Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Swedbank: GDP growth in Estonia – the fastest in five years

31.05.2017 Tõnu Toompark

Accelerated export growth and robust recovery of investments contributed to the GDP growth
On the output side, manufacturing, construction and domestic trade contributed the most
We expect that GDP growth remains robust in 2017, but decelerates compared to the 1st quarter
We expect that the gap between the growth of labour costs and productivity will narrow

In the first quarter, the GDP growth accelerated to 4.4% in real terms and 7.6% in nominal terms. Seasonally and working days adjusted, the real growth was 4.0 yoy and 0.8% qoq.

Acceleration of export growth (12%) and robust recovery of investments (17%) contributed the most to the GDP growth. At the same time, households’ consumption growth slowed to only 0.6%.

Export growth was supported by the improvement of import demand of Estonia’s trade partners, but considerable contribution to the growth came from the compensating record in exports due to the import of Tallink ship that was not recorded in Estonia.

Non-financial corporations’ and government investments contributed to the total investments growth. Government increased its investments primarily in building and structures, while corporations increased its investment to transport vehicles and machinery and equipment, the most. However, corporations’ investment growth was not broad-based, as around half of it came from wood industry.

We expect that private consumption growth decelerates in this year. However, such a rapid slowdown of the growth was unexpected. Households’ confidence, including the perception of their financial situation and intention to make major purchases during the next 12 months, has improved in Estonia. Therefore, the private consumption growth rate can possibly be somewhat underestimated.

On the output side, manufacturing, construction and domestic trade contributed the most to the GDP growth. Value added in manufacturing has grown together with the robust growth of exports, strong demand for housing and government sector investments in structures has supported construction sector and growth of domestic trade comes primarily from wholesale trade.

Although real growth of productivity per employed increased only by 2% (productivity per hour decreased), the growth has gradually recovered since the second half of 2016. We expect that the gap between the growth of labour costs and productivity will narrow in this and next year, which has positive effect on their price competitiveness. At the same time, the procyclical fiscal policy with the major increase in government investments can accelerate wage growth and worsen the situation.

We expect that GDP growth will remain robust during the rest of 2017, but will decelerate compared to the first quarter. In April we forecasted that GDP will grow 2.2% in 2017, but we will likely revise it up in our next Swedbank Economic Outlook.

Mustamäele kerkib parkimismaja

30.05.2017 Tallinn.ee

Tallinna Linnavaraamet kuulutas välja läbirääkimistega pakkumise Mustamäele parkimismaja ja avaliku parkla ehitamiseks.

„Eesmärgiks on rajada linna omandis olevale kinnisasjale parkimismaja ja avalik parkla,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Sel eesmärgil seatakse A. H. Tammsaare tee 92 kinnisasjale hoonestusõigus. Elamukvartalitesse täiendavate parkimiskohtade rajamine leevendab parkimiskitsikust. Seni oleme teinud seda korteriühistute kasuks linna maale kasutusõiguse seadmisega.“

Võrgu sõnul on projekti õnnestumise korral plaanis elamukvartalitesse parkimismajade rajamist jätkata.

Praeguseks on seatud isiklik kasutusõigus ligi 70 korteriühistu kasuks ning sel moel on loodud linna maale korteriühistu liikmete sõidukite jaoks juurde üle 1700 parkimiskoha. „Kokku oleme korteriühistute kasutusse andnud ligi 8,1 ha ehk kümne A. le Coq Arena jalgpallistaadioni jagu linnamaad,“ lisas Võrk.

Ärimaa sihtotstarbega A. H. Tammsaare tee 92 kinnisasja pindala on 8563 m2. Pakkumise kohaselt peab hoonestaja ehitama alale parkimismaja, mille suletud netopinnast kuni 40% võib sisaldada muid äriruume, ning avaliku parkla. Lisaks kohustub hoonestaja ehitama ehitiste teenindamiseks vajalikud rajatised.

Hoonestaja kohustub lõpetama ehitustööd ja vormistama parkimismaja ja avaliku parkla ning neid teenindavate ehitiste kasutusload hiljemalt 31. märtsiks 2020.

Pakkumuste esitamise tähtaeg on 20. juuni 2017 kell 10.00. Pakkumused tuleb esitada enampakkumise korraldajale, Tallinna Linnavaraametile (Tallinn, Vabaduse väljak 10, IV korrus).

Nõuetele vastava pakkumuse teinud pakkujad kutsutakse läbirääkimistele. Läbirääkimiste sisu avalikkusele ega teistele pakkujatele ei avaldata. Pärast läbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult oma lõpliku pakkumuse koos lõpliku eskiisiga. Pakkumise võitjaks on pakkuja, kes on saanud hindamisel kõrgeima punktisumma.

Läbirääkimistega pakkumise tulemused kinnitatakse Tallinna Linnavalitsuse korraldusega.

Hoonestusõigus seatakse 50 aastaks alates hoonestusõiguse kandmisest kinnistusraamatusse.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Arco Vara AS-i korralise üldkoosoleku otsused

30.05.2017 Evelin Kanter

30.05.2017 toimunud Arco Vara AS-i aktsionäride korraline üldkoosolek võttis vastu järgmised otsused:

1. Kinnitada Arco Vara AS-i 2016. aasta majandusaasta aruanne.

2. Katta 31.12.2016 lõppenud majandusaasta puhaskahjum summas 832 tuhat eurot eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvelt;

maksta dividendi 0,01 eurot aktsia kohta, kokku summas 65 070,12 eurot. Aktsionäride, kellel on õigus saada dividendi, nimekiri fikseeritakse seisuga 14. juunil 2017 kell 23.59. Dividend makstakse aktsionäridele 16. juunil 2017 ülekandega aktsionäri pangaarvele.

3. Suurendada Arco Vara AS-i aktsiakapitali tingimuslikult, lastes välja kuni 12 vahetusvõlakirja nimiväärtusega 500 eurot vastavalt üldkoosoleku materjalide hulgas olevatele ja aktsionäridele kättesaadavaks tehtud vahetusvõlakirjade tingimustele;

eeldusel, et Arco Vara grupi puhaskasum aastatel 2017-2019 moodustab vähemalt 5,5 miljonit eurot, annavad vahetusvõlakirjad nende omanikele õiguse alates 10. maist 2020 kuni 31. detsembrini 2020 märkida kokku kuni 200 000 Arco Vara AS-i aktsiat hinnaga 0,7 eurot aktsia;

Arco Vara AS-i juhatus võib aktsiate märkimisel aktsiakapitali suurendada maksimaalselt 140 000 euro ulatuses, s.t. 200 000 aktsia võrra;

olemasolevad Arco Vara AS-i aktsionärid loobuvad vahetusvõlakirjade märkimise eesõigusest ja vahetusvõlakirjade vahetamise tulemusena välja lastavate aktsiate märkimise eesõigusest.

4. Valida üheks aastaks (kuni järgmise aktsionäride korralise koosolekuni) üks audiitor ja nimetada selleks AS PricewaterhouseCoopers. Maksta audiitorile tasu Arco Vara AS-i 2017. a majandusaasta majandustegevuse auditeerimise eest vastavalt Arco Vara AS-i ja AS-i PricewaterhouseCoopers vahel sõlmitud lepingule.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Uus Maa: Eesti kinnisvaraturg läbi 25 aasta: korrapäratust postsovjetist tipptasemel ärikeskkonnaks

30.05.2017 Jaanus Laugus

Uus Maa on tänaseks kinnisvaraturul tegutsenud 25 aastat. On paras aeg meenutada, kuidas meie äri alguse sai ja kuhu tänaseks jõudnud oleme.

Kinnisvaraäri sai Eestis 1990ndatel alguse nii, nagu kõik teisedki ettevõtlusvaldkonnad – saabus taasiseseisvumine, kapitalism ning nõnda hakati kõigi meile igapäevaste tegevusaladega ka pihta. Tollal polnud kinnisvaravahendamise alal veel suurt spetsialiseerumist, maaklerid tegelesid vajadusel mõlema valdkonnaga, nii elukondliku kui ärikinnisvaraga. Ilmselt oli Uus Maa siiski esimene kinnisvarabüroo, kus hakati neid valdkondi eristama ja inimesed spetsialiseerusid, kas siis elukondliku või ärikinnisvara vahendusele.

1990ndatel puudusid Tallinna kesklinnas täismahus büroohooned. Peamiselt oli tegemist multifunktsionaalsete hoonetega, kus osa pindadest olid õigusjärgsetele omanikele tagastatud korterid, mida üüriti välja ka büroodena. Puudusid ka väljakujunenud laomajandid ning tööstuslinnakud ning sellised hooned asusuid tihtilugu kesklinna tuiksoonel, segamini elukeskkonnaga. Esialgu tegeletigi sellises keskkonnas kinnisvara majandamise, renoveerimise ja arendamisega. Võttis aastaid, enne kui hakkas toimuma tööstus- ja laomajanduse ärakolimine kesklinnast. Äärelinnas leidus muidugi rohkem sellist liiki hooneid, kuid pärinedes nõukogude ajast, olid need amortiseerunud ning inetud.

Uued ja modernsed büroohooned ning praktilised lao- ja tööstuslinnakud on kerkinud linnapilti viimase 20 aasta jooksul (esimesed kõrgemad kontorihooned alates 1996-97) ning Tallinn on tundmatuseni muutunud. On rõõm imetleda head äriarhitektuuri, mida Tallinn täna pakub. Alustades kunagisest Tallinna Panga hoonest, Kawe Plazast, Kaksiktornist ja lõpetades innovaatilise Maakri Kvartaliga.

Võib julgelt väita, et Tallinn on innovaatiline ja kaasaegne euroopalik ärikeskus, kus on lisaks suurepärased ja läbipaistvad ettevõtlustingimused ning soodne keskkond äri ajada. Oleme eeskujuks paljudele “vana Euroopa” linnadele ning riikidele.

Siiski on vaja rohkem, ja hoopis julgemalt, vaadata ning tegutseda muu maailma suunas, et asjalikud ettevõtjad meid leiaks, meie külalislahkust, tänast eetilist ja korrapärast ärikultuuri uudistama tuleks ning oma ettevõtteidki meie suunas laiendama hakkaks.

Kui võrrelda aega, kust tulime ning kus oleme täna, võib öelda, et keskkond on meil saanud moodsaks ja äriinfrastruktuur väga hästi arenenud. Nüüd oleks vaja keskenduda majandusküsimustele, mis tihti on poliitilised ja seotud näiteks maksudega. Keskendugem selle hoidmisele ja arendamisele, milles oleme Euroopas tuntud – hea maksu- ja ärikeskkonnaga riigina. Põnev ja arenev kinnisvaraturg on kõige selle tulemuseks.

Statistikaamet: Ettevõtlussektori kasum I kvartalis suurenes

30.05.2017 Statistikaamet

Ettevõtlussektori kogukasum oli 2017. aasta I kvartalis 612 miljonit eurot, mis oli 18% suurem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet.

Võrreldes 2016. aasta I kvartaliga suurenes kogukasum enamikul tegevusaladel. Suurima panuse sektori kogukasumisse andsid kaubandus- ja tööstusettevõtted. Ettevõtlussektori kasumi kasvu pidurdasid enim kinnisvara ning veonduse ja laonduse ettevõtted.

Ettevõtted müüsid 2017. aasta I kvartalis kaupu ja teenuseid 12,7 miljardi euro eest, mis oli 8% rohkem kui aasta tagasi samal ajal. Enim suurenes müügitulu ehituse tegevusalal. Kogu ettevõtluse müügitulus kõige suuremat osatähtsust omavate kaubandusettevõtete müügitulu suurenes 7%, mõjutatuna põhiliselt müügitulu suurenemisest hulgikaubanduses. Kasvu toetasid ka jae- ja sõidukikaubandus. Töötleva tööstuse ettevõtete müügitulu suurenes varasema aastaga võrreldes 5%.

Ettevõtete kulud suurenesid eelmise aasta sama ajaga võrreldes 8%. Ka tööjõukulud suurenesid 8%. Tööga hõivatud isikute arv suurenes 2% ja töötatud tundide arv jäi mullusele tasemele. Ettevõtlussektori tööviljakus puhta lisandväärtuse alusel oli hõivatu kohta keskmiselt 5280 eurot kvartalis ehk 8% rohkem kui mullu I kvartalis.

Ettevõtete investeeringud pöördusid kasvule. Ettevõtted investeerisid 2017. aasta I kvartalis 573 miljonit eurot, mis on 28% rohkem kui aasta varem samal ajal. Investeeriti peamiselt masinatesse ja seadmetesse ning transpordivahenditesse ja ehitistesse. Suurimad investeerijad olid töötleva tööstuse, kaubandus- ning veondus- ja laondusettevõtted, kes tegid kokku üle poole ettevõtete koguinvesteeringutest. Võrreldes 2016. aasta I kvartaliga vähenesid investeeringud vaid ehitiste soetamisse. Ülejäänud investeeringud suurenesid, neist enim investeeringud transpordivahenditesse.

Statistika aluseks on küsimustik „Majandustegevus kvartal”, mille esitamise tähtaeg oli 21.04.2017. Statistikaamet avaldas kvartali kokkuvõtte 26 tööpäevaga. Statistikatöö „Ettevõtete kvartali majandusnäitajad“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

10 kõige sagedamini esitatavat küsimust kinnisvaramaaklerile

30.05.2017 Gerli Ramler

Uut kodu otsides on inimestel loomulikult palju küsimusi, millele nad vastust soovivad. Mis on populaarsemad küsimused, mida kinnisvaramaaklerile esitatakse, ning mida tasub alati kinnisvara ostes üle küsida, räägib 1Partner kinnisvarakonsultant ja maakler Olmer Õigus.

Kas kinnisvaraga seotud dokumendid on korras?

Ehitus- ja kasutuslubade kohta võib küsida nii kinnisvara seniselt omanikult/arendajalt, maaklerilt kui ka uurida ise ehitusregistrist www.ehr.ee. Miks see oluline on? Kui näiteks korteril või majal pole kasutusluba, siis pangad enamasti kodulaenuks raha ei anna. See-eest võimaldab see küsida müüjalt allahindlust.

Kui suured on kommunaalarved?

Kommunikatsioonikulud (vesi, gaas ja elekter) on väga suur osa iga kuu maksudest. Kindlasti tasub küsida eelmiste kuude kommunaalarveid ning need hoolikalt üle vaadata. Kui summad tunduvad liiga suured, siis uurige julgelt, miks see nii on. Kõrge veearve põhjus võib tuleneda väga suurest perekonnast ning elektriarvet võivad kergitada eriotstarbelised kodumasinad, mida teie ei kasutagi.

Millised on naabrid?

Paraku on nii, et just naabrid võivad teha kodust meeldiva või ebameeldiva koha. Nurisev naabrinaine, lärmakad lapsed ning alkoholilembene pidevalt pidutsev noormees ei ole sellised naabrid, kellega koridori või hoovi sooviks jagada. Seetõttu on oluline teada, kes meid uues kodus ees ootavad.

Kui kaugel on kool, lasteaed ja ühistranspordipeatused?

Pereinimestele on väga tähtis kooli ja lasteaia lähedus, et lapsed saaksid turvaliselt ja võimalikult lihtsalt koolist ja lasteaiast koju ning vastupidi. Kui bussipeatus asub kodust mitme kilomeetri kaugusel ning ühistranspordi päevaplaan pole kiita, siis on hea seda ette teada. Isegi auto olemasolul tuleb vahel kasutada bussi või rongi.

Kas ühistu on aktiivne?

Toimiv ühistu on hea, kuid liiga aktiivne juhatus võib tähendada seda, et liiga kergekäeliselt võetakse laenu või püütakse korraldada teiste inimeste elu. Kindlasti tasub ühistu juhatusega enne ostuotsust kohtuda ning uurida, kas ja milliseid laene on majale juba võetud; kuidas kortermaja igapäevaelu on organiseeritud, millised on põhimured ning tulevikuplaanid.

Millised on maja konstruktsioonid ja materjalid?

Nii eramaja kui ka korteri puhul huvitab uusi omanikke alati, kas peab hakkama kohe mingeid remonditöid tegema või saab uude koju lihtsalt sisse kolida. Samamoodi maksab huvi tunda ka maja konstruktsioonide, katuse- ja fassaadimaterjali ning soojustuse kohta. Uue korteri ja maja puhul saab küsida projekti ning ehitusjärelevalve aruannet. Vanema hoone puhul kutsutakse hindaja või ekspert, kes oskab suunata tähelepanu näiteks ehituslikele vigadele.

Kuidas päike aknasse paistab?

Aina olulisemaks on inimeste jaoks korteri või maja asetsemine ilmakaarte suhtes. Neile meeldib päikesevalgus ja lisaks on see tänu nutikatele isereguleeruvatele küttelahendustele hea võimalus küttearvetelt kokku hoida.

Kui helikindel maja on?

Aasta-aastalt muutuvad küll ehitusmaterjalid kvaliteetsemaks ning materjalid pole kindlasti nii läbikostvad kui vanades Mustamäe ja Lasnamäe majades. Kui see siiski on teie jaoks oluline, siis küsige seda omanikult ning võimalusel viibige korteris kauem, et aru saada, kui helikindlad on põrandad-laed ja seinad.

Kuidas on lahendatud parkimine?

Kui teie perel on vähemalt üks mootorsõiduk, siis tasub uurida ka kortermaja parkimiskorraldust: kas igale korterile on määratud oma parkimiskoht; kuidas need on jagatud; kas on võimalik soetada ka parkimiskoht garaažis jne.

Milline on hoovi kasutamise kord?

Kui kortermaja või ridaelamu juurde kuulub kõigile avatud aed, uurige kindlasti kohe ka selle kasutuskorra kohta. Kas laps võib hoovis vankris lõunauinakut teha või suuremad lapsed jalgpalli mängida? Kas grillimine ja isiklikud peod on naabritele vastuvõetavad?

http://www.seb.ee/foorum/kodu/10-koige-sagedamini-esitatavat-kusimust-kinnisvaramaaklerile

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Lasnamäe Prisma laiendustööd algavad esmaspäeval

30.05.2017 Tõnu Toompark

Capfield OÜ tütarfirma Premium Trade OÜ teeb esmaspäeval, 29. mail algust Lasnamäe Prisma laiendustöödega, mille tulemusena saab keskus järgmise aasta kevadeks uue välisilme ning sellele lisandub 5600 m2 üldpinda.

Tööde eesmärgiks on pakkuda suuremat kauba- ja teenustevalikut ning muuta keskus klientidele mugavamaks ja köitvamaks. Ehitustööde läbiviijaks on Maru Ehitus OÜ.

„Prisma on parim valik peredele, kes soovivad osta parima kvaliteediga kaupa ühest kohast,“ sõnas Prisma Peremarketite arendusjuht Mika Ylinen.

Lisaks laienevale toidupoele hakkab keskuses paiknema ka toidulisanditega tegelev kauplus ning spordiklubi Lemon Gym club.

„Lõime rõõmuga Capfieldiga käed avamaks Tallinna esimese Lemon Gym’i Lasnamäe Prismas,“ ütles Harry Liipa, Lemon Gym’i ja Artic Sport Club’i tegevjuht. „Olen kindel, et siinsed üürnikud ja keskuse asukoht on valem eduks.“

„Lemon Gym on seni Lätis ja Leedus populaarsust kogunud spordiklubide kett, mille eesmärgiks on pakkuda madala hinna juures parimat kvaliteeti. Lasnamäe Prismas hakkame paiknema 1100 m2 pinnal ja pakkuma mugavaid treenimisvõimalusi ning kvaliteetseid treeningseadmeid. Tegemist on meie esimese klubiga Tallinnas, mis kindlasti ei jää viimaseks. Juba lähiajal plaanime avada mitmeid teisigi,“ lisas Liipa. Lemon Gym kuulub Baltimaade suurimale spordiklubide haldajale, Impuls Group’ile.

Samuti võtab keskuse 1350 ruutmeetril koha sisse koduloomadega seotud teenuseid pakkuv PetCity, kus hakkab olema lemmikloomapood, -juuksur, loomakliinik ning -hotell. Tegemist on Eesti lemmikloomaomanikele juba tuttava tegijaga, kes pakub kõiki nende väikestele sõpradele mõeldud teenuseid. Lisaks hakkavad PetCity’s toimuma koertekool ja lastele suunatud harivad üritused.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

MTÜ ESAKODA seminar Euroopa Liidu Majas

30.05.2017 Tõnu Toompark

Teisipäeval 6. juunil 2017 toimub EUSEW 2017 raames MTÜ ESAKODA energiapäev. Seminar toimub Euroopa Liidu Majas, Rävala 4, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse 1. korruse infosaalis.

Päevakava

9.15 – 9.30 Registreerimine, hommikukohv
9.30 – 9.35 Avamine – MTÜ ESAKODA – Ragnar Kuusk, (EnergiaSäästu ArendusKoda)
9.35 – 9.40 Tervitussõnad – Euroopa Komisjoni Eesti esindus – Paavo Palk, poliitikaosakonna juhataja
9.40 – 10.05 Sissejuhatus teemale, energiasäästlik mosaiik – Ragnar Kuusk
10.05 – 10.30 Eluasemevaldkonna toetusmeetmed – Regina Michaelis, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, ehitus- ja elamutalituse nõunik
10.30 – 10.55 Taastuvenergia kasutamisest – Rene Tammist, Eesti Taastuvenergia Koda, juhataja
10.55 – 11.05 Kohvipaus
11.05 – 11.35 Uue korteriomandi ja korteriühistuseaduse ABC ning rakendamine 2018. aastal – Andry Krass, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige
11.35 – 12.00 SmartEnCity – hruštšjovkast smartovka – Kalle Virkus, TREA, energeetika ekspert
12.00 – 12.25 Puitmajade energiasäästlikkus, tehnoloogilised lahendused – Lauri Kivil, Eesti Puitmajaliit
12.25 – 12.45 Soojus heitveest – Meelis Voolmaa, Eesti Energiasäästu Assotsiatsioon
12.45 – 13.00 Lõunapaus
13.00 – 13.50 Soojuspumbad ja energiakaevud – Rain Laanemets, Ait Nord OÜ, Tarmo Eerik, Eesti Puurkaevud OÜ
13.50 – 14.15 Kohtventilatsioon „Aereco“ – Karl Sooväli, S.F.P. Group OÜ
14.15 – 14.40 Ventilatsioon vastavalt vajadusele – Viljo Kaul, Termex OÜ
14.40 – 15.05 Päikeseenergial töötav ventilatsiooni- ja küttepaneel – Pärt Põldemaa, Ventpanel OÜ
15.05 – 15.15 Värskendav paus
15.15 – 15.40 Energiasäästlikkus ja taastuvenergia-võtmed süsinikuvähese(vaba) linna staatuse saavutamisel – Villu Pella, Tallinna Energiaagentuur, juhataja
15.40 – 16.05 Küttesüsteemide lahendused – Marko Moring, Danfoss AS
16.05 – 16.30 Päikesekütte paigaldamine – Eerik Kaste, Anrebell OÜ
16.35 – 16.55 Päikeseenergiast elektrienergia – Martin Lall, Naps Solar Estonia OÜ
16.55 – 17.00 Kokkuvõte, lõpetamine

Teabepäev on kõigile tasuta ja registreerimine kuuskragnar@gmail.com või omanikud@omanikud.ee

Domus Kinnisvara: Tarbijate kindlustunne hoiab kinnisvaraturgu üleval

30.05.2017 Domus Kinnisvara

Tarbijate kindlustunde indikaator on näitaja, mida Eesti Konjunktuuriinstituut arvutab igakuiselt ning mis oma sisult on pere ja riigi majandusolukorra, töötuse ja säästude prognoosi saldode aritmeetiline keskmine. Hulk viimaste kuude ja aastate pressiteateid lõpeb tõdemusega, et tarbijate kindlustunne on endiselt kõrge. Näiteks maikuus avaldatud kindlustunde indikaator (–3) on oluliselt parem pikaajalise keskmisest (–9). On põhjust rahuoluks.

Kinnisvaraturuga on tarbijate kindlustunne seotud kõige otsesemalt. Tarbija teeb oma otsuseid kodu, kinnisvara, eluasemelaenude või investeeringute osas siis, kui tal on selge arusaam ja kindlustunne tuleviku suhtes. Kui puudub kindlus oma töökoha püsimise või riigi majandusliku ja poliitilise stabiilsuse osas, siis on tarbija ettevaatlik ja ei ole aldis kinnisvaraga tehinguid tegema ja näiteks eluasemelaenu jääki suurendama.

Pea külm ja jalad maas suhtumist õpetas meile viimane majanduskriis piisavalt ja õppetunnid sellest püsivad veel piisavalt hästi meeles. Seepärast polegi midagi imestada, kui vaadata tarbijate kindlustunde viimase kümnekonna aasta aegridu, et kõige kehvem kindlustunne on olnud ajal, mil majanduse ja kinnisvaraturu taevas liikusid eriti tumedad pilved. Nimelt, kindlustunde indikaator oli tugevalt miinuses 2008. aasta lõpus ja 2009. aasta esimesel poolel, kus indikaatori kõrgpunktiks jäi -37. Pärast seda perioodi on kõikumist küll olnud, kuid näitaja on valdavalt olnud stabiilne ning tarbija tundnud ennast hästi.

Kuna võiks tavakodanik ennast hästi tunda? Siis, kui tal on kogutud piisavalt sääste, mis võimaldavad rahulikuma südamega tulevikku vaadata. Eesti Panga andmed toetavadki eelmist väidet ja kinnitavad seda, miks kindlustundega on lood pigem hästi. Aastaid oleme olnud olukorras, kus keskpank on saanud raporteerida seda, et majapidamiste säästud kasvavad kiiremini kui laenukohustused. Nii eraisikute kui juriidiliste isikute raha hulk pangakontodel on aegade kõrgeimal tasemel ning kahtlemata tekitab see fakt turvatunnet ja toob suurema rahu hinge. Kui siia juurde lisada infokild, et 2017 I kvartal jõudis tööjõus osalemise määr varasemate aastatega võrreldes rekordtasemele, siis on kindlustunde puzzles ka see koht tugevalt tsementeeritud.

Tarbijate kindlustunnet võib kokkuvõtlikult nimetada kinnisvaraturu vundamendiks. On inimestel rahu majas, mõni euro rohkem säästetud ja usk tulevikku helge, siis pole põhjust ka kinnisvara arendustegevuses pidurit vajutada. Nii ongi kinnisvaraturu tänane üldjoontes hea seis otsekui peegeldus tarbijate kindlustundest. Kui ka turu vundamendis on mõni mõra, siis üldistatult võib tõdeda, et turg on stabiilne, inimesed vahetavad elamispindu vastavalt tegelikele vajadustele ja võimalustele ning magada võivad rahulikult kõik kinnisvaraturu osalised.

Delfi: Peep Sooman: Koduostjad vahetavad piirkonda kergekäeliselt. Mida rahakam, seda vähem piirkonnatruu

30.05.2017 Tõnu Toompark

Üldiselt on turul levinud arvamus, et koduostjad on väga piirkonnatruud. Reaalsuses on see siiski müüt, kusjuures mida rahakam on ostja, seda kergemini ta piirkonda vahetab.

Tavaliselt on piirkonnatruudus seotud väikeste lastega. Kui 3-aastasele lapsele on ikka Mustamäe Männi lasteaeda koht saadud ja pere vajab suuremat elamispinda, siis tõenäoliselt see pere Viimsisse ei koli. Laias laastus piirkonnatruudus sellega ka piirdub, sest kooliealiste laste puhul muutuvad täiskasvanud juba heas mõttes isekamaks ning hindavad uue kodu asukohta muude parameetrite järgi, sest koolivahetus ja/või sinna ühistranspordiga liikumine ei ole eriliseks perekondlikuks traagikaks.

Kusjuures on oluline märkida, et piirkonnatruudus kaob koos maksevõime suurenemisega. Kui eelmainitud Männi pargi läheduses 2-toalises paneelmajas elavasse, keskmist palka teenivasse perre sünnib teine või kolmas laps ja niigi jooksvad kulud kasvavad, on väga tõenäoline, et ka 3-toaline korter soetatakse samasse piirkonda. Kui aga sellel perel on maksevõime oluliselt kõrgem, unustatakse Mustamäe parkmetsad, kaubanduskeskused ja muud infrastruktuuri eelised kiirelt ja võidakse teha esmapilgul täiesti arusaamatud ratsukäigud.

Konkurendiks on terve turg, mitte naabermaja

Pole üldse harvad juhud, kui inimesed hakkavad alguses tõesti otsima 3-toalist paneelmaja korterit Männi pargi läheduses, lõpuks valivad välja hoopis neljatoalise uhiuue korteri Kadriorus ning viimasel hetkel tehakse otsus osta hoopis maja Saku alevikku, kus on ju ka olemas nii lasteaiad, gümnaasium ja kõik muu perele vajalik.

Olulisem konkreetsest piirkonnast on koduvahetajatele elamispinna enda võimalused (eramu on tavaliselt ruumikas), korralik infrastruktuur (pood ja bussipeatus jalutuskäigu kaugusel) ja kiire ühendus kesklinnaga, kus valdav enamus töökohtadest paiknevad ja loomulikult piirkonna turvalisus!

Piirkonnatruudus või –truudusetus pole ei halb ega hea. See lihtsalt on. Las inimesed ikka elavad seal, kus nad õnnelikud on. Eelkõige on see väärt infoks vara müüjatele, sest konkurentsis ei tule püsida mitte ainult naabermaja pakkumisega, vaid sisuliselt on konkurendiks terve turg.

Peep Sooman on Eesti suurima kinnisvarabüroo Pindi Kinnisvara müügipartner, kelle igapäevaseks tööks on juhtida uusarenduste müügimeeskonda.

Delfi: Peep Sooman: Koduostjad vahetavad piirkonda kergekäeliselt. Mida rahakam, seda vähem piirkonnatruu

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Peep Sooman: haldusreform on nagu lagunenud maja ülevärvimine

30.05.2017 Tõnu Toompark

Kinnisvaraeksperdi sõnul hakkavad Eesti maapiirkonnad manduma veelgi kiiremas tempos.

Meie rahvaarv kahaneb ja juba õige pea saame tunda selle esimest lainetust. Peagi saabub laulva revolutsiooni aegsete laste järgne aeg ja noorte arv väheneb märgatavalt. Kõige rohkem tunneb seda ehk kinnisvaraturg. Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman arvab, et praegu on elukondliku kinnisvara kuldaeg, kuid kaua asjaosalised seda enam nautida ei saa. Suurima löögi saavad maapiirkonnad.

Kinnisvara kontekstis tuleb esmalt selgeks teha, milline on inimese elukaar. Kuni 20. eluaastani elatakse enamasti kodus. Siis minnakse ülikooli ja saadakse esimene töökoht. Keskmiselt 25. eluaastani elatakse peamiselt üürikorteris. Siis leitakse elukaaslane, esimene püsitöökoht, esimene oma kodu.

Elu järgmine oluline osa on laste sünd. Kinnisvaraturu kontekstis vahetatakse siis väiksem kodu suurema vastu. Sooman ütleb, et eramute ja ridamajade turul on palju 40–45-aastaseid. Kui lapsed kodust välja kolivad, siis võivad vanemad otsustada taas kolida. Päris vanas eas, kui tervis pole enam kõige parem, on taas aeg, kui võidakse otsustada kolida.

„Kui vaadata statistikaameti tabelit, siis on näha, et praegu on kinnisvaraturu puhul aktiivsemate gruppide arvud põhjas. Tulevik on aga ebakindlam, sest inimeste arv hakkab oluliselt vähenema,” toob Sooman esile.

See tähendab, et kümne aasta pärast on potentsiaalseid ostjaid vähem, ükskõik kui hästi meie majandusel ja ostjatel endil läheb.

Sooman lisab, et noored elavad üha kauem vanematega koos. Nõukogude ajal võis olla norm, et noored saadeti kiirelt kodust välja, aga vabas ühiskonnas on see alati olnud anomaalia. „Kõik saavad ju aru, et kinnisvara on kallis. Piimapakk ka kallineb. Eraldi elamiseks on vaja palju raha. Kinnisvaratehingusse minek lükkub edasi.”

Sooman ei taha maalida väga negatiivset pilti, kuid ütleb, et kui vaadata arve ja inimeste käitumismudeleid, siis võib tehingute arv ühel hetkel isegi poole võrra väheneda. Positiivne on tema sõnul see, et inimeste eluiga ja aktiivne periood pikenevad. Inimesed tembutavad ka 50. ja 60. eluaastates.

„Praegu on kinnisvaraturu kuldaeg. Tulevikus ei ole äri nii suur. Kui veel nigela iibe ka kõrvale paneme, siis nii häid aegu enam tagasi ei tule,” arvab Sooman. Ta usub, et suures plaanis tabab turgu lähiajal pealesurutud stabiilsus. N-ö tõmblemise aeg saab läbi.

„Olgem ausad, masust praeguseni on olnud kõva siplemine. Noored on hinnad üles paugutanud. Ka viimase aja trend ehk kinnisvarasse investeerimine on tekkinud noorte tõttu. Kellele neid kortereid ikka ostetakse? Kes tulevad Kohtla-Järvelt Tallinnasse? Ikka noored,” ütleb Sooman.

Pangad kui „metsa sanitarid”

Sooman prognoosib, et uusarendusi on viie aasta pärast vähem. Praegu on uute elamispindade jääk väike, Harjumaal on umbes 2000 pakkumist. Jääk müüakse maha, kuid uusi ei finantseerita nii kergesti. Pangad on siin head „metsa sanitarid”. Sooman toob esile ohu, et kui pangad enam raha ei anna, siis pöördutakse ühisrahastuse poole. Pank ei pruugi aga korteri ostjatele laenu anda.

„Sellist uute pakkumiste assortiid nagu praegu me tulevikus ei näe. Taksojuhid ja ühepäevaärimehed kaovad. Suured tegijad, kes saavad aru, mis toimub, jäävad,” ütleb Sooman.

Tema sõnul on kindel üks: inimesed peavad ka tulevikus kuskil elama. Tallinna ja Harjumaad toetab linnastumine ning see protsess ei pruugi niipea aeglustuda. Üha halvemaks läheb aga seis neis kohtades, kust inimesed ka praegu välja voolavad. Maapiirkonnad kiratsevad üha rohkem.

Sooman usub, et Tallinnas tehakse tehinguid ka edaspidi, kuid on mures, mis saab Paidest, Kuressaarest või Kirde-Eestist. Kohtla-Järve hakkab juba muutuma kummituslinnaks. Veel suurema paugu saavad need, kes niigi hääbuvad. Jutt käib ju tööealisest elanikkonnast ja kinnisvaraturg on ainult üks osa majandusest.

„Eesti on kreenis ja inerts on nii kõva, et langus ei lõpe niipea. Kurb on see, et ehkki meil on Eestis tarku inimesi, kes oskaksid haldusreformi teha, on see poliitiliselt sisuliselt võimatu. Praegu liidame vallad kokku ja ongi tehtud. See on lagunenud maja ülevärvimine,” ütleb Sooman.

Soomani sõnul seisneb meie riigi traagika ka selles, et kogu aeg on valimised. Kogu aeg karjutakse üksteise peale ega tekitata sisulist väärtust. Käib lõputu kemplus. Kodanikkond on hakanud karjuma ja neid toetavad tuntud poliitikud. Kõik peavad sissisõda. Karjumisühiskond on ühise asja ajamise ära rikkunud.

Tallinnas väheneb vanema kinnisvara müük

Kahe aasta pärast hakkab kinnisvaraturu mõttes aktiivses vanuses olevate inimeste osakaal kiirelt vähenema. Tehinguaktiivsuse sama kiiret ja järsku langust pole siiski oodata. Kinnisvara ostuotsused langetatakse vajaduse järgi, mis hajutab rahvastikunäitajatest tulenevaid muutusi. Kinnisvara ostjad on enamasti perekonnad, mistõttu absoluutarvudena sündide arvu kinnisvaratehinguteks ümberarvutamine ei ole kindlasti õige lähenemine.

Praegu moodustavad 25–35-aastased noored Tallinna korteriturul tehingute arvust ligikaudu 2/3, millest hinnanguliselt 50% moodustavad esimese eluaseme ostjad ja 50% väiksemalt pinnalt suuremale kolijad. Ühelt pinnalt teisele kolijate arv jääb tulevikus praeguse esimese eluaseme ostjaskonna arvelt püsima, mistõttu on tulevikus ennekõike oodata esimese korteri ostjate arvu vähenemist. Hinnanguliselt võib esimese korteri ostjaid 10 aasta pärast olla ligikaudu poole vähem kui praegu ehk ligikaudu 15% praegusest igakuisest tehingute arvust. Arvestades, et esimese korteri ostjad on valdavalt n-ö mägede piirkonda ostvad inimesed, on tehingute arvu perspektiivset langust oodata ennekõike ehituslikult vanemate korterite puhul vastavates linnaosades.

Tehinguaktiivsuse vähenemine ei hakka kindlasti ajaliselt ega täpselt rahvastikusündmuste dünaamikale vastama.

Praegune tehinguaktiivsus sõltub Tallinnas suuresti uusehitiste püstitamisest ja nende igakuisest kasutusse tulekust. Arvestades Eesti elamufondi amortiseerumise kiirust ja ulatust, jääb lähitulevikus uute korterite vanale eelistamine kindlasti püsima. See soodustab nii ehitustegevuse aktiivsuse kui ka noorte uusehitises elamise soovi püsimist.

Noorte arvu vähenemine on aktuaalseks saanud ka laiemas plaanis: kurdetakse haridusasutuste tühjenemist ja nende sulgemise või ühendamise vajadust. Kinnisvaraturu edasist arengut soodustavad praegused rahvastikunäitajad ainuüksi Eesti suuremates keskustes, väiksemates ja hajaasustusega piirkondades jätkub turul pakkumiste arvu suurenemine koos vakantsi kasvuga ja varade likviidsuse vähenemine.

Delfi: Peep Sooman: haldusreform on nagu lagunenud maja ülevärvimine

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Kinnisvaraekspert: Ühinemisteade

30.05.2017 Tõnu Toompark

Alates käesoleva aasta 1. juunist ühendavad Kinnisvaraekspert OÜ ja Staaring Kinnisvarabüroo OÜ oma jõud ja jätkavad edaspidi kinnisvarateenuste pakkumist kaubamärgi Kinnisvaraekspert all.

Ühinemise põhjuseks oli kinnisvaraturu kiire areng ja tihenev konkurents. Mõistlik on liita sarnase teenusevaliku ja ärikultuuriga ettevõtete võimekus ning läbi tekkiva sünergia pakkuda klientidele parimat teenust ja ühtlasi suurendada ka turuosa. Edaspidi teenindab Kinnisvaraekspert kliente Tallinnas Ahtri tn. 6A ja Pärnu mnt. 82 ning Pärnus Kuninga tn. 36 aadressitel. Samuti on esindused Lätis ja Leedus. Kinnisvaraekspert ühendab nüüdsest rohkem kui 40 eksperti.

Kinnisvaraekspert tegutseb Eestis 1993. aastast alates, pakkudes kinnisvara vahendamise, hindamise, haldamise, investeeringute nõustamise, vara juhtimise, maamõõtmise jm teenuseid. Teenindame ka mitmeid rahvusvahelisi kliente üle Baltikumi olles maailma ühe suurima kinnisvaraketi Cushman & Wakefieldi ametlik esindaja Balti regioonis.

Staaring Kinnisvarabüroo on tegutsenud aastast 1995. Lisaks Tallinna büroole on ettevõttel esindajad USA-s New Yorgis ja Türgis hinnatud puhkepiirkonnas Alanyas.

Koolitus “Kinnisvara ABC” toimub 05-07/09/2017

30.05.2017 Margot Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 05-07/09/2017 koolitus “Kinnisvara ABC“. Koolituse eesmärk on anda osalejatele baasteadmised ja ülevaade kinnisvara valdkonnast ning tutvustada õigusakte, mis reguleerivad kinnisvaraga tehtavaid tehinguid.

Koolitusele on oodatud:

kõik inimesed, kes soovivad rohkem teada saada kinnisvarast ja oma vara paremini hallata;
kõik inimesed, kellel on soov oma tulevik siduda kinnisvara valdkonnaga;
kõik maaklerid, kes tunnevad, et oleks vaja värskendada kinnisvara baasteadmisi;
kõik spetsialistid ja ametnikud, kelle igapäeva töö hõlmab kinnisvara valdkonda;
kõik investorid, kes peavad vajalikuks õppida tundma kinnisvaraga seotud põhimõisteid ja õigusakte.

Koolitus annab:

ülevaate kinnisvaraturust ja selle arengusuundadest;
teadmised kinnisvaraalasest seadusandlusest;
info pangalaenudest ja notariaalsetest toimingutest;
baasteadmisi kinnisvaramaakleri tööst;
oskuse teha kinnisvara ostu-müügitehingut või -tehinguid.

“Kinnisvara ABC” toimub 05-07/09/2017 kell 13.00-18.00 Tallinna kesklinnas. Lektorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, Marko Sula Riigi Kinnisvarast ja Raid & Ko OÜ jurist Evi Hindpere.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Statistika: eluasemelaenude käive kasvas aastata 29%

30.05.2017 Tõnu Toompark

2017 I kvartali pankade väljastatud eluasemelaenude käive oli 259 miljonit eurot. Aastaga kasvas laenukäive 29,1%. Kõrge käibe najal kerkis eluasemelaenude jääk 6,74 miljardi euro peale ehk aastase kasvumääraga 5,9%.

Kõrge laenukäibe kasvu taga oli eelkõige Tallinna korteritehingute suur kasv. Tallinnas tehti 2017 I kvartalis 2447 korteritehingut, mis on eelmisest aastast 19% enam. Kõrge korteritehingute taga oli vähemalt osaliselt juhuse tahe ehk asjaolu, et aasta algusesse sattus tavapärasest enam asjaõiguslepinguid uute korteritega.

Seetõttu ei peaks juhuse tahtel kõrge korteritehingute arvu tõttu oluliselt kasvanud laenukäibes erilist ohumärki nägema.

Siiski tasub laenuturul silm peal hoida, sest Eesti inimeste laenukoormus kasvab järjest kiirenevas tempos. Eluasemelaenude jääk on kerkinud 6,74 miljardi euroni ehk aastatagusega võrreldes 5,9%.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Eesti Pank: Tootlikkuse ja palgakasvu kooskõla paranes

29.05.2017 Orsolya Soosaar

Palgakasvu aeglustumise kõrval elavnes majandusaktiivsus ja suurenes tootlikkuse kasv
Tööstussektori sees oli palgakasv kiireim ehituses ja põlevkivisektoris
Teenindussektori palgakasv on aeglasem kui eelmistel aastatel
Keskmise palga teenija ostujõud paraneb inflatsiooni tõttu aeglasemalt

Keskmine brutokuupalk kasvas 2017. aasta esimeses kvartalis aasta võrdluses 5,7%. Eelmise kvartali 6,9%ga võrreldes oli tempo seega tagasihoidlikum. Töötajate tootlikkuse ja palgakasvu kooskõla paranes: samal ajal, kui palgakasv aeglustus, elavnes majandusaktiivsus ja kiirenes tootlikkuse kasv. Sellele viitavad nii ekspordi ja tööstustoodangu andmed kui ka kindlustunde indikaatorid.

Teenindussektori palgakasv aeglustus, tööstussektoris see aga ei muutunud. Tööstussektori sees kiirenes palgakasv ehituses ja jõuliselt taastuvas põlevkivisektoris (mäetööstuses ja energeetikas). Tänu nõudluse taastumisele palkasid ehitusettevõtted töökäsi juurde ja tõstsid palku. Ehitussektori toodang suurenes esimeses kvartalis 20%, kuna kasvasid nii hoonete ehituse kui ka taristuinvesteeringud. Töötlevas tööstuses palgakasv aga aeglustus, kuigi ka selle tegevusala töötajate arv suurenes ja selle majandusseis paraneb tänu välisnõudluse kasvu hoogustumisele.

Tänu eratarbimise tugevale kasvule ja avaliku sektori palgatõusule on teenindussektori palgad kasvanud viimaste aastate jooksul kiiremini kui majanduses keskmiselt, ent see kasv on nüüdseks veidi aeglustunud. Kasv ei aeglustunud aga kõigil teenindussektori tegevusaladel, näiteks hoogustus palgatõus kaubanduses ning info ja side tegevusalal. Siin mängisid rolli ka ühekordsed tegurid, nagu tervishoiusektoris viibinud palgakokkulepe ja see, et finantssektoris ei makstud sel aastal sama suuri preemiaid kui eelmisel.

Kuna tarbijahinnad tõusevad kiiremini, suureneb palgateenijate ostujõud taas märksa aeglasemalt kui palga nominaalkasv. Esimeses kvartalis ulatus inflatsioon 3%ni ning reaalpalga kasv seega 2,6%ni. Pikemas tagasivaates on keskmise palga teenija ostujõud paranenud: 2008. aastaga (kriisieelne aeg) võrreldes ligikaudu 20% ja 2010. aastaga (suurima majanduslanguse aeg) võrreldes ligi 30%.