Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Domus Kinnisvara: Kinnisvara hinnatõus – kaua veel?

04.05.2017 Ingvar Allekand

03.05.2017 avaldas Äripäev minu arutluse kinnisvaraturu hinnadünaamika perspektiividest järgnevatel aastatel. Kuna kriisi põhjast 2009.a. lõpus on hinnad tänaseks kahekordistunud ning ületanud 2016.a. III kvartalis ka buumiaegse tipptaseme, on mugav spekuleerida väitega hinnalaest ja järgnevast langusest. Ent jätame uskumused ja vaatame fakte.

Elukondliku kinnisvara aktiivsus keskpärane

Võttes lähtejooneks 2004.a., on keskmine korteritehingute maht Tallinnas olnud natukene üle 2000 tehingu kvartalis. Buumi tipp oli ca 4000 tehingut ning kriisi põhjas veidi alla 1000 tehingu. Viimase kahe kvartali tehingumaht on olnud ca 2500 piiril ning enne seda veidi üle 2000. Buumi iseloomustasid kõigi asjaosaliste poolt üleskütetud emotsioonid (tarbijad, pangad, vahendajad, arendajad), kuid tänased tehingud on kaalutletud ja ettevalmistusperioodid pikad. Keskpärane aktiivsus ei ütle otseselt midagi tulevaste hindade kohta, kuid reaalsel tarbimisvajadusel põhinev stabiilsus annab alust jätta kõrvale langusehirmud. Vaadates nõudluse kõrval ka pakkumist – Tallinna uusarenduse korterite nn „laojääk“ on sisuliselt alla 1 aasta st pigem keskmine või veidi alla selle – saame vabaneda ka ülepakkumisest tingitud hinnalanguse hirmust.

Kasvu pidurdumine ei ole kahanemine

Või siis vaatame vana head palga ja kinnisvarahinna suhet. Hirmunult räägitakse hoogsa palgakasvu pidurdumisest, kuid keegi ei prognoosi ju kahanemist – ikka kasvu, kuigi väiksemat. 2007.a. oli keskmine palk veidi üle 700 eur/kuus ning täna sisuliselt sama kinnisvarahinna taseme juures veidi alla 1200 eur/kuus. Ostujõu kasvu asemel tuleb siiski tunnistada viimase 10 aasta inflatsioon poolt raha väärtuse kahanemist. 10 aasta THI kasv üle 31% tähendab, et tänane kinnisvara reaalhind on endiselt kolmandiku võrra odavam, kui ta oli buumi tipus. Seega on meil veel tükk maad minna, et reaalhinnas jõuda eelmise buumi tasemele ning sealt peaksime veelgi edasi liikuma, kuna tsüklilisuse levinud mudeli kohaselt on iga järgnev tipp kõrgem eelmisest Panen siia kõrvale ka ühe ökonomeetria poolt tunnustamata väga lihtsustatud rusikareegli – kinnisvara hinnakasv (või langus) võrdub kahekordse majanduskasvuga (või langusega). Praegused SKT prognoosid lubavad meile lähiaastateks endiselt positiivseid numbreid, mis pakub kasvuootuseid ka kinnisvara hinnale.

Rahvastikutrendid soodsad, kuid hoiatavad

1989.a. oli Eesti loomulik iive „laes“ ning tollased beebibuumerid on 25-30 aastat hiljem kinnisvaratul põhitegijad. Lisaks sellele kolib ülejäänud Eesti tühjaks tuues Tallinna igal aastal 4000-5000 uut elanikku. Lisame siia kasvavad nõudmised eluruumile st kui sovjetiajal sai poissmees hakkama ahiküttega kööktoas, siis nüüd on tal vaja mõnusat 2-toalist korterit. Kõike seda kokku liites on selge, et tänane uute korterite ehitusmaht on uute elanikega päris hästi kaetud. Loomulikult on väga paljud juba omale kodu soetanud, kuid kaugeltki mitte kõik. Iga päev ostab keegi oma esimest, teist või kolmandat kodu. Ikka vastavalt sellele, kuidas lapsi peresse juurde sünnib või välja kolib. Kes päris uut osta ei jõua, saab endale mõne uude kolija vana tuues pööret järelturule. Kes üldse osta ei jõua, üürib selle käest, kellel üürikorteri investeeringuks raha üle jäänud. Kuigi pere loomise vanus on tublisti kasvanud, järgnes 1989.a. iibe tipule siiski pikaajaline langus. Nii on ka tänaste kinnisvaraostjate maht pikas perspektiivis siiski kahanemas. Selline hiiliv klientuuri kadu hakkab tunda andma alles 5 – 10 aasta perspektiivis, kuid arvestades arendusprojektide pikkust, on suurematel tegijatel kindlasti juba plaanid valmis.

Kallid tehingud vormistamisel

Kui kõik eelnev võib tunduda umbmääraselt kahtlane, siis kõige tugevama kinnituse 2017.a. hinnatõusule leiame töös olevatest arendusprojektidest. Kui SKYline, Meerhof 2.0, Promenaadi jt projektid jõuavad tehingute vormistamiseni, näeme igakuises statistikas kindlasti täiesti uusi keskmisi hinnatasemeid. See omakorda toidab hinnatõusu ootust kõigil teistel müüjatel (sh järelturu korterite omanikel) ning võrdlustehingute meetod annab nende ootuste realiseerimiseks vajalikud töövahendid nii kinnisvara hindajatele, maakleritele kui pankadele. Kui eelnev kõlas hirmutavalt, säilitage rahu, sest viimaste aastate täiendatud regulatsioonid ja reaalselt toimiv konkurentsiolukord hoiavad emotsioonid maas ning arengud pigem ilma suurte hüpeteta.

Millal lõhkeb uus „mull“?

Vale küsimus, sest „mulli“ 2006-2007 tekkinud kujul me jätkuvast hinnakasvust hoolimata tõenäoliselt enne järgmist kriisi ei näegi. Kuid 5 – 8 aasta pärast hakkame nägema reaalset tarbimisvajaduse kahanemist, mida tuleb ehitussektori elushoidmiseks kuidagi kompenseerima hakata. Järgmise kriisi põhjuseks saavad olema hoopis riigijuhtide majanduspoliitilised otsused, mitte tarbijate rumalus. Ja loomulikult jäävad meile alles Brexit, Venemaa, Trump jm kauged tundmatud.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Statistikaamet: Sisseränne ületas väljarännet teist aastat järjest

04.05.2017 Statistikaamet

Täpsustatud andmetel elas 2017. aasta 1. jaanuaril Eestis 1 315 635 inimest, mida on 309 inimest vähem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet. Rahvaarv vähenes loomuliku iibe tõttu 1339 inimese võrra, kuid suurenes positiivse rändesaldo tõttu 1030 inimese võrra.

2016. aastal oli juba teist aastat järjest rändesaldo positiivne – sisseränne oli suurem kui väljaränne. 2016. aasta jooksul asus Eestisse elama 14 822 inimest ja Eestist lahkus 13 792 inimest. Et välisränne jääb Eesti elanikel tihti registreerimata, siis alates 2015. aasta andmetest võtab Statistikaamet lisaks registreeritud rändele arvesse ka registreerimata rännet ning seetõttu on rändevood alates 2015. aastast varasemate aastatega võrreldes suuremad.

2016. aastal sündis 14 053 ja suri 15 392 inimest. Sündide arv oli suurem kui eelmisel kolmel aastal. Sünnitusealiste naiste (15–44-aastased) arv on kümne aastaga vähenenud rohkem kui 36 000 naise võrra, kuid aktiivses sünnituseas (25–34-aastased) naiste arv on püsinud suhteliselt stabiilsena ja hakkab kahanema alles nüüd, kui sellesse ikka on jõudmas 1990ndate väikesed sünnipõlvkonnad. Sündide arvu püsimine 2012. aasta tasemel tähendab, et sünnitatud laste arv naise kohta suureneb. Surmade arv aastas on viimasel seitsmel aastal olnud stabiilne ja püsinud vahemikus 15 000–16 000.

Kui vaadata 2016. aasta rahvastikuprotsesse sugude kaupa, siis selgub, et aasta jooksul on meeste arv rahvastikus kasvanud 830 ja naiste arv vähenenud 1139 võrra. 2016. aastal sündis ligi 700 poissi rohkem kui tüdrukuid ja kuna naisi on vanemates vanuserühmades enam, on naiste hulgas surmajuhtumeid meestest rohkem. Välisrände saldo oli mõlemal sugupoolel positiivne (sisseränne oli suurem kui väljaränne), kuid mehi lisandus rändesaldo tulemusel rahvastikku ligi 600 võrra rohkem kui naisi.

Rahvaarvu muutusi maakondades vaadates selgub, et 2016. aasta jooksul Harju ja Tartu maakonna rahvaarv kasvas, aga teistes maakondades kahanes. Kõige rohkem vähenes Ida-Viru maakonna rahvaarv.

2020/2021. aasta registripõhist rahva ja eluruumide loendust ette valmistades analüüsis Statistikaamet riiklike andmekogude (registrid) kvaliteeti ja koostas nende andmete põhjal elanike kohta residentsuse indeksi. Selle indeksi alusel käibki inimeste arvamine püsielanike hulka või sealt välja. Elukohana on kasutatud inimeste registripõhist elukohta.

Statistikaamet avaldab 2016. aasta rände detailsed andmed 23. mail.

Statistikatöö „Rahvastik“ avaliku huvi peamine esindaja on Sotsiaalministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid analüüsib.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Mustamäelastele rajatakse parkimismaja

03.05.2017 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus otsustas A. H. Tammsaare tee 92 kinnisasjale parkimismaja rajamiseks läbirääkimistega pakkumise korras hoonestusõiguse seada.

„Eesmärgiks on rajada avaliku ja erasektori koostöös linna omandis olevale kinnisasjale piirkonna elanikke teenindav parkimismaja,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Elamukvartalitesse lisaparkimiskohtade rajamine leevendab parkimiskitsikust. Seni oleme teinud seda korteriühistute kasuks linna maale kasutusõiguse seadmisega.“

Praeguseks on seatud isiklik kasutusõigus ligi 70 korteriühistu kasuks ning sel moel on loodud linna maale korteriühistu liikmete sõidukite jaoks juurde üle 1700 parkimiskoha. „Kokku oleme korteriühistute kasutusse andnud ligi 8,1 ha ehk kümne A. le Coq Arena jalgpallistaadioni jagu linnamaad,“ lisas Võrk.

Võrgu sõnul on pilootprojekti õnnestumise korral plaanis elamukvartalitesse parkimismajade rajamist jätkata.

Ärimaa sihtotstarbega A. H. Tammsaare tee 92 kinnisasja pindala on 8563 m2, läbirääkimistega pakkumise korras seatakse kinnisasjale 50 aastaks tasuline hoonestusõigus. Kinnisasjale rajatavasse parkimismajja on kavandatud ligi 400 parkimiskohta. Hoonestaja kohustub ehitised kasutusse võtma hiljemalt 31. märtsiks 2020.

Maareformi tulemusel asub suurem osa elamukvartalites asuvatest korterelamutest kinnistutel, mille pindala moodustab vaid hoonealuse maa pindala. Seetõttu ei mahu enamikule korterelamute kinnistutele elamute teenindamiseks vajalikud olulised rajatised, sh parkimiskohad. Olemasolevad parklad paiknevad üldjuhul elamutevahelisel avalikult kasutataval maal ning nende ehitamisel ei ole arvestatud parkivate sõidukite arvu suurenemisega.

Mustamäe linnaosa üldplaneering toob esile, et Mustamäel on elamukvartalid hoonestatud ilma maareservita, ja parkimiskohtade rajamine saab toimuda üksnes muu avalikuks kasutamiseks vajaliku maa (haljasalad, spordiväljakud, kergliiklusteed jms) arvel.

Perspektiivis tuleb arvestada, et korterelamute sisekvartalite maaressurss on ammenduv ja „igale korterile parklakoht” süsteem ei saa eelmisel sajandil rajatud suurtes elamurajoonides kunagi reaalsuseks. Oluline on ka rohe- ja puhkealade säilitamine. Seega tuleb elanike seas propageerida ja pakkuda ühe leevendusmeetmena elamukvartalite läheduses asuvaid parkimismaju.

Hoonestusõiguse tingimuste kohaselt kohustub hoonestaja ehitama projektikohase parkimismaja, mis võib kuni 40% ulatuses hoone suletud netopinnast sisaldada muid äriruume. Sellega luuakse eeldused võimalikult väiksema parkimistasu kujundamiseks, saades hoone majandamiseks ja ekspluateerimiseks vajalikud vahendid üüritulust. Hoonestusõiguse tähtaja lõppemisel kinnisasja omanik kinnisasjale jäävate ehitise eest hoonestajale hüvitist ei maksa.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Lenderite monument püstitatakse kuulsa koolimaja naabrusse

03.05.2017 Tallinn.ee

Voldemar ja Elfriede Lenderi mälestusmärgi rajamiseks moodustatud komisjoni otsuse kohaselt oleks mälestusmärgile parim ja põhjendatuim asukoht kuulsa koolimaja vahetu naabrus.

„Seega otsustas komisjon, et mälestusmärk võiks paikneda endise Lenderi koolimaja poolses Politseiaia pargi osas või alternatiivse variandina lausa koolimaja ees,“ ütles komisjoni esimees, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja Anu Hallik-Jürgenstein. „Komisjoni hinnangul võiks dialoogi loomiseks kaaluda ka mälestuskompleksi paiknemist osaliselt koolimaja ees ning osaliselt pargi servas, vaatega koolimajale.“

Hallik-Jürgenstein lisas, et kaalumisel oli mitmeid asukohti, kuid väljavalitud asukohta pidas komisjon üksmeelselt vaieldamatult sobivaimaks.

Tallinna linnavolikogu otsuse kohaselt rajatakse linna ajalukku sügava jälje jätnud abielupaarile mälestusmärk Eesti Vabariigi 100. juubeliaastaks. Voldemar ja Elfriede Lenderil on oluline tähtsus ja roll Tallinna ja Eesti ajaloos. Voldemar Lender oli aastail 1906-1913 esimene eestlasest Tallinna linnapea. Selleaegne majatüüp on saanud ajastu märgina Lenderi nime. Tallinn vajas toona suurel hulgal uusi maju, sest uute suurte tööstusettevõtete rajamine kasvatas hoogsalt linna elanikkonda. Lenderi-tüüpi maja on 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses Tallinnas laialdaselt ehitatud puidust odav üürimaja, mis oli algselt kahekorruseline, sümmeetrilise fassaadiga, lihtne ja väikeste korteritega. Tänagi on neid alles tervelt tuhatkond. Kõige enam Lenderi tüüpi maju on säilinud Pelgulinnas, Kalamajas, Kelmikülas, Kassisabas, Uues Maailmas, Kitsekülas, pisut vähem Kadriorus, Veerenni, Tatari, Raua, Torupilli ja Sikupilli asumites. Nimetatud asumid on kuulutatud miljööväärtuslikeks hoonestusaladeks.

Voldemar Lenderi kõrval on Eesti ajaloos oluline tegelane ka tema abikaasa Elfriede Lender, kelle eestvedamisel alustas 1907. aastal Tallinnas tööd temanimeline tütarlaste eragümnaasium. See oli esimene eesti tütarlaste kool Eestimaa kubermangus.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Arco Vara: Harjumaa korterituru ülevaade 2017-03

03.05.2017 Mihkel Eliste

Harju maakonna korteriturul tehtavatest tehingutest moodustavad valdava osa Tallinna linnas ning selle lähipiirkondades tehtavad tehinguid. Tallinnast väljaspool tehakse enim tehinguid linnaäärsetes valdades – Rae, Saue, Viimsi, Harku kui ka Saku vallas. Lisaks linnaäärsetele valdadele tehakse lõviosa tehingutest ka Tallinna lähedastes satelliitasumites, milledeks on Harjumaal paiknevad linnad – Maardu, Kehra, Keila, Saue, Loksa ning Paldiski linn. Kinnisvarahinnad on maakonnas tugevalt mõjutatud Tallinna linna või selle suuremate satelliitasumite kaugusest ning olulisemate linnast väljuvate magistraalteede lähedusest.

Aastases võrdluses kasvanud tehinguaktiivsus tõi I kvartalis mõõduka hinnakasvu jätkumise

2017. aasta I kvartalis tehti Harjumaal 3 058 korteritehingut, mida oli 1,4% vähem kui 2016. aasta IV kvartalis. Kvartali siseselt kujunes korteritehingu aritmeetiliseks keskmiseks hinnaks 1 606 €/m2 ja mediaanhinnaks 1 558 €/m2, mis olid võrrelduna IV kvartaliga kasvanud vastavalt 1,6% ja 2,2%. Võrreldes 2016. aasta I kvartaliga tehti koguni 22% rohkem tehinguid, mille juures aritmeetiline keskmine kasvas 10% ja mediaanhind 9,6%. Aastases võrdluses on maakonnakeskuses hinnakasv olnud mõnevõrra kiirem kui mujal maakonnas ilma Tallinna linnata, kuid väljaspool pealinna on tehinguaktiivsuse kasv olnud kiirem (+32%).

Tervikuna on Harjumaa korteriturul nii tehinguaktiivsus kui hinnatasemete muutused otseses seoses Tallinna linna kinnisvaraturul toimuvaga. Keskuses aset leidvad muutused kanduvad mõne aja jooksul edasi väiksema asutustihedusega piirkondadesse. Sarnaselt Tallinnale on ka maakonnas tervikuna märgata nii tehinguaktiivsuse kui hinnataseme senise kiire kasvu aeglustumist, statistiliste keskmiste kasvu veavad valdavalt ainult uusarendustega tehtavad tehingud.

Märtsis tehti Harjumaa korteriturul tervikuna kokku 1 248 tehingut. Tehingute arv oli võrreldes veebruariga kasvanud koguni 43% ning võrreldes 2016. aasta märtsiga 27%. Tehinguaktiivsuse poolest oli aktiivne kuu nii maakonnakeskuses kui Harjumaal tervikuna. Olenemata laialdasest uusarenduste asjaõiguslepingute sõlmimisest Tallinna linnas, kasvas tehinguaktiivsus Tallinnast väljaspool maakonnas aasta baasil siiski pea kaks korda kiiremini.

Harjumaal tehtud tehingute aritmeetiliseks keskmiseks kujunes märtsis 1 565 €/m2 ja mediaanhinnaks 1 539 €/m2. Aritmeetiline keskmine oli võrreldes veebruariga langenud 0,8% kuid mediaanhind kasvas 1,4%. Mediaanhinna kasv näitab turul tervikliku hinnakasvu olemasolu, kuid uusarenduste hinnatase on keskmistest lähtuvalt püsinud olulisemate muutusteta ning hinnakasv on kiirem olnud ehituslikult vanemate korterite osas. Aastases võrdluses kasvas nii aritmeetiline keskmine kui mediaanhind, seda vastavalt 6,6% ja 7,0%. Harjumaal ilma Tallinnata aga langes mediaanhind võrreldes veebruariga 3,7% kuid kasvas võrreldes aastataguse ajaga 2,1%. Märtsis esinenud maakondlik hinnataseme kasv tulenes ainuüksi Tallinna linnas ja selle lähipiirkondades tehtud kallimatest tehingutest. Teisisõnu, hinnataseme kasv on püsinud oluliselt kiirem Tallinna linnas kui Harju maakonnas tervikuna.

Harjumaa ning Tallinna linna tehinguaktiivsus ning hinnadünaamika perioodil 2006-2017

* 2017. aasta on toodud 31. märtsi seisuga

Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas

Harjumaa korteriturg valdade lõikes

Harjumaa korterituru moodustavad ennekõike kinnisvaraturu mõistes aktiivseimad piirkonnad, milledest oluliseima osa moodustavad linnad eesotsas Tallinnaga ning seejärel Harjumaa vallad. Järgnevalt on Harjumaa korterituru kirjeldamiseks jagatud Harjumaa kinnisvaraturg erinevatesse eraldiseisvatesse osadessee – Harjumaa vallad ning Harjumaa linnad.

Harjumaa valdade korterituru tehingute arvu- ning hinnadünaamika 2017. a. I kvartalis

Vald *	Mediaan (€/m²)	Mediaani muutus võrreldes eelmise kvartaliga	Mediaani muutus võrreldes eelmise aasta sama ajaga	Tehingute arvu muutus võrreldes eelmise kvartaliga	Tehingute arvu muutus võrreldes eelmise aasta sama ajaga
Anija	471	-18%	+24%	+38%	+100%
Harku	1 387	-1,5%	+20%	+7,5%	+169%
Jõelähtme	1 170	-3,4%	-4,6%	+75%	-13%
Keila	247	-16%	-55%	-26%	+40%
Kiili	1 351	+18%	**	+33%	+1100%
Kose	441	-3,8%	+47%	+21%	-29%
Nissi	325	+56%	+21%	-40%	-50%
Raasiku	744	-13%	+2,6%	-35%	+83%
Rae	1 567	+3,4%	+1,9%	+6,3%	+31%
Saku	1 183	-7,5%	+25%	+10%	+38%
Saue	1 446	-4,0%	+13%	-40%	+86%
Vasalemma	154	-7,1%	+133%	+44%	-7,1%
Viimsi	1 521	+1,8%	+5,6%	+31%	+16%

* Vallad, milledes tehti alla 5 korteritehingu, ei ole tabelis kajastatud

** Piirkonnas on varasemalt tehtud statistika avaldamiseks liialt vähe tehinguid, mistõttu andmeid ei ole siinkohal kajastatud

Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas

Harjumaal paiknevate valdade lõikes on korterituru mõistes kõige aktiivsemad piirkonnad ennekõike Tallinna linna vahetus läheduses asuvad vallad. Sellisteks valdadeks on Harku, Viimsi, Rae ning Saue vald, mida kõiki iseloomustab Tallinna linna lähedune valglinnastumine ning ehitustegevuse aktiivsus. Vastavates valdades paikneb Tallinna välistel aladel Harjumaal elamufondi kohta kõige enam uusarendusi, teisi Harjumaa valdasid iseloomustavad korterituru poolest enamjaolt perioodil 1940.-1990. aastatel ehitatud korterelamud.

Valdade lõikes tehtud tehingute arvu ega mediaanhinna osas ei saa erinevalt Harku, Rae, Viimsi ning Saue valla osas põhjalikemaid järeldusi kinnisvaraturul toimuvast teha, sest piirkondlik tehinguaktiivsus on kujunevate trendide kajastamiseks liialt madal. Tallinna linnas ning selle lähipiirkondades kasvanud hinnatasemete taustal on siiski märgata vaikset tehinguaktiivsuse kasvamist ka maakonna kaugemates piirkondades, kuid see ei ole seni valdade korteriturul tervikuna hinnakasvu kaasa toonud.

Harjumaa korteriturg linnade lõikes

Harjumaal paiknevate linnade lõikes on korterituru poolest lisaks Tallinna linnale enimaktiivne Maardu linn, mis tuleneb ennekõike linna suurusest ning Tallinna vahetust lähedusest. Teistes Harjumaa linnades on nii üleüldine kinnisvaraturg kui korteriturg võrreldes Tallinna linnaga ning selle lähipiirkondadega võrdlemisi väheaktiivne. Valdavalt moodustavad Harjumaa väikelinnade korterituru 1940.-1990. aastatel ehitatud korterelamutes paiknevad korterid. Üksikuid uusarendusi on märgata Keila, Maardu ning Saue linnas, kuid nendega tehakse võrdlemisi vähe tehinguid.

Harjumaa linnade korterituru tehingute arvu- ja hinnadünaamika 2017. a. I kvartalis

Linn	Mediaan (€/m²)	Mediaani muutus võrreldes eelmise kvartaliga	Mediaani muutus võrreldes eelmise aasta sama ajaga	Tehingute arvu muutus võrreldes eelmise kvartaliga	Tehingute arvu muutus võrreldes eelmise aasta sama ajaga
Kehra	502	-13%	+17%	+42%	143%
Keila	1 157	+8,2%	-0,6%	+21%	+81%
Loksa	229	+53%	-14%	+22%	+83%
Maardu	888	+0,4%	+6,9%	-11%	+4,1%
Paldiski	349	-16%	+18%	+12%	+53%
Saue	1 200	+1,9%	+5,0%	-7,1%	±0,0%
Tallinn	1 625	+1,6%	+11%	-2,9%	+19%

Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas

2017. aasta I kvartalis oli märgata sarnaselt elamuturule Harjumaa väiksemates piirkondades tehinguaktiivsuse mõningast kasvu. Tallinna linna kõrgetest hinnatasemetest tulenevalt on madalama ostujõuga elanikkonnast osa suundunud väiksematesse ning odavamate varadega piirkondadesse, seda eriti võrreldes aastataguse ajaga. Mahajäänumates piirkondades nagu Paldiski ja Loksa on küll tehingute arv mõnevõrra kasvanud, kuid see ei ole kaasa toonud tuntavat hinnakasvu. Nimetatud piirkondades on veel ostjaskonnale piisavalt pakkumisi, kõigepealt ostetakse ära paremas seisukorras korterid ning seejärel kehvemas, mis aga hoiab statistilist hinnakasvu tekkimist mõnda aega tagasi. Harjumaa väikelinnade osas saab lühiajalisest statistikast tulenevalt teha põhjalikemaid järeldusi ainult Maardu linna kohta, sest mujal on piirkondlik tehinguaktiivsus kujunevate trendide kajastamiseks liialt madal.

Pakkumise ja nõudluse dünaamika

2016. aastal tehti Harjumaal 11 316 korteritehingut, mida oli 3,3% rohkem kui 2015. aastal. Tehtud tehingute lõikes kujunes aritmeetiliseks keskmiseks tehinguhinnaks 1 519 €/m2 ja mediaanhinnaks 1 478 €/m2, mis olid vastavalt kasvanud 5,7% ja 6,1%. Hinnataseme kui ka tehinguaktiivsuse kasv on võrreldes varasemate aastatega oluliselt pidurdunud, mõlemite kasv on suures osas aset leidnud Tallinnas ja selle lähipiirkondades. Harjumaal ilma Tallinna linnaga seotud statistikat arvestamata on 2016. aastal tehtud 1,7% vähem tehinguid kui 2015. aastal, millest tulenevalt 2016. aastal on korterituru aktiivsust vedanud ainuüksi Tallinna linn.

Kinnisvarahinnad on viimastel aastatel olulises mahus kasvanud. Elamispindu soetavad tarbijad on pakkumiste laialdasest valikust tulenevalt muutunud ostuotsuste langetamisel kaaluvamaks. Müügiperioodide pikenemist on märgata aga hetkel ainuüksi maakonnakeskuses, kus sarnaste omadustega ja asukohaga uusarenduste vahel on konkurents asunud tihenema. 2016. aastal oli Arco Vara statistikale tuginevalt Harjumaal korterite keskmiseks müügiperioodiks 213 päeva. Tallinna linna väliselt on ennekõike kasvanud heas seisukorras korterite hinnad, kusjuures tarbijate huvi on kasvanud just renoveeritud kortermajade ja uusarenduste osas.

Aktiivseimates väikelinnades on kohatine kehv pakkumise struktuur soodustanud pakkumishindade pidevat kasvu ja tehinguaktiivsuse langust, pakkumiste olulises mahus lisandumist toimub sageli ainult uusarenduste arvelt. Halvas seisukorras ning remonti vajavate korterite puhul on ostjate huvi madalam ning hinnatõus on olnud aeglasem. Arco Vara hinnangul on hetkel maakonna turul tervikuna piisavalt pakkumisi, et rahuldada olemasolevat nõudlust.

Tallinna linna ning selle lähipiirkondi ümbritsevate asulate puhul püsib nõudlus ennekõike pealinnale lähemal paiknevate ning hea ühistranspordiühendusega piirkondades. Tallinnast väljaspoole otsivad kortereid ennekõike madala laenuvõimekusega nooremapoolsed elanikud, kellel on tarvis Tallinnas tööl käia kuid ei suuda sinna omale elamispinda osta. Erinevalt Tallinna linna ning selle lähipiirkondade kõrgetest kinnisvarahindadest saavad kaugemale maakonda kolivad inimesed omale suures osas sama raha eest osta suuremaid ja paremas seisukorras kortereid.

Maakonnasiseselt kaugemates piirkondades mõjutab nõudlust aga eelkõige kohaliku keskuse jätkusuutlikkus ning ülesehitus. Piirkondades, kuhu noored elama lähevad, peab kindlasti olema kauplus, lasteaed ja kool. Loksa, Kehra, Paldiski, Kose ning ka Kuusalu puhul võib valdavalt täheldada, et neisse asumeisse on jäämas pigem vanem elanikkond. Noored soovivad lahkuvad Tallinna kauguse ning pideva edasi-tagasi sõitmisega kaasnevate kulude kasvu tõttu. Väikeasumite korterite puhul võivad oluliseks ostuvõime piirajaks saada ka Tallinna tasemest kõrgemad keskküttekulud.

Uusarenduse osas on viimastel aastatel hakatud eelistama piirkondi, kus elukoha soetamisel on tegemist rohkemaga kui pelgalt elukohaga. Eelistatakse projekte, mis lisaks üldisele ehituskvaliteedile ning vastuvõtlikule hinnale suudavad samaaegselt pakkuda terviklikku sotsiaalmajanduslikku kui looduslähedast elukeskkonda. Uusarendusi on valdade lõikes ehitatud ennekõike Rae valda kuid lisaks ka Viimsi, Harku, Saue, Saku ning Jõelähtme valda. Valdavalt jäävad Harjumaa uusarenduste ruutmeetripõhised pakkumishinnad vahemikku 1300-1900 eurot. Tarbijate huvi maakonnasiseste uusarenduse vastu on võrdlemisi kõrge, kuid piirkondlike hinnatasemete madalast seisust ei näe enamus kinnisvaraarendajatest mõtet väiksematele turgudele sisenemiseks.

Viimastel aastatel trendiks saanud hinna- ning tehinguaktiivsuse kasvu on saatnud ka kasvav pakkumiste arv. 2017. aasta alguseks oli aktiivsete pakkumiste arv langenud Harjumaal sarnasele tasemele nagu 2015. aasta samal ajal. Pakkumiste arvu vähenemise taustal on pakkumispõhised hinnad aga igakuiselt kasvanud ligikaudu 3% võrra, olles tugevalt mõjutatud Tallinnas paiknevatest pakkumistest. Alates veebruarist on pakkumiste arv igakuiselt taas kasvanud. Olenemata, et pakkumiste arv on aastate lõikes pidevalt kasvanud, ei ole hinnatasemete muutustes seni siiski langusmomente täheldada, kuid pakkumiste arvu tase on kindlasti hinnatasemete kasvu peatamas.

Korterelamutes paiknevate eluruumide pakkumis- ja ehitusdünaamika Harjumaal

Allikas: Eesti Statistikaamet, KV.ee

Prognoosid

Sarnaselt Tallinna linnale on Harjumaal pärast 2008. aasta majanduskriisiga seotud sündmusi eluotstarbeliste kinnisvarade hinnad olnud alates 2009. aasta teisest poolest pidevas kasvutempos. Käesolevaks ajaks on aga Tallinna ning selle lähipiirkondade hinnatasemed piirkonniti kas juba ületatud või vähemalt jõutud taas aastataguste tipptasemeteni. Pakkumiste kõrge arvu ning sellest tuleneva konkurentsi tõttu on hinnatasemete kasv mitmetes Tallinna lähedastes piirkondades aeglustunud ega oma hetkelistes turutingimustes enam märkimisväärset kasvuruumi.

Tehingute arvu kasvu saatis viimase kahe kvartali vältel pakkumiste arvu pidev langus, millest tulenevalt võib siiski kujuneda mõningane lühiajaline surve hinnatasemete edasiseks kasvuks. Olukorras, kus ehitushinnad on stabiilsed, kuid kruntide hinnad on paljude arendajate jaoks liialt kallid, ei ole lähitulevikus näha ehitussektoris eratellimuste mahu osas kuigi suurt kasvu ning sellest tulenevalt lisanduvate korterite hulgalist lisapakkumist. Juba ehitamisel olevate arenduste taustal on 2017. aastal oodata uute korterite turule lisandumist sarnases mahus kui viimasel kahel aastal (~2000 tk), pikemas perspektiivis on siiski ehitusaktiivsus langemas. Harjumaal on korterite hinnad võrreldes Tallinnaga kasvanud küll oluliselt vähemal määral, kuid kinnisvaraturu elavnemine on olnud sarnane terves maakonnas.

Tallinnas potentsiaalset ohtu kujutav kõrge uusarenduste hulk ning nende pakkumiste arv on 2016. aasta statistikale tuginevalt aga seni ainult soodustanud pidevat tehinguaktiivsuse ja keskmiste hinnatasemete kasvu. Järelturuga seotud vanema elamufondi osas oli nii tehinguaktiivsus kui hinnataseme pikemat aega stabiilsel tasemel, kuid uusarenduste hinnastabiilsuse taustal on vanemate korterite hind taas kiirenenud. Korteritehingute osas uusarenduste osakaalu stabiliseerumisel on oodata terviklikku hinnataseme ja tehinguaktiivsuse kasvu statistilist aeglustumist. Tehinguaktiivsuse langedes on oodata müügiperioodide pikenemist nii uusarenduste kui järeturu objektide lõikes. Pakkumisel olevate uusarenduste suure osakaalu ning uute ja vanade korterite vähese hinnavahe tõttu võib pikemas väljavaates oodata tehinguhindade senise kasvu aeglustumist ja seeläbi turu stabiliseerumist.

Harjumaal kui hajaasustusliku piirkonnana on aga uusarenduste osakaal kogu korteriturust marginaalne, mistõttu Harjumaa väikelinnades ning valdades püsivad hinnatasemed stabiilsed ega reageeri koheselt Tallinna linna korterituru tehingu- ning hinnadünaamikas toimuvatele võimalikele muutustele. Seniks, kuni Harjumaa elanikkonna sissetulekud ning üldine heaolutase on kasvamas, töötus on madal ning kommertspangad on madalate intresside keskkonnas eluasemelaene endiselt väljastamas, ei ole Harjumaa korteriturul lähiajal oodata märkimisväärseid muutusi. Lühiajaliselt võib märgata nii Tallinna linna lähivaldades ning maakonna väikelinnades mõningast tehingute arvu kui ka hinnataseme kasvu, mis tuleneb ennekõike pealinna ja selle lähipiirkondade kõrgetest hindadest. Pikemas perspektiivis on oodata Harjumaale ja Tallinnasse migreerumise vähenemist, inflatsiooni kasvamist ja senise kiire palgakasvu aeglustumist, mille taustal on oodata tänase tehinguaktiivsuse taseme alanemist ning üldise hinnataseme kasvu stabiliseerumist.

Kinnisvarakool: Tööstressiga toimetulek koolitus

EfTEN Real Estate Fund III kolmas aktsiaemissioon märgiti 3,8 kordselt üle

03.05.2017 Tõnu Toompark

Alternatiivse investeerimisfondi EfTEN Real Estate Fund III AS’i kolmas avalik aktsiaemissioon, mille maksimaalseks mahuks seadis fondivalitseja 6,3 miljonit eurot, märgiti üle 3,8 kordselt. Kokku märgiti aktsiaid 23,8 miljoni euro ulatuses, mis on fondi seniste avalike emissioonide rekord. Märkimine oli suunatud üksnes fondi praegustele aktsionäridele ja märkimises osales fondi 300 aktsionärist 75 protsenti.

EfTEN Real Estate Fund III AS’i fondijuhi Viljar Arakase sõnul on oluline hoida ülekuumenemisohtlikus turuolukorras pea külmana. „Toimetame EfTEN’is investorite, mitte fondihalduri kitsa huvi alusel, mistõttu otsustasime korraldada emissiooni tagasihoidlikumas mahus, vaid olemasolevatele investoritele. Kaasame raha ainult nii palju, kui on kohe kavas juba valmis vaadatud mõistliku riski ja tulu profiiliga projektidesse paigutada,“ lisas Arakas.

Fond on Arakase sõnul plaanis tulevikus noteerida Balti börsil, mille tulemusena muutub fond tähtajatuks. „Börsile minek on olnud plaan alates 2015. aastast, mil fondi asutasime ja oleme selles vaimus toimetanud. Teeme selleks juba konkreetsemaid ettevalmistusi ning tänase plaani järgi on kavas fond börsil noteerida, muutes aktsiad järelturul lihtsasti kaubeldavaks,“ lisas Arakas.

Kolmanda avaliku emissiooni käigus kaasatud kapitali investeerib fond Arakase sõnul Laagrisse rajatavasse uude Selverisse ja Hortese aianduskeskuse kinnistusse, mis asub samuti Laagris. Lisaks ehitatakse kapitaalselt ümber DSV Riia logistikakeskus ning põhjalikult värskendatakse 10. aastapäeva tähistanud Saules Miestase välisfaasaad.

EfTEN Real Estate Fund III AS’i kolmanda aktsiaemissiooni märkimine algas 18. aprillil ja lõppes 2. mail 2017. Emissiooni käigus väljastab fond 500 000 lihtaktsiat hinnaga 12,5431 eurot ühe aktsia kohta. Emissiooni kogu nõudlus ületas kahe varasema aktsiaemissiooni nõudluse, kuigi aktsiaid pakuti üksnes fondi olemasolevatele aktsionäridele. Avaliku pakkumise viis läbi fondivalitseja EfTEN Capital AS ja märkimist korraldasid kõik Eesti Väärtpaberikeskuse kontohaldurid. Emissiooni korraldamise kogukulu moodustab ca. 0,1% kogu emissiooni mahust, jäädes 6 000 euro piiresse.

Fondi kahe esimese emissiooni käigus kaasatud kapital on investeeritud järgnevatesse objektidesse Balti riikides: Šiauliai linna südames asuv Saules Miestas kaubanduskeskus, Vilniuses asuv esinduslik Ulonu ärimaja ja Laisves 3 büroohoone ning DSV logistikakeskused Riias, Vilniuses ja Tallinnas. Fondi varade maht on 31. märtsi 2017. aasta seisuga kokku 76,3 miljonit eurot, millest omakapital moodustab 29,9 miljonit eurot.

Fondi eesmärk on pakkuda investoritele ärikinnisvarale omast stabiilset dividenditootlust ja head kapitali kasvu. Fond maksab dividendideks 80 protsenti iga-aastasest vabast rahavoost. Oodatav iga-aastane dividendimäär on 4 – 8 protsenti aastas. 2016. aasta eest jagati netodividendideks kokku 1 502 716 eurot, 63 eurosenti ühe aktsia kohta (2015. aastal 29,7 eurosenti aktsia kohta).

Vastavalt Finantsinspektsiooni poolt kinnitatud fondi prospektile võib Fond III investeeringut finantseerida pangalaenuga kuni 65% ulatuses. Omakapitali osakaal on igas uues investeeringus 35% või rohkem. Iga-aastane omakapitali tootluseesmärk on 15% aastas. Tegu ei ole garanteeritud fondiga.

EfTEN Real Estate Fund III AS on ainus EfTEN Capitali valitsetav fond, mis teeb jaeinvestorile kättesaadavaks investeeringu suuremahulistesse ärikinnisvaraprojektidesse. Fond investeerib ärikinnisvarasse ning piiratud arendusvõimalusega kinnistutesse (kaubandus, büroo, logistika ja hotellid) või nendega seotud väärtpaberitesse Eestis, Lätis ja Leedus. Fond on sobilik pikaajalistele investoritele, kes soovivad investeerida Balti ärikinnisvaraturule, mida iseloomustab stabiilne, lihtsalt ennustatav rahavoog ning mõõdukas kapitali kasv.

Käsiraamat “Kinnisvaraõiguse ABC” annab ülevaate kinnisvaravaldkonda reguleerivatest õigusaktidest

03.05.2017 Tõnu Toompark

Käsiraamat “Kinnisvaraõiguse ABC” annab põhjaliku ülevaate erinevatest kinnisvaravaldkonda reguleerivatest õigusaktidest nii spetsialistile, kui võhikule.

Käsiraamat on suunatud on suunatud eelkõige kinnisvaramaakleritele ja teistele, kes teevad igapäevaselt kinnisvaratehinguid või puutuvad nende tehingute tegemisega kokku nt tehingute korraldamise või finantseerimise poole pealt. Käsiraamat on mõeldud eelkõige publikule, kel puudub eelnev juriidiline haridus.

“Kinnisvarabüroos töötades puutun igapäevaselt kokku selle valdkonna mureprobleemidega,” kommenteeris käsiraamatu autor Evi Hindpere. “Just igapäevastele küsimustele lahendusi otsides saigi käsiraamat koostatud.”

Käsiraamatu autor Evi Hindpere on jurist ja koolitaja ning Kinnisvarakooli juriidiliste koolituste üks põhijõududest. Evi Hindpere on ka käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas” kaasautor, samuti käsiraamatute “Kinnisvaramaakleri ABC”, “Pärimine” ja “Perekonnaõigus ja varasuhted” autor.

Lisainfo

Raamatus on 264 lehekülge
Käsiraamatu sisukord: https://www.kinnisvarakool.ee/kinnisvaraoiguse-abc-sisukord.pdf
ISBN 978-9949-33-242-7
Tellimine: https://www.kinnisvarakool.ee/raamatud/kinnisvaraoiguse-abc/

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Adaur Grupp: korteritehingute kuukokkuvõte 04-2017

03.05.2017 Tõnu Toompark

Kokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv ja keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.

Andmed on toodud avaldamise kuupäeva seisuga ja võivad andmete täpsustumisel vähesel määral muutuda.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Tallinna Sadam: Vanasadama Masterplaani kolm edasipääsejat on selgunud

03.05.2017 Tõnu Toompark

Täna avalikustati Vanasadama Masterplaani žürii poolt väljavalitud tööd ning avati ümbrikud märksõnade taga olnud arhitektuuribüroode nimedega, kes hakkavad järgmises etapis edasi tööd tegema. Kolm edasipääsenud arhitektuuribürood on MMUF nime all töö esitanud Alver Arhitektid, Streamcity töö taga olnud Zaha Hadid Architects ning Tõus ja Mõõn koostajad Kavakava ja Alejandro Zaera-Polo Maider Llagune Arhitecture.

Tallinna Sadama juhatuse esimehe Valdo Kalmu sõnul jäi Tallinna Sadam kõigi kuue esitatud ideekavandiga rahule ning ideid edaspidisteks lahendusteks on kõikidest töödest võtta.

„Võitjate puhul tooksime välja just nende eripalgelisust. MMUF töös on esitatud jõuline geomeetria ja suured maamärgid. Hästi mõjub veelähedus kanalitena majade vahel jalakäijate aladel ning ojadena rohealadel. Streamcity lahendus on suurlinlik ja pakub kõige rohkem värskeid ideid. Huvitavamad detailid on veesilmad Reidi tee ääres, jalakäijate alade osaline ja sujuv tõstmine teisele tasandile. Hea terviklikkuse annab Admiraliteedibasseini ümbrusele A-ja D-terminali esistega pakutud üks ühtne linnaruum-väljak koos rohealaga. Tõus ja Mõõn töö rõhub olemasolevatele ja ajaloolistele väärtustele. Väljapaistva ideena on toodud Sadama tänava sihi avamine merele, mis annab alale avaruse.“

Vanasadama Masterplaani žüriisse kuuluvad Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm, Tallinna Sadama infrastruktuuri arendusosakonna juhataja Hele-Mai Metsal, Tallinna linna peaarhitekt Endrik Mänd, Eesti Arhitektide Liidu aseesimees Peeter Pere ja Arhitektide Liidu liige Ülar Mark.

Valiku tegemisel hindas žürii tööde vastavust võistlusülesandele. Muuhulgas vaadati ideede sobivust ümbritsevasse keskkonda ning sadama ja linna ühendamise läbimõeldust, ideelahenduse värskust ja innovaatilisust, aga ka lahenduse teostatavust. Kolme väljavalitud arhitektuuribürooga töötavad nii Tallinna Sadam kui žüriiliikmed konsultantidena detailsemalt edasi võttes aluseks nende esitatud esmased nägemused ala tulevikust ning kaasates sinna parimaid ettepanekuid ka teistelt ideekonkursil osalenud töödest. Protsessi lõppfaasis sõlmib sadam lepingu kõige tugevama võistlustöö tegijaga, kellega koostöös valmib 2017.aasta lõpuks Masterplaan 2030.

Tallinna Sadam kuulutas 2016.aastal välja Vanasadama arendusplaani ehk Masterplaani 2030 ideekonkursi eesmärgiga leida pikaajaline terviklahendus, mis on aluseks sadama-ala kinnisvaraarendustest ning linnalise ja avaliku ruumi ühendamiseks sadama funktsioonidega. Tallinna Sadamal on plaanis tuua sadamafunktsioonide kõrvale Vanasadamasse rohkem linnalist arendust ning muuta piirkond kergesti läbitavaks ning atraktiivseks linnaruumiks.

Riigi Kinnisvara: Uue Tallinna vangla ehitus jõudis sarikapeoni

02.05.2017 Tõnu Toompark

Täna peeti uue Tallinna vangla sarikapidu, millega tähistati hoonete kompleksi kõrgeima hoone, pääslahoone, maksimaalse kõrguse saavutamist. Piduliku sündmuse eesmärgiks oli kostitada ehitajaid, et vastavalt rahvapärimusele tagada seeläbi hoonele hea õnn ja luua head suhted majavaimuga. Sarikapärja tõid hoone kõrgemast nurgast alla justiitsminister Urmas Reinsalu, Rae vallavanem Mart Võrklarv, Tallinna vangla direktor Hannes Liivak, Riigi Kinnisvara AS (RKAS) juhatuse esimees Urmas Somelar ja Fund Ehitus OÜ juhatuse esimees Ott Kikkas.

Vangla ehitatakse Rae valda Soodevahe külla. Vanglakompleksi rajamisel pööratakse erilist tähelepanu turvalisusele, energia- ja keskkonnasäästlikkusele, efektiivsele ruumikasutusele ning madalatele ülalpidamiskuludele.

Tallinna vangla uued hooned ehitatakse kambertüüpi vanglana. Lisaks rajatakse vangla põhipiirdest väljapoole arestimaja ja kinnipidamiskeskus.

Vangla eluosakondadesse on kavandatud 512 kambrit meessoost ning 92 kambrit naissoost süüdimõistetud ja vahistatud isikute jaoks. Eluosakondades on lisaks sellele plaanitud veel 16 kartserikambrit meeskinnipeetavatele ja 4 kartserit naiskinnipeetavatele. Vanglasse on kavandatud kokku 1208 statsionaarset kohta.

Enam kui 60 000 ruutmeetri suuruse netopinnaga kompleksi arhitekt on Indrek Saarepera ja projekteerija AS Amhold.

RKAS ja Fund Ehitus OÜ allkirjastasid uue Tallinna vangla ehituse peatöövõtulepingu 23. novembril 2015. Ehitustööde maksumus on 73,9 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Kaasaegne vanglakompleks valmib 2018. aasta lõpus.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Statistikaamet: Märtsi tööstustoodangu maht oli suurem kui aasta eest

02.05.2017 Statistikaamet

Tööstusettevõtted tootsid 2017. aasta märtsis 15% rohkem toodangut kui eelmise aasta märtsis, teatab Statistikaamet. Toodang suurenes nii energeetikas ja mäetööstuses, kui ka töötlevas tööstuses.

Märtsis toodeti töötlevas tööstuses 10% rohkem toodangut kui 2016. aasta samal kuul. Toodangu kasv oli laiapõhjaline – enam kui kaks kolmandikku tööstusharudest ületasid märtsis eelmise aasta märtsi mahtu. Mahu kasvu põhjustas eelkõige puittoodete, metalltoodete ja elektriseadmete tootmise suurenemine. Toodang suurenes ka toiduainete, mootorsõidukite ja ehitusmaterjali tootmises. Suurema osatähtsusega tööstusharudest vähenes toodang vaid elektroonikaseadmete tootmises.

Välisturule müüdi märtsis 69% kogu töötleva tööstuse toodangust. 2016. aasta märtsiga võrreldes suurenes korrigeerimata andmetel toodangu müük ekspordiks 11% ja müük kodumaisele turule 12%.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2017. aasta märtsis tööstuses kokku 2% rohkem toodangut kui eelmisel kuul, sealhulgas töötlevas tööstuses 1% rohkem.

2016. aasta märtsiga võrreldes toodeti elektrit 54% ja soojust 1% rohkem.

Tööstustoodangu mahuindeksi muutus, märts 2017
(protsenti)
Tegevusala	Muutus võrreldes eelmise kuuga sesoonselt korrigeeritud andmetel^a	Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga
Tegevusala		korrigeerimata andmetel	tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetel^b
KOKKU	2,4	17,7	14,8
Energeetika	7,1	31,7	31,7
Mäetööstus	5,5	89,5	85,6
Töötlev tööstus	1,4	13,4	10,4
puidutöötlemine ja puittoodete tootmine	1,7	14,5	11,9
arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine	4,6	-5,4	-8,0
toiduainete tootmine	4,6	9,8	7,6
metalltoodete tootmine	1,9	20,3	16,1
elektriseadmete tootmine	6,0	21,5	17,1
tekstiilitootmine	4,0	6,9	4,1
mööblitootmine	3,9	7,3	3,3
mootorsõidukite tootmine	4,8	28,2	25,2
ehitusmaterjali tootmine	3,8	27,9	24,9
masinate ja seadmete tootmine	-2,2	5,9	2,4

^a Sesoonselt korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus ja regulaarselt korduvate hooajaliste tegurite mõju. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise kuuga.

^b Tööpäevade arvuga korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise aasta sama kuuga.

Statistika aluseks on küsimustik „Tööstus”, mille esitamise tähtaeg oli 17.04.2017 ja küsimustik „Energia tootmine, müük ja kütuse tarbimine”, mille esitamise tähtaeg oli 10.04.2017. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte 9 tööpäevaga. Statistikatöö „Tööstustoodangu indeks“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Statistikaamet: Märtsis jaekaubandusettevõtete müügitulu kasv kiirenes

02.05.2017 Statistikaamet

Jaekaubandusettevõtete müügitulu suurenes 2017. aasta märtsis 2016. aasta märtsiga võrreldes püsivhindades 6%, teatab Statistikaamet. Kui veebruaris kasvas müügitulu eelmise aasta sama kuuga võrreldes 1%, siis märtsis kasv kiirenes.

2017. aasta märtsis oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 545,7 miljonit eurot.

Tööstuskaupade kaupluste müügitulu kasv märtsis kiirenes. Kui veebruaris kasvas nende ettevõtete müügitulu eelmise aasta sama kuuga võrreldes 3%, siis märtsis oli kasv 11%. Müügitulu suurenes viie ja vähenes kahe tegevusala kauplustes. Enim suurenes müügitulu posti või interneti teel kaupu müüvates kauplustes, kus müük kasvas aastaga 33%. Müügitulu suurenes veel ka majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes (kasv 16%), kasutatud kaupade kauplustes ja väljaspool kauplusi (kioskites, turgudel, otsemüük) (kasv 15%). Samuti muudes spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus tööstuskaubad (nn kaubamajad) (kasv 12%) ning muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, raamatute, sporditarvete, mängude ja mänguasjade jm (kasv 12%). Müügitulu vähenes eelmise aasta märtsiga võrreldes apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes ning tekstiilitoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes.

Toidukaupade kaupluste müügitulu, mis eelnevatel kuudel väikest langust näitas, pöördus märtsis taas tõusule ning kasvas eelmise aasta märtsiga võrreldes 2%.

Mootorikütuse jaemüügi ettevõtete müügitulu suurenes eelmise aasta märtsiga võrreldes 4%.

Võrreldes eelmise kuuga suurenes märtsis jaekaubandusettevõtete müügitulu 16%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal oli kasv 2%. 2017. aasta kolme kuuga (jaanuar–märts) suurenes jaekaubandusettevõtete müügitulu eelmise aasta vastava perioodiga võrreldes 3%.

Statistika aluseks on Maksu- ja tolliameti käibedeklaratsiooni andmed. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte viie tööpäevaga. Statistikatöö „Kaubandusettevõtete kuu majandusnäitajad“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet seda statistikatööd teeb.

Algab WoHo kvartali teise etapi ehitus

02.05.2017 Tõnu Toompark

Mapri Ehituse ja NOBE konsortsium sõlmisid lepingu Ekerepol OÜ-ga Tallinnasse WoHo kvartalisse Mustamäe tee 3 kinnistule 14-korruselise äri- ja eluhoone projekteerimiseks ja ehituseks. Tööde maksumus on ligi 11,7 miljonit eurot, hinnale lisandub käibemaks.

„Just siin Tallinna tuiksoonel hakkavad asuma silmatorkavad esindusbürood ning avarate vanalinna ning merevaadetega kvaliteetsed korterid. Mõnusate istumiskohtadega rajatav pargiala pakub võimaluse ka linna keskel rohelust nautida,” sõnas EKEREPOL OÜ juhatuse liige Reigo Randmets

„Senine koostöö NOBE ja Mapri Ehitusega on sujunud väga hästi ning moodne ja tänapäevaste energialahendustega elu- ja ärihoone valmib 2018. aasta sügiseks,“ lisas arendusettevõtte EKEREPOL OÜ teine juhatuse liige Karl Ader.

„Kui kümme aastat tagasi tegi Nordecon Betoon sarnaste büroohoonete puhul ainult betoonkarpide valamist, siis tänaseks on NOBEst kujunenud ehituse täisteenust pakkuv ettevõte: me projekteerime, teostame peotöövõttu ja ka betoonitöid oma tööjõuga, ideest teostuseni,“ ütles NOBE juhatuse esimees Mait Rõõmusaar. „Woho kvartalist on kujunemas Tallinna üks omanäolisemaid ärihoonete komplekse, on au selle ehituses kaasa lüüa.“

“Olime mõned aastad tagasi valdavalt Lõuna-Eestis tegutsev ehitusettevõte, nüüd aga ehitame Tallinnas järjest suuremas mahus,“ ütles Mapri Ehituse juhataja Priit Jaagant. „Hetkel kaks kõige suuremat objekti Tallinnas on mais valmiv väga huvitav Balti Jaama Turu hoone ning kesklinna ja kadrioru piiril kolm 13-korruselist kortermaja.“

WoHo kvartalisse rajatava äri- ja eluhoone arhitektuuriprojekti autorid on PIN Arhitektid. Hoone rajatakse 1 maa-aluse ja 14 maapealse korrusega. Hoonesse tuleb brutopinda 12 618m². WOHO 2 maja saab olema multifunktsionaalne hoone, kus 1.–7. korruseni paiknevad äri- ja büroopinnad, 8.–9. korrusel bürood ja külaliskorterid ning 10.–14. korrusel on suurepäraste vaadetega korterid. Ehitustööd algavad kohe, maja valmib sügisel 2018.

Mapri Ehitus OÜ tegevusalad on ehituse peatöövõtt ja projektijuhtimine, põllumajandusehitus ning betoonitööde teostamine. Mapri Ehituse 2016. aasta ehitustööde maht oli 40,6 miljonit eurot, ettevõte annab tööd ligi 80 inimesele.

NOBE ehk Nordecon Betoon on Nordeconi kontserni kuuluv ehitusettevõte, mis tegeleb aastast 2000 ehituse peatöövõtu ja betoonitöödega. Alates aprillist 2017 kasutab ettevõte kaubamärki NOBE. Ettevõte on osalenud huvitavates kultuuri- ja kunstiprojektides, millest tuntuim on Aasta Betoonehitis 2011 tiitliga pärjatud Saksa kunstniku Lukas Kühne loodud heliskulptuur Cromatico Tallinna Lauluväljakul. Nordecon Betoon annab tööd ligi 155 inimesele.

WOHO kvartal on uut suunda näitav elu- ja ärikeskkond, kus kaks erinevat poolust on omavahel läbimõeldult sulandunud. Kvartalisse, mille märksõnaks on linnasüdame lähedus rajatakse kokku 36 000 m2 elu- ja äripindasisid, mille moodustavad 2 kõrghoonet ning parkimismaja.

Koolitus “Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt” toimub 10/05/2017

02.05.2017 Margot Toompark

Kinnisvarakool korraldab 10/05/2017 koolituse “Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt“. Koolituse eesmärk on anda põhjalik ülevaade kohtutäituri tegevusest kinnisvara realiseerimisel täitemenetluse protsessis, kinnisvara enampakkumisest ja kanalitest, mille kaudu kohtutäiturid kinnisvara müüvad.

Koolitusele “Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt” on kutsutud:

kinnisvaramaaklerid, kes soovivad müüa täitemenetluses olevat vara;
(väike-)investorid, kes soovivad soodsalt soetada kinnisvara;
spekulandid, kes soovivad teenida tehingutest probleemse kinnisvaraga;
eraisikud, kes soovivad osta endale kodu kohtutäituri pakkumiste seast.

Koolitus annab:

teadmised kohtutäituri tööst ja täitemenetlusest;
info kanalitest mille kaudu saab osta enampakkumisel olevat vara;
konkreetsed nõuanded, kuidas saavad maaklerid müüa enampakkumisel olevat vara;
arusaama probleemidest, mis võivad täitemenetluses oleva varaga kaasa tulla;
soovitusi ja nõuandeid täitemenetluse enampakkumisetel osalemiseks.

Koolitus “Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt” toimub 10/05/2017 kell 13.00-16.15 Tallinna kesklinnas. Lektor on kohtutäitur Kaja Lilloja.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Statistika: Tallinna korteritehingute rahaline käive kasvas aastaga 39 protsenti

02.05.2017 Tõnu Toompark

Tallinna korteritehingute rahaline käive oli 2017 I kvartalis maa-ameti andmetel 243 miljonit eurot. Eelmise aastaga võrreldes kasvas korterite rahaline käive kolossaalse 39,4% võrra.

Korteritehingute käibe kasvu taga on nii kasvanud keskmised hinnad kui oluliselt suurenenud tehingute arv. Maa-ameti andmetel olid 2017 I kvartali tehingute hinnad eelmisest aastast 11% ja tehingute arv 19% kõrgemal.

Nii hinnatõusu kui käibekasvu taga on uute kortereite turg. Aasta esimeses kvartalis sõlmiti aktiivselt asjaõiguslepinguid uute ehk keskmisest kallimate korteritrega. Samuti tuleb tõdeda, et uute korterite tehingute osakaal tehingute koguarvus on suurenemas. Need ongi tegurid, mis veavad korterite käivet sellise pöörase kiiruga.

Kinnisvaraturul pöörleva raha massi suurenemist soodustavad omakorda pangad, kes pakuvad soodsa intressimääreaga laene. Laenutingimused on küll üsnagi mõistlikult karmid, kuid sellele vaatamata laenuvõtjaid on ja laenukäibed kasvavad.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.