Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Eesti Pank: Kinnisvaraga seotud riskide tõttu said eelmisel aastal hoiatuse kaheksa Euroopa Liidu riiki

16.06.2017 Timo Kosenko

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hindas 2016. aastal kinnisvaraga seotud riske Euroopa Liidus; hoiatuse said kaheksa riiki, sh Soome ja Rootsi
Eesti hoiatust ei saanud, kuna Eesti Panga võetud meetmetest piisab riskide maandamiseks

Eluase moodustab enamasti märkimisväärse osa majapidamiste varast ning samuti on eluasemelaenudel suur osakaal majapidamiste finantskohustustes ja pankade laenuportfellis. Uute elupindade ehitamine mõjutab omakorda majandusarengut ja tööhõivet laiemalt. Seetõttu võivad eluasemekinnisvaraga seotud riskide realiseerumisel olla negatiivsed tagajärjed nii finantsstabiilsusele kui ka reaalmajandusele.

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (European Systemic Risk Board, ESRB) hindas 2016. aastal Euroopa Liidu riikide elamukinnisvara riske1, mille tulemusena hoiatas ta kaheksat liikmesriiki, kus kinnisvaraturuga seotud riskid võivad ettevaates finantsstabiilsust ja reaalmajandust märkimisväärselt ohustada2. Hoiatuse said Austria, Belgia, Madalmaad, Luksemburg, Rootsi, Soome, Taani ja Ühendkuningriik. Hoiatuse saanud riikide puhul on ESRB hinnangul peamised riskid seotud kinnisvara hindade ja hüpoteeklaenude kiire kasvuga ning majapidamiste suure võlakoormusega.

ESRB hinnangul võib riske näha ka Eesti, Malta ja Slovakkia kinnisvarasektoris, kuid tänu riske vähendavatele teguritele ei peetud hoiatust nende riikide puhul praegu vajalikuks. ESRB tõi Eesti analüüsis peamise riskina välja elamukinnisvara hinnamuutused: kinnisvara hinnad on viimase viie aasta jooksul jõudsalt kasvanud ja seejuures on hindade kasvu peamiselt vedanud majanduskasvu ületav kiire palgakasv. Samas leidis ESRB, et Eesti Panga kehtestatud makrofinantsjärelevalve meetmed, sh eluasemelaenude nõuded laenusumma ja tagatise suhtarvu, laenumaksete ja sissetuleku suhtarvu ning maksimaalse laenutähtaja kohta on eluasemeturu riske arvestades asjakohased ja piisavad.

Eesti majandus ja finantssektor on Põhjamaadega tihedalt seotud, seetõttu väärib Rootsile ja Soomele antud hoiatus tähelepanu. Rootsi peamised haavatavused on tingitud kinnisvara hindade kiirest kasvust ja kinnisvara võimalikust ülehinnatusest. Riske suurendab majapidamiste suur ja kasvav võlakoormus. Kuigi Rootsi pangad on hästi kapitaliseeritud, leidis ESRB, et pangandussektor on riskide realiseerumise korral haavatav. Selle põhjuseks on pankade valdavalt turupõhine rahastamine, mille tingimused ja kättesaadavus võivad halveneda, kui finantsturgudel hinnatakse pankade laenuportfelli või kasumlikkusega seotud riske senisest suuremaks. Kinnisvaraga seotud riskide vähendamiseks on Rootsi finantsjärelevalve rakendanud meetmeid, sealhulgas kehtestanud laenude tagasimaksmise nõuded. ESRB arvates on astutud sammud asjakohased, kuid ei pruugi olla piisavad, sest need kehtivad ainult uutele laenudele. ESRB leidis, et riskide realiseerumise korral võib mõju kanduda pangandussektori kaudu ka teistesse riikidesse. Seega võivad emapankade võimalikud rahastamis- ja likviidsusprobleemid mõjutada ka siinseid panku ja nende laenupakkumist.

Soome sai hoiatuse majapidamiste suure ja sissetulekutest kiiremini kasvava võlakoormuse tõttu. See võib põhjustada probleeme laenuvõtjatele ja pankadele, kui kinnisvara hinnad peaksid nõrga majanduskasvu korral langema. Soome pankade vastupanuvõime võib olla halvem seetõttu, et eluasemelaenude riskikaalud pankade laenuportfellides on väikesed ja pangad rahastavad end peamiselt turult kaasatud vahenditega. Soome finantsjärelevalve on küll rakendanud meetmeid riskide vähendamiseks, kuid ESRB sõnul ei pruugi need olla piisavad.

Eesti Panga finantsstabiilsuse hinnangu põhjal ei ole Eestis tegutsevate pankade emapankadega seotud riskid, mis tulenevad Rootsi eraisikute suurest võlakoormusest ja kinnisvara hindade kasvust, eriti vähenenud3. Eestis tegutsevate pankade emapankade finantsseisund on eluasemelaenude kiire kasvu taustal endiselt haavatav, kuna suur osa rahastusest saadakse finantsturgudelt. Kui finantsturgudel hinnatakse Põhjamaade majanduse või pangagruppide riske senisest suuremaks, kasvab ka Eestis tegutsevate pankade likviidsusrisk ja majanduse rahastamise risk.

1 http://www.esrb.europa.eu/pub/pdf/reports/161128_vulnerabilities_eu_residential_real_estate_sector.en.pdf

2 http://www.esrb.europa.eu/mppa/warnings/html/index.en.html

3 Finantsstabiilsuse Ülevaade 1/2017

Uus Maa Kinnisvarabüroo 05-2017 kinnisvaraturu ülevaade

16.06.2017 Tõnu Toompark

Kõrvutades aprilli kinnisvarastatistikat maikuu omaga, saab taaskord väita, et erand kinnitab reeglit või kui kasutada kohasemat statistikamõistet, siis toimus regressioon keskmise suunas. See tähendab seda, et tõusval turul oli aprilli suur langus nii erandlik, et oli äärmiselt ebatõenäoline, et samasugused tendents oleks kordunud ka maikuus. Ei kordunudki. Mais sõlmiti Eestis üle 300 tehingu rohkem ning võrreldes eelmise aasta maiga suurenes tehingute arv 134 võrra ehk 7,4%. Mediaanhind kasvas võrreldes eelmise aasta sama ajaga 1,7%.

Andmed: Maa-amet

1952 ostu-müügitehingust sõlmiti Harjumaal 1054 tehingut ehk 54% tehingute koguarvust. Uusarendusturu mõningane tagasiminek võrreldes märtsiga mõjutab kõige enam maakondi, kus on uusarenduste osakaal suurim – märtsis oli Harjumaa osakaal 57,8%. Harjumaa tehingutest omakorda 853 ehk 80,9% sõlmiti Tallinnas ning võrreldes eelmise aprilliga suurenes tehingute arv 64 võrra ehk 16%, mediaanhind kasvas tehingute struktuuri ning ka üldisema hinnakasvu toel 4,7% (1456→1525 EUR/m2).

Tehingute arvu poolest järgnesid Harjumaale suuremad maakonnad ehk 217 tehinguga Tartumaa, 211 tehinguga Ida-Virumaa ja 114 tehinguga Pärnumaa. Võrreldes aprilliga vähenes tehingute arv vaid kolmes maakonnas: Viljandimaal, Jõgevamaal ja Võrumaal. Suurtest maakondadest sõlmiti Tartumaal 37 tehingut rohkem, Ida-Virumaal 22 ja Pärnumaal 13. Väikestest maakondadest kasvatas tehingute arvu enim Lääne-Virumaa, kus aprilli 50 tehingu asemel sõlmiti mais 66 tehingut.

Mediaanhinna poolest järgnesid Harjumaale Tartumaa (1163 EUR/m2) ja Pärnumaa (942 EUR/m2). Suurtest maakondadest suurenes mediaanhind vaid Pärnumaal (3%), Tartumaal vähenes mediaanhind 4,5% ja Ida-Virumaal 18,2%. Kokku vähenes mediaanhind viies maakonnas, väike tehingute arv ning sellest tulenev üksiktehingute suur mõju avaldus mais kõige ilmekamalt Lääne-Virumaal, kus mediaanhind tõusis mais märtsi tasemel, ent võrreldes aprilliga kasvas mediaanhind 64,7%. Põlvamaal vähenes tehingute mediaanhind 54,6% jõudes käesoleva aasta madalaimale tasemele.

Andmed: Maa-amet

Sarnaselt enamikele piirkondadele taastus maikuus ka Tallinna turg, kus võrreldes aprilliga sõlmiti 148 tehingut rohkem. Mediaanhind suurenes võrreldes aprilliga võrreldes 1,1% ulatudes 1616 EUR/m2-ni, mis on enam-vähem senise aasta keskmine tase. Seega sel aastal asjaõiguse tulemusena omanikku vahetanud uusarenduste mõju võrreldes eelmise aastaga olnud ca +100 EUR/m2.

Andmed: Maa-amet

Uusarendusturu taastumine kajastus kõige silmnähtavamalt kinnisvara võõrandajate statistikas. Kui aprillis müüsid juriidilised isikud 45,1% kõikidest omanikku vahetanud kinnisvaraobjektidest, siis mais oli selle grupi osakaal 49,7%, mis oli kõrgem vaadeldava perioodi keskmisest (41,3%). Kokkuvõttes oli mais juriidiliste isikute osakaal müügitehingutes 49,7%, Eesti kodanikest eraisikute osakaal oli 40,1%, välismaalaste osakaal 8,1% ning ülejäänud osapoolte osakaal 1,8%.

Andmed: Maa-amet

Uusarendused, mille osakaal laiemas plaanis kasvab pidevalt, mõjutavad tehingute arvu silmnähtavalt ka linnaositi. 2017. aasta mais sõlmiti kõige enam tehinguid Lasnamäe linnaosas (194), millele järgnesid Kesklinn (173), Põhja-Tallinn (157) ja Mustamäe (112). Võrreldes anomaalse aprilliga kasvas tehingute arv kõige enam nendes linnaosades, kus ta aprillis kõige enam langenud oli: Kesklinnas sõlmiti 41, Põhja-Tallinnas 41 ja Lasnamäel 34 tehingut rohkem. Ainsana vähenes tehingute arv Pirital, seda küll vaid kahe tehingu võrra.

Suurte tehingute muutuste taga oli, kui võõrandajate statistikale pilk peale heita, juriidiliste isikute tehingud Põhja-Tallinnas, kes võrreldes aprilliga müüsid 52 võrra rohkem rakinnisvaraobjekte ning Haaberstis, kus sama grupp müüs 27 võrra enam kinnisvaraobjekte. Enim langesid tehingute arv eraisikute grupis, kes võrreldes aprilliga müüsid Kristiines ja Nõmmel 23 kinnisvaraobjekti vähem.

Mediaanhind oli taas kõrgeim Kesklinnas (2006 EUR/m2), ehkki võrreldes aprilliga seal mediaanhind vähenes 5,9% võrra. Kesklinnale järgnesid Kesklinna tagahooviks muutunud Kristiine (1876 EUR/m2, +3,2%) ja Nõmme (1817 EUR/m2, +13,6%). Võrreldes eelmise kuuga suurenes mediaanhind viies linnaosas, enim Nõmme linnaosas (+13,6%), tehingute mediaanhind vähenes aga Kesklinnas, Lasnamäel ja Mustamäel ehk kolmes kõige rahvarohkemas linnaosas, vastavalt 5,9%, 7,9% ja 4,6%.

Andmed: Maa-amet

Aprilliga võrreldes loksus tehingute arv paika ka teistes piirkondades, sealhulgas Tartus. Kokku sõlmiti Tartus korteriomanditega 144 ostu-müügitehingut, mis tegid mediaanhinnaks 1191 EUR/m2. Võrreldes aprilliga suurenes tehingute arv 27 võrra, jõudes käesoleva aasta kõrgeima tasemeni. Mediaanhind aga vähenes võrreldes aprilliga 6,6%, ehkki nii tehingute kui ka juriidiliste isikute müügitehingute arv suurenes. Aastataguse perioodiga võrreldes kasvas mediaanhind 2,9%.

Andmed: Maa-amet

Aprilli tõus vaheldus mais tehingute langusega – lehekuul sõlmiti Narvas 57 tehingut, võrreldes aprilliga vähenes tehingute arv 18 võrra jõudes käesoleva aasta madalaima tasemeni. Aasta madalaima tasemeni vähenes ka mediaanhind – 6,6% langus viis mediaanhinna 369 EUR/m2-ni, millest alates 2016. aastast on kehvemat resultaati näidanud vaid üks kuu. Narva linna kinnisvaraturg on veel endiselt kriisis, ehkki tervikuna on olukord optimistlikum kui aasta tagasi, kuna tehingute arv on siiski vaikselt suurenenud.

Andmed: Maa-amet

Võrreldes Narvaga on Pärnu kinnisvaraturg kriisi seljataha jätnud ning tõusnud Tallinna ja Tartu järel suuruselt kolmandaks linnaks tehingute arvu põhjal. Viimaste aastate trendide põhjal sõlmiti Pärnus veidi üle keskmise enam tehinguid ehk 74 tehingut, võrreldes aprilliga suurenes tehingute arv 16 võrra. Mediaanhind kasvas Pärnus viimase viie aasta kõrgeima tasemeni ehk 114 EUR/m2-ni. Võrreldes aprilliga suurenes mediaanhind 4,9%, ehkki väikesel turul on jällegi ebatõenäoline, et see trend jätkub sama võimsalt ka juunis.

Andmed: Maa-amet

Väljaspool nelja suuremat linna sõlmiti aprillis vähemalt 20 korteriomandi ostu-müügitehingut seitsmes omavalitsuses. Ennustatavalt oli aktiivseim äärmiselt vähe hinnatud Kohtla-Järve linn, kus sõlmiti 86 tehingut, ent mediaanhind oli vaid 80 EUR/m2. Võrreldes aprilliga sõlmiti Kohtla-Järvel 27 tehingut rohkem, jäädes alla vaid Tallinnale ja Tartule.

Vähemalt 20 tehingut sõlmiti ka kolmes Harjumaa omavalitsuses, kes sarnase tähiseni jõudsid ka möödunud kuul. Rae vallas sõlmiti 29 tehingut, Viimsi vallas 28 ja Maardu linnas 24 tehingut. Kui Rae ja Viimsi valla turg on suuresti uusarendusturg, millele viitab ka Tallinnaga sarnane hinnatase, siis Maardu linnas on viimastel aastatel toimunud tugev tõus järelturu hindades ning hea asukoha tõttu on linna mediaanhind lähenenud 1000 EUR/m2-le.

20 tehingu tähiseni jõudsid ka Valga linn, Jõhvi vald ja Kuressaare linn, kus eelmisel kuul sõlmiti tunduvalt vähem tehinguid. Odava kinnisvara tõttu, kus üüriturg sisuliselt puudub, sõlmiti Valgas 30 tehingut ning võrreldes aprilliga suurenes tehingute arv koguni 14 võrra.

Andmed: Maa-amet

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Kvissentali laiendus: taristu on valmis, majad kerkivad hoogsalt

16.06.2017 Tõnu Toompark

Tartu populaarseimas uuselamurajoonis Kvissentalis käib suve hakul kibe ehitustöö: kerkivad esimesed eramud ja ridaelamud, taristu – 2 kilomeetrit autoteid ja teist samapalju kergliiklusteid – on valmis.

Taristu tähtsust rõhutab ka Fausto Capitali juhatuse liige Sven Mihailov: “”Tänu kergliiklusteele on Kvissentali elamurajoon Tartu südalinnast nüüd vaid kolme kilomeetri kaugusel ning südalinna jõudmiseks võib nüüd kasutada vägagi erinevaid sportlikke võimalusi: võib joosta, jalutada, jalgrattaga sõita või hoopis rulluisutada. Autoga jõuab Kvissentalist südalinna kümne minutiga ja koduümbrus täidab eestimaalase südamesoovi – eramaja linna sees, aga roheluses ja kõik vajalik on käe-jala juures, tänavad valgustatud ja asfalteeritud. Ka ühistransport liigub Kvissentalis korralikult – buss tuleb iga paarikümne minuti järel,” rääkis Mihailov.

Lisaväärtust annavad Emajõe-äärsed looduslikud terviserajad, koerte jooksuplatsid, piknikualad ning paljud muud rajatised, mis eeskätt on mõeldud just tervislikke eluviise hindavatele inimestele. “Mida enam Kvissental laieneb, seda rohkem võimalusi peab seal olema,” leiab ta.

Veidraid linnalosse Kvissentalis näha ei saa: Tartu kehtestas piirkonnale tervikuna reeglid, kuidas Kvissental arhitektuurselt välja hakkab nägema. “Terviklik identiteet aitab kaasa kodutunde ja kogukonnatunde tekitamisele, mida võimendavad läbilahendatud maastukuarhitektuur, alleed ja sihid ning side Emajõega,” rääkis arhitekt Tiit Sild. Kvissentali Residentside elamukrundid on avarad ja pindalad jäävad vahemikku 1240 – 2450 m². Üksikelamu suurim lubatud ehitusalune pindala on vahemikus 270 – 450 m². Iga eramu saab oma värvikoodi, hoonete maksimaalne kõrgus 8.5meetrit maapinnast ning materjalikasutus peab olema kvaliteetne ja esinduslik. Paika on pandud ka haljastusreeglid sobivate hekitaimedeni välja.

Lisaks eramutele alustas Villaare OÜ ridaelamuprojekti „Kvissentali Kodud“ ehitusega. Esimesed kaasaegsed ja energiasäästlikud B energiaklassi ridaelamud valmivad Klaose ja Aeru tänava vahele tänavu aasta lõpuks. Kvissentali Kodude arhitektuurse lahenduse eest hoolitses endine linna peaarhitekt Tiit Sild.

Arendaja müügipartneri Domus Kinnisvara maakleri Kaarel Kiidron sõnul on huvi Kvissentali ehitatavate ridaelamute vastu kõrge. “Kvissentali Kodude müük on käimas ja esimesed kodud on omale omaniku leidnud. Kvissentali Kodusid hindavad inimesed eelkõige huvitava arhitektuuri ning madalate ülalpidamiskulude tõttu,” ütles Kaarel Kiidron. “Lisaks on Kvissentalis loodud kõik võimalused värskes õhus liikumiseks, kas mööda vastvalminud kergliiklusteid või Emajõe-äärset kallasrada.”

Fausto Capital on 15-aastase ajalooga täielikult Eesti kapitalil põhinev kinnisvaraarendusettevõte, mis keskendub eelkõige erinevatele kinnisvarainvesteeringutele. Fausto tegutseb kaubanduskinnisvara, büroo- ja elamukinnisvara arendamise, üürimise ja haldamise valdkonnas. Fausto Capitali portfelli kuulub kokku ca 58 000 m2 kaubandus- ja äripinda ning varade maht kokku üle 85 miljoni euro.

OÜ Villaare on 2005. aastal erakapitalil loodud kinnisvaraarendus- ja ehitusettevõte. Firma meeskond koosneb kogemustega spetsialistidest. Ettevõtte eesmärgiks on pakkuda kvaliteetseid lahendusi ehitus-, peatöövõtu, projektijuhtimise, kinnisvara, geodeesia ja projekteerimise valdkonnas. Villaare OÜ-d on tunnustatud tiitlitega Edukas Eesti Ettevõte 2014 ja Eesti Gasellettevõte 2015.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Nõuanded koduostjale: millal müüa olemasolev elamispind?

16.06.2017 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Uue kodu ostmisel tuleb sageli mõelda olemasoleva kodu realiseerimisele. Siin seisab koduostja küsimuse ees, kas müüa vana kodu enne uue ostmist või talitada vastupidiselt.

Uue kodu ostuks on raha olemas

Kui koduostjal on uue elamispinna ostmiseks raha olemas, on protsess lihtsam. Et vältida oma elamispinnalt väljakolimise riski, enne kui uus eluase olemas, tasub alustada esmalt uue leidmisest.

Kui uue elamispinna ost hakkab klaaruma ehk hakkab juba ajaliselt selguma, millal on võimalik uude kodusse sisse kolida, saab vaikselt hakata toimetama vana olemasoleva elamispinna müügiga.

Koduostja peab arvestama, et uude kodusse sissekolimise aega võib pikendada näiteks olukord, kus müüja vabastab ostetud vara alles kuu-kaks pärast ostu-müügilepingu sõlmimist. Oma aja võib veel kulutada näiteks remondi tegemine või sisustamine.

Enne vana müük ja siis uue ostmine

Kui koduostja rahakott on õhem, tuleb uue kodu soetamise finantseerimiseks alustada tõenäoliselt teisest otsast ehk vana elamispinna müümisest.

Kui koduotsija leiab enda olemasolevale eluasemele ostja, tuleb saadud müügihinnast esmalt kustutada selle olemasolul eluasemelaenu jääk. Loodetavasti on müügihind eluasemelaenu jäägist kõrgem ja nii jääb koduostjale mingi osa, millest piisab uue elamispinna ostmise omafinantseeringu jaoks.

Olemasolevat kodu müües võib olla mõistlik proovida sõlmida müügileping selliselt, et uue kodu otsija saab oma vanal elamispinnal veel võimalikult kaua sees elada. See võimaldab ehk vältida mitmekordset kolimist ja lühendada vahepealset üüriperioodi pikkust. Üks võimalus ajutisele üüripinnale kolimist vältida võib olla pöörduda ajutiselt tagasi vanematekodusse.

Turukonjunktuur

Olemasoleva kodu müümist ja alles selle järel uue ostmist võiks kaaluda olukorras, kus kinnisvarahinnad püsivad paigal või langevad. Hinnalanguse korral saab sellisel juhul koduotsija teoreetiliselt müüa endale kuuluva kinnisvara kõrgema hinnaga ja hinnalanguse järel osta turult madalama hinnaga uue kodu asemele. Praktikas ei pruugi selline hinnapõhjade või -tippude tabamine väga hästi õnnestuda.

Kui aga kinnisvara hinnad langemise asemel hoopis kerkivad, võib juhtuda nii, et inimene müüb suure vaevaga olemasoleva eluaseme ja alles siis selgub tõsiasi, et muud kinnisvarahinnad on eest ära sõitnud ning koduostja ei suuda endale uut samaväärsetki kodu asemele osta. Siingi aitab ainult see, kui koduostja on end enne tehingutesse tormamist piisavalt harinud ja selgeks teinud, milline on kinnisvaraturu konjunktuur.

Maksuaspekt on oluline

Uue kodu ostmisel ja vana müümisel tuleb arvesse võtta maksuaspekt. Tulumaksu vabastus kehtib alalise elukoha müümisele. Seega kui inimene müüb vana elukoha selle järel, kui ta on juba uude kodusse sisse kolinud, siis võib teda ähvardada vana korteri müügist saadud kasumi tulumaksustamine.

Loe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Endover Kinnisvara esimene 6,5 miljoni eurone võlakirjaemissioon Balti kapitaliturgudel oli edukas

16.06.2017 Maarja-Linda Taur

Endover Kinnisvara emiteeris 6,5 miljoni euro väärtuses võlakirju, millest investorid on tänaseks omandanud ligi 6 miljonit ning ülejäänud summa täismärkimiseks on olemas nõudlus järelturult.

Võlakirjade emitendiks on Vega Residents OÜ, mis on Lasnamäele rajatava ligi 300 korteriga 12-korruselise hoone arendamiseks loodud projektiettevõte. Võlakirjaemissiooni finantsnõustaja oli Redgate Advisory Services OÜ ning juriidiline nõustaja Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ. Võlakirjade tagatisagendiks on Advokaadibüroo Hedman Partners & CO.

„Võlakirjaemissiooni eesmärgiks oli siseneda kapitaliturgudele ja pakkuda investoritele võimalust osaleda ainulaadse elamukinnisvara arenduses – kaasates neid Eesti suurimasse korterelamu arendusprotsessi,“ sõnas Endover Kinnisvara juhatuse liige Robert Laud. „Tegu oli Vega projekti võlakirjade suunatud pakkumisega Baltikumi investoritele – pool võlakirjade mahust märgiti täis Eesti investorite poolt, ülejäänud Läti ja Leedu investorite poolt. Sealhulgas oli nii institutsionaalseid kui erainvestoreid.“

„Emissiooni tulemused üllatasid positiivselt. Kolme Balti riigi peale osales kokku üle 50 investori, mis näitab kapitaliturgude tunnustust Endoveri kui usaldusväärse partneri suhtes. Kinnisvaraarendaja seisukohalt on see julge ja uuenduslik samm, sest Eesti äritegevus ei hiilga oma finantssügavusega – siin otsitakse kapitali peamiselt pankadest. Endoveri Vega projekt on unikaalne, sest finantseeriti 100% läbi kapitaliturgude,“ sõnas Redgate Capitali juhatuse liige Aare Tammemäe.

„Investorite huvi Endoveri võlakirjade suhtes näitab, et sarnaselt Skandinaavia riikidega kasvab ka Balti riikides investorite huvi ja usaldus võlakirjade vastu. Emissiooni edukus on suur tunnustus Endoveri senisele tööle, ühtlasi aga paneb see Endoverile teatud kohustused ja vastutuse, kuna Vega projekt on kindlasti „maamärgiks“, mille järgi nii investorid kui turg hakkavad hindama teisi sarnaseid projekte,“ märkis Ellex Raidla partner Raino Paron.

Robert Laua sõnul ületas emissiooni maht ootusi ja selle tulemusega ollakse rahul. „Inimesed on arenduse väga hästi vastu võtnud, tänaseks on Vega projekti korteritest müüdud ligikaudu 30% ning tööd objektil käivad täie hooga. Mustakivi 25 asuva maja arendus läheb maksma 18 miljonit eurot ning see toimub kahes järgus. Esimene osa valmib käesoleva aasta viimases kvartalis ning teine osa järgmise aasta esimeses kvartalis,“ lisas Laud.

Mereakadeemia endise hoone arendusega tekib Tallinnasse juurde ligi 15 000 m² uut elupinda koos tänapäevaste lisaväärtuste ja elukeskkonnaga, mille kortereid müüakse sarnases hinnaklassis järelturukorteritega.

Koolitus “Kinnisvara korrashoiu süsteem” toimub Kinnisvarakoolis 19/09/2017

16.06.2017 Margot Toompark

19/09/2017 toimub Tallinnas koolitus “Kinnisvara korrashoiu süsteem“. Koolituse eesmärk on pakkuda täiendavaid teadmisi, oskusi ja nõuandeid kinnisvara korrashoiuga kokkupuutuvatele isikutele.

Koolitusele on oodatud:

kinnisvara korrashoiuga kokkupuutuvad spetsialistid;
erasektori kinnisvara omanikud;
haldusteenuse pakkujad;
avaliku sektori töötajad, kes tegelevad kinnisvara korrashoiuga;
kõik haldusettevõtete töötajad;
ärikinnisvara omanikud ja haldajad;
riigi osalusega äriettevõtete spetsialistid ja juhid.

Koolitus annab:

ülevaate kinnisvara korrashoiu süsteemist;
ülevaate ehitusseadustikust kui kinnisvara korrashoiu õiguslikust alusest;
tutvustatakse kinnisvara korrashoiu ehitusseadustikust tulenevaid kutsepädevuse nõudeid;
tuuakse välja korrashoiu osapooli ja vastutuse jaotust nende vahel;
antakse soovitused korrashoiu lepingu sõlmimiseks.

Koolitus “Kinnisvara korrashoiu süsteem” toimub 19/09/2017 kell 10.00-17.15 Tallinna kesklinnas. Lektorid on Keskkonnaministeeriumi haldusosakonna peaspetsialist Martin Kõiv ja Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ juhatuse esimees Andry Krass.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Swedbank: Winds of change in the retail market

16.06.2017 Tõnu Toompark

Profitability remains a concern
Developments across subsectors vary
Challenges ahead

Sales are on the rise, but profitability remains a concern

Retail trade enterprises expect their sales to rise (by 6.1% in 2017, according to a recent Swedbank survey), and they plan to employ more people in the near future, just as in previous years. Profitability is still a concern, however. The profit-to turnover-ratio has been declining in recent years. Surging labour costs are hampering profitability, as in other sectors in Estonia. According to a Swedbank survey, 32% of retailers had at least one shop operating with a loss (every 7th store was nonprofitable). First-quarter financial data of retailers show a somewhat better picture than one year ago. Unlike the past three years, sales grew faster than expenditure, and, therefore, profitability improved.

Developments across subsectors vary

While the sales of primary necessities, including food and motor fuel, still constitute the largest part in the consumer basket, people are spending more and more on entertainment, hobbies, etc. In 2016, the profit’s share in turnover was the smallest among pharmacies, clothing and footwear stores, supermarkets, and gasoline sellers. Profitability is higher among online retailers (where costs are probably lower), and other specialised stores (where competition could be less fierce than in the supermarket segment, e.g.).

Challenges ahead

The situation in the retail market will only become more challenging. First, the purchasing power of wage earners will grow much less this year than in the past. This, in turn, will limit households’ consumption. Second, competition will grow. In addition to the increasing popularity of e-commerce, new retailers could enter the market. Also, a continuous expansion of retail space could mean lower sales in some locations from which stores might find it hard to leave, due to binding rental agreements.

Winds of change in the retail market

Teisipäeval tutvustatakse Nõmme linnaosa üldplaneeringut

15.06.2017 Tallinn.ee

Kuni 31. juulini toimub Nõmme linnaosa üldplaneeringu avalik väljapanek. Järgmisel teisipäeval, 20. juunil kell 18 tutvustatakse Nõmme üldplaneeringut Nõmme kultuurikeskuses (Turu plats 2). Ülevaate annavad Jaak-Adam Loover ja Olari Kärmas Tallinna Linnaplaneerimise Ametist.

Nõmme linnaosa vanema Tiia-Liis Jürgensoni sõnul on üldplaneeringut koostatud juba päris pikalt ning selle valmimist on kaua oodatud. „Oleme kohtunud juba ka linnakodanike, seltside ja halduskogu esindajatega ning esitanud märkusi ja ettepanekuid üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal, et linnaplaneerimise amet saaks täpsustusi teha juba enne avalikke arutelusid. Näiteks üldplaneeringu materjalides olevad erinevad kaardid ei ühtinud kohati omavahel, palusime need üle kontrollida ja parandada,“ rääkis Jürgenson.

„Linnaosa üldplaneering on aluseks linnaosa territooriumi edasisele kasutamisele ja elukeskkonna kujundamisele. Üldplaneering määrab suure osa Nõmme asumitest miljööväärtuslikuks hoonestusalaks, kus on miljöö säilitamiseks ja tugevdamiseks välja töötatud lisatingimused,“ lisas ta

Planeeringuga täiendatakse ja täpsustatakse Tallinna üldplaneeringut, määratakse kindlaks linnaosa ruumilise arengu põhisuunad, teede ja taristu asukohad ning üldised maakasutus- ja ehitustingimused. Üldplaneeringus täpsustatakse elamualade, ettevõtlus- ja tootmisalade, avalikult kasutatavate ja sotsiaalobjektide alade, rohealade jms paiknemist, arvestades seadustes kehtestatud piiranguid. Üldplaneeringu tingimused on aluseks detailplaneeringute koostamisel ja projekteerimisel.

Üldplaneeringu avalik väljapanek toimub 29. maist kuni 31. juulini 2017 Tallinna linnaplaneerimise ametis (Vabaduse väljak 7, I korruse infosaalis) ja Nõmme linnaosa valitsuses (Vabaduse pst 77) igal tööpäeval kogu tööaja jooksul.

Üldplaneeringuga määratavad põhimõtted ja tingimused on esitatud planeeringu tekstilises osas ja kaartidel.

Üldplaneering on kogu avaliku väljapaneku vältel tutvumiseks väljas ka Tallinna linna koduleheküljel aadressil www.tallinn.ee/est/ehitus/Nomme-linnaosa-uldplaneering. Ettepanekuid või vastuväiteid üldplaneeringule saab esitada kirjalikult kohapeal, postiga või e-postiga.

Tallinna ehitusmääruse § 8 lg 8, 9 ja 10 kohaselt korraldab linnaplaneerimise amet ja linnaosa valitsus üldplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste arutelu 45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. Amet avaldab informatsiooni avaliku väljapaneku ja arutelu tulemuste kohta vastavas lehes 30 päeva jooksul, kui üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitati üldplaneeringu kohta kirjalikke arvamusi. Kui avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehtud muudatused muudavad üldplaneeringu põhilahendusi või toovad kaasa vajaduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande oluliseks muutmiseks, kordab amet koostöös Tallinna Keskkonnaametiga üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamist valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi muudatus puudutab. Samuti korraldab amet koostöös Tallinna Keskkonnaameti ja vastava linnaosa valitsusega uue avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu.

Muudatused Nordecon AS juhatuses

15.06.2017 Tõnu Toompark

14.06.2017 toimunud Nordecon ASi nõukogu koosolekul nimetati alates 01.08.2017 ettevõtte juhatuse liikmeteks uue liikmena Ando Voogma, kes hakkab vastutama kontserni müügi ja ettevalmistuse eest, ja uueks ametiajaks Erkki Suurorg, kelle vastutusvaldkonnaks juhatuses on jätkuvalt ehitustegevus Eestis. Samuti kinnitati, et praeguse juhatuse esimehe Jaano Vinki ning müügi ja ettevalmistuse eest vastutava juhatuse liikme Avo Amburi volitused lõpevad omal soovil 31.07.2017.

Ando Voogma asus Nordecon ASi tööle 1996 aastal, olles aastatel 2002 kuni 2005 kontserni juhatuse liige ning IT ja arendusdirektor. Alates 2005 aastast on Ando olnud Nordecon AS emaettevõtte Nordic Contractors AS kontserni kuuluva kinnisvaraarendusettevõtte AS Arealis juhatuse liige. Ando Voogma on lõpetanud 1993. aastal Tallinna Tehnikaülikooli tööstus-tsiviilehituse eriala. Ando Voogmale Nordecon ASi aktsiaid ei kuulu.

Erkki Suurorg töötab Nordeconi kontsernis 1999. aastast. Ta on täitnud projektijuhi ja divisjonijuhi ülesandeid ning 2005. aastast juhatuse liikme kohuseid. Erkki on lõpetanud 1997. aastal Tallinna Tehnikaülikooli tsiviilehituse eriala. 2016. aastal valiti Erkki Suurorg Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juhatusse. Ta on Eesti Ehitusinseneride Liidu liige ja omab volitatud ehitusinseneri V kutset. Erkki Suurorgile Nordecon ASi aktsiaid ei kuulu.

Alates 01.08.2017 jätkab Nordecon AS juhatus seega neljaliikmelisena koosseisus Erkki Suurorg, Priit Luman, Ando Voogma ja Maret Tambek.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas, Soomes ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2016. aasta konsolideeritud müügitulu oli 183 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 720 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Uus Maa: Nõudlus remontivajavate korterite järele kasvab

15.06.2017 Egon Juhanson

Flippijad, ehk inimesed, kes soetavad remontivajava korteri eesmärgiga see korda teha ning siis müüa, pole kuhugi kadunud. Sobilikke kortereid on jäänud vähemaks, mis on tekitanud ostuhuviliste seas paraja konkurentsi.

Flippimine on üks osa kinnisvaraärist ning on end hästi ära tasunud olukorras, kus elanike sissevool Tallinnasse jätkub, sest neid, kel võimalus osta lihtne, äsjaremonditud optimaalse suurusega järelturu korter, leidub ikka. Samamoodi on endiselt veel saadaval kortereid, kus viimane remont tehti ehk 1990ndatel või suisa nõukogude ajal.

Aastaid aktiivsena püsinud kinnisvaraturu tingimustes on niisuguste korterite hulk mõistagi vähenenud, mis on tekitanud huviliste seas paraja konkurentsi, sest uusi huvilisi investorite näol on endiselt peale tulemas. Lisaks on remontivajavate korterite vastu huvi kasvanud ka nii öelda tavatarbijate seas, kuna valmis või uute korterite kõrgete lõpphindade valguses on ise remondi tegemine taas aktuaalsemaks muutunud. Ka laenutingimused toetavad perede sellist valikut.

Aktiivsus ja nõudlus paistavad silma ka pakkumiste hulgas ning siin on manitsust nii müüjatele kui ostjatele. Potentsiaalne ostja on tihti investor, kes on nõus korteri ostma turuhinnaga, mis tähendab, et ülehinnatud pakkumist ta ei vaata. Teisalt tasub ka flippijal olla kahe jalaga maa peal ning täpselt hinnata kinnisvaraturgu ja tulevase, juba valmis korteri ostja võimalusi. Ebaõnnestunud äri tulemusel ülehinnatud korterile soovijaid pole.

Swedbank: Housing Affordability Index for Baltics

15.06.2017 Tõnu Toompark

The housing affordability index (HAI) increased to 171.2 in Riga and record high of 134.7 in Vilnius, but decreased to 146.4 in Tallinn.

In Tallinn, affordability decreased by 7.3 points in the first quarter of this year compared with the same period in 2016, as price growth was more than double that of wage growth.
In Riga, the HAI increased by 5 points as a price pickup was compensated for by a continued decrease in interest rates.
In Vilnius, the HAI rose by 2.4 points because wage growth in capital surpassed 10% and apartment price growth moderated somewhat.
The time needed to save for a down payment increased by 1 month and 3 weeks in Tallinn and by 1 month and a week in Riga, to 30.2 and 24.7 months, respectively; it decreased by 3 weeks, to 35.1 months, in Vilnius.

The housing affordability index (HAI) is calculated for a family whose income is equal to 1.5 of average net wages with an average-sized apartment of 55 square meters. The HAI is 100 when households use 30% of their net wages for mortgage costs. When the HAI is at least 100, households can afford their housing, according to the established norm. The higher the number, the greater the affordability.

Housing Affordability Index for Baltics – June 2017

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Swedbank: Miks ei saa kõik inimesed pangast laenu?

14.06.2017 Tõnu Toompark

Inimese elus tuleb ette olukordi, kui tuleb aktiivselt tegeleda elutingimuste ümberkorraldamisega või tekib soov parandada elujärge. Pere suurenemisel vajatakse suuremat kodu, paranduskulud autole on muutunud juba sagedaseks või kodu remont näib edasilükkamatu. Kui sääste napib või vajaliku summa kogumisega läheb liiga kaua aega, siis tundub loogiline pangast laenu küsida. See näib juba nii loomulik, et keegi ei oska arvestada sellega, et pank ei pruugi laenu anda. Tavajuhul toob negatiivne vastus kaasa viha ja pettumuse ning küsimuse, et kuidas on võimalik, et pank ei anna laenu.

Kust tuleb eitav vastus ja kas ei ütlemine võib olla hea?

Kui pangalt tuleb laenutaotlusele eitav vastus, siis on väga raske näha seda positiivsena. Tavaliselt toob see kaasa pahameele, kuid väga harva suudetakse mõista, et tegelikult on pank teinud otsuse just kliendi heaolu silmas pidades. Iga laenuprojekt on panga jaoks ainulaadne. Kui pangale esitatakse laenusoov, teeb pank läbimõeldud ja kaalutletud otsuse, kas ja mis tingimustel väljastada kliendile laen. Laenuspetsialistid võtavad arvesse kõiki laenusooviga seotud aspekte, näiteks kliendi regulaarne ja jätkusuutlik sissetulek, olemasolevad finantskohustused ja nende varasem täitmine, säästmise võimekus, tagatisvara sobivus jms. Pangale on oluline olla veendunud, et klient on suuteline laenu tagastama laenuperioodi lõpuni ja ka siis, kui tema majanduslikus olukorras toimuvad ootamatud muudatused (nt sissetulekute vähenemine, igapäevakulutuste suurenemine).

Eitava vastuse saamise põhjused võivad olla erinevad ja laenuspetsialist selgitab alati, miks öeldakse ei. Üks levinumaid põhjuseid on see, et kliendil on kehtiv võlgnevus või tuvastatakse, et tal on korduvalt olnud probleeme oma finantskohustustega. Seetõttu on mõistlik võtta laen võimalikult lühikesele perioodile, kuid samas jälgida, et laen ei muudaks Sinu eelarvet pingeliseks. Täiendava kohustuse võtmine võib sel juhul tekitada olukorra, kus võetud laenukohustused muutuvad üle jõu käivaks. Oluline on negatiivse laenutaotluse vastuse puhul mitte kohe alla anda, vaid oma olukord koos laenuspetsialistiga üle vaadata ja edasine tegevusplaan paika panna, et jõuda positiivse lahenduseni.

Kuidas ennetada eitavat vastust?

Enne, kui hakkad pankadelt laenupakkumisi küsima, peaksid enda jaoks läbi mõtlema järgnevad 5 punkti:

Kas minu sissetulek on laenu saamiseks piisav? Laenu saamise esmaseks eelduseks on stabiilne sissetulek. Sellest peab jaguma laenu tagasimaksmiseks ja muude püsikulude katmiseks.
Millised kohustused mul juba on? Vaata üle, millised kohustused Sul juba on (nt liisingu- ja laenulepingud, järelmaksud, käendused). Kui lähtuda Eesti keskmisest palgast, võiks finantskohustused võtta kuni kolmandiku sissetulekust, et jääks raha püsikuludeks ja säästmiseks, aga ka reisimiseks ning meelelahutuseks.
Kas laenuga ostetav vara vastab minu vajadustele? Uue kodu või auto ostmisel on oluline endale teadvustada, et Sa ei ostaks midagi ainult hetke emotsiooni ajel. Alati mõtle enne otsust läbi, kas ostetav vastab Sinu igapäevastele vajadustele ja võimalustele. Näiteks, kui ostad auto, siis mõtle ka sellele, kas üldse suudad bensiinipaaki pidevalt täis hoida.
Kas mul on võimalik ka ise rahaliselt panustada? Mitmete laenude puhul (nt autoliisingu või kodulaenu) on vajalik ka Sinu enda rahaline panus. Mõlemal juhul peaks omafinantseeringuks arvestama vähemalt 10–15% ja sellise summa kogumine võtab aega. Samuti peaks arvestama laenuga kaasnevate muude täiendavate kulutustega (nt lepingu- ja notaritasud, tagatisvara hindamisega seonduvad kulud, kindlustus jne).
Kas mul on plaan raskemate aegade üleelamiseks? Enne laenulepingu allakirjastamist peaks läbi mõtlema, kuidas tasuda laenumakset siis, kui haiguse või töö kaotamise tõttu sissetulek väheneb või kaob. Seetõttu tuleks võimalusel iga kuu palgast veidi kõrvale panna, et keerulisematel aegadel ei muutuks laenumaksed koormavaks.

Laena targalt

Laenu võttes on hea teada, et mida kiiremini laenu tagasi maksad, seda vähem tasud pangale intressi. Seetõttu on mõistlik võtta laen võimalikult lühikesele perioodile. Samuti on oluline suhtuda laenatavasse summasse kaine mõistusega ja võtta laen, mille puhul on kindel, et suudad selle ka tagasi maksta. Kui peaksid siiski raskustesse sattuma, siis on oluline, et annaksid pangale sellest võimalikult kiiresti teada. Nii on võimalik leida parim lahendus ja heal juhul üldse vältida rahaliselt keerulist olukorda. Pea alati meeles, et iga laen on kohustus ja mõistlik on selle võtmine põhjalikult koos laenuspetsialistiga läbi kaaluda.

Eesti Pank: Prognoos: Majanduskasvule annab hoogu vajadus investeerida tootlikkuse suurendamisse

14.06.2017 Eesti Pank

Majanduskasv on järsult kiirenenud, kuna välisnõudlus on kasvanud ja sektorite individuaalsed probleemid on leevenenud
Majandustsükli näitajate põhjal kasvab majandus praegu kiiremini, kui on Eesti majandusele tavaoludes pikema aja jooksul jõukohane
Kuna majanduskasv on kiire ja laiapõhjaline ning tööpuudus väike, suurendaksid eelarve puudujäägi arvel tehtavad avaliku sektori kulutused majanduse heitlikkust ja kahjustaksid pikaajalist kasvuvõimet
Investeeringute kasv annab lootust, et varem hõive suurenemisele tuginenud majanduskasv asendub tootlikkusel põhinevaga, mis tasakaalustab ka pingeid tööturul.

Eesti majanduskasv tõusis selle aasta esimeses kvartalis 4,4%ni, mis on kiireim kasv alates 2012. aastast. Majanduskasv on järsult kiirenenud tänu suuremale välisnõudlusele, aga ka sektorite individuaalsete probleemide leevenemisele. Eelmiste aastate kasvu piirasid Vene sanktsioonid ja sealse nõudluse langus, mis puudutas teravamalt transpordisektorit, põllumajandust ja toiduainetööstust. Nafta madal hind valmistas raskusi põlevkivitööstusele ja heitlik on olnud ka energiatoodang. Enamikul nimetatud tegevusaladest on toodang taas suurenenud ja majanduskasvu kiirendanud. Lisaks eksportivale sektorile läheb ka siseturule suunatud tegevusaladel kiirelt kasvava nõudluse tõttu hästi. Tugevad näitajad kaubanduses ning aastaga ligi viiendiku võrra suurenenud ja kümnenditaguse kõrgseisu lähedale jõudnud ehitusmahud viitavad väga tugevale kasvutsüklile.

Suurenenud nõudlus on kergitanud majanduse üle jätkusuutliku taseme. Viimasel neljal aastal oli majanduskasv aeglane, kuid investeeringute vähesuse tõttu oli aeglane ka potentsiaalne kasv ja majandus püsis jõukohase taseme lähedal. Eelmise aasta lõpu ja selle aasta esimese kvartali majanduskasvu tulemusena on majandustsüklit iseloomustav SKP lõhe muutunud positiivseks, st tegelik majanduskasv on ületanud Eesti pikaajalist kasvusuutlikkust. Ka muud tsüklinäitajad viitavad tugevale majanduskonjunktuurile, varasemat keskmist taset ületavad nii tootmisvõimsuse rakendatus kui ka ettevõtete ja kodumajapidamiste kindlustunne ning tootmis- ja eksporditellimuste maht ennustab tõusufaasi jätkumist ka lähiajaks.

Kõige silmatorkavam on konjunktuurne kõrgseis tööturul. Tööpuudus on juba aastaid olnud nii madalal, et on tekkinud surve ülemääraseks palgatõusuks ja tööjõukulud on kasvanud kiiremini kui tööjõu tootlikkus. Ettevõtete hinnangul piirab tööjõupuudus tootmist praegu tugevamalt kui viimase kümne aasta jooksul ning tekkinud olukorra leevenemist pole lähiajal ette näha. Ettevaates saab Eesti majanduskasv põhineda üksnes tootlikkuse kasvul, sest tööjõu hulk on piiratud ja väga aeglaselt muutuv ressurss. Tööhõive kasvu najal saab majandus areneda vaid siis, kui majandustsükkel on olnud madalseisus ja inimesed liiguvad töötusest tagasi hõivesse.

Kuigi tööjõuhulga piirang kehtib majandusele tervikuna, sõltub tööjõu tagatus ettevõtte jaoks tema eelistest konkurentide ees, mille määravad tootlikkuse kasvu tehtud investeeringud ning sellest tulenev palgatase. Ettevõtete omavaheline konkureerimine on juba pannud töötajaid aktiivsemalt töökohti vahetama. Kui liigutakse väiksemat lisandväärtust loovaist ettevõtetest ja tegevusaladelt kõrgemat lisandväärtust loovaisse, avaldub tööjõupiirangu majanduskasvu stimuleeriv mõju. Kui töökohavahetusi põhjustab valdavalt aga ettevõtete lootus konkurente palgarallis ajutiselt võita, siis ei saa välistada tööturu ülekuumenemist ja tagasilööki majanduses.

Investeeringute kasv annab lootust, et suureneb tootlikkuse panus majanduskasvu ja majanduse kasvupotentsiaal. Hoolimata pangalaenude hõlpsast kättesaadavusest, madalatest intressidest ja investeeringuteks vajalike omavahendite olemasolust on ettevõtete investeeringud viimasel neljal aastal vähenenud. Osaliselt tingisid seda raskused üksikutes sektorites ja varasemate suuremahuliste projektide lõppemine, kuid kõrge tööpuuduse aastatel oli ettevõtetel võimalik investeerimise asemel tootmist laiendada lisatöötajate palkamisega, mis ebakindla välisnõudluse tingimustes oli paljudel juhtudel ka optimaalne valik. Selle aasta alguses suurenenud investeeringud võivad märkida pöördepunkti, mil töötajate juurdepalkamisel põhinev majanduskasv asendub tootlikkusel põhinevaga. Lisaks investeeringutele võimaldab tootlikkust tõsta ka töötatud tundide keskmine arv, mis pole pärast majanduskriisi veel täies mahus taastunud, ning efektiivselt töötamise aeg, aga ka tootmisprotsesside digitaliseerimine ja tootmisvahendite senisest veelgi intensiivsem rakendamine.

Euroala keskpankade ühtne rahapoliitika[1] ergutab lähiaastatel madalate intresside kaudu liikmesriikide majanduskasvu ja tõusuteel majandus ei vaja sellele lisaks eelarvepoliitilist tuge. Valitsuse kava näeb ette eelarvepositsiooni halvenemist ja lisaraha suunamist majandusse. Kuigi Eesti riigivõlg on väike ning stabiilsuse ja kasvu paktis sisalduvad üleeuroopalised reeglid lubaksid valitsemissektori kulusid rahastada ka struktuurse puudujäägi arvelt, kaasneksid sellega probleemid. Avaliku sektori suuremahulised investeeringud ehitistesse põhjustaksid niigi kiirelt kasvava ehitussektori ülekuumenemist ja takistaksid majanduse kohanemist, sh tööjõu ümberpaiknemist tootlikumatesse ettevõtetesse ja tegevusaladele. Praeguses majandustsükli faasis tuleks keskenduda pikaajalise kasvu soodustamisele, mitte tsükli võimendamisele. Riiklikke ehitusprojekte on otstarbekas kavandada ajaks, kui erasektori ehitusnõudlus on madalseisus.

Väikesel ja välismõjudele avatud majandusel on suurem vajadus tugeva eelarvepositsiooni, sh piisavate reservide järele. Nii Eesti kui ka Euroopa majandus on saavutanud viimaste aastate kiirema kasvu, kuid olukord võib kiirelt muutuda. Majanduskriisi puhkedes võib laenamine olla Eesti jaoks keeruline või väga kallis ja reservide puudumise korral on võimalused majanduse stabiliseerimiseks ahtad. Eesti Panga prognoosi kohaselt jääb eelarve järgmisel kahel aastal puudujääki, seejuures ulatub struktuurne puudujääk 1,1%ni. Struktuurne puudujääk on seega süvenemas ajal, mil kiire palga- ja tarbimiskasv on tinginud maksutulu ülelaekumise. Kui majandus taas jahtuma hakkab, tekib oht, et valitsus peab eelarvetasakaalu saavutamiseks kärpima kulude kasvu või tulusid lisameetmetega suurendama. See süvendaks veelgi ettevõtjate ja kodumajapidamiste ebakindlust, mille on kaasa toonud senised sagedased seadusemuudatused ja nende kavandamine.

Majandusprognoos põhinäitajate kaupa*
						Erinevus detsembriprognoosist
	2015	2016	2017	2018	2019	2016	2017	2018	2019
SKP jooksevhindades (mld eurodes)	20,25	20,92	22,37	23,74	25,10	0,14	0,64	0,76	0,85
SKP püsivhindades**	1,4	1,6	3,5	3,3	2,9	0,6	0,9	0,3	0,0
Eratarbimine***	4,8	5,1	2,1	4,7	2,9	1,7	-0,6	1,6	0,1
Valitsemissektori tarbimine	7,5	5,2	2,7	2,5	3,3	5,6	0,3	1,6	1,7
Kapitali kogumahutus põhivarasse	-1,7	-2,5	11,2	3,2	3,9	-2,7	7,1	0,0	-0,2
Eksport	-2,1	3,9	5,6	2,6	4,0	0,3	2,2	-1,3	0,0
Import	-3,1	4,3	6,6	3,3	4,2	-0,7	3,5	-0,4	0,2
SKP lõhe (% potentsiaalsest SKPst)	0,0	-0,5	0,6	1,2	1,3	0,4	1,0	1,0	0,6
Tarbijahinnaindeks	-0,5	0,1	3,2	2,4	2,1	-0,1	0,4	0,0	0,1
Alusinflatsioon	0,9	0,7	1,4	1,3	1,5	0,0	0,5	0,0	0,3
Teenused	2,0	1,2	2,8	2,2	2,7	0,1	0,9	-0,4	0,3
Tööstuskaubad	-0,2	0,1	0,1	0,4	0,4	-0,1	0,2	0,4	0,3
Energia	-7,0	-3,8	6,7	2,9	2,0	0,2	0,9	-0,5	0,3
Toiduained, sh alkohol ja tubakas	0,9	1,6	4,8	4,3	3,4	-0,6	-0,9	-0,8	-0,7
Ühtlustatud tarbijahinnaindeks	0,1	0,8	3,4	2,7	2,5	-0,1	0,5	0,0	0,2
SKP deflaator	1,0	1,7	3,3	2,8	2,7	0,1	1,3	0,1	0,1
Töötuse määr (% tööjõust)	6,2	6,8	6,8	8,7	9,4	0,0	-1,4	-1,1	-0,8
Hõive****	2,9	0,3	0,9	-0,6	0,2	-0,1	1,5	-0,2	0,0
Keskmine brutokuupalk	5,9	7,4	5,7	5,1	5,4	0,1	0,7	0,1	0,1
Tööjõu ühikukulu	7,2	4,3	2,6	1,7	2,6	-1,0	0,2	0,1	0,0
SKP töötaja kohta püsivhindades	-1,4	1,3	2,6	3,9	2,7	0,7	-0,6	0,5	0,0
Erasektori võlg aasta lõpus (konsolideerimata)	1,3	2,0	5,1	5,9	5,7	-0,1	-0,4	0,9	1,1
Erasektori võlg aasta lõpus (% SKPst, konsolideerimata)	129,0	127,4	126,2	125,8	125,9	-2,2	-4,4	-3,8	-2,7
Jooksevkonto saldo (% SKPst)	2,2	2,2	3,0	1,7	1,7	0,0	1,5	0,0	-0,1
Valitsemissektori eelarve tasakaal (% SKPst)*****	0,1	0,3	-0,5	-0,9	-0,9	0,0	-0,2	-0,5	-0,6
Valitsemissektori eelarve tsükliline komponent (% SKPst)	0,5	0,6	0,2	0,3	0,3	-0,1	-0,1	0,1	0,0
Ajutised meetmed (% SKPst)	-0,6	-0,3	-0,4	-0,1	-0,1	0,0	0,0	0,0	0,0
Valitsemissektori eelarve struktuurne tasakaal (% SKPst)	0,2	0,0	-0,3	-1,1	-1,1	0,1	0,0	-0,6	-0,6
* Näitajad on esitatud aastase muutusena protsentides, juhul kui pole märgitud teisiti. SKP ja selle komponendid on esitatud aheldatud väärtustena. * Sisaldab kodumajapidamisi teenindavaid kasumitaotluseta institutsioone. ** Hõlmab residendist tootmisüksusi. *** Valitsemissektori tulude ja kulude prognoos võtab arvesse nende meetmete mõju, mis olid prognoosi koostamise hetkeks piisava detailsusega teada.
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.

[1] Rahapoliitika eesmärk on hinnastabiilsus, mis on määratletud kui tarbijahindade aastakasv keskmisel perioodil alla 2%, kuid selle lähedal. Hinnakasvu ehk inflatsiooni suunamiseks mõjutavad keskpangad laenuraha hinda ja kättesaadavust.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

“Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus” – vajalik käsiraamat korteriomanikele ja ühistutele

14.06.2017 Tõnu Toompark

2018. aasta alguses jõustub uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Uus seadus kaotab elamute haldamisega tegelevad ühisused ja loob seaduse jõuga ühistud kõikidesse kortermajadesse. Üleminek tänaselt regulatsioonilt saab üsna kindlasti olema enam kui vaevaline.

„Uue käsiraamatu „Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus“ eesmärk on pakkuda praktilist nõu, mis aitaks luua korteriühistud neis hoonetes, kus seda veel ei ole,“ selgitas käsiraamatu autor Evi Hindpere. „Lisaks võib olla olemasolevate korteriühistute puhul vaja muuta põhikirja või ühistu juhtimise praktikat, et see oleks kooskõlast uue seaduse normidega.“

Käsiraamat „Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus“ on suunatud nii korteriomanikest korteriühistu liikmetele kui ühistu juhtidele.

„Oleme käsiraamatus toonud välja igapäevased situatsioonid, mis tekitavad ühistu liikmete seas probleeme ja andnud neile läbi praktiliste näidete lahendused. Eraldi oleme esile tõstnud muudatused, mida toob endaga kaasa uue seaduse jõustumine 2018. aastal,“ tutvustas Evi Hindpere trükise sisu.

Korteriühistu juhtidele on abivahendina toodud välja nii ühistu juhtimise parim praktika ja selles asetleidvad muudatused. Käsiraamatu lisades on igapäevased näidisdokumendid – näiteks volikirja, protokollide, koosoleku kutsete jms näidised.

Käsiraamatu autor jurist Evi Hindpere on mitme kinnisvaravaldkonna käsiraamatu autor. Lisaks on Evi Hindpere Kinnisvarakooli tunnustatud koolitaja.

Värske käsiraamat „Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“ on saadaval Kinnisvarakooli e-raamatupoes ja kõikides suuremates raamatukauplustes üle Eesti.

Käsiraamatu kirjastaja Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele ning kinnisvaravaldkonna käsiraamatute kirjastamisele.

Faktid käsiraamatu kohta

Pealkiri: „Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“
Autor: Evi Hindpere, Raid & Ko jurist ja koolitaja
Maht: 320 lehekülge
ISBN 978-9949-9655-5-7
Käsiraamatu sisukord ja eessõna (pdf-failina)
Kinnisvarakooli raamatupood: https://www.kinnisvarakool.ee/raamatud/

Lisainfo

Kirjastaja
TÕNU TOOMPARK
Kinnisvarakool OÜ
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee
+372 525 9703

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Lunapolis Kinnisvara: Ole kursis kinnisvaraturul toimuvaga

14.06.2017 Margus Laidna

Kui tahad olla kinnisvaratehingutes edukam, siis tegutse nagu proff

Me kõik puutume vähemal või rohkemal viisil kokku kinnisvaratehingutega, olgu see siis üürimine, eluaseme ostmine või siis ka raha paigutamine kinnisvarasse kasumi teenimise eesmärgil. Ükskõik millisel eesmärgil kinnisvaratehingut tehakse on see seotud suure rahaga ning see toob omakorda kaasa palju murekohti, mis vajavad lahendamist, et tehing saaks tehtud turvaliselt ja ei peaks tulevikus tehtut kahetsema.

Alanud on uus ja tegus aasta ja nüüd on õige aeg teiega jagada meie eelmise aasta sadade erinevate tehingute käigus saadud kogemusi, et saaksite olla kinnisvaratehingutes edaspidi edukam ning teenida kinnisvara tehingutega rohkem kasumit.

Ole kursis kinnisvaraturul toimuvaga

Eelmine aasta oli Pärnu kinnisvaraturul muutlik nagu lainetus Pärnu rannas. Jätkuvalt toimusid korterite ja majade ostmised ning üüriturg oli aktiivne. Hinnad on vähehaaval pigem kerkinud, kui langenud. Elamuehituseks sobivate kinnistute turg muutus väheke aktiivsemaks võrreldes varasemate aastatega ning samuti kerkisid mõnevõrra müügihinnad.

Eramuid ostetakse ja müüjakse küll aastaringselt, kuid pikaajaline kogemus on näidanud, et tehingute aktiivsus kõigub. Tõuseb oluliselt varakevadel – suve alguses ja sügisel kuni jõuludeni. Kuna kevad pole enam kaugel, siis need, kes on mõlgutanud mõtet omale kinnisvara soetada, asuvad nüüd unistusi teoks tegema.

Suhteliselt aktiivset huvi näidatakse üles eramute ostu vastu ka aasta lõpus. Suve lõppedes tuleb turule uusi pakkumisi. Sageli soovivad omanikud enne talve saabumist leida uusi, just neile sobivamaid lahendusi. Seda kas korteri või väiksema elamu näol.

Joonis 1. Eramute müügiarv kvartaalselt 2015-2016 a. Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas

Korterite ostu ja müügi puhul on olukord pisut teine. Siin võib näha tehingute arvu suurenemist just suve keskel (vaata joonis 2). See võib tuleneda ka tehingu hindade suhteliselt madalast tasemest võrreldes eramutega. Madalamad ostu-müügi hinnad tähendavad, aga ka suuremat huviliste ja tehingute arvu ning kiiremaid otsuseid.

Joonis 2. Korterite müügiarv kvartaalselt 2015-2016 a. Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas

Kui olete oma mõelnud oma elukoha vahetamisele – müüa olemasolev ja osta asemele just see õige, siis just nüüd on õige aeg oma vara müügikorda seadmisega algust teha ja maakleriga läbi rääkida. Teie kinnisvara müügihind sõltub paljudest teguritest ja täpsema müügihinna saab selleks peale kokkusaamist, objekti -ja asjaoludega tutvumist. Soovitame alustada helistamisest ja edasi saab kõik olema teie jaoks palju lihtsam ja selgem.