Kinnisvarakool: Üürikoolitus
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus
 

Riigi Kinnisvara: Allkirjastati Viimsi riigigümnaasiumi ehituse peatöövõtuleping

Riigi Kinnisvara / RKASEile allkirjastasid Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) ehitusjuht Priit Püss ja ASi Merko Infra juhatuse liige Marek Hergauk Viimsi riigigümnaasiumi ehituse peatöövõtulepingu. Tegemist on esimese riigigümnaasiumiga Harjumaal.

Kuni 540 õpilasele mõeldud tänapäevane gümnaasiumihoone netopinnaga 4283,3 ruutmeetrit ehitatakse Harjumaale Viimsi valda Haabneeme alevikku. Uus koolihoone on plaanis avada 2018. aasta sügisel.

RKASi ehitusjuhi Priit Püssi sõnul on hoone kavandamise lähtekohaks võetud võimalikult väikese energiavajadusega hoone loomine, koolimaja kandekonstruktsiooniks on valdavas osas valitud CLT ehk ristkihtpuit. „Puit on taastuv loodusvara ning hoonete puidust ehitamise korral paisatakse õhku vähem CO2-te ning kulutatakse vähem fossiilseid kütuseid kui näiteks betoonist ehitiste puhul. On tehtud uuringuid, mis tõestavad, et puidust hoones tunneb inimene ennast paremini,“ ütles Püss.

„Viimsi valla jaoks on tugev haridussüsteem väga oluline ja meie põhiprioriteet on haridusvõimaluste ja -kvaliteedi tõstmine. Uus riigigümnaasium rikastab ja mitmekesistab veelgi valla haridusvõrku ja haridusvõimalusi,“ ütles Viimsi abivallavanem Jan Trei. „Oleme arvestanud, et Viimsi riigigümnaasium avatakse 2018. aasta septembrist. See tähendab, et hakkame tänases Viimsi Keskkoolis ümberkorraldusi tegema, et järgmise aasta sügiseks on Viimsi Keskkoolist saanud tugev 9-klassiline põhikool ning edaspidi keskendume tugeva põhihariduse andmisele Viimsi Koolis. Ma loodan, et hoone valmimisel tekib hea koostöö riigi, valla ja kohalike haridusasutustega, et avardada Viimsi ja naaberpiirkondade noorte võimalusi haridusteel.“

Hoone projekteerimisel on kasutatud ehituse infomudelite tehnoloogiat (BIM – Building Information Modelling), mille käigus hoone näitlikustatakse ruumiliselt. Hoonesimulatsioon võimaldab paremini hinnata projekteeritava hoone tulevast energiavajadust ja halduskulusid ning kasutusmugavust. RKASi BIMi projektijuhi Silver Aderi sõnul on BIM eluline näide digiehituse juurutamisest. „Boston Consultingu hinnang aastaks 2025 ütleb, et siis annab täielik ehituse digitaliseerimine iga-aastaselt 13-21 protsenti kokkuhoidu planeerimis-, projekteerimis- ja ehitusfaasis ning 10–17 protsenti käitamisfaasis. RKAS tegeleb juba aastaid BIMi juurutamisega ning seda tehnoloogiat oleme kasutanud näiteks ERMi, Rahvusarhiivi, Eesti Moskva saatkonna ning mitmete teiste ehitiste puhul,“ ütles Ader.

Viimsi riigigümnaasiumi hoone arhitektuurilahenduseks valiti möödunud aastal Novarc Group AS ning KAMP Arhitektid OÜ ühine ideelahendus. Ehitustööde maksumuseks on ligikaudu 5,1 miljonit eurot ilma käibemaksuta. Ehitustöid rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi ning riigieelarvelistest vahenditest.

171003 Viimsi Riigigümnaasium 1

171003 Viimsi Riigigümnaasium 2

171003 Viimsi Riigigümnaasium 3

171003 Viimsi Riigigümnaasium 4Viimsi riigigümnaasiumi hoone eskiisid.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Selle sügise esimene “Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt” toimub 10/10/2017

Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt. Kaja Lilloja10/10/2017 toimub koolitus “Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt“. Lektor on kohtutäitur Kaja Lilloja.

Koolitusele “Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt” on kutsutud:

  • kinnisvaramaaklerid, kes soovivad müüa täitemenetluses olevat vara;
  • (väike-)investorid, kes soovivad soodsalt soetada kinnisvara;
  • spekulandid, kes soovivad teenida tehingutest probleemse kinnisvaraga;
  • eraisikud, kes soovivad osta endale kodu kohtutäituri pakkumiste seast.

Koolitus annab:

  • teadmised kohtutäituri tööst ja täitemenetlusest;
  • info kanalitest mille kaudu saab osta enampakkumisel olevat vara;
  • konkreetsed nõuanded, kuidas saavad maaklerid müüa enampakkumisel olevat vara;
  • arusaama probleemidest, mis võivad täitemenetluses oleva varaga kaasa tulla;
  • soovitusi ja nõuandeid täitemenetluse enampakkumisetel osalemiseks.

Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt” toimub 10/10/2017 kell 13.00-16.15 Tallinna kesklinnas.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Statistika: kas kerkiv ehitushind kasvatab kinnisvara väärtust?

Tõnu ToomparkPika stabiilsuseperioodi järel on ehitushinnaindeks võtnud konkreetsema suuna tõusu poole. Erinevate indeksi komponentide aastane kasv oli 2017 II kvartalis 0,7…2,0%. Summaarne ehitushinna indeksi aastane kasv on 2017 II kvartalis 1,5%.

Statistilise ehitushinnaindeksi juures tuleb mainida, et see kajastab päris elus toimuvat viitajaga. Nii ehitajad kui kinnisvaraarendajad tunnistavad üsnagi üksmeelselt, et ehitushinnad on kerkinud ja seda enam, kui indeks näitab.

Olukorras, kus tööjõu kulu kerkib väga kiiresti on ühest küljest imekspandav, et ehitushinnas on tööjõu komponendi osa kasvanud aastaga ainult 1,2%. Teisalt on tööjõu kui olulise sisendi kallinemine igati loogiline põhjus, miks ehitushinnad võiksid jätkuvalt kerkida.

Seejuures tuleb arvestada, et kinnisvaraarendus on väga kulupõhine, kuludest omakorda suure osa moodustab ehituskulu. Nii võiks järeldada, et ehituse kallinemine on oluline tegur, mis võiks elamispindade hindu mõjutada tõususuunas.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Nasdaq: Pro Kapital Grupp aktsiakapitali suurendamisest

NasdaqAS Pro Kapital Grupp (väärtpaberi lühinimi PKG1T, ISIN kood EE3100006040) fikseerib uute aktsiate märkimise eesõigust omavate aktsionäride nimekirja 04. oktoobril 2017 tööpäeva lõpu seisuga. Ülaltoodust lähtudes kaubeldakse täna, 02. oktoobril 2017. a viimast päeva AS Pro Kapital Grupp aktsiatega, mis annavad uute aktsiate märkimise eesõiguse (cum-rights). Homme, 03. oktoobril 2017. a ostetud aktsiad ei anna enam õigust uusi aktsiad märkida (ex-rights).

Märkimisperiood lõppeb 04. oktoobril 2017. a kell 16:00 (EEST). Olemasolevatel aktsionäridel on uute aktsiate märkimise eesõigus. Juhul, kui aktsionäri omandis olevate aktsiate arv ei anna õigust märkida täisarvu aktsiaid, ümardatakse aktsiate arv allapoole.

AS Pro Kapital Grupp pakub märkimiseks 6 000 000 uut aktsiaseltsi aktsiat. Aktsiaid pakutakse hinnaga vahemikus 1,80 kuni 2,30 eurot (s.t 1,80 eurot, 1,90 eurot, 2,00 eurot, 2,10 eurot, 2,20 eurot või 2,30 eurot) ühe aktsia kohta, millest 0,2 eurot moodustab aktsia nimiväärtus ning ülejäänud summa on ülekurss.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Merko sõlmis ehituslepingu Viimsi Riigigümnaasiumi hoone ehitamiseks

Merko02. oktoobril 2017 sõlmiti AS Merko Ehitus kontserni kuuluva AS Merko Infra ja Riigi Kinnisvara AS vahel leping Viimsi Riigigümnaasiumi hoone ehitustööde teostamiseks.

540 õpilasele kavandatava gümnaasiumihoone projekteerimisel ja ehitamisel on võetud eesmärgiks võimalikult madala energiavajadusega hoone loomine. Planeeritav koolihoone on kolme korruseline. Hoone põhiliseks ehitusmaterjaliks on puit, mida kasutatakse nii kandekonstruktsioonides kui ka viimistlusmaterjalina.

Lepingu maksumus on ligikaudu 5,1 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Tööd algavad oktoobris 2017 ning tööd lõppevad 2018. aasta sügisel.

AS Merko Infra põhitegevusvaldkondadeks on vee-, kanalisatsiooni- ja gaasitorustike välisvõrkude ehitamine, kanalisatsioonipumplate paigaldamine ning sadeveesüsteemide ehitamine ja renoveerimine. Lisaks tegutseb ettevõte kesk- ja kõrgepinge alajaamade ning liinide projekteerimise, seadistamise ja ehitamisega.

AS Merko Ehitus Eesti (www.merko.ee) on Eesti juhtiv ehitusettevõte, mis teostab üld-, insener-, elektri, teede- ning elamuehituse töid.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

UMPA: Korter on uus maja!

umpaUurisime, miks kuulutusportaalidest tuleb juba üle aasta regulaarseid koputusi majade hinnalanguse kohta. Kuna meile jäi ka mõistmatuks, miks on majade hinnad ruutmeetri kohta kordades odavamad, tegime väikese küsitluse, konsulteerisime UMPA analüütiku Igor Habaliga ning vaatasime Tallinna ja Harjumaa tehingustatistikat.

Mis me leidsime

Vestlustest erinevate inimestega jäi kõlama trend, et elutempo kiirus ja harjumuste muutumine viib järjest rohkem sellele, et inimestel ei ole aega, ega soovi tegeleda aia harimisega. Isegi lastega perede hulgas on trend sarnane. IK (Investeeri kinnisvarasse) püstitas hüpoteesi, et nutivahendite levikuga seoses käivad inimesed oma õues märkimisväärselt vähem ja ei vaja tegelikult aeda. Lisaks võib eeldada, et järjest rohkem mõeldakse jooksvate kulude peale ja maja ülalpidamine on märkimisväärselt kallim, kui samaväärse korteri. Ja kolmandaks paiknevad majad reeglina inimeste töökohtadest kaugemal. Liiklusolud ei ole viimasel ajal paranenud ja ühistranspordivõrgu arenemine on aeglane. Kindlasti on põhjuseid ka teisi, aga need argumendid toovad paljud inimesed majadest korterisse.

Arutasime hinna anomaaliat ka hindajatega. Selgus, et suur osa sellest, mida kajastavad kuulutusportaalid on korterite ja majade võrdluses eksitav. Peamine erinevus algab pinna suurusest. Kui korterite puhul moodustab suurema osa pinnast tegelik elamispind, siis aastatega on majade puhul järjest rohkem hakatud kajastama üldpinna hulgas kõike, mis kinnistul asub: garaazhid, kuurid, keldrid pööningud. Kõik see loob väärkujutelma, mida klient tegelikult saab. Sageli on 200m2 suurune maja kitsam, kui 100m2 korter. Sellega on põhjendatav juba praktiliselt kahekordne hinnavahe pinna kohta, mis portaalidest välja tuleb. Mõnede meie poolt vaadeldud näidete puhul oli maja ruutmeetri hind kuulutuse põhjal alla 1000 euro aga hakates vaatama, mida pinna hulka arvati, selgus, et sinna oli lisatud isegi valmis ehitamata pindasid ja tegelik ruutmeetri hind oli üle 1500 euro, mis ilmselgelt ei vasta turu tehingute tasemele sama kvaliteediga objekti eest. Majade puhul soovitame olla eriti tähelepanelikud selle info kontrollimisel. Ilmselt on oluline osa ka ühikuhindadel. Korter on kättesaadavam ja seetõttu ka likviidsem. Tehinguaktiivsus, arenduskiirus ja kvaliteet on parem. Kvaliteet sageli just sel põhjusel, et eramajade ehitusdokumentatsiooni ja ehitaja tööpäevikute täitmist ei kontrollita piisavalt täpselt.

Statistika näitab, et alates 2012 aastast on majade hinnad Tallinnas kasvanud 20% (keskmiselt 4% aastas), mis võrreldes samal perioodil toimunud korterite 70% (keskmiselt 14% aastas) hinnakasvuga on tõeliselt vähe. Kui korterite puhul on kasv aastate lõikes olnud enam vähem ühtlane, siis majade puhul jäi kõige suurem hinnatõus aastatesse 2014-2015. Pärast seda on majade hind märkimisväärselt langenud. 2015. aastal langes eramajade hind ca 18% ja kuigi hind on 2016. aasta lõpust natuke tõusnud, ei ole turg endiselt saavutanud 2 aasta tagust taset. See kinnitab meie väikese uuringu hüpoteesi. Majad on viimastel aastatel odavnenud. Odavnemine on laiapõhjaline ja puudutab nii uusi, kui vanu objekte.

Ning viimaseks selgus, et kuigi kinnisvaraportaalides näidatud pakkumishind on 10-20% kõrgem tegelikust tehingu tasemest, näitab kuulutuste dünaamika üsna õigesti turul toimuvat. Majad on vähem likviidsed, müügiperiood on märkimisväärselt pikem, kui korteritel ja hinnad ei ole korteritega võrreldavas tõusus. Põhjuseid on erinevaid, aga trend on üsna stabiilne.

Investeeri Kinnisvarasse tiim.

http://umpa.eu/blog-2/104-maja-versus-korter

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Eesti Pank: Mida siis ikkagi tähendab, et majandus kasvab üle võimete?

Eesti PankRiikide eeldused ja võimalused majanduskasvuks on erinevad. Majanduskasv ei ole ühtlane, vaid võib aastate lõikes erineda, olla tsükliline. Majanduse kasvupotentsiaal ehk kasvuvõime, mille määravad muu hulgas riiklikud institutsioonid, inimeste hulk ning nende oskused ja teadmised, ettevõtete tootmisressursid, tootmistehnoloogia jne, seevastu aastate lõikes hüppeliselt ei muutu, vaid areneb järk-järgult. Kui vaadata Eesti majandust, siis stabiilselt ja kindlalt suudab see kasvada umbes 3–4% juures.

Tihti tekitab küsimusi just see, kuidas on üldse võimalik, et majandus kasvab üle oma potentsiaali ja ületab jõukohast taset. See on võimalik, sest jätkusuutlikuks peetakse sellist kogutoodangu mahtu, mille korral tööjõud ja kapital on rakendatud tasemel, mis võimaldab säilitada stabiilset hinnakasvu. Majandusel on ajutiselt võimalik jõukohast taset ületada, nii nagu pikamaajooksus on vahel võimalik tempot spurdini kiirendada, kuid pidevalt spurtides maratoni lõpuni ei jookse. Sama on majanduses. Kui majandus hakkab arenema kiiremini, kui see on pikema aja jooksul jõukohane, siis kaasneb sellega näiteks suurem palgasurve (sest nõudlus tööjõu järele viib üha heldemate palgapakkumisteni), mis viib omakorda inflatsiooni kiirenemisele. Kõrgem hinnatase hakkab aga hävitama majanduse konkurentsivõimet ehk kui toote hind läheb äkki palju kallimaks, aga toode ise ei ole muutunud, siis on ka raske seda toodet müüa ehk kaotajaks jääb ettevõtja. Tagajärjeks on see, et varem või hiljem langeb nii toodangu maht kui ka majanduskasv tagasi jõukohasele tasemele.

Majanduse tsüklilist seisu hinnatakse väga erinevate meetoditega. Üks ja tõenäoliselt enim kasutatav võimalus on hinnata sisemajanduse kogutoodangu (SKP) pikema aja kasvutrendi ja kõrvutada seda tegeliku SKP statistikaga. See näitab selgelt, kas majandus toimib üle või alla oma võimete. Lisaks iseloomustavad majanduse tsüklilist seisu hästi ka paljud teised näitajad: tootmisvõimsuse rakendamine, tööjõupuudus, täitmata töökohtade osakaal, tööpuuduse määr, ettevõtete ja majapidamiste kindlustunne, tööjõu ühikukulude kasv, tootmis- ja tarbijahindade kasv jne. Kõiki nimetatud näitajaid korraga vaadates saab teha järeldusi majanduse tsüklilise seisu kohta ja hetkel näitavad need, et Eesti majanduse maht on pisut üle potentsiaalse taseme, hinnanguliselt umbes 2% ulatuses. Kuigi see ei ole väga suur lahknevus ega näita veel ka majanduse ülekuumenemist, ei tohiks seda infot tulevikuväljavaate hindamisel eirata.

Praeguseks peaaegu 6%ni jõudnud majanduskasv on suurepärane tulemus, kuid meie majanduse võimalusi arvestades ei peaks tulevikuootusi selle numbriga siduma – nii kiiret kasvu ei suuda Eesti majandus pikalt hoida. Kuidas Eesti praegusest momendist edasi areneb, millised on võimalused? Kõige tõenäolisem on, et majanduskasv praegusega võrreldes pisut raugeb, kuid jääb kõigi eelduste kohaselt siiski üsna tugevaks. Seda toetab ka meid ümbritsevate riikide majandusolukorra paranemine, kuid ka naabrite puhul oodatakse pigem 3% lähedale jäävat majanduskasvu.

Teisalt ei saa välistada ka riskistsenaariumit, kus raha ja inimesed hakkavad liikuma sektoritesse, mille toodangu järele on ajutiselt väga suur nõudlus ja see kütab tagant niigi kiiret palgakulude kasvu. Tavapäraselt on selleks sektoriks nii meil kui ka mujal olnud ehitussektor ja ilmekas näide selle kohta on Eestil võtta kümne aasta tagusest ajast. Praeguse ja toonase olukorra vahele ei saa siiski paralleeli tõmmata juba seetõttu, et laenukoormuse kasv on nüüd juba aastaid olnud pigem tagasihoidlik. Kuid miski ei välista, et pinged löövad lähiajal teravamalt välja, sest küsitlusandmetele tuginedes on näha, et ehitussektoris on töötajatest kõige tõsisem puudus ning küllap püütakse ehitusteenuste nõudluse suurenedes töötajaid ehitusse ka paremate palgapakkumistega juurde meelitada.

Seda, kas majandus toimib üle või allpool oma võimete, kui palju ja mis põhjustel, on kindlasti vaja teada eelarvepoliitika tegemisel – euroalal on igale riigile jäetud võimalus majandust stabiliseerida ennekõike eelarvepoliitika kaudu. Ja majanduse stabiliseerimise rusikareeglina peaks eelarve olema heal ajal ülejäägis, et halvemal ajal saaks selle arvelt endale lubada tuludest suuremaid kulutusi ehk puudujääki. Millised on üksikud kulu- ja tuluread või kuidas riik oma tulusid kasutab, on poliitikute otsustada. Eesti Pank vaatleb eelarvepoliitikat ennekõike selle jätkusuutlikkuse seisukohalt ja lähtuvalt sellest, kuidas eelarvepositsioon sobib majandustsükliga.

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

Riigi Kinnisvara AS-i nõukogu uus esimees on Sulev Luiga

Riigi Kinnisvara / RKASRiigi Kinnisvara AS-i (RKAS) nõukogu täienenud koosseis valis 28. septembril toimunud istungil nõukogu esimeheks Sulev Luiga.

Nõukogu senistele liikmetele Marek Pohlale ja Tõnu Toompargile lisandus kaks uut liiget, Kaie Karniol ja Marianne Paas, kelle volitused kehtivad nii nagu teistel liikmetel 12. juunini 2020. Nõukogust kutsuti tagasi Tarmo Porgand.

RKAS-i nõukogu rahuldas ka Aet Tummelehe ja Tarmo Porgandi avaldused nende tagasikutsumiseks auditikomitee liikmete kohalt. Nõukogu nimetas auditikomitee uuteks liikmeteks Kaie Karnioli ja Marianne Paasi.

Personaliotsingufirma Amrop andis nõukogule ülevaate RKAS-i juhatuse esimehe konkursi senisest käigust. Juhatuse esimehe ametikohale laekus tähtajaks 32 taotlust ning edasine valikuprotsess ning intervjuud üksikkandidaatidega toimuvad põhiosas oktoobrikuu jooksul.

http://rkas.ee/riigi-kinnisvarast/uudised/riigi-kinnisvara-as-i-noukogu-uus-esimees-on-sulev-luiga

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid

Skano Group: Kinnistute moodustamine ja kinnistu müük

Skano GroupAS Skano Group teatab, et 08.09.2017.a. sõlmitud kinnistu jagamise ja jagamisel tekkiva kinnistu omandiõiguse üleandmise lepinguga otsustati jagada Pärnus asuvad kinnistud Rääma 96 ja Rääma 94, mille tulemusena tekkisid kinnistud Rääma 96 pindalaga 10 647 m2 ja Rääma 94 pindalaga 14 647 m2.

08.09.2017.a. sõlmisid Skano Fibreboard OÜ ja Toppi Plast OÜ kinnistu omandiõiguse üleandmise asjaõiguslepingu, millega Skano Fibreboard OÜ müüs endale kuuluva ja kinnistute jagamisel moodustatud kinnistu aadressiga Rääma 96 Pärnus suurusega 10 647 m2, sihtotstarbega 70% tootmismaa ja 30% ärimaa. Kinnistu müügihinnaks oli 380 000 eurot (ei sisalda käibemaksu).

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Elu korteriühistus: Kas korteriühistu juhatuse liige võib olla isik, kes ei ole sama korteriühistu liige?

katri-sarapuuÜks korteriühistu 3-liikmelise juhatuse liikmetest soovib tagasi astuda.

Küsimus: Kuna oma maja inimestest keegi kohale asuda ei soovi, siis kas võib juhatuse liikmekandidaadiks esitada sellealaste kogemustega inimese, kes ei ole ise sama ühistu liige?

Vastus: Mittetulundusühingute seaduse § 26 sätestab, et mittetulundusühingul peab olema juhatus, mis seda juhib ja esindab. Juhatusel võib olla üks liige (juhataja) või mitu liiget.
Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Juhatuse liikmeks ei või olla isik, kelle suhtes kohus on vastavaltkaristusseadustiku §-le 49 või 491 kohaldanud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu või ettevõtluskeeldu, samuti isik, kellel on keelatud tegutseda samal tegevusalal, millel tegutseb mittetulundusühing, või kellel on keelatud olla juhatuse liige seaduse või kohtulahendi alusel. Lisaks, vähemalt poolte juhatuse liikmete elukoht peab olema Eestis, mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis.

Vastavalt eeltoodule, keelatud ei ole, et korteriühistu juhatuse liikmeks on isik, kes ei ole sama ühistu liige.

Kätri Sarapuu, jurist

Käsiraamat korteriühistute liikmetele ja juristidele

2018. aastast kehtib uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis tekitab seaduse jõuga ühistud korterelamutesse, kus neid veel ei ole. Samuti muudab uus seadus osaliselt ühistu ja korteriomanike vahelisi suhteid.

Milles täpselt muudatused seisnevad ja kuidas nendeks valmistuda leiabki äsjailmunud käsiraamatust “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“.

Käsiraamatu leiad Kinnisvarakooli e-raamatupoest või suurematest raamatupoodidest üle Eesti.

Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus
Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

EKFLi konverents „Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)“

Eesti Kinnisvarafirmade Liit / EKFLEesti Kinnisvarafirmade Liit korraldab koostöös LHV Pangaga 13.10.2017 konverentsi „Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)“, mis toimub Park Inn by Radisson Meriton Conference & SPA Hotel Tallinn konverentsikeskuses (Toompuiestee 27 / Paldiski mnt 4).

Ajakava

8.30 – 9.00 osavõtjate registreerimine ja hommikukohv

9.00 – 9.05 Konverentsi avamine
Mika Sucksdorff, Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse esimees

9.05 – 09.55 „Spekulandi 15 minutit“
Madis Toomsalu, LHV Grupi juhataja

09.55-10.25 Edulugudest: „Transformer Mustamäel! Vanast telefoni keskjaamast sai SpaceCube!”
Kalle Aron, Scandium Kinnisvara OÜ arendusjuht

10.25 – 11.10 Konkurentsiõiguse olulistest sätetest kinnisvarasektoris
Evelin Kanter, Arco Vara juriidilise osakonna juht

Diskussioonipaneelis osalevad:

  • Mariana Hagström, vandeadvokaat , Advokaadibüroo Teder OÜ
  • Kalev Roosiväli, Pindi Kinnisvara seeniorpartner

11.10 – 11.30 Üliõpilaste lõputööde „Tõusev kinnisvaratäht“ / „Säravaim kinnisvaratäht“ laureaatide väljakuulutamine ja auhindade üleandmine (bakalaureuse- ja magistrikraadi tööd)

11.30 – 12.45 Lõuna

12.45 – 13.15 „Kuidas tehnoloogia muudab elamist?“
Kristjan Port, spordibioloog ja tehnoloog

13.15 – 13.45 „Ühisrahastuse arengutest“
Ingvar Allekand, OÜ Domus Kinnisvara juhatuse liige

Diskussioonipaneelis osalevad:

  • Loit Linnupõld, Crowdestate OÜ juhatuse liige
  • Marek Pärtel, Invego OÜ juhatuse liige

13.45 – 14.30 „Müüt või tegelikkus? Kas elamispindade turul on buum?“
Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ juhatuse liige

Diskussioonipaneelis osalevad:

  • Arko Kurtmann, LHV äripanganduse osakonna juht
  • Mart Saa, Laam Kinnisvara OÜ juhatuse liige
  • Rando Vanaveski, OÜ Domus Kinnisvara Põhja regiooni juht

14.30 – 15.00 Kohvipaus

15.00 – 15.45 „Kuhu liigub ehitushind?“
Kaupo Koitla, Combicon OÜ juhatuse liige

Diskussioonipaneelis osalevad:

  • Igor Mölder, Capital Mill OÜ juhatuse liige
  • Margus Nõlvak, Mainor Ülemiste AS juhatuse esimees

15.45 – 16.30 „Lihtsa aja lõpp ärikinnisvaras“
Ardi Roosimaa, OÜ Uus Maa Property Advisors juhatuse liige

Diskussioonipaneelis osalevad:

  • Gert Jostov, AS Technopolis Ülemiste juhatuse esimees
  • Urmas Tsahkna, LHV korporatiivpanganduse juht

Konverentsi moderaatorid on EKFL tegevdirektor Tõnis Rüütel ja EKFL juhatuse esimees Mika Sucksdorff.

Konverentsi tasu 160 €+km, EKFL liikmesfirma töötajale 105 €+km.
Info ja registreerimine telefonil 6 411 516 või ekfl@ekfl.ee

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Domus Kinnisvara: Hall metallik Octavia domineerib ka kinnisvaraturul

Domus KinnisvaraKui lugeda Domus Kinnisvara igakuiste turuanalüüside uusarenduste lõiku, siis tehingute arvu osas paistavad Tallinna linnas välja sellised tänavad nagu Sinimäe, Astangu, Pöörise, Kuklase, Kadaka, Paepargi jms. Need on kohad, kus käesoleval aastal on vormistatud kõige enam tehinguid uute korteritega. Kõlab lausa triviaalsena, kui küsida, et millises Tallinna linnaosas toimub kõige enam tehinguid korteritega? Ikka piirkonnas, mis tundub olevat ka poliitilise valimisvõitluse keskpunkt ehk Lasnamäel.

Statistika kinnitab fakti, mida pealinnas ringi liikuv inimene ka ise silmaga näeb – kraanad ei ole enam ainult kesklinnas. Õigemini tuleb öelda, et kraanad on liikunud kesklinnast äärelinna, kuna nõudlus on liikunud pigem pealinna äärealadele. Loomulikult on kesklinn jätkuvalt atraktiivne piirkond, kus tehakse stabiilselt oma kogus tehinguid ära, kuid suurte korterite kõrge osakaal, soolased hinnad ja uute ostjasgruppide lisandumine on kasvatanud plahvatuslikult äärelinna populaarsust. Uute ostjasgruppide all tuleb mõista Tallinnasse sisserände tagajärjel saabuvaid inimesi teistest maakondadest, kes eelistavad nii finantsilistel, aga ka logistilistel põhjustel enamjaolt äärelinna ja klassikalisi magalapiirkondi.

Less is more tähendus on jõudnud laiadesse rahvamassidesse ja nii ongi kinnisvaraturu tõeline hitt täna minimalistliku arhitektuuriga hoone, kus asuvad veel minimalistlikumad korterid. Mida vähem ruutmeetreid, seda parem. Mida lihtsamad lahendused ja mida odavam hind, seda veelgi parem. Ei häiri kedagi ka see, et tulevasi naabreid on 300, peaasi et korter asuks uues ja Tikkurila värvide järgi lõhnavas majas.

Ometigi ei ole see nii kogu aeg olnud. Mäletame hästi, et kui kinnisvaraturg hakkas kriisist välja ronima, siis kõigepealt hakati, küll väikeste eranditega, ehitama butiikmaju ja tegema nn rätseplahendusi. Ehitati põhiliselt 10-20 korterilisi maju ja enamjaolt südalinna piirkonnas. Domineerisid tänavate nimed nagu Adamsoni, Tatari, Wismari, Kaupmehe, Köleri jms. Panus tehti selgelt kohalikele jõukatele, kelle rahakott kriisi ajal väga ei kannatanud ning kes juba uue majandustsükli alguses olid piisavalt nõudlikud ja soovisid kvaliteetset elamist. Piltlikult võib öelda, et kui toona keegi kinnisvaraturul Škodat vaatas, siis ikka Superbi, aga pigem unistati Audide ja Lexuste suunal ning ära ei öeldud ka Lamborghini Gallardost. Oli nõudlust, pakkumine tuli järgi.

Latt seati pärast majanduskriisi väga kõrgeks, buumiga pahatihti kaasnenud praakehitust ja odavust kardeti. Võib olla keerati vint ka veidi üle ja nõuded kvaliteedile aeti liigagi kõrgeks, igatahes tänaseks on keskmine standard tunduvalt allapoole tulnud ja nina ei kirtsutata ka uusarendustele peale, kus põrandal laminaarparkett. Praktilisus võidutseb kõikjal, mitte ainult kinnisvaraturul. Võib pigem imestada, et lihtsate ja praktiliste lahenduste tulek kinnisvaraturule sedavõrd kaua aega võttis. Diiselmootoriga Škoda sai eestlastele armsaks juba palju aastaid tagasi, nüüdseks on sarnane mõtteviis jõudnud suure osa korterite ostjaskonna südamesse.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Tallinna linn sai Reidi tee ehituseks vajaliku vee erikasutusloa

TallinnTallinna linn sai sel nädalal Riigi Keskkonnaametilt vee erikasutusloa, mis võimaldab rajada Reidi tee rannapromenaadi ehituseks vajaliku kaldakindlustuse.

Reidi tee ehituseks on tarvis rajada uus kaldakindlustus ja korrigeerida rannajoont ligi 700 meetri jagu, seda analoogselt Pirita teele.

„Reidi tee tähendab mereäärset kõnniteed, jalgrattateid, pinkidega puhkealasid”, sõnas Taavi Aas. “Jalgrattureid ja jalakäijaid eraldavad autodest pargiribad.”

Kogu projektala ulatuses rajatakse mõlemas sõidusuunas kõnniteed ning nelja meetri laiune jalgrattatee, mida eraldab sõiduteest kõrghaljastusega muruala. Promenaadi lahendus on välja töötatud koos maastikuarhitektidega ning arvestatud on rekreatiivsete tegevustega. Alale istutatakse kõrghaljastust, põõsaid, väikevorme ning see on kujundatud kui ribapark.

„Reidi teega loodavad kergliiklusteed annavad linlastele võimaluse liikuda mereäärsetes piirkondades, mis praegu on paljuski tühermaad,“ ütles Aas.

Sadama alale suunduvate kergliiklusteede juurde on kujundatud eriilmelised sadamaelu tutvustavad väljakud ning rajatakse erineva otstarbega puhkealad. Aas kinnitas, et rannaala säilib suures osas olemasolevas mahus ning rannapromenaadilt rajatakse juurdepääsud liivaluitele.

Taavi Aasa sõnul on Reidi tee valmimine vajalik ka kavasoleva peatänava projekti tõttu, mis annab kesklinnas eelise jalakäijatele ja vähendab sõiduradade arvu. „Peatänav teeb Narva maantee ja Pärnu maantee vaiksemaks paigaks. Samas ei saa me sulgeda ligipääsu sadamale ja selleks on vajalik Reidi tee.“

Aas mainis, et vee erikasutusloa saamine tähendab seda, et Reidi tee ehitamise keskkonnamõju on lubatavates piirides ja varasem keskkonnamõju hindamine on läbi viidud korrektselt. Linn on Reidi teele ehitusloa andmisel toiminud õiguspäraselt ja samal seisukohal on ka Tallinna Halduskohus.

Reidi tee ehituseks tuleb muretseda veel vee erikasutusluba sademevee juhtimiseks merre.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara: Euroopa Liidu IT-agentuuri peahoone sai nurgakivi

Riigi Kinnisvara / RKASReedel, 29. septembril asetasid siseminister Andres Anvelt, Euroopa Liidu IT-agentuuri tegevdirektor Krum Garkov, Põhja-Tallinna linnaosa vanem Raimond Kaljulaid ja Riigi Kinnisvara ASi arendusprojektide juhtimise osakonna juhataja Peeter Mauer pidulikult nurgakivi uuele Euroopa Liidu IT-agentuuri peahoonele, mis valmib 2018. aasta suvel.

Siseminister Andres Anvelt märkis, et Euroopa Liidu IT-agentuuri asumine just Tallinnas on Eesti infotehnoloogilise eduloo järjekordne nurgakivi. „IT-agentuuri eesmärk on tugevdada Euroopa Liidu julgeolekut ja arendada sisejulgeoleku infosüsteeme, nii et see on nurgakivi kogu Euroopa Liidu siseturvalisusele,“ sõnas siseminister.

Euroopa Liidu IT-agentuuri tegevdirektori Krum Garkovi sõnul on nurgakivi panek IT-agentuuri uuele peahoonele rohkem kui sümboolne kinnitus. „IT-agentuuri uus kodu saab tõesti teoks ning hakkab meie töötajatele pakkuma kaasaegset töökeskkonda nagu see on pidevalt arenevale digiajastuse kohane,“ ütles Garkov.

Nurgakivi asetamisel tänas Garkov Eesti valitsust toetuse ning Siseministeeriumit suurepärase koostöö eest alates 2012. aasta lõpust, mil suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimise Euroopa ameti (eu-LISA) peakorter alustas tööd Tallinnas ning Riigi Kinnisvara AS-i tõhusa tegutsemise eest.

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) ja Fund Ehitus OÜ allkirjastasid tänavu märtsis Euroopa Liidu IT-agentuuri peakorteri uue hoone ehituslepingu. Ehitustööde maksumus on 8,76 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.

Euroopa Liidu IT-agentuuri ülesanne on ELi turvalisusvaldkonna suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimine ja arendamine ning sidetaristu haldamine. Näiteks haldab agentuur Schengeni infosüsteemi (SIS), viisainfosüsteemi (VIS) ja asüülitaotlejate infosüsteemi Eurodac. Agentuuri peakorter asub Tallinnas ning andmekeskused Prantsusmaal Strasbourgis ja Austrias Sankt Johann im Pongaus.

Ligi 4 400 ruutmeetri suuruse kogupinnaga büroohoones asub tööle ligi 100 inimest.

Nelja maapealse ning ühe maa-aluse korrusega energiasäästliku hoone arhitektuurne lahendus valiti välja ideekonkursile laekunud viieteistkümne võistlustöö hulgast ning selle autorid on Üllar Ambos, Jaan Kuusemets, Pille Noole, Ioannis Lykouras ja Erko Luhaaru (DAGOpen OÜ, LÜNK arhitektid OÜ).

EL IT-agentuuri nurgakivi 1Siseminister Andres Anvelt, Euroopa Liidu IT-agentuuri tegevdirektor Krum Garkov ja Põhja-Tallinna linnaosa vanem Raimond Kaljulaid

http://rkas.ee/riigi-kinnisvarast/uudised/euroopa-liidu-it-agentuuri-peahoone-sai-nurgakivi-1

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Muudatus E.L.L. Kinnisvara juhatuse koosseisus

E.L.L. KinnisvaraTulenevalt juhatuse liikme lepingu lõppemisest lahkub Toomas Aak septembri lõpus E.L.L. Kinnisvara juhatuse esimehe ametikohalt. Ettevõtte juhatus jätkab 1. oktoobrist kaheliikmelisena: juhatuse esimeheks saab senine finantsdirektor Taavi Ojala ja juhatuse liikmena jätkab arendusdirektor Indrek Moorats.

Toomas Aaki kolmeaastase lepingu perioodil astus ettevõte arengus suure sammu edasi. Tallinna südalinnas Olümpia hotelli vastas asuval maa-alal on ettevalmistuses multifunktsionaalse kvartali arendus, mis koosneb kahest büroo- ja ühest eluhoonest brutopinnaga 93 000 m² ning mille kutsutud rahvusvaheline arhitektuurikonkurss on välja kuulutatud. Riias käivitati Skanstese bürookompleksi arendus, mis hõlmab kokku viit hoonet brutopinnaga 55 000 m², projekti esimese etapi ehitusega plaanitakse alustada 2018. aasta esimesel poolaastal. Vilniuse kesklinnas valmis tänavu septembris Narbuto 5 büroohoone, mis on 90% ulatuses välja üüritud.

Toomas Aak jätkab AS Riverito kontserniga koostööd seoses uute projektidega väljaspool Baltikumi.

E.L.L. Kinnisvara juhatus jätkab 1. oktoobrist kaheliikmelisena: juhatuse esimeheks ja ettevõtte tegevdirektoriks saab senine finantsdirektor Taavi Ojala, kes vastutab üldjuhtimise, finantsjuhtimise ja olemasolevate rahavooprojektide juhtimise eest. Juhatuse liikmena jätkab arendusdirektor Indrek Moorats, kes vastutab grupi arendusprojektide juhtimise eest.

https://www.kapitel.ee/muudatus-e-l-l-kinnisvara-juhatuse-koosseisus/

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine