Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Üürikoolitus
Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus
 

Vana-Kalamaja tänavaruumi ideekonkursi võitis arhitektuuribüroo Kavakava

TallinnEile selgus Vana-Kalamaja tänavaruumi ideekonkursi võitja, žürii hindas võistlustöödest parimaks töö märgusõnaga „Kasvulava“, mille autoriks osutus arhitektuuribüroo Kavakava OÜ (Siiri Vallner, Indrek Peil, Kristel Niisuke).

Vana-Kalamaja tänavaruumi arhitektuurivõistluse eesmärk oli leida Kalamaja asumit läbivale tänavale uus ja oluliselt jalakäija- ja ratturisõbralikum lahendus, millega luuakse Kalamaja vanalinna ja mereäärega ühendav sotsiaalselt laetud tänavaruum.

Žürii tõstis võidutöö puhul esile selle ühtlast inimmõõdulist ja miljöötundlikku kujundust. Huvitav lahendus on pakutud Kotzebue väljakule, mis istutatavate puude, kogukonnamaja ja linnamööbli lisamisega saab konkreetsema kuju ning pakub mitmesuguseid tegevusvõimalusi kogukonnale ja koolirahvale. Balti jaama reisijate paviljoni ette kioskite asemele loodav Jaama plats on seevastu avar, tuues esile nii ajaloolise jaamahoone kui panoraamvaate Toompeale. Toompuiesteest hakkab projekti realiseerimisel üle saama otse väljakult maa pealt.

Žürii esimees tegevlinnapea Taavi Aasa sõnul võlus võidutöö oskusega ühendada tervikuks kalamajalik intiimsus ja linlik suurejoonelisus. „Välja on pakutud tänavaruumi lahendus, mis võimaldab kõrvuti argiste tegevustega nagu kõndimine, rattaga sõitmine ja auto parkimine katsetada ka uuenduslike tänavaruumi kasutusviisidega nagu linnaaianduse viljelemine ja kogukonna maja rajamine,“ ütles Aas.

Teise preemia pälvis võistlustöö märgusõnaga „Elutuba“ (autor: Kuu OÜ; Joel Kopli) ja kolmanda preemia võidutöö märgusõnaga „Minu näoga tänav“ (autor: Apex Arhitektuuribüroo OÜ; Liisi Vähi). Lisaks tunnustati ergutuspreemiaga ideekavandeid „Düünid“ ja „Kajakas“. Ideekonkursile esitati kokku kaheksa kõrgetasemelist ideekavandit.

Võistlustöödelt oodati silmapaistvaid, kuid samas miljöötundlikke arhitektuurseid ettepanekuid ka Kalamaja keskväljaku ja Balti jaama lähirongide paviljoni ette kavandatava jaamaväljaku kujundusele. Balti jaama esisele väljakule ning Kotzebue väljakule esitatigi hulk põnevaid ja erinäolisi lahendusi, mille vahel valiku tegemine oli žürii jaoks tõsiselt keeruline.

Arco Vara: Elamuturu kasvu takistab ennekõike vähenev pakkumiste arv ja kasvavad hinnad

Arco VaraHarjumaa elamuturul on tehingute arv juba mitmendat aastat püsinud üsna sarnasel tasemel, kuid kõrgemate tehinguhindade juures tehtud tehingute taustal on keskmised hinnatasemed tasakaalukalt kasvanud. Hinnakasvu on sarnaselt korteriturule suures osas soodustanud uusehitistega tehtavad tehingud.

Tallinna lähipiirkondades on kasvanud uusehitiste püsititamise aktiivsus kui ka tarbijate huvi uusehitiste soetamise vastu, ostjate kindlustunne ning nõuded eluasemele püsivad jätkuvalt kõrged. 2017. aasta esimese üheksa kuu lõikes kasvas märgatavalt tehinguaktiivsus nii Tallinnas kui selle lähiümbruses, mille juures nõudluse kasvu on toetamas ennekõike korteri- ja elamuturul sarnaste varade vähene hinnaerinevus ning ostjaskonna siirdumine korteriturult elamu- ja ridaelamuturule.

Elamute pakkumiste arv on mitmetes piirkondades kasvanud tehinguaktiivsuse kõrval oluliselt alanenud. Elamuturule on sealjuures iseloomulik pakkumiste arvu hooajaline langus just aasta teises pooles. Olemasolevate järelturu pakkumiste hinnad on kasvanud ning uut pakkumist lisandub peamiselt kallite uusehitiste arvelt, millede pakkumishinnad on püsinud aga võrdlemisi stabiilsed. Maakonna kui terviku pakkumiste arv on püsinud küll aastate lõikes sarnasel tasemel, kuid pakkumisi lisandub valdavalt ainult pealinnast väljaspool, mistõttu on Tallinna linna siseselt pakkumiste arv järk-järgult langenud juba üle kahe aasta.

Pakkumiste vähenemise ja pakkumishindade kasvu juures on siiski tegelikud tehinguhinnad valdavalt kasvanud ainult Tallinnas ja selle lähipiirkondades. Turul on pakkumisel hulgaliselt madalama ehituskvaliteediga elamuid, ostjaskond soovib aga soetada ennekõike paremas seisukorras elamuid. Vastavate parameetritega elamute vähenemise tõttu on sobilike pakkumiste hinnad kasvanud, mis takistab tehinguaktiivsuse edasist tempokat kasvu. Sarnased trendid on aset leidmas ka Tartu maakonnas ja Tartu linnas.

Harjumaa lõikes püstitatakse uusehitisi valdavalt Tallinna linna lähipiirkondadesse, mida iseloomustab pidev elanikkonna kasv. Uusi arendusalasid kerkib aina enam esile Tallinnast kaugenedes, sest ehituseks sobilikke kommunikatsioonidega krunte on tarbijate poolt eelistatud piirkondades pakkumisel nõudlusest vähem. Selle süvenemist on soodustanud majanduskriisi järgsel perioodil muutunud nii arendustegevuse kui kinnisvara ostmisega seotud finantseerimisvõimalused. Keskustest väljaspool on enimlikviidsed väljaarendatud tehnilise infrastruktuuriga piirkondades paiknevad krundid hinnatasemelt kuni 50 000 eurot, eelistatult pindalaga vähemalt 2 000 m2. Põhilise takistusena üksikelamute püstitamisel näevad tänases turusituatsioonis kinnisvaraarendajad liigselt kõrget ehitushinda, mille tulemusena valmivad varad ei ole valdavale osale ostjaskonnast taskukohased.

Lähitulevikus ei ole Tartu- ega Harjumaa elamuturul oodata enam olulisemaid muutusi. Elamuid jäävad soetama üle piirkondliku keskmise sissetulekuga leibkonnad, kelle majanduslik heaolu püsib lähiaastatel positiivne. Olukorras, kus ehitushinnad ning elamute müügipakkumiste arv püsivad maakonnas tervikuna kõrged, ei ole müügiperioodide olulist lühenemist ega hinnataseme märkimisväärset kasvu enam sarnaselt möödunud aastatele oodata. Korterituru mõningase jahenemise juures võib siiski elamuturul kõrgemat aktiivsust märgata ka lähitulevikus, mis on valdavalt mõjutatud turu hooajalisest kulgemisest ning korteriturult elamuturule siirdumisest.

Olenemata tehinguaktiivsuse ebaühtlasest käitumisest on turul tervikuna oodata mõõduka hinnakasvu jätkumist. Tallinnas ja Tartus jäävad hinnataset hoidma keskmisesse hinnaklassi kuuluvate elamutega tehtavad tehingud. Kohatine kehv pakkumise struktuur jääb toetama uusehitiste ning keskmisest kvaliteetsemate elamute järgset nõudlust. Keskmisest oluliselt kallimate elamute likviidsus püsib jätkuvalt madal, sest eksklusiivsemate elamute soetajad näevad pigem võimalusena ehitada omale ise elamu vastavalt oma soovidele. Aasta teises pooles on oodata odavamate elamute tehingute osakaalu vähenemist, mis soodustab ajutiselt statistilise hinnakasvu kiirenemist. Suve keskpaigast alanema asunud pakkumiste arv jätkab sujuvat langemist kuni kevade alguseni, mida saadab müügiperioodide hooajaline pikenemine.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

KV.EE: Tallinna üürikorterite konkurents muutub tihedamaks

Kinnisvaraportaal KV.EESeptembri kuus oli portaalis KV.EE keskmiselt pakkumisel 777 üürikorterit. Aastataguse ajaga võrreldes suurenes üüripakkumine 16%. Tähelepanu väärib, et korterite üüripakkumine on suurenenud kõikides Tallinna linnaosades peale vanalinna.

Siiski ei maksa üüripakkumise 16-protsendilisest suurenemisest veel liiga radikaalseid järeldusi teha. Kaks aastat tagasi ehk 2015. a septembris oli portaalis KV.EE Tallinnas pakkumisel 792 korteri üüripakkumist ehk tänavusest veelgi enam.

Tunnetuslikult võib tõdeda, et üüripakkumine pigem suureneb ja konkurents üürileandjate vahel muutub tihedamaks. Selles on paljuski süüdi üüriinvestorid, kes aktiivselt korterite portfelle suurendavad. Üüriinvesteeringute tegemise hõlbustamiseks on turule toodud tooted, kus on omavahel kombineeritud investoritele suunatud korter ja seda täiendab üürihalduse teenus. See teeb üüriinvesteeringute tegemise hõlpsamaks ja loob uued võimalused üüripakkumise suurendamiseks.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

 

Korterite üüripakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk

 

09/2016

09/2017

Muutus, %

Haabersti

36

41

14%

Kadriorg  

29

NA

Kesklinn

309

339

10%

Kristiine

36

49

36%

Lasnamäe

65

68

5%

Mustamäe

49

62

27%

Nõmme

21

35

67%

Pirita

17

20

18%

P-Tallinn

82

91

11%

Vanalinn

55

43

-22%

       
Tallinn

671

777

16%

       
Narva

34

18

-47%

Pärnu

66

97

47%

Tartu

343

357

4%

171011 Tallinna korterite üüripakkumiste keskmine arv portaalis kv.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Ülevaate erinevatest varasuhteliikidest annab käsiraamat “Perekonnaõigus ja varasuhted”

Perekonnaõigus ja varasuhtedKäsiraamatu “Perekonnaõigus ja varasuhted. Vara omandamisest jagamiseni” eesmärk on anda lugejale ülevaade abikaasade varasuhetega seonduvatest õigussätetest. Käsiraamatu autor on Raid & Ko Kinnisvara- ja Õigusbüroo jurist Evi Hindpere.

„Praktiline käsiraamat on hea abiline abiellujatele, andmaks ülevaate valikutest erinevate varasuhteliikide vahel. Samuti leiab käsiraamatust näpunäiteid varaga seonduvates küsimustes pärast abielu lõppemist ehk lahutuse järel,“ tõi autor Evi Hindpere välja käsiraamatu pakilist vajalikkust.

Eluliste näidetega käsiraamatust saavad soovitusi elukaaslased, kes ühel või teisel põhjusel ei pea vajalikuks abielu registreerida, kuid kes soovivad varasuhete – näiteks ostetud ühise kodu omandiõiguse asjus omavahel kokku leppida.

Käsiraamatu autor on Raid & Ko Kinnisvara- ja Õigusbüroo jurist Evi Hindpere, kes on lisaks populaarse käsiraamatu “Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?” ja mitme teise menuka kinnisvara-alase käsiraamatu autor.

Käsiraamatu “Perekonnaõigus ja varasuhted” on võimalik kõige soodsamalt soetada Kinnisvarakooli raamatupoest (NB! tasuta transport Eesti piires). Samuti leiab käsiraamatu Eesti suurematest raamatupoodidest.

Lisainfo

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Peatselt algab Priisle pargi rajamise I etapp

TallinnLasnamäe elamualade üldplaneeringu kohaselt on ette nähtud Priisle asumis aadressil Läänemere tee 42 (1,6 ha) haljasala rajamine. Käesolevaks ajaks on Priisle pargi eskiisprojekt ning OÜ Kivisilla on koostanud põhiprojekt on saanud ehitusluba ja Tallinna Kommunaalamet viis läbi ehitushanke. Pargi rajamine algab juba oktoobrikuus.

Tallinna linna 2017.a. I lisaeelarvega eraldati pargi I etapi väljaehitamiseks 300 000 eurot.

Pargi rajamise ajalugu on meie linnaosa jaoks unikaalne. Umbes aasta tagasi on algatusega rajada uus puhkeala pöördusid linnaosavalitsusse LasnaIdee aktivistid. Koostöös linnaosavalitsusega olid läbi viidud kohtumised kohalike elanikega, kes jagasid oma visiooni tulevasest pargist. Projekti järgi on kaupluse Maxima XXX taga kerkib multifunktsionaalne park, rajatiste hulgas on lava, spordiväljakud ning laste mänguväljakud, pingid ja haljastus.

«Priisle pargi rajamine on nüüd teoks saamas. Palun kannatust, suured asjad ei sünni üleöö. Mul on väga hea meel, et linnaosa arendamisel löövad kaasa ka lasnamäelased. Teeb rõõmu, et meil elavad tegusad ja initsiatiivikad inimesed. Juba varsti kerkib tühermaa asemele park, kus saaks aktiivselt veeta vaba aega värskes õhus,“ jagas oma mõtteid Lasnamäe linnaosa vanem Maria Jufereva.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Ober-Haus Kinnisvara korterite hinnaindeks 09-2017

Ober-HausOber-Haus Kinnisvara korterite hinnaindeks langes septembris pärast augustist toimunud tõusu 1,6%, kuid oli võrreldes eelmise aasta septembriga 5,5% kõrgemal. Võrreldes hindade tipuga 2007.a oli indeks 0,9% kõrgemal.

Septembris toimus Tallinnas korteritega 825 tehingut, mida on 4,7% vähem kui augustis, kuid 5% rohkem kui eelmise aasta septembris. Tallinnas langes keskmine ruutmeetri hind võrreldes eelmise kuuga 1,8% ja oli 1 752 eurot ruutmeeter. Võrreldes eelmise aasta septembriga oli ruutmeetri hind 3,6% kõrgem. Kuigi statistika näitas Tallinnas tervikuna pinnaühiku hinna langust, ei ole see laiendatav kogu korteriturule ühtlaselt, põhjuseks tehingute struktuur.

Võrreldes eelmise kuuga tõusis keskmine ruutmeetri hind neljas linnaosas ja langes neljas linnaosas. Hinnad tõusid Kristiines 9,0%, Nõmmel 7,8%, Lasnamäel 2,6% ja Haaberstis 2,4%. Lasnamäel 14,8%, põhjuseks tehingud keskmisest kallimate uute korteritega. Kristiines oli hinnatõsu põhjuseks eelkõige tehingute arvu kasv Tondi asumis. Hinnad langesid Põhja – Tallinnas 9%, Mustamäel 4,9% Kesklinnas 4,3% ja Pirital 3,6%. Languse põhjuseks oli eelkõige tehingute arvu vähenemine uute korteritega. Võrreldes eelmise aasta märtsiga on suurim ruutmeetri hinnatõus toimunud Haaberstis 16,6%, Kesklinnas 10,3% ja 6,9%. Põhjuseks oluliselt kasvanud tehingute hulk uute ja keskmisest kallimate korteritega. Hinnad on langenud Pirital 7,3%, Nõmmel 3,3% ja Põhja-Tallinnas 2,5%.

Tartus langes keskmine pinnaühiku hind pärast kolm kuud kestnud tõusu 4,9% ja oli 1 321 eurot ruutmeeter, kuid Pärnus tõusis 10,2% ja oli 1 118 eurot ruutmeeter. Jõhvis ja Narvas keskmine pinnaühiku hind tõusis ja oli vastavalt 196 eurot ning 432 eurot ruutmeeter.

Ober-Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks september 2017

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Fausto: Magaziini avamine tõi Vironia Keskusesse rekordarvu külastajaid

Fausto GruppMöödunud neljapäeval Kohtla-Järvel asuvas Vironia Keskuses avatud Magaziini kauplus tõi kaubanduskeskusse rekordarvul huvilisi, koguni 20 000 külastajat. Nagu suurte kaupluste avamisel ikka, jagati külastajatele üllatusi ja loositi auhindu.

Vironia Keskuse omaniku Fausto juhatuse liige Kenneth Karpov nendib, et poodide kaubanduskeskusesse valimisel lähtutakse elanike vajadustest. „Meile on väga oluline, et kõik Vironia Keskuse kauplused täiendaksid tootevalikut ning Kohtla-Järve ja Jõhvi kliendil oleks võimalik keskusest saada kõik vajalik. Samuti on meie jaoks tähtis, et hinnatase oleks Kohtla-Järve elanike jaoks sobilik,“ lausub Karpov.

Vironia Keskuses avatud Magaziini pood on Eestis juba 11. Ainuüksi Vironia Magaziinist võib leida üle 30 000 toote, mille hulgas on kodu-, köögi- ja aiakaupu, jalanõusid, riideid, mänguasju, kalastustarbeid ja isegi paate. „Magaziinist leiab kaupa nööpnõelast kummipaadini!“ muigab Magaziini juhataja Margit Lukka.

Poe fenomeniks nimetab Lukka seda, et sortimendist leiab veidi teistmoodi kaupa, mida paljud küll mäletavad, kuid nüüd igalt poolt ei leia. „Nende hulka kuuluvad vildid, konservikarbid ja kaaned ning tsink- ja emailnõud, näiteks suured kausid, vannid, ämbrid,“ loetleb ta.

Kenneth Karpov lubab aga, et Vironia Keskusse tuleb lähiajal veel uut ja põnevat. Juba järgmise aasta alguses on plaanis avada keskuse teisel korrusel piirkonna kõige kaasaegsem spordiklubi, kus lisaks jõusaalile hakkavad toimuma rühmatreeningud. Samuti avaldab Karpov lootust, et järgmisel aastal jõutakse Kohtla-Järve ja Jõhvi esimese H&M-i avamiseni.

171010 Magaziin

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Novembris toimub Tallinnas kinnisvarakonverents NORDIC REAL ESTATE FORUM 2017

30. novembril 2017 toimub Hilton Tallinn Park Hotellis NORDIC REAL ESTATE FORUM 2017, kuhu on oodatud kõik kinnisvarahuvilised!

Neli Eesti kinnisvaraliitu on 15 järjestikusel aastal korraldanud Baltikumi suurimat kinnisvarakonverentsi, mida on läbi aastate Tallinnas külastanud rohkem kui 4000 osalejat ja üle 450 esineja enam kui 15 riigist.

Nüüd oleme valmis viima selle järgmisele tasemele, tutvustades Nordic Real Estate Forum’it – mille uus kontseptsioon ja laiem haare toob kokku sektori juhtivad äri- ja arvamusliidrid Põhjamaadest, Baltikumist ja mujalt Euroopast, et üheskoos arutada kinnisvarasektori tuleviku üle.

Esinejatena astuvad teiste hulgas üles Daniel Bergvall, SEB (Rootsi); Andres Sevtsuk, Harvard Graduate School of Design (USA); Michael Schönach, Northern Horizon Capital (Soome); Peter Elam Håkansson, East Capital (Rootsi); Aivaras Abromavicius, Ukraina majandusminister aastatel 2014-2016; Vincent Saulier, Paris Belleville National High School of Architecture (Prantsusmaa); Thor E. Thoeneie, VEDAL (OSLO AIRPORT CITY, Norra); Damian Harrington, Colliers International (Ühendkuningriik).

Foorumi paneelide teemad on järgmised:

  • Kinnisvarainvesteeringute paneel: „Investorite visioon Balti- ja Põhjamaade kinnisvaraturust: kuhu liigub turg?“
  • Arendus- ja ehitusturu paneel: „Kuidas tulevikutehnoloogiad muudavad ehtiussektorit?“
  • Ärikinnisvara paneel: „Uued trendid ja väljakutsed – kuidas juhitakse ärikinnisvara tulevikus?“
  • Arhitektuuripaneel: „Tuleviku linnad“
  • Kaubanduskinnisvara paneel: „ Balti- ja Põhjamaade kaubanduskeskuste tulevikutrendid – uued perspektiivid ja võimalikud stsenaariumid“

Nordic Real Estate Forum 2017 täpsema programmiga saab tutvuda ning foorumile registreeruda veebilehel www.nordicreforum.com

Küsimuste korral võtke palun ühendust aadressil info@nordicreforum.com

Foorumi toetajad on: SEB, BPT Real Estate, Colliers International, East Capital, Technopolis Ülemiste, COBALT Law Firm and Baltic Horizon Fund.

Nordic Real Estate Forum´it korraldavad Eesti Kinnisvarafirmade Liit, Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing, Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda, Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit ja Corpore Konverentsid.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Maa-amet: Haldusreformi järel muutub Eestis ligi 200 000 elukoha aadressi

Maa-ametEestis on 1,2 miljonit aadressi. Haldusreformi tõttu muutub käesoleval aastal esialgse hinnangu kohaselt umbes 400 000 aadressi, neist ligi 200 000 on elukoha aadressid.

„Haldusreformi tõttu teiseneb käesoleva aasta oktoobris-novembris erakordselt suur hulk aadresse. Muutub ligi 200 000 elukoha aadressi. Kui arvestada ka hoonestamata ja mitteelukondlike hoonetega maaüksusi, siis muutub kokku üle 400 000 Eesti aadressi,“ ütles Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits. „Muutus puudutab eeskätt neid piirkondi, kus toimuvad omavalitsuste liitmised,“ märkis Tiits.

Nii suure hulga aadressiandmete muutuse tingib asjaolu, et peale haldusreformi on Eestis 79 kohalikku omavalitsust – 15 linna ja 64 valda. Reformi käigus saab uue piiri 11 maakonda. Muutuvad ka paljude külade nimed, enamik neist Saare- ja Võrumaal, sest samas omavalitsuses ei või olla mitut samanimelist küla.

Maa-ameti aadressiandmete osakonna juhataja Mall Kivisalu tõi märkimist vääriva asjaoluna välja selle, et peale haldusreformi on Eestis viis nn linna-linna ehk linnasisest linna. Need on: Haapsalu, Paide, Tartu, Pärnu ja Narva-Jõesuu. Need linnad on haldusreformi järgselt oluliselt suuremad kui praegused linnad, hõlmates enda alla ka ulatusliku hajaasustusega ala. Seega hakatakse mõne küla aadressis nimetama ka linna. Näiteks küla, mis praegu on Paide vallas, kuid haldusreformi järel Paide linna koosseisus, saab uueks aadressiks Järva maakond, Paide linn, Mäeküla, Vahtra. Harjumist vajab ka see, et linnasiseste linnade uutes ametlikes aadressides kordub sõna linn kaks korda. Näiteks Järva maakond, Paide linn, Paide linn, Pikk tn 1. Nii saab olema ka Haapsalu, Tartu, Pärnu ja Narva-Jõesuu linnade puhul.

„Kui inimesel tekib soov teada saada, milline on tema aadress pärast haldusreformi, kas see jääb samaks või mitte, saab ta Maa-ameti geoportaali avalehel oleva aadressi teisendaja abil seda järele vaadata. Sisestades aadressi teisendaja otsingusse oma aadressi, näidatakse ekraanil haldusreformijärgset aadressi,“ juhendas Mall Kivisalu.

Maa-amet on konsulteerinud ka Omniva (Eesti Posti) esindajatega. Omniva kinnitab, et posti sihtnumbreid ei ole plaanis sel aastal muuta ning kõik postisaadetised viiakse kindlasti kohale nii uue kui ka vana aadressi puhul. Küll aga rõhutab postifirma, et kirjale korrektse sihtnumbri lisamine on nüüd olulisem kui kunagi varem.

Haldusreformiga seotud aadressimuudatused tehakse lähtudes ruumiandmete seadusest masskannetena pärast kohalike omavalitsuste valimisi 2017. aasta oktoobris.

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Ülevaade uusarenduse turu konkurentsiolukorrast

Tõnu ToomparkUute korterite turule lisandub värskeid pakkumisi pea igapäevaselt. See tekitab turuosalistes pakilisi küsimusi.

  • Kas pakkumise juurde tulemine tekitab ülepakkumise?
  • Kuidas mõjutavad värskelt müüki tulnud projektid hinnatasemeid?
  • Kas kõik eelmüügid õnnestuvad või jääb mõni projekt ehitusse minemata?
  • Milline on konkurents erinevate hinnatasemetega korterite vahel?
  • Millise suurusega korterid või milline piirkond müüb kõige paremini?
  • Milline arendaja ehk milline müügistrateegia on edukas?

Neile ja paljudele teistele küsimustele annab vastuse uusarenduste monitooringuteenus. Monitooringuteenus vaatleb kõiki Tallinna uusarendusi juba pikki aastaid ja hindab nende müügiedu.

Kui leiad, et see info võiks sind sinu töös aidata, anna teada ja räägime. Turuinfot teadmata sisened konkurentsiolukorda pimedana.

Tõnu Toompark
Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@toompark.ee
www.adaur.ee / www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Kinnisvara täiendkoolitus toimub 17-25/10/2017

Kinnisvara täiendkoolitusKinnisvarakoolis toimub 17-25/10/2017 “Kinnisvara täiendkoolitus“. Lektorid on Adaur Grupp OÜ analüütik Tõnu Toompark, Marko Sula Noblessner Arendusest, Raid & Ko OÜ jurist Evi Hindpere, Igor Fedotov aktsiaseltsist IIZI Kindlustusmaakler ja jurist Eva Vaagert.

Kinnisvara täiendkoolitus on suunatud maakleritele ja kinnisvaraspetsialistidele enesetäienduseks. Samuti on kursus suunatud inimestele, kel on plaanis kinnisvaraturul aktiivsemalt toimetada.

Kinnisvara täiendkoolitus on mõeldud just Sulle kui:

  • soovid arendada seniseid teadmisi kinnisvarasektorist ja juriidikast;
  • soovid värsket vaadet kinnisvarasektori majanduslikust aspektist;
  • soovid pakkuda enda klientidele paremat ja kvaliteetsemat teenust;
  • soovid läbida maakleri kutseeksami.

4-päevane “Kinnisvara täiendkoolitus” toimub 17/10/2017 kell 09.00-16.15, 18/10/2017 kell 09.00-14.00, 24/10/2017 kell 09.00-14.00 ja 25/10/2017 kell 09.00-16.15 Tallinna kesklinnas.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Statistika: Tallinna korteritehingute arv on väikses tõusus

Tõnu ToomparkMaa-ameti andmetel tehti 2017 III kvartalis Tallinnas 2381 korteriomanditehingut. Korteritehingute arv suurenes aastaga 2,5%.

Tehingute keskmine hind oli 1743 €/m². See näitaja on eelmisest aastast mõõduka 4,5% enam. Kiire korteritehignute hinnatõus on taltunud eelkõige seetõttu, et tehingute struktuuris enam olulisi muutusi ei ole ehk uute korterite hindatõstev osakaal ei ole enam suurenemas.

Korteritehingute rahaline käive 2017 III kvartalis oli 231 miljonit eurot. Korteritehingute käive on tehingute arvu ja hinnatõusu toel kerkinud aastaga 6,8%.

Keskmine korteritehingu maksumus oli 96 864 eurot ehk eelmisest aastast 4,1% enam.  Keskmise korteritehingu suhteliselt kõrge maksumus peegeldab uute korterite tehingute suurt osakaalu, mis küündib Tallinnas tehingute arvust kolmandikuni.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Vana-Kalamaja tänava uuestisünd liidab Kalamaja vanalinna ja mereäärega

TallinnTeisipäeval, 10. oktoobril kell 17 kuulutatakse Gustav Adolfi Gümnaasiumi Kotzebue majas välja Vana-Kalamaja tänavaruumi ideekonkursi võitjad, ühtlasi avatakse parimate võistlustööde väljapanek.

21. septembril lõppes Vana-Kalamaja tänavaruumi arhitektuurivõistlus, mille tulemusena leiti Kalamaja asumit läbivale tänavale uus ja oluliselt jalakäija- ja ratturisõbralikum lahendus, Kalamaja vanalinna ja mereäärega ühendav sotsiaalselt laetud tänavaruum. Ideekonkursile esitati kaheksa kõrgetasemelist ideekavandit, mille seast žürii valis välja Kalamajja kõige paremini sobivad tänavaruumi lahendused.

Võistlustöödelt oodati silmapaistvaid, kuid samas miljöötundlike arhitektuurseid ettepanekuid ka Kalamaja keskväljaku ja Balti jaama lähirongide paviljoni ette kavandatava jaamaväljaku kujundusele. Balti jaama esisele väljakule ning Kotzebue väljakule esitatigi hulk põnevaid ja erinäolisi lahendusi, mille vahel valiku tegemine oli žürii jaoks tõsiselt keeruline.

Viis auhinnatud tööd tähestikulises järjekorras on tööd märgusõnadega „DÜÜNID“, „ELUTUBA“, „KAJAKAS“, „KASVULAVA“ ja „MINU NÄOGA TÄNAV“.

Võidutööde autorid ja preemiate jagunemine tehakse teatavaks teisipäeval, 10. oktoobril kel 17 Gustav Adolfi Gümnaasiumi uues Kotzebue majas. Ideekonkursi võidutööks valitud töö puhul tõstis žürii esile töö ühtlast inimmõõdulist ja miljöötundlikku kujundust. Huvitav lahendus on pakutud Kotzebue väljakule, mis istutatavate puude, kogukonnamaja ja linnamööbli lisamisega saab konkreetsema kuju ning pakub mitmesuguseid tegevusvõimalusi kogukonnale ja koolirahvale.

Balti jaama reisijate paviljoni ette kioskite asemele loodav Jaama plats on seevastu avar tuues esile nii ajaloolise jaamahoone kui panoraamvaate Toompeale. Toompuiesteest hakkab projekti realiseerimisel üle saama otse väljakult maa pealt.

Žürii esimees tegevlinnapea Taavi Aas tõstis võidutöö puhul esile, et see võlus oskusega ühendada tervikuks kalamajalik intiimsus ja linlik suurejoonelisus. Välja on pakutud tänavaruumi lahendus, mis võimaldab kõrvuti argiste tegevustega nagu kõndimine, rattaga sõitmine ja auto parkimine katsetada ka uuenduslike tänavaruumi kasutusviisidega nagu linnaaianduse viljelemine ja kogukonna maja rajamine.“

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Tartu Ülikooli Kliinikum ja SWECO Projekt ning Architecture Workshop Finland sõlmisid lepingu

Tartu Ülikooli KliinikumOktoobri alguses sõlmis Tartu Ülikooli Kliinikum projekteerimislepingu SWECO Projekt AS-i ja Architecture Workshop Finland Oy-ga Maarjamõisa meditsiinilinnaku III järgu projekteerimiseks.

Maarjamõisa meditsiinilinnaku III ehitusjärgu eesmärk on ehitada uus lastekliinik, kõrvakliinik ja päevakirurgiakeskus. Uus lastekliiniku hoone (M-korpus) hakkab paiknema H-korpuse jätkuna erakorralise meditsiini osakonna ehk nn EMO praeguse parkla asemel. Erakorralise meditsiini osakonna parkla kavandatakse maa alla. Teine uus hoone on planeeritud praeguse C-korpuse asemele ning uue ehitamiseks tuleb vana hoonetiib lammutada. Tulevasse C-korpusesse rajatakse uus päevakirurgiakeskus ja kõrvakliinik, samuti hakatakse seal ravima näo- ja lõualuudekirurgia eriala patsiente.

Kliinikumi projektijuhi Toomas Kivastiku sõnul annab III ehitusjärk Maarjamõisa meditsiinilinnakule juurde 26 000 m2 brutopinda. „Meditsiinilinnaku III ehitusjärk peaks valmima aastaks 2022,“ lisab Toomas Kivastik.

„Antud projekti puhul on meie jaoks fookuses funktsionaalne lahendus. Kuna Tartu Ülikooli Kliinikumi hoone on suur, tuleb erilist tähelepanu pöörata olemasoleva hoone ja uute korpuste logistilisele lahendusele. Oluline on, et projekteeritav hoone oleks nii patsientide kui ka töötajate vaatenurgast hästi planeeritud,“ sõnas Sweco Projekt AS tegevjuht Keijo Vaher.

Architecture Workshop Finland Oy on projekteerinud ka kliinikumi Maarjamõisa meditsiinilinnaku II ehitusjärgu ehk J-, K- ja L-korpused. Arhitekt Matti Anttila peab suureks auks osalemist ka kliinikumi meditsiinilinnaku III ehitusjärgu projekteerimisel. „Usume, et päevavalgus ja siseruumide kvaliteetne keskkond mõjuvad hästi patsiendi tervenemisele. Hea keskkond tagab personalile töö sujuva korralduse ja patsientidele efektiivse ning jätkusuutliku ravi,“ ütles Matti Anttila.

Maarjamõisa meditsiinilinnaku III ehitusjärgu kogumaksumus (koos seadmete ja mööbliga) on ca 70 miljonit eurot koos käibemaksuga, millest veerand kaetakse EL struktuuritoetusega. Projekteerimise maksumus koos käibemaksuga on ligikaudu 4,8 miljonit eurot.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

1Partner kuuülevaade: Tallinna korteriturg läks septembris langusesse

1Partner KinnisvaraSeptembris müüdi Tallinnas 826 korterit, mis on viis protsenti vähem kui augustis, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvarafirmasid 1Partner Maa-ameti statistikat.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul algas kehvade suveilmade tõttu sügisene kinnisvarahooaeg tänavu kuu tavapärasest varem ehk augustis ja seetõttu jäi september lahjaks.

“Pealinna voolab inimesi mujalt Eestist juurde ja turg kasvab jätkuvalt. Kuigi Tallinna kinnisvarahinnad võivad tunduda kõrged, tuleb praeguse tasemega harjuda, sest odavamaks ei lähe midagi,” lisas Vahter.

“Kuskile peale Tallinna, Tartu ja ehk ka Pärnu ma kinnisvara investeeringuna osta ei julgeks. Tõmbekeskused kasvavad, mujal Eestis kuivab nii elanike arv kui ka turg vaikselt ja paratamatult kokku,” lisas Vahter.

Septembris müüdi Tallinnas 826 korterit, mis on viis protsenti vähem kui augustis. Pealinna korteri keskmine ruutmeetri hind langes augustiga võrreldes ühe protsendi 1777 euroni. Kalleim korter müüdi 500 000 ning odavaim 4000 euroga.

Septembris müüdi Tallinnas 35 hoonestatud elamumaa krunti, mis on varasema kuuga samal tasemel. Pealinna kalleim eramu vahetas omaniku kahe miljoni ning soodsaim 7000 euro eest.

Möödunud kuul müüdi seitse elamumaa krunti, mis on viie võrra vähem kui augustis. Kalleim krunt maksis 1 240 000 ning odavaim 80 000 eurot.

1Partner Kinnisvara avaldab iga kuu esimeses veerandis möödunud perioodil sooritatud kinnisvaratehingute turuülevaate. 1Partner Kinnisvara kodulehel on Tallinna kinnisvaratehingute hinnavõrdluse graafik, kust leiab lihtsa ülevaate pinnaühiku maksumuse igakuistest muutustest linnaosade kaupa.

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm