Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

1Partner: Tallinnas osteti aprillis miljonieuroseid kortereid ja maju

08.05.2017 Tõnu Toompark

Aprillis müüdi Tallinna kalleim korter 980 000 ning maja 1 020 000 euroga, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvarafirmasid 1Partner Maa-ameti statistikat.

Martin Vahteri sõnul on uute korterite osakaal varasemate aastatega võrreldes kasvanud, moodustades hinnanguliselt kolmandiku pealinnas müüdud korteritest. “Üha rohkem on neid, kes saavad endale lubada uut korterit uues hoones,“ ütles Vahter.

“Teine grupp inimesi hoiab praegu pigem enda vana, kuid reaalselt üleliigse korteri endale ja seepärast on neid järelturul suhteliselt vähe saada. Vanade korterite turg on patiseisus ja hinnadki uutega võrreldes pigem kõrged,” lisas Vahter.

Vahteri sõnul pole hinnad peale Tallinna ja paari suurema linna kuskil Eestis taastunud. “Väga soodsalt müüakse üle Eesti koos maaga suuri talukomplekse. Ning isegi paljud majad Tallinna lähedal, näiteks Laulasmaal või Kloogarannas on omaaegsest tasemest 30-40 protsenti odavamad,” rääkis Vahter.

Aprillis tehti Tallinnas 30 protsenti vähem korteritehinguid kui märtsis. “Kuigi turuaktiivsus oli madal, siis raha liikus heldelt ja tehti keskmisest rohkem suuri, miljonini küündinud tehinguid,” kommenteeris Vahter.

Tallinna korteri keskmine ruutmeeter langes märtsiga võrreldes ühe protsendi 1660 euroni, kuid oli mullu aprillist 4,4 protsenti kõrgem. Kalleim korter müüdi 980 000 ning odavaim 5000 euroga.

Aprillis müüdi Tallinnas 31 hoonestatud elamumaa krunti, mis on kümne võrra vähem kui varasemal kuul. Kalleim maja müüdi 1 020 000 ning soodsaim 18 000 euro eest.

Möödunud kuul müüdi kolm elamumaa krunti, mis on viie võrra vähem kui märtsis.

1Partner Kinnisvara avaldab iga kuu esimeses veerandis möödunud perioodil sooritatud kinnisvaratehingute turuülevaate. 1Partner Kinnisvara kodulehel on Tallinna kinnisvaratehingute hinnavõrdluse graafik, kust leiab lihtsa ülevaate pinnaühiku maksumuse igakuistest muutustest linnaosade kaupa.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Eesti Pank: Eesti hinnakasvu põhjustavad tänavu energiahinnad ja aktsiisitõusud

08.05.2017 Sulev Pert

Hinnakasv ulatus aprillis üle kolme protsendi
Toorainete hinnakasv maailmaturul on viimastel kuudel näidanud aeglustumise märke

Eestis kiirenes tarbijahindade kasv aprillis statistikaameti teatel 3,2%ni. Energiahinnad tõusid aastaga 6,8%, toiduained, sh alkohol ja tubakas, kallinesid 4,8% ning alusinflatsioon1 ulatus 1,4%ni.

Toorainete hinnakasv maailmaturul on viimastel kuudel näidanud mõningaid märke aeglustumisest. Toornafta barreli hind püsis märtsis ja aprillis 53 dollari läheduses, kuid hakkas aprilli lõpus langema. Selle taga oli USA naftatootmise kasv ja kesine nõudlus Aasia riikides. OPECisse kuuluvad naftat tootvad riigid kaaluvad nafta tootmismahu vähendamist ega lase tõenäoliselt hinnal väga madalale langeda. Teist kuud järjest langes ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni (FAO) andmetel ka toidutoormete maailmaturu hind. Märtsis ja aprillis oli hinnalangus küllaltki suur, kokku 4,3%. Praegustel toormehindadel on oluline mõju järgmise aasta inflatsiooninumbritele, sest tarbijahindades kajastuvad muutused pika viitajaga.

Eesti inflatsiooni mõjutavad tänavu peamiselt energiahinnad ja aktsiisitõusud. Juulikuus tõstetakse täiendavalt alkoholiaktsiise, sh tõuseb õlleaktsiis 70%. Aktsiisitõus kiirendab hinnakasvu umbes 0,2–0,3 protsendipunkti võrra. Alusinflatsioon ehk teenuste ja tööstuskaupade järkjärguline kallinemine jätkub teisel poolaastal. Alusinflatsiooni mõjutavad nii impordihinnad kui ka kiirem majanduskasv.

Eelmise aasta detsembri majandusprognoosis ootasime inflatsiooni kiirenemist 2017. aastal kolme protsendi lähedusse. Senine hinnakasv on olnud prognoosiga kooskõlas. Eesti Pank avaldab uue inflatsiooniprognoosi juunis.

1 Alusinflatsioon sisaldab tööstuskaupu ja teenuseid, jättes kõrvale heitlikud energia- ja toiduhinnad, ning moodustab 57% tarbijakorvist.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Tööstussektori head tulemused toetavad majanduskasvu

08.05.2017 Mihkel Nestor

Tööstusettevõtete tootmismaht on selle aasta kolme esimese kuu vältel oluliselt suurenenud. Kasvu veavad puidu- ja metallitööstus, kuid nõudluse tõus on laiapõhjaline ning enamusel tegevusaladest on toodang suurenenud koguni kahekohalise protsendi võrra.

Tööstustoodangu kasv on kiireim üle aastate

Lõppeval nädalal avaldatud andmed märtsi kohta võimaldavad kokku võtta esimese kvartali Eesti tööstuses. Rõõmustavalt on aasta alanud tööstussektori jaoks väga edukalt. Nimelt on tööstus-toodang suurenenud mullusega võrreldes koguni 13%, seejuures 11% töötlevas tööstuses. Viimati oli tööstustoodangu kasv sellest püsivalt kiirem 2011. aastal. Seejuures on nõudluse kasv olnud laiapõhjaline. Esimeses kvartalis oli sisuliselt vaid üks suur tööstus¬haru, kus tootmismaht vähenes – elektroonika. Enam kui pooltes tööstusharudes oli toodangu kasv lausa kahekohaline. Nõudluse kasvu on põhjustanud mitme soodsa asjaolu kokkulangemine. Ehk kõige olulisem neist on üldine majanduskliima paranemine Euroopas, mis soosib Eesti ekspordikeskset tööstust. Peamisel sihtturul Skandinaavias jätkub kiire elamuehitus. Mullusega võrreldes on kadunud ka suured negatiivsed tegurid nagu kütusehindadest põhjustatud madalseis mäe¬tööstuses ja põlevkiviõli tootmises. Investeerimisaktiivsuse suurenemisele viitavad taastunud tellimused metallitööstuses.

Majanduse vedur on endiselt puidutööstus

Konkreetsetest tööstusharudest on juba aastaid olnud kasvu peamine eestvedaja puidutööstus. Tänavu esimeses kvartalis suurenes haru toodang 12%, olles sellega suurim panustaja tööstus-toodangu kasvu. Puidutööstuse tähtsus on läbi aastate järjepidevalt suurenenud ja hakkab küündima juba ligi viiendikuni kogu töötleva tööstuse toodangust. Sektorit on viimastel aastatel soosinud hoogne ehitustegevus Põhjamaade turgudel, kuhu läheb valdav osa puiduettevõtete ekspordist. Samas on ka selge, et tegemist on tootmisharuga, kus Eesti omab konkurentsieelist tänu tooraine lihtsale kättesaadavusele ja pikaajalisele kogemusele. Loodetavasti säilib sektori konkurentsivõime ka olukorras, kus nõudlus toorme järele on kasvamas, kuid samas on tõusuteel ka keskkonnaaktivistide surve raiemahtude piiramiseks.

Teine haru, mis panustas oluliselt tootmismahu kasvu töötlevas tööstuses, oli metalltoodete tootmine. Esimeses kvartalis suurenes metalltoodete tootmine mullu sama ajaga võrreldes koguni 18%. Sarnaselt puidutööstusele on haru näol tegemist Eesti majanduse jaoks väga olulise ettevõtlussektoriga, mis annab tööd enam kui 16 000 inimesele ehk umbes 2,5% kogu Eesti tööjõust. Peamiselt suurte metallkonstruktsioonide tootmisega tegelevad ettevõtted ekspordivad oma kaupa geograafiliselt suhteliselt hajutatult, kuid sõltuvad tugevalt tellijate valmidusest teha suuri põhivarainvesteeringuid. Sektori olulisteks klientideks on varasematel aastatel olnud erinevad toorainetööstused ning toorainete hoiustamise ja transpordiga tegelevad ettevõtted, kelle investeerimisvalmidust on heitlikud hinnad kärpinud. Nüüd, kus toorainete hinnad on kosumas, näib taastunud olevat ka investeerimisvalmidus.

Lisaks töötlevale tööstusele andsid esimeses kvartalis tööstustoodangu kasvu tugeva panuse veel mäetööstus ning elektrienergia ja soojavarustuse tegevusalad. Mäetööstuses kasvas tootmismaht mullusega võrreldes koguni enam kui poole võrra. Peamise panuse mäetööstuse kasvu andis mõistagi põlevkivi suurenenud kaevandamine, millele nafta hinnašokki tõttu 2016. aasta I kvartalis järsult pidurit pandi. Nüüdseks on Brenti toornafta hind püsinud kriitiliseks peetava 50 dollari juures barrelist pea pool aastat, mis on andnud Eesti põlevkivitööstusele põhjust tootmistegevust taas kiirendada. Lisaks on tootmismaht mullusest mõõnast taastunud turbatootmises ja kasvanud ka ehitusmaterjalide ammutamiseks kasutatavates karjäärides. Energia- ja soojusvarustuse alal suurenes tootmismaht I kvartalis 15%. Sarnaselt põlevkivitööstusele on haru samuti äärmiselt tundlik välistegurite suhtes ja seekord on seda soosinud kasin elektritoodang Põhjamaades.

Joonis 1. Tööstustoodangu kasv suurematel tegevusaladel 2017. aasta I kvartalis, %.

Väga häid tulemusi on näidanud ka paljud teised tegevusalad. Juba eelmisel aastal sai alguse tugev tõus elektriseadmete toomises. Haru tootmismaht on jätkanud kiiret kasvu ka sellel aastal, tõustes esimeses kvartalis 16%. Uued tellimused laevaremondi alal on neljandiku võrra suurendanud püsivhindades käivet masinate ja seadmete remondi alal. Kuigi protsendina tagasihoidlik, on olulise panuse andnud 5% kasv toiduainetööstuses, kus eelmisel aastal oli tootmine peamiselt langustrendis. Suurema nõudluse tõttu kodumaal on pea viiendiku võrra kasvanud tootmismaht ehitusmaterjalide tööstuses. Laiapõhjalisest nõudluse paranemisest räägib see, et tootmismahu kasv oli kahekohaline lisaks veel haagise-, põlevkiviõli-, keemia-, plasti-, tekstiili- ja rõivatööstuses.

Majanduskonjunktuur püsib tööstuse jaoks soodne

Lisaks suuremale tootmismahule on tööstusettevõtete jaoks rõõmustav ka väljamüügihindade kasv. Kui mullu kahanes tööstusetoodangu ekspordihinnaindeks vähemalt tegevusalade keskmisena 0,5%, siis selle aasta I kvartalis on see tõusnud lausa 7%. Suurim oli hinnamuutus mõistagi põlevkiviõli tootmises, kuid hinnatõusust on võitnud ka mitmed teised suured tegevusalad. Nii kasvasid ekspordihinnad keskmiselt 6% toiduainetööstuses ja 5% nii puidu- kui metalltoodete tootmises. Et Eesti tööstustoodangust läheb ekspordiks umbkaudu 70%, millest omakorda valdav enamus müüakse EL siseturul, siis on Eestil palju võita Euroopa tugevamast majanduskasvust. Selle kiirenemist kinnitavad nii mitmed majandusindikaatorid, kui prognoosijate optimistlikumad ootused.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Elu korteriühistus: Ühistu otsuse kohustuslikkus

08.05.2017 Kätri Sarapuu

Meil moodustati enne korteriühistu ja siis pidid kõik korteriomanikud andma allkirjad et soovivad astuda korteriühistusse. Mina leidsin, et toimus seaduse rikkumine ja allkirja ei andnud.

Kõik esitatud arved olen korralikult maksnud. Ühelgil korteriühistu üldkoosolek ei ole viibinud. Nüüd soovib korteriühistu Kredexi 35% toega maja renoveerida ja võtta 20 aastaks pangalaenu 5% intressiga. Olemas on eelpropjekt ja soovitakse kõigi korteriomanike allkirju. Olen 75 aastane ja ei soovi allkirja anda. 16 korteriomanikku on allkirjad juba andnud.

Mulle on jäänud veel 5 päeva otsustamiseks. Olen renoveerimisega nõus kuid mitte 20 aastase pangalaenuga. On võimalik ka omafinatrseerimisega renoveerida.

Vastus: Esimesena selgitan korteriühistusse astumist. Nimelt korteriühistuseaduse § 3 sätestab, et korteriühistu asutamine toimub mittetulundusühingute seaduses ettenähtud korras korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanike enamuse otsuse alusel, kui sellele enamusele kuulub korteriomandi eseme mõtteliste osade kaudu suurem osa ehitisest ja maatükist.

Seega Teie korteriühistu on asutatud seaduslikult, kui asutamiskoosolekul hääletas korteriomanike enamus, kellele kuulub korteriomandi eseme mõtteliste osade kaudu suurem osa ehitisest ja maatükist, korteriühistu moodustamise poolt. Kuna ma ei ole kursis, millises osas toimus Teie arvates seaduse rikkumine korteriühistu moodustamisel, eeldan enda vastuses, et korteriühistu on moodustatud seaduspäraselt.

Märgin ära ka selle, et kui korteriühistu on loodud, siis on selle liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud korteriühistuseaduses sätestatud korras. Seega korteriühistu puhul tuleb meeles pidada, et tegemist on sundliikmesusega mittetulundusühinguga. Seega kui Te ei ole osalenud korteriühistu üldkoosolekutel, ei tähenda, et Te ei ole korteriühistu liige. Korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus jõustub otsuse tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti.

Korteriühistu otsused elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude (KÜS § 151) kandmise kohta on KÜS § 13 lg 4 järgi kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsusest kui tehingust tulenevad õigused ja kohustused kehtivad ka neile korteriühistu liikmetele, kes otsuse vastuvõtmisel ei osalenud või hääletasid selle vastu. Teie kirjast lähtudes, eeldan, et renoveerimise näol on tegemist elamu säilitamiseks vajalike toimingute tegemisega.

Lähtudes eeltoodust, on korteriühistu üldkoosoleku otsus Teile kohustuslik. Kui Te leiate, et üldkoosoleku otsus ei ole seaduspärane, on Teil korteriühistuseaduse § 13 lg 3 järgi õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates.

Autor: Kätri Sarapuu, jurist

Käsiraamat korteriühistute liikmetele ja juristidele

2018. aastast kehtib uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis tekitab seaduse jõuga ühistud korterelamutesse, kus neid veel ei ole. Samuti muudab uus seadus osaliselt ühistu ja korteriomanike vahelisi suhteid.

Milles täpselt muudatused seisnevad ja kuidas nendeks valmistuda leiabki äsjailmunud käsiraamatust “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“.

Käsiraamatu leiad Kinnisvarakooli e-raamatupoest või suurematest raamatupoodidest üle Eesti.

Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Statistikaamet: Tarbijahinnaindeksit mõjutas aprillis enim toit

08.05.2017 Statistikaamet

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2017. aasta aprillis võrreldes märtsiga 0,3% ja võrreldes eelmise aasta aprilliga 3,2%, teatab Statistikaamet.

Kaubad olid 2016. aasta aprilliga võrreldes 3,6% ja teenused 2,4% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on 2016. aasta aprilliga võrreldes tõusnud 5,7% ja mittereguleeritavad hinnad 2,5%.

Eelmise aasta aprilliga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim toidu ja mittealkohoolsete jookide 4,5% kallinemine, mis andis kogutõusust ligi kolmandiku. Sealjuures on piim, piimatooted ja munad aastaga kallinenud 8,9%, suhkur ja kondiitritooted 6,4%, värske puuvili 7,3% ning köögivili 5,2%. Kogutõusust üle veerandi andis mootorikütus. Aastataguse ajaga võrreldes oli diislikütus 20,6% ja bensiin 14,2% kallim. Suuremat mõju avaldasid veel alkohoolsed joogid ja tubakas, mis on aastaga kallinenud vastavalt 4,4% ja 10,2%.

Märtsiga võrreldes olid aprillis tarbijahinnaindeksi suurimaks mõjutajaks lennukipiletid, mis olid 19% odavamad kui märtsiks ostetud piletid. Peaaegu sama suur oli kuuga 0,8% kallinenud toitlustuse ja 16,1% kallinenud majutuse mõju. Mitmesuguste kaupade ja teenuste 2,4% kallinemine on suures osas tingitud hooldusvahendite mitmete soodusmüükide samaaegsest lõppemisest.

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, aprill 2017
Kaubagrupp	Aprill 2016 – aprill 2017, %	Märts 2017 – aprill 2017, %
KOKKU	3,2	0,3
Toit ja mittealkohoolsed joogid	4,5	-0,1
Alkohoolsed joogid ja tubakas	6,0	0,1
Riietus ja jalatsid	3,3	0,0
Eluase	1,3	-0,1
Majapidamine	1,0	0,7
Tervishoid	1,1	-0,2
Transport	5,5	-0,6
Side	-2,5	-0,1
Vaba aeg	0,6	0,8
Haridus ja lasteasutused	4,7	2,0
Söömine väljaspool kodu, majutus	6,8	3,3
Mitmesugused kaubad ja teenused	3,7	2,4

Statistikaamet avaldab tarbijahinnaindeksi iga kuu 5. tööpäeval pärast aruandeperioodi lõppu. Statistikatöö „Tarbijahinnaindeks“ avaliku huvi peamine esindaja on Rahandusministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Nautica ostukeskus avab uksed sel sügisel

08.05.2017 Tõnu Toompark

Norde Centrumi laiendustööd on täies hoos ning laiendatud kaubanduskeskus avatakse Nautica nime all selle aasta sügisel, teatab keskuse omanik Capfield.

Keskuse 18 500 ruutmeetri suurusel pinnal hakkavad rentnikud pakkuma mitmekülgset valikut nii noortele, peredele kui ka lastele. Teiste seas avavad uksed riidekauplused Cropp ja House, mis on neid esindava LPP jaoks esimesed poed Tallinna kesklinnas.

„Avame Nautica keskuses kaks uut kauplust – Cropp ja House. Meil on hea meel ettevõtte müügipinda laiendada ja seeläbi jõuda lähemale meie brändide austajatele. Usume, et keskuse sadamalähedane asukoht toob palju uusi kliente ka välismaalt,“ sõnas Anneken Alus, LPP turundusassistent.

Ühtlasi avab senisest ligi kaks korda suuremal pinnal uksed spordikauplus Sportsdirect.com. Keskusesse lisandub ka matkatarvete pood Regatta, trendikas jalatsibränd Skechers ja noorele suunatud rõivabränd Gloria Jeans, mis on nende esimene pood Baltikumis.

“Meil on väga suur rõõm tänaseks Nautica rendilepingute üle, läbi mille suudame täita oma lubadust pakkuda inimestele erinevaid moebrände ja mitmekülgset restoranide valikut,” ütles Capfieldi juhatuse liige Ruben Gornischeff.

Lisaks ostlemisele saavad ostukeskuse külastajad nautida ka erinevaid vaba aja veetmise võimalusi, sealjuures mängida mingigolfi piirkonna suurimas omalaadses minigolfikeskuses.

„Avame sügisel Nautica kaubanduskeskuse teisel korrusel Põhjamaade suurima minigolfikeskuse Park Minigolf. Ootame mängima nii peresid kui sõpruskondi, kes tahavad ühekoos mõnusalt aega veeta. Garanteerime positiivse eduelamuse puude, põõsaste,lillede ja veesilmade keskel ning laeme Põhjamaa kaamoses tühjenema kippuvad patareid jälle täis!,“ sõnas Marleen Taremaa, Minigolf OÜ juhatuse liige.

Restoranide valikust leiab elamusi nii idamaade kööki esindavast restoranist CHI kui ka lääne maitseid BabyBack Ribs & BBQ´s. Kõik restoranid asuvad Nautica teisel korrusel vaatega sadamale ja Tallinna vanalinnale.

Nautica

Nautica on uus kaubanduskeskus, mis valmib 2017. aasta sügisel Norde Centrumi laienduse tulemusena. Selle rendipind on 18 500m2, millel hakkab asuma ligi 60 kauplust. Nautica arhitekt on Mark Anders arhitektuuribüroost 3D Reid Ltd UK.

Capfield

Capfield on Eestis tegutsev ostukeskuste omanik ja arendaja. Capfieldi portfell koosneb kuuest Eestis asuvast jaekaubanduskeskusest, üüritava brutopinnaga (GLA) üle 75 000 m2 ja ka erinevatest arendamiseks ettenähtud kruntidest.

Capfieldi portfell on üks Eesti suurimaid jaekaubandusportfelle, mis sisaldab ihaldatud asukohti kesk- ja eeslinnapiirkondades. Muljetavaldav 65% suurune osa portfelli GLA-st koosneb suurtest ankurüürnikest, kelle hulgas on tuntud kohalikud ja rahvusvahelised kaubamärgid nagu Bauhaus, Maxima, Prisma, Rimi, Selver, SportsDirect, Baltika Fashion Chains, Denim Dream, Jysk, Euronics ning Apollo raamatupoed.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

EKFL: Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse esimeheks valiti Mika Erik Sucksdorff

05.05.2017 Tõnu Toompark

4. mail valis Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL) uue juhatuse esimehe, kelleks on Mika Erik Sucksdorff, OÜ Kinnisvarabüroo Uus Maa juhatuse liige. Aseesimeheks valiti Kalev Roosiväli, Pindi Kinnisvara OÜ juhatuse liige.

EKFL-i üldkoosolekul valiti järgnevaks kaheks aastaks lisaks Mika Sucksdorffile ja Kalev Roosiväljale juhatuse koosseisu Mart Saa – LAAM Kinnisvara OÜ juhatuse liige, Ardi Roosimaa – OÜ Uus Maa Property Advisors juhatuse liige, Evelin Kanter – Arco Real Estate AS juriidilise osakonna juht, Gert Jostov – AS Technopolis Ülemiste juhatuse liige, Tõnu Toompark – Adaur Grupp OÜ juhatuse liige ja Ingvar Allekand – OÜ Domus Kinnisvara juhatuse liige.

Vastvalitud EKFLi juhatuse esimees Mika Erik Sucksdorff sõnas, et Liidu eesmärgiks on lisandväärtuse loomine liikmesfirmadele läbi turuinfo kogumise ja levitamise ning kvaliteetsete konverentside korraldamise. Oluline on järgida mis mujal maailmas toimub ja suhelda välisriikide kinnisvaraettevõtjate ja organisatsioonidega,“ lausus Sucksdorff.

Liidu tegevdirektorina jätkab Tõnis Rüütel.

Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL) on loodud 10. märtsil 1994.a. EKFL on kinnisvara vahenduse, arenduse ja konsultatsioonidega tegelevate äriühingute ühendus.

Korteriühistud esitasid haljastustoetuse saamiseks 139 taotlust

05.05.2017 Tallinn.ee

Projektis „Roheline õu“ osalemiseks esitas taotluse 139 korteriühistut.

Linnaosadest enim taotlusi laekus Lasnamäelt (31), järgnevad Kesklinn (26), Põhja-Tallinn (21) ja Kristiine (21). Taotletav kogusumma on pisut üle 60 000 euro. Populaarsemad tegevused, millele toetust küsitakse, on puude raie ja hoolduslõikus ning muru korrastamine. Puude raie puhul on tegemist kalli teenusega, mille puhul korteriühistud on toetusrahast väga huvitatud, pealegi parandab see tegevus hoovide ohutust.

„Projektiga „Roheline õu“ aitame korteriühistutel hoovide heakorrastamise kulusid katta,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „2013. aastal käivitatud projekti raames on nelja aasta jooksul saanud toetust kokku 364 korteriühistut kogusummas ligi 160 000 eurot.“

2017. aasta linnaeelarvest on projektile „Roheline õu“ on eraldatud 40 000 eurot. Maksimaalne toetus on 600 eurot korteriühistu kohta ja toetuse määr kuni 60% kavandatud tegevuste kogumaksumusest.

„Viie aasta eest käivitatud projekti eesmärk on muuta linna elukeskkond atraktiivsemaks ja parandada seeläbi elukvaliteeti,“ lisas Võrk. „See projekt on ehedaks näiteks, et elanikud ise saavad ümbritseva keskkonna jaoks palju ära teha – heakorrastatud õuesid tekib üha juurde.“

Toetus on ette nähtud puude, põõsaste, püsikute, roni- ja lilletaimede soetamiseks ja istutamiseks; lillevaaside, -amplite ja muude mahutite ostmiseks ja paigaldamiseks, istutusmaterjali soetamiseks ja istutamiseks; muru rajamiseks ja sambla tõrjeks; puude raieks ja hoolduslõikuseks ning loetletud tegevuste elluviimiseks vajalike teenuste ostmiseks.

Toetus makstakse välja pärast taotluses näidatud tegevuste elluviimist ja kohapealset kontrolli. Seejärel esitab korteriühistu linnavaraametile hiljemalt 10. septembriks toetuse väljamaksmiseks vormikohase kuluaruande koos lisadega.

Projekt „Roheline õu“ on täienduseks juba aastaid edukalt toiminud „Hoovid korda“ projektile, mille raames toetatakse korterelamute hoovialade korrastamist. Pealinn aitab korterelamute vahelise territooriumi korrastamisele kaasa ka maa eraldamisega.

„Oleme seadnud linna omanduses olevale maale korteriühistu kasuks isikliku kasutusõiguse ja korteriühistud on rajanud neile maatükkidele parkimisala,“ selgitas Võrk. „Praeguseks on korteriühistute parkimiskitsikuse leevendamiseks seatud isiklik kasutusõigus ligi 70 korteriühistu kasuks, sel moel on loodud linna maale korteriühistu liikmete sõidukite jaoks juurde üle 1700 parkimiskoha. Kokku oleme korteriühistute kasutusse andnud ligi 8,1 ha ehk kümne A. le Coq Arena jalgpallistaadioni jagu linnamaad. Lisaks on linnaosade valitsused andnud korteriühistute kasutusse ligi 40 parkimisplatsi.“

Tallinna linnaeelarvest on viimase kümne aasta jooksul erinevate meetmete kaudu eraldatud korteriühistutele toetusteks kokku 11,6 miljonit eurot. Tallinna 2017. aasta eelarves on korteriühistutele ette nähtud ligi 900 000 euro ulatuses toetusi. „Anname korteriühistutele toetust õuealade heakorrastamiseks, fassaadide korrastamiseks, korterelamute supergraafiliste seinapiltide jaoks, korteriühistute infopunkti ülalpidamiseks jne,“ loetles Võrk. „Iga toetus korteriühistule on ka toetus linnakeskkonna paremaks ja kaunimaks muutmiseks.“

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Arco Vara: Tallinna ja selle lähipiirkondade korterituru ülevaade 2017-03

05.05.2017 Mihkel Eliste

Viimastel aastatel aset leidnud kiire tehinguaktiivsuse kui ka hinnataseme kasv on tänaseks ajaks mõnevõrra hoogu maha võtnud, kuid hinnatasemete edasine mõõdukas kasv on endiselt püsinud. Statistilistest keskmistest lähtuvalt ei ole siiski olnud varade kallinemine kogu korteriturul enam ühtlane, nii tehinguaktiivsuselt kui tehingute koguväärtuselt on aina enam esile kerkinud Tallinna linnas uusarendustega tehtud tehingud.

Tehinguaktiivsuse kasvu vedasid I kvartalis tüüpkorterid, lähipiirkondade turg jätkuvalt stabiilne

2017. aasta I kvartalis tehti Tallinnas 2 451 korteritehingut, mida oli 2,9% vähem kui 2016. aasta IV kvartalis kuid 19% rohkem kui 2016. aasta I kvartalis. Tallinna linna lähedastes kinnisvaraturu osas enimaktiivsetes lähipiirkondades[1] tehti aga möödunud kvartali lõikes 362 tehingut, mida oli 0,2% ehk 1 tehing rohkem kui varasemas kvartalis kuid aastataguse ajaga võrrelduna 35% rohkem. Tehingute arvu kasv on lähipiirkondades varasematel aastatel olnud oluliselt kiirem kui Tallinna linnas, kuid viimase kolme kvartali jooksul on tehingute arv jäänud samale tasemele. Tehinguaktiivsuse edasine kasv on jätkunud ainuüksi Tallinna linnas, kus turuaktiivsust kirjeldavaid näitajaid kujundavad peamiselt uusarendustega tehtavad tehingud, millede osakaal I kvartalis oli 15%.

Kevade algus tõi järelturu korteritega seotud tehingute arvu kasvu, seda peamiselt Tallinna linnas. Tallinnas tehti märtsis 1 012 tehingut, mida oli koguni 51% rohkem kui veebruaris ning 24% rohkem kui 2016. aasta märtsis. Alates detsembrist pidevalt vähenenud uusarendustega tehtavate tehingute arvu maht jätkas märtsis alanemist. Märtsis moodustasid uued korterid 17% kogu tehingute mahust. Järelturul pakutavate vanemate korteritega tehtavate tehingute arv kasvas enim Lasnamäel ja Mustamäel, kogu Tallinna korteriturul võrreldes veebruariga koguni 35%. Aastataguse ajaga võrreldes kasvas tüüpkorterite osas tehinguaktiivsus 6,9%, ning järelturul kaubeldavate uute korterite (2001-2017) tehingute arv langes 17%.

Tallinna linna lähiümbruses tehti märtsis seevastu 136 tehingut, mida oli võrreldes veebruariga 15% rohkem ning 2016. aasta märtsist koguni 46% rohkem. Tehinguaktiivsus on sarnaselt kvartaalsetele andmetele püsinud lähipiirkondades viimaste kuude osas võrdlemisi stabiilne. Võrreldes aastataguse ajaga on tehingute arv enim kasvanud Harku, Saue ja Rae vallas, Maardu linnas on tehingute arv püsinud kogu aasta vältel ühtlane. Lähipiirkondades on tehinguaktiivsust tõstnud üksikud uusarenduste projektid ning korteriomanditena arvel olevad ridaelamud, seda eriti Harku ja Rae vallas.

I kvartalis jätkus mõõdukas hinnakasv, detsembris püstitatud uus tipptase jäi aga ületamata

Tallinna linnas kõigi korteriomanditega tehtud tehingute mediaanhinndaks kujunes 2017. aasta I kvartalis 1 625 €/m2 ja aritmeetiliseks keskmiseks 1 728 €/m2. Kvartalisisesel perioodil oli hinnatase võrdlemisi stabiilne – perioodil jaanuarist märtsini erines mediaanhind kõigest 4,1% võrra. Võrreldes 2016. aasta IV kvartaliga kasvas mediaanhind 1,6% ja aritmeetiline keskmine 2,1%. Tulenevalt uusarendustega[2] tehtud tehingute suurest osakaalust kogu tehingute arvu mahus on nii mediaanhinna kui aritmeetilise keskmise muutused ühtlustumas. Võrreldes 2016. aasta I kvartaliga on aga hinnakasv püsinud endiselt väga kiire, mille juures nii mediaanhind kui aritmeetiline keskmine kasvasid 11%. Kvartalisisesel perioodil langes aritmeetiline keskmine igakuiselt jaanuarist märtsini. Märtsis tehti tehinguid küll oluliselt rohkem kui varasematel kuudel, kuid see ei kiirendanud enam hinnatasemete statistilist terviklikku kasvu, sest tehinguaktiivsuse valdav kasv tulenes vanematest korteritest.

Tallinna linna lähipiirkondade hinnadünaamika on suures osas Tallinna linnaga kattuv, kulgedes pealinna kinnisvaraturuga paralleelselt pidevas ühises tempos. Lähipiirkondades kujunes 2017. aasta I kvartalis mediaanhinnaks 1 426 €/m2 ja aritmeetiliseks keskmiseks 1 342 €/m2, mille juures hinnatasemed kasvasid võrreldes 2016. aasta IV kvartaliga vastavalt 0,8% ja 0,2%. Võrreldes aastataguse ajaga ehk 2016. aasta I kvartaliga on mediaanhind kasvanud 4,8% ja aritmeetiline keskmine 6,3%. Lähipiirkondade puhul moodustavad olulise mahu tehtavatest tehingute uusarendused, mistõttu nii igakuised kui kvartaalsed hinnatasemete ulatuslikumad piirkondlikud muutused on tavapärased. Piirkondi iseloomustab pikemas perspektiivis elanikkonna kasv ja kõrge ehitustegevuse aktiivsus, mis soodustab nii Tallinna ees- kui äärelinna majanduslikku ning sotsiaalset arengut, mis kajastub pikema perioodi lõikes pidevalt kasvavates kinnisvarahindades. Võrreldes varasemate aastatega on nii hinnakasv kui tehinguaktiivsus võrreldes Tallinna linnaga lähipiirkondades aeglustunud, korteriturgu võib lähipiirkondades hinnata hetkel võrdlemisi stabiilseks.

Märtsis jätkus nii Tallinna linnas kui selle lähipiirkondades aritmeetilise keskmise tehinguhinna mõneprotsendiline langus. Tallinnas kujunes märtsis tehtud tehingute lõikes aritmeetiliseks keskmiseks 1 679 €/m2 ja mediaanhinnaks 1 624 €/m2, mille juures aritmeetiline keskmine langes võrreldes veebruariga 2,3% kuid mediaanhind kasvas 2,3%. Võrreldes aastataguse ajaga on aritmeetiline keskmine sealjuures aga kasvanud 7,8% ja mediaanhind 8,6%. Uusarendustega tehtud tehingute maht on stabiliseerunud ning selle mõju aritmeetilise keskmise kasvukiirusele on vähenenud. Mediaanhinna kasv on turul olnud kiirem, mis peegeldab korterituru terviklikku hinnakasvu. Käsitledes vanemat ja uuemat elamufondi eraldi, leidis hinnakasv aset mõlemat tüüpi ehitiste osas. Järelturu vanemad tüüpkorterid kasvasid võrreldes veebruariga hinnalt 0,2% ning järelturul pakutavad uusarendused 4,5%, uute korterite hinnakasv oli märtsis oluliselt kiirem kui vanemate korterite puhul.

Tallinna linna lähipiirkondades tehtud korteritehingute aritmeetiliseks keskmiseks kujunes märtsis 1 308 €/m2 ja mediaanhinnaks 1 347 €/m2. Võrreldes veebruariga langes aritmeetiline keskmine 2,4% ja mediaanhind 7,1%. Võrreldes 2016. aasta märtsiga kasvas aritmeetiline keskmine kõigest 0,1% ning mediaanhinna osas esines 4,3%line hinnalangus. Lähipiirkondades on hinnatase olnud viimase poole aasta vältel sisuliselt sarnasel tasemel, varasem kiire nii hinna kui tehinguaktiivsuse kasv on aeglustunud. Lähipiirkondadele on omane laialdane mediaanhinna volatiilsus, mis tuleneb uute arendusprojektidega sõlmitud plokktehingutest. Märtsis võis hinnakasvu märgata ainuüksi Maardu linnas (+3,3%) ja Rae vallas (+4,3%), madalama tehinguaktiivsusega piirkondades leidis valdavalt aset mõneprotsendiline hinnalangus.

Tallinna linna ning selle lähipiirkondade tehinguaktiivsus ja hinnadünaamika

* 2017. a. on toodud 31. märtsi seisuga

Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas

Tallinna linna korteriturg korterelamute liigituse alusel

Tallinna linna kui majandusliku terviku kinnisvaraturg on küll üheselt toimiv, kuid selle moodustavad erinevad väiksemad piirkonnad, milles paiknevate korterite hinnatasemed on nii asukohast kui hoonestatuse iseloomust tulenevalt erinevad. Järgnevalt on Tallinna linna korterituru kirjeldamiseks jagatud Tallinna linna kinnisvaraturg erinevatesse eraldiseisvatesse osadesse – Tallinna linna ja selle lähipiirkondade tüüpkorterid[3] ning uusarendused.

Tallinna linna ja selle lähipiirkondade tüüpkorterite tehingute arvu- ning hinnadünaamika 2017. a. I kvartalis

Piirkond *	Kaalutud keskmine pinnaühikuhind (€/m²)	Kaalutud keskmise muutus võrreldes eelmise kvartaliga	Kaalutud keskmise muutus võrreldes eelmise aasta sama ajaga	Tehingute arvu muutus võrreldes eelmise kvartaliga	Tehingute arvu muutus võrreldes eelmise aasta sama ajaga
Haabersti	1 305	+4,9%	+5,3%	-14%	+9,5%
Kesklinn	2 001	+0,7%	+0,2%	-15%	+16%
Kristiine	1 603	+6,0%	+9,4%	-15%	-6,9%
Lasnamäe	1 315	+3,1%	+7,8%	-14%	+4,3%
Mustamäe	1 411	+4,4%	+9,3%	+7,7%	+10%
Nõmme	1 405	-3,5%	+9,1%	+13%	-12%
Põhja-Tallinn	1 490	-4,6%	+11%	-6,4%	-5,2%
Tallinn tervikuna	1 466	+1,1%	+6,4%	-7,9%	+4,4%
Lähipiirkonnad tervikuna	1 031	-0,3%	+10%	+9,7%	+33%

* Pirita linnaosa ei ole tüüpkorterite piirkondliku vähesuse tõttu kajastatud

Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas

Tüüpkorterid paiknevad Tallinna linna näitel ennekõike magalapiirkondades nagu Lasnamäe, Mustamäe, Kristiine ning Haabersti. Sellised korterid on keskküttega ning nad paiknevad valdavalt 5-9-korruselistes 1940.-1990. aastatel ehitatud korterelamutes. Kõige vähem tüüpkortereid esineb Nõmme ning ennekõike Pirita linnaosas. Tallinna linna väliselt moodustab linnalähedastes lähipiirkondades tüüpkorteritega seotud turu põhiliselt Maardu linn.

2017. aasta I kvartalis jätkus Tallinna linnas tüüpkorterite mõõdukas hinnakasv, seda nii võrreldes varasema kvartaliga kui aastataguse ajaga. Aasta baasil on tüüpkorterite hinnad kõige kiiremini kasvanud Põhja-Tallinnas ning Tallinna linna suuremates magalapiirkondades, Kesklinnas on hinnad püsinud samal tasemel. Võrreldes 2016. aasta I kvartaliga on tehingute arv kasvanud ennekõike Kesklinnas ja Mustamäel, kus suur osa tüüpkorteritega tehtud tehingutest suundub üüriturule. Tüüpkorterite hinnatase kui ka tehinguaktiivsus on stabiliseerunud, statistilised näitajad on positiivses trendis ning edasist hinnakasvu hoiab tagasi ennekõike uute ja vanemate korterite vähene hinnavahe ja uute korterite suur pakkumise hulk.

Sarnaselt Tallinna linnale püsisid 2017. aasta I kvartalis lähipiirkondade tüüpkorterite hinnatasemed samas suurusjärgus nagu möödunud kvartalis. Võrreldes aastataguse ajaga on lähipiirkondades erinevalt Tallinna linnast olnud hinna kui ka tehingute arvu kasv mõnevõrra hoogsam. Aktiivsuse kasv peegeldub ennekõike olukorras, kus osa ostjaskonnast ostab pigem linna lähipiirkonda mõnevõrra odavama korteri kui keskusesse kallima. Tuginevalt lähipiirkondade osas Maardu linnale kui heale tüüpkorterite piirkonna indikaatorile, on lähipiirkondades aset leidnud küll võrreldes Tallinnaga mõnevõrra suurem tehingute arvu kasv kuid hinnatase on jäänud aastatagusele tasemele.

Tallinna linna ja selle lähipiirkondade uusarenduste ostu-müügi tehingute arvu- ning hinnadünaamika 2017. a. I kvartalis

Piirkond	Kaalutud keskmine pinnaühikuhind (€/m²)	Kaalutud keskmise muutus võrreldes eelmise kvartaliga	Kaalutud keskmise muutus võrreldes eelmise aasta sama ajaga	Tehingute arvu muutus võrreldes eelmise kvartaliga	Tehingute arvu muutus võrreldes eelmise aasta sama ajaga
Tallinn tervikuna	1 910	+4,5%	+8,2%	+3,7%	-17%
Lähipiirkonnad tervikuna	1 511	+1,6%	+3,5%	-7,3%	-3,8%

Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas

Eestis on valdav osa elamufondist ehitatud enne 1990ndaid ning järgnev osa peale 2000ndaid aastaid, mistõttu on väljakujunenud nii hoonestatuselt, planeeringult kui kvaliteedilt eristatav uusarenduste turusegment, mis kajastub võrreldes tüüpkorteritega ennekõike hinnatasemete erinevuses. Tallinna linna siseselt tehakse uusarenduste osas enim tehinguid 2011.-2017. aastatel valminud korterelamutes paiknevate korteritega, seevastu Tallinna lähipiirkondades aga 2001-2010 kasutusse tulnud korteritega.

Tallinna linnas kasvas võrreldes 2016. aasta IV kvartaliga I kvartalis ehituslikult uuemate korterite osas nii hinnatase kui ka tehinguaktiivsus. Uusarenduste hinnakasv on aasta baasil püsinud võrdlemisi kiire, mida aga mõjutavad olulisel määral kõige uuemad ehk 2016. ja 2017. aastal valminud korterid. Esmakasutusse tulnud korterite osas on vähenenud nendega järelturul kauplemise aktiivsus. 2016. aasta IV kvartalis moodustasid uued korterid tehingute mahust 27% kuid 2017. aasta I kvartalis 15%. Täiesti uute korterite asjaõiguslepingute sõlmimine on alates detsembrist igakuiselt vähehaaval langenud. Tallinna linna uusarenduste statistikale on omane tugev mõjutatus just valminud projektide osas, milledega seotud plokktehingud võivad ajutiselt tehinguaktiivsust tõsta olulisel määral.

Tallinna linna lähipiirkondades on uute arendusprojektide mõju jäänud I kvartali andmete osas tagasihoidlikuks, turul on aset leidnud mõõdukas hinnakasv ning tehinguaktiivsus on aastataguse ajaga püsinud stabiilsel tasemel. Võrreldes eelmise aasta I kvartaliga on tehingute arv kasvanud ennekõike Viimsi ja Harku vallas, teistes piirkondades on tehingute maht püsinud samas suurusjärgus. Statistilised muutused tulenevad lähipiirkondades ennekõike üksikutest suurematest arendusprojektidest, millede müügiperioodidel avalduv muutlik mõju piirkondlikele näitajatele on üsnagi laiapõhjaline.

Pakkumise ja nõudluse dünaamika

Kinnisvarahinnad on viimastel aastatel olulises mahus kasvanud, seda Tallinnas ligi kaks korda kiiremini kui tehinguaktiivsus. Elamispindu soetavad tarbijad on pakkumiste laialdasest valikust tulenevalt muutunud ostuotsuste langetamisel kaaluvamaks, pikemaid müügiperioode on märgata aga ainuüksi kehvemate planeeringu- ja siseviimistluse omadustega ning kõrgema hinnaklassiga uusarenduste osas. 2016. aastal oli Arco Vara statistikale tuginevalt Tallinnas ja selle lähipiirkondades keskmiseks korteri müügiperioodiks 206 päeva ehk ligikaudu 7 kuud. Turul on hinnanguliselt piisavalt pakkumisi, et rahuldada olemasolevat nõudlust.

Tarbijad on viimastel aastatel hakanud taas eelistama linnalähedasi piirkondi – esiteks seetõttu, et hinnad on madalamad ning lisaks, et linnalähedastes piirkondades on elukoha soetamisel tegemist rohkemaga kui pelgalt elukohaga. Eelistatakse projekte, mis lisaks üldisele ehituskvaliteedile ning vastuvõtlikule hinnale suudavad samaaegselt pakkuda terviklikku sotsiaalmajanduslikku kui looduslähedast elukeskkonda. Uusarenduste osas on turusügavus sealjuures piirkonniti erinev – keskuses eelistatakse väiksematoalisi kortereid ning linnast eemal 3- ja 4-toalisi kortereid. Tuginedes nii 2016. aasta II poolaasta ja 2017. aasta I kvartali andmetele, on tehinguaktiivsus Tallinna linna lähipiirkondade ehitusaastalt uuemate korterite osas jahtunud.

Viimastel aastatel trendiks saanud hinna- ning tehinguaktiivsuse kasvu on saatnud ka kasvav pakkumiste arv. 2016. aasta II pooles algas Harjumaal pakkumiste arvu langus, langedes igakuiselt ligikaudu 2%. 2016. aastal langes Tallinna linnas pakkumiste arv kokku 7% võrra, mille taustal pakkumishinnad kasvasid 5%. Pakkumiste arvu langev trend on olnud ühine nii pealinnale kui selle lähiümbrusele. Pakkumiste arv hakkas talvise tehinguaktiivsuse ajutise languse taustal taas kasvama 2017. aasta veebruaris. Uute arendusprojektide pidev lisandumine ei ole veel asunud hinnatasemete languseks survet avaldama. Laialdane pakkumiste arvu tase on siiski hindade edasist kiiret kasvu tagasi hoidnud, mille juures aga tüüpkorterite hinnakasv on endiselt püsinud. Lähikuudel on oodata pakkumiste arvu edasist mõõdukat kasvamist uute turule lisanduvate arendusprojektide näol.

Keskendudes tulevikus turuletulevatele uusarendustele, on Tallinna linnas oodata ennekõike 3-5-korruseliste ning 6-8-korruseliste korterelamute valmimist ning nende ehitamisega alustamist. 2016. aastal väljastati ehituslube 109 korterelamu ehitamiseks, mida oli 12% vähem kui 2015. aastal. Ühes korterelamus paiknevate korterite arv oli aga 2016. aastal oluliselt kasvanud, mistõttu tegelikkuses väljastati 5,0% rohkem ehituslube korterite ehitamiseks kui mullu. 2016. aasta II poolaasta statistika põhjal on suuremate korterelamute planeerimine hoogu maha võtnud, aina enam on hakatud planeerima väiksemate projektide läbiviimist. Turule on sisenenud uusi seni laiemale avalikkusele tundmatuid arendajaid, sealjuures on just 2016. aasta lõikes oluliselt kasvanud alternatiivsete finantseerimisviiside kasutamine (ühisrahastus).

Reaalset ehitustegevust alustatakse siiski oluliselt vähemate projektide puhul, osa arendusi jäävad kas realiseerimata või hakatakse ehitustöid läbi viima hiljem kui on ehitustööde alustamisest omavalitsusele teatatud. Tuginedes väljastatud ehitus- ning kasutuslubadega seotud andmetele, on ehitusaktiivsus lähitulevikus pidurdumas. Tallinna Linnavalitsuse kasvanud töökoormuse tõttu on pikenenud nii ehitus- kui kasutuslubade taotluste läbivaatamise menetlusajad, mille taustal on arendusprojektide läbiviimisega seotud ajaline kulu pikenenud ning uute pakkumiste senine kiire lisandumine aeglustunud. 2016. aastal väljastati iga kasutusse tulnud korteri kohta 1,25 uut ehitusluba, sealjuures reaalset ehitustegevust alustati iga kasutusse tulnud korteri puhul 0,7 korteri osas. Teisisõnu on väljastatud ehituslubade arvu kasv aeglustunud ja ehitustegevusega alustatud projektide arv vähenenud, mille juures kasutusse tulnud korterite osakaal on märkimisväärselt kasvanud (2016. aastal 26% rohkem kui 2015).

Vaadates ehitamisele minevate eluruumide pindalalist struktuuri, esineb 1-2-korruseliste korterelamute puhul trend, mis kujutab endast korterite keskmise pindala kasvamist. Arendajad on asunud täitma tarbijate ootusi – tarbijad eelistavad väiksemates korterelamutes avaramaid ning suuremaid kortereid. 3-5-korruselistes korterelamutes on seevastu ehitatavate korterite keskmised pindalad vähenemas. Väiksemate korterite puhul on ruutmeetri hinnad kallimad ning ühtlasi on väiksemad korterid likviidsemad, sest väiksusest tulenevalt muutuvad korterid rohkematele tarbijatele taskukohasemaks.

Korterelamutes paiknevate eluruumide pakkumis- ja ehitusdünaamika Harjumaal

Allikas: Eesti Statistikaamet, KV.ee

Prognoosid

Tallinna linnas ning selle lähipiirkondades on pärast 2008. aasta majanduskriisiga seotud sündmusi eluotstarbeliste kinnisvarade hinnad olnud alates 2009. aasta teisest poolest pidevas kasvutempos. Elanikkonna majandusliku kindlustunde taastudes ja makromajanduslike näitajate paranedes hakkas nii 2013ndal kui 2014ndal aastal nõudlus uute elamispindade järele oluliselt kasvama, mistõttu nimetatud aastail oli hindade kasvutempo tavapärasest märksa kiirem. Käesolevaks ajaks on nii Eesti kui Tallinna linna hinnatasemed ületanud aastatetagused tipptasemed, mida võib siiski vahepealset inflatsiooni arvestamata hinnata nii ajaloolise kui statistilise tähtsusega sündmuseks.

Varasemalt pidevast uusarenduste lisandumisest tingituna kiiresti kasvava pakkumiste arvu saatel on aga Tallinna siseselt tehingute arv kui ka hinnatasemed edasi kasvanud. Pakkumiste arvu tase oli 2016. aasta lõpuks aga jõudnud juba tagasi samale tasemele kui aasta alguses. Arendajate vaheline konkurents on turul loonud olukorra, kus korterite senine hinnakasv on mõnevõrra pidurdunud. Kiire pakkumiste arvu languse taga võib aga tekkida olukord, kus sobilikud arenduskrundid on arendajate jaoks liialt kallid, mis soodustab kas edasist Tallinna sisest hinnakasvu või viib arendused linna lähipiirkondadesse. Viimane on tõenäolisem, sest eluasemelaenu taotlemisega seatud tingimuste taustal ei saa korterite tehinguhinnad enam sissetulekute kasvust kuigi kiiremini kasvada. Erasektori tellimuste mahu kasvu ei prognoosi lähitulevikuks ka Eestis tegutsevad suuremad ehitusettevõtted.

Arendusprojektide valik on ostjatele võrdlemisi lai, millest tulenevalt on halvema kvaliteediga ja asukohaga objektide puhul märgata pikemaid müügiperioode ja madalamat ostuhuvi. Arendajate vahelise konkurentsi tihenemist ning ehitussektoris esilekerkivaid finantsmajanduslikke probleeme on oodata ka 2017. aastal. Eesoodatava tehinguaktiivsuse languse tõttu võib osa arendajatest hakata müügis olevate projektide hindu allapoole kohandama, mis tõenäoliselt tooks sarnaselt kümne aasta tagusele ajale kaasa arendajate vahelise hinnaalandusliku võidujooksu. Võimalike ülekaalukate riskide tekkimist ei ole siiski kogu arendusvaldkonnas oodata, sest madalate intressidega seotud keskkonnas on arendajatel olemasolevaid laene vajadusel kergem refinantseerida, tasuda kõrgemaid intressimakseid või peatada ehitamisel oleva objektiga seotud tööd sobilike turutingimuste saabumiseni. Kinnisvaraturul probleemseimaks võib käesoleval hetkel pidada pigem ärikinnisvara sektorit, mille edasine käik võib negatiivset mõju avaldada ka elukondlikule sektorile.

Eesti elanike säästud ja hoiused on oma mahult seni kasvanud üsna jõudsalt, mille tulemusena on hakatud tegema investeeringuid ennekõike üüriturule. Uusarenduste korteritest on üsna suur hulk liikunud üüriturule (~20%), mis võib hakata kujundama Tallinna linna üüriturul kvaliteedi ning hinnataseme vahelist suhet. Massilise investeerimisaktiivsuse tõttu võivad väiksematoalised vanemad järelturu korterid oma hinnalt endiselt kiirelt kasvada, olenemata, et laiema profiiliga investorid on kasvavatest hindadest tuleneva tootluse vähenemise tõttu oma portfellitäiendamise edasi lükanud. Lähitulevikus on oodata senise kinnisvaraturule laialdase investeerimislaine mõningast taandumist.

Üürikorterite tootluse ega üürihindade kasvu ei saa lähiajaks prognoosida, üüriturule lisanduvate uusarenduste tõttu võib statistiliselt keskmine üürihind küll kasvada, kuid nii inflatsioon kui intressid püsivad siiski omandituru soodustamiseks endiselt madalal tasemel. Madalaima riskiga investeeringuks võib endiselt pidada väikeseid korterid (kööktoad, möbleeritud toad, üürimajad jmt), mis säilitavad nii oma nõudluse kui ka hinnataseme üürihindade lõikes. Tallinna linnas on odavate, väikeste ning funktsionaalsete üüripindade järele sarnaselt mitmetele suurlinnadele pidev nõudlus, mida toetab pidev Tallinna ning Tallinna lähipiirkondade elanikkonna kasv.

Käesoleval aastal on oodata inflatsiooni kasvu kiirenemist ja senise palgakasvu võrdlemisi kiire kasvu aeglustumist, mille taustal on oodata kinnisvaratehingute arvu vähenemist. Väheneva tehinguaktiivsuse tõttu on oodata müügiperioodide pikenemist, tehinguteni jõudmiseks hakkab aina enam lugema kinnisvarabüroode müügialane professionaalsus. Tehingute arvu kasvu pidurdumist on pikemas perspektiivis oodata ka Harjumaale ja Tallinnasse migreerumise vähenemise taustal. Eestlaste laenujäägi kasvutempo on sissetulekute kasvust olnud endiselt aeglasem, mistõttu laenukoormuse vähendamise soov kui ka omavahenditest seni kõrge finantseerimistase tõenäoliselt püsib.

Kõige enam jäävad endiselt laenu võtma 26-30-aastased noored. Suurimateks laenuvõtjateks on olnud 30ndates tarbijad, millest tulenevalt on uusarenduste turg keskendunud põhiliselt 30-40-vanustele ostjatele. Kuni 1 500 € kuus teenivad leibkonnad jäävad endiselt soetama tüüpkortereid ja üle 1 500 € teenivad leibkonnad seni valdavalt 2000.-2017. aastatel ehitatud kortereid. Uute korterite ostjateks on enamasti üle 2 000 € kuus teenivad leibkonnad, kuid kõrgema sissetulekuga elanike huviorbiidis on juba ka vanemad üürikorteriteks sobivad varad.

Turul aset leidnud kiire kasv on lõppenud ning nii sise- kui välismajanduslikest teguritest tulenevalt on turul lähitulevikus pigem oodata langusfaasi kujunemise algust. Lähikuudel on turul oodata võrdlemisi stabiilset olukorda, mille taustal võivad nii tehinguaktiivsuse kui hinnatasemete muutusi hakata potentsiaalset kujundama pigem rahvusvahelised sündmused. Eesti pangandussektorit võib ohustada ennekõike Rootsi kinnisvaraturul toimuv, sest näiteks Eesti eraisikute laenuturust moodustavad ligi 72% Rootsi pangad. Rootsi kinnisvaraturu kasvufaasi pöördudes võidakse ressursid suunata ennekõike kodumaise turu stabiliseerimisele, mistõttu võivad Eestis kinnisvaraostuga seotud finantseerimistingimused mõnevõrra muutuda. Lisaks Eesti laenuturuga otseselt seotud sündmustele tasuks tähelepanu hoida ka Euroopa Liidu pankade ja riikidega seotud majanduslikel sündmustel.

Tallinna linna ning selle lähipiirkondade korterituru prognoos järgnevaks poolaastaks

Pakkumishinnad

Ostu-müügitehingute hinnad

Ostu-müügi tehinguaktiivsus

Üürihinnad

Üürituru aktiivsus

Üldine: ↔

järelturg: ↔

uusarendused: ↔ (↑)

Üldine: ↔

järelturg: ↔

uusarendused: ↔ (↑)

↔ (↓)

Pakkumine: ↑

Nõudlus: ↓

↔

↑

Pakkumine: ↔ (↓)

Nõudlus: ↑

2017. aasta II kvartalis on ennekõike oodata iga-aastast kinnisvaraturu hoogustumist, mida saadab kevadisel perioodil hooajaliselt kasvav tehingute arv ja hinnatase. Möödunud aasta teisest poolest kuni käesoleva aasta jaanuarini langenud pakkumiste arvule on oodata mõõdukat pakkumiste lisandumist uute arendusprojektide näol. Laialdane uusarenduste pakkumiste hulk jääb endiselt pidurdama hinnataseme edasist kasvu nii uusarenduste endi kui järelturu varade osas, seda nii pakkumis- kui tehinguhinna põhiselt. Uute ja vanemate korterite hinnaerinevuse vähenemine jätkub, tõenäoliseks võib pidada vanemate korterite hinnakasvu peatumist. Lähitulevikus on kõige tõenäolisema stsenaariumi kohaselt oodata tehinguaktiivsuse mõningast taandumist, nii uusarenduste kui järelturu objektide müügiperioodide osalist pikenemist ning hinnataseme kasvu terviklikku aeglustumist. Hinnad on küll oluliselt kasvanud, kuid kodu ostvatel inimestel on elukoha soetamiseks ideaalne aeg – turul valitseb väga mitmekesine pakkumine, mille moodustavad valdavas osas kvaliteetselt ehitatud elamispinnad.

[1] Tallinna linna lähipiirkonnad on käesolevas turuülevaates käsitletavad kui administratiivse Tallinna ümbruskaudsed tehinguaktiivsuselt aktiivseimad piirkonnad – sellisteks piirkondadeks on siinkohal Harku, Saue, Saku, Rae, Viimsi vallad ning Maardu linn

[2] Uusarenduse all käsitletakse käesolevas turuülevaates kortereid, mis paiknevad korterelamutes, millede esmane kasutuselevõtuaasta jääb aastatesse 2001-2017

[3] Tüüpkorterite all käsitletakse käesolevas turuülevaates kortereid, mis paiknevad korterelamutes, millede esmane kasutuselevõtuaasta jääb aastatesse (enne) 1939 – 2000

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Statistikaamet: I kvartalis majutusettevõtetes peatunud turistide arv suurenes

05.05.2017 Statistikaamet

Eesti majutusettevõtetes peatus 2017. aasta I kvartalis 627 000 sise- ja välisturisti, mida oli 9% enam kui eelmise aasta samal perioodil, teatab Statistikaamet.

2017. aasta I kvartalis kasutas majutusettevõtete teenuseid 345 000 välisturisti ehk 10% enam kui eelmise aasta samal ajal. Välisturistid moodustasid 55% turistide koguarvust. Kõigist majutusteenuseid kasutanud välisturistidest saabus naaberriikidest 72% — 155 000 Soomest, 63 000 Venemaalt ja 32 000 Lätist. Võrreldes 2016. aasta I kvartaliga suurenes naaberriikidest saabunud turistide arv kõigil kolmel kuul. I kvartalis peatus majutusettevõtetes 281 000 siseturisti, mis on 9% enam kui aasta varem samal ajal.

Märtsis kasutas majutusettevõtete teenuseid 228 000 turisti, nendest 126 500 välisturisti ja 101 500 siseturisti. Välis- ja siseturistide arv suurenes märtsis eelmise aasta sama kuuga võrreldes vastavalt 5% ja 11%. Võrreldes 2016. aasta märtsiga saabus enam turiste naaberriikidest Soomest, Venemaalt ja Lätist, samuti Saksamaalt ja Suurbritanniast. Vähem turiste saabus Leedust, Norrast ja Rootsist. Majutusettevõtete teenuseid kasutanud välisturistidest 68% tuli Eestisse puhkama, neljandik tööreisile ning ülejäänutel oli Eesti külastamiseks muu põhjus. Välisturistid eelistasid enim Tallinna (76% majutatud välisturistidest), Pärnu linna (7%), Tartu linna (5%) ja Ida-Viru maakonna (4%) majutusettevõtteid. Siseturistidest oli puhkusereisil 61% ja tööreisil iga neljas. Harju maakonnas peatus 29%, Pärnu maakonnas 17%, Tartu maakonnas 14% ja Ida-Viru maakonnas 10% majutusteenuseid kasutanud siseturistidest.

Märtsis pakkus külastajatele teenust 939 majutusettevõtet. Külastajate käsutuses oli 19 000 tuba ja 44 000 voodikohta. Täidetud oli 39% tubadest ja 30% voodikohtadest. Ööpäev majutusettevõttes maksis keskmiselt 34 eurot, mis oli euro võrra kallim kui aasta varem samal kuul. Harju maakonnas maksis ööpäev majutusettevõttes 40 eurot, Tartu maakonnas 33 eurot, Pärnu maakonnas 26 eurot ja Ida-Viru maakonnas 29 eurot.

Majutamine piirkonniti, märts 2017
Majutamine	Kokku	Põhja-Eesti	Kirde-Eesti	Kesk-Eesti	Lääne-Eesti	Lõuna-Eesti
Majutusettevõtted	939	205	55	102	260	317
Toad	19 402	8 448	1 170	1 489	4 236	4 059
Voodikohad	43 571	18 015	2 490	3 726	9 441	9 899
Tubade täitumus, %	39	50	46	21	36	27
Voodikohtade täitumus, %	30	39	36	15	28	20
Majutatud	227 912	127 750	15 060	9 954	40 322	34 826
Ööbimised	409 415	219 614	27 942	17 105	83 113	61 641
Eesti elanikud	168 361	47 777	16 091	13 956	47 229	43 308
väliskülastajad	241 054	171 837	11 851	3 149	35 884	18 333
Ööpäeva keskmine maksumus, eurot	34	40	29	28	26	29

Statistika aluseks on küsimustik „Majutustegevus”, mille esitamise tähtaeg oli 10.04.2017. Statistikaamet avaldas majutustegevuse kuu kokkuvõtte 16 tööpäevaga. Statistikatöö „Majutustegevus“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Nõuanded koduostjale: enne ostu turuolukorra selgitamine

05.05.2017 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Enne kinnisvara ostma tormamist tuleb koduostjal endale selgeks teha, mis toimub kinnisvaraturul. Ehk koduostja peab uurima, millise hinnatasemega millist vara pakutakse ja millise hinnatasemega toimuvad reaalsed tehingud.

Turuolukorra mõistmine annab koduostjale võimaluse hinnata, kas üks või teine pakutav elamispind on soodne, kallis või väga kallis. Turuolukorra mõistmine on vajalik, et mitte petta saada ja mitte maksta soetatava kinnisvara eest enam, kui on selle mõistlik hind.

Turuolukorrast ülevaate saamiseks on mitmeid võimalusi, mida käsitleme järgnevalt.

Kinnisvaramaaklerid

Kinnisvaramaakleritel on sageli päris hea ülevaade sellest, mida kinnisvaraturul nende tegevusnišis pakutakse. Aktiivne maakler, kelle vahendusel tehinguid ikka toimub, teab enamasti hinnatasemetest ja ostjate-müüjate soovidest mõndagi.

Kinnisvarahindajad

Kinnisvarahindaja annab sõltumatu osapoolena hinnangu kinnisvara turuväärtusele. Koduostja võiks silmas pidada, et leitud turuväärtusest kõrgema hinna maksmine võiks olla pigem erandlik, mis toimub olukorras, kus pakutav uus kodu talle väga meeldib ja tema vajadusi rahuldab.

Turuülevaated

Erinevad kinnisvaraspetsialistid, kinnisvarabürood ja maa-amet avaldavad regulaarseid kinnisvaraturu ülevaateid ja -analüüse, mis on suurepäraseks infoallikaks mõistmaks kinnisvaraturu üldist olukorda, trende ja hinnatasemeid. Koduostjal ei tasu siiski neist turuülevaadetest otsida konkreetset hinnainfot konkreetse objekti kohta.

Küll võib arvata, et turuülevaated aitavad päris hästi selgitada üldist tehingu tegemise keskkonda ehk annavad infot, kas näiteks hinnad või tehingute aktiivsus on pigem kasvamas või kahanemas.

Konkreetse vara ostmise soovitusi või mahalaitmist ühestki kinnisvaraturu ülevaatest ei leia.

Kinnisvaraportaalid

Kinnisvaraportaalides olevad võrreldavad pakkumised on koduostja jaoks hea infoallikas, kuid sealsest infot ei tohi end liialt eksitada lasta. Kinnisvaraportaalist on lihtne vaadata, millised objektid pakkumises on, milline on nende kvaliteet ja hinnatase.

Elu näitab, et kinnisvaramüüjate ootused on ikka kõrgemal kui reaalne tehingute hinnatase. See tähendab, et kinnisvaratehinguid tehakse üldjuhul madalamate hindadega, kui on pakkumised kinnisvaraportaalides.

Maa-ameti hinnastatistika

Hindamatu allikana on kõikidel kinnisvarahuvilistel kasutada maa-ameti kodulehel www.maaamet.ee olev hinnastatistika andmebaas. Maa-ameti andmebaasis fikseeritakse kõik notariaalsed kinnisvaratehingud. Andmebaas võimaldab teha piirkondade tehingute arvu, keskmise hinna, mediaanhinna ja maksimaalse hinna väljavõtteid.

Maa-ameti tehingute hinnainfo aitab eelkõige uurida hindade dünaamikat. Samas peab silmas pidama, et keskmine hind ei sisalda infot tehingute struktuuri kohta ehk selle kohta, millise kvaliteediga varadega tehinguid tehti.

Loe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark.Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Arco Vara: Asukoht ei garanteeri restoranile või kohvikule edu

05.05.2017 Reimo Simsalu

Toitlustusasutusi avatakse praegu peaaegu et iga päev, mis on märk majanduse heast käekäigust ja inimeste sissetulekute kasvust. Siiski ei too kõik toitlustuspinnad loodetud tulu söögi- või joogikohtade pidajaile ega üürileandjaile, kirjutab Arco Vara äripindade valdkonna juht Reimo Simsalu.

Ärikinnisvara vahendajail on kokkupuuteid mitut liiki varadega, alates büroopindadest ja ladudest ning lõpetades toitlustuseks kõlblike ruumidega. Viimane segment on keeruline selle poolest, et lisaks asukohale ja konkreetsetele majanduslikele aspektidele tulevad mängu mitmed meeleliselt tajutavad nüansid nagu interjöör, teenindus, toidu maitse, meedia- ja tarbijate hinnangud jms.

Senise kogemuse põhjal võib öelda, et pikemaajalise ja stabiilsema üürniku kohviku- või restoranipinnale leiab nende ettevõtete hulgast, kes teevad nii-öelda iseloomuga toitlustuskohti ja tabavad turutrende. Näiteks on eestlaste seas praegu väga populaarne Aasia köök ja mitte isegi niivõrd Hiina, kui Tai, Jaapani ja Korea köögid.

Nendes ja teisteski heades restoranides on tavaliselt järjekorrad, keskpärased toidukohad aga virelevad ja lõpetavad üsna pea tegevuse. Toidukoha üürile andmisel tuleb arvestada sellega, et vaid vähesed neist jäävad püsima aastateks. Heaks näiteks on siin Olde Hansa – omanäoline ja kordumatu keskaegne restoran.

Loomulikult on restorani, pubi, kohviku või baari interjöör ning asukoht tähtsad, aga klient tuleb kohale ikkagi peamiselt toidu pärast. Mõni šašlõkikoht ei näe kaugeltki peen välja, kuid töötab aastaid uuenemata, sest inimesed hindavad seal pakutavat toitu ja teenindust.

Kusjuures hea restoran ei pea asuma kindlasti kesklinnas, kuna mõnusa toidunaudingu järele ollakse valmis ka kaugemale sõitma.

Praegu tundub, et toitlustusettevõtjail on kuldaeg. Heade restoranipindade nõudlus ületab suuremates linnades pakkumist, mistõttu näeme, kuidas uusi söögikohti avatakse ka vastavaks otstarbeks kohendatud elumajades. Loodame siis kõik, et meie majandus püsiks heal järjel, sest sellest sõltub otseselt toitlustuskohtade käekäik.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

11/05/2017 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Riiklik järelevalve ehitise ja ehitamise üle”

05.05.2017 Margot Toompark

Koolitus “Riiklik järelevalve ehitise ja ehitamise üle” toimub 11/05/2017 Tallinnas. Koolitus annab riikliku järelevalve tegemiseks vajalikke teadmisi.

Koolituse sihtrühm on:

kohalikud omavalitsused ja teised riikliku järelevalve läbiviijad, kelle ülesandeks on ehitiste ja ehitamise ohutuse ja nõuetele vastavuse kontrollimine;
kinnisvaraarendajad;
kinnisasja omanikud jt.

Koolitusel saab teada:

millal algatada järelevalvemenetlus ja millal mitte;
mida järelevalvemenetluses saab kontrollida;
kuidas õigesti ja tulemuslikult järelevalvemenetlust läbi viia;
millised võimalused on riikliku järelevalve läbiviijal rikkuja korrale kutsumiseks.

“Riiklik järelevalve ehitise ja ehitamise üle” toimub Tallinna kesklinnas 11/05/2017 kell 10.00-15.30. Lektor on Advokaadibüroo Teder Law jurist Martina Proosa.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

KV.EE: Majade eest küsitakse 6% enam

05.05.2017 Tõnu Toompark

Majade müüjad küsisid aprillis portaalis KV.EE Tallinna majade pakkumiste eest keskmiselt 1427 €/m². Aastataguse ajaga võrreldes kasvas majade pakkumishind 6%.

Majade müügipakkumiste hinnad on aastaga kerkinud kõikides Tallinna linnaosades peale kesklinnaja Põhja-Tallinna. Need kaks aga pole traditsioonilised piirkonnad, kus oleks lai ühepereelamute pakkumine. Seetõttu ei maksa nendesse hinnalangustesse väga traagiliselt suhtuda.

Kesklinna lähedases ühepereelamute piirkonnas Kristiine linnaosas kasvasid ühepereelamute pakkumishinnad aastaga koguni 13%. Aprillis oli portaali KV.EE andmetel keskmine majapakkumise hind Kristiines 1466 €/m².

Küll vähem, aga siiski plussi poolel liikumas on majade hinnad Nõmmel ja Pirital. Nõmme linnaosas vastavalt 1424 €/m² ja 5% ning Pirital 1610 €/m² ja 0,4%.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Majade müügipakkumiste hind ja selle muutus, tk
	04/2016	04/2017	Muutus, %
Haabersti	1 572	1 584	1%
Kesklinn	1 526	1 381	-10%
Kristiine	1 299	1 466	13%
Lasnamäe	367	419	14%
Mustamäe	319	429	34%
Nõmme	1 357	1 424	5%
Pirita	1 604	1 610	0%
P-Tallinn	1 128	974	-14%

Tallinn	1 346	1 427	6%

Eesti	1 033	1 077	4%
Harjumaa	1 240	1 284	3%

Narva	453	406	-10%
Pärnu	1 008	1 001	-1%
Tartu	944	1 009	7%

Pro Kapital Latvia nõukogu koosseisu muudatus

04.05.2017 Tõnu Toompark

AS Pro Kapital Grupp otsustas 03.05.2017 teha muudatuse oma Läti tütarkontserni AS Pro Kapital Latvia nõukogus. AS Pro Kapital Latvia nõukogust kutsuti tagasi Aivars Blūmiņš ning uueks nõukogu liikmeks valiti Pro Kapitali peajurist Ervin Nurmela. AS Pro Kapital Latvia nõukogu jätkab kolmeliikmelisena koosseisus: Ernesto Achille Preatoni, Emanuele Bozzone ja Ervin Nurmela.