Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Merko Ehitus kontserni kuuluv SIA Merks sõlmis ehituslepingu Lätis

01.06.2017 Tõnu Toompark

31. mail 2017 sõlmiti AS Merko Ehitus kontserni kuuluva SIA Merks’i ja AS Towers Construction Management vahel leping ehitustööde lõpetamiseks Z-Towers multifunktsionaalses kompleksis aadressil 30 Ranķa Dambis, Riia.

Leping hõlmab ehitus- ja sisetöid 197 korteriga põhjatornis ning lõunatornis, kus asub ligikaudu 23 tuhat ruutmeetrit büroo- ja äripinda. Kompleksis on ka kaubanduspinnad ja maa-alune parkimine ligikaudu 650 autole.

Lepingu maksumus on ligikaudu 36 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Ehitustööd algavad 2017. aasta juunis ning tööde üleandmine on plaanitud 2018. aasta septembrisse.

SIA Merks (www.merks.lv) on Läti ehitusettevõte, mis teostab üld-, insener- ja elamuehituse töid ning kuulub Läti juhtivate elukondliku kinnisvara arendajate hulka.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Statistikaamet: Aprilli tööstustoodangu maht oli suurem kui aasta eest

01.06.2017 Statistikaamet

Tööstusettevõtted tootsid 2017. aasta aprillis 10% rohkem toodangut kui eelmise aasta aprillis, teatab Statistikaamet. Toodang suurenes nii energeetikas ja mäetööstuses, kui ka töötlevas tööstuses.

Aprillis toodeti töötlevas tööstuses 8% rohkem toodangut kui 2016. aasta samal kuul. Toodangu kasv oli laiapõhjaline – kaks kolmandikku tööstusharudest ületasid aprillis eelmise aasta aprilli mahtu. Mahu kasvu põhjustas eelkõige puittoodete, metalltoodete, toiduainete ja elektriseadmete tootmise suurenemine. Toodang suurenes ka mootorsõidukite ja ehitusmaterjalide tootmises. Suurema osatähtsusega tööstusharudest vähenes toodang elektroonikaseadmete, mööbli ja tekstiili tootmises.

Välisturule müüdi käesoleva aasta aprillis 67% kogu töötleva tööstuse toodangust. 2016. aasta aprilliga võrreldes vähenes korrigeerimata andmetel toodangu müük ekspordiks 3%, müük kodumaisele turule suurenes 5%. 2017. aasta aprillis oli kaks tööpäeva vähem kui mullu.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2017. aasta aprillis tööstuses kokku sama palju toodangut kui eelmisel kuul, töötlevas tööstuses aga 1% vähem.

2016. aasta aprilliga võrreldes toodeti elektrit 22% ja soojust 19% rohkem.

**Tööstustoodangu mahuindeksi muutus, aprill 2017**
**(protsenti)**
Tegevusala	Muutus võrreldes eelmise kuuga sesoonselt korrigeeritud andmetel^a	Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga
Tegevusala		korrigeerimata andmetel	tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetel^b
KOKKU	-0,2	4,2	9,5
Energeetika	6,5	20,9	20,9
Mäetööstus	-0,7	16,7	21,6
Töötlev tööstus	-0,7	1,8	7,6
puidutöötlemine ja puittoodete tootmine	-1,9	6,1	11,2
arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine	1,5	-14,9	-9,9
toiduainete tootmine	-2,4	2,2	6,2
metalltoodete tootmine	0,0	-0,4	6,8
elektriseadmete tootmine	-0,6	2,4	10,2
tekstiilitootmine	-1,5	-10,7	-5,2
mööblitootmine	-4,5	-14,9	-8,2
mootorsõidukite tootmine	-4,3	4,4	9,5
ehitusmaterjali tootmine	-4,8	3,7	8,9
masinate ja seadmete tootmine	0,1	-7,5	-1,0

^a Sesoonselt korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus ja regulaarselt korduvate hooajaliste tegurite mõju. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise kuuga.

^b Tööpäevade arvuga korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise aasta sama kuuga.

Statistika aluseks on küsimustik „Tööstus”, mille esitamise tähtaeg oli 17.05.2017 ja küsimustik „Energia tootmine, müük ja kütuse tarbimine”, mille esitamise tähtaeg oli 10.05.2017. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte 10 tööpäevaga. Statistikatöö „Tööstustoodangu indeks“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Tallinn tunnustas parimaid vanade hoonete restaureerijaid

01.06.2017 Tõnu Toompark

Neljapäeval, 25. mail tunnustas restoranis „Mon Repos“ muinsuskaitsepreemiatega parimaid pealinna vanade hoonete restaureerijaid.

„Tallinna linn jätkab aastatepikkust traditsiooni ja tunnustab eeskujulikult restaureeritud mälestiste, muinsuskaitsealal paiknevate hoonete ning miljööaladel paiknevate hoonetega seotud isikuid, kes on väärikalt taastanud väärtusliku hoone või päästnud need hävimisest,“ ütles TLPA juhataja Anu Hallik-Jürgenstein. „Restaureerimine väärib tähelepanu ja tunnustust, sest nõuab kannatlikkust, teadmisi ning olulist rahalist panust. Muinsuskaitse all olevat pärandit on Eestis vähe ja seda tuleb kaitsta, hoida ja hooldada võimalikult hästi, et säilitada see tulevastele põlvedele.“

Muinsuskaitse tähelepanu pälvis muuhulgas osaühingut Perton Ehitus OÜ Kadrioru miljööalal paikneva J. Kunderi tn 25 korrastamise eest.

Perton Ehitus on enam kui üheteistaastase tegevusaja jooksul seadnud eesmärgiks koduse ja mugava elukeskkonna loomise. Ettevõte tegeles algusaastatel ajalooliste hoonete taastamisega, lisades neile tänapäevase kodu puhul hinnatavaid väärtusi ja tänapäevaseid energiasäästlikke tehnilisi lahendusi.

Täna on ettevõtte keskendunud uusarendustele peamiselt Kesklinnas, pöörates tähelepanu piirkonnale väärtustele ja võimalustele, mida uus kodu oma elanikele pakub. Uusarenduste puhul on võetud eesmärgiks modernse arhitektuurikeelega kodude ehitamine, millega proovitakse luua silda miljööväärtuslike taastatud hoonete ja uuselamute vahele.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Baltic Horizon Fond registreeris pakkumisperioodi pikendamiseks prospekti lisa

01.06.2017 Tõnu Toompark

Fondivalitseja teatas 9. mail 2017 Baltic Horizon Fondi (Fond) uute Fondi osakute täiendava avaliku pakkumise ja noteerimisprospekti (Prospekt) registreerimisest Finantsinspektsioonis ja uute Fondi osakute avalikust pakkumisest. 22. mail 2017 registreeris Finantsinspektsioon Prospekti lisa seoses Fondi investeerimisplaani ja finantsinformatsiooni täiendamisega.

Fondivalitseja on otsustanud, pärast konsulteerimist pakkumise korraldajate ja müügipartneriga, pikendada pakkumisperioodi, andmaks rahvusvahelistele investoritele piisavalt aega märkimiseks. 31. mail 2017 registreeris Finantsinspektsioon teise Prospekti lisa, mille sisuks on järgmised muudatused:

Pikendada Fondi osakute pakkumisperioodi ja muuta sellega seotud olulisi kuupäevasid;
Muuta pakkumise osaku hinda selliselt, et see vastaks Fondi osaku puhasväärtusele 31. mai 2017 seisuga;
Uuendada ülaltoodud muudatuste valguses Prospekti kokkuvõtte sektsioone C11 („Kauplemisele võtmine“) ja E3 („Pakkumise tingimuste kirjeldus“).

Uus pakutavate osakute hind arvutatakse ja avaldatakse hiljemalt 15. juunil 2017 Fondi veebilehel (www.baltichorizon.com) ning Nasdaq Tallinna börsi (www.nasdaqbaltic.com/market/) ja Nasdaq Stockholmi börsi (http://www.nasdaqomxnordic.com/) kaudu. Uus pakutavate osakute hind ei ületa 1.3450 eurot.

Uus pakkumisperiood on 9. mai 2017 kuni 20. juuni 2017 kell 15:00 (CET). Seoses sellega uuendati Prospekti lisas ka osakute jaotamise, arveldamise ja kauplemisele võtmise kuupäevasid.

Prospekti lisa koos selle eesti, soome, rootsi ja taani keelsete kokkuvõtetega avaldatakse elektrooniliselt Finantsinspektsiooni veebilehel (www.fi.ee) ja Fondi veebilehel (www.baltichorizon.com). Investor võib paluda Prospekti lisa ja kokkvõtte saatmist elektrooniliselt tema poolt antud e-posti aadressile, saates e-kirja aadressil estonia@nh-cap.com, samuti Prospekti ja selle kokkuvõtte paberkandjal üleandmist Fondivalitseja aadressil Tornimäe 2, 10145, Tallinn.

Uuendatud kuupäevad

20. juunil 2017 märkimisperiood lõpeb;
hiljemalt 21. juunil 2017 otsustab Fondivalitseja Pakkumise Osakute jaotamise;
eeldatavalt 26. juunil 2017 kantakse osakud investorite või nende nimel tegutseva isiku väärtpaberikontodele iga investori poolt märgitud osakute ostuhinna makse vastu;
eeldatavalt 26. juunil 2017 või sellele lähedasel kuupäeval noteeritakse Pakkumise Osakud Nasdaq Tallinna börsil;
eeldatavalt 30. juunil 2017 või sellele lähedasel kuupäeval on Pakkumise Osakute esimene kauplemispäev Nasdaq Stockholmi börsil.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Rahandusministeerium: Eesti majanduskasv kiirenes koos naabritega

31.05.2017 Madis Aben

Esimese kvartali tööpäevade arvuga korrigeeritult 4-protsendine majanduskasv viitab majandusolude järkjärgulisele normaliseerumisele pärast pikka stagnatsiooniperioodi. Eesti ekspordipartnerite majanduskasvu kiirenemine toetas välisnõudluse kasvu. Kasumite hüppeline suurenemine toimus madalalt baasilt, kuid tasakaalustas palgatulu kiire kasvu jätkumist.

Nii kiiret majanduskasvu mõõdeti Eestis viimati sügavale majanduslangusele järgnenud perioodil viis aastat tagasi, kuid pärast seda on sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasv olnud keskmiselt 1,8 protsenti, mis ilmselt ei vasta Eesti potentsiaalile. Kriisist taastudes on kasvu tagasi hoidnud madal nõudlus nii sisemajanduses kui ka välisturgudel. See on avaldunud majanduskonjunktuuri näitajates, mis on viimase viie aasta jooksul olnud tagasihoidlikud ja mis eriti oluline, väga stabiilsed – ilma selgete optimismi- ja pessimismiperioodideta. Selline stabiilsus aga ei ole ilmselt kooskõlas julgete tarbimis- või investeerimisotsustega, mis toetaksid nõudlust ja aitaksid kriisist lõplikult välja tulla. Eelmise aasta lõpust alates aga on majanduskonjunktuur järsult paranenud kogu Euroopa Liidus, millega on kaasnenud ka majanduskasvu selge kiirenemine. Sellest on osa saamas ka Eesti.

Väliskaubandus elavnes aasta algul kogu ELis järsult, kui riikide ekspordi kasv kiirenes eelmise aasta lõpu 2 protsendi juurest 10 protsendini esimeses kvartalis. Läti, Leedu ja Soome eksport kasvas veelgi kiiremini ning meie lähinaabrid näitasid samuti viimaste aastate kiireimat majanduskasvu, mis on võrreldav Eesti omaga. Seega toetab Eesti kasvu välisnõudluse jõuline taastumine, mis on sisenõudluses kaasa toonud kiire investeeringute kasvu, kuigi nende tase on endiselt madal.

Esimeses kvartalis kiirenes oluliselt juba aasta lõpus kasvule pööranud ettevõtluskasumite suurenemine. Viimase viie aasta jooksul on kasumite kasv jäänud palgatulu kasvule alla, kuid majanduskonjunktuuri paranemise tõttu võib see trend olla pöördumas. Palgatulu kasvutempo aeglustus kogu eelmise aasta jooksul, kuid kiirenes hõive kasvu toel esimeses kvartalis 5,3 protsendini, kasumite kasv aga kiirenes 18 protsendini.

Esimese kvartali kiire kasvu andmeid tõlgendades tuleb siiski vaadata ka suuremat pilti ehk seda, kuidas Eesti majandus on kriisist taastudes arenenud. Kuna majanduskasv on aastaid üllatanud analüütikuid negatiivselt, siis on Eesti majanduse tase endiselt küllaltki madal, mistõttu võib kiireid kasvunumbreid loodetavasti näha ka järgmiste kvartalite jooksul. See eeldab siiski nõudlust toetavat raha- ja eelarvepoliitikat kogu ELis, mida on jätkuvalt soovitanud ka Euroopa Komisjon.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Eesti Pank: Majanduse maht ületas potentsiaali

31.05.2017 Kaspar Oja

Majanduskasv kiirenes esimeses kvartalis paljudes riikides
Majanduskasvule aitas kaasa põlevkivisektori toodangu taastumine
Investeeringud kasvasid jõudsalt

Eesti majandus kasvas esimeses kvartalis aasta võrdluses 4,4% ja kvartali võrdluses 0,8%. Majanduse maht pigem ületas potentsiaalset tootmismahtu kui jäi sellele alla. See näitab, et ettevõtted rakendavad tootmisvõimsust tavalisest enam ja uusi töötajaid, kelle abil tegevust laiendada, on raske leida. Edasine majanduskasv eeldab investeeringuid ja tootlikkuse kasvu. Samuti on suurenenud oht, et majanduse tasakaal võib halveneda.

Majanduskasv kiirenes aasta esimeses kvartalis paljudes riikides, sealhulgas Eesti naaberriikides. Läti, Leedu ja Soome majandus kasvas kvartaliga 1,5% ümber. Eesti kvartalikasv jäi neile mõnevõrra alla, sest meil kiirenes majanduskasv järsult juba neljandas kvartalis aktsiisikaupade varumise tõttu. Seetõttu oli esimeses kvartalis neto-tootemaksude panus majanduskasvu väiksem. Ilma neto-tootemaksude negatiivse mõjuta oleks Eesti majandus kasvanud 4,8%.

Üheks väliskeskkonna majanduskasvu kiirenemise põhjuseks võib pidada naftariikide majanduslangusest väljatulekut, mistõttu ei vähene enam naftariikide nõudlus. See puudutab näiteks Venemaad. Nafta hinna tõusu peegeldab Eesti majanduses eeskätt põlevkivisektor: esimeses kvartalis andsid mäetööstus ja energeetika majanduskasvu suure panuse. Detailsemad andmed näitavad, et ka põlevkiviõli tootmise majandustulemused olid märksa paremad kui aasta tagasi. Teisest küljest on nafta hinna tõus kiirendanud inflatsiooni, mis pidurdab eratarbimise kasvu. Esimeses kvartalis suurenes eratarbimine hindadega korrigeeritult aasta võrdluses vaid 0,6%.

SKP nõudluskomponentidest kasvasid esimeses kvartalis kõige enam investeeringud: 16,5%. See peegeldus ka ehitussektori näitajates, mis on alates aasta algusest pidevalt tugevnenud. Investeeringute taastumine on vajalik majanduse pakkumispoole tugevnemiseks. Erasektori investeeringud on viimastel aastatel ettevõtete kasumite langedes vähenenud ja see on vähendanud majanduse kasvuvõimet. Seetõttu pole kriisieelsete aastate kasv Eesti majandusele praegu jõukohane ja majandusliku tasakaalustamatuse probleem võib tekkida juba madalama majanduskasvu juures.

Suurenenud tasakaalustamatuse ohule viitavad ettevõtete hinnangud tööjõupuudusele, aga ka tööstuses kiiresti kasvanud tootmisvõimsuse rakendatus. Kui viimastel aastatel on osa neist näitajatest ületanud majandustsükli keskmist ja osa jäänud sellele alla, siis viimaste kuude majanduskonjunktuuri statistika osutab selgemalt sellele, et majanduse maht ületab potentsiaali.

Sellistes tingimustes peab valitsus olema majanduse ergutamisel ettevaatlik. Kuna majanduses on vabu ressursse vähe, tähendaks täiendav stimuleerimine hinnatõusu, mis raskendaks ettevõtetel investeeringute tegemist. Positiivse toodangu lõhe võimendamine eelarve kaudu suurendaks tasakaalustamatust ja võimendaks seeläbi majandustsüklit, mis võib lõppeda majanduskriisiga. Lisaks sellele on headel aegadel mõistlik koguda puhvreid tulevaste aastate jaoks, mis ei pruugi nii head olla.

Lähikuude arengut ennustavad ettevõtete küsitlusandmed osutavad kasvu mõningale aeglustumisele tööstussektoris, kuid tootmise ootused on siiski jätkuvalt tugevad ega viita langusele. Siseturule suunatud ehitussektori tellimuste hinnangud ületasid aprillis ja mais esimese kvartali keskmist.

Eesti Pank avaldab uue prognoosi 14. juunil.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Arco Vara: Pirita linnaosa korterituru ülevaade

31.05.2017 Mihkel Eliste

Käesoleva aasta I kvartalis tehti Pirita linnaosas 58 tehingut. Tehingute arv oli võrreldes 2016. aasta I kvartaliga kasvanud 38% kuid võrreldes 2016. aasta IV kvartaliga langenud 20%. 2017. aasta I kvartali jooksul tehti tehinguid hinnavahemikus 10 000 – 240 000 €, mille juures maksimaalseks hinnaks kujunes 2 577 €/m2. Tehtud tehingute raames kujunes aritmeetiliseks keskmiseks tehinguhinnaks 1 726 €/m2 ja mediaanhinnaks 1 707 €/m2. Mediaanhind oli sealjuures võrreldes 2016. aasta sama ajaga kasvanud 8,1% ning võrreldes 2016. aasta IV kvartaliga langenud 5,7%. Võrreldes aastataguse ajaga on tehinguaktiivsus kasvanud kõige enam 2-toaliste ja üle 70 m2 suuruste korterite osas, mis on ühtlasi vedanud ka hinnakasvu.

Pirita linnaosas tehtud korteritehingute mediaanhind (€/m²) korteri pindalast lähtuvalt

Pindala (m²)	2014	2015	2016	2017*
10-29,99	**	**	**	**
30-40,99	**	**	**	**
41-54,99	1 581	1 667	1 984	2 103
55-69,99	1 654	1 642	1 737	**
70-249,99	1 571	1 670	1 627	1 636
Keskmine	1 587	1 657	1 687	1 708

* 2017. aasta on toodud I kvartali seisuga

** Piirkonnas on statistika avaldamiseks tehtud liialt vähe tehinguid, mistõttu andmeid ei ole siinkohal kajastatud

Pirita linnaosas on viimastel aastatel aset leidnud hinnakasv olnud võrdlemisi ebaühtlane, mis tuleneb peamiselt piirkonna vähesest tehinguaktiivsusest ning korteriturul kaubeldavate korterite vahelistest erinevustest. Kiireim hinnakasv leidis Pirital aset 2013. ja 2014. aastal, mille järgsetel aastatel on hinnakasv püsinud võrdlemisi tagasihoidlikus tempos. Perioodil 2014-2017 on hinnataset valdavalt vedanud 2-toaliste korteritega tehtavad tehingud. Tehinguaktiivsusele ja hinnatasemete kujunemisele avaldavad laialdast mõju tehingud uusarendustega.

Pirita linnaosas tehtud korteritehingute hinnataseme muutus võrreldes eelmise aastaga

Pindala (m²)	2014	2015	2016	2017*
10-29,99	**	**	**	**
30-40,99	**	**	**	**
41-54,99	4,1%	5,4%	19%	6,0%
55-69,99	20%	-0,7%	5,8%	**
70-249,99	14%	6,3%	-2,6%	0,6%
Keskmine	15%	4,4%	1,8%	1,2%

* 2017. aasta on toodud I kvartali seisuga

** Piirkonnas on statistika avaldamiseks tehtud liialt vähe tehinguid, mistõttu andmeid ei ole siinkohal kajastatud

Lähitulevikus ei ole Pirita linnaosa korteriturul laialdasemaid muutusi oodata. Viimastel aastatel kiirelt kasvanud tehinguaktiivsus ning hinnakasv on kogu Tallinna linnas tervikuna aeglustunud. Sarnaselt teistele Tallinna piirkondadele jäävad lähitulevikus nii hinnastatistikat kui tehinguaktiivsust enim mõjutama tehingud turule lisanduvate uusarendustega. Olenemata madalast piirkondlikust tehinguaktiivsusest on Pirita linnaosas oodata senise tehinguaktiivsuse taseme püsimist ning hindade edasist mõõdukat kasvu sarnaselt turu üldisele tasemele.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Rahandusministeerium: Palgakasv on paremas kooskõlas tootlikkuse arengutega

31.05.2017 Erki Lõhmuste

Keskmise palga kasvutempo aeglustus neljandat kvartalit järjest. Kuna nii töötatud tundide arvu kasv kui ka muud majandusindikaatorid viitavad majanduskasvu kiirenemisele käesoleva aasta esimeses kvartalis, siis on palkade arengud paremini kooskõlas tootlikkuse arengutega. Inflatsiooni kiirenemise tõttu palga ostujõu kasv aeglustus.

Statistikaameti andmetel kasvas keskmine brutokuupalk 2017. aasta esimeses kvartalis 5,7 protsenti ning brutotunnipalk 3,9 protsenti. Samal ajal kasvas täistööajale taandatud töötajate arv 2 protsenti, mis tuli suures ulatuses töötatud tundide kasvust. Kuna ka muud kuised majandusindikaatorid viitavad majanduskasvu kiirenemisele eelmise aasta neljanda kvartali 2,7 protsendiga võrreldes, tähendab see, et palgakasv on varasemast paremini kooskõlas tootlikkuse arengutega.

Suurematest tegevusharudest oli keskmisest kiirem palgakasv hulgi- ja jaekaubanduses (9,5 protsenti) ning ehituses (6,5 protsenti). Veonduses ja laonduses oli samuti töötasude kasv kiire (8,1 protsenti), kuigi langevate transiidimahtude tõttu on seal töökohti vähemaks jäänud. Palgakasvu erinevused tegevusalati on varasemaga võrreldes suurenenud ning käesoleva aasta alguses oli harusid, kus keskmine palk ei kasvanud või langes veidi.

Kiirenenud inflatsiooni tõttu aeglustus palga ostujõu ehk reaalpalga kasv 2,6 protsendini, mis võib kaasa tuua muutusi tarbimiskäitumises. Viimasel kolmel aastal on palgatöötajate reaalsissetulekute kasv olnud 6 protsenti või rohkem, kuid tarbimise kasv on sellele alla jäänud. See viitab suurenenud säästmisele. Oluliselt aeglustuva reaalpalga kasvu tõttu võib oodata muutusi ka majapidamiste käitumises, kui nad soovivad säilitada harjumuspärast tarbimise kasvu.

Üldine majanduskonjunktuuri paranemine ning suhteliselt madal tööpuudus lubavad oodata mõõdukalt kiire palgakasvu jätkumist ka lähematel kvartalitel.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Statistikaamet: Aprillis jaekaubandusettevõtete müügitulu kasv aeglustus

31.05.2017 Statistikaamet

Jaekaubandusettevõtete müügitulu suurenes 2017. aasta aprillis 2016. aasta aprilliga võrreldes püsivhindades 1%, teatab Statistikaamet. Kui märtsis kasvas müügitulu eelmise aasta sama kuuga võrreldes 5%, siis aprillis kasv aeglustus.

2017. aasta aprillis oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 537,4 miljonit eurot.

Tööstuskaupade kaupluste müügitulu kasv aprillis aeglustus. Kui märtsis kasvas nende ettevõtete müügitulu eelmise aasta sama kuuga võrreldes 10%, siis aprillis oli kasv 2%. Müügitulu suurenes enamikul tegevusaladel, vaid apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes oli müügitulu väiksem kui eelmise aasta aprillis. Muudes spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus tööstuskaubad (nn kaubamajad) jäi müügitulu eelmise aasta aprilliga võrreldes samale tasemele. Enim suurenes müügitulu posti või interneti teel kaupu müüvates kauplustes, kus müük kasvas aastaga 22%. Keskmisest enam suurenes müügitulu veel ka kasutatud kaupade kauplustes ja väljaspool kauplusi (kioskites, turgudel, otsemüük) (kasv 5%).

Toidukaupade kaupluste müügitulu suurenes 2016. aasta aprilliga võrreldes 2%.

Mootorikütuse jaemüügi ettevõtete müügitulu, mis veebruaris ja märtsis kasvu näitas, pöördus aprillis taas langusesse ning vähenes eelmise aasta aprilliga võrreldes 4%.

Võrreldes eelmise kuuga vähenes aprillis jaekaubandusettevõtete müügitulu 1%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal jäi aga müük eelmise kuuga võrreldes samale tasemele. 2017. aasta nelja kuuga (jaanuar–aprill) suurenes jaekaubandusettevõtete müügitulu eelmise aasta vastava perioodiga võrreldes 2%.

Statistika aluseks on Maksu- ja tolliameti käibedeklaratsiooni andmed. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte viie tööpäevaga. Statistikatöö „Kaubandusettevõtete kuu majandusnäitajad“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet seda statistikatööd teeb.

Statistikaamet: I kvartalis majanduse kasvutempo kiirenes

31.05.2017 Statistikaamet

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) suurenes 2017. aasta I kvartalis võrreldes eelmise aasta I kvartaliga 4,4%, teatab Statistikaamet.

I kvartalis oli SKP jooksevhindades 5,2 miljardit eurot. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kasvas 2016. aasta IV kvartaliga võrreldes 0,8% ja 2016. aasta I kvartaliga võrreldes 4,0%.

Tegevusaladest panustas 2017. aasta I kvartalis SKP kasvu kõige rohkem töötlev tööstus. Kõige rohkem mõjutas töötleva tööstuse suurenemist metalltoodete, mootorsõidukite ning toidu- ja joogitootmise kasv. Majanduskasvule aitasid oluliselt kaasa ka kaubanduse ning ehituse tegevusalad. Kaubanduse kasvule andis I kvartalis hoo sisse hulgikaubandus.

Kuigi neto-tootemaksud jooksvates hindades kasvasid, siis hinnamõjusid arvesse võttes pidurdasid neto-tootemaksud SKP kasvu. Käibemaksu laekumine suurenes, kuid aktsiisimakse laekus vähem kui eelmise aasta samal perioodil.

SKP kasvas kiiremini kui hõivatute arv, kuid samas jäi kasvukiirus alla töötatud tundide arvu muutusele. Hõivatute arv kasvas 2,2% ja töötatud tundide arv 4,4% (tootlikkus on arvutatud sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud näitajate põhjal). Seega tootlikkus hõivatu kohta suurenes 1,8%, kuid tootlikkus tunni kohta vähenes 0,4%. 2017. aasta I kvartalis suurenes tööjõu ühikukulu eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 2,7%, mis näitab, et töötaja kohta makstud hüvitised kasvasid tootlikkusest kiiremini.

Kaupade ja teenuste eksport kasvas hinnamõjusid arvesse võttes viiendat kvartalit järjest peamiselt transpordivahendite, mineraalsete toodete (sh bensiin, diisel, kütteõlid, gaas) ja puittoodete väljaveo suurenemise tõttu.

Kaupade ja teenuste sissevedu suurenes. Kasv toimus peamiselt transpordivahendite ja metallide impordi suurenemise tõttu. Kaupade ja teenuste eksport oli impordist jätkuvalt suurem. Netoeksport (ekspordi ja impordi vahe) oli 2017. aasta I kvartalis positiivne, moodustades SKP-st 2,3%.

Sisenõudlus panustas SKP kasvu positiivselt ja suurenes hinnamõjusid arvesse võttes peamiselt hüppeliselt kasvanud investeeringute toel 3,6%. Samuti suurenesid lõpptarbimiskulutused.

Kapitali kogumahutus põhivarasse kasvas hinnamõjusid arvestades 16,5%, olles peamiselt mõjutatud mittefinantsettevõtete investeeringute suurenemisest transpordivahenditesse ning masinatesse ja seadmetesse. Samuti kasvasid oluliselt investeeringud hoonetesse ja rajatistesse nii valitsemissektoris kui ka mittefinantsettevõtete sektoris.

Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste kasv aeglustus ning oli 2017. aasta I kvartalis võrreldes 2016. aasta I kvartaliga 0,6%.

Kuigi sisemajanduse nõudlus kasvas aeglasemini kui SKP, olid lõpptarbimiskulud ja kapitali kogumahutus kokku suurem kui SKP.

31.08.2017 avaldab Statistikaamet tavapärase revisjoni aastate 2013–2016 kohta, mis on tehtud pakkumise ja kasutamise tabelite ning ettevõtete aastaaruannete põhjal. Samal kuupäeval avaldatakse ka 2017. aasta I kvartali uuendatud andmed.

Statistikatöö „Rahvamajanduse arvepidamine“ avaliku huvi peamine esindaja on Rahandusministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet seda statistikatööd teeb.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

EfTEN ostis HORTES aianduskeskuse kinnistu Tallinnas

31.05.2017 Tõnu Toompark

Ärikinnisvarasse investeeriv alternatiivne kinnisvarafond EfTEN Real Estate Fund III AS omandas sale-and-leaseback tehinguga Hortese aianduskeskuse kinnistu Laagris. Hortes AS kuulub Livonia Partners’i portfelli. Investeeringu kogumaksumus on 3,1 miljonit eurot.

EfTEN Real Estate Fund III AS’i fondijuhi Viljar Arakase sõnul on väga hea asukoha, atraktiivse pikaajalise üürniku, kestliku üüritaseme ja sobiliku tootlusega kinnistu suurepärane investeering, mis sobib fondi portfelli ideaalselt. „Hortes on unikaalse ärimudeliga, tugeva turupositsiooni ning kõrge kaubamärgi tuntusega jaemüüja Tallinnas. EfTEN’il on hea meel alustada ettevõttega koostööd ning loodame tulevikus seda ka laiendada uutesse asukohtadesse,“ lisas Arakas.

Hortes on Eesti juhtiv aiandus- ja kodukaupade jaemüüja ning suurim aianduskeskus Balti riikides. Hortes aianduskeskus pakub Balti riikides kõige laiemat valikut toa- ja õuetaimi ning aiatarvikuid ja -tehnikat, samuti kodu- ja lemmikloomatarbeid. „Meie strateegiaks on keskenduda jaeärile ning selle arendamisele. Hortese kontseptsioon on end tõestanud ning me oleme valmis oma ettevõtte arengule tempot juurde lisama,“ sõnas Kristian Kalgan, Hortese tegevjuht aastast 2007.

EfTEN Real Estate Fund III AS omandas 2006. aastal ehitatud Hortese aianduskeskus, mis asub Tallinna külje all Laagris aadressil Seljaku 4a, 4b ja 2a sale-and-leaseback tehinguga Investeeringu kogumaksumus on 3,1 miljonit eurot ning Hortesega on sõlmitud pikaajaline üürileping. Tehinguga omandatud kinnistu kogupind on 15 598 ruutmeetrit ja hoone kogupind 3 470 ruutmeetrit. Kinnistul on ka väljas asuv müügiala ning 146-kohaline parkla.

Alternatiivne investeerimisfond EfTEN Real Estate Fund III AS viis käesoleval kevadel läbi fondi kolmanda avaliku aktsiaemissiooni, mille käigus kaasati 6,3 miljonit eurot. Emissiooni käigus kaasatud kapitali on fond investeerinud lisaks Hortesele Selveri arendusse, mis asub samuti Laagris. Lisaks on fondil plaanis investeerida osa kaasatud kapitalist DSV Riia logistikakeskuse ümberehitusse.

Fondi kahe esimese emissiooni käigus kaasatud kapital on investeeritud järgnevatesse objektidesse Balti riikides: Šiauliai linna südames asuv Saules Miestas kaubanduskeskus, Vilniuses asuv esinduslik Ulonu ärimaja ja Laisves 3 büroohoone ning DSV logistikakeskused Riias, Vilniuses ja Tallinnas. Fondi varade maht on 31. märtsi 2017. aasta seisuga kokku 76,3 miljonit eurot, millest omakapital moodustab 29,9 miljonit eurot.

EfTEN Real Estate Fund III AS on ainus EfTEN Capitali valitsetav fond, mis teeb jaeinvestorile kättesaadavaks investeeringu suuremahulistesse ärikinnisvaraprojektidesse Balti riikides, mida iseloomustab stabiilne, lihtsalt ennustatav rahavoog ning mõõdukas kapitali kasv. Vastavalt Finantsinspektsiooni poolt kinnitatud fondi prospektile võib fondi investeeringuid finantseerida pangalaenuga kuni 65% ulatuses. Omakapitali osakaal on igas uues investeeringus 35% või rohkem. Iga-aastane omakapitali tootluseesmärk on 15% aastas. Tegu ei ole garanteeritud fondiga.

Fond maksab dividendideks 80% iga-aastasest vabast rahavoost. Oodatav iga-aastane dividendimäär on 4 – 8 % aastas. 2016. aasta eest jagati netodividendideks kokku 1 502 716 eurot, 63 eurosenti ühe aktsia kohta (2015. aastal 29,7 eurosenti aktsia kohta).

Finantsinspektsioonis kinnitatud EfTEN Real Estate Fund III AS on 10-aastane tähtajaline fond, millest 3 aastat on investeerimisperiood, 5 aastat hoidmisperiood ja 2 aastat väljumisperiood. EfTEN Real Estate Fund III AS on plaanis peale investeerimisperioodi lõppemist noteerida Balti börsil, mille tulemusel muutub fond tähtajatuks.

EfTEN Real Estate Fund III AS on fondivalitseja EfTEN Capitali poolt 2015. aastal asutatud Balti riikide ärikinnisvarasse investeeriv alternatiivne kinnisvarafond. EfTEN Capital AS on 2008. aastal asutatud varavalitsemise ettevõte, mis tegeleb ärikinnisvarainvesteeringutega Balti riikides. EfTEN Capital AS valitseb lisaks EfTEN Kinnisvarafond ASi ja EfTEN Kinnisvarafond II ASi. EfTEN Capitali grupp (EfTEN Capital koos tütarettevõtjatega) valitseb 46 ärihoonet, kus asub rohkem kui 900 üürnikku. Valitsetavate hoonete turuväärtus seisuga 1.04.2017 on 500 miljonit eurot. EfTEN Capital AS on registreeritud Finantsinspektsioonis ning tegutseb Finantsinspektsiooni järelevalve all.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

KV.EE: Harjumaa korterite pakkumishind kerkis aastaga 5%

31.05.2017 Tõnu Toompark

Portaali KV.EE andmetel oli aprillikuine korterite pakkumishind Harjumaal 1896 €/m². Aastataguse ajaga võrreldes on korterite pakkumishind kasvanud 5%.

Korterite hinnatõusu taga on loomulikult eelkõige Tallinn, kus kerkib üksteise järel uhkeid uusarendusi. Uued korterid on keskmisest kallima hinnaga ja kergitavad kogu pakkumiste portfelli keskmist hinda. Tallinna korterite keskmine pakkumishind oli portaalis KV.EE aprillis 2010 €/m² ehk eelmisest aastast 6% rohkem.

Tallinna kõrval kerkib uusi elamispindu ka Tallinna lähivaldades. Nii on uusi korterite ja ridaelamute projekte näiteks Viimsis, Harku, Rae, Kiili, Raasiku valdades, Saue ja Keila linnades. See on positiivne märk, mis annab inimestele võimaluse elamistingimusi parandada ka pealinnast väljaspool asuvates piirkondades.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Korterite müügipakkumiste keskmine hind ja selle muutus, €/m²
	04/2016	04/2017	Muutus, %
Anija vald	612	543	-11%
Harku vald	1 580	1 656	5%
Jõelähtme vald	1 115	1 415	27%
Keila	1 127	1 283	14%
Keila vald	560	512	-9%
Kiili vald		1 386	NA
Kuusalu vald	703	427	-39%
Loksa	362	385	6%
Maardu	983	1 048	7%
Paldiski	473	471	0%
Raasiku vald	1 082		NA
Rae vald	1 521	1 651	9%
Saku vald	1 325	1 184	-11%
Saue	1 274	1 665	31%
Saue vald	1 552	1 585	2%
Tallinn	1 899	2 010	6%
Vasalemma vald	172		NA
Viimsi vald	1 584	1 588	0%

Eesti	1 431	1 484	4%
Harjumaa	1 799	1 896	5%
Narva	578	553	-4%
Pärnu	1 377	1 501	9%
Tallinn	1 899	2 010	6%
Tartu	1 378	1 480	7%

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Põhjaliku ülevaate kinnisvaramaakleri tööst annab käsiraamat “Kinnisvaramaakleri ABC”

31.05.2017 Tõnu Toompark

Käsiraamat „Kinnisvaramaakleri ABC. Praktilised soovitused ja nõuanded kinnisvaramaaklerile“ annab põhjaliku ülevaate kinnisvaramaakleri tööst maakleriametis alustamisest, kuni maakleri ja maakleribüroo suheteni ning tehingute tegemiseni.

„Ma puutun kinnisvaramaaklerite, nende murede ja rõõmudega kokku igapäevaselt,“ ütleb käsiraamatu autor Evi Hindpere. „Pikk kogemus maakleribüroo juristi ja koolitajana annab hea baasi kirjutada just sellest, kus maaklerite king kõige rohkem pigistab. Siiani ei olnud ühte head kohta, kus selle kinnisvaramaakleri ameti kohta terviklikku infot otsida. Nüüdseks on vajalik teadmine kaante vahele jõudnud,“ lisas Hindpere.

Käsiraamat keskendub praktilistele soovitustele ja nõuannetele, mis pakuvad mõtlemisainet kõikidele, kel on huvi maakleriameti vastu. Vaid täielik teadmine töö terviklikust protsessist annab võimaluse osutada kvaliteetset teenust.

Samuti pakub käsiraamat mõtlemisainet juba tegutsevatele maakleritele, kuidas senine töö efektiivsemaks muuta.

Käsiraamatu „Kinnisvaramaakleri ABC“ autor Evi hindpere on ka käsiraamatute „Kinnisvaraõiguse ABC“, “Pärimine” ja “Perekonnaõigus ja varasuhted” autor ning „Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“ kaasautor.

Soodsaim võimalus kinnisvarakäsiraamatute soetamiseks on Kinnisvarakooli raamatupood https://www.kinnisvarakool.ee/raamatud/. Samuti on käsiraamat võimalik leida suuremate raamatupoodide müügilettidelt ja internetipoodidest.

Lisad

Käsiraamatu „Kinnisvaramaakleri ABC“ sisukord: https://www.kinnisvarakool.ee/kinnisvaramaakleri-abc-sisukord.pdf
Käsiraamatu soetamise võimalus: https://www.kinnisvarakool.ee/raamatud/

Swedbank: GDP growth in Estonia – the fastest in five years

31.05.2017 Tõnu Toompark

Accelerated export growth and robust recovery of investments contributed to the GDP growth
On the output side, manufacturing, construction and domestic trade contributed the most
We expect that GDP growth remains robust in 2017, but decelerates compared to the 1st quarter
We expect that the gap between the growth of labour costs and productivity will narrow

In the first quarter, the GDP growth accelerated to 4.4% in real terms and 7.6% in nominal terms. Seasonally and working days adjusted, the real growth was 4.0 yoy and 0.8% qoq.

Acceleration of export growth (12%) and robust recovery of investments (17%) contributed the most to the GDP growth. At the same time, households’ consumption growth slowed to only 0.6%.

Export growth was supported by the improvement of import demand of Estonia’s trade partners, but considerable contribution to the growth came from the compensating record in exports due to the import of Tallink ship that was not recorded in Estonia.

Non-financial corporations’ and government investments contributed to the total investments growth. Government increased its investments primarily in building and structures, while corporations increased its investment to transport vehicles and machinery and equipment, the most. However, corporations’ investment growth was not broad-based, as around half of it came from wood industry.

We expect that private consumption growth decelerates in this year. However, such a rapid slowdown of the growth was unexpected. Households’ confidence, including the perception of their financial situation and intention to make major purchases during the next 12 months, has improved in Estonia. Therefore, the private consumption growth rate can possibly be somewhat underestimated.

On the output side, manufacturing, construction and domestic trade contributed the most to the GDP growth. Value added in manufacturing has grown together with the robust growth of exports, strong demand for housing and government sector investments in structures has supported construction sector and growth of domestic trade comes primarily from wholesale trade.

Although real growth of productivity per employed increased only by 2% (productivity per hour decreased), the growth has gradually recovered since the second half of 2016. We expect that the gap between the growth of labour costs and productivity will narrow in this and next year, which has positive effect on their price competitiveness. At the same time, the procyclical fiscal policy with the major increase in government investments can accelerate wage growth and worsen the situation.

We expect that GDP growth will remain robust during the rest of 2017, but will decelerate compared to the first quarter. In April we forecasted that GDP will grow 2.2% in 2017, but we will likely revise it up in our next Swedbank Economic Outlook.

Mustamäele kerkib parkimismaja

30.05.2017 Tallinn.ee

Tallinna Linnavaraamet kuulutas välja läbirääkimistega pakkumise Mustamäele parkimismaja ja avaliku parkla ehitamiseks.

„Eesmärgiks on rajada linna omandis olevale kinnisasjale parkimismaja ja avalik parkla,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Sel eesmärgil seatakse A. H. Tammsaare tee 92 kinnisasjale hoonestusõigus. Elamukvartalitesse täiendavate parkimiskohtade rajamine leevendab parkimiskitsikust. Seni oleme teinud seda korteriühistute kasuks linna maale kasutusõiguse seadmisega.“

Võrgu sõnul on projekti õnnestumise korral plaanis elamukvartalitesse parkimismajade rajamist jätkata.

Praeguseks on seatud isiklik kasutusõigus ligi 70 korteriühistu kasuks ning sel moel on loodud linna maale korteriühistu liikmete sõidukite jaoks juurde üle 1700 parkimiskoha. „Kokku oleme korteriühistute kasutusse andnud ligi 8,1 ha ehk kümne A. le Coq Arena jalgpallistaadioni jagu linnamaad,“ lisas Võrk.

Ärimaa sihtotstarbega A. H. Tammsaare tee 92 kinnisasja pindala on 8563 m2. Pakkumise kohaselt peab hoonestaja ehitama alale parkimismaja, mille suletud netopinnast kuni 40% võib sisaldada muid äriruume, ning avaliku parkla. Lisaks kohustub hoonestaja ehitama ehitiste teenindamiseks vajalikud rajatised.

Hoonestaja kohustub lõpetama ehitustööd ja vormistama parkimismaja ja avaliku parkla ning neid teenindavate ehitiste kasutusload hiljemalt 31. märtsiks 2020.

Pakkumuste esitamise tähtaeg on 20. juuni 2017 kell 10.00. Pakkumused tuleb esitada enampakkumise korraldajale, Tallinna Linnavaraametile (Tallinn, Vabaduse väljak 10, IV korrus).

Nõuetele vastava pakkumuse teinud pakkujad kutsutakse läbirääkimistele. Läbirääkimiste sisu avalikkusele ega teistele pakkujatele ei avaldata. Pärast läbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult oma lõpliku pakkumuse koos lõpliku eskiisiga. Pakkumise võitjaks on pakkuja, kes on saanud hindamisel kõrgeima punktisumma.

Läbirääkimistega pakkumise tulemused kinnitatakse Tallinna Linnavalitsuse korraldusega.

Hoonestusõigus seatakse 50 aastaks alates hoonestusõiguse kandmisest kinnistusraamatusse.