Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Eesti kinnisvaraturg ja Brexit – kuidas võita?

28.02.2017 Ingvar Allekand

Euroopa, Eesti sealhulgas, on Brexitist masenduses! Kõige lihtsam on muidugi jätkata nii poliitilist kui majanduslikku enesehaletsust ja kiruda inglaste põhjustatud suurt segdust. Sekka kübeke Vene hirmu ka. Ja nii õnnestubki meil taas rivistada end viimaseks järjekorras, kus seisavad need, ke tahavad Brexitist kasu lõigata.

Alustame ilmekaimast – Pariisi büroohoonete turg rühib ülesmäge! Eks ikka nende ettevõtete najal, kes Londoni maha jätavad. Pariis on olnud juba pikka aega tugevalt arenev ärikeskus ning Londonile suur konkurent, kes sellest segadusest suure tõenäosusega võitjana välja tuleb. Ent Pariis pole ainus – küllap osa ärist kolib Londonist ka teistesse Euroopa linnadesse. Metropolid on nagu vette kukkunud kivid, mis tekitavad enda ümber ringlainetuse, kuid Tallinn on seni hulpinud tsentrist suhteliselt kaugel. Peaksime endalt küsima, kuidas liikuda metropolidele „lähemale“. Või täpsemalt öeldes – lähemale, kui Riia, Vilnius jt regionaalsed keskused.

Kahtlemata on EASi välisesindused teinud head tööd Eesti ettevõtete edendamisel rahvusvahelises plaanis. Ent rahvusvaheliste ettevõtete Eestisse toomine kipub piirduma mõne riiklikult arendatud tehnopargi, sadama ja lennuväljaga. Rändrahnud muidugi ka. Vaadates Eesti ettevõtluse kasvustrateegiat 2014 – 2020 avaneb küllaltki läbimõeldud pilt ärikeskkonna arendamiseks. Pikas pespektiivis. Esiteks nii pikas, mida tõenäoliselt ei olegi kuidagi võimalik enne 2020 realiseerida. Ja teiseks nii pikas, et Londonist lahkuvad ettevõtted on selleks ajaks ammu omale uue pesa leidnud.

Lihtsustatud paralleel Domus Kinnisvarast – meie turundusosakond võib teha nii palju, vinget ja kallist turundust, kuid tahab, kuid kui maakler ei võta telefoni ja ei helista kliendile, siis ühtegi kinnisvaratehingut tehtud ei saa. Nii ka välisettevõtete Eestisse meelitamisega – ühel hetkel tuleb turundutegevus asendada müügitööga. Praegu on see hetk, kus rändrahnude tahumise asemel tuleb teatada, et Tallinn on Ida-Euroopa kõige vingem ärikeskus. Argumendid on meil ammu laual. Eesti tehnoloogiaettevõtete saatmise asemel metropolidesse, tuleks protsess vastupidi käima panna. Tuleks üle saada „kinnnisvaraäri-on-paha“-kompleksist ning muuta eksporditoetused kättesaadavaks ka kinnisvaravaldkonnale, sest lõpuks materialiseerub tulemus uutes ettevõtetes, töökohtades, lisandväärtuses, majanduskasvus, maksulaekumises ja infrastruktuuriinvesteeringutes. Keegi peab kõlava turunduse asemel hakkama tegema säravaid kõnesid klientidele.

Kinnisvaraäri vaatenurgast on riik seni panustanud peamiselt oma äridesse – mõned tehnopargid Ida-Virumaal, sadam, lennujaam – ning mõnel juhul isegi kõlvatut konkurentsi pakkudes. Näiteks kui tegelesime veel agressiivselt Vene suunale turundamisega, tuli oma nappe ressursse arvestades kadedusega vaadata, millist turundusraha said kasutada riiklikult arendatavad tehnopargid. Olen 100% veendunud, et tänased ärilinnakutse arendajad on märksa pädevamad seda vajalikku müügitööd ühiselt korraldama ja sellist turundusraha kasutma. Ükski neist pole iseseisvalt piisavalt jõukas reaalse efekti saavutamiseks, kuid jõudude ühendamisel ning riiklikul toel on ka Eestil võimalik Brexitist võita. Koostöö käima. Müük käima.

Ingvar Allekand

Economic growth in the last quarter of 2016 was above expectations

28.02.2017 Tõnu Toompark

In 2016, economic growth reached 1.6% in Estonia. Compared to 2015 it is a 0.2 percentage point increase, but nothing to be too proud of yet. Nominal growth of GDP accelerated from 2.5% in 2015 to 3.3% in 2016.

In the last quarter of 2016 Estonian economy grew 2.7%, which is the highest quarterly growth rate in two years and was above our expectations. Unfortunately the main contribution to this growth still came from private consumption whereas contribution of investments remained negative. Investments grew only in the second quarter and thereafter plummeted again. This means that 2016 was the fourth consecutive year in a row where investments decreased.

In 2016 ITC and domestic trade sectors had the largest positive and agriculture the largest negative contribution to GDP growth. Negative contribution from agricultural sector comes from a 30% decline in value-added as crop yields compared to averages were better in 2015 and worse in 2016. In the last quarter of 2016 economic growth was relatively broad based with only a few sectors that contributed negatively.

Households’ investments into dwellings grew rapidly in 2016 whereas investments of enterprises and general government were in a decline. The main positive contribution to enterprises investments came from transportation equipment whereas investments into buildings and machinery are still lagging. In the last quarter of 2016 enterprises’ investment into machinery has somewhat improved, but growth remains negative compared to last quarter of 2015.

On a positive note export growth in 2016 was 3.6% compared to -0.6% decline in 2015. The contribution of net export to growth remained negative in total, but in the last two quarters of 2016 export growth has been stronger than import. This implies that Estonian exporters are gaining strength, although export growth in the last quarter of 2016 somewhat decelerated.

Private consumption has remained the engine of growth due to very strong wage growth. This is about to change as this year prices will increase and real net wage growth decelerates rapidly. In 2017 we expect smaller contribution to growth from private consumption and larger contribution from investments and government expenditure. Contribution of private consumption to growth will somewhat increase in 2018 when non-taxable income threshold is raised. We expect the economy to grow 2.2% this year and 2.8% in 2017.

Kinnisvara täiendkoolitus toimub 14-28/03/2017

28.02.2017 Tõnu Toompark

14/03/2017 algab Kinnisvarakoolis “Kinnisvara täiendkoolitus“. Koolitus käsitleb põhjalikult kõiki kinnisvara valdkonna olulisi teemasid nagu juriidika, maaklertegevus, ehitus ja planeeringud ning kindlustus.

Koolituse põhirõhk on kinnisvaraõigusel, mis loeb koolitaja ja jurist Evi Hindpere. Kinnisvaraturu, turuanalüüsi ja hindamise valdkonna lektor on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

Planeeringutest, projekteerimisest ja ehitusest valdkonna teadmisi annab edasi Marko Sula Riigi Kinnisvarast. Kindlustusalaseid teadmisi jagab Igor Fedotov Iizi Kindlustusest.

Kinnisvara täiendkoolitus on parim põhjalik ettevalmistus kinnisvaramaakleri kutseeksamiks!

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Statistika: madal tööpuudus ja kasvavad palgas soosivad eluasemelaenude võtmist

28.02.2017 Tõnu Toompark

Aktiivne korteriturg on kandunud Tallinnast-Tartust maakondadesse. See on toonud eluasemelaenu võtjate sekka järjest uusi inimesi. 2016. a lõpul oli Eesti panga andmetel 170 000 eluasemelaenu, millede kogujääk oli 6,66 miljardit eurot. Aastataguse ajaga võrreldes on eluasemelaenude arv kasvanud 2,1%.

Keskmine eluasemelaenu jääk on jõudnud 39 000 euroni. See on viimase 10 aasta, sh kinnisvarabuumi tipp-aastate kõrgeim näitaja. Eelmisest aastast on keskmine laenujääk 3,1% ülevalpool.

Kasvava eluasemelaenude arvu ja kerkiva keskmise laenujäägi taga on eelkõige suhteliselt madal tööpuudus ja kõrge tööhõive. Need on tegurid, mis on viinud palkade jätkuva kasvuni ja see omakorda on andnud üha enamatele inimestele kindlust uue kodu soetamiseks.

Tagasimaksmisel olevate eluasemelaenude arve ja keskmine jääk

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Mullu ettevõtlussektori kasum vähenes

27.02.2017 Statistikaamet

Esialgsetel andmetel oli 2016. aastal ettevõtlussektori kogukasum 2,7 miljardit eurot, mis oli 10% väiksem kui aasta varem, teatab Statistikaamet. Ettevõtlussektori kogukasum vähenes teist aastat järjest.

Võrreldes 2015. aastaga vähenes kogukasum enamikul tegevusaladel. Suurima panuse sektori kogukasumisse andsid kaubandus- ja energeetikaettevõtted. Ettevõtlussektori kasumi kasvu pidurdasid enim töötleva tööstuse, kinnisvara- ning veonduse ja laonduse ettevõtted. Töötleva tööstuse kasum vähenes 2015. aastaga võrreldes kolmandiku võrra, mõjutatuna põhiliselt ekspordile suunatud kütteõlide, metalltoodete ja puidutööstuse kasumite vähenemisest.

Ettevõtted müüsid 2016. aastal kaupu ja teenuseid 50,2 miljardi euro eest ehk 2% rohkem kui aasta varem. Enim suurenes müügitulu kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusalal. Kogu ettevõtluse müügitulus kõige suuremat osatähtsust omavate kaubandusettevõtete müügitulu suurenes 4%, mõjutatuna põhiliselt müügitulu suurenemisest sõiduki- ja jaekaubanduses. Töötleva tööstuse ettevõtete müügitulu suurenes varasema aastaga võrreldes 2%.

Ettevõtete kulud suurenesid 2015. aastaga võrreldes 3%, sealhulgas tööjõukulud 5%. Tööga hõivatud isikute ja töötatud tundide arv suurenes vastavalt 3% ja 1%. Ettevõtlussektori tööviljakus puhta lisandväärtuse alusel oli 2016. aastal keskmiselt 21 600 eurot hõivatu kohta ehk 2% väiksem kui aasta varem.

Ettevõtete investeeringud vähenesid neljandat aastat järjest. Ettevõtted investeerisid 2016. aastal 2,0 miljardit eurot, mis on 12% vähem kui aasta varem. Sarnaselt 2015. aastaga investeeriti põhiliselt masinatesse ja seadmetesse ning ehitistesse. Suurimad investeerijad olid töötleva tööstuse, kaubandus- ning veondus- ja laondusettevõtted, kes tegid poole ettevõtete koguinvesteeringutest. Võrreldes 2015. aastaga suurenesid investeeringud arvutisüsteemidesse ja transpordivahenditesse. Ülejäänud investeeringud vähenesid, neist enim investeeringud ehitiste soetamiseks.

2016. aasta IV kvartalis müüsid ettevõtted kaupu ja teenuseid 13,2 miljardi euro eest, mis oli 4% rohkem kui aasta varem samal ajal. Ettevõtted investeerisid IV kvartalis 612 miljonit eurot ehk viiendiku vähem kui 2015. aasta IV kvartalis.

Statistika aluseks on küsimustik „Majandustegevus kvartal”, mille esitamise tähtaeg oli 20.01.2017. Statistikaamet avaldas kvartali kokkuvõtte 24 tööpäevaga. Statistikatöö „Ettevõtete kvartali majandusnäitajad“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürilepingu sõlmimine

Nordecon: Ugala teater võib hakata sisse kolima

27.02.2017 Tõnu Toompark

Nordecon on lõpetamas Ugala teatri ehitustöid, maja renoveerimine on jõudnud etappi, kus teater võib hakata sisse kolima ja 18. märtsi avamiseks proove tegema. Nordecon andis eelmisel nädalal maja võtmed üle teatrijuhile.

„Ugala teatrimaja ehitus on käinud juba mitu kuud meeletu tempoga ja kõik osapooled on teinud väga head koostööd. Ühiselt heade partneritega andsime endast parima ja tagasime sellega tellijale Riigi Kinnisvara AS-le lepingulise vahetähtaja täitmise. Samas sai ka kohe teater sisse kolima hakata, et valmistuda 18. märtsil toimuvaks avamiseks ja esietenduseks,“ ütles Nordecon ASi juhatuse liige Erkki Suurorg. „Olemasolevat hoonet rekonstrueerida on alati palju töömahukam kui uut ehitada. Meie koostöö arhitektide, teatrijuhtide, Riigi Kinnisvara AS-i ja tellija otsehankijatega on olnud hea ning konstruktiivne, kõik ootamatused oleme lahendanud ühiselt.“

„Viljandi üks sümbolitest, Ugala punastest tellistest maja on saanud uuendatud fassaadi. Ajakohastatud on kõik tehnosüsteemid: alates kütte-, ventilatsiooni ja elektrisüsteemidest, lõpetades lavatehnikaga ning nende ülimalt keerulise juhtimisautomaatikaga,“ rääkis Erkki Suurorg. „Tänu arhitektide loomingulisusele, kes on leidnud võimaluse, kuidas olemasolevat pinda ära kasutada nii palju kui võimalik, saab teater juurde nii mänguruumi kui abipindasid. Vastavalt kokkuleppele jätkab Nordecon veel väiksemate järel- ja seadistustöödega hoone sees ning kevadel õueala lõplike korrastustöödega, mis ei sega teatritegemist.“

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas, Soomes ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2016. aasta konsolideeritud auditeerimata müügitulu oli 183,3 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 700 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Arco Vara AS ja Kiinteistömaailma Oy alustasid koostööd

27.02.2017 Tõnu Toompark

Arco Vara AS ja Soome suurim kinnisvaraettevõte Kiinteistömaailma Oy sõlmisid hiljuti koostöölepingu, milleni viis põhjanaabrite kasvav huvi Eesti elukondliku- ja ärikinnisvara vastu.

Vastastikune koostöö kasvas välja vajadusest mõlema riigi klientide paremaks teenindamiseks, kuna Eesti ja Soome majandused on tänaseks omavahel tihedalt seotud.

„Paljud inimesed elavad mõlemas riigis ning tegelevad ka piiriülese ettevõtlusega. Sellest tulenevalt vajatakse nii äri- kui ka elamispindu. Konkreetse koostööni Kiinteistömaailma Oy-ga viis mitmete Soome klientide huvi Merimetsas asuva Kodulahe kvartali vastu ja samuti meie ettevõtjate huvi Soome kinnisvara vastu,“ kommenteeris Arco Vara partnersuhete juht Daniel-Aleksander Chasan.

Tema sõnul on kasvanud soomlaste huvi peamiselt Tallinnas asuvate eluruumide suhtes. Põhjanaabrite investoritele on atraktiivne ka meie korteriturg, kuna üüritootlused Eestis on võrreldes Soome üüritootlustega paremad.

„Soomest kliendid on nõudlikud ning vajavad head ja usaldusväärset konsultatsiooni, et Eesti kinnisvaraturul orienteeruda. Enamjaolt vajatakse nõu just siinse seadusandluse ja maksustamise osas,“ ütles Chasan.

Arco Vara AS on 1992. aastal Eestis asutatud kinnisvarakontsern, mille esindused asuvad täna 17. piirkonnas Eestis, Lätis ja Bulgaarias. Arco Vara tähistab sel aastal oma 25. juubelit, olles sellega esimene kinnisvaraettevõte Eestis. Meie pikaajalised kogemused ning lai teenuste valik loob terviku, kus kõik kinnisvaraga seonduv on mugav ühes kohas korda ajada. Arco Vara AS on noteeritud Tallinna Börsil.

Kanname püsiväärtusi ning loome elukeskkondi, mis kestavad põlvest-põlve, suhtume austusega oma partnerisse ning töötame alati parima lahenduse pakkumise nimel.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Elu korteriühistus: Kommunaalkulude võlgnevus

27.02.2017 Kätri Sarapuu

Ühel meie korteriühistu liikmel on juba mitu kuud võlgnevus. Mida saab ühistu teha, et võlg korteriühistu liikmelt kätte saada?

Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 sätestab kohustuse korteriomanikule tasuda kaasomandil lasuvad maksud, kandma avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel.

Korteriühistuseaduse § 15¹ kohaselt on majandamiskulud korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.

Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu. Kaasomandi koormatiste ja kulutuste kandmist kaasomanike poolt reguleerib muu kokkuleppe puudumisel asjaõigusseaduse § 75, mille lõige 1 sätestab, et kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi.

Korteriühistu võib esitada hagi kohtusse võlgnevuse sissenõudmiseks. Kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühisusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab.

Korteriomandi võõrandamisele sundimine on äärmuslik abinõu, mille kasutamiseks tuleb tuvastada vajalike eelduste olemasolu. Võlgniku kohustamiseks KOS § 14 lg 2 p 2 alusel korter võõrandada, kui ta on vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu, tuleb eelnevalt teha kindlaks majanduskulude igakuise võlgnevuse suurus.

Kui korteriomanik omandit ei võõranda, otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku hagi või kaasomandi eseme valitseja hagi alusel (KOS § 14 lg 5). Otsust tehes lähtub kohus võõrandamisnõude aluseks olevatest asjaoludest. KOS § 14 lg-st 5 tuleneva korteriomandi võõrandamise hagi esitamise õigus on ka korteriühistul.

Kui kohus asja läbivaatamisel tuvastab, et korteri võõrandamise tingimused on täidetud, saab kohus kohustada võlgnikku korterit võõrandama täitemenetluse korras, andes samas mõistliku tähtaja kohtuotsuse vabatahtlikuks täitmiseks.

Autor: Kätri Sarapuu, jurist

Käsiraamat korteriühistute liikmetele ja juristidele

2018. aastast kehtib uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis tekitab seaduse jõuga ühistud korterelamutesse, kus neid veel ei ole. Samuti muudab uus seadus osaliselt ühistu ja korteriomanike vahelisi suhteid.

Milles täpselt muudatused seisnevad ja kuidas nendeks valmistuda leiabki äsjailmunud käsiraamatust “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“.

Käsiraamatu leiad Kinnisvarakooli e-raamatupoest või suurematest raamatupoodidest üle Eesti.

Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Arco Vara AS sõlmis frantsiisilepingu kaubamärgi kasutamiseks Lätis

27.02.2017 Tõnu Toompark

31.10.2016 müüs Arco Vara AS-i 100% tütarühing Arco Real Estate AS 70%-lise osaluse Arco Vara kaubamärgi all tegutsevas ja Arco Vara gruppi kuuluvas Läti kinnisvarabüroos (ärinimi SIA Arco Real Estate). Vastavalt kokkuleppele kohustus SIA Arco Real Estate alates 2017. aasta maist jätkama tegevust uue kaubamärgi all.

Täna sõlmisid Arco Vara AS ja SIA Arco Real Estate 3-aastase frantsiisilepingu ning leppisid kokku Arco Vara kaubamärgi kasutamise tingimustes.

Kahjumi piiril tegutsenud tegutsenud tütarettevõtte müük ja edasine tulu teenimine frantsiisilepingu alusel on osa Arco Vara grupi laiemast tegevuskavast, mille eesmärk on saavutada grupi varadele kõrgemat tootlust.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Nõuanded koduostjale: olemasoleva elamispinna müümine

24.02.2017 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Uue kodu ostmisel tuleb tihtipeale mõelda olemasoleva kodu realiseerimisele. Siin seisab koduostja küsimuse ees, kas müüa vana kodu enne uue ostmist või talitada vastupidiselt.

Uue kodu ostuks on raha olemas

Kui koduostjal on olemas raha selleks, et uus kodu osta ilma vana müümata, siis on protsess lihtsam. Et vältida oma elamispinnalt väljakolimise riski, enne kui uus eluase olemas, tasub alustada esmalt uue leidmisest.

Kui uue elamispinna ost hakkab klaaruma ehk hakkab juba ajaliselt selguma, millal on võimalik uude kodusse sisse kolida, saab vaikselt hakata toimetama vana olemasoleva elamispinna müügiga.

Koduostja peab arvestama, et uude kodusse sissekolimise aega võib pikendada näiteks olukord, kus müüja vabastab ostetud vara alles kuu-kaks pärast ostu-müügilepingu sõlmimist. Oma aja võib veel kulutada näiteks remondi tegemine või sisustamine.

Enne vana müük ja siis uue ostmine

Kui koduostja rahakott on õhem, tuleb tõenäoliselt alustada teisest otsast ehk vana elamispinna müümisest.

Kui koduotsija leiab enda olemasolevale eluasemele ostja, tuleb saadud müügihinnast kustutada selle olemasolul eluasemelaenu jääk. Loodetavasti on müügihind eluasemelaenu jäägist kõrgem ja nii jääb koduostjale mingi osa, millest piisab uue kodu omafinantseeringu jaoks.

Olemasolevat kodu müües võib olla mõistlik proovida sõlmida müügileping selliselt, et uue kodu otsija saab oma vanal elamispinnal veel võimalikult kaua sees elada. See võimaldab ehk vältida mitmekordset kolimist ja lühendada vahepealset üüriperioodi pikkust. Üks võimalus ajutisele üüripinnale kolimist vältida võib olla pöörduda ajutiselt tagasi vanematekodusse.

Turukonjunktuur

Olemasoleva kodu müümist ja alles selle järel uue ostmist võiks kaaluda olukorras, kus kinnisvarahinnad langevad. Sellisel juhul saab koduotsija teoreetiliselt müüa endale kuuluva kinnisvara kõrgema hinnaga ja hinnalanguse järel osta turult madalama hinnaga uue kodu asemele. Praktikas ei pruugi selline hinnapõhjade või -tippude tabamine väga hästi õnnestuda.

Kui aga kinnisvara hinnad langemise asemel hoopis kerkivad, võib juhtuda nii, et inimene müüb suure vaevaga olemasoleva eluaseme ja alles siis selgub tõsiasi, et muud kinnisvarahinnad on eest ära sõitnud ning koduostja ei suuda endale uut kodu asemele osta. Siingi aitab ainult see, kui koduostja on end enne tehingutesse tormamist piisavalt harinud ja selgeks teinud, milline on kinnisvaraturu konjunktuur.

Maksuaspekt on oluline

Uue kodu ostmisel ja vana müümisel tuleb arvesse võtta maksuaspekt. Tulumaksu vabastus kehtib alalise elukoha müümisele. Seega kui inimene müüb vana elukoha selle järel, kui ta on juba uude kodusse sisse kolinud, siis võib teda ähvardada vana korteri müügist saadud kasumi tulumaksustamine.

Loe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark.Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.

Head Eesti Vabariigi aastapäeva

24.02.2017 Tõnu Toompark

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Pindi Kinnisvara: Harjumaale lisandub ligi 100 000 m² lao- ja tootmispinda

23.02.2017 Tõnu Toompark

Pindi Kinnisvara avalikustab väljavõtted värskest Harjumaa lao- ja tootmispindade turuülevaatest.

Valik 2017 valmivaid suuremaid lao- ja tootmishooneid

Objekt	Asukoht	Pinna suurus m2	Planeeritud valmimisaeg
Omniva logistikakeskus	Lehmja küla, Rae vald		2018
OÜ Harmeti moodulmajade tootmishoone	Kumna küla, Harku vald	26 845	2017
Favor AS tootmishoone	Liivamäe küla, Jõelähtme vald	13 522,2	2017
Smarten logistikakeskuse laiendus	Lehmja küla, Rae vald	12 800	2017
AS Mobec kontori- ja laohoone	Lehmja küla, Rae vald	5889	2017
Baltic Agro AS ärihoone	Lehmja küla, Rae vald	4951,7	2017
Priisle Äripark, II etapp	Lasnamäe linnaosa, Tallinn	4100	2017
Männiku Stock-Office	Nõmme linnaosa, Tallinn	2600	2017
Orto kontori- ja tootmishoone	Lasnamäe linnaosa, Tallinn	2279,1	2017
Järveotsa tee Stock-Office	Haabersti linnaosa	2200	2017

Trendid ja kokkuvõte

Suurimad logistikakeskused valmisid 2016. aastal Coop-il ja BLS-l (Sanitexi tütarettevõte). Suurimatest erinevatele üürnikele mõeldud laopindadest valmis Riigiressursside keskuse uus lao- ja toomishoone Kalmistu teel ning Lookivi logistikapargi I etapp Rae vallas.

2017 märksõna on linnasisese stock-office-tüüpi pinna edu. 2017–2018 valmivad mitmed linnasisesed stock-office’id (nt Suur-Sõjamäe tn 29a ja Kadaka tee 4), mille täituvusega ilmselt probleeme ei teki.

Lao- ja tootmispindasid ehitatakse valdavalt enda tarbeks või juhul, kui vähemalt 30% on kaetud eelnevalt üürilepingutega.

2016 aasta aprillis alustati Smarten Logistic AS Rukki teel asuva logistikakeskuse teise etapi ehitamisega ning see peaks valmis saama 2017. aasta veebruaris. Siis on Rukki tee logistikakeskuse suuruseks ligikaudu 28 000 m². 2018 aastal valmib samasse piirkonda Omniva logistikakeskus. 2017 aastal on valmimas veel suured lao- ja tootmishooned nii Rae valda kui ka Harju ja Jõelähtme valda.

Üürihinnad on stabiliseerunud, lähima paari aasta jooksul olulist kasvu ega langust ei prognoosi.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Eluasemelaenude kasv kiirenes jaanuaris aasta võrdluses 5,6%ni

23.02.2017 Mari Tamm

Suurenenud on nii eluasemelaenu lepingute arv kui ka nende keskmine väärtus
Ettevõtete laenude ja liisingute maht kasvas jätkuvalt kiiresti, jaanuaris 7,1%
Hoiuste maht kasvas aasta võrdluses kiiremini kui pankade laenuportfell

Eesti ettevõtete ja majapidamiste poolt Eestis tegutsevatest pankadest ja liisingufirmadest võetud laenude ja liisingute kogumaht kasvas jaanuaris sarnaselt eelmise aastaga suhteliselt kiiresti. Jaanuari lõpus oli laenu ja liisingu koondportfell 6,5% suurem kui samal ajal aasta tagasi. Kuuga suurenes laenude ja liisingute maht 61 miljoni euro võrra 17,2 miljardi euroni.

Ettevõtete poolt Eestis tegutsevatest pankadest ja liisingufirmadest võetud laenude ja liisingute mahu aastakasv aeglustus pisut eelmiste kuudega võrreldes, kuid võrdluses aastatagusega kasvas endiselt kiiresti, 7,1%. Uusi pikaajalisi laene väljastati jaanuaris ligikaudu viiendiku võrra rohkem kui mullu samal ajal. Samas on vähenenud välismaalt laenamine ning ettevõtete koguvõlg ei ole eriti muutunud. Pikaajalised laenud kasvasid sarnaselt eelmistele kuudele ka jaanuaris enamiku tegevusalade puhul. Kõige rohkem – kolmandiku ulatuses laenude kogumahust – anti uusi pikaajalisi laene kinnisvara- ja ehitusettevõtetele.

Eluasemelaenude aastakasv kiirenes sarnaselt eelmiste kuudega, ulatudes jaanuaris 5,6%ni. Uusi eluasemelaene anti välja 79 miljoni euro väärtuses. Viimasel kolmel kuul on suurenenud nii lepingute arv kui ka nende keskmine väärtus. Autoliisingute maht jätkas kiiret kasvu, tõustes jaanuaris mullusega võrreldes 14%. Arveldus- ja krediitkaardilaenude maht, mis hakkas kasvama mullu sügisel, oli jaanuaris 3% suurem kui samal ajal aasta tagasi.

Ettevõtete uute pikaajaliste laenude keskmine intressimäär jäi jaanuaris eelmise aasta keskmisele tasemele. Ettevõtete uute pikaajaliste laenude keskmine intressimäär oli jaanuaris 2,3%. Uute eluasemelaenude keskmine intressimäär kujunes detsembris ja jaanuaris mõnevõrra madalamaks kui varasematel kuudel (2,2%) ehk oli ligikaudu samal tasemel mis 2015. aasta lõpus ja 2016. aasta alguses.

Üle 60 päeva maksetähtaega ületavate laenude maht jaanuaris pisut kasvas, kuid jäi endiselt väikeseks. Üle 60 päeva viivises olevate laenude maht suurenes jaanuaris 13 miljoni euro võrra 185 miljoni euroni, moodustades laenuportfellist 1,2%. Suurenes tööstus-, kinnisvara- ja ehitus- ning primaarsektori ettevõtete pikemaajaliselt viivises olevate laenude maht.

Ettevõtete ja majapidamiste hoiuste aastakasv püsis jaanuaris tugev, peaaegu 9%. Kuu jooksul hoiuste maht pisut vähenes, mis on aasta alguses tavapärane. Jaanuari lõpus oli ettevõtetel hoiuseid 10,2% ja majapidamistel 7,6% rohkem kui samal ajal aasta tagasi. Hoiuste maht kasvas aasta võrdluses kiiremini kui pankade laenuportfell.

Mari Tamm

Eesti Panga ökonomist

Eesti ettevõtete ja majapidamiste hoiuste aastakasv

Maksetähtaeg ületanud laenude maht ja allahindluste osakaal laenuportfellis

Eesti ettevõtetete ja majapidamiste laenu- ja liisinguportfelli aastakasv

Ehitusmahud mullu suurenesid

23.02.2017 Statistikaamet

tatEsialgsetel andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2016. aastal Eestis ja välisriikides kokku 2,1 miljardi euro eest, mis oli 3% rohkem kui 2015. aastal, teatab Statistikaamet. Ehitusmahud suurenesid pärast kaheaastast langusperioodi.

Hooneid ehitati 1,4 miljardi ja rajatisi 656 miljoni euro eest. 2015. aastaga võrreldes suurenes hoonete ehitamine 9% ning rajatiste ehitamine vähenes kümnendiku võrra.

Kohalikku ehitusturgu mõjutas enim rajatiste ehitusmahtude vähenemine. Vähem tehti ka hoonete remondi- ja rekonstrueerimistöid. Samas juba 2013. aastal elavnema hakanud hoonete uusehitus jätkas tõusutrendi ka 2016. aastal.

Välisturul tegutsevate Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht suurenes 2015. aastaga võrreldes 3% mõjutatuna põhiliselt hooneehitustöödest. Välisriikidesse tehtud ehitusmahtude osatähtsus kogu ehitusmahus oli 2016. aastal 11%.

Viiendat aastat järjest kasvas uute eluruumide arv. Ehitisregistri andmetel lubati 2016. aastal kasutusse 4732 uut eluruumi, s.o 763 eluruumi rohkem kui aasta varem. Suurem osa valminud eluruumidest asub korterelamutes ja iga teine neist on kahe- või kolmetoaline. Enim valmis uusi eluruume Tallinnas, järgnesid Tallinna lähiümbruse vallad ja Tartumaa.

Nõudlus uute hea asukohaga kvaliteetsete elamispindade järele püsib. 2016. aastal väljastati ehitusluba 6021 eluruumi ehitamiseks, mis on võrreldes varasema aastaga 8% rohkem. Eelistatuim elamutüüp oli korterelamu.

2016. aastal lubati kasutusse 1060 mitteelamut kasuliku pinnaga 771 000 ruutmeetrit. Enim lisandus uut kaubandus-, lao- ja tööstuspinda. Võrreldes 2015. aastaga suurenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka maht.

Ehitusettevõtted ehitasid 2016. aasta IV kvartalis omal jõul 572 miljoni euro eest, mis oli 2015. aasta IV kvartaliga võrreldes 3% rohkem. Suurenesid nii hoonete kui ka rajatiste ehitusmahud.

Statistika aluseks on küsimustik „Majandustegevus kvartal”, mille esitamise tähtaeg oli 20.01.2017. Statistikaamet avaldas kvartali kokkuvõtte 23 tööpäevaga. Statistikatöö „Ettevõtete kvartali majandusnäitajad“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.