Kinnisvaraekspertide hinnangul Eestis kinnisvara sektori ülekuumenemist karta pole, sest kliendid ja turuosalised on teadlikumaks muutunud; suurimad ohud võivad tulla väljaspoolt kinnisvarasektorit ja Eestit.
“Kinnisvaraturul on hinnakasv korrelatsioonis majanduskasvuga ja tundub, et turg on saavutanud tervisliku taseme ja finantseerimise poole pealt võib öelda, et paljud kliendid, kes on täiesti kindlad, et saavad laenu, siis tegelikult nad seda ei saa. Turuosalised töötavad piisavalt hästi ja vastutustundlikult,” ütles Domus Kinnsvara Põhja regiooni juht Rando Vanaveski kinnisvarafirmade liidu konverentsil.
“Noodid pankurite poolt on positiivsed, nõudlus on, ülepakkumist pole, inimestel raha on ja laenu antakse. Head või isegi ideaalsed turutingimused. Endiselt on elamupindade defitsiit, hinnad tõusevad, kui samamoodi jätkub, siis võib veel tõusuruumi olla,” lausus Laam Kinnisvara juhatuse liige Mart Saa.
Kuigi kinnisvara arendusmahud suurenevad, siis laoseis Saa sõnul suurenenud ei ole ja kõik ostetakse ära. “Esimesed ohumärgid on siis, kui laoseis hakkab kasvama,” lisas Saa.
“Eestis oleme ühte tõsist kinnisvarakriisi kogenud, aga on piirkondi maailmas, kus hinnad on kümneid aastaid langenud. Makropilt tänast keskkonda soosib ja kinnisvara ei ole eraldiseisev selles valguses. Kõige selle taustal saab kinnisvara mõistlikult arendada ja buumi ei ole. Kindlasti ei tohiks kinnisvarasse finantseerimist forsseerida, kehtib printsiip, et kasv peab olema mõõdukas ja käsikäes üldise ja muu majandusega,” sõnas LHV äripanaganduse osakonna juht Arko Kurtmann.
Kurtmanni hinnangul on võrreldes varasema kriisiga inimeste sissetulekud kasvanud, mistõttu saavad nad ka rohkem lubada. “Kui hoiused, laenumahud ja hinnad kasvavad käsikäes, siis on kõik hästi,” märkis Kurtmann.
“Kliendid on muutunud teadlikumaks, osatakse küsida rohkem tehnilisi küsimusi, hinnatakse vahendaja, ehitaja ja arendaja tausta. Samas vajab klientide teadlikkus paandamist selles osas, mis puudutab kutselise ja mittekutselise maakleri vahet,” lisas Domus Kinnisvarast Rando Vanaveski.
Mart Saa sõnul on arendaja kümne aastaga läinud oluliselt kvaliteetsemaks ja on hakanud arvestama kliendi soovidega, professionaalsus on kõvasti kasvanud. “Tulevasi projekte tehes mõeldakse pikas perspektiivis ja jätkusuutlikult, samuti üritatakse rohkem kliendi vajadustega kaasa tulla,” ütles ta.
“Klient küsib asju, mida varem ei küsinud, nad on hakanud aru saama, mis on energiaklass ja mõistavad planeeringuid,” märkis Saa.
Paneelil osalenute sõnul on suurimaks ohuks see, kui väikeinvestorid hakkaksid investeerima kinnisvarasse suure võimendusega.
“Üüriinvestorite koha pealt on häirekell see, et väikesed tegijad investeerivad üürikorteritesse, kuid nende äriplaan on üles ehitatud selliselt, et tootlus on 7-8 protsenti, kuid nad ei arvesta riskiga, et võib tulla suur institutsionaalne tegija, kes lepib 4-protsendilise tootlusega. See lööks üürituru segi,” ütles Vanaveski.
“Kui hakkaksid ostma spekulandid ja teeksid seda kõrge võimendusega, siis tekiksid ohumärgid, mida ma täna ei näe. Alternatiivsetel finantseerimisallikatel on seetõttu olnud võimalik tekkida, raha on, investeerida tahaks, aga kuskile väga panna pole. Kui vaadata eraisikute hoiuste kontsentratsiooni, siis see kipub minema vanemate inimeste kasuks, nende riskivalmiduse üle võib diskuteerida, kuid see pole nii suur kui noorematel inimestel,” lausus Kurtmann ja lisas, et suurim negatiivne mõju võiks tulla väljaspoolt Eestit.
“Pigem tuleb mõju väljas, mitte Eestist. Olukord, kus USA ja EL keskpangad on vaeva näinud, et majandus käima saada ja mis on napilt käima läinud, et seda stepslist välja ei tõmmata. Ainus asi, mis tõsiselt muret teeb, me sõuame vastu tsüklit, meil on kümme aastat möödas viimasest kriisit, aga see on ainuke asi, mis mõtlema paneb,” ütles Kurtmann
Saa hinnangul peitub suurim oht selles, kui tundub, et ühtegi ohtu pole. “Rootsis on kõik õnnelikud, kuigi hinnad on seal katastroofilised, kui seal peaks kriis tekkima, siis hakkab ka meil juhtuma, sest meie finantssektorid on tugevalt seotud,” märkis Saa. “Kui maailmas on piirkondi, kus turud on 25 aastat alla läinud, siis Rootsi on 25 aastat üles läinud, sealne põlvkond pole kriisi näinudki.”
Arutelu modereerinud Tõnu Toomparki sõnul on kasvavad ehitushinnad ning võimekus seda tellida probleem, mis muutub üha tõsisemaks. “Peatöövõtjad on, aga ehitajaid pole. Suur riskitegur on demograafiline olukord, klientuur, kes võiks kümne aasta jooksul nõudlust luua, on 25-30 protsenti väiksem, kui oli kümme aastat tagasi,” ütles Toompark ja lisas, et praegusel ajal ehitatakse valdav enamus elamufondis kahe- ja kolmetoalisi kortereid, mis on ruutmeetrite poolest pisut suuremad, kui Nõukogude Liidu ajal ehitatud.
“Elamispinna hulk suureneb, suureneb ka nii-öelda tükkide arv, mida mõõdetakse 1000 inimese kohta. Ruutmeetreid ei tule mitte ainult selle arvelt, et ka väljaspoolt Tallinna ja Harjumaad arendatakse, vaid selle pealt, et inimesti jääb vähemaks. Välja- ja sisseränne on tasakaalu poole liikumas,” ütles Toompark, kelle sõnul tulevad turule ruutmeetrid loomuliku iibe tulemusena.
https://www.city24.ee/et/kinnisvarauudised/10117/kinnisvarafirmad-oht-tuleb-valjaspoolt-eestit-ja-kinnisvarasektorit?&utm_campaign=social&utm_content=news&utm_medium=city24&utm_source=fbCommunity
17 suurema linna tehinguid koondav Pindi Indeks langes septembris 0,9% võrra, tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks oli 1331 eurot ruutmeetri kohta. Augustis oli antud suurus korrigeeritud andmetel 1343 €/m².
Kinnisvarakoolis toimub 30/10/2017 seminar “
2017 III kvartalis tehti Tallinnas kokku 2381 korteritehingut. Aastaga suurenes tehingute arv 2,5%. Enam suureneb tehingute arv 41-55 m² korteritega, mis on valdavalt kahetoalised korterid.
Olen saanud väga huvitava tagasiside ühe lugeja käest, tema lahkel loal avaldan ta kirja ka teile ning leian, et tema mõtted, tähelepanekud ja ideed tulevad paljudele korteriühistutele kasuks. Suured tänud Sulle!
Riigi Kinnisvara AS viis läbi kunstikonkursi, et leida sobivaim teos 2018. aasta suvel valmivasse IT-agentuuri peamaja aatriumi. 22 töö hulgast valis žürii võitjaks tunnustatud klaasikunstniku Maret Sarapu teose „Jäämägi“.
Võidutöö „Jäämägi“
Teise koha ideekavand „Graaf“
Kolmanda koha ideekavand „Mandala“
Võistlustöö „Võrgukaart“
Võistlustöö „Internet on tehtud kassidest“
2017. aasta III kvartalis tehti Eestis kokku 5 745 korteritehingut. Võrreldes 2017. aasta II kvartaliga tehti 384 tehingut rohkem (+7,2%) ning võrreldes 2016. aasta III kvartaliga 219 tehingut rohkem (+4,0%). III kvartalis kujunes Eesti korteriturul mediaanhinnaks 1 238 €/m2, mida oli 6,2% võrra enam kui tänavu II kvartalis ja 7,3% võrra enam kui eelmise aasta III kvartalis.
Tehingute arvu- ja hinnadünaamika Eesti korteriturul perioodil 2016-2017*
