Arco Vara: Haldusreform on pannud inimesed mõtlema oma kinnisvara väärtuse üle

Arco Vara2017. aastal leidis palju kõneainet lõpusirgele jõudma asunud haldusreform. Eesti varasemast 213-st kohalikust omavalitsusest sai ühinemiste järgselt 2018. aasta alguseks 79. Rahandusministeeriumi andmeil on haldusreformi järgselt alla 5000 elanikuga omavalitsusi varasema 169 asemel kõigest 17. Keskmine elanike arv ühes omavalitsuses on sealjuures kasvanud reformi läbiviimise tõttu 6349 elanikult 17 152 elanikuni.

Omavalitsuste ühinemise tulemusena on aga sellistele kohalikele omavalitsustele ette nähtud aadressiandmete muutmise protsess. Maa-ameti andmeil on Eestis ligi 1,2 miljonit aadressi, mille juures haldusreformi tõttu on kokku muutumas umbes 400 000 aadressi, millest hinnanguliselt 200 000 on elukoha aadressid. Sealjuures on vaja omavahel kattuvate aadressidega piirkondades muuta aadressid teineteisest eristuvaks. Selle tulemusena tuleb aga teatud kinnistutele või koguni tänavatele määrata uued nimed, mille muutmisega aga loomulikult väga paljud kohalikud inimesed ei ole nõus.

Esineb ühtlasi piirkondi, kus ei piisa pelgalt aadressi viimase osa muutmisest, vaid tuleb muuta koguni ka külade nimesid, sest ühes ja samas omavalitsuses ei või olla mitut samanimelist asustusüksust. Külade nimed muutusid suurel hulgal ennekõike Saare- ja Võrumaal. Haldusreformiga seotud aadressimuudatusi tehakse ruumiandmete seadusest lähtuvalt, masskannetega alustati pärast kohalike omavalitsuste valimisi koheselt 2017. aasta oktoobris. Aadresside muutmist puudutavaid isikuid teavitatakse kõiki individuaalselt, neile antakse võimalus arvamust avaldada muudetava aadressi sobivuse osas. Hoonetel paiknevate uute tänavanimede või hoonete numbrite muutmisega seotud kulude kompenseerimine on otsustada igal omavalitsusel endil, sageli tuleb kulud kanda kinnisvara omanikel omavahenditest.

Kui varasemalt on Eestis ette tulnud olukordi, kus uuselamurajoonides ei ole piirkondlikud elanikud nõus omavalitsuse poolt valitud tänava nimega ning ollakse seetõttu nõus koguni kohtuvaidluseni välja minema, siis haldusreformi järgse aadressiandmete muutmisega on oma olemuselt kaasnenud sarnane elanikkonna vastumeelsus. Siinkohal on täiesti mõistetav inimeste suhtumine teatud piirkonna varasema nime emotsionaalse väärtuse üle, kuid lisaks sellele on sagenenud valearusaam aadressiandmete muutmise mõjust kinnisvara väärtusele.

Kinnisvarale loovad väärtuse ennekõike majanduslikud, sotsiaalsed, õiguslikud ja keskkonnaalased tegurid. Sealjuures aadress kui selline ei liigitu neist mitte ühegi väärtust mõjutava teguri alla. Kinnisvarale määrab lihtsustatult öelduna väärtuse ennekõike tema füüsiline asukoht, kuid asukoht ega seal paiknev kinnisvara oma olemuselt haldusreformi läbiviimise järgselt ei muutu. Inimesed ostavad kinnisvara vastavalt oma tarbimisvõimalustele, emotsioonidele ja vajadustele. Hoone seinal või aia küljes olev aadress piirkondlikku pakkumise ja nõudluse dünaamikat ning seeläbi hinnataseme kujunemist paraku mitte kuidagi ei mõjuta. Küll avaldab haldusreform aga kaudselt mõju kinnisvara väärtusele läbi omavalitsuse jätkusuutlikkuse kasvu ning seeläbise infrastruktuuri, mis võimaldab näiteks tänu paranenud võimalustele viia lapsed lasteaeda lähemasse keskusesse kui oli võibolla varasemalt võimalik.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

+ 63 = 73

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine