Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Nõuanded koduostjale: millal müüa olemasolev elamispind?

16.06.2017 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Uue kodu ostmisel tuleb sageli mõelda olemasoleva kodu realiseerimisele. Siin seisab koduostja küsimuse ees, kas müüa vana kodu enne uue ostmist või talitada vastupidiselt.

Uue kodu ostuks on raha olemas

Kui koduostjal on uue elamispinna ostmiseks raha olemas, on protsess lihtsam. Et vältida oma elamispinnalt väljakolimise riski, enne kui uus eluase olemas, tasub alustada esmalt uue leidmisest.

Kui uue elamispinna ost hakkab klaaruma ehk hakkab juba ajaliselt selguma, millal on võimalik uude kodusse sisse kolida, saab vaikselt hakata toimetama vana olemasoleva elamispinna müügiga.

Koduostja peab arvestama, et uude kodusse sissekolimise aega võib pikendada näiteks olukord, kus müüja vabastab ostetud vara alles kuu-kaks pärast ostu-müügilepingu sõlmimist. Oma aja võib veel kulutada näiteks remondi tegemine või sisustamine.

Enne vana müük ja siis uue ostmine

Kui koduostja rahakott on õhem, tuleb uue kodu soetamise finantseerimiseks alustada tõenäoliselt teisest otsast ehk vana elamispinna müümisest.

Kui koduotsija leiab enda olemasolevale eluasemele ostja, tuleb saadud müügihinnast esmalt kustutada selle olemasolul eluasemelaenu jääk. Loodetavasti on müügihind eluasemelaenu jäägist kõrgem ja nii jääb koduostjale mingi osa, millest piisab uue elamispinna ostmise omafinantseeringu jaoks.

Olemasolevat kodu müües võib olla mõistlik proovida sõlmida müügileping selliselt, et uue kodu otsija saab oma vanal elamispinnal veel võimalikult kaua sees elada. See võimaldab ehk vältida mitmekordset kolimist ja lühendada vahepealset üüriperioodi pikkust. Üks võimalus ajutisele üüripinnale kolimist vältida võib olla pöörduda ajutiselt tagasi vanematekodusse.

Turukonjunktuur

Olemasoleva kodu müümist ja alles selle järel uue ostmist võiks kaaluda olukorras, kus kinnisvarahinnad püsivad paigal või langevad. Hinnalanguse korral saab sellisel juhul koduotsija teoreetiliselt müüa endale kuuluva kinnisvara kõrgema hinnaga ja hinnalanguse järel osta turult madalama hinnaga uue kodu asemele. Praktikas ei pruugi selline hinnapõhjade või -tippude tabamine väga hästi õnnestuda.

Kui aga kinnisvara hinnad langemise asemel hoopis kerkivad, võib juhtuda nii, et inimene müüb suure vaevaga olemasoleva eluaseme ja alles siis selgub tõsiasi, et muud kinnisvarahinnad on eest ära sõitnud ning koduostja ei suuda endale uut samaväärsetki kodu asemele osta. Siingi aitab ainult see, kui koduostja on end enne tehingutesse tormamist piisavalt harinud ja selgeks teinud, milline on kinnisvaraturu konjunktuur.

Maksuaspekt on oluline

Uue kodu ostmisel ja vana müümisel tuleb arvesse võtta maksuaspekt. Tulumaksu vabastus kehtib alalise elukoha müümisele. Seega kui inimene müüb vana elukoha selle järel, kui ta on juba uude kodusse sisse kolinud, siis võib teda ähvardada vana korteri müügist saadud kasumi tulumaksustamine.

Loe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Endover Kinnisvara esimene 6,5 miljoni eurone võlakirjaemissioon Balti kapitaliturgudel oli edukas

16.06.2017 Maarja-Linda Taur

Endover Kinnisvara emiteeris 6,5 miljoni euro väärtuses võlakirju, millest investorid on tänaseks omandanud ligi 6 miljonit ning ülejäänud summa täismärkimiseks on olemas nõudlus järelturult.

Võlakirjade emitendiks on Vega Residents OÜ, mis on Lasnamäele rajatava ligi 300 korteriga 12-korruselise hoone arendamiseks loodud projektiettevõte. Võlakirjaemissiooni finantsnõustaja oli Redgate Advisory Services OÜ ning juriidiline nõustaja Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ. Võlakirjade tagatisagendiks on Advokaadibüroo Hedman Partners & CO.

„Võlakirjaemissiooni eesmärgiks oli siseneda kapitaliturgudele ja pakkuda investoritele võimalust osaleda ainulaadse elamukinnisvara arenduses – kaasates neid Eesti suurimasse korterelamu arendusprotsessi,“ sõnas Endover Kinnisvara juhatuse liige Robert Laud. „Tegu oli Vega projekti võlakirjade suunatud pakkumisega Baltikumi investoritele – pool võlakirjade mahust märgiti täis Eesti investorite poolt, ülejäänud Läti ja Leedu investorite poolt. Sealhulgas oli nii institutsionaalseid kui erainvestoreid.“

„Emissiooni tulemused üllatasid positiivselt. Kolme Balti riigi peale osales kokku üle 50 investori, mis näitab kapitaliturgude tunnustust Endoveri kui usaldusväärse partneri suhtes. Kinnisvaraarendaja seisukohalt on see julge ja uuenduslik samm, sest Eesti äritegevus ei hiilga oma finantssügavusega – siin otsitakse kapitali peamiselt pankadest. Endoveri Vega projekt on unikaalne, sest finantseeriti 100% läbi kapitaliturgude,“ sõnas Redgate Capitali juhatuse liige Aare Tammemäe.

„Investorite huvi Endoveri võlakirjade suhtes näitab, et sarnaselt Skandinaavia riikidega kasvab ka Balti riikides investorite huvi ja usaldus võlakirjade vastu. Emissiooni edukus on suur tunnustus Endoveri senisele tööle, ühtlasi aga paneb see Endoverile teatud kohustused ja vastutuse, kuna Vega projekt on kindlasti „maamärgiks“, mille järgi nii investorid kui turg hakkavad hindama teisi sarnaseid projekte,“ märkis Ellex Raidla partner Raino Paron.

Robert Laua sõnul ületas emissiooni maht ootusi ja selle tulemusega ollakse rahul. „Inimesed on arenduse väga hästi vastu võtnud, tänaseks on Vega projekti korteritest müüdud ligikaudu 30% ning tööd objektil käivad täie hooga. Mustakivi 25 asuva maja arendus läheb maksma 18 miljonit eurot ning see toimub kahes järgus. Esimene osa valmib käesoleva aasta viimases kvartalis ning teine osa järgmise aasta esimeses kvartalis,“ lisas Laud.

Mereakadeemia endise hoone arendusega tekib Tallinnasse juurde ligi 15 000 m² uut elupinda koos tänapäevaste lisaväärtuste ja elukeskkonnaga, mille kortereid müüakse sarnases hinnaklassis järelturukorteritega.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Koolitus “Kinnisvara korrashoiu süsteem” toimub Kinnisvarakoolis 19/09/2017

16.06.2017 Margot Toompark

19/09/2017 toimub Tallinnas koolitus “Kinnisvara korrashoiu süsteem“. Koolituse eesmärk on pakkuda täiendavaid teadmisi, oskusi ja nõuandeid kinnisvara korrashoiuga kokkupuutuvatele isikutele.

Koolitusele on oodatud:

kinnisvara korrashoiuga kokkupuutuvad spetsialistid;
erasektori kinnisvara omanikud;
haldusteenuse pakkujad;
avaliku sektori töötajad, kes tegelevad kinnisvara korrashoiuga;
kõik haldusettevõtete töötajad;
ärikinnisvara omanikud ja haldajad;
riigi osalusega äriettevõtete spetsialistid ja juhid.

Koolitus annab:

ülevaate kinnisvara korrashoiu süsteemist;
ülevaate ehitusseadustikust kui kinnisvara korrashoiu õiguslikust alusest;
tutvustatakse kinnisvara korrashoiu ehitusseadustikust tulenevaid kutsepädevuse nõudeid;
tuuakse välja korrashoiu osapooli ja vastutuse jaotust nende vahel;
antakse soovitused korrashoiu lepingu sõlmimiseks.

Koolitus “Kinnisvara korrashoiu süsteem” toimub 19/09/2017 kell 10.00-17.15 Tallinna kesklinnas. Lektorid on Keskkonnaministeeriumi haldusosakonna peaspetsialist Martin Kõiv ja Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ juhatuse esimees Andry Krass.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Swedbank: Winds of change in the retail market

16.06.2017 Tõnu Toompark

Profitability remains a concern
Developments across subsectors vary
Challenges ahead

Sales are on the rise, but profitability remains a concern

Retail trade enterprises expect their sales to rise (by 6.1% in 2017, according to a recent Swedbank survey), and they plan to employ more people in the near future, just as in previous years. Profitability is still a concern, however. The profit-to turnover-ratio has been declining in recent years. Surging labour costs are hampering profitability, as in other sectors in Estonia. According to a Swedbank survey, 32% of retailers had at least one shop operating with a loss (every 7th store was nonprofitable). First-quarter financial data of retailers show a somewhat better picture than one year ago. Unlike the past three years, sales grew faster than expenditure, and, therefore, profitability improved.

Developments across subsectors vary

While the sales of primary necessities, including food and motor fuel, still constitute the largest part in the consumer basket, people are spending more and more on entertainment, hobbies, etc. In 2016, the profit’s share in turnover was the smallest among pharmacies, clothing and footwear stores, supermarkets, and gasoline sellers. Profitability is higher among online retailers (where costs are probably lower), and other specialised stores (where competition could be less fierce than in the supermarket segment, e.g.).

Challenges ahead

The situation in the retail market will only become more challenging. First, the purchasing power of wage earners will grow much less this year than in the past. This, in turn, will limit households’ consumption. Second, competition will grow. In addition to the increasing popularity of e-commerce, new retailers could enter the market. Also, a continuous expansion of retail space could mean lower sales in some locations from which stores might find it hard to leave, due to binding rental agreements.

Winds of change in the retail market

Teisipäeval tutvustatakse Nõmme linnaosa üldplaneeringut

15.06.2017 Tallinn.ee

Kuni 31. juulini toimub Nõmme linnaosa üldplaneeringu avalik väljapanek. Järgmisel teisipäeval, 20. juunil kell 18 tutvustatakse Nõmme üldplaneeringut Nõmme kultuurikeskuses (Turu plats 2). Ülevaate annavad Jaak-Adam Loover ja Olari Kärmas Tallinna Linnaplaneerimise Ametist.

Nõmme linnaosa vanema Tiia-Liis Jürgensoni sõnul on üldplaneeringut koostatud juba päris pikalt ning selle valmimist on kaua oodatud. „Oleme kohtunud juba ka linnakodanike, seltside ja halduskogu esindajatega ning esitanud märkusi ja ettepanekuid üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal, et linnaplaneerimise amet saaks täpsustusi teha juba enne avalikke arutelusid. Näiteks üldplaneeringu materjalides olevad erinevad kaardid ei ühtinud kohati omavahel, palusime need üle kontrollida ja parandada,“ rääkis Jürgenson.

„Linnaosa üldplaneering on aluseks linnaosa territooriumi edasisele kasutamisele ja elukeskkonna kujundamisele. Üldplaneering määrab suure osa Nõmme asumitest miljööväärtuslikuks hoonestusalaks, kus on miljöö säilitamiseks ja tugevdamiseks välja töötatud lisatingimused,“ lisas ta

Planeeringuga täiendatakse ja täpsustatakse Tallinna üldplaneeringut, määratakse kindlaks linnaosa ruumilise arengu põhisuunad, teede ja taristu asukohad ning üldised maakasutus- ja ehitustingimused. Üldplaneeringus täpsustatakse elamualade, ettevõtlus- ja tootmisalade, avalikult kasutatavate ja sotsiaalobjektide alade, rohealade jms paiknemist, arvestades seadustes kehtestatud piiranguid. Üldplaneeringu tingimused on aluseks detailplaneeringute koostamisel ja projekteerimisel.

Üldplaneeringu avalik väljapanek toimub 29. maist kuni 31. juulini 2017 Tallinna linnaplaneerimise ametis (Vabaduse väljak 7, I korruse infosaalis) ja Nõmme linnaosa valitsuses (Vabaduse pst 77) igal tööpäeval kogu tööaja jooksul.

Üldplaneeringuga määratavad põhimõtted ja tingimused on esitatud planeeringu tekstilises osas ja kaartidel.

Üldplaneering on kogu avaliku väljapaneku vältel tutvumiseks väljas ka Tallinna linna koduleheküljel aadressil www.tallinn.ee/est/ehitus/Nomme-linnaosa-uldplaneering. Ettepanekuid või vastuväiteid üldplaneeringule saab esitada kirjalikult kohapeal, postiga või e-postiga.

Tallinna ehitusmääruse § 8 lg 8, 9 ja 10 kohaselt korraldab linnaplaneerimise amet ja linnaosa valitsus üldplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste arutelu 45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. Amet avaldab informatsiooni avaliku väljapaneku ja arutelu tulemuste kohta vastavas lehes 30 päeva jooksul, kui üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitati üldplaneeringu kohta kirjalikke arvamusi. Kui avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehtud muudatused muudavad üldplaneeringu põhilahendusi või toovad kaasa vajaduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande oluliseks muutmiseks, kordab amet koostöös Tallinna Keskkonnaametiga üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamist valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi muudatus puudutab. Samuti korraldab amet koostöös Tallinna Keskkonnaameti ja vastava linnaosa valitsusega uue avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Muudatused Nordecon AS juhatuses

15.06.2017 Tõnu Toompark

14.06.2017 toimunud Nordecon ASi nõukogu koosolekul nimetati alates 01.08.2017 ettevõtte juhatuse liikmeteks uue liikmena Ando Voogma, kes hakkab vastutama kontserni müügi ja ettevalmistuse eest, ja uueks ametiajaks Erkki Suurorg, kelle vastutusvaldkonnaks juhatuses on jätkuvalt ehitustegevus Eestis. Samuti kinnitati, et praeguse juhatuse esimehe Jaano Vinki ning müügi ja ettevalmistuse eest vastutava juhatuse liikme Avo Amburi volitused lõpevad omal soovil 31.07.2017.

Ando Voogma asus Nordecon ASi tööle 1996 aastal, olles aastatel 2002 kuni 2005 kontserni juhatuse liige ning IT ja arendusdirektor. Alates 2005 aastast on Ando olnud Nordecon AS emaettevõtte Nordic Contractors AS kontserni kuuluva kinnisvaraarendusettevõtte AS Arealis juhatuse liige. Ando Voogma on lõpetanud 1993. aastal Tallinna Tehnikaülikooli tööstus-tsiviilehituse eriala. Ando Voogmale Nordecon ASi aktsiaid ei kuulu.

Erkki Suurorg töötab Nordeconi kontsernis 1999. aastast. Ta on täitnud projektijuhi ja divisjonijuhi ülesandeid ning 2005. aastast juhatuse liikme kohuseid. Erkki on lõpetanud 1997. aastal Tallinna Tehnikaülikooli tsiviilehituse eriala. 2016. aastal valiti Erkki Suurorg Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juhatusse. Ta on Eesti Ehitusinseneride Liidu liige ja omab volitatud ehitusinseneri V kutset. Erkki Suurorgile Nordecon ASi aktsiaid ei kuulu.

Alates 01.08.2017 jätkab Nordecon AS juhatus seega neljaliikmelisena koosseisus Erkki Suurorg, Priit Luman, Ando Voogma ja Maret Tambek.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas, Soomes ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2016. aasta konsolideeritud müügitulu oli 183 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 720 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Uus Maa: Nõudlus remontivajavate korterite järele kasvab

15.06.2017 Egon Juhanson

Flippijad, ehk inimesed, kes soetavad remontivajava korteri eesmärgiga see korda teha ning siis müüa, pole kuhugi kadunud. Sobilikke kortereid on jäänud vähemaks, mis on tekitanud ostuhuviliste seas paraja konkurentsi.

Flippimine on üks osa kinnisvaraärist ning on end hästi ära tasunud olukorras, kus elanike sissevool Tallinnasse jätkub, sest neid, kel võimalus osta lihtne, äsjaremonditud optimaalse suurusega järelturu korter, leidub ikka. Samamoodi on endiselt veel saadaval kortereid, kus viimane remont tehti ehk 1990ndatel või suisa nõukogude ajal.

Aastaid aktiivsena püsinud kinnisvaraturu tingimustes on niisuguste korterite hulk mõistagi vähenenud, mis on tekitanud huviliste seas paraja konkurentsi, sest uusi huvilisi investorite näol on endiselt peale tulemas. Lisaks on remontivajavate korterite vastu huvi kasvanud ka nii öelda tavatarbijate seas, kuna valmis või uute korterite kõrgete lõpphindade valguses on ise remondi tegemine taas aktuaalsemaks muutunud. Ka laenutingimused toetavad perede sellist valikut.

Aktiivsus ja nõudlus paistavad silma ka pakkumiste hulgas ning siin on manitsust nii müüjatele kui ostjatele. Potentsiaalne ostja on tihti investor, kes on nõus korteri ostma turuhinnaga, mis tähendab, et ülehinnatud pakkumist ta ei vaata. Teisalt tasub ka flippijal olla kahe jalaga maa peal ning täpselt hinnata kinnisvaraturgu ja tulevase, juba valmis korteri ostja võimalusi. Ebaõnnestunud äri tulemusel ülehinnatud korterile soovijaid pole.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Swedbank: Housing Affordability Index for Baltics

15.06.2017 Tõnu Toompark

The housing affordability index (HAI) increased to 171.2 in Riga and record high of 134.7 in Vilnius, but decreased to 146.4 in Tallinn.

In Tallinn, affordability decreased by 7.3 points in the first quarter of this year compared with the same period in 2016, as price growth was more than double that of wage growth.
In Riga, the HAI increased by 5 points as a price pickup was compensated for by a continued decrease in interest rates.
In Vilnius, the HAI rose by 2.4 points because wage growth in capital surpassed 10% and apartment price growth moderated somewhat.
The time needed to save for a down payment increased by 1 month and 3 weeks in Tallinn and by 1 month and a week in Riga, to 30.2 and 24.7 months, respectively; it decreased by 3 weeks, to 35.1 months, in Vilnius.

The housing affordability index (HAI) is calculated for a family whose income is equal to 1.5 of average net wages with an average-sized apartment of 55 square meters. The HAI is 100 when households use 30% of their net wages for mortgage costs. When the HAI is at least 100, households can afford their housing, according to the established norm. The higher the number, the greater the affordability.

Housing Affordability Index for Baltics – June 2017

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Swedbank: Miks ei saa kõik inimesed pangast laenu?

14.06.2017 Tõnu Toompark

Inimese elus tuleb ette olukordi, kui tuleb aktiivselt tegeleda elutingimuste ümberkorraldamisega või tekib soov parandada elujärge. Pere suurenemisel vajatakse suuremat kodu, paranduskulud autole on muutunud juba sagedaseks või kodu remont näib edasilükkamatu. Kui sääste napib või vajaliku summa kogumisega läheb liiga kaua aega, siis tundub loogiline pangast laenu küsida. See näib juba nii loomulik, et keegi ei oska arvestada sellega, et pank ei pruugi laenu anda. Tavajuhul toob negatiivne vastus kaasa viha ja pettumuse ning küsimuse, et kuidas on võimalik, et pank ei anna laenu.

Kust tuleb eitav vastus ja kas ei ütlemine võib olla hea?

Kui pangalt tuleb laenutaotlusele eitav vastus, siis on väga raske näha seda positiivsena. Tavaliselt toob see kaasa pahameele, kuid väga harva suudetakse mõista, et tegelikult on pank teinud otsuse just kliendi heaolu silmas pidades. Iga laenuprojekt on panga jaoks ainulaadne. Kui pangale esitatakse laenusoov, teeb pank läbimõeldud ja kaalutletud otsuse, kas ja mis tingimustel väljastada kliendile laen. Laenuspetsialistid võtavad arvesse kõiki laenusooviga seotud aspekte, näiteks kliendi regulaarne ja jätkusuutlik sissetulek, olemasolevad finantskohustused ja nende varasem täitmine, säästmise võimekus, tagatisvara sobivus jms. Pangale on oluline olla veendunud, et klient on suuteline laenu tagastama laenuperioodi lõpuni ja ka siis, kui tema majanduslikus olukorras toimuvad ootamatud muudatused (nt sissetulekute vähenemine, igapäevakulutuste suurenemine).

Eitava vastuse saamise põhjused võivad olla erinevad ja laenuspetsialist selgitab alati, miks öeldakse ei. Üks levinumaid põhjuseid on see, et kliendil on kehtiv võlgnevus või tuvastatakse, et tal on korduvalt olnud probleeme oma finantskohustustega. Seetõttu on mõistlik võtta laen võimalikult lühikesele perioodile, kuid samas jälgida, et laen ei muudaks Sinu eelarvet pingeliseks. Täiendava kohustuse võtmine võib sel juhul tekitada olukorra, kus võetud laenukohustused muutuvad üle jõu käivaks. Oluline on negatiivse laenutaotluse vastuse puhul mitte kohe alla anda, vaid oma olukord koos laenuspetsialistiga üle vaadata ja edasine tegevusplaan paika panna, et jõuda positiivse lahenduseni.

Kuidas ennetada eitavat vastust?

Enne, kui hakkad pankadelt laenupakkumisi küsima, peaksid enda jaoks läbi mõtlema järgnevad 5 punkti:

Kas minu sissetulek on laenu saamiseks piisav? Laenu saamise esmaseks eelduseks on stabiilne sissetulek. Sellest peab jaguma laenu tagasimaksmiseks ja muude püsikulude katmiseks.
Millised kohustused mul juba on? Vaata üle, millised kohustused Sul juba on (nt liisingu- ja laenulepingud, järelmaksud, käendused). Kui lähtuda Eesti keskmisest palgast, võiks finantskohustused võtta kuni kolmandiku sissetulekust, et jääks raha püsikuludeks ja säästmiseks, aga ka reisimiseks ning meelelahutuseks.
Kas laenuga ostetav vara vastab minu vajadustele? Uue kodu või auto ostmisel on oluline endale teadvustada, et Sa ei ostaks midagi ainult hetke emotsiooni ajel. Alati mõtle enne otsust läbi, kas ostetav vastab Sinu igapäevastele vajadustele ja võimalustele. Näiteks, kui ostad auto, siis mõtle ka sellele, kas üldse suudad bensiinipaaki pidevalt täis hoida.
Kas mul on võimalik ka ise rahaliselt panustada? Mitmete laenude puhul (nt autoliisingu või kodulaenu) on vajalik ka Sinu enda rahaline panus. Mõlemal juhul peaks omafinantseeringuks arvestama vähemalt 10–15% ja sellise summa kogumine võtab aega. Samuti peaks arvestama laenuga kaasnevate muude täiendavate kulutustega (nt lepingu- ja notaritasud, tagatisvara hindamisega seonduvad kulud, kindlustus jne).
Kas mul on plaan raskemate aegade üleelamiseks? Enne laenulepingu allakirjastamist peaks läbi mõtlema, kuidas tasuda laenumakset siis, kui haiguse või töö kaotamise tõttu sissetulek väheneb või kaob. Seetõttu tuleks võimalusel iga kuu palgast veidi kõrvale panna, et keerulisematel aegadel ei muutuks laenumaksed koormavaks.

Laena targalt

Laenu võttes on hea teada, et mida kiiremini laenu tagasi maksad, seda vähem tasud pangale intressi. Seetõttu on mõistlik võtta laen võimalikult lühikesele perioodile. Samuti on oluline suhtuda laenatavasse summasse kaine mõistusega ja võtta laen, mille puhul on kindel, et suudad selle ka tagasi maksta. Kui peaksid siiski raskustesse sattuma, siis on oluline, et annaksid pangale sellest võimalikult kiiresti teada. Nii on võimalik leida parim lahendus ja heal juhul üldse vältida rahaliselt keerulist olukorda. Pea alati meeles, et iga laen on kohustus ja mõistlik on selle võtmine põhjalikult koos laenuspetsialistiga läbi kaaluda.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Eesti Pank: Prognoos: Majanduskasvule annab hoogu vajadus investeerida tootlikkuse suurendamisse

14.06.2017 Eesti Pank

Majanduskasv on järsult kiirenenud, kuna välisnõudlus on kasvanud ja sektorite individuaalsed probleemid on leevenenud
Majandustsükli näitajate põhjal kasvab majandus praegu kiiremini, kui on Eesti majandusele tavaoludes pikema aja jooksul jõukohane
Kuna majanduskasv on kiire ja laiapõhjaline ning tööpuudus väike, suurendaksid eelarve puudujäägi arvel tehtavad avaliku sektori kulutused majanduse heitlikkust ja kahjustaksid pikaajalist kasvuvõimet
Investeeringute kasv annab lootust, et varem hõive suurenemisele tuginenud majanduskasv asendub tootlikkusel põhinevaga, mis tasakaalustab ka pingeid tööturul.

Eesti majanduskasv tõusis selle aasta esimeses kvartalis 4,4%ni, mis on kiireim kasv alates 2012. aastast. Majanduskasv on järsult kiirenenud tänu suuremale välisnõudlusele, aga ka sektorite individuaalsete probleemide leevenemisele. Eelmiste aastate kasvu piirasid Vene sanktsioonid ja sealse nõudluse langus, mis puudutas teravamalt transpordisektorit, põllumajandust ja toiduainetööstust. Nafta madal hind valmistas raskusi põlevkivitööstusele ja heitlik on olnud ka energiatoodang. Enamikul nimetatud tegevusaladest on toodang taas suurenenud ja majanduskasvu kiirendanud. Lisaks eksportivale sektorile läheb ka siseturule suunatud tegevusaladel kiirelt kasvava nõudluse tõttu hästi. Tugevad näitajad kaubanduses ning aastaga ligi viiendiku võrra suurenenud ja kümnenditaguse kõrgseisu lähedale jõudnud ehitusmahud viitavad väga tugevale kasvutsüklile.

Suurenenud nõudlus on kergitanud majanduse üle jätkusuutliku taseme. Viimasel neljal aastal oli majanduskasv aeglane, kuid investeeringute vähesuse tõttu oli aeglane ka potentsiaalne kasv ja majandus püsis jõukohase taseme lähedal. Eelmise aasta lõpu ja selle aasta esimese kvartali majanduskasvu tulemusena on majandustsüklit iseloomustav SKP lõhe muutunud positiivseks, st tegelik majanduskasv on ületanud Eesti pikaajalist kasvusuutlikkust. Ka muud tsüklinäitajad viitavad tugevale majanduskonjunktuurile, varasemat keskmist taset ületavad nii tootmisvõimsuse rakendatus kui ka ettevõtete ja kodumajapidamiste kindlustunne ning tootmis- ja eksporditellimuste maht ennustab tõusufaasi jätkumist ka lähiajaks.

Kõige silmatorkavam on konjunktuurne kõrgseis tööturul. Tööpuudus on juba aastaid olnud nii madalal, et on tekkinud surve ülemääraseks palgatõusuks ja tööjõukulud on kasvanud kiiremini kui tööjõu tootlikkus. Ettevõtete hinnangul piirab tööjõupuudus tootmist praegu tugevamalt kui viimase kümne aasta jooksul ning tekkinud olukorra leevenemist pole lähiajal ette näha. Ettevaates saab Eesti majanduskasv põhineda üksnes tootlikkuse kasvul, sest tööjõu hulk on piiratud ja väga aeglaselt muutuv ressurss. Tööhõive kasvu najal saab majandus areneda vaid siis, kui majandustsükkel on olnud madalseisus ja inimesed liiguvad töötusest tagasi hõivesse.

Kuigi tööjõuhulga piirang kehtib majandusele tervikuna, sõltub tööjõu tagatus ettevõtte jaoks tema eelistest konkurentide ees, mille määravad tootlikkuse kasvu tehtud investeeringud ning sellest tulenev palgatase. Ettevõtete omavaheline konkureerimine on juba pannud töötajaid aktiivsemalt töökohti vahetama. Kui liigutakse väiksemat lisandväärtust loovaist ettevõtetest ja tegevusaladelt kõrgemat lisandväärtust loovaisse, avaldub tööjõupiirangu majanduskasvu stimuleeriv mõju. Kui töökohavahetusi põhjustab valdavalt aga ettevõtete lootus konkurente palgarallis ajutiselt võita, siis ei saa välistada tööturu ülekuumenemist ja tagasilööki majanduses.

Investeeringute kasv annab lootust, et suureneb tootlikkuse panus majanduskasvu ja majanduse kasvupotentsiaal. Hoolimata pangalaenude hõlpsast kättesaadavusest, madalatest intressidest ja investeeringuteks vajalike omavahendite olemasolust on ettevõtete investeeringud viimasel neljal aastal vähenenud. Osaliselt tingisid seda raskused üksikutes sektorites ja varasemate suuremahuliste projektide lõppemine, kuid kõrge tööpuuduse aastatel oli ettevõtetel võimalik investeerimise asemel tootmist laiendada lisatöötajate palkamisega, mis ebakindla välisnõudluse tingimustes oli paljudel juhtudel ka optimaalne valik. Selle aasta alguses suurenenud investeeringud võivad märkida pöördepunkti, mil töötajate juurdepalkamisel põhinev majanduskasv asendub tootlikkusel põhinevaga. Lisaks investeeringutele võimaldab tootlikkust tõsta ka töötatud tundide keskmine arv, mis pole pärast majanduskriisi veel täies mahus taastunud, ning efektiivselt töötamise aeg, aga ka tootmisprotsesside digitaliseerimine ja tootmisvahendite senisest veelgi intensiivsem rakendamine.

Euroala keskpankade ühtne rahapoliitika[1] ergutab lähiaastatel madalate intresside kaudu liikmesriikide majanduskasvu ja tõusuteel majandus ei vaja sellele lisaks eelarvepoliitilist tuge. Valitsuse kava näeb ette eelarvepositsiooni halvenemist ja lisaraha suunamist majandusse. Kuigi Eesti riigivõlg on väike ning stabiilsuse ja kasvu paktis sisalduvad üleeuroopalised reeglid lubaksid valitsemissektori kulusid rahastada ka struktuurse puudujäägi arvelt, kaasneksid sellega probleemid. Avaliku sektori suuremahulised investeeringud ehitistesse põhjustaksid niigi kiirelt kasvava ehitussektori ülekuumenemist ja takistaksid majanduse kohanemist, sh tööjõu ümberpaiknemist tootlikumatesse ettevõtetesse ja tegevusaladele. Praeguses majandustsükli faasis tuleks keskenduda pikaajalise kasvu soodustamisele, mitte tsükli võimendamisele. Riiklikke ehitusprojekte on otstarbekas kavandada ajaks, kui erasektori ehitusnõudlus on madalseisus.

Väikesel ja välismõjudele avatud majandusel on suurem vajadus tugeva eelarvepositsiooni, sh piisavate reservide järele. Nii Eesti kui ka Euroopa majandus on saavutanud viimaste aastate kiirema kasvu, kuid olukord võib kiirelt muutuda. Majanduskriisi puhkedes võib laenamine olla Eesti jaoks keeruline või väga kallis ja reservide puudumise korral on võimalused majanduse stabiliseerimiseks ahtad. Eesti Panga prognoosi kohaselt jääb eelarve järgmisel kahel aastal puudujääki, seejuures ulatub struktuurne puudujääk 1,1%ni. Struktuurne puudujääk on seega süvenemas ajal, mil kiire palga- ja tarbimiskasv on tinginud maksutulu ülelaekumise. Kui majandus taas jahtuma hakkab, tekib oht, et valitsus peab eelarvetasakaalu saavutamiseks kärpima kulude kasvu või tulusid lisameetmetega suurendama. See süvendaks veelgi ettevõtjate ja kodumajapidamiste ebakindlust, mille on kaasa toonud senised sagedased seadusemuudatused ja nende kavandamine.

Majandusprognoos põhinäitajate kaupa*
						Erinevus detsembriprognoosist
	2015	2016	2017	2018	2019	2016	2017	2018	2019
SKP jooksevhindades (mld eurodes)	20,25	20,92	22,37	23,74	25,10	0,14	0,64	0,76	0,85
SKP püsivhindades**	1,4	1,6	3,5	3,3	2,9	0,6	0,9	0,3	0,0
Eratarbimine***	4,8	5,1	2,1	4,7	2,9	1,7	-0,6	1,6	0,1
Valitsemissektori tarbimine	7,5	5,2	2,7	2,5	3,3	5,6	0,3	1,6	1,7
Kapitali kogumahutus põhivarasse	-1,7	-2,5	11,2	3,2	3,9	-2,7	7,1	0,0	-0,2
Eksport	-2,1	3,9	5,6	2,6	4,0	0,3	2,2	-1,3	0,0
Import	-3,1	4,3	6,6	3,3	4,2	-0,7	3,5	-0,4	0,2
SKP lõhe (% potentsiaalsest SKPst)	0,0	-0,5	0,6	1,2	1,3	0,4	1,0	1,0	0,6
Tarbijahinnaindeks	-0,5	0,1	3,2	2,4	2,1	-0,1	0,4	0,0	0,1
Alusinflatsioon	0,9	0,7	1,4	1,3	1,5	0,0	0,5	0,0	0,3
Teenused	2,0	1,2	2,8	2,2	2,7	0,1	0,9	-0,4	0,3
Tööstuskaubad	-0,2	0,1	0,1	0,4	0,4	-0,1	0,2	0,4	0,3
Energia	-7,0	-3,8	6,7	2,9	2,0	0,2	0,9	-0,5	0,3
Toiduained, sh alkohol ja tubakas	0,9	1,6	4,8	4,3	3,4	-0,6	-0,9	-0,8	-0,7
Ühtlustatud tarbijahinnaindeks	0,1	0,8	3,4	2,7	2,5	-0,1	0,5	0,0	0,2
SKP deflaator	1,0	1,7	3,3	2,8	2,7	0,1	1,3	0,1	0,1
Töötuse määr (% tööjõust)	6,2	6,8	6,8	8,7	9,4	0,0	-1,4	-1,1	-0,8
Hõive****	2,9	0,3	0,9	-0,6	0,2	-0,1	1,5	-0,2	0,0
Keskmine brutokuupalk	5,9	7,4	5,7	5,1	5,4	0,1	0,7	0,1	0,1
Tööjõu ühikukulu	7,2	4,3	2,6	1,7	2,6	-1,0	0,2	0,1	0,0
SKP töötaja kohta püsivhindades	-1,4	1,3	2,6	3,9	2,7	0,7	-0,6	0,5	0,0
Erasektori võlg aasta lõpus (konsolideerimata)	1,3	2,0	5,1	5,9	5,7	-0,1	-0,4	0,9	1,1
Erasektori võlg aasta lõpus (% SKPst, konsolideerimata)	129,0	127,4	126,2	125,8	125,9	-2,2	-4,4	-3,8	-2,7
Jooksevkonto saldo (% SKPst)	2,2	2,2	3,0	1,7	1,7	0,0	1,5	0,0	-0,1
Valitsemissektori eelarve tasakaal (% SKPst)*****	0,1	0,3	-0,5	-0,9	-0,9	0,0	-0,2	-0,5	-0,6
Valitsemissektori eelarve tsükliline komponent (% SKPst)	0,5	0,6	0,2	0,3	0,3	-0,1	-0,1	0,1	0,0
Ajutised meetmed (% SKPst)	-0,6	-0,3	-0,4	-0,1	-0,1	0,0	0,0	0,0	0,0
Valitsemissektori eelarve struktuurne tasakaal (% SKPst)	0,2	0,0	-0,3	-1,1	-1,1	0,1	0,0	-0,6	-0,6
* Näitajad on esitatud aastase muutusena protsentides, juhul kui pole märgitud teisiti. SKP ja selle komponendid on esitatud aheldatud väärtustena. * Sisaldab kodumajapidamisi teenindavaid kasumitaotluseta institutsioone. ** Hõlmab residendist tootmisüksusi. *** Valitsemissektori tulude ja kulude prognoos võtab arvesse nende meetmete mõju, mis olid prognoosi koostamise hetkeks piisava detailsusega teada.
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.

[1] Rahapoliitika eesmärk on hinnastabiilsus, mis on määratletud kui tarbijahindade aastakasv keskmisel perioodil alla 2%, kuid selle lähedal. Hinnakasvu ehk inflatsiooni suunamiseks mõjutavad keskpangad laenuraha hinda ja kättesaadavust.

“Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus” – vajalik käsiraamat korteriomanikele ja ühistutele

14.06.2017 Tõnu Toompark

2018. aasta alguses jõustub uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Uus seadus kaotab elamute haldamisega tegelevad ühisused ja loob seaduse jõuga ühistud kõikidesse kortermajadesse. Üleminek tänaselt regulatsioonilt saab üsna kindlasti olema enam kui vaevaline.

„Uue käsiraamatu „Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus“ eesmärk on pakkuda praktilist nõu, mis aitaks luua korteriühistud neis hoonetes, kus seda veel ei ole,“ selgitas käsiraamatu autor Evi Hindpere. „Lisaks võib olla olemasolevate korteriühistute puhul vaja muuta põhikirja või ühistu juhtimise praktikat, et see oleks kooskõlast uue seaduse normidega.“

Käsiraamat „Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus“ on suunatud nii korteriomanikest korteriühistu liikmetele kui ühistu juhtidele.

„Oleme käsiraamatus toonud välja igapäevased situatsioonid, mis tekitavad ühistu liikmete seas probleeme ja andnud neile läbi praktiliste näidete lahendused. Eraldi oleme esile tõstnud muudatused, mida toob endaga kaasa uue seaduse jõustumine 2018. aastal,“ tutvustas Evi Hindpere trükise sisu.

Korteriühistu juhtidele on abivahendina toodud välja nii ühistu juhtimise parim praktika ja selles asetleidvad muudatused. Käsiraamatu lisades on igapäevased näidisdokumendid – näiteks volikirja, protokollide, koosoleku kutsete jms näidised.

Käsiraamatu autor jurist Evi Hindpere on mitme kinnisvaravaldkonna käsiraamatu autor. Lisaks on Evi Hindpere Kinnisvarakooli tunnustatud koolitaja.

Värske käsiraamat „Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“ on saadaval Kinnisvarakooli e-raamatupoes ja kõikides suuremates raamatukauplustes üle Eesti.

Käsiraamatu kirjastaja Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele ning kinnisvaravaldkonna käsiraamatute kirjastamisele.

Faktid käsiraamatu kohta

Pealkiri: „Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“
Autor: Evi Hindpere, Raid & Ko jurist ja koolitaja
Maht: 320 lehekülge
ISBN 978-9949-9655-5-7
Käsiraamatu sisukord ja eessõna (pdf-failina)
Kinnisvarakooli raamatupood: https://www.kinnisvarakool.ee/raamatud/

Lisainfo

Kirjastaja
TÕNU TOOMPARK
Kinnisvarakool OÜ
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee
+372 525 9703

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Lunapolis Kinnisvara: Ole kursis kinnisvaraturul toimuvaga

14.06.2017 Margus Laidna

Kui tahad olla kinnisvaratehingutes edukam, siis tegutse nagu proff

Me kõik puutume vähemal või rohkemal viisil kokku kinnisvaratehingutega, olgu see siis üürimine, eluaseme ostmine või siis ka raha paigutamine kinnisvarasse kasumi teenimise eesmärgil. Ükskõik millisel eesmärgil kinnisvaratehingut tehakse on see seotud suure rahaga ning see toob omakorda kaasa palju murekohti, mis vajavad lahendamist, et tehing saaks tehtud turvaliselt ja ei peaks tulevikus tehtut kahetsema.

Alanud on uus ja tegus aasta ja nüüd on õige aeg teiega jagada meie eelmise aasta sadade erinevate tehingute käigus saadud kogemusi, et saaksite olla kinnisvaratehingutes edaspidi edukam ning teenida kinnisvara tehingutega rohkem kasumit.

Ole kursis kinnisvaraturul toimuvaga

Eelmine aasta oli Pärnu kinnisvaraturul muutlik nagu lainetus Pärnu rannas. Jätkuvalt toimusid korterite ja majade ostmised ning üüriturg oli aktiivne. Hinnad on vähehaaval pigem kerkinud, kui langenud. Elamuehituseks sobivate kinnistute turg muutus väheke aktiivsemaks võrreldes varasemate aastatega ning samuti kerkisid mõnevõrra müügihinnad.

Eramuid ostetakse ja müüjakse küll aastaringselt, kuid pikaajaline kogemus on näidanud, et tehingute aktiivsus kõigub. Tõuseb oluliselt varakevadel – suve alguses ja sügisel kuni jõuludeni. Kuna kevad pole enam kaugel, siis need, kes on mõlgutanud mõtet omale kinnisvara soetada, asuvad nüüd unistusi teoks tegema.

Suhteliselt aktiivset huvi näidatakse üles eramute ostu vastu ka aasta lõpus. Suve lõppedes tuleb turule uusi pakkumisi. Sageli soovivad omanikud enne talve saabumist leida uusi, just neile sobivamaid lahendusi. Seda kas korteri või väiksema elamu näol.

Joonis 1. Eramute müügiarv kvartaalselt 2015-2016 a. Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas

Korterite ostu ja müügi puhul on olukord pisut teine. Siin võib näha tehingute arvu suurenemist just suve keskel (vaata joonis 2). See võib tuleneda ka tehingu hindade suhteliselt madalast tasemest võrreldes eramutega. Madalamad ostu-müügi hinnad tähendavad, aga ka suuremat huviliste ja tehingute arvu ning kiiremaid otsuseid.

Joonis 2. Korterite müügiarv kvartaalselt 2015-2016 a. Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas

Kui olete oma mõelnud oma elukoha vahetamisele – müüa olemasolev ja osta asemele just see õige, siis just nüüd on õige aeg oma vara müügikorda seadmisega algust teha ja maakleriga läbi rääkida. Teie kinnisvara müügihind sõltub paljudest teguritest ja täpsema müügihinna saab selleks peale kokkusaamist, objekti -ja asjaoludega tutvumist. Soovitame alustada helistamisest ja edasi saab kõik olema teie jaoks palju lihtsam ja selgem.

KV.EE: Tallinna äripinna keskmine müügipakkumise hind on 1453 €/m²

14.06.2017 Tõnu Toompark

Tallinna äripindade müügipakkumiste keskmine hind portaalis KV.EE oli 2017. a mai kuus 1435 €/m². See on eelmise aasta vastavast näitajast 12% vähem.

Vaevalt siiski saab rääkida äripindade hinnakukkumisest. Toodud näitaja vähenemise taga on muutused äripindade müügipakkumiste struktuuris. See on näiteks Mustamäe äripindade müügipakkumiste hinda portaalis KV.EE langetanud ligi poole võrra ja Mustamäe hinnalangus on oluliselt mõjutanud Tallinna keskmist näitajat.

Äripindade müügipakkumiste hinnad portaalis KV.EE siiski ei lange kõikides linnaosades. Näiteks Haaberstis oli äripindade müügipakkumiste keskmine hind mai kuus 1477 ja Kristiines 1282 €/m². Need numbrid on aastatagusest vastavalt 32 ja 31% enam.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Äripindade müügipakkumiste hind ja selle muutus, tk
	05/2016	05/2017	Muutus, %
Haabersti	1 121	1 477	32%
Kadriorg		1 881	NA
Kesklinn	2 068	1 710	-17%
Kristiine	977	1 282	31%
Lasnamäe	814	762	-6%
Mustamäe	1 437	740	-49%
Nõmme	824	804	-2%
Pirita	1 479	1 376	-7%
P-Tallinn	1 359	1 251	-8%
Vanalinn	2 652	2 717	2%

Tallinn	1 661	1 453	-12%

Narva	421	494	17%
Pärnu	711	868	22%
Tartu	1 458	1 154	-21%

Domus Kinnisvara: Kelle oma on miljööväärtus?

14.06.2017 Ingvar Allekand

Mõni aeg tagasi jälgisin huviga Tallinna miljööväärtuse säilitamise üle peetud diskussiooni Terje Villemsi („Müüa miljööväärtusliku vaatega korterid“) ja Endrik Mändi („Kuuldused miljööväärtuse surmast on liialdatud“) vahel. Terje Villemsi kompromissitu turmtuli Tallinna ametnike ning kinnisvaraarendajate suhtes on meediale atraktiivne ning nii mõneki punktis on sellega lihtne nõustuda, kuid paljuski siiski demagoogia, sest ühest küljest olulist infot esitades ja veidi utreerides jätab teisalt sama oluline esitamata. Endrik Mändi vastulause avardab teemat oluliselt, kuid siiski mitte piisavalt.

Tõesti väga kahju, kuid esimese emotsioonina tõi see vaidlus mulle meelde Liiva kõrtsihoone loo. Tõenäoliselt Sa ei tea Liiva kõrtsihoonet, sest seda ei olegi enam olemas. Aga veel 2000.a. oli see Nõmmel Viljandi mnt ülesõidu juures paiknenud hoone ainukene Tallinna linna piirides säilinud ajalooline kõrtsihoone. Tollane avalik-õigusliku juriidilise staatusega omanik püüdis avalikule asutusele omase mõõdutundega leida kinnistule reaalset rakendust, kuid muinsuskaitsjate ühene seisukoht oli, et hoone tuleb taastada ning suhteliselt suurele kinnistule veelgi suurema muinsuskaitseobjekti kaitsevööndi tõttu midagi muud ehitada ei lubata. Nii ei jäänudki asutusel kinnistu parema rakendamisvõimaluse puudumisel muud üle kui kinnistu maha müüa. Nädal pärast müügilepingu sõlmimist põles hoone maani maha ning mõne aasta jooksul koristati ka söestunud palgid. Konkreetse juhtumi olulisus seisneb tegelikult vaid selles, et selliseid kurbi lugusid on 15-20 aasta tagusest ajast palju.

Muinsuskaitsealuste objektide põlemine on õnneks jäänudki eelkõige 90-nendatesse. Ent sisuliselt samal protsessil on ka kaasaegsem versioon – kui rekonstrueerida ei õnnestu, siis laguneb lõplikult. Enamus kinnisvaraarendajaid külastasid noorpõlves usinalt matemaatikatundi, omandasid hiljem mõne erialaga seotud kõrghariduse, hoomavad ettevõtluse majanduslikku-finantsilist loogikat ning teevad oma tööd hästi. Mis on „hästi“, on muidugi alati vaieldav. Ent miljööväärtuste kaitse diskussioonis kompromissitu kinnisvaarendajate materdamine viib meid selleni, et võiksime sama malakaga lajatada kõigile, kes oma tööd hästi teevad – linnaplaneerijatele, muinsuskaitsjatele, ajakirjanikele, õpetajatele, ämmaemandatele … Süvenemise asemel on alati lihtsam kellelegi sirgelt „pasunasse anda“, olgu see siis kinnisvaraarendaja, linnaplaneerija, muinsuskaitsja või kogukonnaaktivist. Kompromissitu suhtumise tõttu põlesid Liiva kõrtsihoone ja kümned teised majad 90-nendatel maha ja neid ei saa enam kunagi tagasi.

Ma ise usun, et 90-nendate traagilised õppetunnid on meid tegelikult juhatanud tänasesse päeva, kus muinsus- ja miljööväärtuse kaitse ei ole enam nii kompromissitu, sest see lihtsalt ei toimi. Reaalsus on, et tänane miljööväärtuste kaitse sarnaneb kompromissitute nõuete esitamise asemel pigem era- ja avaliku sektori koostööle – kummalgi pole piisavalt ressursse, et muinsus- või miljöökaitsega iseseisvalt tegeleda. Jõudude ühendamine eeldab kompromisside tegemist kõigilt partneritelt. Nõustun 100% Endrik Mänd`iga – linnaplaneerimine ongi kompromisside kunst. Linnapilti ilmestavad kokkukukkumise äärel väärtuslikud majad näitavad, et selles kunstivaldkonnas on meil kõigil veel mõndagi õppida. Või ei suuda me endale selliseid kompromisse lubada.

Üksjagu väärtuslikke maju on Eestis korda tehtud tuginedes ühe inimese või perekonna missioonitundele ning suurele pingutusele. Terje Villems ise on hea eeskuju. Ent veelgi enam on hooneid korrastatud tänu inimeste grupile, kes soovivad elada korralikult rekonstrueeritud miljööväärtuslikus majas ja on olnud valmis sellesse reaalselt rahaliselt panustama. Seejuures pole vahet, kas rekonstrueerimise eestvedajaks on korteriühistu või arendaja, kes on tegelikult vaid vaheetapiks sellise ühistu tekkimisele. Igal juhul tähendab väärtusliku hoone ja sellega koos ka ümbritseva keskkonna väärtuslikuna hoidmine investeeringut. Targutus, et kes maksab tellib ka muusika, ei ole siin üldsegi kohane. Kuid kõik ressursid on piiratud ning piiride ületamine lõpeb pankrotiga ühtviisi nii eraisiku, korteriühistu, kinnisvaraarendaja, kogukonna- või muinsuskaitseühenduse, aga ka kohaliku omavalitsuse jaoks. Ainult sõnadega muinsuskaitset ei tee ning miljööväärtust ei säilita. Ja rahakott ei ole mitte kinnisvaraarendajate ega kohaliku omavalitsuse käes, vaid tegelikult teeb tarbija otsused oma eelistustega ning kujundabki selliselt linnaruumi.

Mulle meeldib Eestis lähenemine omandile – see loob sulle üksjagu õiguseid, kuid toob kaasa ka kohustusi. Sõnastame parem ümber – omand tekitab sulle paraja portsu kohustusi, millega kaasnevad ka mõned õigused. Ja jõuamegi põhiküsimuseni – kelle oma on miljööväärtus? Kõik, kes nõuavad osa miljööväärtusest, peavad olema valmis sellesse panustama mitte lihtsalt lobisemisega, vaid olema valmis loobuma selleks oma isiklikest ressurssidest. Ja kuna see ei ole suures mahus kellelgi võimalik, siis tuleb aksepteerida nende valikuid, kes mingisse konkreetsesse projekti panustavad. Väga lihtne on kritiseerida, et see või teine maja „pole piisavalt miljööväärtuslikult ehitatud“, kuid ei saa unustada, et sellesama kinnisvara või miljöö tarbija on valmis maksma vaid mingi kindla piirini. Selle piiri ületamine ongi näiteks tekitanud olukorra, kus Vanalinn ei ole enam kohalik elupiirkond ja tekitab sellega meile kõigile üksjagu probleeme. Näiteid piiri ületamise negatiivsest mõjust leiaks teisigi. Küll aga on ka häid näiteid headest kompromissidest.

Ehituslubade menetlusaeg on Tallinnas üle kahe korra lühenenud

13.06.2017 Tallinn.ee

Võrreldes eelmise aasta kevadega on ehituslubade menetlusaeg Tallinna Linnaplaneerimise Ametis lühenenud üle kahe korra.

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt ehitusprojekti menetluse läbiviimiseks kulutatud keskmine aeg perioodil aasta algusest kuni mai lõpuni oli 36 päeva. Aeg sisaldab endas ka korduvate läbivaatamiste aega juhtudel kui läbivaatamisel esitati märkusi. Seevastu mullu aprillis-mais oli ehitusprojekti menetluse läbiviimiseks kulutatud keskmine aeg 73 päeva.

„Ehituslubade kiirema menetluse põhjuseks on mitme sammu koosmõju. Tallinnas hakkas aasta alguses kehtima uus ehitusprojektide menetluskord, millega kaasnesid töökorralduse muudatused,“ ütles Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja Anu Hallik-Jürgenstein. „Kuna uus ehitusseadustik tõi kaasa linnale täiendavaid tööülesandeid, siis alates käesoleva aasta algusest lisandus ehitusprojektide menetlusse täiendavaid töötajaid.“

„Hetkel võib öelda, et taotlejad ja menetlejad teevad paremini koostööd ja mõistavad selgemalt teineteise ootusi,“ lisas Hallik-Jürgenstein, tuues välja, et ameti töötajad kohtusid Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liiduga. „Esimene faktor, mis kiirendab menetlust, on projekti kvaliteet, sest märkuste tegemine ja neile vastamine on ajakulukas. Teiseks oleme püüdnud selgemalt piiritleda projekteerija ning ameti vastutust. Ja kolmandaks värbas Linnaplaneerimise Amet ka lisatööjõudu.“

Linnaplaneerimise Amet soovitab kiirema menetluse huvides esitada ehitusprojektid, mis on kooskõlas kõikide nõuete ning lähtetingimustega nagu projekteerimistingimused ja planeeringud.

Tänavuse aasta algusest saadik võttis Tallinna Linnaplaneerimise Amet menetlusse 906 uut ehitusprojekti, millest peaaegu pooled, täpsemalt 422 on menetlusse võetud aprillis-mais. Kolmandiku käesoleval aastal esitatud ehitusprojektide menetlus on tänaseks ka lõppenud.

Osaliselt on tegemist ehitusloakohustuslike projektidega, mille seadusest tulenev menetlemise tähtaeg on 30 päeva, osaliselt ehitusteatisekohustuslike ehitistega, mille seadusest tulenev menetlemise tähtaeg on 40 päeva.