Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Keskmine Tallinna korteriomanik teenis aastaga 13 000 eurot

23.02.2017 Tõnu Toompark

Jaanuar tõi Tallinna korteriturul kaasa mõningase rahunemise, detsembriga võrreldes langes tehingute arv viiendiku võrra. Korterite ruutmeetrihind jätkas Tallinna kinnisvaraturul aga kasvamist, tõustes peaaegu 1800 euroni.

Aktiivseim kauplemine käis kesklinna korteritega, kus 176 tehingus tõusis keskmine ruutmeetrihind 2522 euroni. 12 kuu lõikes kasvas enim aga Haabersti korteriturg, seal toimunud 111 tehingut on üle kahe korra enam kui mullu jaanuaris.

Statistikaameti viimastel andmetel on keskmine Tallinna korter 51,8 m2 suurune. Kuna jaanuaris tõusis korteritehingute keskmine ruutmeetrihind 1797 euroni, teeb see keskmise korteri turuväärtuseks 92 960 eurot, mida on 2518 eurot enam kui detsembris ning 12 760 eurot enam kui mullu samal ajal. Nii võib öelda, et Tallinna keskmise korteri omanik on aasta jooksul oma vara kasvatanud 12 760 euro võrra.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

15 asja, millele pöörata tähelepanu kodu ostes

23.02.2017 Domus Kinnisvara

Kodu ostame endale päriseks üldiselt ühe korra elus. Seetõttu peame olema kindlad enne ostu, et teame oma tulevasest eluapaigast kõik. Vastasel korral võib hiljem tabada ebameeldiv üllatus, mis nõuab meilt täiendavaid kulutusi.

Siin on 15 asja, millele võiks tähelepanu pöörata enne kodu ostu:

Kui suured on sinu tulevase kodu kommunaalid. Võimalusel palu näha eelneva perioodi kommunaalarveid või nende suurust.
Milline on korteris elektri olukord? Kontrolli, kas pistikud on töökorras ja millises seisus on korteri või maja elektrijuhtmed.
Milline küte? Selgita välja, milline küte on korteris ja milline on selle summa kõige kallimal perioodil.
Kontrolli kui palju tuleb õhku läbi akna ja uste. See näitab maja soojapidavust ja ehituse kvaliteeti.
Niiskus. Kui tunned korteris rõskust võib olla probleeme maja niiskustõkkega või ventilatsiooniga.
Kes on sinu naabrid? Võimalusel uuri välja oma tulevased naabrid. Sa veedad nendega koos enamus ajast.
Parkimine maja ees. Kas hoov on kinnine? Kuidas on organiseeritud parkimine?
KÜ plaanid, arendused tulevikus? Kas KÜ on võtnud või plaanib võtta laenu, see kajastub hiljem sinu arve kuumaksel.
KÜ aktiivsus. Kas toimuvad regulaarsed koosolekud, kui palju võetakse ette uuendusi?
Kas korteril on panipaik? Mõtle, kus on võimalik tulevikus hoida jalgratast, rehve, lapsevankrit.
Tunne oma kodu ümbrust. Jaluta oma tulevase kodu ümber ja tunneta ümbrust.
Lähimad asutused. Leia oma tulevase kodu ümbruses olevad poed, lasteaiad, koolid.
Ühistransport. Selgita välja, milline ühistranspordi peatus on sinu kodule kõige lähemal.
Internet ja TV. Tee selgeks, kes pakub sinu uues kodus interneti ja TV teenust.
Teekond tööle. Mõtle läbi võimalikud trajektoorid kodust tööle ja tagasi. Mõõda selle tee pikkust ka tipptunnil.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

28/02/2017 toimub Kinnisvarakoolis uus koolitus “Kinnisvara korrashoiu süsteem”

23.02.2017 Tõnu Toompark

28/02/2017 toimub uus koolitus “Kinnisvara korrashoiu süsteem“. Koolituse eesmärk on pakkuda täiendavaid teadmisi, oskusi ja nõuandeid kinnisvara korrashoiuga kokkupuutuvatele isikutele.

Kinnisvara korrashoiu süsteemi loomine kooskõlas uue ehitusseadusega annab ettevõttele võimaluse hallata oma kulusid ja olla oma lepingulistes suhetes täpsem.

Viimase aasta jooksul on toimunud seadusandluses mitmeid muudatusi, mis mõjutavad kinnisvara korrashoiu valdkonda.

Üheks tähtsamaks muudatuste allikaks on 2016 aasta 1 juulist kehtima hakanud uus ehitusseadustik, mis nõuab uut lähenemist kinnisvara korrashoiu teenuse osutamisel.

Koolitus “Kinnisvara korrashoiu süsteem“ toimub teisipäeval 28/02/2017 kell 10:00-17:15 (8 akadeemilist tundi).

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kultuurikatla naabrusse kavandatakse elu- ja ärihooneid

22.02.2017 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus kehtestas Suur-Patarei tn 13 kinnistu detailplaneeringu.

Põhja-Tallinnas asuva 1,24 ha suuruse maa-ala kohta koostatud detailplaneering näeb ette moodustatavale elamumaa krundile kolmekorruselise ja kuni kuue neljakorruselise korterelamu ning ärimaa kruntidele kuni neljakorruselise ärihoone ehitamise võimaluse. Ühtlasi nähakse ette olemasoleva hoone ümberehitamine kolmekorruseliseks ärihooneks.

Planeeritud maa-ala asub Põhja-Tallinnas Kalamaja asumis Väike-Patarei ja Jahu tänava vahelisel maa-alal. Planeeritud maa-ala kontaktvööndis paiknevad hooned on erineva arhitektuurse lahendusega, põhiliselt 2- kuni 5-korruselised lahtise hoonestusviisiga korterelamud. Hoonete ehitusjoon paikneb üldjuhul tänavajoonel. Kalamaja asumile on iseloomulik haljastatud hoovialade rohkus.

Planeeritud maa-ala jääb arheoloogiamälestiseks tunnistatud 13.–16. sajandi asulakohta ning asub Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndis ning Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu kohases vaatesektoris Katariina muulilt vanalinnale.

Detailplaneeringu lahendus on kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga ja koostatava Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringuga. Tallinna üldplaneeringu kohaselt on antud ala juhtotstarve korruselamute ala ehk põhiliselt kahe- ja enamakorruseliste korterelamute ala, kus võivad paikneda kõik elurajooni teenindavad asutused, kaubandusettevõtted, garaažikooperatiivid jms.

Planeeringu lahendusega muutub ala kasutatus ning arhitektuurne ilme, sest müüriga piiratud amortiseerunud suuremahuliste riigikaitseliste ja tootmishoonete asemele on kavandatud piirkonda sulanduv ning laiemat kasutust leidev haljastatud äri- ja elamuala. Kavandatud 4-korruseline ärihoone on paigutatud võimalikult planeeringuala idapoolsesse nurka, et tagada Suur-Patarei tänavalt vaade rekonstrueeritavale paekivihoonele. Olemasoleval paekivist hoonel taastatakse tema algupärane välimus ning selleks on detailplaneeringus määratud tingimused hoone ehitusprojekti koostamiseks. Hoonet on võimalik kasutada esindus- või ärihoonena. Ülejäänud planeeringualal asuvad olemasolevad hooned lammutatakse.

Detailplaneeringu lahenduses on säilitatud võimalikult palju olemasolevat kõrghaljastust ning määratud põhimõtted täiendava haljastuse rajamiseks. Korterelamute vahele on kavandatud ühine haljastatud hooviala koos mänguväljakuga.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Arhitektuurimuuseum näitab Kalaranna ala ja peatänava ideekavandeid

22.02.2017 Tallinn.ee

Alates tänasest on võimalik tutvuda kahe olulise pealinna mereääre väljaehitamisega seotud avaliku võistluse tulemustega – Tallinna Peatänava ideekonkursi teise etapi „Meri peatänava äärde“ ning Kalaranna 1 kinnistu arhitektuurivõistluse võistlustöödega.

Eesti Arhitektuurimuuseumi (Ahtri tn 2) keldrisaali üles seatud väljapanek jääb avatuks 26. märtsini.

Eesti Arhitektuurikeskuse ja Tallinna linna koostöös korraldatud võistluse „Meri peatänava äärde“ eesmärgiks oli laiendada kaasaegset inimkeskset linnaruumi tulevase peatänavaga külgnevatesse kvartalitesse ning ühendada mereäär südalinnaga.

Võistlusega sooviti saada ideid tänavaruumi mitmekesistamiseks ja ajaveetmisvõimaluste parandamiseks, samuti äridele paremate tingimuste loomiseks. Arhitektuurivõistlusel osaleja pidi andma täpsema linnaruumilise lahenduse kolme tänava kohta: Mere puiestee, Hobujaama tänav koos Paadi tänavaga ja Maneeži tänava pikendus Narva maanteel Ahtri tänavani.

Arhitektuurivõistlusega leitav linnaruumilahendus või oluline osa sellest loodetakse välja ehitada Euroopa Ühtekuuluvusfondi ja Tallinna linna vahenditega hiljemalt 2020. aastaks. Võistlusele saabus 4 tööd. Ümbrikute avamine ja võistlustööde autorite nimede avalikustamise tseremoonia leiab aset kolmapäeval, 22. veebruaril kell 16 muuseumi keldrisaalis.

Kalaranda on detailplaneeringuga kavandatud rannapromenaad ja sidus avalik ruum koos hoonestuslahendusega, mis näeb ette alale kuni 400 korteri rajamise.

Kinnistu omaniku AS Pro Kapitali eesmärgiks on kujundada mereäärne ala kaasaegseks, kvaliteetseks ja mitmekesiseks avalikuks ruumiks, kus lisaks elamutele oleks olulisel kohal avalikult kasutatavad alad nagu rannapromenaad, liivarand, linnapark ja Kalaturg.

Arhitektuurivõistluse vormiks oli avalik üheetapiline võistlus, kuhu oodati ala üldise arhitektuurse kontseptsiooni koostamist ning detailsema hoonete ja rajatiste arhitektuurse eskiisi esitamist. Võistlusele laekus 11 tööd.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

“Kinnisvaraõiguse ABC” käsiraamat annab praktilist nõu kinnisvaratehingute tegemisel

22.02.2017 Tõnu Toompark

Käsiraamat “Kinnisvaraõiguse ABC” annab põhjaliku ülevaate erinevatest kinnisvaravaldkonda reguleerivatest õigusaktidest nii spetsialistile, kui võhikule.

Käsiraamat on suunatud eelkõige kinnisvaramaakleritele ja teistele, kes teevad igapäevaselt kinnisvaratehinguid või puutuvad nende tehingute tegemisega kokku nt tehingute korraldamise või finantseerimise poole pealt. Käsiraamat on mõeldud eelkõige publikule, kel puudub eelnev juriidiline haridus.

“Kinnisvarabüroos töötades puutun igapäevaselt kokku selle valdkonna mureprobleemidega,” kommenteeris käsiraamatu autor Evi Hindpere. “Just igapäevastele küsimustele lahendusi otsides saigi käsiraamat koostatud.”

Käsiraamatu autor Evi Hindpere on jurist ja koolitaja ning Kinnisvarakooli juriidiliste koolituste üks põhijõududest. Evi Hindpere on ka käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas” kaasautor, samuti käsiraamatute “Kinnisvaramaakleri ABC”, “Pärimine” ja “Perekonnaõigus ja varasuhted” autor.

Lisainfo

Raamatus on 264 lehekülge
Käsiraamatu sisukord: https://www.kinnisvarakool.ee/kinnisvaraoiguse-abc-sisukord.pdf
ISBN 978-9949-33-242-7
Tellimine: https://www.kinnisvarakool.ee/raamatud/kinnisvaraoiguse-abc/

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

KV.EE: Äripindade üüripakkumine suurenes aastaga 7%

22.02.2017 Tõnu Toompark

Portaali KV.EE pakuti jaanuaris üürile 2870 Tallinna äripinda. Eelmisel aastal otsis portaali KV.EE kaudu üürniku 2694 äripinda. Aastaga on pakkumiste arv suurenenud 7% võrra.

40% äripindade üüripakkumistest ehk 1168 asuvad Tallinna kesklinnas. Tallinna kesklinna üüripakkumisi on aastaga lisandunud 5%. Märgatavamalt ehk vastavalt 50, 34 ja 29% on äripindade üüripakkumisi tulnud juurde Nõmme, Mustamäe ja Põhja-Tallinna linnaosadesse.

Üüripakkumiste arvu suurenemise taga on aktiivne äripindade arendustegevus. Kasvav pakkumine hoiab hinnad paigal. Äripindade üüripakkumiste keskmine pakkumishind portaalis KV.EE on möödunud 12 kuu jooksul püsinud valdavalt 6,0 ja 6,2 €/m² vahemikus.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Äripindade üüripakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk
	01/2016	01/2017	Muutus, %
Haabersti	102	92	-10%
Kesklinn	1 112	1 168	5%
Kristiine	288	267	-7%
Lasnamäe	429	397	-7%
Mustamäe	292	392	34%
Nõmme	108	162	50%
Pirita	25	18	-28%
P-Tallinn	222	286	29%
Vanalinn	74	63	-15%

Tallinn	2 694	2 870	7%

Narva	33	51	55%
Pärnu	40	40	0%
Tartu	265	455	72%

Merko Ehitus AS ehitusleping Eestis – kohtumaja betoonitööd Tallinnas

21.02.2017 Tõnu Toompark

17. veebruaril 2017 sõlmiti AS Merko Ehitus kontserni kuuluva AS Merko Ehitus Eesti ja OÜ Astlanda Ehitus vahel leping 0-tsükli betoonitööde teostamiseks Tallinna Kohtumaja ehitusel aadressiga Lubja tn 4, Tallinn. Riigi Kinnisvara ASi poolt tellitud ehituse peatöövõtja on konsortsium AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg ning OÜ Astlanda Ehitus.

Kohtumaja on projekteeritud seitsme maapealse ning kolme maa-aluse korrusega, parkimiskorrused rajatakse maa alla.

Lepingu maksumus on ligikaudu 1,5 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Betoonitöid teostatakse ajaperioodil veebruar–juuni 2017.

AS Merko Ehitus Eesti betoonitööde osakond pakub lahendusi monteeritavate või monoliitbetoonist ehitatavatele hoonetele ja rajatistele, mida ehitavad nii AS Merko Ehitus Eesti ja selle allüksused kui ka välistellijad. Osakonnas töötab üle 120 inimese, kes teostavad betoonpõrandate ja monoliitsete raudbetoonkonstruktsioonide ehitus- ning raudbetoonelementide monteerimistöid.

AS Merko Ehitus Eesti (www.merko.ee) on Eesti juhtiv ehitusettevõte, mis teostab üld-, insener-, elektri, teede- ning elamuehituse töid.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

30/03/2017 toimub seminar “Ebaseaduslikud ehitised – seadustamine või lammutamine”

21.02.2017 Margot Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 30/03/2017 seminar “Ebaseaduslikud ehitised – seadustamine või lammutamine“. Koolituse lektor advokaat Raul Keba.

Seminar käsitleb ebaseaduslike ehitiste seadustamist või selle võimatusel lammutamist nii teoreetilisest kui praktilisest vaatenurgast.

Seminari eesmärk on anda ülevaade ebaseadusliku ehitamise põhjustest, et vältida selliste olukordade tekkimist, samuti pakkuda lahendusi tekkinud olukordade lahendamiseks.

Seminarile on oodatud kõik maakorraldajad, riigi- ja kohalike omavalitsuste ametnikud, kinnisvaraarendajad ja maaklerid ning eraisikud, kel antud teema vastu huvi on.

Koolitus “Ebaseaduslikud ehitised – seadustamine või lammutamine” toimub neljapäeval 30/03/2017 kell 09:00-14:00 (kokku 6 akadeemilist tundi).

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Statistika: Tallinna uued korterid kasvatavad eluasemelaenude käivet ja jääki

21.02.2017 Tõnu Toompark

2016 IV kvartali eluasemelaenude käive oli Eesti panga andmetel 294 miljonit eurot. Tegemist on kinnisvarabuumi järgse perioodi kõige suurema eluasemelaenude käibe näitajaga. Aastataguse ajaga võrreldes kasvas uute eluasemelaenude väljastamine ehk laenukäive 14,2%.

Samuti on tempokalt kerkimas teenindamisel olevate eluasemelaenude jääk. Eluasemelaenude jääk oli 2016. aasta lõpu seisuga 6,66 miljardit eurot ehk eelmise aasta näitajast 5,3% kõrgemal. Sellist laenujäägi kasvu tuleb toppava majanduskasvu kontekstis kindlasti pidada kiireks.

Nii eluasemelaenude käibe kui jäägi hoogsa tõusu taga on eeskätt aktiivne eluasemeturg. Korteriturul on kasvanud tehingute arv, samuti on kerkinud hinnad. Tehingute arv on kasvanud eelkõige uute korterite arvelt, mis moodustavad Tallinna korterituru tehingutest isegi kolmandiku.

Need on tegurid, mis on suurendanud laenunõudlust ja seeläbi kasvatanud laenukäivet ja jääki.

Eluasemelaenude jääk ja käive, mln €

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Uus Maa Kinnisvarabüroo 01-2017 kinnisvaraturu ülevaade

20.02.2017 Tõnu Toompark

Eesti

Aasta algas rahuliukult, nii, nagu see alati olnud ongi. Mulluse jaanuariga võrreldes on kasv aga toimunud, sest kogu möödunud aasta jätkas kinnisvaraturg vaikset tõusu.

Maa-ameti statistika kohaselt toimus 3469 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on detsembrist 18% vähem. 2016. aasta jaanuariga võrreldes kasvas tehinguaktiivsus 25,9%.

Vaadates tähtsamaid keskuseid, näeme, et tehinguaktiivsuselt langes enim Tallinn, samas kui paljudes linnades toimus kasv. Võib öelda, et pealinna tehingudünaamika on muude näitajate kõrval üsna tugevalt sõltuvuses ka uutest korteritest – kui notariaalseid ostu-müügilepinguid sõlmitakse enam, toimub tõus, kui aga vähem, leiab aset langus. Mujal linnades on olukord aga stabiilsem, sõltudes vaid järelturust.

Allikas: Maa-amet

Tallinn

Sarnaselt kogu Eestile langes ka Tallinnas aset leidnud kinnisvaratehingute hulk ning seda eelkõige rekordilise detsembriga võrreldes, mil sõlmiti suur hulk uute korterite asjaõiguslepinguid. Loomulikult avaldas jaanuaris mõju ka vaiksem aastaalgus. Maa-ameti andmetel toimus 1205 ostu-müügitehingut, mis on detsembrist 22,3% vähem. Aastataguse jaanuariga võrreldes kasvas tehinguaktiivsus aga 48,4%. Siin on põhjuseks mulluse jaanuari tavapärasest väiksem tehingute arv.

Kortereid müüdi 767 (detsembris 937), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 1654 eurot. Kui kuuga langes hinnatase 1,6%, siis aastaga kasvas see 14,4%.

Linnaosade kaupa olid korterite keskmised mediaanhinnad ja nende liikumised järgnevad:

– Haabersti: 1645 €/m2. Muutus võrreldes detsembriga +3% ja aastaga +11,9%*.
– Kadriorg: 2491 €/m2. Muutus võrreldes detsembriga +2,3% ja aastaga +67,2%**.
– Kalamaja: 2191 €/m2. Muutus võrreldes detsembriga +1,9% ja aastaga +2%.
– Kesklinn: 2188 €/m2. Muutus võrreldes detsembriga +1,5% ja aastaga +12,7%*.
– Kristiine: 1703 €/m2. Muutus võrreldes detsembriga -0,4% ja aastaga +12,5%*.
– Lasnamäe: 1381 €/m2. Muutus võrreldes detsembriga -2% ja aastaga +7,9%.
– Mustamäe: 1349 €/m2. Muutus võrreldes detsembriga -0,1% ja aastaga -1,5%.
– Nõmme: 1399 €/m2. Muutus võrreldes detsembriga -21,7%* ja aastaga -6,4%.
– Pirita: 1704 €/m2. Muutus võrreldes detsembriga -8,8% ja aastaga +11,1%*.
– Põhja-Tallinn: 1916 €/m2. Muutus võrreldes detsembriga -1% ja aastaga +25,9%*.
– Vanalinn: 3046 €/m2. Muutus võrreldes detsembriga +7,5% ja aastaga -3,2%.
* Suuri hinnakõikumisi põhjustab tehingute struktuur – nii tehingute arv kui ka kallima või odavama hinnaklassi, näiteks uusarenduste ja väikese üldpinnaga renoveeritud, kallima ruutmeetrihinnaga korterite hulk tehingute koguarvust.
** Jaanuaris 2016 toimus Kadriorus kobartehing tavapärasest oluliselt madalama hinnatasemega korteritega.

Eramuid ja suvilaid müüdi 23 (detsembris 26) ning hoonestamata elamumaid 4 (detsembris 6). Mõiste „suvila“ kasutusala linna piires on jäänud üha väiksemaks, sest nende hoonete eramute ümberehitamine on toimunud aastaid.

Tartu

Maa-ameti andmetel toimus Tartus 165 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on detsembrist 11,3% vähem. 2016. aasta jaanuariga võrreldes kasvas tehinguaktiivsus 26%.

Kortereid müüdi 124 (detsembris 141), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 1228 eurot. Kui kuuga langes hinnatase 6%, siis aastaga kasvas see 3,6%. Mõlemaid näitajaid võime vaadata pigem kui väikeseid statistilisi muutuseid.

Eramuid müüdi 17 (detsembris 9) ning hoonestamata elamumaakrunte 2 (detsembris 5).

Ida-Virumaa

Vastupidiselt kogu Eestile Ida-Virumaal tehingute hulk võrreldes detsembriga kasvas. Maa-ameti andmeil toimus jaanuaris 264 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on detsembrist 22,8% enam. Aastataguse ajaga võrreldes kasvas müüdud objektide hulk aga 25,1%.

Ka korteriturud maakonna tähtsamates keskustes kasvasid. Narvas müüdi 59 korterit (detsembris 47), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 401 eurot. Võrreldes detsembriga langes hinnatase 3,5% ning aastaga 9,3%.

Kohtla-Järvel müüdi 64 korterit (detsembris 43) ning siin kujunes ruutmeetri mediaanhinnaks 55 eurot. Nagu sellele linnale iseloomulik, on muutuste protsentuaalsed näitajad suured, sest sealne kinnisvaraturg on äärmiselt vastuoluline. Nii langes hinnatase kuuga 36% ja aastaga 39,6%.

Jõhvis müüdi aga 23 korterit (detsembris 14), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 177 eurot. Võrreldes detsembriga langes hinnatase 34% ja aastaga 13,2%. Ja nagu varemgi oleme kommenteerinud – väikestel kinnisvaraturgudel on suured muutused tavapärased, sest igal üksikul tehingul on suur kaal.

Eramuid müüdi Jõhvis 2 (detsembris 3) ning hoonestamata elamukrunte 1 (detsembris samuti 1).

Pärnu

Ka Pärnus tehingute hulk mõneti kasvas. Maa-ameti andmeil toimus 91 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on detsembrist 7,1% enam. 2016. aasta jaanuariga võrreldes, mis oli erakordselt vaikne kuu, kasvas tehinguaktiivsus aga 49,2%.

Kortereid müüdi 49 (detsembris 54), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 949 eurot. Kui detsembriga võrreldes langes hinnatase 6%, siis aastaga kasvas see 2,3%

Eramuid müüdi 9 (detsembris samuti 9) ning hoonestamata elamukrunte 6 (detsembris 0).

Viljandi

Viljandi kinnisvaraturg tegi jaanuaris tubli kasvu. Maa-ameti andmetel müüdi 31 kinnisvaraobjekti, mis on detsembrist 24% ning mullusest jaanuarist 29,2% enam.

Kortereid müüdi 17 (detsembris 19) ning nende ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 514 eurot. Kui detsembriga võrreldes langes hinnatase 8,5%, siis aastaga 16,6%.

Eramuid ja elamukrunte ei müüdud.

Rakvere

Jaanuaris oli Rakvere kinnisvaraturg tehinguaktiivsuselt keskmisel tasemel. Maa-ameti andmeil toimus 27 ostu-müügitehingut, mis on detsembrist 8% enam. 2016. aasta jaanuariga võrreldes kasvas tehingute sõlmimise aktiivsus 35%.

Kortereid müüdi 17 (detsembris 13), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 460 eurot. Kui kuuga kasvas hinnatase 27%, siis aastaga langes see 12,4%. Rakvere kinnisvaraturul on pidevad tõusud ja langused tavapärased ning praegusel juhul võime öelda, et turg on keskmisel, maakeeli „normaalsel“ tasemel.

Eramuid müüdi 2 (detsembris 59. Elamukrunte ei müüdud.

Kuressaare

Kuressaares toimus jaanuarikuus 27 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on 17,4% detsembri, aga ka aastatagusest näitajast enam.

Kortereid müüdi 17 (detsembris 13), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 704 eurot. Võrreldes detsembriga langes hinnatase 15,7%, samas kui aastaga tõusis see 6%.

Eramuid müüdi 2 (detsembris 4) ning hoonestamata elamumaid 2 (detsembris samuti 2).

Haapsalu

Haapsalu kinnisvaraturg oli tehinguaktiivsuselt jaanuaris viimase 12 kuu aktiivseim. Maa-ameti andmetel müüdi 37 kinnisvaraobjekti, mis on detsembrist 68,2% ning mullusest jaanuarist suisa 184,6% enam. Põhjuseks mitteeluruumide suurem müügihulk, mis on ühekordne ja ei oma seetõttu turutrendi kujundamisel tähtsust.

Kortereid müüdi 11 (detsembris 13), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 530 eurot. Kui kuuga kasvas hinnatase 4,4%, siis aastaga 52,7%. Viimase näitaja taga on ühelt poolt nii loomulik aastane hinnatõus, mis aegrida vaadates ongi kuust-kuusse veidi toimunud, teisalt on siin ka keskmisest suurem mõju kallimatel korteritel.

Eramuid müüdi 3 (detsembris 2) samas kui krunte ei müüdud.

Pindi Kinnisvara: Kinnisvaraindeks langes mürtsuga alla

20.02.2017 Tõnu Toompark

Pindi Indeks langes jaanuaris 8,4% võrra, 17 Eesti suurema linna tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks oli 1305 eurot. Detsembris oli antud suurus korrigeeritud andmetel 1424 €/m².

„Kuna mullu detsembris tehti uusarendustega masujärgselt rekordarv tehinguid, siis viskas see ka keskmise hinnataseme üles, nüüd on tehingustruktuur normaliseerunud ning langus varasemasse punkti küllaltki ootuspärane,“ kommenteeris Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman.

Kui 2016. aasta detsembris tehti indeksilinnades 1330 korteriomandi tehingut, siis tänavu jaanuaris tehti 1135 tehingut. Võrdluseks- 2106. aasta jaanuaris tehti indeksilinnades vaid 881 korteriomandi tehingut.

Võrreldes hinnatipuga detsembris 2016 on indeks languses 8,4 protsendiga. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 109 protsendi võrra kõrgemal.

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab ligi 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui kümne aastase ajaloo.

Atlantise esine Emajõe kallas saab esindusliku väljanägemise

20.02.2017 Tartu.ee

Volikogu andis linnavalitsusele loa korraldada riigihange Emajõe kaldakindlustuse Kaarsilla ja Atlantise vahelise lõigu rekonstrueerimiseks. Uus kaldapromenaad peaks valmima järgmise aasta suvel.

Atlantise esisele kaldapealsele kavandatava puhke- ja promenaadiala rajamise eesmärk on muuta Emajõgi avatumaks ning tuua inimesi ja tegevusi jõe kallastele. Tervikuna koos käesoleva aasta kevadel algava Kaarsilla põhjaliku remondi ning 2018. aastal Ülejõe pargis avatava Koidula-Jannseni monumendi ja sellega seotud väljakuga saab Tartu keskus Eesti Vabariigi 100. juubeliaastal juurde kaasaegse ja esindusliku linnaruumi.

Kaldakindlustuse projekteerimisel arvestatakse Tajuruum OÜ tehtud eskiislahendusega, mille järgi rajatakse Atlantise-esisele alale paralleelselt jõega kahel tasandil liikuda võimaldav kergliiklustee ja kaldapromenaad. Kui hetkel pääseb jõe äärest alumiselt tasandilt Kaarsilla suunas üles vaid treppidest, siis uue kergliiklusteega luuakse sillani kaldteeühendus. Kaldteest saavad alguse vaateterrassid, mis langevad jõe suunas istekõrguste astmestikena.

Tööde hinnanguline maksumus on 700 tuhat eurot, 220 tuhat on käesoleva aasta linnaeelarves, ülejäänu planeeritakse 2018. aasta eelarvesse.

Baltic Horizon 2016 IV kvartali konsolideeritud auditeerimata tulemused

20.02.2017 Tõnu Toompark

Fondi vara brutoväärtus aruandeperioodil kasvas, moodustades 31. detsembril 2016 154,9 miljonit eurot (30. september 2016: 133,7 miljonit eurot). Kasv tulenes peamiselt Pirita ostukeskuse soetamisest ja teise avaliku pakkumise tulemusel suurenenud rahalistest vahenditest.

Fondi vara puhasväärtus seisuga 31. detsember 2016 oli 76,8 miljonit eurot (30. september 2016: 57,2 miljonit eurot). Puhasväärtuse kasv tulenes peamiselt täiendavast kapitalist, mis teise avaliku pakkumise käigus kaasati (ligikaudu 19,5 miljonit peale märkimistasude maha arvamist), ja Fondi teenitud kasumist.

2016. aasta IV kvartalis teenis Fond 1,2 miljonit eurot puhaskasumit (2015. aasta IV kvartal: 3,2 miljonit eurot), mis avaldas Fondi vara puhasväärtusele positiivset mõju. Puhaskasumit toetasid kvartali lõpus teostatud Domus Pro kinnisvarainvesteeringu ümberhindlus ja kinnisvarainvesteeringutelt teenitud tulu. Kuna kinnisvarainvesteeringuid hinnati septembris, siis kogu Fondi kinnisvaraportfelli aastalõpu seisuga ümber ei hinnatud. Järgmised hindamised on kavandatud 2017. aasta juunisse. 2015. aasta IV kvartali puhaskasumit suurendas kinnisvara ümberhindluse kasum.

Kontserni 2016. aasta IV kvartali puhas renditulu moodustas 2,3 miljonit eurot (2016. aasta 12 kuud: 7,2 miljonit eurot), kujunedes kõrgemaks kui 2015. aastal, mil IV kvartali puhas renditulu moodustas 1,6 miljonit eurot (2015. aasta 12 kuud: 5,3 miljonit eurot). Puhta renditulu kasv eelmise aastaga võrreldes tulenes peamiselt aruandeperioodil soetatud G4S peakorteri, Upmalas Biroji büroohoone ja Pirita ostukeskuse lisandunud rendituludest.

Kinnisvarakool: Tööstressiga toimetulek koolitus

3 nõuannet oma maja ehitamise käivitamisel

20.02.2017 Eno Pappel

Oma maja ehitamisel on alati kõige raskemad esimesed sammud, millest alustada ja kuidas võimalikult efektiivselt ja kvaliteetselt ehitusprotsessi juhtida? Siinkohal nõuanded, mis seda teekonda veidi lihtsustavad ja aitavad olulisematele teemadele tähelepanu juhtida.

1. Projekti kvaliteet määrab ka suuresti ehituskvaliteedi

Tellija peaks võimalusel olema alati kaasatud projekteerimise faasis, seda nii selleks, et anda tagasiside funktsionaalse ruumiplaani ja arhitektuurse väljanägemise osas, kuid ka selleks, et küsida projekteerijalt “Kas ehitaja saab selle projekti järgi ehitada?”

Üldjuhul levinud ja populaarne “eelprojekti” staadiumis projekt ei sisalda kogu ehitamiseks vajalikku infot ja soovitavalt tuleks, kas tellida detailsem “põhiprojekt” ja/või keerulisemate sõlmede osas vajadusel ka “tööprojekt”.

Tellijal otsustab projekti detailsuse valimisega ka selle, kui selgelt ja üheselt on välja toodud ehitustööde sisu, konstruktiivsed lahendused ehk kokkuvõttes selle, mille alusel on võimalik kontrollida ehitustööde teostamist ja nende kvaliteeti.

2. Ehitustööde hinnapakkumine ei sisalda enamasti kõiki töid

Tellijad eeldavad ekslikult, et kui nad esitavad ehitajale projekti ja paluvad hinnapakkumist siis saadud hinnapakkumises on kõik ehitustöödeks vajalik sisse arvestatud. Tegelikkuses isegi “võtmed kätte” majade hinnapakkumistes on tavaliselt osa töid puudu.

Hinnapakkumise puhul tuleks arvestada, et teostamisele kuuluvad ainult need selgelt väljatoodud tööd, mis on pakkumises kirjas. Keerukaks teebki tellijale pakkumise hindamise just see, et puudub erialane teadmine ja kogemus, mis tööd lisaks pakkumises toodule oleks veel vajalikud.

Tellija peaks saadud hinnapakkumise põhjalikult läbi töötama koos ehitajaga ning selgeks tegema, mis täpselt pakkumises sisaldub, küsides aga pidevalt “Kas konkreetses töölõigus on veel puudu töid, mis hetkel pakkumises ei sisalda?” Kui seda ei tehta siis on hiljem ehitusfaasis tavaliselt ootamas pealesunnitud lisakulud, millega ei osatud arvestada.

3. Hinnapakkumises toodud viimistlusmaterjalide ja -toodete hinnaklass ei pruugi tellijale sobida

Ehitaja poolt esitatavates hinnapakkumistes on toodud välja sageli näiteks parkettpõrand, siseuksed, liistud, aknalauad, keraamilised plaadid, sanitaartehnika, kas konkreetse töölõigu osas tervikhinnaga /komplekti hinnaga või kasutatakse m² hinda, millega täpsustatakse teatud materjalid osas m² piirhinnad.

Probleem seisneb selles, et tellija ei vaata hinnapakkumises väljatoodud materjalide hindade alusel tavaliselt, kas hinnapakkumises toodud materjali hinnaga saab soovitud kvaliteedi ja väljanägemisega lõpptulemuse. Tavaliselt vaadatakse tellija poolt, et tööga seotud rida oleks hinnapakkumises olemas, kuid ei tehta sisulist materjalide/toodete hinna analüüsi.

Tulemuseks olukord, kus sõlmitakse ehitusleping ja alustatakse töödega ning tööde käigus ja enamasti just lõpufaasis hakkab selguma, et hinnapakkumises toodud hinnaga viimistlusmaterjale ei sooviks mitte mingil juhul oma maja puhul kasutada. Tulemuseks lisakulud ja ajaplaani nihkumine, sest kallimate materjalide hanked on tavaliselt pikema tarneajaga.

Seetõttu tasub tellijal alati hinnata kohe hinnapakkumise saamisel, kas pakkumises väljatoodud materjalid on tema maitsele ja soovidele vastavad. Tuleks käia enne ehituslepingu sõlmimist ehituspoodides ja veenduda, kas näiteks hinnapakkumises toodud m² hinnaga keraamiliste plaatide kvaliteet ja valik on sobilik või soovitakse parema väljanägemisega interjööri tarvis kallima hinnaklassiga siseviimistluse tooteid.

Pööra nii projekteerimise kui ka hinnapakkumises staadiumis tähelepanu eeltoodud nõuannetele ja saad vastu ehitusfaasis kiirema ja sujuvama ehitamise.

Artikli autor on
Eno Pappel
Majaehitaja.ee