Koolitus “Kinnisvaraõigus” toimub Tartus 06/10/2015

Tartus toimub kuuendal oktoobril koolitus “Kinnisvaraõigus”

Koolitusel “Kinnisvaraõigus” saab:

    • terviklikud üldteadmised kinnisvaravaldkonda reguleerivatest seadustest;
    • hea ülevaate ja teadmistepagasi kinnisvaratehingute tegemiseks
    • võimaluse korraldada kinnisvaraga seonduvat odavamalt ja turvalisemalt.

Lektor Evi Hindpere

Koolitused toimuvad TÜ Raamatukogus, W.Struve 1 Tartu.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

UPC: Tallinna kinnisvaraturu graafikud september 2015

UPC / Ühinenud KinnisvarakonsultandidAugustis tehti Tallinnas 728 korteriomandi müügitehingut, mis jääb 13 tehingu võrra ehk 1,8% alla juulikuu tehingute arvule.

Eelmise aasta augustis oli tehingute arvuks vaid 551 tehingut.  Käesoleva aasta keskmine on 708 tehingut kuus. Seega on turg jätkuvalt vägagi aktiivne.

Korteriomandite keskmine m2 müügihind võrrelduna juulikuuga tõusis 4,3% 1504 EUR/m2-lt 1568 EUR/m2-le. Aastases võrdluses oli hinnatõusuks 5,4%,  ehk hinnatõus on stabiliseerunud ja oodata on, et väheneb edaspidistel kuudel veelgi.

Selles valguses torkab silma , et jätkuvalt on korterite müügipakkumiste keskmine m2 maksumus ca 20% kõrgem kui tegelik tehingute hind. Seda hoolimata oluliselt langenud hinnatõusu tempost. Selline müügipakkumiste ja tegeliku müügihinna vahe võiks olla põhjendatud kui aastane hinnatõus oleks 15…20%, nagu see oli 2013 aasta suvest kuni 2014 aasta sügiseni. Praeguses turusituatsioonis on ilmselgelt tegemist liiga optimistlike ootustega.

Tallinna kinnisvaraturgu iseloomustavate graafikutega saab tutvuda siin.

Artikli allikas on
UPC / Ühinenud Kinnisvarakonsultandid
 UPC / Ühinenud Kinnisvarakonsultandid

Elu korteriühistus: Kommunaalkulude võlgnevus

katri-sarapuuÜhel meie korteriühistu liikmel on juba mitu kuud võlgnevus. Mida saab ühistu teha, et võlg korteriühistu liikmelt kätte saada?

Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 sätestab kohustuse korteriomanikule tasuda kaasomandil lasuvad maksud, kandma avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel.

Korteriühistuseaduse § 151 kohaselt on majandamiskulud korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.

Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu. Kaasomandi koormatiste ja kulutuste kandmist kaasomanike poolt reguleerib muu kokkuleppe puudumisel asjaõigusseaduse § 75, mille lõige 1 sätestab, et kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi.

Korteriühistu võib esitada hagi kohtusse võlgnevuse sissenõudmiseks. Kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühisusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab.

Korteriomandi võõrandamisele sundimine on äärmuslik abinõu, mille kasutamiseks tuleb tuvastada vajalike eelduste olemasolu. Võlgniku kohustamiseks KOS § 14 lg 2 p 2 alusel korter võõrandada, kui ta on vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu, tuleb eelnevalt teha kindlaks majanduskulude igakuise võlgnevuse suurus.

Kui korteriomanik omandit ei võõranda, otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku hagi või kaasomandi eseme valitseja hagi alusel (KOS § 14 lg 5). Otsust tehes lähtub kohus võõrandamisnõude aluseks olevatest asjaoludest. KOS § 14 lg-st 5 tuleneva korteriomandi võõrandamise hagi esitamise õigus on ka korteriühistul.

Kui kohus asja läbivaatamisel tuvastab, et korteri võõrandamise tingimused on täidetud, saab kohus kohustada võlgnikku korterit võõrandama täitemenetluse korras, andes samas mõistliku tähtaja kohtuotsuse vabatahtlikuks täitmiseks.

Autor: Kätri Sarapuu, jurist

Raid & Ko: Kinnisvaraturu optimism ei taha vaibuda

Andree RaidSel suvel ei näinud me korteriturul mullusele analoogset tehingute arvu langust. Kindlasti oli jahe suvi üks põhjustest, mis suunas inimesed päikeselise ranna asemel notaribüroosse lepinguid allkirjastama.

Elamispindade turg on väga aktiivne. Sügis näitab, kas maailmamajandusele vastuvoolu ujuv Eesti kinnisvaraturg suudab samas tempos jätkata.

Tehingute arv paneb paika turu trendid

Käesoleva aasta suvekuudes ehk juunist augustini tehti Tallinnas 2144 korteritehingut ehk eelmisest aastast 26% rohkem. Suurest tehingutearvu kasvust ei tohiks end lasta liialt eksitada. 2014. aastal toimus tehingute arvu languses oluline langus. Turg taastus aasta viimaseks kvartaliks ja on sealt püsinud nii tehingute arvu kui hindade osas tugevana.

Tehingute arv on oluline indikaator, mis näitab, kas ostjad on turul või mitte. Vaatamata Euroopa ja maailmamajanduse ebakindlusele on Eesti koduostjad kinnisvara kokku haaramas. Murepilvedel pole ostuotsuseid lastud segada.

Koduostjad ostavad valdavalt kinnisvara omatarbeks. Spekulante praktiliselt pole, väljaüürimiseks kinnisvaraostjaid on, kuid aastatagusest märksa vähem. Nii ei saa öelda, et koduostmise taga oleks emotsionaalne tehingute- ja hinnamull nagu näiteks 2005.-2007. aastatel.

Korterite hinnad tammuvad paigal

Tehingute arvust enam tähelepanu pälviv teema on hind. Küll on avaldatud uljaid pealkirju, et kinnisvara hinnalangus on alanud, et see paar kuud hiljem hinnatõusu ootusega ümber lükata. Tegelikkuses on elamispindade hinnad Tallinnas nüüd juba aastajagu püsinud üsna stabiilsed. See tähendab, et koduostja ei pea samaväärse korteri eest täna maksma oluliselt erinevat hinda kui aasta tagasi.

Hinnatõusu poolt on olnud head laenutingimused ehk kasvav laenukäive, mida toetab madal intressimäär. Hindasid on kerkimast hoidnud uusarenduste massiline lisandumine ehk pakkumise suurenemine.

Nüüdseks on pangad hakanud uute korterite arendamise finantseerimisse konservatiivsemalt suhtuma. See tähendab, et juba peatunud pakkumiste arvu kasv saab täiendavad pidurid peale. Kui ostjad on turul, ei ole pakkumise vähenemise tõttu alust arvata, et hinnad peaksid langema.

Suur pilt näitab riske

Pealinna korterituru päikeselist taevast varjutavad siiski mõned murepilved. Need riskid on tulenemas peamiselt nö suurest pildist ehk Euroopa ja maailma majanduse trendidest, kus me liialt positiivseid noote ei kohta.

Hetkel valitseb taas teatav peataolek. Mis siis ikkagi toob endaga kaasa Hiina börsimulli kokku kukkumine? Kas Kreeka erakorralised valimised avaldavad mõju Euroopa majandusele tervikuna? Küsimusi on palju, vastuseid vähem.

Loodetavasti näitavad lähemad sügiskuud suure pildi edasised liikumissuunad ja see paneb omakorda paika, kas Eesti seni tagasilöökideta toiminud elamispindade turg jätkab sama aktiivselt kui siiani.

Andree Raid
Raid & Ko juhatuse liige

Seven Real Estate sai parima nõustaja tiitli

seven-logoFinantsajakirja Euromoney rahvusvahelise kinnisvaraturu küsitluse põhjal saavutas Seven Real Estate Advisors ka 2015. aastal parima nõustaja tiitli Eestis, seda nii firmade üldarvestuses kui ka eraldi nõustamise, maaklerluse kui analüüside valdkonnas.

Küsitluse tulemused avaldati 7. septembril 2015.

“Heameelt teeb see, et meie pingutusi märgatakse piirkonnas laiemalt. Seven Real Estate Advisors on palju panustanud rahvusvaheliste klientide ja nõustajate võrgustiku arendamisse. Meie klientideks on mitmeid Põhjamaade kontserne, kes soovivad siia mahukat tootmist tuua, mitmed suurettevõtted laienevad või müüvad vara ärispetsiifika muutumise tõttu” ütles Olev Mait Makk, Seven Real Estate Advisors partner.

“Näiteks Soome kinnisvarainvesteeringute turumaht oli aastaid 2 miljardi euro lähedal, siis sellel aastal on augustiks tehtud tehinguid juba 3,3 miljardi euro mahus. Ka Euroopa üks likviidsemaid turge – Rootsi – on taas tegemas uusi mahurekordeid. Kõik huvilised ei saa enam realiseerida oma ambitsioone Põhjalas, mistõttu globaalsed varahaldurid on taas vaatamas ka Baltikumi suunal.

Oleme hästi positsioneeritud pakkuma investoritele nii analüüside, tehingunõustamise kui varahalduse teenust. Sellest aastast pakume varahaldusteenust näiteks SEB grupi kinnisvaraportfellile. Oleme olnud osalised paaris nõustamistehingus, mille mahud on ületanud 100 miljonit eurot. Möödunud aasta suurimaks tehinguks oli ligi 40 miljoni euro suuruse EEREIF portfelli müüginõustamine.”

Seven Real Estate Advisors on juhtiv ärikinnisvara nõustamisfirma, kus töötab 10 spetsialisti maaklerluse, hindamise, tehingunõustamise ja varahalduse valdkonnas.

Juulis majutusettevõtetes peatunud turistide arv suurenes

StatistikaametMajutusettevõtete teenuseid kasutas 2015. aasta juulis 458 800 turisti, mis oli 4% rohkem kui eelmise aasta juulis, teatab Statistikaamet. Suurenes nii välis- kui ka siseturistide arv.

Majutusettevõtetes peatus 295 400 välisturisti, mis oli 1% enam kui eelmise aasta juulis. 63% turistidest saabus naaberriikidest Lätist, Soomest ja Venemaalt. Viiel eelneval kuul vähenenud Soome turistide arv kasvas juulis 3%. Jätkuvalt väheneb Venemaalt saabuvate turistide arv, juulis peatus majutusettevõtetes 22% vähem Venemaa turiste kui eelmise aasta samal kuul. Läti turistide arv suurenes viiendiku võrra. Eesti turismi suurematest partnerriikidest saabus eelmise aasta juuliga võrreldes rohkem turiste Saksamaalt, Leedust, Hispaaniast ja Suurbritanniast. Vähem turiste saabus Rootsist, Norrast, Prantsusmaalt ja Poolast. Jätkuvalt suureneb Aasia riikidest saabunud turistide arv.

36% majutusettevõtete klientidest olid siseturistid. Siseturiste peatus majutusettevõtetes 163 400, mida oli 10% rohkem kui eelmise aasta juulis. 69% siseturistidest olid puhkusereisil ja 15% tööreisil. 19% siseturistidest peatus Harju maakonna, 14% Pärnu maakonna, 11% Saare maakonna ja 8% Ida-Viru maakonna majutusettevõtetes. Harju ja Saare maakonna majutusettevõtetes peatus rohkem siseturiste kui eelmise aasta juulis (vastavalt 14% ja 15%). Pärnu maakonna majutusettevõtetes jäi siseturistide arv mullusele tasemele, Ida-Viru majutusettevõtetes aga vähenes 6%.

Juulis pakkus külastajatele teenust 1308 majutusettevõtet. Külastajate käsutuses oli 22 800 tuba ja 54 200 voodikohta. Täidetud oli 59% tubadest ja 52% voodikohtadest. Ööpäev majutusettevõttes maksis juulis keskmiselt 34 eurot ning jäi mullusele tasemele. Ööpäeva maksumus oli Eesti keskmisest kõrgem Harju ja Pärnu maakonnas, kus ööpäev majutusettevõttes maksis vastavalt 39 ja 38 eurot. Saare maakonnas maksis ööpäev majutusettevõttes 31 eurot ja Ida-Viru maakonnas 29 eurot.

Majutamine piirkonniti, juuli 2015
Majutamine Kokku Põhja-Eesti Kirde-Eesti Kesk-Eesti Lääne-Eesti Lõuna-Eesti
Majutusettevõtted 1 308 215 69 124 502 398
Toad 22 825 8 350 1 463 1 527 6 689 4 796
Voodikohad 54 203 18 072 4 015 3 812 16 179 12 125
Tubade täitumus, % 59 78 43 34 54 43
Voodikohtade täitumus, % 52 71 31 34 50 39
Majutatud 458 782 226 739 19 716 22 416 117 608 72 303
Ööbimised 874 184 398 871 39 142 39 624 248 710 147 837
Eesti elanikud 311 000 53 629 23 015 29 120 100 265 104 971
väliskülastajad 563 184 345 242 16 127 10 504 148 445 42 866
Ööpäeva keskmine maksumus, eurot 34 39 29 24 34 22

Statistika aluseks on aruanne „Majutustegevus”, mille esitamise tähtaeg oli 10.08.2015. Statistikaamet avaldas majutustegevuse kuu kokkuvõtte 20 tööpäevaga.

KredEx plaanib asuda väljastama käendust energiatõhusate eluasemete soetamiseks ja eluasemete energiatõhusaks rekonstrueerimiseks

KredexKredExil on plaanis hakata väljastama tulevikus eluaseme laenukäendust ka energiatõhusate eluasemete soetamiseks ja eluasemete energiatõhusaks rekonstrueerimiseks.

Hetkel saavad KredExi laenukäendust kasutada noored spetsialistid, noored pered, tagastatud eluruumis elavad üürnikud ja Kaitsevõi või Kaitseliidu veteranid.

KredExi eluaseme ja energiatõhususe divisjoni juhi Triin Reinsalu sõnul on energiatõhusa eluaseme laenukäenduse väljastamise eesmärk tekitada inimestes kinnisvara soetamisel huvi hinnata elamispinna energiasäästlikkust ning tõsta inimeste teadlikkust energiatõhususest, samuti suunata inimesi valima ja ehitama energiasäästlikumaid elamispindu.

“Energiatõhusa eluaseme laenukäendus väljastatakse isikule, kes soetab energiatõhusa eluaseme või rekonstrueerib selle energiatõhusaks. Tegemist on esimese finantstootega Eestis, mille eesmärk on soodustada energiatõhusa kinnisvara soetamist,” ütles Reinsalu.

Energiatõhusa eluaseme laenukäenduse puhul tõstetakse ennekõike tulenevalt vastavate majade ja korterite kallimast maksumusest käenduse summat 50 000 euroni (teiste eluaseme laenukäenduse sihtgruppide puhul 20 000 eurot).

Energiatõhusa eluaseme laenukäenduse taotlemiseks peab soetatav väikeelamu vastama energiamärgise klassile B, samuti võib oma eramu B klassi tasemele rekonstrueerida. Korteriomandi soetamisel korterelamusse peab korterelamu energiamärgise klass olema vähemalt C. Energiamärgise klassi tuleb tõendada energiamärgisega, rekonstrueerimisel ehitusprojekti ja energiatõhususarvutusega.

KredEx väljastab eluasemelaenu käendusi 2000. aastast, alates millest on KredExi abil parandanud oma elutingimusi 24 099 leibkonda, kellest 14 088 on noored pered, 9922 noored spetsialistid, 62 tagastatud majades elavad üürnikud ning 27 veteranid.

Energiatõhusa eluaseme laenukäenduse väljastamiseks on vaja muuta Vabariigi Valitsuse poolt “Riiklikult tagatud eluasemelaenude sihtgrupi” määrust, milles on määratletud KredExi poolt väljastatava eluasemelaenu käenduse sihtgrupid

Kuuülevaade: Tallinna kalleim korter müüdi miljoni euroga

1Partner KinnisvaraTallinna korteri ruutmeeter maksis augustis keskmiselt 1565 eurot, mis on 4,1 protsenti enam kui juulis, kalleim apartment müüdi 982 000 euro eest, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvaraettevõtteid 1Partner maa-ameti tehingu- ja hinnaülevaadet.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul on Tallinna kinnisvara hinnad viimased kuud väga stabiilsed ning statistilised hüpped on tingitud pigem mõnest suuremast plokktehingust. “Ka tehinguarvud on pikalt püsinud samas vahemikus, kõikudes sõltuvalt hooajast kuni 20 protsenti,” ütles Vahter.

“Vahepeal üritasid arendajad iga uue projekti ruutmeetri eest 100 eurot rohkem küsida, kuid nõudlus reguleerib hindasid efektiivselt ja hinnatase on jäänud pidama. Ülehinnatud projektid seisavad või on nende hinda madalamaks lastud,” ütles Vahter ning lisas, et tasakaal on hea nii ostjale kui müüjale.

Augustis tehti Tallinnas kinnisvaraga 998 ostu-müügitehingut, mis on 6,7 protsenti vähem kui juulis. Aastataguse ajaga võrreldes oli tehingute arv tänavu augustis 24 protsenti kõrgem.

Tallinna korteri keskmine pinnaühiku maksumus oli augustis 1565 eurot ühe ruutmeetri kohta, mis on 4,1% rohkem kui juulis. Korteritehingute arv langes juuliga võrreldes 1,9 protsenti 728ni. Kalleim pealinna korter müüdi augustis 982 000 ning odavaim 1000 euro eest.

Augustis müüdi Tallinnas 23 hoonestatud kinnistut, mis on 13 võrra vähem kui eelmisel kuul. Kalleim maja võõrandati 550 000 ja odavaim 41 500 euro eest.

Augustis müüdi Tallinnas viis krunti, mis on üheksa võrra vähem kui juulis. Kalleim krunt müüdi 229 000 ning odavaim 38 000 euro eest.

1Partner Kinnisvara avaldab iga kuu esimeses veerandis möödunud perioodil sooritatud kinnisvaratehingute turuülevaate. 1Partner Kinnisvara kodulehel on Tallinna kinnisvaratehingute hinnavõrdluse graafik, kust leiab lihtsa ülevaate pinnaühiku maksumuse igakuistest muutustest linnaosade kaupa.

1Partner Kinnisvara on Eesti üks juhtivatest kinnisvarafirmadest. Ettevõtte põhiteenused on kinnisvara vahendus, -hindamine, ehitamine ning investeeringute juhtimine. Äripäeva koostatud 2014. aasta kinnisvarafirmade TOP-is teenis 1Partner Kinnisvara esikoha.

Mustamäele kavandatakse ujulaga spordikeskust

TallinnTallinna linnavalitsus võtab homsel istungil vastu detailplaneeringu, mis võimaldab ehitada Mustamäel asuvale maa-alale ujula ja avaliku saunaga spordi- ja vabaajakeskuse.

Detailplaneeringu eesmärk on määrata Akadeemia tee 30 kinnistule ehitusõigus spordi- ja vabaajakeskuse (ujula ja avalik saun) ehitamiseks. Lisaks antakse planeeringus heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

„Akadeemia tee 30 kinnistule detailplaneeringu koostamine lähtub vajadusest rajada Mustamäe linnaossa ujula,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Ujulale lisaks planeeritakse rajatavasse hoonekompleksi spordisaal ja avalik saun.“

Mustamäe linnaosa vanem Helle Kalda lisas, et kaasaegne ujulaga spordikompleks on mustamäelaste ammune unistus. „Sellest on aastaid räägitud kõikidel debattidel, mis Mustamäel on toimunud, seda on näidanud kõik rahvaküsitlused ja möödunud sügisel toimunud arvamuspäev „Aita otsustada“, kus sündis linnaelanike ettepanek ehitada spordikompleksile lisaks ka saun. Mustamäe on siiani olnud ju ainus linnaosa Tallinnas, kus kogukonnal praktiliselt puuduvad korralikud sportimisvõimalused.“

Sel eesmärgil Akadeemia tee 30 kinnistule detailplaneeringu algatamise ettepaneku tegi Tallinna Linnavalitsus 29. jaanuari 2014 korraldusega, millega eraldati Tallinna Linnaplaneerimise Ametile raha Mustamäe ujula detailplaneeringu koostamise tellimiseks. Detailplaneeringu koostas Tallinna Linnaplaneerimise Ameti tellimusel OÜ Artes Terrae.

Akadeemia tee 30 kinnistu detailplaneering hõlmab 1,02 ha suuruse maa-ala, detailplaneeringu koostas OÜ Artes Terrae.

Planeeritav ala asub Akadeemia tee, Eduard Vilde tee ja Ehitajate tee vahelisel alal. Piirkonnas on valdavalt kuni 5 korruselised elamud. Planeeritaval alal asub Tallinna linnale kuuluv sotsiaalmaa (ühiskondlike ehitiste maa) sihtotstarbega Akadeemia tee 30 kinnistu, millel asunud koolihoone on lammutatud. Detailplaneering on kooskõlas Mustamäe linnaosa üldplaneeringuga.

Planeeringus määratakse Akadeemia tee 30 kinnistule ehitusõigus kuni 4 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega ujula ning linnasaunaga spordi- ja vabaajakeskuse rajamiseks.

Detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 8. oktoobri 2014 korraldusega. Mustamäe Linnaosa Valitsus korraldas 3. novembril 2014 detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse avaliku arutelu. Arutelul esitati täiendavaid ettepanekuid, mida on koostamisel kaalutud ja võimalusel arvestatud.

Peale vastuvõtmist korraldavad Tallinna Linnaplaneerimise Amet ning Mustamäe Linnaosa Valitsus detailplaneeringu avaliku väljapaneku.

Valmis Miinisadama ja lähiala detailplaneering

111497-uudis_sisu111497-uudis_sisuTallinna linnavalitsus võtab homsel istungil vastu Miinisadama ja lähiala detailplaneeringu.

Põhja-Tallinnas asuva 11,65 ha suuruse maa-ala detailplaneering loob võimaluse riigikaitsemaa sihtotstarbega krundile kuni kahekümne maksimaalselt 5 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega kaitseväehoone ehitamiseks, laiendamiseks või rekonstrueerimiseks.

Detailplaneeringuga kavandatakse suletud Miinisadama alale kaasaegne kaitseväe linnak. Mereväebaasis luuakse uued töökohad, paremad olmetingimused ja ruumipinda tegevuse laiendamiseks. Planeeritaval alal säilitatakse kõik väärtuslikud hooned, sh kolm muinsuskaitsealust hoonet – Miinisadama katlamaja koos korstnaga, aku- ja torpeedokoda ning ladu – ning rekonstrueeritakse ka sadamakai. Amortiseerunud ja linnapilti sobimatute hoonete asemele on kavandatud uued kuni neljakorruselised hooned.

Detailplaneeringus kavandatu heakorrastab piirkonda, ühtlustatakse piirkonna hoonestuse rütmi ja suurendatakse kõrghaljastuse osakaalu. Kavandatava hoonestuse planeerimisel on arvestatud, et väärtuslik ja oluline kõrghaljastus säiliks maksimaalselt ning planeeritud ja olemasolevate hoonete vahel valitseks loogiline sümmeetria.

Planeeringuala paikneb Tööstuse tänava ääres ning piirneb läänest Hundipea sadamaga, põhjast Tallinna lahega, lõunast raudtee ja idast Peetri sadamaga. Planeeritaval maa-alal asub riigikaitsemaa sihtotstarbega Tööstuse tn 54a kinnistu. Planeeringualale jäävad ka kaks elamumaa sihtotstarbega kinnistut ning reformimata riigimaad.

Planeeringuala jääb looduskaitseseadusest tulenevasse 200 meetrisesse Läänemere ranna piiranguvööndisse ja 50 meetrisesse ehituskeeluvööndisse, kuid vastavalt looduskaitseseaduse § 38 lg 5 p 6 ei laiene ehituskeeld riigikaitse, piirivalve ja päästeasutuse ehitisele. Vastavalt veeseadusele on veekaitsevöönd 20 m tavalisest veepiirist, kallasrada sadamas puudub.

Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu järgi on detailplaneeritava maa-ala peamisteks juhtfunktsioonideks riigikaitselise sadama maa, tehnoehitiste maa, haljasala maa ja raudtee maa. Detailplaneering on kehtiva Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringuga kooskõlas.

Detailplaneeringu algatamist taotles Kaitseministeerium. Detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 6. novembri 2013 korraldusega. Detailplaneeringu koostas OÜ Artes Terrae.

Detailplaneeringu eskiislahendusega sai tutvuda 2.-9. detsembrini 2013 ja 7.-17. aprillini 2014. Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks toimus avalik arutelu 10. detsembril 2013 ja teistkordselt 22. aprillil 2014.

Kaitseministeerium on võtnud kohustuse tagada oma vahendite arvelt planeeringualast väljapoole jääva avalikult kasutatava sõidutee ja sellega külgneva kõnnitee osa, üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja tehnorajatiste väljaehitamise.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet ja Põhja-Tallinna Valitsus korraldavad peale vastuvõtmist detailplaneeringu avaliku väljapaneku.

Ülemiste asumisse kavandatakse äri- ja tootmishooneid

TallinnTallinna linnavalitsus kehtestab homsel istungil Peterburi tee 34 ja 34b kinnistute detailplaneeringu.

Detailplaneering võimaldab ehitada 3,13 ha suurusele maa-alale kaks kuni 8-korruselist äri- ja büroohoonet, seitse kuni 3-korruselist lao- ja tootmishoonet, ühe kuni 2-korruselise ärihoone ning ühe kuni 1-korruselise abihoone.

Peterburi tee 34 ja Peterburi tee 34b kinnistud on hoonestatud põhiliselt 1- kuni 3-korruseliste lao- ja tootmishoonetega ning 5-korruselise büroohoonega. Peterburi tee ääres kasvab kõrghaljastus ja Peterburi tee 34 kinnistu keskel paikneb kompaktne haljasala.

Peterburi tee 34 kinnistu omanik soovis kinnistut täiendavalt väärtustada ning kohandada kinnistul paiknev hoonestus turu nõudlusele vastavaks. Lisaks soovib kinnistu omanik likvideerida kinnistul asuva puurkaevu ning liituda ühisvee- ja kanalisatsiooniteenuse pakkujaga.

Planeeritav maa-ala paikneb Lasnamäe linnaosas Ülemiste asumis aktiivselt arendatavas piirkonnas, kuhu on kehtestatud detailplaneeringutega ette nähtud erineva suuruse ja paigutusega hooned. Kavandatavad hooned peavad Peterburi tee äärses osas sobituma tänavaseinas paiknevate olemasolevate ja varemplaneeritud hoonetega.

Planeeringulahendus on kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga ning vastuvõetud Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringuga, mille kohaselt on planeeritud ala maakasutuse juhtotstarbeks ettevõtlusala, tootmis- ja laondusettevõtete kõrvalotstarbega. Alal võivad paikneda kaubandus-, teenindus-, toitlustus-, büroohooned ja asutused, vabaaja veetmisega seonduvad ettevõtted ning kõrvalotstarbena tootmis-, logistika- ja laohooned, kui need ei avalda negatiivset mõju (lähiala) ettevõtluskeskkonnale.

Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles osaühing PAEKO, detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 20. märtsi 2013 korraldusega. Detailplaneeringu koostas Linnaruumi OÜ.

Detailplaneeringu eskiislahendusega sai tutvuda Lasnamäe Linnaosa Valitsuses 15.-22. aprillini 2013 ning detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks toimus 23. aprillil 2013 avalik arutelu.

Detailplaneering võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 15. aprilli 2015 korraldusega ning oli seejärel 28. maist kuni 11. juunini 2015 avalikul väljapanekul. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku kestel vastuväiteid ja ettepanekuid ei esitatud.

Capital Mill pälvis Euromoney poolt kõrge hinnangu

Rahusvaheline organisatsioon Euromoney väljastab igal aastal sõltumatult Kinnisvara valdkonna edetabeleid.

Capital Mill on taas korduvalt mainitud.

  • Eesti arendaja 2015 – üldkategooria – 2 koht
  • Eesti arendaja 2015 – büroo – 1 koht
  • Eesti arendaja 2015 – jaekaubandus – 6 koht
  • Eesti arendaja 2015 – segaotstarbelised hooned – 2 koht
  • Eesti KV investeeringute juht – 2 koht
  • Läti KV investeeringute juht – 3 koht
  • Leedu KV investeeringute juht – 4 koht

Arco Vara alustas Männimaa elamukruntide müüki Saku keskuses

Arco VaraTallinna külje all Sakus tulid müüki Männimaa arenduse 21 elamukrunti ja 1 paarismaja krunt.

Krundid asuvad Saku keskuses ja on tänu oma heale asukohale ning Sakus müügisolevate objektide nappuse tõttu kindlasti n-ö „kiirelt minevaks kaubaks“.

„Saku on hinnatud ja pidevalt arenev elupiirkond olnud juba aastaid ning lisaks põlistele Saku elanikele oskavad seda hinnata üha uued ja uued pered. Seda näitab Sakus müüdava kinnisvara nappus ja müükituleva vara lühike müügiaeg“, kommenteeris Arco Vara elamispindade maakler Aivar Kaljulaid. Saku kasuks räägivad nii lasteaedade ja kooli olemasolu, rohked sportimisvõimalused kui ka hea bussi- ja rongiühendus. „Saku inimesed armastavad oma elukeskkonda ja kannavad seda kiindumust edasi ka põlvest põlve,“ lisas kinnistute arendaja OÜ Silleveri juhatuse liige Liivar Laos.

Uued Männimaa kinnistud asuvad Saku keskuses, piirnedes ühelt küljest Nurme tänavaga ja jäädes vaid 10-minutilise jalutuskäigu kaugusele Saku suuremast tuiksoonest Tallinna maanteest. Kruntidele on ligipääsud kolmest suunast ning Männimaa kinnistute keskelt hakkab läbi minema avalik asfaltkattega tee, ühendades nii Nurme ja Männituka tänava. Kõik see annab suurema valikuvabaduse oma liikumissuunda planeerida ning jaotab liiklust ühtlasemalt kogu elamupiirkonnas.

Kohe Männimaa kinnistute kõrval on rajamisel valla avalik suusa- ja kelgumägi ning laste vaba aja veetmise park. Elukvartali keskele rajatakse avalik 810 m² suurune haljasala, kuhu tulevikus on võimalik luua laste mänguväljak või ühine puhkeala. See kõik teeb kruntide asukoha mugavaks just lastega peredele.

Ligi 6,1 ha suurusele detailplaneeritud Männimaa kinnistule rajatakse kaasaegsete kommunikatsioonidega 21 ühepereelamu krunti ningüks paariselamu krunt. Eramajade krundid on suuruses 1500 – 1786 m², paarismaja krunt on suurusega 2909 m². Kruntide hinnad algavad 75 000 eurost.

Männimaa arendaja ehitab välja uue asfaltkattega teedevõrgu koos teedemärgistuse, kergliiklusteede ja tänavavalgustusega. Ligi pooltel kinnistutel säilitatakse olemasolev haljastus. Iga krundi piirile tuuakse Eesti Energia elektriliitumispunkt, Elioni sidekaablid, AS Saku Maja ühisvee- ja kanalisatsioonitrass, sademevee kanalisatsioon ning dreen.

Kruntide eelmüük on alanud ja piirkond arendatakse täielikult välja 2016. aasta kevadeks. Männimaa elamukruntide arendajaks on OÜ Sillever. Müüki korraldab Arco Vara.

Lähemat infot kruntide kohta saab veebilehelt: www.arcovara.ee/mannimaa

Arco Vara tegutseb kinnisvarasektoris juba alates 1992. aastast. Pikaajalised kogemused kinnisvara valdkonnas, esindatus Ida-Euroopa kolmes riigis, Eestis, Lätis ja Bulgaarias, ning kinnisvara vahendusteenuste ja arenduse integreeritus on Arco Vara alustalad.

Tabasallu tuleb üle aastate esimene uus elamukvartal

pahklikoduTabasalu südamesse, Pähkli ja Sarapuu tänavate nurgale valmib kolmest moodsast ridaelamust koosnev ja 24 uut kodu loov ridaelamukvartal, mille arhitektuurikonkursi võtjaks osutus PIN Arhitektid OÜ ja Kauss Arhitektid OÜ ühistöö.

Pähkli Kodu arenduse eestvedaja Kristjan-Thor Vähi sõnul on 24 uuest esinduslikust kodust koosnev ridaelamukvartal esimene säärases mahus arendus päris Tabasalu südames viimase enam kui viie aasta jooksul, kuna valla tingimused uute eluasemete rajamisele on väga ranged.

“Valmistasime projekti ette põhjalikult ja arhitektuurikonkurss aitas leida keskkonda ideaalselt sobituva, ent kaasaegse ja valgusküllased ülimalt läbimõeldud siselahendustega kodud,” märkis Vähi.

Nii nagu sama arendaja hiljutise Lucca Kodu elurajooni puhul Tiskres kasutatakse ka Pähkli Kodu hoonete puhul energiatõhusat lähenemist ja ajas kestvaid kvaliteetseid materjale. “Me ei soovi kunagi teha niisama maju, vaid luua terviklikku elukeskkonda koos arhitektuurselt huvitavate, esinduslike ja praktiliste hoonetega,” lisas Vähi.

Ridaelamute ehitus algab sel aastal ja esimene maja valmib 2016. aasta suvel. Elamud on jaotatud 100−150-ruutmeetristeks 4- ja 5-toalisteks
mitmete terrassidega privaatseteks kodudeks. Täpsema hoonete kirjelduse leiab aadressilt www.pahklikodu.ee.

Arhitektuurikonkursi võidutööks osutunud projekti valiku peamised kriteeriumid olid arhitektuurse visiooni sobivus keskkonda ning parimat funktsionaalsust pakkuv plaanilahendus.

321s03l

Swedbank flash comment Estonia : Weak foreign demand inhibits the economic growth in Estonia

Swedbank• GDP real growth 2% in the second quarter
• Main contribution from private consumption, but investments decreased
• Economic activities dependent on foreign demand (transportation and manufacturing) had the largest negative contribution to the GDP growth
• Exports decreased less than imports, resulted in increased contribution to the GDP growth

According to the second estimate of Statistics Estonia, GDP grew 2% yoy in real terms in the second quarter (flash estimate was 1,9%). Compared to the previous quarter, GDP grew 0.7% (seasonally and working day adjusted).

Statistics Estonia published its regular revision of last four years, as well, whereas the last year’s GDP was revised up from 2.1% to 2.9% (major correction in the first quarter). This lifted Estonia together with Lithuania among the fastest growing countries in the region.

Wholesale and retail trade contributed the most to the economic growth in the second quarter. However, more than half of the GDP growth came from net taxes on products with the support of robust growth of VAT revenues. Whereas, primarily those economic activities which sell their goods and services on the domestic market contributed to the growth, activities dependent on foreign markets and foreign demand (transportation and manufacturing) inhibited the growth the most.

Transport sector suffers primarily from the weakened demand from Russia and increased competition from Russian cargo ports. Substantial role in the decrease of manufacturing value added is played by the halted production and export of electronic products. Weak Russian market has substantial negative effect as well.

cont201522oige

Export of goods and services decreased by 1% annually in the second quarter. Whereas, last year the robust growth of exports of electronic products compensated for the fall in exports to Russia, this is not the case anymore. At the same time, its positive, that enterprises have gradually redirected their exports to new markets. We expect that export volume remains approximately on the same level this year as in 2014.

According to the revised figures, private consumption has been even stronger this year, growing 5.4% yoy in the second quarter, as well as in the first half of the year. The main contribution has come from the increased consumption of food and goods and services of recreation and culture. Considering the accelerated real growth of net wages, the robust growth of private consumption has been expected. However, the expected deceleration in the growth of real net wages, together with the decrease in population and employment, can inhibit the growth of private consumption next year.

Investments have decreased already four quarters in a row. In the second quarter, the decrease was 8%, primarily due to the negative contribution of corporations. Its positive, that government investments increased after falling five quarters in a row. Considering weak foreign demand in this year together with the decrease in business sector turnover, increased labor costs and decrease in profitability, as well as worsened sentiment, we do not expect broad based growth of investments shortly.

Major share of intermediate and capital goods have to be imported to Estonia. Together with the decreased demand for the intermediate goods and investments, imports have decreased, as well. Whereas, the imports have decreased more than exports resulting in the increased contribution of net exports to the GDP growth.

contr20152

We expect that foreign demand will gradually improve next year, and will give stronger support to the GDP growth. According to our recent estimates, GDP growth reaches to 1.9% in this year and it will accelerate in the next year. However, downward risks have increased in the global economy, which can worsen the outlook of the GDP growth in Estonia, as well.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

23.04.2024 Korteriühistu põhikirja ja kodukorra koostamine