Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Omavalitsused saavad elamufondi uuendamiseks 62,5 miljonit eurot

07.03.2017 Tõnu Toompark

Stenbocki maja, 2. märts 2017 – Selleks, et aidata kaasa ettevõtluse arengule kõikjal Eestis ja parandada inimeste elutingimusi, kinnitas valitsus kohalikele omavalitsustele suunatud elamufondi investeeringute toetuse tingimused, riigitoetus on aastatel 2017-2020 kokku 62,5 miljonit eurot.

„Valitsuse eesmärk on viia Eesti välja majandusseisakust ja vähendada ebavõrdsust. Selleks, aga tuleb luua eeldused, et ettevõtlus saaks areneda üle Eesti. Töökohad tekivad sinna, kus on inimesed ja vastupidi,“ ütles ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo.

„Selleks, et soodustada töökohtade teket väljaspool pealinna, tuleb lisaks ettevõtjate endi investeeringutele, panustada ka kaasaegsesse elukeskkonda. Seetõttu on valitsus otsustanud toetada kaasaegsete üürielamute rajamist. Sellega anname hoogu juurde kohalikule ettevõtluskeskkonnale, tõstame tööjõu mobiilsust, kaasajastame elamufondi ja parandame inimeste elutingimusi.“

Lisaks pidas valitsus oluliseks, et üürielamute programmi saaks kohalik omavalitsus kohaldada ka sotsiaalhoolekande seaduses toodud ülesannete täitmiseks.

Eesti riik ja kohalikud omavalitsused on vaid 4 protsenti elamufondi omanikud, samas Soomes on eluruumide mahust riiklikult toetatud üüripindu enam kui 15, Taanis 18, Rootsis 25, ja Hollandis 35 protsenti.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellitud Eesti elanike hoiakute ja eluasemeturu olukorra uuringust selgub, et avaliku sektori poolt toetatud üürielamispinnale on valmis elama asuma 26% kõigist vastajatest. Uuringu tulemused näitavad, et inimesed on liikumas paindlikuma elustiili poole, kus elukoht ei määra töökohta, vaid töökoht määrab elukoha ning inimesed ei ole enam nii kinni soovis eluaset omada, vaid eelistavad pigem üürida.

Juba Eesti elamumajanduse arengukava 2008–2013 nägi ette munitsipaal-üürielamufondi suurendamise toetamist vähemalt 150 eluruumi võrra aastas (st 2013. aastani 700 korterit), ent paraku ei viidud plaanitut ellu. Tol ajal hindas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium lisaüürikorterite koguvajaduseks 6000 korterit. Hiljuti valitsuses heaks kiidetud Energiamajanduse arengukava 2030 näeb ette riiklikult toetatud energiatõhusa üürielamufondi loomise sihttasemeks samuti 6000 korterit. On ilmne, et tegelik vajadus üürielamispindade järele on tunduvalt suurem praegu olemasolevast ja meelestatus eluaset üürida on kasvutrendis.

Meetmest toetatakse uute elamute püstitamist ja olemasolevate renoveerimist eesmärgiga kasutada hooneid üürielamutena. Toetuse määr on kuni 50% projekti abikõlblikest kuludest. Maksimaalne toetussumma on kuni 2,5 miljonit eurot taotleja kohta, sealjuures 2017. aastal saab taotleda maksimaalselt kuni 1 miljon eurot.

Omavalitsus, kes toetust taotleb peab esitama projekti majandusliku analüüsi ja hoone energiaklassi, näitama planeeringu sobivust ümbritsevasse keskkonda, tooma välja mobiilse tööjõu osakaalu ehitatavas korterelamus. Lisapunkte annab korterelamu rajamine Ida-Virumaale või Kagu-Eestisse.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürilepingu sõlmimine

Tallinna korteriühistud saavad haljastustoetust

07.03.2017 Tallinn.ee

Täna algas korteriühistutelt projektis „Roheline õu“ osalemise taotluste vastuvõtt, taotlus tuleb esitada Tallinna Linnavaraametile hiljemalt 30. aprilliks.

„Tallinna linn toetab 2013. aastast projektiga „Roheline õu“ korteriühistuid hoovi heakorrastamise või haljastuse rajamisega seotud kulude katmisel,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „See projekt on ehedaks näiteks, et elanikud ise saavad ümbritseva keskkonna jaoks palju ära teha – heakorrastatud õuesid tekib üha juurde. Projekti eesmärk on muuta linna elukeskkond atraktiivsemaks ja parandada seeläbi elukvaliteeti.“

Projektile „Roheline õu“ on 2017. aasta linnaeelarvest eraldatud 40 000 eurot. Maksimaalne toetus on 600 eurot korteriühistu kohta ja toetuse määr kuni 60% kavandatud tegevuste kogumaksumusest.

Toetus on ette nähtud puude, põõsaste, püsikute, roni- ja lilletaimede soetamiseks ja istutamiseks; lillevaaside, -amplite ja muude mahutite ostmiseks ja paigaldamiseks, istutusmaterjali soetamiseks ja istutamiseks; muru rajamiseks ja sambla tõrjeks; puude raieks ja hoolduslõikuseks ning loetletud tegevuste elluviimiseks vajalike teenuste ostmiseks.

Toetus makstakse välja pärast taotluses näidatud tegevuste elluviimist ja kohapealset kontrolli. Seejärel esitab korteriühistu linnavaraametile hiljemalt 10. septembriks toetuse väljamaksmiseks vormikohase kuluaruande koos lisadega.

Mullu sai projekti „Roheline õu“ raames toetust 87 korteriühistut kogusummas on 39 860 eurot. „Hindamiskomisjonile esitati kokku 109 taotlust, seega jäi umbes viiendik taotlustest erinevatel põhjustel rahuldamata,“ ütles Võrk. „Kõige enam sooviti toetust taimede ostuks ning puude raieks ja hoolduslõikuseks. Eelneva nelja aasta jooksul on haljastustöödeks toetust eraldatud kokku 364 korteriühistule.“

Projekt „Roheline õu“ on täienduseks juba aastaid edukalt toiminud „Hoovid korda“ projektile, mille raames on saanud toetust üle 900 korteriühistu. Lisaks on linn toetanud enam kui 100 korteriühistut fassaadide korrastamisel.

Tallinna linnaeelarvest on viimase kümne aasta jooksul erinevate meetmete kaudu eraldatud korteriühistutele toetusteks kokku 11,6 miljonit eurot. Tallinna 2017. aasta eelarves on korteriühistutele ette nähtud ligi 900 000 euro ulatuses toetusi. „Anname korteriühistutele toetust õuealade heakorrastamiseks, fassaadide korrastamiseks, korterelamute supergraafiliste seinapiltide jaoks, korteriühistute infopunkti ülalpidamiseks jne,“ loetles Võrk. „Iga toetus korteriühistule on ka toetus linnakeskkonna paremaks ja kaunimaks muutmiseks.“

Võrgu sõnul on üks suuremaid korteriühistutele suunatud toetusmeetmeid projekt „Fassaadid korda“. „Selle projektiga toetatakse ühistuid korterelamu renoveerimiskulude katmisel, et aidata ellu viia energiasäästuga seotud projekte lähtudes eesmärgist vähendada energiakulusid,“ selgitas Võrk. Projekti “Fassaadid korda” raames on saanud elamute fassaadide korrastamiseks toetust 155 korteriühistut, fassaadide korrastamist on linnaeelarvest toetatud kokku enam kui kahe miljoni euroga.

Projekti „Hoovid korda“ raames toetatakse korterelamute hoovialade korrastamist. Projekti abil saab rajada või remontida hoovialal asuva kõnnitee, rajada mängu- või spordiväljaku, parkimisplatsi või prügimaja, lahendada sademeveeprobleeme, hoove supergraafikaga ilmestada ning hoovialal turvalisuse tagamiseks turvakaamerad paigaldada. Projektile “Hoovid korda” on 11 aasta jooksul linnaeelarvest eraldatud kokku ligi kaheksa miljonit eurot, toetust on saanud 1106 korteriühistut.

Pealinn aitab korterelamute vahelise territooriumi korrastamisele kaasa ka maa eraldamisega „Oleme seadnud linna omanduses olevale maale korteriühistu kasuks isikliku kasutusõiguse ja korteriühistud on rajanud neile maatükkidele parkimisala,“ selgitas Võrk. „Praeguseks on korteriühistute parkimiskitsikuse leevendamiseks seatud isiklik kasutusõigus 67 korteriühistu kasuks, sel moel on loodud linna maale korteriühistu liikmete sõidukite jaoks juurde üle 1700 parkimiskoha. Kokku oleme korteriühistute kasutusse andnud ligi 8,1 ha ehk kümne A. le Coq Arena jalgpallistaadioni jagu linnamaad. Lisaks on linnaosade valitsused andnud korteriühistute kasutusse ligi 35 parkimisplatsi.“

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

GAG-i uue õppehoone ehitamiseks vajalikud ettevalmistustööd toimusid kõiki seadusi järgides

07.03.2017 Tallinn.ee

Tallinna Linnaplaneerimise Amet on ehitusfirmale Nordlin Ehitus OÜ väljastanud kõik Gustav Adolfi Gümnaasiumi I ja II kooliastme uue õppehoone renoveerimis- ja ehitustöödeks vajalikud load. Lubade taotlemine toimus kõiki protseduurireegleid järgides, lammutus- ja ehitustegevuse käigus ei ole seadusi rikutud.

„On kahetsusväärne, et püütakse leida võimalusi niivõrd olulise projekti peatamiseks. Linn jätkab uue koolihoone rajamist, täites seejuures kõiki seadusest tulenevaid nõudeid,“ rääkis Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart. „Seni toimusid GAG-i uues I ja II kooliastme õppehoones aadressil Vana-Kalamaja 9 lammutustööd ja ehituse ettevalmistustööd. Hoone rekonstrueerimise ja laiendamise ehitusloa taotlus ja ehitusprojekt esitati 26. jaanuaril Tallinna Linnaplaneerimise Ametile. 6. veebruaril väljastas Tallinna Linnaplaneerimise Amet ümberehitusloa ehitustöödeks, eelmisel reedel, 3. märtsil väljastati ehitusluba.“

„Lubade taotlemine toimub elektroonilise menetluse käigus ning dokumendid on avaldatud Ehitisregistris,“ ütles Tallinna linna õigusdirektor Priit Lello. „Seaduse järgi ei nõua mitte igasugune tegevus hoone juures ehitusloa olemasolu.“

„Vastuseks hinnangule, mis on tehtud objekti fotode järgi ja mida kajastab 6. märtsi Ärilehe artikkel, anname teada, et 8. veebruaril käis GAG-i ehitust kontrollimas Tehnilise Järelevalve Amet, kes ühtegi rikkumist ei tuvastanud ning linnast sõltumatu ekspert on kinnitanud, et ehitusel toimuvaga on kõik korras,“ ütles Mihhail Kõlvart.

Kõlvarti sõnul on linna eesmärgiks jätkuvalt õppetingimuste parandamine ja kvaliteetsete koolikohtade loomine piirkonda, kus nende järele on üha kasvav nõudlus. „Soovime, et lapsed saaksid alates sügisest uues koolimajas õppima asuda. Seejuures ei tähenda see loomulikult mingit hinnaalandust kvaliteedis, seda ei tähtaegade, projekti, lubade, ehituse ega ka järelevalve osas,“ lausus Kõlvart.

Aadressil Vana-Kalamaja 9 asuva hoone renoveerimis- ja ehitustöid teostab Nordlin Ehitus OÜ.

Vana-Kalamaja 9 ehitusloa taotlemise kronoloogia:

26.01. 2017 Vana-Kalamaja tn 9 ehitise rekonstrueerimise ja laiendamise ehitusloa taotlus ja ehitusprojekt esitati Tallinna Linnaplaneerimise Ametile menetlemiseks. Amet edastas ehitusprojekti seisukohtade saamiseks kõigile asjakohastele asutustele ja isikutele ning tagastas märkustega parandamiseks.
06.02.2017 Tallinna Linnaplaneerimise Amet väljastas ümberehitusloa ehitustöödeks.
20.02.2017 Pärast märkuste täitmist uuesti esitatud ehitusprojekt vaadati üle esimesel läbivaatamisel märkusi esitanud asutuste poolt.
2.03.2017 Enne ehitusloa väljastamist tagastas Tallinna Linnaplaneerimise Amet ehitusprojekti vaid kahe tingmärgi täpsustamiseks. Projekt korrigeeriti koheselt.
3.03.2017 Tallinna Linnaplaneerimise Amet väljastas aktsepteeritud ehitusprojektile ehitusloa.
6.03.2017 esitati Tallinna Linnaplaneerimise Ametile ehitamise alustamise teatis.

Dokumentide loetelu

Lammutusluba: Ehitusluba nr 1712271/03264, Ehitise ümberehitamine, väljastatud 06.02.2017.
Ehitusjärelevalve: Infragate Eesti OÜ
Ehitusluba: Ehitusluba nr 1712271/05976, Ehitise laiendamine, väljastatud 03.03.2017
Projekt on ehitusloa väljastamise oluline osa, see on leitav ehitisregistrist vastavate ehituslubade juures.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Center Kinnisvara: Kaasomandis kodu ostmine – kas tead ikka kõiki riske?

07.03.2017 Kristina Kolk

Kaasomand tähendab lihtsalt üht lepingut rohkem, selgitab korterimüüja või ka vastutustundetu vahendaja sageli heausksele ostjale. See on aga tõest kaugel, sest teadmatuses ostjat varitseb oht korterist ootamatult ilma jääda ja lisaks kaotada veel hulk rahagi.

Üldlevinud on arusaam, et kaasomandi müügi puhul on teistel kaasomanikel ehk naabritel kahe kuu jooksul ostueesõigus; teisisõnu, kui kaks kuud ära oodatud ja naabritega notariaalse kasutuskorra leping sõlmitud, on korter sama hästi kui oma.

Kuigi see arusaam on tõele üsna lähedal, juhatab see ostja otseteed lõksu, kuna saatan istub detailides. Erinevalt korteriomandist annab seadus kaasomandis elamispinna müügi puhul tõesti kaasomanikele õiguse kahe kuu jooksul ise tehingus samadel tingimustel ostja asemele asuda. Kuid see kahekuuline eesõigus ei kehti mitte alates müügi hetkest, vaid hetkest mil kaasomanik sai teada müügi toimumisest.

Lihtsamal juhul on kaasomanikuks vahetud naabrid, keda on lihtne teavitada. Ent kui kaasomanike seas on välismaalane, kellega ei õnnestu kontakti saada? Lihtsam, kui majas on kaks-kolm kaasomanikku. Kuid teame juhtumeid, kus ka terveid kortermaju on erinevatel juriidilistel põhjustel maha müüdud kaasomandina. Kui kaasomanikke on kahe-kolme asemel tosin, võib omanik uuest kodust kahekuulise etteteatamisega ilma jääda niikaua, kuni kõigilt majanaabritelt pole kinnitust müügiteate kättesaamise kohta.

Veel keerulisemaks läheb, kui ostusooviga kaasomanik ilmub välja siis, kui ostjal on uues kodus juba remont tehtud. Kaasomanik saab ostueesõigust kasutada samadel lepingutingimustel mis ostja, ehk korteri eest makstud raha saab ostja tagasi. Kuid remondikulud, tehingukulud ja hulk enda aega on tema jaoks jäädavalt kadunud.

Need pole teoreetilised näited, vaid päris elust. Müüsime ise hiljuti korterit kaasomandiga majas, kus meie maakler tegi ära suure töö – teavitas kõiki kaasomanikke tehingust, edastas notariaalsed koopiad, kogus allkirjad et kaasomanikud on teadlikud ja nõus. Sellegipoolest soovitasime kliendil oodata kaks kuud enne, kui korterit remontima hakkab. Lõpuks muutiski naaber meelt ja ostis korteri ise ära.

See pole öeldud veenmaks, et ärge ostke kaasomandis kodu. Kodu juures pole olulisim tema omandivorm, isegi mitte asukoht ega üldpind, vaid see “õige” tunne. Oluline on, et kinnisvaraostja oskaks, vajadusel professionaalse maakleri toel, maandada olulised riskid mis tavalise korteriomandi ostjat ei puuduta.

Kristina Kolk
Center Kinnisvara

Kaasomandis kodu ostmine: kas tead ikka kõiki riske?

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Veel on võimalus registreeruda Kinnisvara täiendkoolitusele 14-28/03/2017

07.03.2017 Margot Toompark

14/03/2017 algab Kinnisvarakoolis “Kinnisvara täiendkoolitus“. Koolitus käsitleb põhjalikult kõiki kinnisvara valdkonna olulisi teemasid nagu juriidika, maaklertegevus, ehitus ja planeeringud ning kindlustus.

Koolituse põhirõhk on kinnisvaraõigusel, mis loeb koolitaja ja jurist Evi Hindpere. Kinnisvaraturu, turuanalüüsi ja hindamise valdkonna lektor on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

Planeeringutest, projekteerimisest ja ehitusest valdkonna teadmisi annab edasi Marko Sula Riigi Kinnisvarast. Kindlustusalaseid teadmisi jagab Igor Fedotov Iizi Kindlustusest.

Kinnisvara täiendkoolitus on parim põhjalik ettevalmistus kinnisvaramaakleri kutseeksamiks!

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Statistika: tähtajaks tasumata eluasemelaenude jääk väheneb

07.03.2017 Tõnu Toompark

2016. aasta jooksul kasvas eluasemelaenude jääk ja käive hoogsalt. 2016. a jooksul väljastati eluasemelaene 10% aastatagusest enam. See tõstis eluasemelaenude jäägi 5,2% eelmisest aastast kõrgemale.

Laenuturu aktiivsuse taga on pankade valmidus eluasemelaene väljastada. Seda omakorda soosib laenude madal kahjusus. Üle 60 päeva viivituses olevate eluasemelaenude jääk kahaneb mõõdetuna nii eurodes kui protsendina kogu laenujäägi suhtes.

2016 IV kvartali lõpu seisuga oli üle 60 päeva viivituses olevate eluasemelaenude jääk 35,8 miljonit eurot ehk aastatagusest näitajast 41,5 miljonit eurot on see 14% vähem.

See pikemas viivituses olevate eluasemelaenude jääk moodustab 0,5% kogu eluasemelaenude jäägist. See on selle kümnendi kõige madalaim näitaja.

Tähtajaks tasumata eluasemelaenud, mln €

Kodumajapidamiste tähtajaks tasumata laenud, %

Tähtajaks tasumata eluasemelaenud, %

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Viljandi maantee – uus ja atraktiivne suund kaubandusele ning tootmisele

06.03.2017 Fred Linnukütt

Tallinnast väljuvad suunad nagu Tartu ja Pärnu maantee, on teada ja tuntud oma tehnoparkide poolest. Tegelikult leiab samasuguseid komplekse ning nendega seotud ärivõimalusi ka Viljandi maantee äärest.

Areaal, millest jutt, hõlmab endas Viljandi maanteed algusest kuni Tallinna ringteeni. Esmalt mõned faktid.

Seda läbib ööpäevas ca 12 000 sõidukit.
Sellel suunal elab erinevates asumites, millest suuremad on Luige, Kangru ja Kiili, kokku ca 5000 elaniku.
See on ainuke suund, mida mööda saab rekkaga sõita Tallinnasse sisse 24 h.
Viljandi mnt asub kõikide teiste põhimagistraalide keskel, olles väga hea logistilise asukohaga.
Sinna käib linnaliinibuss, mida üheski teises äri/tootmispiirkonnas Tallinna servas ei ole.
Lisaväärtust annab kaunis ja säiliv looduskeskkond.

Viljandi mnt algab Järve keskuse lähedalt, ületab raudtee ja suundub linnast välja ilma suuremate liiklusummikute ja valgusfoorideta. Üsna selle alguses on Oravamäe park.

Vahetult raudtee ülesõidu juures asub esimene potentsiaalne ärikinnisvaraarendus, mis ootab klienti, kelle järgi end sobitada.

Viljandi mnt 2b

Kinnistu andmed:

Üldpind: 1572 m2
Planeeritud on 1196 m2 maa-alust parklat ja maapeaalset netopinda 1494 m2.

Eksklusiivse arhitektuuriga 4-korruseline büroohoone, mille parkimine on kavandatud maja alla. Hoone on projekteeritud põhiosast väljaulatuvate kahe konsoolse korrusega, mille alla ja üles saab rajada puhkealasid. Hoone autoriks on arhitektuuribüroo Luhse & Tuhal.

Raku Äripark

Raku Äripark asub Viljandi mnt ääres Valdeku tänava ja Raku järve vahel. Logistiliselt ideaalses kohas, sest ühistrasport käib pargi väravasse ja sadulveokitega on olemas ligipääs 24/7.

Äripargis on kehtestatud detailplaneering kokku 10-le äri- ja tootmismaa krundile suurusega 5400 – 9900 m2.

Kruntide kogupindala: 80 609 m2
Summaarne ehitusalune pind: 37 440 m2
Summaarne brutopind: 70 830 m2
Korruselisus: -1/3
Maksimaalne hoone kõrgus: 12 m
Kinnistuid on võimalik osta või lasta enda soovide kohaselt ehitada ja üürida.

Viljandi mnt 41 keskus

Mitte väga kaugel Raku Äripargi teeotsast asub kõigile teada-tuntud keskus Konsumi ja Magaziini kauplustega. Vahetult Konsumi kõrval, aadressil Viljandi mnt 41 asub täna veel tühi kinnistu, kuhu on planeeritud 3 boksiga stockoffice tüüpi hoone põhjapindalaga 1475 m2.

Antud asukoht on väga hea just stockoffice kontseptsioonile. Üürnikeks on oodatud kaubanduskliendid, kelle tooted on mõeldud lõpptarbijale. Hoonele rajatakse eraldi ligipääs, mis teeb kogu kaubandusala liikluse sujuvamaks.

Kinnistu Luigel

Ja lõpetuseks arendusala, mis jääb Luigele Neste bensiinijaama kõrvale, kus praegu on veel heinamaa. Kehtestaud on detailplaneering, mis võimaldab rajada hoonestust ehitusaluse pinnaga kokku ca 11 000 m2 ja suletud netopinda ca 19 000 m2. Kogu ala on müügis terviku või eraldi kinnistutena.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Käib taotluste vastuvõtmine fassaadide korrastamiseks

06.03.2017 Tallinn.ee

Tallinna linnaosade valitsustes võetakse vastu taotlusi toetuste saamiseks projekti “Fassaadid korda” raames.

Abilinnapea Kalle Klandorfi sõnul toetatakse projektiga „Fassaadid korda“ korteriühistuid, kes on Tallinna linna territooriumil asuvate korterelamute parendamisel ja rekonstrueerimisel seadnud eesmärgiks energiatõhususe tõstmise ning samuti hoonete fassaadide ilmestamise supergraafikaga.

Toetust antakse kuni 10% krediidi- või finantseerimisasutuselt taotletavast korterelamu renoveerimislaenu summast või abikõlblike kulude summast. Rekonstrueerimistööde puhul antakse toetust 20 000 eurot aastas. Korteriühistu tellitud supergraafika teostamiseks antakse toetust kuni 70% selle maksumusest, kuid mitte rohkem kui 3000 eurot.

Taotlusi võetakse vastu linnaosa valitsustes vastuvõtuaegadel esmaspäeviti kell 15.00-18.00 ja neljapäeviti 10.00-12.00.

Jaanuaris majutusettevõtetes peatunud turistide arv suurenes

06.03.2017 Statistikaamet

Eesti majutusettevõtetes peatus 2017. aasta jaanuaris 192 000 sise- ja välisturisti, mida oli 8% enam kui eelmise aasta samal kuul, teatab Statistikaamet.

Eelmise aasta jaanuariga võrreldes suurenes majutusettevõtete teenuseid kasutanud välisturistide arv 8%. Välisturistid moodustasid 55% turistide koguarvust. Kokku kasutas 2017. aasta jaanuaris majutusettevõtete teenuseid 106 000 välisturisti. 62% välisturistidest saabus Euroopa Liidu riikidest. 35% majutusettevõtetes peatunud välisturistidest saabus Soomest, 29% Venemaalt ning 8% Lätist. Võrreldes 2016. aasta jaanuariga on Venemaa ja Läti turistide arv kasvanud vastavalt 15% ja 22%. Samuti saabus rohkem turiste Rootsist, Norrast ja Suurbritanniast. Soome turistide arv jäi 2016. aasta jaanuari tasemele. Majutusettevõtete teenuseid kasutanud välisturistidest 70% tuli Eestisse puhkama, 23% tööreisile ning ülejäänutel oli Eesti külastamiseks muu põhjus. Välisturistid eelistasid enim Tallinna (75% majutatud välisturistidest), Pärnu linna (7%), Tartu linna (5%) ja Ida-Viru maakonna (5%) majutusettevõtteid.

Jaanuaris peatus majutusettevõtetes 86 000 siseturisti, mis on 6000 turisti enam kui 2016. aasta jaanuaris. Puhkusereisil oli 62% ja tööreisil 25% siseturistidest. Harju maakonnas peatus 29%, Pärnu maakonnas 17%, Tartu maakonnas 14% ja Ida-Viru maakonnas 8% majutusteenuseid kasutanud siseturistidest.

Jaanuaris pakkus külastajatele teenust 954 majutusettevõtet. Külastajate käsutuses oli 19 000 tuba ja 43 000 voodikohta. Täidetud oli 34% tubadest ja 27% voodikohtadest. Ööpäev majutusettevõttes maksis keskmiselt 36 eurot, mis oli euro võrra kallim kui aasta varem samal kuul. Harju maakonnas maksis ööpäev majutusettevõttes 42 eurot, Tartu maakonnas 32 eurot, Pärnu maakonnas 27 eurot ja Ida-Viru maakonnas 30 eurot.

Majutamine piirkonniti, jaanuar 2017
Majutamine	Kokku	Põhja-Eesti	Kirde-Eesti	Kesk-Eesti	Lääne-Eesti	Lõuna-Eesti
Majutusettevõtted	954	206	54	107	266	321
Toad	19 240	8 399	1 107	1 507	4 193	4 034
Voodikohad	43 173	17 954	2 366	3 735	9 512	9 606
Tubade täitumus, %	34	44	35	19	26	26
Voodikohtade täitumus, %	27	36	30	15	20	20
Majutatud	191 899	106 763	11 735	8 793	32 008	32 600
Ööbimised	359 505	201 262	22 215	17 027	60 131	58 870
Eesti elanikud	144 300	41 991	11 024	13 104	36 956	41 225
väliskülastajad	215 205	159 271	11 191	3 923	23 175	17 645
Ööpäeva keskmine maksumus, eurot	36	42	30	29	27	29

Statistika aluseks on küsimustik „Majutustegevus”, mille esitamise tähtaeg oli 10.02.2017. Statistikaamet avaldas majutustegevuse kuu kokkuvõtte 14 tööpäevaga. Statistikatöö „Majutustegevus“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Kuidas kõige kiiremini oma maja ehitada?

06.03.2017 Eno Pappel

Kiirus. See sõna kannustab meid kogu elu, et aina kiiremini endale seatud eesmärke täita. Majaehitamine on esmapilgul valdkond, kus väga kiiresti toimetada ei saa. Lähemalt teemat vaadates saab selgemaks, millised on võimalused ja kuidas siiski vajadusel kiiresti oma majani jõuda.

Kõige kiirem valik on loomulikult valmismaja ostmine järelturult või uusarenduste hulgast, kuid iga maja on seotud asukohaga ning just asukoha tõttu ei pruugi saadaolevad majad sobida. Samuti ka maja ruumiplaan, sisekujundus ja kõik muu peab olema igale majaostjale võimalikult sobilik. Sageli see aga pole nii.

Siis jääbki üle ainult üks võimalus, ise vaba krunt otsida ja sinna soovitud maja ehitada.

Millised on võimaluse, et saaks kiiresti oma krundile maja püsti panna.

1. Elementmajad laos

Aeg- ajalt tekib elementmajade tootjatel olukordi, kus nad on tootnud mõne elementmaja, kui see jäänud mingil põhjusel lattu seisma. Mõnikord majatootjad reklaamivad selliseid maju ka ise oma kodulehel, kuid soovitav on ise samuti üle küsida, kas on mõni maja lattu seisma jäänud.

Üheks argumendiks nn. laos oleva maja kasuks valida on ka see, et neid pakutakse sageli allahindlusega ning selline lisasoodustus tuleb igale majaehitajale kasuks.

Vajalik hea õnn, et sobilik lattu toodetud elementmaja leida!

2. Elementmajad tellides

Ühe keskmise suurusega (150 m2) elementmaja seinaelementide tootmine tehases võtab aega sisuliselt vaid 2 nädalat ning seega võimalik suur osa maja karkassist valmis toota väga kiiresti. Praktikas on aga tehases töödel järjekorrad ning seetõttu kulub suur osa ajast oma tellimuse täitmise ootamisele. Sellel põhjusel kulub enamasti elementmaja seinaelementide tellimisest kuni valmimiseni aega u. 8-10 nädalat. Aeg-ajalt võivad ka järjekorrad olla lühemad ning õnnestub ka kiiremalt elemente ja majadetaile toota.

Kiirus oleneb tehase tellimuse täitmise ajast!

3. Kohapeal krundil maja ehitamine

Esmapilgul tundub see olema kõige aeglasem viis oma maja ehitada. Kuid praktikas võib ka kohapeal maja ehitamine olla kiire. Kõik sõltub töökorraldusest ja tööjõuressurssidest ning kui põhjalikult on tehtud eeltöö ja vajalike materjalide hankimine või tellimine.

Mida paremini on tehtud ettevalmistööd seda kiiremini saab ehitada ja viia miinimumini kõik ooteajad ning seisakuid. Kohapeal ehitamine nõuab väga head töökorraldust!

Vajalik väga hea planeerimine ja projektijuhtimine!

NB! Ei tasu unustada, et element- ja moodulmajade puhul on vajalik ka vundamendi ehitus ja enamasti ka oluline osa töid teha ehitusobjektil.

Niisiis parim viis kiiresti oma maja ehitada on praktikas kombinatsioon nii ettetellitavatest konstruktsioonidest kui ka heast töökorraldusest ehitusobjektil. Ehitustöid detailselt ette planeerides on võimalik teha seda enamasti soodsamalt ja kiiremini!

Artikli autor on
Eno Pappel
Majaehitaja.ee

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Adaur Grupp: korteritehingute kuukokkuvõte 02-2017

06.03.2017 Tõnu Toompark

Kokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv ja keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.

Andmed on toodud avaldamise kuupäeva seisuga ja võivad andmete täpsustumisel vähesel määral muutuda.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Elu korteriühistus: Sõiduki teisaldamine

06.03.2017 Kätri Sarapuu

Meie ühistu kinnises hoovis seisab juba mitu kuud üks võõras sõiduauto. Tegemist on kunagise üürniku tuttava autoga, millele pole vaatamata meeldetuletustele järele tuldud. Kuna parkimiskohti on niigi vähe, sooviksime võõrast autost vabaneda. Uurisin pisut ja sain teada, et kui ühistu organiseerib auto minema pukseerimise, võib ühistut oodata trahv võõra vara puutumise pärast.

Küsimus: Kas tõesti võib oma mittevajaliku auto tasuta võõrale õuele „unustada“, ilma et selle eest vastutama peaks?

Vastus: Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 92 lg 2 p 7 kohaselt võib sõiduki teisaldada valvega hoiukohta siis, kui sõiduk on pargitud teisaldamist tähistava liiklusmärgiga märgistatud alale õigusvastaselt. Korteriühistu võib LS § 92 lg 51 alusel nõuda sõiduki, mis on pargitud õigusvastaselt korteriühistu territooriumile teisaldamist tähistava liiklismärgiga märgistatud alale, teisaldamist politseiasutuselt või kohalikult omavalitsuselt.

Käesolevas olukorras on oluline, et korteriühistu territooriumil oleks teisaldamist tähistav liiklusmärk, mis näitab, et õigusvastaselt korteriühistu territooriumile pargitud sõidukid teisaldatakse. Kinnine hoov ehk eramaa kui selline ei tähenda, et sõiduki parkimine sellel oleks keelatud. Parkimiseks keelatud/lubatud kohad tähistab teeomanik liiklusmärkidega (LS § 6). Kui vastavasisuline liiklusmärk on paigaldatud korteriühistu territooriumile, võib korteriühistu sõiduki teisaldamist nõuda. Silmas tuleb pidada, et sõiduki teisaldamise õigus on politseiasutusel ja kohalikul omavalitsusel.

Kulud, mis on seotud sõiduki valvega hoiukohta või politseiasutusse toimetamise ning seal hoidmise ja valvamisega, hüvitab selle juht, omanik või valdaja LS § 92 lg 14 alusel kehtestatud korras ja määrades. Sõiduki juht, omanik või valdaja vabastatakse LS § 92 lg 12 nimetatud kulutuste hüvitamisest, kui tema tegevuses puudus süüteokoosseis.

Autor: Kätri Sarapuu, jurist

Käsiraamat korteriühistute liikmetele ja juristidele

2018. aastast kehtib uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis tekitab seaduse jõuga ühistud korterelamutesse, kus neid veel ei ole. Samuti muudab uus seadus osaliselt ühistu ja korteriomanike vahelisi suhteid.

Milles täpselt muudatused seisnevad ja kuidas nendeks valmistuda leiabki äsjailmunud käsiraamatust “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“.

Käsiraamatu leiad Kinnisvarakooli e-raamatupoest või suurematest raamatupoodidest üle Eesti.

Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus

Baltic Horizon Fund tühistab fondi enda arvel stabiliseerimise eesmärgil omandatud osakud

06.03.2017 Tõnu Toompark

Northern Horizon Capital AS (Fondivalitseja) esitab Eesti väärtpaberite keskregistrile avalduse kõigi 5,900 Baltic Horizon Fund’i (Fond) osaku tühistamiseks, mida Fond hoiab enda arvel. Enne osakute tühistamist on Fondil osakuid kokku 57,264,743. Pärast tühistamist on osakuid kokku 57,258,843.

Fondi osakute omandamine kui ka tühistamine viidi läbi Fondi tingimustes välja toodud protseduuride järgselt. Fondi osakute omandamine tehti ainsa eesmärgiga stabiliseerida osakute hind pärast esmast avalikku pakkumist. Osakud omandati 7. juulil 2016 ja vastav börsiteade edastati 16. augustil 2016.

Fondi tingimused sätestavad, et Fondivalitseja peab müüma või tühistama Fondi arvel hoitavad osakud hiljemalt 3 kuu jooksul pärast nende omandamist. Eelnimetatud sätte rikkumine kõrvaldatakse avalduse esitamisega osakute tühistamiseks ning osakute seejärgse tühistamisega. Viivitus ei kahjusta osakuomanike õigusi, kuna osakute omamine Fondi poolt ei andnud osakuomaniku õigusi Fondile ega Fondivalitsejale, sealhulgas õigusi saada Fondist väljamakseid.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Riigikohtu praktika: Ehitus- ja kasutusloa vaidlustamine /haldusasi nr 3-3-1-69-16/

06.03.2017 Tõnu Toompark

Riigikohus võttis selles asjas mitmeid olulisi seisukohti erinevatel detailplaneeringute ning ehitus- ja kasutuslubadega seotud teemadel.

Naaber vaidlustas kõrvalkinnistule püstitatud kõrvalhoone-sauna kasutusloa andmist etteheidetega, et hoone kõrgus ületab detailplaneeringus, ehitusloas ja ehitusprojektis fikseeritud kõrgust vähemalt 1,5 m, samuti ehitusloas fikseeritud korruselisuse piirangut (kahe asemel kolm korrust), ehitusalune pind on 82 m2 lubatud 74 m2 asemel ning katusekalde nurk on 56° lubatud 10-45° asemel. Samuti on hoone ehitatud naabri tuleohutuskujasse. Menetluses leidis lisaks tuvastamist, et kõrvalhoonet-sauna kasutati tegelikult elamuna.

Kolleegium selgitas esmalt standardi olemust detailplaneeringus. Kui detailplaneeringus on kohustatud järgima mingit kindlat standardit, mida on võimalik omandada vaid tasu eest, võib selline kohustuse panemine olla vastuolus põhiseadusega. Kui aga detailplaneeringus nimetatakse soovituslikult standardeid, siis tähendab see, et ehitamisel peab järgima head tava ja ehitis peab vastama nõuetele. Antud juhul oli detailplaneeringus soovituslik viide konkreetsele tuleohutusstandardile ning hoone oli ehitatud vastavuses selle standardiga.
Riigikohus analüüsis ka ehitusloa andmist ehitise laiendamiseks olukorras, kus ehitus on alles ehitusjärgus. Küsimus oli selles, kas enne hoonele kasutusloa andmist on sellele võimalik väljastada uus ehitusluba ehitise laiendamiseks. Riigikohus on seisukohal, et ehitise laiendamiseks on võimalik ehitusluba taotleda ka siis, kui ehitis on alles ehitusjärgus. Ebamõistlikuks tuleb pidada lahendust, kus ehitise laiendamiseks tuleb ehitamisjärgus ehitis esmalt algse ehitusloa järgselt lõpuni valmis ehitada ja saada sellele kasutusluba enne, kui on võimalik alustada selle laiendamist.
Veel oli küsimuse all, et kui kõrvalhoonet-sauna kasutatakse hoopis elamuna, siis kas selline kasutusotstarbe muutmine pärast kasutusloa andmist mõjutab kasutusloa õiguspärasust. Riigikohus leidis, et ei mõjuta. Ehitus- ja kasutusloa õiguspärasust hinnatakse loa andmise hetke seisuga. Seepärast tuleb ehitus- ja kasutusloa kontrollimisel ehituslike nõuete kindlakstegemisel lähtuda loataotluses märgitud, mitte hilisemast faktilisest kasutusotstarbest. Isik peab hoonet kasutama kasutusloale vastavalt. Kohaliku omavalitsuse ülesanne on pidada järelvalvet selle üle, et ehitist kasutatakse otstarbekohaselt.
Lisaks puudutati teemat, kus ehitusluba oli väljastatud vastuolus detailplaneeringuga. Sellele vaatamata vald väljastas ka kasutusloa. Riigikohus märkis taaskord, et kasutusloa andmisega kaotas ehitusluba kehtivuse ning seda tühistada ei ole enam võimalik isegi juhul, kui ehitusluba tõi kaasa naabri õiguste rikkumise.
Veelkord selgitati ka terrassi arvamist ehitusaluse pinna hulka. Terrassi ehitisealuse pindala arvestamisel tuleb lähtuda sellest, kas terrass ja hoone põhiosa moodustavad ehitusaluse pinna mõttes lahutamatu terviku. Antud juhul oli hoone teine korrus ehitatud sammastele toetudes terrassi kohale ja seetõttu moodustasid terrass ja hoone põhiosa ehitusaluse pinna mõttes lahutamatu terviku.
Ehitusprojektile antavad asutustevahelised kooskõlastused ei ole mitte iseseisvad haldusaktid, vaid menetlustoimingud. Seetõttu ei pea asutus ehitusprojektile kooskõlastuse andmiseks oma otsust motiveerima. Antud juhul oli päästeamet projekti heaks kiitnud templiga ja juhtivinspektori allkirjaga ning selline kooskõlastus on Riigikohtu hinnangul piisav. Kirjalike põhjenduste puudumine kooskõlastuses ei too kaasa ehitusloa õigusvastasust. Põhjendusi saab toimingu puhul nõuda ka tagantjärele.
Oluline seisukoht avaldati ka seoses naabri õiguste rikkumisega, kui hoone on ehitatud vastuolus detailplaneeringuga. Nimelt leidis kohus konkreetse juhtumi pinnalt, et vastuolud hoone tegelike tehniliste andmete ja sellele detailplaneeringus sätestatud nõuete vahel kõrguse, katusekalde nurga ja ehitusaluse pinna osas ei saanud põhjustada naabri õiguste riivet sellisel määral, mis tooks kaasa kasutusloa tühistamise. Otsustavaks said faktilised näitajad. Nii näiteks tuvastati, et vaidlusalune hoone asub naabri kinnistu suhtes põhja suunas ega varja seega päikesevalgust. Ka ehitusaluse pinna piirmäära ületamise tõttu (8 m2 võrra) olnuks kasutusloa tühistamine ilmselgelt ebaproportsionaalne, sest vaidlusalune hoone ei piirne kaebaja elamuga. Hooneid lahutavad kaebaja kinnistul asuvad kuurid, mistõttu ei saa naabri hoone ehitusaluse pinna piirmäära mõningasest ületamisest tulenevad väheldased muutused miljöös kaebajat olulisel määral puudutada.

Pille Pettai
Teder Law kinnisvara-ja ehitusvaldkonna juht

Rasmus Õisma
Teder Law juriidiline assistent

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Jaanuari tööstustoodangu maht oli suurem kui aasta eest

03.03.2017 Statistikaamet

Tööstusettevõtted tootsid 2017. aasta jaanuaris 7% rohkem toodangut kui eelmise aasta jaanuaris, teatab Statistikaamet. Toodang suurenes mäetööstuses ja töötlevas tööstuses, kuid vähenes energeetikas.

Jaanuaris toodeti töötlevas tööstuses 7% rohkem toodangut kui 2016. aasta samal kuul. Toodangu kasv oli laiapõhjaline – kaks kolmandikku tööstusharudest ületasid jaanuaris eelmise aasta jaanuari mahtu. Mahu kasvu põhjustas eelkõige puittoodete, elektriseadmete ja metalltoodete tootmise suurenemine. Toodang suurenes ka tekstiili, mootorsõidukite ja ehitusmaterjali tootmises. Toodang vähenes elektroonikaseadmete, toiduainete ja mööbli tootmises.

Välisturule müüdi jaanuaris 69% kogu töötleva tööstuse toodangust. 2016. aasta jaanuariga võrreldes suurenes korrigeerimata andmetel toodangu müük ekspordiks 14% ja müük kodumaisele turule 8%. 2017. aasta jaanuaris oli 2 tööpäeva rohkem kui mullu.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2017. aasta jaanuaris nii tööstuses kokku kui ka töötlevas tööstuses sama palju toodangut kui eelmisel kuul.

2016. aasta jaanuariga võrreldes toodeti elektrit 6% rohkem ja soojust 13% vähem.

Tööstustoodangu mahuindeksi muutus, jaanuar 2017
(protsenti)
Tegevusala	Muutus võrreldes eelmise kuuga sesoonselt korrigeeritud andmetel^a	Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga
Tegevusala		korrigeerimata andmetel	tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetel^b
KOKKU	0,2	12,1	6,6
Energeetika	3,9	-1,8	-1,8
Mäetööstus	7,5	41,8	36,1
Töötlev tööstus	0,2	13,2	7,2
arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine	-9,4	-1,5	-6,9
puidutöötlemine ja puittoodete tootmine	-1,5	14,2	9,1
toiduainete tootmine	-3,4	3,4	-0,5
metalltoodete tootmine	7,0	21,0	12,9
elektriseadmete tootmine	-11,4	21,2	12,7
tekstiilitootmine	5,2	23,5	15,5
mööblitootmine	1,3	0,4	-6,9
mootorsõidukite tootmine	11,7	19,9	14,3
ehitusmaterjali tootmine	4,2	18,9	13,4
masinate ja seadmete tootmine	-0,1	6,8	-0,2

^a Sesoonselt korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus ja regulaarselt korduvate hooajaliste tegurite mõju. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise kuuga.

^b Tööpäevade arvuga korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise aasta sama kuuga.

Statistika aluseks on küsimustik „Tööstus”, mille esitamise tähtaeg oli 17.02.2017 ja küsimustik „Energia tootmine, müük ja kütuse tarbimine”, mille esitamise tähtaeg oli 10.02.2017. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte 8 tööpäevaga. Statistikatöö „Tööstustoodangu indeks“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.