt vastuvõetavam – seega, vanemal korteril on väike hinnaeelis. Kuna seal on inimesed varem sees elanud, siis jäävad alguses ära ka suuremad kulutused köögi ja muu juba sisseehitatud mööbli näol.

Samas on uusarenduste kõrgem hind enamasti õigustatud, sest viimasel ajal rajatud arendused tõstavad kogu ümbritseva piirkonna väärtust, kuna maju rajatakse koos rohealade, mänguväljakute, poe- ja teeninduspindade ning mitmete muude elukeskkonda väärtustavate elementidega, mida ei leia alati vanemate elumajade juurest.

Uusarendused püütakse ehitada alati perspektiivsesse piirkonda, mis vahel tähendab seda, et kõige magusamad krundid on juba ära napsatud ja vaade, eriti just madalamate korruste korterites võib olla kellegi teise aknasse või hoopiski seina – jällegi miinus.

Vastukaaluks said 10 aastat tagasi ehitatud majad, eriti sellistes paikades nagu Kalamaja kaugemad osad, endale suurepärased vaated merele, mõnusale tänavale või pargile. Need vaated on jäänud üldiselt ka püsima. Praegu on Kalamajast näiteks müügil stuudiokorter, mis kindlasti oma asukoha poolest konkureerib nii mõnegi päris uuega.

Vanemate majade puhul jääb alati oht, et lähedusse võib kerkida uusi hooneid, mis muudavad majast avanevat vaadet. Kompensatsiooniks saab vanematele elumajadele asjaolu, et kui lähedusse ehitatakse uusarendusi, kaasneb sellega uus taristu, restoranid ja poed ning see tõstab ka pikemas perspektiivis vanema korteri hinda.

Uusarendustes müüakse parkimiskohta ja panipaika tihti lisatasu eest, samas kui vanemas majas on need loomuliku osana juba hinna sees.

Uusarendusse kodu ostes peab aga arvestama lisaks korteri maksumusele ka selle sisustamisele kuluva summaga, mis sõltuvalt korteri suurusest ja tubade arvust, võib küllaltki kulukaks osutuda. Uus korter on ju põhimõtteliselt kaks akent ja neli valget seina. Isegi kui on olemas juba mööblit, mida saab kaasa võtta, siis suuremad kulud on enamasti seotud just sisseehitatava mööbliga nagu köök ja garderoobid. Lisaks suurematele sisustuskuludele tuleb arvestada ka ajafaktoriga, sest üha enam on levinud trend, et mööbel tuleb tellida. Tellimuste ajad aga võivad sõltuvalt mööblist olla kuni 2-10 nädalat ja köögi puhul koguni kuni kolm kuud.

Vanemasse majja ostes aga tasub arvestada seda, et isegi kui peale vaadates tundub mööbel ja tehnika korralik ja kauakestev, siis just viimase elutsükkel jääbki enamasti sinna 10-15 aasta kanti. Mistõttu võivad nad mingi hetk siiski vajada välja vahetamist.

Kinnisvaraturu olukord on praegu väga aktiivne, uusi ehitisi üha kerkib ja põhjalikult renoveeritakse ka vanu. Mõned ehitustööd teostatakse äärmiselt kvaliteetselt, aga kindlasti on ka neid arendajaid, keda kannustab raha ja surub tagant aeg – uue eluaseme kvaliteeti tasub igal juhul hoolega kontrollida.

Vanemal majal on ehituskvaliteet ennast juba mingil määral tõestanud. Esmased ehitusvead on välja tulnud ja ostja oskab nendega paremini arvestada. Umbes 10 aasta vanustes majades on välja kujunenud ka toimiv ühistu ja maja elanikud on üldiselt omavahel tuttavad. See soodustab olukorda, et kõik ühiselt soovivad oma kodumaja korras hoida.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Merko sõlmis ehituslepingu korterelamute betoonitöödeks Tallinnas

30.06.2017 Tõnu Toompark

28. juunil 2017 sõlmiti AS Merko Ehitus kontserni kuuluva AS Merko Ehitus Eesti ja OÜ Astlanda Ehitus vahel leping 0-tsükli betoonitööde teostamiseks Tallinnas asuvate R. Tobiase 7/9/11 korterelamute ehitustöödel.

Lepingu raames teostatakse monoliitsest betoonist maa-aluse parkla ehitustööd ajaperioodil juuli kuni detsember 2017. Lepingu maksumus on üle 2,3 miljoni euro, millele lisandub käibemaks.

AS Merko Ehitus Eesti betoonitööde osakond pakub lahendusi monteeritavate või monoliitbetoonist ehitatavatele hoonetele ja rajatistele, mida ehitavad nii AS Merko Ehitus Eesti ja selle allüksused kui ka välistellijad. Osakonnas töötab üle 120 inimese, kes teostavad betoonpõrandate ja monoliitsete raudbetoonkonstruktsioonide ehitus- ning raudbetoonelementide monteerimistöid.

AS Merko Ehitus Eesti (www.merko.ee) on Eesti juhtiv ehitusettevõte, mis teostab üld-, insener-, elektri, teede- ning elamuehituse töid.

Nõuanded koduostjale: laenu tagatis ja lisatagatis

30.06.2017 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Enamasti panditakse laenuandjale ostetav kinnisvara ehk kinnisvaraobjektile seatakse hüpoteek. Sisuliselt ehk juriidilises mõttes ei ole laenuandja jaoks siiski vahet, kas laenu tagatiseks on ostetav objekt või mõni muu kinnisvaraobjekt.

Kui laenuvõtjal ei ole küllalt kapitali kinnisvaraostu omaosaluse katmiseks ehk tal pole omafinantseeringut, võib lahendus olla lisatagatise või lisatagatiste leidmises. Kui koduostjad seavad laenu tagatiseks tavaliselt ostetava vara, on lisatagatis enamikul juhtudel laenuvõtjale endale või näiteks tema vanematele kuuluv mõni muu kinnisvaraobjekt.

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste koduNäiteks pandivad noored laenutagatiseks värskelt soetatava korteri ja vanemate maja. Laenuandja soovib enamasti, et tagatiste summaarne väärtus ületaks laenusummat veerandi või isegi kolmandiku võrra.

Tagatiste väärtus peab olema laenusummast kõrgem, et maandada laenuandja riskid juhuks, kui laenumaksjal tekkib laenu tagastamisel tõrkeid. Siis katavad tagatised ära nii tagasinõutava laenusumma, kui tekkinud viivise ja kokkulepitud leppetrahvide summa.

Lisatagatise omanikud peavad mõistma, et sõprade-sugulaste kodulaenu tagamiseks vara pantimine ei ole pelgalt allkiri ühel paberil. Laenu tagasimaksmise tõrgete puhul vastutavad lisatagatise omanikud oma varaga. St pank võib laenu tagasimaksete katkemisel realiseerida tagatise või lisatagatise – kumb talle mugavam ja lihtsam tundub.

Seetõttu on koduostjast viisakas ühel momendil, kui laenu on juba piisavalt tagastatud, vabastada lisatagatis laenu tagatiseks olemise kohustusest ehk kustutada lisatagatisel olev hüpoteek. Seda eriti juhul, kui lisatagatise omanikuks on eakam ja laenude maailmaga mitte liiga lähedalt kursis olev inimene.

Pangad eelistavad pigem, et nii tagatis kui lisatagatis kuuluksid mõlemad laenuvõtjale. Selle eelistuse eesmärk on vältida võimalikku mainekahju puhul, kui peaks olema vajadus laenutagatis realiseerida.

Loe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.

Koolitus “Riiklik järelevalve ehitise ja ehitamise üle” toimub 27/09/2017

30.06.2017 Margot Toompark

27/09/2017 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Riiklik järelevalve ehitise ja ehitamise üle“. Lektor on advokaadibüroo Teder Law jurist Martina Proosa.

Koolituse “Riiklik järelevalve ehitise ja ehitamise üle” sihtrühm on:

kohalikud omavalitsused ja teised riikliku järelevalve läbiviijad, kelle ülesandeks on ehitiste ja ehitamise ohutuse ja nõuetele vastavuse kontrollimine;
kinnisvaraarendajad;
kinnisasja omanikud jt.

Koolitus annab riikliku järelevalve tegemiseks vajalikke teadmisi. Muu hulgas saab teada:

millal algatada järelevalvemenetlus ja millal mitte;
mida järelevalvemenetluses saab kontrollida;
kuidas õigesti ja tulemuslikult järelevalvemenetlust läbi viia;
millised võimalused on riikliku järelevalve läbiviijal rikkuja korrale kutsumiseks.

“Riiklik järelevalve ehitise ja ehitamise üle” toimub 27/09/2017 kell 10.00-15.30 Tallinna kesklinnas.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Viimsis avati Randvere terviserada

29.06.2017 Tõnu Toompark

Viimsis avati Randvere terviserada, mis pakub mitmekülgseid sportimisvõimalusi. Randvere terviserada asub Viimsi poolsaare idaosas, Randvere, Tammneeme ja Leppneeme piirkonnas ning raja pikkus on 2,6 km.

Viimsi valla 98. aastapäeva puhul oleme pööranud tähelepanu tervislikule ja sportlikule eluviisile. „Meie jaoks on väga oluline, et vallaelanike jaoks on tagatud erinevad võimalused oma vaba aja sisustamiseks. Mis saaks olla parem, kui veeta kaunis suvepäev looduses sporti tehes?“ sõnas Viimsi abivallavanem Jan Trei. „Randvere terviserada on valgustatud ja täiesti uus spordirajatis Viimsi vallas. Terviserajal on kaks rada, mille väike ring on 500 m ning suur ring 2,1 km pikkune,“ ütles Jan Trei.

Terviserajale on paigaldatud spordiinventar venitus- ja jõutreeninguteks. „Rada pakub rohkelt erinevaid sportimisvõimalusi. Siin saab joosta, rattaga sõita ning kasvõi kepikõndi teha. Talvisel ajal plaanime rajada ka korralikud suusarajad,” sõnas Jan Trei. Randvere terviserada hakkavad kasutama ka Randvere kooli ja lasteaia õpilased.

“Viimsi vald teeb uue terviserajaga väärt kingituse. Liikumisrõõmu kättesaamiseks tuleb aga ise rajale astuda, sõltumata liikumisviisist, kiirusest või ilmast. Sinasõprus liikumisega on kerge tulema, oluline on saavutada regulaarsus. Värskes õhus ja looduses liikumine annab energiat ning kingib juurde tervena elatud aastaid,” ütles Eesti Terviserajad SA juht Alo Lõoke.

Randvere terviseraja projekteerija on TO Projekt OÜ ning ehitusfirma WWR System OÜ. Raja projekteerimise ja ehituse kulud kokku olid 312 000 eurot ja ehitust finantseeris Viimsi vald.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Eesti Pank: Eluasemehinna kasv peegeldab sissetulekute suurenemist ja linnastumist

29.06.2017 Olavi Miller

Alates 2011. aastast on elamukinnisvara keskmine hind kerkinud 10% aastas
Suure nõudluse taga on eelkõige palgakasv, mis on muutnud kinnisvara mõnevõrra taskukohasemaks
Kinnisvarainvesteeringuid toetavad madalad intressimäärad
Linnastumine on kaasa toonud suure nõudluse eelkõige Tallinna ja Tartu korterite järele

Alates 2011. aastast on Eesti korteritehingute keskmine hind maa-ameti andmetel kasvanud aastas keskmiselt 10% ja 2017. aasta esimeses kvartalis ligi 11%. Keskmist hinda on viimasel paaril aastal tuntavalt tõstnud asjaolu, et tehinguid tehakse järjest rohkem uute, kõrgema hinnaga korteritega. Selle teguri mõjuta oleks keskmine hinnakasv jäänud mõnevõrra tagasihoidlikumaks. Kiire hinnatõusu taga on tavapärasest suurem nõudlus, mille peamisteks põhjusteks on kiire palgakasv, soodsad laenutingimused, demograafilised muutused ja ka kinnisvarainvesteeringute populaarsus. Samuti võib hindu mõjutada piiratud pakkumine, mis eelkõige ehitussektori aeglase kohandumise tõttu ei jõua nõudlusele järele.

Kinnisvarahindu mõjutab palgakasv

Kinnisvarahinna kasvu üheks peamiseks nõudluspoolseks teguriks võib pidada viimaste aastate kiiret palgakasvu. Alates 2011. aastast olnud palgad tõusnud keskmiselt 6–7% aastas. Samas on palgad kasvanud aeglasemalt kui hinnad ja võrrelduna palgakasvuga on korterihinnad tõusnud aastas 3–5% kiiremini. Üks peamisi erinevusi võrreldes möödunud kinnisvarabuumiga on kinnisvara suhteline taskukohasus – kui buumi kõrghetkel maksis ruutmeeter 1,7 brutokuupalka, siis 2016. aasta lõpu seisuga on see suhe üks ühele.

Palgakasv on toetanud uute ja kallimate eluasemete soetamist ja võimaldanud suurendada võlakohustusi. Seda kinnitab ka Kantar Emori tehtud Eesti leibkondade finantskäitumise uuring, mille järgi eluasemelaenu soovijate arv on küsitletute seas kasvanud kuue aastaga neli protsendipunkti 9%ni. Eluasemelaenude keskmine intressimäär on sel perioodil langenud 3,4%-lt 2,2%ni, mis on vähendanud igakuiseid intressimakseid. Eluaseme ostu finantseeritakse keskmiselt ligi 63% ulatuses laenurahaga ja see suhe pole viimastel aastatel oluliselt muutunud. Erinevalt buumiajast ei ole pankade eluasemelaenupoliitika kinnisvaraturu aktiivsuse kasvule kaasa aidanud. Pigem vastupidi – Kantar Emori küsitluse kohaselt sai veidi enam kui kolmandik laenusoovijaist 2016. aastal pangalt negatiivse vastuse ja 10% sai laenu soovitust vähem, mida on enam kui mõned aastad tagasi.

Kinnisvara hinnakasvu toetab linnastumine

Kinnisvara hinnakasvu toetab ka linnastumisprotsess. Seda iseloomustab kõige paremini Tallinna rahvastiku kasv, mis on 2008. aastast alates olnud positiivne ja ulatus 2016. aastal 2,3%ni. Seejuures on Eesti rahvaarv pikka aega kahanenud ja kasvas alles 2016. aastal 0,2% (vt joonis „Rahvaarvu kasv Tallinnas“). Seega on Tallinna rahvastiku kasvu taga eelkõige siseränne.

Linnadesse liikumise suurenemine on kokku sattunud 25–39-aastaste osakaalu suurenemisega rahvastikus, kes enamasti soetavad oma esimest kinnisvara. Lähiaastatel ootab aga ees noorte tööealiste inimeste puudus, sest 15–24-aastaste osakaal rahvastikus on märgatavalt vähenenud ja eelolevatel aastatel suurt muutust näha ei ole (vt joonis „Eesti rahvaarvu prognoos vanusegruppide lõikes“). Selle tagajärjel võib siseränne Tallinnasse tulevikus pigem aeglustuda.

Siserände mõju peegeldub eelkõige Tallinna ja Tartu kinnisvarahindades, kus tehingute arv on 2015. ja 2016. aastal kasvanud keskmiselt 10% aastas. Enim on tehingute arv vähenenud aga Narvas, samal perioodil keskmiselt –4% ja ka sealsed hinnad on umbes samavõrra langenud. Eestis keskmiselt kasvas tehingute arv samal perioodil 6%.

Kinnisvarainvesteeringud on madalate intressimäärade tõttu populaarsed

Madalate intressimäärade juures on loomulik, et inimesed otsivad raha paigutamiseks finantssäästudele alternatiive. Seetõttu eelistatakse soetada kinnisvara, mida peetakse kindlaks investeeringuks. See on hoogustanud üürikorterite segmendi kasvu, kuna uusi kortereid ostetakse väljaüürimiseks. 2015. ja 2016. aastal müüdi 18% korteritest juriidilistele isikutele, mida on rohkem kui varem, kuid siiski mitte tavapäratult palju. Siseränne võib olla põhjuseks varasemast suuremale nõudlusele Tallinna üürikorterite turul, mis peegeldub ka tõusnud üürihindades.

Ehitussektor reageerib viitajaga

Kiiret reageerimist kasvanud nõudlusele takistab pakkumispoolel üldjuhul ehitussektori reageerimise aeglus ehk inertsus. Osaliselt on see tingitud ka asjaajamisele ja menetlusele kuluvast ajast, kuid teiste riikidega võrreldes pole see ajakulu märkimisväärne. Kui mõnes riigis ei jõua pakkumine nõudlusele järele tööjõupuuduse või selle liigse kalliduse tõttu, siis Eesti puhul seda küsimust ei ole. Ehitussektori tööjõukulud kasvasid 2012. ja 2013. aastal kiiresti, kuid 2015. ja 2016. aastal on ehitustööjõuindeks kasvanud keskmiselt 2% aastas. Ehitussektori tööjõudu peetakse üldiselt suhteliselt mobiilseks ja töötajad lähevad vastavalt vajadusele lihtsalt näiteks rajatiste ehituselt hooneehitusele üle ja vastupidi. Eesti Konjunktuuriinstituudi hinnatud ehitussektori tellimuste andmete põhjal on ettevaates võimalik pakkumist suurendada.

Kokkuvõttes võib järeldada, et korterite keskmise hinna kasvu peamisteks põhjusteks on kiire palgakasv ja siseränne mujalt Eestist eelkõige Tallinna. Peale ehitusturu inertsuse muid takistavaid tegureid pakkumispoolel näha ei ole. Linnastumist on soodustanud muutused rahvastiku vanuselises struktuuris, kus tööealiste inimeste arv on kasvanud. Rahvastik aga vananeb ja prognooside kohaselt jääb tööealist elanikkonda vähemaks. Seetõttu võib nõudlus elamukinnisvara järele suuremates linnades lähiaastatel väheneda ja hinnakasv aeglustuda. Palkade pikka aega kestnud tõus võib tekitada majapidamistes palgakasvu jätkumise ootusi. Samas on palgad kasvanud suuresti ettevõtete kasumite arvelt, aga kasumimarginaalide vähenemist ei saa pidada jätkusuutlikuks. Eesti Panga juuniprognoosi järgi aeglustub palgakasv järgneva kahe aasta jooksul ligikaudu 5%ni aastas.