Meie kinnisvaraturul eristatakse kohati liiga tugevalt uusi ja vanu maju. Eriti paistab see silma siis, kui räägitakse kommunaalkuludest. Müües ise nii uusi kui vanu kortereid, ei ole ma nii must-valge lähenemisega nõus. Ma arvan, et teemat võiuks laiemalt võtta ja mõlema variandi puhul leida nii plusse kui miinuseid.
On selge, et kui ehitatakse äärmiselt energiatõhus uus maja, saab sellega seonduvad kulud alla viia. Selles pole kahtlustki. Aga küte pole ainus ja määrav näitaja ning teisalt, enamik uusi maju pole A-energia- või liginull-energiaklassiga. Kommunaalkulud moodustuvad erinevatest komponentidest ning sõltuvalt olukorrast võib ka juhtuda, et ühesuuruse üldpinnaga korteri kõrvalkulud vanas ja uues majas võivad olla pea sarnased või ka vanema korteri kasuks.
Esmalt, kui suur on maja, kas 80 või 8 korterit? Mida enam kortereid, seda paremini saab kulusid jagada ja neid ühe leibkonna kohta vähendada. Kas majas tegutseb ühistu või haldusfirma? Ühistus võidakse osa töid majaelanike endi poolt teha, haldusfirma, mis on levinud just uusarendustes, võtab üle kogu tegevuse. Teisalt, vanade majade puhul mängib rolli seisukord. Sellest sõltuvalt, kuidas on raha kogutud korrastustöödeks, kas on laenukohustusi, kui palju on võlglasi jne.
Edasi – millised on majas kasutatavad lisamugavused? Porivaibad, videovalve, parklavalgustus ja –küte jne. Kõik mugavused maksavad – uutel majadel on neid tihti enam. Remondifond ja laen on aktuaalsemad pigem vanemates majades, samas esimest märkab ka osades uutes hoonetes, sest asjad hakkavad koheselt ju kuluma. Hea küsimus on ka, kes maksab õuevalgustuse eest – kas lambid postide otsas kuuluvad linnale või tuleb valguslahendus elanike poolt luua.
Milline on hoone energiaklass? Siin on eelisseisundis loomulikult uued majad, kuid alati tuleb arvestada ka, milline on kütteliik, milline selle hind piirkonniti ning kui kaugel näiteks on keskküttekatlamaja. Kallis kaugküte võib nullida need hüved, mis peaksid peaks kaasnema kõrge energiaklassiga.
Need on siis mõned võimalikud näited, kuidas võib kommunaalteenuste kogumaksumus arvel kujuneda. Loomulikult saab igale väitele vastu vaielda sõltuvalt eelistustest – kui meeldib väike vanem maja, siis tuleb arvestada sellega seotud võimalike suuremate kuludega (remont, laen). Kui meeldib aga uus ja värske, eelnevalt kasutamata korter, siis võivad arvet kasvatada kaugküte või haldusfirma tasud. Igaühele oma, eks ole, kuid kindlasti ei saa väita, et uus on alati madalamate kõrvalkuludega kui vana korter.
Eelmise ja käesoleva aasta Tartus ning lähiümbruses müüdud kinnistute statistikat uurides selgub, et linna kõige populaarsemaks piirkonnaks on konkurentsitult Kvissentali, mille osakaal Tartus müüdud kinnistutest küündib 49 protsendini. Kui vaadelda lähestikku paiknevaid Vahi alevikku ning Kvissentali, siis võib väita, et tugevalt üle veerandi Tartu ja kogu lähiümbruse asulate kruntidest müüakse just selles piirkonnas. Tartu kasvamine põhjasuunas esitab väljakutse Tartu linna ja Tartu valla juhtidele, kes peaksid aegsasti üheskoos mõtlema antud piirkonna kiire arenemisega seonduvatele teemadele.
Nordecon ASi Ukrainas registreeritud tütarettevõte Eurocon Ukraine TOV ning Lviv Standartbud Limited Liability Company sõlmisid lepingu Lvivi innovatsiooniparki LvivTech.City 6-korruselise büroohoone ehitamiseks. Lepingu maksumus on koos käbemaksuga ca 8 miljonit eurot. Ehitus valmib septembris 2018.
Küsimus: Kas KÜ asutamiskoosolekule saab omanik lihtkirjalikult volitada teist isikut koosolekul osalema ja hääletama KÜ moodustamise poolt või vastu.
Eesti Kinnisvarafirmade Liit korraldab koostöös LHV Pangaga 13.10.2017 konverentsi „Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)“, mis toimub Park Inn by Radisson Meriton Conference & SPA Hotel Tallinn konverentsikeskuses (Toompuiestee 27 / Paldiski mnt 4).
AS Pro Kapital Grupp (registrikood 10278802, registreeritud aadress Sõjakooli 11, 11316, Tallinn; edaspidi Pro Kapital Grupp) nõukogu otsustas 19. septembril 2017 toimunud nõukogu koosolekul suurendada Pro Kapital Grupp aktsiakapitali kuni 6 000 000 uue Pro Kapital Grupp lihtaktsia väljalaskmise teel. Uute aktsiate märkimine toimus 20. septembrist 2017 kuni 4. oktoobrini 2017.
Eesti majutusettevõtetes peatus 2017. aasta augustis 435 000 sise- ja välisturisti, mida on 4% enam kui eelmise aasta samal kuul, teatab Statistikaamet.
Kui paaril viimasel aastal on Eesti majanduskasvu peamine eestvedaja olnud majapidamiste julgem ostlemine, siis tänavu on eratarbimise kasv jäänud hinnamõjusid arvesse võttes oluliselt tagasihoidlikumaks. Selle peamine põhjus on kiire inflatsioon, mis on küll suurendanud kaubandusettevõtete müügitulu ja kergendanud inimeste rahakotti, kuid kogustes mõõdetuna toonud kaasa tuntava kasvu aeglustumise.
Statistikaameti andmetel langesid hinnad septembris eelmise kuuga võrreldes 0,1 protsenti. Aasta varasemaga võrreldes aeglustus hinnatõus augusti 3,9 protsendilt septembris 3,7 protsendini. Euroalas püsis hinnatõus esialgsetel andmetel 1,5 protsendil.
Inflatsiooni põhjustavad toiduainete ja energia kallinemine ning aktsiisitõusud
Koolitus “
Tallinna linnavalitsus kehtestas Varraku tn 14 krundi ja lähiala detailplaneeringu, mis annab võimaluse rajada Tondiraba jäähalli kõrvale 50 meetri pikkuste radadega ujula.
Täna avaldas Statistikaamet rahvamajanduse sektorikontod (viimane aasta 2016), kust on näha, et Eesti kodumajapidamiste säästumäär on jätkuvalt tugev (11% nende kasutatavast tulust). Selle taga on kiire sissetulekute kasvu kõrval mõõdukas tarbimine (mõlemate näitajate nominaalkasv 5%).
