Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Omanike Keskliit korraldab tasuta infotunnid maakonnakeskustes

25.08.2017 Omanikud.ee

Septembris ja oktoobris korraldab Omanike Keskliit tasuta infotunnid maakonnakeskustes.

Infotunnile on oodatud kõik korteriomanikud, kelle majas teeb riik 01.01.2018 korteriühistu. Tulla võivad ka need, kel juba ühistu tehtud ja need, kes pole Omanike Keskliidu liikmed.

Avaldame septembrikuu ajakava, mis on juba kokku lepitud omavalitsusega.

Käsitlemisele tulevad teemad:

Milliseid elamuid uus seadus puudutab ja mis muutub?
Mida peavad tegema korteriomanikud käesoleval ja järgmisel aastal?
Kes hakkab tegelema haldusküsimustega?
Kas peab riigile midagi tasuma automaatühistu asutamisel?
Kes hakkab korteriühistut esindama ja juhtima?
Kuidas uus seadus puudutab olemasolevaid ühistud?

Tasuta infotunnid „Kõigis kortermajades tekivad korteriühistud“

6. septembril kl 17.00 Keila Kultuurikeskuse väikses saalis
13. septembril kl 16.30 Jõgeva Kultuurikeskuse suures saalis
14. septembril kl 16.30 Türi Vallavalitsuse saalis
20. septembril kl 17.00 Haapsalu Linnavalitsuse saalis
28. septembril kl 16.30 Viljandis, Sakala Keskuse sammassaalis

Esinejad:

Priidu Pärna – Omanike Keskliidu juhatuse esimees, notar
Andry Krass – Omanike Keskliidu juhatuse liige, kinnisvarahaldaja

Soovitame eelregistreeruda: omanikud@omanikud.ee, tel 642 70 20

Infotunnid toimuvad koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning kohalike omavalitsustega.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Riigi Kinnisvara: Sillamäe Politsei-ja Piirivalveameti ning Päästeameti ühishoone arhitektuurikonkurss

25.08.2017 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) koostöös Siseministeeriumiga kuulutas välja ideekonkursi, et leida arhitektuurselt parim ja kasutusfunktsioonile sobivaim lahendus Sillamäe Politsei-ja Piirivalveameti ning Päästeameti ühishoone rajamiseks.

Uus ühishoone peab olema funktsionaalselt ja arhitektuurselt kõrgetasemeline ning linnaehituslikult sobima oma asukohale, olema rajatav optimaalsete kuludega, turvaline ja mugav lõppkasutajale. Hoone peab olema madalate ekspluatatsioonikuludega ning selle energiatõhususe klass peab olema A ja vastama liginullenergia piirväärtusele.

Hoone ja seda ümbritsev maa-ala peab olema lahendatud sisejulgeoleku asutuste vajadusi silmas pidades. Planeeritav 1400 ruutmeetri suuruse suletud netopinnaga ühishoone on kavas ehitada Sillamäe linna I. Pavlovi 4 kinnistule olemasolevate Politsei-ja Piirivalveameti amortiseerunud hoonete asemele.

Ideekonkurss toimub etapi kaupa

Esimeses etapis esitatakse osalemistaotlused. Kvalifitseerimiskomisjon kontrollib osalejate kvalifikatsiooni ja žürii valib kvalifitseerunud osalejate hulgast välja 3 osalejat, kelle referentsid ja osalemistaotlusele lisatud kirjeldus kavandatava võistlustöö (kavandi) ja projekteerimistöö korralduse kohta harmoneerub enim võistlusülesandega ja hankija vajadustega. Osavõtutasusid osalejatele ei maksta.
Teises etapis koostavad ning esitavad välja valitud kolm osalejat kavandi tähtajaks 18.10.2017 kell 15.00. Žürii hindab kolme välja valitud osaleja poolt esitatud ideekavandeid ja teeb oma ettepanekud kavandite täiendamiseks.
Kolmandas etapis täiendavad välja valitud osalejad kavandeid vastavalt žürii tehtud ettepanekutele ja esitavad muudetud kavandid žüriile hindamiseks tähtajaks 02.11.2017 kell 15.00. Lõpptulemusena valib žürii kolmandas etapis esitatud kavandite seast välja ideekonkursi võitja.

Sillamäe hoone projekteerimiseks korraldatav hankemenetlus on kavas välja kuulutada vahetult pärast ideekonkurssi. Selleks korraldab RKAS väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse järgnevate projektistaadiumite koostamiseks ideekonkursi võitjaga. Projekteerimiseks on kavandatud kuni 102 375 eurot ilma käibemaksuta.

Ideekonkursi osalemistaotluste esitamise tähtaeg on 12. september 2017 kell 14.00.
Ideekonkursi preemiafond on kokku 17 000 eurot.

Riigihange „Sillamäe Politsei- ja Piirivalveameti ühishoone ideekonkurss” on avaldatud riiklikus riigihangete registris, hanke viitenumber on 190211.

13/09/2017 toimub koolitus “Kinnisvara arendusprojekti juhtimine”

25.08.2017 Margot Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 13/09/2017 koolitus “Kinnisvara arendusprojekti juhtimine”. Koolituse lektor on Arco Vara partnersuhete juht Daniel-Aleksander Chasan.

Kinnisvara arendusprojekti juhtimise koolitus on suunatud:

eraisikutele ja väikeinvestoritele, kes plaanivad arendada endale kuuluval kinnistul kinnisvara;
investoritele, kes plaanivad soetada kinnistu, et sellel hakata arendama kinnisvara;
maakleritele, kes vahendavad uusarendusi ja soovivad hoomata kogu arenduse protsessi;
kinnisvara hindajatele, kes tegelevad kinnistute hindamisega;
kõigile kinnisvaraspetsialistidele, kes soovivad olla kursis kinnisvaraarendamise erinevate protsesside ja etappidega;
kõigile omavalitsustöötajatele ja riigiametnikele, kes puutuvad kokku kinnisvaravaldkonnaga.

Koolitus annab:

arusaama kinnisvaraarenduse protsessi etappidest ja nende keerukusest ning ajalisest kestvusest;
praktilised teadmised, kuidas juhtida kinnisvaraarenduse protsessi ning kuidas arendusprotsess läbida kõige väiksema ajakuluga ning võimalikult väheste probleemidega.

Koolitus “Kinnisvara arendusprojekti juhtimine” toimub 13/09/2017 Tallinna kesklinnas kell 10.00-15.00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Mustamäele parkimismaja rajamiseks laekus kolm pakkumist

24.08.2017 Tallinn.ee

Mustamäele aadressile A. H. Tammsaare tee 92 parkimismaja ja parkla rajamiseks välja kuulutatud hoonestusõiguse seadmise konkursile esitati tähtajaks kolm pakkumist.

„Linna omanduses olevale kinnistule hoonestusõiguse seadmise eesmärk on erakapitali abiga sinna ümbruskonna elanikke teenindav parkimismaja ja avalik parkla ehitada,“ ütles abilinnapea Eha Võrk.

Pakkumise tingimuste kohaselt kohustub hoonestaja ehitama kinnisasjale parkimismaja, mille suletud netopinnast kuni 40% võib sisaldada muid äriruume, ning lisaks avaliku parkla. Parkimismaja ja avalik parkla peavad valmima hiljemalt 31. märtsiks 2020.

Pakkumised esitasid Capital Mill OÜ, OÜ Parkimismaja koos Eventus Ehitus OÜ-ga ja OÜ Fund Ehitus. Tulemused pakkumiste nõuetele vastavuse või mittevastavuse kohta kinnitatakse hiljemalt 6. septembril. Võitja selgub oktoobri alguseks.

„Kõigi nõukogudeaegsete uuslinnaosade elanike jaoks on toonasest elamukvartalite planeerimise eripärast tulenev parkimiskohtade nappus teada-tuntud probleem,“ tõdes Võrk. „Mäletatavasti oli siis vaid paar-kolm autot paarikümne korteri kohta, ent tänapäeval on isiklik sõiduvahend pea igal perel.“

Võrgu sõnul on Tallinnas püütud parkimiskitsikust leevendada elamukvartalitesse täiendavate parkimiskohtade rajamisega. „Oleme seadnud korteriühistute kasuks linna maale kasutusõiguse. Praeguseks on seatud isiklik kasutusõigus rohkem kui 70 korteriühistu kasuks ning sel moel on loodud korteriühistu liikmete sõidukite jaoks juurde ligi 2000 parkimiskohta,“ ütles Võrk. „Kokku oleme andnud korteriühistute kasutusse üle kaheksa hektari ehk kümne A. le Coq Arena jalgpallistaadioni jagu linnamaad. Lisaks on linnaosavalitsused andnud tasuta korteriühistute kasutusse üle 30 linnale kuuluva parkimisplatsi.“

Võrk tõdes, et vaatama sellele on nn magalarajoonide elanikel endiselt raske oma autole kodu juures parkimiskohta leida. „Seetõttu oleme käivitanud linnamaale parkimismaja rajamise pilootprojekti,“ ütles Võrk. „Pilootprojekti õnnestumise korral plaanime elamukvartalitesse parkimismajade rajamist jätkata.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Riigi Kinnisvara: Algavad Rapla riigigümnaasiumi hoone ehitustööd

24.08.2017 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) ja Ehitus5ECO OÜ sõlmisid lepingu Rapla tulevase riigigümnaasiumi õppehoone rajamiseks. Ehitustööde maksumus on 4,7 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.

360 õpilasele kavandatav tänapäevane gümnaasiumihoone on kavas ehitada Rapla linna, Kooli tänav 8 kinnistule. Planeeritava koolihoone netopind on ca 3 435 ruutmeetrit, sealhulgas olemasoleva rekonstrueeritava hoone netopind ca 1 310 ruutmeetrit. Uus koolihoone avatakse 2018. aasta sügisel.

Rapla riigigümnaasiumi olemasoleva õppehoone rekonstrueerimiseks ja sellele juurdeehituse rajamiseks viis RKAS koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi, Rapla Vallavalitsuse ja Eesti Arhitektide Liiduga 2016. aastal läbi arhitektuurivõistluse. Konkursile laekunud seitsme võistlustöö hulgast tunnistati esikoha vääriliseks Salto Arhitektuuribüroo OÜ ideelahendus märgusõnaga „Lainurk“ (autorid: Maarja Kask, Ralf Lõoke, Helin Kukk, Andro Mänd ja Monica Knoll).

Rapla riigigümnaasiumi hoone eskiis

Gümnaasiumihoone rajamist rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi ning riigieelarvelistest vahenditest.

Peatselt algab uue Kristiine kontserdisaali projekteerimine

24.08.2017 Tallinn.ee

Tallinna Haridusamet kuulutas välja riigihanke „Tallinna Huvikeskuse „Kullo“ kontserdisaali projekti koostamine“, mille eesmärgiks on leida kauaoodatud Kristiine kontserdisaalile projekteerija. Seega saab Kristiine linnaosa endale lähiaastatel korraliku kaasaegse saali kontsertide ja muude ürituste läbiviimiseks.

Möödunud aasta lõpus valmis arhitektuuribüroo Salto arhitektide poolt eskiis. Esialgsete plaanide kohaselt on kavas ehitada huvikeskuse Kullo juurde multifunktsionaalne saal koos garderoobi ja galeriiga. Uue kontserdisaali ehitamine toimuks koostöös huvikeskusega Kullo, millega peaks lahenema ka neid aastaid vaevanud probleem, et puudub täismõõtmeline saal kultuuriürituste korraldamiseks. Olemasoleva eskiisplaani järgi võiks kontserdisaalis olla 500-600 istekohta.

„Mul on hea meel, et Kristiine Linnaosa Valitsuse algatusel hakkas see projekt nüüd liikuma. Jõudsime Tallinna Linnavalitsusega ühisele arusaamale, et Kristiine linnaosa vajab kaasaegset kontserdisaali,“ ütles Kristiine linnaosa vanem Vadim Belobrovtsev. „Kohalikud elanikud on aastaid seda oodanud. Praegu oleme tihti sunnitud korraldama Kristiine üritusi teistes linnaosades, näiteks Tallinna Õpetajate Majas või Vene Kultuurikeskuses, mis mõlemad asuvad Kesklinnas. Loodan, et kontserdisaali projekt läheb nüüd edasi kiires tempos ning juba järgmisel aastal algavad ka ehitustööd. Tänan Tallinna Haridusametit ja huvikeskust Kullo konstruktiivse koostöö eest.“

Esialgsete plaanide kohaselt võiks uus kontserdisaal uksed avada aastal 2019.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Pro Kapital: Täideti PK Riga hotelli müügitehing

24.08.2017 Pro Kapital Grupp

AS Pro Kapital Grupp teavitas 26.07.2017 börsiteatega, et kontserni ettevõtted sõlmisid 25.07.2017 lepingud kontserni kuuluvate PK Ilmarine hotel ja PK Riga hotel müügiks (edaspidi nimetatud ka kui Tehing). Tehingu objektiks on nii hotellide opereerimistegevuse kui hotellide kinnisvara müük.

Eesti segmenti puudutavas osas täideti Tehing lepingu sõlmimisel. Läti segmenti puudutavas osas sõlmis kontsern lepingu SIA Hotel Management Services (PK Riga hotel operaator) 100% osakapitalist moodustava osaluse ja SIA Investhotel (PK Riga hotel kinnisvara omav ühing) 100% osakapitalist moodustava osaluse võõrandamiseks. Tehingu täitmine sõltus ostjast tulenevate tingimuste täitmisest, milleks ostjal oli aega kuni 30.09.2017.

Teavitame, et Läti segmenti puudutavas osas täideti Tehing 22.08.2017, st BBH Riga Hotel SIA’le anti üle SIA Hotel Management Services (PK Riga hotel operaator) 100% osakapitalist moodustav osalus ja Sisne Invest Riga SIA’le anti üle SIA Investhotel (PK Riga hotel kinnisvara omav ühing) 100% osakapitalist moodustav osalus.

Läti tehingu baashind oli vastavalt müügilepingule 6 079 036 eurot. Läti tehingu lõplik hind moodustas 7 235 796 eurot. Läti tehingu lõplik hind sisaldas nii operaatori müügihinda kui ka kinnisvara omava äriühingu müügihinda. Kokkulepitud baashind moodustas võõrandatud äriühingute põhivara (ostjaga kokkulepitud) väärtusest. Tehingu täitmisel lisandus baashinnale müüdud äriühingute varade väärtus (välja arvatud põhivarad), millest lahutati äriühingute kohustuste väärtus.

Tehingu finantsmõju AS-le Pro Kapital Grupp ning võõrandatud äriühingute finantsid on kajastatud 26.07.2017 börsiteates.

Tehingu täitmisel lõpetati kõik emitendi ja võõrandatavate äriühingute vahelised lepingud. Emitent sõlmis ostjaga kaubamärkide PK Hotels, PK Ilmarine hotel ja PK Riga hotel kasutamiseks tähtajalise tasuta litsentsilepingu.

Hotel Management Services SIA juhatuse liikmed Paolo Michelozzi, Olga Rudzika ja Ilona Ahramoviča astusid Tehingu täitmise järgselt tagasi Hotel Management Services SIA juhatusest.

Investhotel SIA juhatuse liikmed Paolo Michelozzi, Allan Remmelkoor ja Ilona Ahramoviča astusid Tehingu täitmise järgselt tagasi Investhotel SIA juhatusest.

Tehingu Läti segmenti puudutava osa täitmise tulemusena väljus Pro Kapital Riia hotelliärist.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Mustamäele kerkib sauna ja ujulaga spordikompleks

24.08.2017 Tallinn.ee

Teisipäeval, 29. augustil panevad linna ja arendaja esindajad nurgakivi Akadeemia tee 30 kinnistule kerkivale avaliku sauna ja täismõõtmeis ujulaga spordikompleksile.

„Järgmise aasta lõpust saab Mustamäel sauna- ja basseinimõnusid nautida ning moodsates spordisaalides tervislikult vaba aega veeta,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Sellega täitub mustamäelaste ammune unistus. Olgugi et Mustmäel elab ligi 70 000 inimest ja tegemist on elanike arvult suuruselt teise linnaosaga, ei ole linnaosa elanikel seni korralikku mitmekülgseid võimalusi pakkuvat spordikeskust paraku olnud.“

Sauna ja ujulaga spordikompleks rajatakse pärast amortiseerunud ja kasutusest välja langenud koolimaja lammutamist tühjaks jäänud krundile. „Eesmärgi saavutamiseks viisime läbi konkursi ning seadsime kinnistule Astlanda Arendus OÜ ja OÜ Astlanda Ehitus kasuks hoonestusõiguse,“ ütles Võrk. „Nüüdseks on projekteerimistööd lõppenud ning ehitus on alanud.“

Tulevasel spordi- ja vabaajakeskusel saab olema kolm maapealset ja üks maa-alune korrus. Muuhulgas on hoonesse kavandatud avalik saun ja lõõgastust pakkuv saunakeskus, kus on lisaks klassikalisele leilisaunale ka hamam, aurusaun ja erinevad kehahooldusteenused.

Sportlikku ajaviidet otsivatele inimestele rajatakse täismõõtmeis ujula, jõusaal, rühmatreeningute saal, pallimängude saal, tantsu-, võimlemis- jms treeningute saal ning bowlingusaal.

Spordikompleks valmib hiljemalt 30. novembriks 2018.

Arco Vara: Mustamäe kinnisvaraturg on endiselt elav

23.08.2017 Märt Roos

Kuigi Mustamäe on Tallinna vanim paneelmajade rajoon ja sellele linnaosale on ennustatud mustemates arengustsenaariumites isegi kadu, ei ole siiski märke, et ligi 70 000 elanikuga elupiirkond kaardilt kuhugi kaoks.

Mingit põhjust Mustamäe kinnisvaraturu pärast muretsemiseks suures plaanis tegelikult ei olegi, sest linnaosa paistab silma hea taristu, suurte tööandjate ja rohelise keskkonnaga. Kui lisame siia fakti, et korteriühistud on väga altid vanemate kortermajade renoveerimisele, siis näeme mitmeid kinnisvaraturgu mõjutavaid positiivseid tegureid.

Praegu on Mustamäel kõige minevam kaup 2-toalised korterid suuruses 41-55 ruutmeetrit, mida ostetakse nii endale elamiseks kui ka investeeringu eesmärgil. 2017. aasta esimeses pooles tehti selliste korteritega 309 tehingut, mis moodustub ligikaudu poole Mustamäe korteritehingutest. Samas on tehingute arv võrreldes 2016. aastaga ligi 9% langenud.

Korterite puhul lähevad müügiks kõige paremini täielikult renoveeritud või kapitaalremonti vajavad elamispinnad. Keskmises seisukorras korterite müügiperiood on oluliselt pikem. Üha enam eelistatakse kortereid, kus on vahetatud kõik olulisemad tehnosüsteemid ning ostja ei pea ise enam suurema remondiga vaeva nägema. Teisalt on turul palju flippijaid, kelle eesmärk on leida võimalikult kehvas seisukorras ja odava hinnaga korter, mis peale kapitaalset renoveerimist kasumlikult uuesti turule tuua ning edasi müüa.

Kui 2016. aasta esimesel poolel moodustas uute korterite osakaal Mustamäel tehingutest ligi 29%, siis 2017. aasta I poolaastal on see alla 10%. Selles mängib kindlasti rolli ka uusarenduste valmimise aeg, kuna eelmise aasta samas perioodis valmis neid märgatavalt rohkem. Tõenäoliselt on oodata 2017. aasta II poolaastaks uute korteritega tehtud tehingute arvu kasvu.

Endiselt aktiivne on Mustamäel ka üüriturg. Nii nagu ostu-müügitehingute puhul, on üürikorterite seas samuti kõige populaarsemad 2-toalised korterid. Mustamäe üüriturgu mõjutab oluliselt Tallinna Tehnikaülikooli lähedus. Paljud tudengid eelistavad ühiselamu kohale privaatsemat elamist ja selle nimel ollakse nõus ka rohkem maksma.

Üürikorteritega tehaksegi kõige enam tehinguid just suveperioodil, kui enamik septembriks linna suundujaid omale sobivat elamist hakkavad otsima. Üürikorterite puhul eelistatakse endiselt möbleeritud kortereid. Möbleerimata korteri üürile andmisel tuleb arvestada pikema ajaperioodi või madalama üürihinnaga.

			Tehingu summa (eur)		Pinnaühiku hind (eur /m2)
2017 I PA	Pindala (m2)	Tehingute arv	Minimaalne	Maksimaalne	Mediaan
Mustamäe linnaosa	10-29,99	108	9 000	55 000	2 071,07
	30-40,99	55	14 722	77 000	1 477,99
	41-54,99	309	24 605	105 000	1 420,32
	55-69,99	168	9 000	129 900	1 346,36
	70-249,99	64	19 986	190 000	1 561,76
	KOKKU	704	9 000	190 000	1 452,56

			Tehingu summa (eur)		Pinnaühiku hind (eur /m2)
2016 I PA	Pindala (m2)	Tehingute arv	Minimaalne	Maksimaalne	Mediaan
Mustamäe linnaosa	10-29,99	82	7 500	56 000	1 592,97
	30-40,99	56	12 680	79 000	1 488,37
	41-54,99	328	30 000	103 400	1 387,05
	55-69,99	212	25 000	135 430	1 341,62
	70-249,99	96	60 000	176 900	1 532,54
	KOKKU	774	7 500	176 900	1 426,11

Turudünaamika aastased muutused
Tehingute arv	Mediaanhind	Aritmeetiline keskmine
-9,0%	1,9%	4,6%
I PA
Uute korteritega tehtud tehingute arv:			66
Uute korterite osakaal tehingute koguarvus:			9,4%

II PA
Uute korteritega tehtud tehingute arv:			221
Uute korterite osakaal tehingute koguarvus:			28,6%

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Eesti Pank: Majapidamiste laenud kasvavad üha tempokamalt

23.08.2017 Taavi Raudsaar

Majapidamiste laenujäägi kasv on jõudnud järele sissetulekute kasvule
Eluasemelaenude intressimäärad on 2017. aastal tasapisi tõusnud, kuid on endiselt madalad
Hoiuste maht kasvas kiiremini kui pankade laenu- ja liisinguportfell

Eestis tegutsevate pankade poolt ettevõtetele ja majapidamistele antud laenude ja liisingute jääk oli juulis 17,6 miljardit eurot ehk 5,9% suurem kui aasta eest. Varasemate kuudega võrreldes on kasv veidi aeglustunud, mis tuleneb ettevõtete mõnevõrra vähenenud laenamisest. Seevastu majapidamiste laenud kasvavad üha tempokamalt.

Ettevõtete laenu- ja liisinguportfelli jäägi aastakasv aeglustus ja oli juuli lõpus 5,2%. Kasvu aeglustumine ei pruugi siiski tähendada ettevõtete koguvõla kasvu pidurdumist, kuna välismaalt ja valdusfirmade kaudu laenamine, mis paar viimast aastat vähenes, on 2017. aastal taas veidi kasvanud. Laenukasv on keskmisest kiirem olnud põllumajanduse ja metsanduse ning transpordisektoris.

Majapidamiste laenu- ja liisinguportfelli jäägi aastakasv kiirenes juuli lõpuks 6,6%ni. Ligikaudu sama suur on viimastel kvartalitel olnud ka keskmine sissetulekute kasv. Laenukohustuste kasvu kiirenemine suurendaks riski, et majapidamised ei suuda laenu tagasi maksta. Eluasemelaenude nõudlus on suur ja uute eluasemelaenude maht on viimasel kolmel kuul olnud kokku 16% suurem kui mullu samal ajal. Ligi 2/3 ulatuses tuleneb see laenuturu elavnemisest ehk laenulepingute arvu suurenemisest. Kasvanud on ka keskmine laenusumma. Sissetuleku ja kindlustunde paranedes on kiiresti kasvanud ka autoliisingute ja tarbimislaenude võtmine.

Eluasemelaenude intressimäärad on 2017. aastal tasapisi tõusnud, kuid on endiselt madalad. Suur laenunõudlus on võimaldanud pankadel intressimarginaale veidi suurendada. Võrreldes aasta algusega on antud laenude keskmine intressimäär seetõttu suurenenud 0,3 protsendipunkti 2,4%ni. Ettevõtetele juulis antud pikaajaliste laenude keskmine intressimäär oli samuti 2,4%.

Ettevõtete ja majapidamiste hoiuste kogumaht kasvas laenu- ja liisinguportfellist endiselt kiiremini. Majanduse ja sissetulekute kiire kasvu perioodile omaselt on jätkunud hoiuste kiire kasv. Hoiuste kogumaht suurenes juulis aastaga 11%, 12,3 miljardi euroni. Kui majapidamiste hoiused kasvasid juulis aastaga üle 8%, siis ettevõtete hoiuste aastakasv oli ligi 15%.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Käsiraamat “Planeerimisseadus ja selle rakendamine” selgitab uut planeerimisseadust

23.08.2017 Tõnu Toompark

Alates 2015. aastast kehtib uus planeerimisseadus. Tegemist on mahuka ja kompleksse seadusega, mille rakendamine nõuab täiendavaid juhendeid ja abimaterjale. Sel eesmärgil on autor Martina Proosa koostanud käsiraamatu “Planeerimisseadus ja selle rakendamine. Nõuanded ja praktilised näited”.

Käsiraamatu “Planeerimisseadus ja selle rakendamine” eesmärk on seletada lahti uue seaduse regulatsioon, lisaks tutvustada ruumilist planeerimist laiemalt ja selgitada uut planeerimisseadust ning selle seoseid teiste seadustega.

Suurem tähelepanu on pööratud planeeringu sisule ja asjaoludele, mida tuleb planeeringu koostamisel arvestada. Käsiraamatus on toodud ohtralt praktilisi näiteid ja selgitusi, viidatud on asjakohastele riigikohtu lahenditele.

Käsiraamatu info

Pealkiri: “Planeerimisseadus ja selle rakendamine”
Autor: Martina Proosa
Raamatus on 400 lehekülge.
Planeerimisseadus ja selle rakendamine. Nõuanded ja praktilised näited
Ilmumine 05/2017
ISBN 978-9949-9655-6-4
Kirjastaja: Kinnisvarakool OÜ

Käsiraamatu saab soetada Kinnisvarakooli raamatupoest. NB! Hinna sees on käsiraamatu tasuta transport Eesti piires.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Fausto Capital: Kvissental võib veelgi laieneda

23.08.2017 Tõnu Toompark

Tartu uuselamurajoon Kvissental aina kasvab – arendaja Fausto Capitali juhatuse liikme Sven Mihailovi sõnul peetakse ka laienemisplaane. “Praegune arendus on juba Kvissentali teine laiendus, ent ruumi ja võimalusi laienemiseks on veelgi,” sõnas ta. “Praegu väljaarendatud kinnistutest on juba peaaegu kõik omanikud leidnud. Kuna huvi väga suur, siis plaanime võtta ette järgmise etapi – hetkel on välja arendatud vaid osa suuremast kinnistust, seega laienemiseks võimalus olemas.”

“Tulevikus võiks kujundeda sellest Tartu kõige rohelisem ja kõige terviklikum piirkond: Tartu kehtestas ka reeglid, kuidas Kvissental arhitektuurselt välja hakkab nägema. Peresõbralik ja turvaline piirkond linna sees, aga roheluses ja kõik vajalik on käe-jala juures, tänavad ja kergliiklusteed valgustatud ja asfalteeritud. Ka ühistransport liigub Kvissentalis korralikult – buss tuleb iga paarikümne minuti järel,” rääkis Mihailov. “Mida enam Kvissental laieneb, seda rohkem võimalusi peaks seal olema. Emajõe äärsel piirkonnal on aga tohutult potentsiaali,” leiab ta.

Suurest uuringust “Tartu ja tartlased” (2013) aga selgub, et võrreldes 2008. aastaga on toimunud suurim muutus Emajõe kaldaalade olukorras. Mullu Tartus läbi viidud uuringus “Tartlane ja keskkond” soovis aga enam kui 4/5 linnaelanikest näha Tartus rohkem nii matka-, tervisespordi- kui loodusradu, samuti mänguväljakuid ja –platse ning piknikukohti, sealjuures ligi 40% hinnangul oleks kõiki eelpoolmainitud rajatisi kindlasti juurde vaja. Tartu puhkamisvõimaluste osas tuleks linlaste meelest parandada supluskohti, lisaks tuleks ressursse suunata ka Emajõe kallasradade puhastamisele ja parandamisele. Uuringus mainiti, et Emajõe ümbruses võiks olla ka rohkem kohvikuid.

Uuringu “Tartu ja tartlased” kohasel on ränne väiksem piirkondades, kus domineeriv elamutüüp oli eramu. “Kes Kvissentali on tulnud, see sealt enam ära minna ei taha,” on Fitlap.ee keskkonna peatreener ja üks loojaid Heikki Mägi veendunud – talle on Kvissental juba 10 aastat koduks. “Minu jaoks räägivad Kvissentali kasuks mitmed argumendid: terviklik ja roheline elukeskkond, ilusad majad, toredad inimesed, hästi korraldatud ühistransport. Sportimisvõimalusi jagub samuti: tenniseväljakud ja liivarand, võrkpalliplats ja kergliiklusteed. Suurepärane koht elamiseks,” on ta kodukohaga rahul.

Fausto Capital on 15-aastase ajalooga täielikult Eesti kapitalil põhinev kinnisvaraarendusettevõte, mis keskendub eelkõige erinevatele kinnisvarainvesteeringutele. Fausto tegutseb kaubanduskinnisvara, büroo- ja elamukinnisvara arendamise, üürimise ja haldamise valdkonnas. Fausto Capitali portfelli kuulub kokku ca 58 000 m2 kaubandus- ja äripinda ning varade maht kokku üle 85 miljoni euro.

Nordeconil valmisid Tivoli elamukvartalis neli kortermaja

23.08.2017 Tõnu Toompark

Nordecon andis tellijale üle Kadriorus Tivoli elurajooni neljast majast koosneva kompleksi. 2015. aastal, kui alustati esimese maja ehitust, leiti ehituse käigus keskaegsete laevade vrakid, milletaoliste väljakaevamisega tegeleti Eestis esmakordselt. Muinsusväärtuste väljakaevamisi teostas Nordecon.

„Tivoli elurajooni ehitusetegevuse jooksul juhtus nii mõndagi huvitavat ja erakordset – näiteks leidsime kaks Eesti mereajaloo seisukohalt väga huvitavat laeva,“ ütles Nordecon ASi juhatuse liige, juhatuse esimehe kohusetäitja Erkki Suurorg. „Laevavrakkide avastamine 2015. aastal tõi ka ehitusplatsile palju põnevust: tavapärasest rutiinist erinevalt tegelesime näiteks sellega, et nii suured muinsuskaitselist väärtust omavad laevad tuli välja kaevata ja demonteerida ühes tükis, mitte juppidena. Sellist asja tehti Eestis esmakordselt.“

„Muinsuskaitseameti spetsialistide järelevalve all toimus laevade väljatõstmine ja transportimine,“ lisas Erkki Suurorg. „Ajagraafikus kulus meil kokku avastamise hetkest kahe laeva välja kaevamisele 2 kuud ja 10 päeva, mille võrra pikenes siis kahjuks ka majade valmimine. Lõpuks siiski kõik õnnestus, majad said kenad ja nüüd meenutab ehitusaegseid takistusi laevakujuline mängukoht lastele.“

Metro Capitali arendatav Tivoli elamurajoon paikneb 200 meetri kaugusel merest, Kadrioru pargi naabruses. Tivoli elamukvartali hoonete aadressid on Tuukri tn 23, Pikksilma tn 2/1, Pikksilma tn 2/2 ja Kiikri tn 3. Majad on projekteerinud tunnustatud arhitekt Hanno Grosschmidt arhitektuuribüroost HG Arhitektuur OÜ.

Elamud on viiekorruselised, lisaks maa-alune parkla. Kokku on Tivoli elurajooni arendusmaht 122 korterit. Koos esimeste majadega ehitas Metro Capital valmis ka Tuukri tänava pikenduse koos kergliiklusteega, mistõttu algab Pirita promenaadiga paralleelselt kulgev kergliiklustee nüüd Tivoli elurajoonist.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

East Capital müüb GO9 kaubanduskeskuse Vilniuses

22.08.2017 Tõnu Toompark

Kinnisvarafond East Capital Baltic Property Fund II sõlmis kokkuleppe 2012. aastal omandatud ja põhjaliku uuenduskuuri läbinud GO9 kaubanduskeskuse müügiks. Leedu pealinnas Vilniuses asuva GO9 kaubanduskeskuse ostjaks on Leedu fondivalitseja Lords LB Asset Management hallatav kinnisvarafond Lords LB Baltic Fund IV. Tegu on ühe suurima tehinguga Balti riikides sel aastal.

East Capital Baltics AS’i tegevjuhi Madis Raidma sõnul on GO9 olnud edukas arendus- ja uuendusprojekt, mis on teeninud investoritele üle 15 protsendi tootlust (IRR) aasta baasil. „Oleme uhked, et oleme suutnud mittetoimiva kaubanduskeskuse muuta edukaks, kaasaegseks ja rahvusvaheliste kettide silmis atraktiivseks ostukeskuseks. Samuti oleme uhked partnerite ja üürnikega loodud kestva ja toimiva koostöösuhte üle,“ lisas Raidma

Vilniuse peamisel ostutänaval, Gediminase avenüül asuv 12 000 ruutmeetrise rendipinnaga GO9 on linna üks esinduslikumaid kaubanduskeskusi. East Capital omandas kinnistu 2012. aasta detsembris Swedbanki tütarettevõtte Ektorneti käest.

Põhjalik ümberehitus viidi läbi 2013. aastal, mille käigus uuendati nii üürnike koosseisu kui ka ostukeskuse planeeringut ning sisearhitektuuri. Keskuse ankurüürnike hulka kuuluvad rõivakett H&M, Rimi supermarket ning populaarsed restoranid Studio 9 ja Carré.

Tehing jõustub pärast Leedu konkurentsiametilt loa saamist, mille järel toimuvad ka väljamaksed investoritele. Tehingu hind ei kuulu vastavalt osapoolte kokkuleppele avaldamisele.

East Capital Baltic Property Fund II on fondivalitseja East Capital poolt 2012. aasta mais loodud kinnisvarafond, mis investeerib kõrgekvaliteetsesse ärikinnisvarasse Tallinnas, Riias ja Vilniuses, millel on atraktiivne asukoht ja tugevad üürnikud. Fond on suunatud institutsionaalsetele investoritele. Fondi investeeritud kapitali kogutootlus alates ostust kuni 2017. aasta juunini (enne GO9 müüki) on 58 protsenti. Arvestades GO9 väljumisega teenitud tulu ja arvestamata 2017. aasta kolmanda kvartali ärikasumit, on fondi oodatav kogutootlus 71 protsenti. Fondi kuuest investeeringust on GO9 müügitehing esimene edukas väljumine. Fondi portfelli jääb tehingu jõustumise järgselt alles viis investeeringut.

East Capital Real Estate

East Capital Real Estate on juhtiv kinnisvara valdkonnas tegutsev varahaldusettevõte Balti riikides, millel on meeskonnad kõigis kolmes riigis. Ettevõte haldab kolme fondi, millele kuulub kokku 300 000 ruutmeetrit üüripinda kokku 20 erineval kinnistul. East Capital Real Estate on osa East Capital Group’ist, iseseisevast varahaldusettevõttest, mis spetsialiseerub arenevatele ning kiire majanduskasvuga turgudele. 1997. aastal Rootsis asutatud ettevõttel on kontorid Dubais, Hongkongis, Luksemburgis, Moskvas, Oslos, Stockholmis ja Tallinnas. Grupp haldab 2,7 miljardi euro väärtuses varasid erinevates aktsia- ja kinnisvarafondides, teenindades laia rahvusvaheliste investorite baasi.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Riigi Kinnisvara: Kohtla-Järve riigigümnaasiumi tulevase hoone arhitektuurivõistluse võitis BOA OÜ

22.08.2017 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi, Kohtla-Järve Linnavalitsuse ning Eesti Arhitektide Liiduga kuulutas 21. augusti õhtupoolikul välja Kohtla-Järve riigigümnaasiumi tulevase hoone arhitektuurivõistluse tulemused. Konkursile laekunud neljateistkümne kavandi hulgast tunnistati esikoha vääriliseks arhitektuuribüroo BOA OÜ ideelahendus märgusõnaga „VINKEL“ (autorid: Margus Soonets, Jürgen Lepper, Anto Savi ja Maiu Hirtentreu).

Ideelahendus “VINKEL”

Žürii hinnangul on kavand „VINKEL“ arhitektuurselt heal tasemel, lihtne ja loogiline lahendus, mis arvestab piirkonda. Hooneasetus kinnistul on ilmakaarte ja tänavate suhtes väga hea. Kahekorruseline hoonemaht on kompaktne ja ehituslikult realistlik. Samuti toodi esile väärikat ja piirkonda sulanduvat materjalikäsitlust.

Teise koha vääriliseks tunnistati OÜ AB Kontekst töö pealkirjaga „KUKEKE“ (autorid: Karli Luik, Johan Tali, Kristian Taaksalu, Liina Soosaar).

Ideelahendus “KUKEKE”

Kolmanda koha vääriliseks tunnistati kaks võistlustööd. OÜ b210 ideelahendus „TUUM“ (autorid: Aet Ader, Mari Hunt, Kadri Klementi, Karin Tõugu, Mari Möldre, Nele Shverns, Maili Tannenberg ja Arvi Anderson.

Ideelahendus “TUUM”

Teiseks kolmanda koha vääriliseks tunnistatati Kuu OÜ kavand „HOMMIK“ (autorid: Joel Kopli, Juhan Rohtla, Koit Ojaliiv, Liis Juuse ja Ulla Katariina Alla).

Ideelahendus “HOMMIK”

Lisaks anti välja ergutuspreemia TEMPT OÜ poolt esitatud ideelahenduse „TRIANGULUM“ eest (autorid: Taavi Kuningas, Diana Taalfeld ja Mihkel Urmet).

Ideelahendus „TRIANGULUM“

Ideekonkursi preemiafond on kokku 18 000 eurot, mis jaguneb järgmiselt: esikoht 6 500 eurot, teine 4 500 eurot, mõlema kolmanda koha suurus 2 500 eurot ja ergutuspreemia suurus 2 000 eurot.

Järgmisena korraldatakse väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse projekteerimistööde tellimiseks ideekonkursi võitjalt. Projekteerimistööde maksimaalne maksumus on 189 375 eurot. Summadele lisandub käibemaks.

252 õpilasele kavandatav tänapäevane ja energiasäästlik õppehoone on kavas ehitada Kohtla-Järve linna, Pärna tänav 471 kinnistule olemasoleva hoonestuse asemele. Planeeritava koolihoone netopind on ca 2 500 ruutmeetrit. Õppehoone plaanis avada 2019. aasta sügisel.

Kohtla-Järve riigigümnaasiumi õppehoone rajamist rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi ning riigieelarvelistest vahenditest.