Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Pro Kapital Grupp: Auditeeritud majandusaasta aruanne 2016

21.04.2017 Tõnu Toompark

AS Pro Kapital Grupp nõukogu kiitis 20.04.2017 heaks 2016. aasta auditeeritud majandusaasta aruande.

Ettevõtte 2016. aasta auditeeritud konsolideeritud müügitulu moodustas 20,652 miljonit eurot. 2015. aasta 18,322 miljoni euroga võrreldes suurenes käive 12,7%. Ettevõtte brutokasum moodustas 2016. aastal 6,054 miljonit eurot, mis oli 36,1% kõrgem kui 4,448 miljonit eurot 2015. aastal. Ettevõtte 2016. aasta auditeeritud puhaskahjum moodustas 4,025 miljonit eurot, 2015. aasta puhaskahjum moodustas 2,010 miljonit eurot. 2015. aasta puhaskahjumit mõjutas positiivselt 3,041 miljoni euro suurune tulu varade ümberhindlusest, 2016. aasta puhaskahjumit mõjutas negatiivselt 0,559 miljoni euro suurune kahju varade ümberhindlusest.

Auditeeritud majandusaasta ja 2016. aasta neljanda kvartali vahearuandes avaldatud aruandeperioodi tulemid (vastavalt 4,025 ja 2,605 miljon eurot puhaskahjumit) erinevad 1,420 miljoni euro võrra. Antud erinevuse põhjustas asjaolu, et vahearuandes kajastati tütarettevõtete kinnisvara investeeringute õiglane väärtus esialgsete hindamisaktide põhjal. Lõplikud hindamisaktid kinnitati peale vahearuande avaldamist ja auditeeritud majandusaasta aruandes kajastati vastavad kinnisvarainvesteeringud lõplike hindamisaktide põhjal. Kinnisvara õiglase väärtuse mõju kasumiaruandele on kokku summas 1,420 miljonit eurot, finantsseisundi aruandes vähenesid varad 1,670 miljoni euro võrra ja kohustused vähenesid 0,250 miljoni euro võrra.

2016. aastal jätkas AS Pro Kapital Grupp tööd Ettevõtte suurima eraldiseisva hoone arendusprojektiga, Tallinnas asuva T1 kaubandus- ja meelelahutuskeskusega. Jätkati ehitustöödega ning novembrikuus allkirjastati finantseerimisleping projekteerimis- ja ehitustööde finantseerimiseks rahastusplatvormiga TSSP, mis on investeerimisfondi TPG tütarettevõte, mille hallata on varad mahuga üle 19 miljardi dollari. Finantseerimislepingu kogumaht on 65 miljonit eurot, millega rahastatakse täismahus 2018. aasta sügisel avatava T1 kaubandus- ja meelelahutuskeskuse valmimine.

Tondi Elukvartali projektis Tallinnas on Kristiine City kaubamärgi all valminud kolm elamuhoonet, neljanda hoone ehitustööd käimas ning 2017. aasta jooksul on kavas alustada järgmiste hoonete ehitustöödega. Alustati edukalt ka Marsi 6 projekti eelmüükidega, kus ajalooline kasarmuhoone renoveeritakse 45 erilahendustega loft – korteriks. Lõppesid Tondi 53 kinnistul asuva ajaloolise kasarmuhoone renoveerimistööd ning alates 1. septembrist asub valminud hoones AS-i Pro Kapital Grupp peakontor. 2016. aastal kehtestati Kalaranna 1 kinnistu detailplaneering ning 2017. aastal on kavas käivitada ala projekteerimistööd. Riias alustati elamuhoone ehitustöödega Kliversala arendusprojektis, mille käigus valmivad 47 eksklusiivset korterit ning jätkusid ka Tallinase elamuehitusprojekti projekteerimistööd.

Vilniuses, Šaltinių Namai elamukompleksis valmis K4-1 elamuhoone ning korterid on klientidele üle antud. Käivitati edukalt kompleksi teise etapi eelmüügiprotsess ning vahetult 2017. aasta hakul alustati ka ehitustöödega.

Lisad: PKG Annual Report 2016 EST 20.04.2017

AS Pro Kapital Grupp aktsionäride korralise üldkoosoleku kokkukutsumise teade

21.04.2017 Tõnu Toompark

Lugupeetud AS Pro Kapital Grupp aktsionär

Teatame, et AS Pro Kapital Grupp (registrikood 10278802, asukoht Sõjakooli 11 Tallinn Eesti Vabariik) (edaspidi nimetatud kui Ühing) juhatus kutsub kokku aktsionäride korralise üldkoosoleku, mis toimub 24. mail 2017.a. algusega kell 17.00 Ühingu asukohas, Sõjakooli 11 Tallinn Eesti Vabariik. Koosolekust osavõtjate registreerimine algab 24. mail 2017.a. kell 16.45 ja lõpeb kell 17.00 koosoleku toimumise kohas.

Korralise üldkoosoleku kokkukutsumise põhjuseks on Ühingu 2016.a. majandusaasta aruande kinnitamise otsustamine, kahjumi katmise otsustamine, audiitori valimine ja tasustamise otsustamine. Aktsionäride korralise üldkoosoleku kokkukutsumise ettepaneku tegi Ühingu juhatus.

Üldkoosoleku päevakord on järgmine:

1. Üldkoosoleku juhataja ja protokollija valimine

Nõukogu ja juhatuse ettepanek:

Valida üldkoosoleku juhatajaks Ervin Nurmela. Valida üldkoosoleku protokollija vastavalt üldkoosolekul tehtud ettepanekutele.

2. Ühingu auditeeritud 2016.a. majandusaasta aruande kinnitamine

Ühing on koostanud 2016 majandusaasta kohta majandusaasta aruande. Aruanne on läbinud audiitorkontrolli ja see on tehtud aktsionäridele kättesaadavaks. Aastaaruande kinnitamine on Ühingu aktsionäride pädevuses.

Nõukogu ja juhatuse ettepanek ja otsuse eelnõu:

Kinnitada Ühingu auditeeritud 2016.a. majandusaasta aruanne

3. Kahjumi katmise otsustamine

Ühingu puhaskahjum 31. detsembril 2016 lõppenud majandusaastal moodustas 3 913 tuhat eurot. Vastavalt äriseadustikule on kasumi jaotamise / kahjumi katmise otsustamine aktsionäride pädevuses.

Nõukogu ja juhatuse ettepanek ja otsuse eelnõu:

Katta 31. detsembril 2016 lõppenud majandusaasta kahjum summas 3 913 tuhat eurot eelmise perioodide jaotamata kasumi arvelt.

4. Audiitori valimine

AS Deloitte Audit Eesti osutas Ühingule 2016 majandusaastal teenust seoses Ühingu aastaaruande auditeerimisega.

Nõukogu hinnangul on audiitor täitnud oma kohustused vastavuses sõlmitud lepinguga ja nõukogul puuduvad etteheited osutatud teenusele.

Audiitor on vastavalt hea ühingujuhtimise tava nõuetele kinnitanud, et tal puudub tööalane, majanduslik või muu seos, mis võib mõjutada audiitori sõltumatust auditi teenuse osutamisel.

Juhatus on võtnud 2016. aastal erinevatelt audiitorbüroodelt hinnapakkumised järgneva kolme majandusaasta auditi läbiviimiseks. Auditikomitee ja nõukogu soovitus on jätkata koostööd AS-iga Deloitte Audit Eesti, kuna nende hinnapakkumine ja teenuse kvaliteet on parima suhtega.

Nõukogu ja juhatuse ettepanek ja otsuse eelnõu:

Valida AS Deloitte Audit Eesti Ühingu audiitoriks 2017 majandusaasta audiitorkontrolli läbiviimiseks.

Kiita heaks audiitori tasustamise tingimused vastavalt audiitoriga sõlmitavale lepingule. Kiita heaks audiitorile Ühingu ja Ühingu tütarettevõtete auditeerimise eest 2017 majandusaastal makstav tasu summas 45 700 eurot (käibemaksuta).

Korralisel üldkoosolekul osalemiseks õigustatud aktsionäride ring määratakse vastavalt Äriseadustiku § 297 lg-le 5 kindlaks 7 päeva enne üldkoosoleku toimumist, so seisuga 17.05.2017. a kell 23:59.

Aktsionäril on õigus üldkoosolekul saada juhatuselt teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta. Juhatus võib keelduda teabe andmisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju aktsiaseltsi huvidele. Aktsionär võib juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks aktsionäride üldkoosolek, või esitada üldkoosoleku toimumisest alates kahe nädala jooksul hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma.

Eelnevalt päevakorda võtmata võib üldkoosolek otsustada järgmise koosoleku kokkukutsumise ja lahendada avaldused, mis puudutavad päevakorraga seotud korralduslikke küsimusi ja koosoleku pidamise korda, samuti võib üldkoosolekul ilma otsust tegemata arutada muid küsimusi.

Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 aktsiakapitalist võivad aktsiaseltsile esitada iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõu. Nimetatud õigust ei või kasutada hiljem kui kolm päeva enne üldkoosoleku toimumist. Vastav eelnõu tuleb esitada kirjalikult aadressil: AS Pro Kapital Grupp, Sõjakooli 11, Tallinn, 11316.

Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 aktsiakapitalist, võivad nõuda täiendavate küsimuste võtmist korralise üldkoosoleku päevakorda, kui vastav nõue on esitatud hiljemalt 15 päeva enne üldkoosoleku toimumist.

Aktsionär võib enne üldkoosoleku toimumist teatada Ühingule esindaja määramisest või esindajale antud volituse tagasivõtmisest, saates vastavasisulise digitaalselt allkirjastatud teate e-posti aadressile prokapital@prokapital.ee või toimetades kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teate Ühingu kontorisse aadressil Sõjakooli 11, Tallinn hiljemalt 23.05.2017. a kell 16:00.

Korralise üldkoosolekuga seotud küsimuste tekkimisel palume võtta ühendust telefonil +372 6 144 920 või e-maili aadressil prokapital@prokapital.ee. Aktsionäride koosoleku päevakorda puudutavad küsimused ja vastused avaldatakse Ühingu koduleheküljel www.prokapital.com alajaotus „Investorile“ all.

Ühingu aktsionäridel on võimalus tutvuda korralise üldkoosoleku otsuste ettepanekute ja eelnõudega, auditeeritud majandusaasta aruandega, audiitori järeldusotsusega ja nõukogu kirjaliku aruandega 2016 majandusaasta kohta Ühingu koduleheküljel www.prokapital.com alajaotus „Investorile“ all, või tööpäeviti ajavahemikus 09:00-17:00 Ühingu kontoris aadressil Sõjakooli 11, Tallinn.

Koosolekul osalemiseks vajalikud dokumendid

Füüsilisest isikust aktsionäril palume esitada kehtiv isikut tõendav dokument, aktsionäri esindajal palume kaasa võtta kehtiv isikut tõendav dokument ja kehtiv kirjalik volikiri.

Juriidilisest isikust aktsionäril palume esitada kehtiv registrikaardi väljavõte (või muu sarnane dokument) vastavast registrist, kus see juriidiline isik on registreeritud ning esindaja kehtiv isikut tõendav dokument. Juriidilisest isikust aktsionäri tehingujärgsel esindajal tuleb lisaks eespool nimetatud dokumentidele esitada juriidilise isiku seadusjärgse esindaja poolt väljastatud kirjalik volikiri.

Välisriigi ametiisiku poolt väljastatud iga dokument peab olema kas legaliseeritud või kinnitatud dokumenditunnistuse apostille’iga ning tõlgitud inglise keelde.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Eesti Pank: Eesti era- ja valitsemissektori võlakoormus mullu ei muutunud

21.04.2017 Taavi Raudsaar

Eesti ettevõtted laenasid Eestis tegutsevatest pankadest varasemast rohkem, mujalt varasemast vähem
Majapidamiste säästud kasvasid endiselt kiiremini kui laenukohustused
Eesti erasektori võlakoormus on rahvusvahelises võrdluses keskmine, valitsemissektori oma väike

Ettevõtete võla kasvu on piiranud tagasihoidlikud investeeringud ja ettevõtetevahelise laenamise vähenemine. Eestis tegutsevatest pankadest võetud laenude ja liisingute jääk kasvas 2016. aastal kiiresti, 8%. Ettevõtete laenamine välismaalt püsis aasta jooksul ligikaudu samal tasemel, kuid ettevõtete omavaheline laenamine ja valdusfirmadelt laenamine vähenesid märgatavalt. Seetõttu suurenesid ettevõtete võlakohustused 2016. aastal kokku vaid 0,2%.

Majapidamiste laenukohustused kasvasid mullu sama kiiresti kui sissetulekud, kuid pisut aeglasemalt kui säästud. Palgakasv, väike tööpuudus ja soodsad laenuintressimäärad soosisid majapidamiste laenunõudluse suurenemist ning laenukohustused kasvasid 6%. Suurenenud on nii pankadest võetud eluaseme- ja tarbimislaenude kui ka teistelt laenuvahendajatelt võetud laenude maht. Tänu sissetulekute kiirele kasvule ja kõrgele säästumäärale suurenes majapidamiste sularaha ja hoiuste maht aastaga rohkem kui 8%. Lisaks kasvas majapidamiste omanduses olevate kaubeldavate väärtpaberite väärtus aastaga ligikaudu veerandi võrra. Kiirest kasvust hoolimata on Eesti majapidamiste finantssäästud sissetulekute suhtes Euroopa Liidu keskmisest näitajast siiski veel väiksemad.

Eesti erasektori (ettevõtted ja majapidamised) võlakoormus ehk võlakohustuste ja SKP suhe 2016. aastal märkimisväärselt ei muutunud ja oli aasta lõpus 127%. Teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes on see keskmine tase. Võrreldes riikidega, kus on meie omaga sama sissetulekutase, on Eesti ettevõtete ja majapidamiste võlakoormus aga suhteliselt suur. Eesti valitsemissektori võlakoormus, mis on Euroopa Liidu riikide seas endiselt kõige väiksem, vähenes möödunud aastal väga vähe ja oli aasta lõpus 9,7% SKPst.

Eesti majandus oli eelmise aasta neljandas kvartalis ja aasta kokkuvõttes välismaa suhtes endiselt netolaenuandja. Alates 2009. aastast on Eesti residendid paigutanud välismaale rohkem finantsvahendeid, kui sealt kaasanud. See tuleneb sellest, et Eesti majapidamised ja ettevõtted on rohkem säästma hakanud ning investeeringud Eesti majandusse on vähenenud. Suurem säästmine ja netolaenuandja positsioon tähendavad küll välisvõla ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni näitajate paranemist, kuid samal ajal mõjub investeeringute kahanemine halvasti majanduse edasisele kasvuvõimekusele.

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Nõuanded koduostjale: eluasemelaenu ennetähtaegne tagastamine

21.04.2017 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Laenuvõtjal võib aga elus hästi minna: ta võib võita loteriiga või sureb rikas sugulane ja jätab laenuvõtjale ilmatu suure päranduse. See on koht, kus laenuvõtjal on võimalus mõelda kodulaenu ennetähtaegsele tagastamisele. Praktikas on sageli eluasemelaenu ennetähtaegse tagastamise põhjus elukoha vahetamine ehk uue kodu ostmine, mille käigus tuleb vana eluase müüa ja selle protsessi käigus eluasemelaenu jääk pangale tagastada.

Esimene mõttekoht on ikka selles, kas ootamatu rahalaeva abil kustutada olemasolev madalaprotsendiline, pikaajaline intressisoodustusega eluasemelaen. Või on laenuvõtjal mõistlik ootamatult sülle sadanud rahasumma investeerida kõrgema tootlusega, kui on eluasemelaenu intressimäär.

Kui laenuvõtjal on investeerimisvõimalus olemas, ei ole mõtet kodulaenu ennetähtaegselt tagastada. Kui aga rahaga midagi arukat lisaks tarbimisele peale hakata ei ole, on mõistlik eluasemelaen tagasi maksta, et loobuda intressikulust.

Enamasti on eluasemelaenulepingutes kokkulepe, et laenuleping on võimalik lõpetada kolmekuulise etteteatamisega, kuid seda fikseerimata intressimääraga laenulepingute puhul. Kui laenuvõtja on sõlminud laenulepingu fikseeritud intressimääraga, on laenuandjal õigus nõuda laenuvõtjalt mõistlikku hüvitist kahju eest, mis on tingitud laenu ennetähtaegsest tagasimaksmisest.

Seda seetõttu, et fikseeritud intressimääraga laenulepingu puhul on laenuandjal õiguspärane ootus teatud suuruses intressi teenimiseks. Intressi suurus on lepingu sõlmimise ajal välja arvutatav.

Fikseerimata intressimääraga laenulepingu puhul, mis on hüpoteegiga tagatud, on laenuandjal õigus nõuda laenuvõtjalt saamata jäänud intressi kolme järgneva kuu eest.

Loe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.

Veel on võimalus registreeruda koolitusele “Haldusmenetlus ehitamisel ja planeerimisel”

21.04.2017 Margot Toompark

25/04/2017 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Haldusmenetlus ehitamisel ja planeerimisel“. Koolituse eesmärk on osalejatele tutvustada haldusmenetluse seaduse rakendamist ja koosmõju teistele seadustele.

Koolitusele on oodatud:

kohalikud omavalitsused ja teised riikliku järelevalve läbiviijad, kelle ülesandeks on ehitiste ja ehitamise ohutuse ja nõuetele vastavuse kontrollimine;
kinnisvaraarendajad;
kinnisasja omanikud jt.

Koolituse “Haldusmenetlus ehitamisel ja planeerimisel” käigus saab teada:

millised on kohaliku omavalitsuse ja muu haldusorgani kohustused menetluse läbiviimisel;
kuidas menetlust korrektselt läbi viia ja otsust vormistada.

Koolituse käigus käsitletakse muu hulgas seda, mida tuleb tähele panna planeeringute koostamise käigus planeeringu koostamiseks ja elluviimiseks halduslepingute sõlmimisel.

“Haldusmenetlus ehitamisel ja planeerimisel” toimub 25/04/2017 kell 09.00-14.45 Tallinna kesklinnas. Lektor on advokaadibüroo Teder Law jurist Martina Proosa.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Riigikohtu praktika: Lume ja jää tõrje eest vastutav isik

21.04.2017 Tõnu Toompark

Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet koostas korteriühistule väärteoprotokolli kuna korteriühistu ei olnud kõrvaldanud ehitiselt jääpurikaid ja lund.

Esmalt selgitati seda, et kuigi korteriühistu ei ole korteriomandite omanik, võrdsustatakse korteriühistut kui haldajat heakorra nõuete täitmisel omanikuga ning seega laieneb heakorraeeskirjast tulenev lume ja jääpurikate kõrvaldamise kohustus ka ehitist haldavale korteriühistule.

Veel selgitati juriidilise isiku vastutusele võtmist. Juriidiline isik vastutab seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt või nende käsul juriidilise isiku huvides. Juriidiline isik vastutab vaid siis, kui tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja käitumine vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kui mõni neist elementidest puudub, on juriidilise isiku karistamine välistatud.

Erinevalt kinnisasja haldavast korteriühistust ei ole selle juhatuse liikmel endal ühestki normist tulenevaid ülesandeid, mis võimaldaksid teda käsitada kinnisasja haldaja või mõne muu heakorraeeskirjas nimetatud subjektina. Korteriühistu juhatuse liikmele ei laiene heakorraeeskirja alusel kinnisasja omaniku heakorraalased kohustused. Kuna antud juhul korteriühistu juhatuse liiget ei saanud pidada normi rikkumise eest vastutavaks, siis menetleja otsus tühistati ja menetlus lõpetati süüteokoosseisu puudumise tõttu.

Samas selgitas kolleegium, et olukorras, kus ehitise katusel olev jää ja lumi ohustavad vahetult inimeste elu ja tervist, on kõiki asjaolusid arvestades korrakaitseorgan ise kohustatud ohtu reaalselt tõrjuma, mis kõnealusel juhul sai seisneda eeskätt jää ja lume ehitise katuselt eemaldamises.

Kui on põhjust arvata, et omanik või muu avaliku korra eest vastutav isik inimeste elu ja tervist vahetult ohustavat jääd ja lund piisavalt kiiresti ehitiselt ei kõrvalda, on korrakaitseorgan muu hulgas pädev rakendama asendustäitmist. Erijuhuna on asendustäitmist lubatud rakendada ettekirjutuse, hoiatuse ja täitekorralduseta, sest vahetu oht avalikule korrale tuleb kõrvaldada viivitamata.

Pille Pettai, Rasmus Õisma

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Koolitus “Ärikinnisvara vahendamine” toimub 09/05/2017

21.04.2017 Margot Toompark

09/05/2017 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Ärikinnisvara vahendamine“. Koolitus keskendub ärikinnisvara vahendamise temaatikale ja toob välja ärikinnisvara vahendamise erinevused võrreldes elukondliku kinnisvaraga.

Koolitus “Ärikinnisvara vahendamine” on suunatud:

inimestele, kes soovivad saada ärikinnisvara maakleriks;
inimestele, kes soovivad arendada oskusi ja teadmisi kinnisvaravaldkonnas;
äripindade omanikele;
ärikinnisvara arendajatele;
kõigile, kes tunnevad huvi kinnisvaraäri vastu.

Koolitus annab Sulle:

teadmised äripindade olemusest ja erisustest võrreldes elamispindadega;
teadmised äripindade tehingute poolte õigustest ja kohustusest;
konkreetsed nõuanded ärikinnisvaraturul toimetamiseks.

Lektor on 1Partner Kommertskinnisvara kaubandus- ja büroopindade grupijuht Ruth Andresen.

Koolitus “Ärikinnisvara vahendamine” toimub 09/05/2017 kell 09.00-14.00 Tallinna kesklinnas.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Что может случиться, если ваши контактные данные в банке не верны?

21.04.2017 Silver Vohu

Многие предприятия и государственные учреждения просят своих клиентов регулярно обновлять свои контактные данные. Причины для этого разные. Но, если речь идет о банках, устаревшие данные клиента могут привести к неприятным последствиям.

Банк хранит ваши деньги. Если у банка возникает подозрение, что к ним получили доступ злоумышленники, к примеру, были скопированы данные банковской карты, украдены документы или коды, крайне важно иметь возможность быстро с вами связаться. Достаточно всего нескольких минут, чтобы уберечься от крупных денежных потерь, а если банк не может с вами связаться, у него зачастую не остается иного варианта для защиты ваших денег, кроме как закрыть банковскую карту или счет.

Неожиданно банковская карта может оказаться закрытой

Может случиться, что подозрение банка окажется неоправданным, к примеру, вы действительно сделали карточные платежи в нескольких государствах подряд. И вдруг вы обнаруживаете, что ваша банковская карта закрыта – во время пребывания за границей это, несомненно, станет весьма неприятным сюрпризом. Если ваши контактные данные в банке верны, перед тем как закрыть карту, банк свяжется с вами по телефону, чтобы уточнить, действительно ли вы пользовались ей в экзотических странах. Если это так, у банка не будет причины закрывать карту.

Банковская карта не пришла по назначению

В наши дни, чтобы получить новую карту, посещать банковскую контору не нужно. Когда срок действия вашей карты подойдет к концу, банк отправит вам новую по почте, соблюдая требования безопасности. Ее активация происходит в интернет-банке. Если банк располагает неверной информацией о вашем адресе, банковская карта вам не придет. Безусловно, это неопасно для ваших денег, но доставит массу неудобств, ведь вы не получите в обещанное время долгожданную картe, а заказ новой потребует времени.

Возможная кража идентичности

Преступники становятся все более находчивыми, а последствия кражи идентичности в цифровом мире – все более тяжелыми. Если вы сообщили банку верные контактные данные, в случае подозрений банк может, например, сделать контрольный звонок и спросить, на самом ли деле вы сделали платеж на большую сумму. Это может предотвратить крупный ущерб и осложнить жизнь преступникам.

Отсутствующие данные переводят вас в разряд рискованных клиентов

Если у клиента отсутствуют данные, он может превратиться для банка в рискованного клиента. Если вы не отреагировали на просьбу банка обновить свои данные, для него это является знаком, что, возможно, с вами что-то случилось. Поэтому, чтобы снизить риски, следует временно закрыть ваш расчетный счет, обратить особое внимание на ваши денежные переводы и т. п. Из-за этого вам может показаться, что банковские услуги стали требовать больше времени или осуществляются с перебоями. Причина – данные, которые клиент не обновил.

Деньги отмываются в мутной воде

Прозрачные и корректные отношения с клиентом значительно затрудняют злоумышленникам возможность пользоваться банками для преступных перемещений денег. Если данные клиента корректны, и риски, связанные с клиентами, правильно оцениваются, банк быстрее находит подозрительные сделки, и преступник также обнаруживается быстрее. Регулярно обновляя клиентские данные, каждое предприятие и частное лицо вносит свой вклад в борьбу с терроризмом и отмыванием денег.

Вы можете в любой момент обновить свои данные. В банке SEB это можно сделать в интернет-банке в пункте-меню Дополнительные услуги → Контактные и дополнительные данные.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Linnahalli ja lähiala detailplaneeringu avalik arutelu

21.04.2017 Tallinn.ee

Tallinna linnahalli ja lähiala detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemusi tutvustav avalik arutelu viiakse läbi 12. mail algusega kell 14 Tallinna Kesklinna Valitsuse saalis (Nunne tn 18).

Tallinna linnahalli ja lähiala detailplaneering oli avalikul väljapanekul 8. märtsist kuni 6. aprillini Tallinna Kesklinna Valitsuses, Põhja-Tallinna Valitsuses ja Tallinna Linnaplaneerimise Ametis.

Detailplaneeringu jooniste ja seletuskirjaga saab tutvuda ka Tallinna planeeringute registris aadressil http://tpr.tallinn.ee/tpr

Avaliku väljapaneku jooksul laekus kohalikule omavalitsusele kaks kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid sisaldavat pöördumist.

Tallinna linnavalitsus võttis Tallinna linnahalli ja lähiala detailplaneeringu vastu 15. veebruari 2017 istungil. Detailplaneeringu koostamise algatamisettepaneku tegi Tallinna Linnaplaneerimise Amet. Detailplaneeringu koostas osaühing AB Artes Terrae OÜ. Detailplaneeringu koostamine on tingitud Tallinna linnahalli rekonstrueerimise ning ühtlasi ka Tallinna linnahalli ümbritseva piirkonna üldise linnaehitusliku kontseptsiooni kujundamise vajadusest.

„Tallinna linnahalli ja lähiala detailplaneering hõlmab 11,5 ha suuruse maa-ala, lisaks linnahalli kultuuri- ja konverentsikeskuseks rekonstrueerimisele on võimalik naaberkinnistutele rajada üsna palju uut äri- ja elamispinda,“ ütles Aas. „Linnahalli ja mere vahelisele alale on detailplaneeringuga kavandatud kuni kuuekorruselised äri- ja eluhooned, aga ka piisavalt avalikku ruumi.“

Detailplaneeringus tehakse ettepanek muuta Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu kohaseid maakasutuse juhtotstarbeid ning rohekoridori ulatust ja haljastuse osakaalu, ühtlasi taotletakse looduskaitseseadusest tuleneva ranna ehituskeeluvööndi vähendamist.

Planeeritud ala piirneb põhjast Patarei sadamaga, läänest Kalasadama ja Kultuurikatla piirkonnaga, lõunast Sadama tänavaga ning idast Logi tänavaga. Piirkonna linnaehituslikud dominandid on Tallinna linnahall ja Kultuurikatel.

Detailplaneeringu lahenduse kohaselt võetakse seni kasutult seisnud tehnogeenne rannaala aktiivsesse ja eesmärgipärasesse kasutusse, ühtlasi tagatakse juurdepääs ja vaba liikumine avalikul kallasrajal. Mere äärde soovitakse luua Euroopa merelinnadele iseloomulik kaasaegne linnaruum, piki mereranda hakkaks kulgema rannapromenaad. Planeeritud alal oleva ranna puhul ei ole tegemist mitte loodusliku mererannaga, vaid mere täitmisel tekkinud tehiskeskkonnaga ning seetõttu puudub vahetult mere ääres väärtuslik looduskeskkond, mida kaitsta.

Pärast Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneeringu kehtestamist 2004. aastal on toimunud linnaehituslikud muudatused, mida üldplaneeringu koostamisel ei olnud võimalik prognoosida.

Piirkonna eeldusi arvestades ja linnaruumi elavuse tagamiseks on otstarbekas alale planeerida mitmefunktsioonilised hooned. Eluruumide kavandamisel on tagatud piirkonna elavus ja inimeste ööpäevaringne kohalolek. Ärimaa sihtotstarbe asemele võib kavandada ka ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbe. Detailplaneeringus on loodud eeldused planeerida alale linnahalli kasutust toetava funktsiooniga hooned.

Planeeritud avalikult kasutatavate kruntide osakaal moodustab 49% kõikidest planeeritud kruntidest, millele lisanduvad veel linnahalli katusel olevad avalikud jalakäijate alad. Linnahalli ja kavandatud hoonete vahelisele alale on planeeritud lineaarne haljasala, mis on kasutatav ka rekreatsioonialana. Avalike alade kohta parima linnaehitusliku lahenduse saamiseks korraldatakse arhitektuurivõistlus. Ka detailplaneeringuga planeeritud hoonestus tuleb rajada avalike arhitektuurivõistluste tulemustel valmivate ehitusprojektide alusel.

Planeeringulahenduse väljatöötamisel on lähtutud vajadusest kujundada Tallinna linnahalli ja Logi tänava vahel asuvast hoonestamata maa-alast atraktiivne linnaruum, mida ilmestavad jalakäijate ja kergliiklejate tarbeks kujundatud hoonetevahelised väljakud, haljastatud tänavad ja rannapromenaad. Oluliseks eesmärgiks on seatud Tallinna linnahalli uuesti kasutusele võtmine ning linnahalli kui mälestise ja piirkonna maamärgi dominantsuse, juurdepääsetavuse ja vaadeldavuse tagamine.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Domus Kinnisvara: Eramu elementaarsed hooldustegevused kevadel

20.04.2017 Kaupo Mõttus

Teadupärast tuleb sügis ja seejärel talv kõigile majaomanikele iga kord väga ootamatult. Ikka on soov nautida õues olekut ja teha see viimane grilliõhtu kuni ilm seda veel vähegi soosib ning ühel ilusal hommikul ärgates ongi koduõu kaetud kauni valge lumevaibaga.

Nii nagu autojuhtidel hakkab kiire rehvivahetusega, on majaomanikul kiire õuemööbli ja muu atribuutika koristamise ja talvekorterisse kolimisega. Seetõttu jäävad paraku tegemata paljud hooldustööd, mida oleks pidanud tegema.

Esimesed soojemad päevad meelitavad meid taas õue ning kutsuvad tegudele. Nüüd on see hetk, mil tuleks enda elamule heaperemehelik pilk heita ning mõnel juhul valmistada end juba ette saabuvaks sügiseks ja talveks.

Mida saad kevadel ära teha?

Kevadel oleks mõistlik üle vaadata hoone kõik konstruktsioonid ning selgitada välja võimalikud temperatuuri kõikumisest, lumest ja jääst tekkinud kahjustused. Väga oluline on katuse ülevaatus. Eelkõige tuleks tähelepanu pöörata kohtadele, kuhu talvel kogunes lumi ja jää. Teadupärast vesi külmudes paisub ning see võib konstruktsioonidele märkimisväärset kahju tekitada. Puhastada tuleks ka vihmaveerennid ja äravoolutorud. Viimast peaks kindlasti tegema ka sügisel. Üle tuleks hoolikalt vaadata ka maja fassaad ja vajadusel remontida talve jooksul tekkinud kahjustused.

Lume sulamisest tingitud uputuse vältimiseks tuleb puhastada drenaaži- ja sadeveekaevud.

Kütteperioodi lõppedes tuleks kindlasti hooldada küttesüsteem. Õhksoojuspumpadel vahetada filtrid, puhastada ahjud ja korstnad, hooldada gaasikatel jne. Kõik ikka selleks, et sügise saabudes oleksite kütteperioodiks muretult valmis. Mõistlik oleks üle vaadata ja õlitada kõik uksed, eriti välisuksed, mis võivad olla lume ja jää tõttu kahjustatud, vahel on need temperatuuri kõikumise tõttu pisut paigast ära ja vajavad reguleerimist.

Nüüd kui tähtsamad tööd on tehtud võib hakata aiamööblit talvekorterist välja kolima. Kindlasti on see kogunud mustust ja tolmu ning lihtsaim viis seda puhastada oleks see rohke veega üle loputada. Vett saate loomulikult aiavoolikust, mille olete juba lahti rullinud ja majakraaniga ühendanud. Ilusat kevadet kõigile!

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Statistikaamet: Ehitushinnaindeks pöördus tõusule

20.04.2017 Statistikaamet

Ehitushinnaindeksi muutus oli 2017. aasta I kvartalis võrreldes 2016. aasta IV kvartaliga 0,4% ja võrreldes 2016. aasta I kvartaliga 0,7%, teatab Statistikaamet.

Ehitushinnaindeksit mõjutas I kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga eelkõige materjalide ja tööjõu kallinemine, mis andsid indeksi kogutõusust vastavalt üle 60% ja üle kolmandiku.

Eelmise kvartaliga võrreldes kallines materjal 0,4%, kulutused ehitusmasinatele tõusid 0,5% ja tööjõule 0,5%.

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi muutus oli 2017. aasta I kvartalis võrreldes 2016. aasta IV kvartaliga 0,4% ja võrreldes 2016. aasta I kvartaliga 0,5%.

Ehitushinnaindeksi arvutamisel kaasatakse neli ehitistegruppi: eramud, korruselamud, tööstus- ja ametihooned. Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi puhul on vaatluse all ametihooned. Ehitushinnaindeks väljendab ehitustegevuse maksumuse muutust ehitusplatsi otsekulude tasemel. Otsekuludes arvestatavad ressursid jaotatakse kolme põhigruppi: tööjõud, ehitusmasinad ja -materjal.

Ehitushinnaindeksi muutus, I kvartal 2017
	IV kvartal 2016 – I kvartal 2017, %	I kvartal 2016 – I kvartal 2017, %
KOKKU	0,4	0,7
tööjõud	0,5	0,7
ehitusmasinad	0,5	0,3
ehitusmaterjal	0,4	0,7
Eramuindeks	0,3	0,5
Korruselamuindeks	-0,1	0,6
Tööstushooneindeks	0,5	0,3
Ametihooneindeks	0,6	0,9

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi muutus, I kvartal 2017
	IV kvartal 2016 – I kvartal 2017, %	I kvartal 2016 – I kvartal 2017, %
KOKKU	0,4	0,5
tööjõud	0,1	0,4
ehitusmasinad	1,0	1,9
ehitusmaterjal	0,4	0,4

Statistikatöö „Ehitushinnaindeks“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Statistikaamet: Tootjahinnaindeks märtsis kuuga ei muutunud

20.04.2017 Statistikaamet

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2017. aasta märtsis võrreldes veebruariga 0,0% ja võrreldes eelmise aasta märtsiga 3,1%, teatab Statistikaamet.

Tootjahinnaindeksit mõjutas märtsis eelmise kuuga võrreldes keskmisest enam hinnatõus elektroonikaseadmete ja metalltoodete tootmises, samuti hinnalangus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises ning kemikaalide ja kütteõlide tootmises.

2016. aasta märtsiga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnatõus kütteõlide, toiduainete, elektroonikaseadmete ja puittoodete tootmises, samuti hinnalangus mäetööstuses, mootorsõidukite osade ja lisaseadmete tootmises.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus tegevusala järgi, märts 2017
Tegevusala EMTAK 2008 järgi	Märts 2017 – veebruar 2017, %	Märts 2017 – märts 2016, %
KOKKU	0,0	3,1
Töötlev tööstus	0,4	3,5
Mäetööstus	-0,1	-6,5
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine	-6,7	1,5
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus	0,0	0,0

Ekspordihinnaindeksi muutus oli 2017. aasta märtsis võrreldes veebruariga -0,2% ja võrreldes 2016. aasta märtsiga 6,7%.

Eelmise kuuga võrreldes langes märtsis keskmisest enam elektrienergia, jookide ning naftasaaduste hind, samas tõusis elektroonikaseadmete ning kummi- ja plasttoodete hind.

Impordihinnaindeksi muutus oli 2017. aasta märtsis võrreldes veebruariga -0,6% ja võrreldes 2016. aasta märtsiga 6,3%.

Eelmise kuuga võrreldes langes märtsis keskmisest enam elektrienergia, põllumajandustoodete, ehitusmaterjalide ning naftasaaduste hind ning tõusis nahktoodete ja jalatsite ning farmaatsiatoodete hind.

Statistika aluseks on küsimustikud „Tootjahind”, „Ekspordihind“ ja „Impordihind“, mille esitamise tähtaeg oli 6.04.2017. Statistikaamet avaldas tootjahinnaindeksite kuukokkuvõtte kaheksa tööpäevaga. Statistikatööde „Tööstustoodangu tootjahinnaindeks“, „Ekspordihinnaindeks“ ja „Impordihinnaindeks“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet nende statistikatööde tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

KredEx kasvatas tegevusmahte ja teenis 1,2 miljonit eurot kasumit

19.04.2017 Tõnu Toompark

Täna KredExi nõukogu poolt kinnitatud 2016. aasta majandusaasta aruande põhjal teenis sihtasutus eelmisel aastal kasumit 1,2 mln eurot. Tänu KredExile paranesid 706 ettevõtte rahastamisvõimalused ja 6684 pere elutingimused.

KredExi juhataja Lehar Küti sõnul oli möödunud aasta KredExi jaoks tegevusmahtude kasvatamise aasta. “Märkimisväärselt suurenes nii ettevõtluslaenude (44% võrreldes möödunud aastaga), eluasemelaenude (42%), kui ka korterelamulaenude (80%) käendamise maht. Ühtlasi saavutati kõigi nimetatud valdkondade osas suurimad aasta jooksul väljastatud käendusmahud alates KredExi loomisest 2001. aastal. Ühtekokku väljastati aasta jooksul nende sihtrühmade puhul käendus 3115 ettevõtte/eraisiku/korterelamu laenule summas 124,4 mln eurot. See võimaldas neil pankadest saada lisarahastust summas 358 mln eurot,” ütles Kütt.

KredExi põhitegevuse brutotulud moodustasid 7,1 mln eurot, kasvades 2015. aastaga võrreldes 1 mln euro võrra. Sealhulgas ulatusid tagamistegevusega seotud tulud 4,1 mln euroni ning intressitulud laenudelt 1,9 mln euroni. Aasta lõpu seisuga oli KredExi sihtkapital 74 mln eurot, bilansimaht 191,4 mln eurot, tagatisportfell 207,6 mln eurot ja laenuportfell 59,1 mln eurot.

Võimalike krediidikahjude katteks moodustati 2016. aastal eraldisi kokku 3,9 mln eurot. Tagamistegevusest tulenevaid kahjusid hüvitati aasta jooksul 1,8 mln euro ulatuses. Võrreldes 2015. aastaga olid kahjud väiksemad nii ettevõtlus- kui ka eluasemevaldkonnas. Kogu tegutsemisaja jooksul on KredEx hüvitanud tagamistegevusest tulenevaid kahjusid summas 29,9 mln eurot.

„KredEx lähtub finantsteenuste pakkumisel eelkõige avalikust huvist, aidates ettevõtteid ja elanikke seal, kus turg ei toimi. Missiooni täitmiseks võtab KredEx suuremaid riske, kui erakapitalil põhinevad finantsasutused, ent pikema perioodi keskmisena on eesmärgiks isetasuvuse säilitamine. Samas üksikute aastate lõikes võidakse teenida märkimisväärseid kasumeid või kahjumeid,“ selgitas Kütt. Alates asutamisest 2001. aastal on KredEx teeninud kasumit kokku 8,4 mln eurot.

Merko premeerib oma parimaid koostööpartnereid uhiuue Toyotaga

19.04.2017 Tõnu Toompark

Merko Ehitus käivitas kampaania, mille eesmärk on tunnustada koostööpartnereid ja väärtustada nende töö kvaliteeti. Koostöös Toyotaga korraldatava kampaania raames premeeritakse Eesti, Läti ja Leedu parimat koostööpartnerit uhiuue Toyota PROACE’i või Hiluxi kaheaastase kasutusõigusega. Tänaseks on kampaanias osalema registreerunud Eestis üle 120 koostööpartneri. Objektimeeskondade poolt esimese kvartali parimateks koostööpartneriteks valitud ettevõtted on näha kodulehel http://merko.ee/tegija/.

Koostööpartnerite tunnustamise kampaania sai avalöögi jaapanipärase üritusega. Selle raames tähistasid Merko ja Toyota ka oma sõpruse 25. sünnipäeva ning Merko sai kätte oma tuhandenda Toyota, olles sellega Toyota üks suurimaid kliente. Merko kontserni töötajad kasutavad Toyota ametiautosid nii Eestis, Lätis kui Leedus. Fotodel: AS Merko Ehitus Eesti juhatuse esimees Keit Paal, Merko pikaaegne juht ja tänane AS Merko Ehitus nõukogu esimees Toomas Annus, Toyota Baltic AS juhatuse liige Osvaldo Valentini ning AS Merko Ehitus Eesti finantsvaldkonna juhi asetäitja Aire Ojandu, kes sai ametiautoks Merko tuhandenda Toyota.

„Projektide edu aluseks on meie professionaalne meeskond ja pikaajaline kogemus ning hea koostöö tellijate ja koostööpartneritega. Tänavu soovime veelgi enam tunnustada oma sadu koostööpartnereid, kelle töö kvaliteet, tähtaegadest kinnipidamine, korrektsus ja professionaalsed töötajad on objektide valmimisel suure kaaluga,“ ütles AS Merko Ehitus Eesti juhatuse esimees Keit Paal. „Lisaks on kampaania eesmärk juhtida tähelepanu ausale ärile – kinnitame, et oleme ise aus maksumaksja ning kõik meie töötajad on ametlikult registreeritud. Töötame iga päev veelgi ausama ja turvalisema ehitusturu ja töökeskkonna nimel ja ootame, et sellesse panustaksid ka kõik meie koostööpartnerid.“

„Korraldame tunnustamise kampaania koostöös Toyotaga, kelle aastatepikkuse kliendina saame kinnitada, et kahe brändi väärtused on sarnased – seame mõlemad esiplaanile kvaliteedi, kestvuse ja hea teeninduse. Meie töötajad on Toyotadega sõitnud aastakümneid ja saime kätte oma tuhandenda auto. Usume, et Toyota on usaldusväärne autobränd ka paljude meie koostööpartnerite seas. Seega on uhiuue Toyota Hilux või PROACE aasta tegijale igati sobiv ja väärt preemia,“ lisas Keit Paal.

Toyota Baltic ASi juhatuse liige Osvaldo Valentini lisas: „Tugevad ja vastupidavad partnerlussuhted rajatakse alati pinnasele, kus jagatakse ühiseid väärtusi ja asjatundlikkuse põhimõtteid ning järgitakse kõrgeid standardeid. Toyota autod on alati ehitatud kõrgete standardite järgi, lisaks iseloomustab Toyotat soov pidevalt parendada oma tooteid ja teenuseid – püüd üha paremini teha on meie jaoks pidev teekond. Oleme Merkole tänulikud mitme aastakümne pikkuse koostöö eest. Merko kampaania, mis väärtustab koostööpartnereid ja mille peaauhinnaks on Toyota mudelid, on meie jaoks märk sügavast usaldusest. Toyotale on suur au toetada õnnelikke võitjaid nende igapäevatöös, nii nagu oleme toetanud Merkot tema teekonnal Baltimaade üheks juhtivaks ehitusettevõtteks.“

2017. aastal valib iga Merko ehitusobjekti projektimeeskond Eestis, Lätis ja Leedus välja kvartali parimad koostööpartnerid. Aasta lõpus toimuvatel kampaania lõpuüritustel selguvad peaauhinna võitjad, kes saavad endale preemiaks valida kas uue Toyota PROACE’i või Hiluxi kaheaastase kasutusõiguse. Koostööpartnerid saavad tutvuda kampaania tingimustega ja registreeruda kodulehel http://merko.ee/tegija/, kus avaldatakse ka kvartali parimateks valitud koostööpartnerite nimed.

AS Merko Ehitus (group.merko.ee) kontserni kuuluvad Eesti juhtiv ehitusettevõte AS Merko Ehitus Eesti, Läti turule keskendunud SIA Merks, Leedu turul tegutsev UAB Merko Statyba, Norra ehitusettevõte Peritus Entreprenør AS ning kontserni kinnisvaraarenduse äriüksus koos kinnisvara omavate äriühingutega. 2016. aasta lõpu seisuga andis kontsern tööd 797 inimesele ning ettevõtte 2016. aasta müügitulu oli 252 miljonit eurot.

Toyota Baltic AS on 1993. aastal asutatud Toyota ja Lexuse sõidukite ametlik maaletooja, mis juhib ja koordineerib nimetatud sõidukite müüki ja turundust ning järelturuga seonduvaid tegevusi Eestis, Lätis ja Leedus. Aasta 2017 seisuga on Baltimaades 20 Toyota ja 5 Lexuse edasimüüjat ning 5 volitatud remonditöökoda.

Maa-amet: Haritava maa hektari hind kasvas eelmisel aastal kaheksa protsenti

19.04.2017 Tõnu Toompark

Maa-ameti avaldatud 2016. aasta tehingute analüüs näitab, et haritava maa mediaanhind oli möödunud aastal 2700 €/ha, olles kaheksa protsenti kõrgem kui aasta varem. Kõige rohkem tehti tehinguid Lääne-Virumaal.

Haritava maa vabaturu tehingute hektari mediaanhind kasvas 2016. aastal kaheksa protsenti, küündides 2700 euroni. Kõige aktiivsem oli haritava maa turg Lääne-Virumaal, kus tehti 141 tehingut. Järgnesid Viljandi- ja Järvamaa 118 tehinguga.

Haritava maa hind oli kõrgeim Jõgevamaal, madalaim Hiiu- ja Saaremaal. Maatüki hinda mõjutab muude tegurite seas pindala, suurema põllumaa hektari mediaanhind on kõrgem kui väiksemal põllumaal. 2016. aastal oli tehingute mediaanpindala 7,4 hektarit, mis on suurem kui aasta varem.

„Viimastel aastatel on huvi Eesti põllumaa vastu üha kasvanud, sellele viitab asjaolu, et viie aastaga on haritava maa hektari hind tõusnud koguni 85,3%,“ ütles Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits.

Haritava maaga tehti 2016. aastal kokku 1404 tehingut, mis on kolm protsenti rohkem võrreldes 2015. aastaga. Tehingute koguväärtus kasvas 2016. aastal 30,4% võrreldes eelmise aastaga, ulatudes 41,1 miljoni euroni.

Tutvu ülevaatega: Haritava maa turuülevaade