Adaur.ee - kinnisvaraturg peopesal

Juulis jaemüügi kasv jätkus

31.08.2015 Adaur.ee

Sildid: ehitus, foto, internet, Jaemüük, kampaania, kaubandus, kauplus, Maksu- ja Tolliamet, müük, statistika, Statistikaamet, tööstus, tulu, USA

Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes 2015. aasta juulis eelmise aasta juuliga võrreldes püsivhindades 9%, teatab Statistikaamet.

2015. aasta juulis oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 480 miljonit eurot, seega jäi juulis kauplustesse 365 eurot elaniku kohta.

Tööstuskaupade kaupluste jaemüük suurenes 2014. aasta juuliga võrreldes 23%. Müük suurenes kõigil tegevusaladel. Enim suurenes jaemüük posti või interneti teel, kus müük kasvas eelmise aasta juuliga võrreldes 55%. Keskmisest enam suurenes jaemüük veel ka muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, fotokaupade, raamatute, sporditarvete, mängude ja mänguasjade, lillede, istikute jm (kasv 49%).

Juulis jätkus tekstiilitoodete, rõivaste ja jalatsite kaupluste jaemüügi kasvu kiirenemine, millele avaldasid osaliselt mõju juulis toimunud soodusmüügikampaaniad. Kui juunis pöördus jaemüük neis kauplustes pärast langust taas tõusule ja kasvas eelmise aasta sama kuuga võrreldes 9%, siis juulis oli kasv 17%. Juulis kiirenes mõnevõrra ka majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kaupluste jaemüügi kasv. Neis kauplustes kasvas jaemüük võrreldes 2014. aasta juuliga 14%.

Ka toidukaupade kaupluste jaemüügi kasv näitas juulis mõningast kiirenemist. Kui eelneval kolmel kuul kasvas jaemüük neis kauplustes eelmise aasta sama kuuga võrreldes iga kuu 1%, siis juulis oli kasv 2%.

Mootorikütuse jaemüük suurenes 2014. aasta juuliga võrreldes püsivhindades 2%.

Juuniga võrreldes suurenes juulis jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük püsivhindades 6%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal oli kasv 2%. 2015. aasta seitsme kuuga (jaanuar–juuli) suurenes jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük eelmise aasta vastava perioodiga võrreldes püsivhindades 8%.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli juulis 558,7 miljonit eurot, millest kaupade jaemüük andis 86%. 2014. aasta juuliga võrreldes suurenes müügitulu püsivhindades 8%, eelmise kuuga võrreldes 6%.

Statistika aluseks on aruanne „Müügitulu”, mille esitamise tähtaeg oli 15.08.2015, ning Maksu- ja Tolliameti käibedeklaratsiooni andmed. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte 9 tööpäevaga.

Riik lihtsustab ettevõtlus- ja elamumaa võõrandamise korda kohalikele omavalitsustele

31.08.2015 Adaur.ee

Sildid: arendus, Arto Aas, detailplaneering, Eesti, ehitus, elamu, elamumaa, haldus, hoonestamata maa, investeering, kinnistu, kohus, kohustused, koostöö, leping, Maardu, minister, õigus, omavalitsus, planeerimisseadus, planeering, portfell, Rae vald, Rahandusministeerium, rajatis, riik, seadus, Tallinn, Tartu, väärtus, valitsus

Valitsus kiitis heaks riigihalduse ministri Arto Aasa ettepaneku lihtsustada ja kiirendada riigimaa andmist tsiviilkäibesse ning ettevõtluse ja elamuehituse arenguks riigimaa võõrandamist kohalikele omavalitsustele.

“Ettevõtluseks vajaliku riigimaa võõrandamise korra lihtsustamine kohalikele omavalitsustele toetab piirkonna arendustegevust ning soodustab ettevõtlust,” ütles riigihalduse minister Arto Aas. “See tihendab omavalitsuste koostööd ettevõtjatega ja aitab luua uusi töökohti.”

Edaspidi saab riik kohalikule omavalitsusele võõrandada ettevõtlusmaad 65% hariliku väärtuse eest (välja arvatud olulisteks investeeringuteks vajalik maa) ning selle eest tasumise tähtaeg riigile on kuni 5 aastat. Olulisteks investeeringuteks vajalikku ettevõtlusmaad saab omavalitsus taotleda tasuta, edasivõõrandamise puhul kehtib riigile hüvitise maksmise nõue 65% harilikust väärtusest. Taotlusi võtab vastu Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus.

Pikendatakse ka riigilt tasuta saadud vara võõrandamisel või hoonestusõiguse seadmisel riigile hüvitise tasumise tähtaegu: senise kolme kuu asemel on võõrandamisel maksetähtaeg kuni viis aastat ning hoonestusõiguse seadmisel 10 aastat. Lisaks pikendatakse elamumaa võõrandamise maksetähtaega seniselt kahelt aastalt viiele aastale.

“Muudatus võimaldab kohalikel omavalitsustel paremini planeerida rahalisi ressursse, sest senised maksetähtajad on osutunud lühikeseks, näiteks maa edasivõõrandamiseks vajalike mitmete toimingute sh detailplaneeringute jaoks,” lisas Aas.

Samuti tehakse ettepanek muuta planeerimisseadust, et avalikuks kasutamiseks ette nähtud rajatiste ehitamiseks sõlmitava halduslepinguga võetud õigused ja kohustused kinnistu võõrandamisel lähevad üle asja omandajale. See lihtsustab omavalitsustele riigi reservmaadele detailplaneeringute koostamisel kavandatavate avalikult kasutatavate teede, üldkasutatava haljastuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamist.

Järgmise sammuna valmistab rahandusministeerium ette riigivaraseaduse ja planeerimisseaduse muudatused.

Maakatastris on registreeritud 97% Eesti pindalast, millest on reformitud ehk tsiviilkäibes olevast maast riigi omandis erihuvita ehk “vaba” elamu-, äri- ja tootmismaad kokku 639 ha. Kõige rohkem on vaba elamu-, äri- ja tootmismaad Tallinnas 61 ha ja Maardu linnas 39 ha. Omavalitsuste ainuomandis on 19 108 ha hoonestamata maad sh 1 047 ha elamu-, äri- ja tootmismaad, neist suurima portfelliga on Tahkuranna vald (133,8 ha), Tartu linn (69 ha) ja Rae vald (62,5 ha).

Maakler: “mägede” korteri müügiperiood on kasvanud kahe kuu võrra

31.08.2015 Adaur.ee

Sildid: 1Partner, hinnad, investor, kinnisvara, Kinnisvaraekspert, korter, maakler, Monika Murumets, müügiperiood, müüja, müük, omanik, ostja, Tallinn, üür

1Partner Kinnisvara konsultandi Monika Murumetsa sõnul on Tallinna mägedes tekkinud ostjaturg – kortereid on müügis palju, hinnad pigem langevad ja müügiperiood pikeneb.

Murumetsa sõnul on äärelinna piirkonnad märkamatult täitunud langevate hindadega korteritega. “Objekte on müügis tavapärasest rohkem ja hinnad seetõttu senisest enam kaubeldavad,” ütles kinnisvaraekspert ja lisas, et tehinguni jõudmine oleneb müüja paindlikkusest.

“Turuküllastumise tingimustes on keskmine magalakorteri müügiaeg kasvanud kolmelt kuult viiele. Omanikul on valida kas anda hinnas järgi, lükata müük paremate aegade ootuses edasi või siis üürida korter välja,” ütles Murumets ja lisas, et selliseid perioode on ka varem ette tulnud ning kogemuse ja õigete müügivõtetega on võimalik leida kompromiss.

Ostja jaoks on uus turuseis üle aastate hea aeg kinnisvara soetamiseks. “Soodsam turusituatsioon on juba turule toonud väikeinvestorid, kes loodavad korteri kiirmüügi hinnaga kätte saada ja kallimalt edasi müüa.”

Colliers International sisenes elukondliku kinnisvara turule

31.08.2015 Adaur.ee

Colliers International, kelle senine peamine fookus on olnud ärikinnisvara teenuste vahendamine, sisenes elukondliku kinnisvara turule. Elukondliku kinnisvara müügimeeskonda asub juhtima Maia Daljajev .

Colliers on seni tegutsenud ärikinnisvara turuanalüütikuna, hindajana, vahendusteenuse pakkujana ja investeeringute nõustajana. Otsus siseneda elukondliku kinnisvara turule tuli soovist oma kliente senisest paremini teenindada ning tagada ettevõtte jätkuv areng. Colliers’i eesmärk on nõustada ja vahendada eelkõige uusarenduste projekte ning järelturuga tegeletakse vastavalt vajadusele.

„Aktiivne kinnisvaraturg on loonud meie klientidele soodsad võimalused laiendada oma tegevust ka elukondliku kinnisvara arenduse valdkonnas. Kuna siseneme elukondliku kinnisvara turule aktiivsuse kõrghetkel, siis on meie eesmärk jätkuvalt pakkuda kõrgetasemelist ja professionaalset teenust, kus keskendustakse alati kvaliteedile, mitte kvantiteedile,“ kommenteeris Colliers International partner Avo Rõõmussaar.

Maia Daljajev on kinnisvara sektoris töötanud 11 aastat ning on selle aja jooksul vahendanud hulgaliselt müügi- ja üüritehinguid, nõustanud kinnisvaraarendajaid ning juhtinud maaklerteenuse üksusi ning tema sõnul on Colliers Internationaliga liitumine talle kindlasti uus ja põnev väljakutse: „Colliers’i puhul näen ma suure potentsiaali ning arengule orienteeritud ettevõtet ning minu jaoks on kahtlemata väljakutseks asuda juhtima ning arendama ettevõtte uut valdkonda.“

Värskelt rekonstrueeritud Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukool avas uksed

31.08.2015 Adaur.ee

Sildid: Amhold, arhitekt, ehitamine, ehitus, Euroopa, Euroopa Regionaalarengu Fond, Haridus- ja Teadusministeerium, kinnisvara, maksumus, omanik, omanikujärelevalve, Regionaalarengu Fond, remont, Riigi Kinnisvara, Sisekaitseakadeemia, Tallinn

Neljapäeval, 27. augustil avati pidulikult põhjaliku uuenduskuuri läbinud väärika ajalooga Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukooli õppehoone.

Ehitustööde käigus rajati koolikompleks, mis on projekteeritud vastavalt koolis õppivate tundeelu- ja käitumishäiretega laste vajadustele. Ligi 5 100 ruutmeetri suurune koolikompleks koosneb täielikult rekonstrueeritud peahoonest ja uuest spordisaalist.

Koolihoone remont-restaureerimise ja rekonstrueerimise projekti koostas AS Amhold (arhitekt Jane Teresk), ehitustöid teostas Riito Ehituse AS. Kogu ettevõtmist juhtis ja koordineeris Riigi Kinnisvara AS.

Projekti kogumaksumuseks (projekteerimine, ehitamine, sisustamine ja omanikujärelevalve) kujunes ligi 5 miljonit eurot. Summale lisandub käibemaks. Ehitust rahastas Euroopa Regionaalarengu Fond.

Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukool on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigi põhikool tundeelu- ja käitumishäiretega õpilastele. Renoveeritud koolimajas on ruumi kuni 140 õpilasele. Ehitustööde ajal tegutses kool Sisekaitseakadeemia ruumides.

Arco Vara: Uus kord korrastab ehitisregistrit ja sunnib maaomanikke tegutsema

31.08.2015 Evelin Kanter

Sildid: 1. aprill, Arco Vara, detailplaneering, ehitis, ehitus, ehitusluba, Erial, kasutusluba, kinnistu, kinnistusraamat, kohus, kontroll, kõrvalhoone, õigus, omanik, omavalitsus, planeerimisseadus, planeering, riigilõiv, seadus, USA, valitsus

Käesoleva aasta 1. juulist hakkasid kehtima uus ehitusseadustik (edaspidi EhS), planeerimisseadus ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus (edaspidi EhSRS).

Nimetatud uute õigusaktide jõustumine tõi endaga kaasa paraja segaduse, mis vajab põhjalikku nö lahti harutamist. Siinkohal on paslik märkida, et segaduses ei ole mitte ainult nn tavalised inimesed, kes igapäevaselt seadustega kokku ei puutu, kuid keda paratamatult üleöö kehtima hakanud uus kord oluliselt mõjutab, aga ka vastavad asjassepuutuvate erialade spetsialistid. Tänaseks vähem kui 2 kuud kehtinud uued õigusaktid muutsid märkimisväärselt varasemalt kehtinud korda. Käesolevast artiklist leiate kasulikku informatsiooni muudatuste kohta seoses ehitisregistriga.

EhSRS on seadnud ehitisregistrile tulevikuks 3 olulist eesmärki:

aasta 1. jaanuariks ehitisregistri andmete korrastamine, sh sinna seni kandmata hoonete kandmine;
alates 2016. aasta 1. aprillist esitatakse ehitus- ja kasutusteatis, projekteerimistingimuste, ehitus- ja kasutusloa taotlus ning seonduvad dokumendid otse ehitisregistrile. Kuni 2016. aasta 1. aprillini esitatakse vastavad dokumendid pädevale asutusele.
alates 2016. aasta 1. aprillist ehitisregistrisse kantud andmetele õigusliku tähenduse omistamine,- see tähendab, et tulevikus võib ehitisregistris kajastuva info õigsuses olla veendunud ja sellele tugineda (analoogselt kinnistusraamatuga).

Kirjeldatud eesmärkide seadmine ehitisregistrile tähendab seda, et kõik maaomanikud peaksid nüüd tähelepanu pöörama kõikidele nende maal paiknevatele ehitistele. Need ehitised, mis on kuni 20 m²pinnaga ja kuni 5 m kõrgused, on ehitisregistrisse kandmise kohustusest vabastatud, st näiteks välikäimla ja koerakuudi pärast ei ole maaomanikel põhjust muretsemiseks.

Juhul, kui ehitise ehitamiseks või kasutamiseks on tegelikkuses olemas õiguslik alus (nt ehitusluba või kasutusluba), võib kinnisasja omanik esitada ehitisregistrile EhS § 60 lõikes 5 sätestatud ehitisregistrile andmete esitamise teatise (https://www.riigiteataja.ee/akt/126062015010) koos ehitise dokumentatsiooniga ning selle alusel kantakse vastav ehitis registrisse.

Keerulisem on olukord aga sellisel juhul, kui ehitisel puudub ehitamiseks või kasutamiseks õiguslik alus. Ehitised, mis ei ole siiani ehitisregistrisse kantud, jaotatakse kahte rühma:

ehitised, mis on ehitatud enne 2003. aasta 1. jaanuari;
ehitised, mis on ehitatud enne 2015. aasta 1. juulit.

Olemasolevate ehitisregistrisse kandmata ehitiste puhul, millel puudub ehitise kasutamise õiguslikku alust tõendav dokument, asutakse hindama ehitise ohutust. Kehtib üldpõhimõte, et ohutuse hindamisel lähtutakse õigusaktidest, mis kehtisid ehitise ehitamise ajal. St maaomaniku suhtes ei tohi rakendada rangemaid ohutusnõudeid (täpse korra sätestavad EhSRS § 28 ja § 29). Juhul, kui kinnisasja omanik ei esita piisavaid tõendeid ehitise ehitamise aja kohta, lahterdatakse ehitis teise rühma ehk nende ehitiste hulka, mis on ehitatud enne 2015. aasta 1. juulit, mis omakorda tähendab, et ehitise ehitisregistrisse kandmisel rakendatakse ehitise ohutuse kontrollimisel rangemaid nõudeid, st nõudeid mis kehtisid enne 2015 1. juulit. Uus kord on mõnevõrra leebem võrreldes varasemalt kehtinud reeglitega

Lihtne näide:
Vana talumaja kõrvalhoone, millel pole ehitusaega tõendavaid dokumente– kehtivad vanad rangemad nõuded.

Ehitise ohutuse hindamisel võetakse aluseks ehitise ehitusprojekt. Vastava ehitusprojekti puudumisel aga viiakse läbi ehitise audit, mille tellib ning mille eest tasub kinnisasja omanik. Juhul, kui audit tuvastab, et ehitis ei ole ohtlik, on võimalik ehitis registrisse kanda, kuid ehitise ohtlikkuse korral kohustub ehitise omanik toimima järgnevalt vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuse poolt välja antud ettekirjutustele viimaks ehitis nõuetega vastavusse. Ettekirjutuste mitte täitmise korral on ehitise omaniku suhtes võimalik rakendada sunniraha, mille ülemmäär on füüsilisele isikule 10 000 eurot ja juriidilisele isikule 100 000 eurot.

Pärast seda, kui ebaseaduslik ehitis on nö registriküps, on võimalik ehitis kanda ehitisregistrisse, kuid ehitise omanik kohustub selle eest tasuma riigilõivu summas 500 eurot. Riigilõivu summa võib esmapilgul tunduda ehmatavalt suur, kuid siinkohal tasub mõelda, milliseid kulusid tulnuks kanda ehitise õiguspärase ehitamise ja kasutusele võtmise korral (detailplaneeringu kohustuslikkuse korral selle kehtestamiseks tehtavad kulud, ehitusloa taotlemise kulu, sh ehitusprojekti kulu, kasutusloa taotlemise kulu jne). Selliselt mõeldes on kõnealune riigilõivu summa tegelikult marginaalne.

Arco Vara soovitab maaomanikel aegsasti enda maal olevate ehitiste dokumentatsioon üle vaadata ja kontrollida ehitise andmete olemasolu ehitisregistris (www.ehr.ee). Juhul kui selgub puudujääke, siis tuleks esimesel võimalusel asuda probleemset ehitist legaliseerima, kuna protsess võib võtta palju aega. Täpsemat infot on võimalik küsida kohalikust omavalitsusest.

Artikli allikas on
Arco Vara

Riik lihtsustab ettevõtlus- ja elamumaa võõrandamise korda kohalikele omavalitsustele

31.08.2015 Adaur.ee

„Ettevõtluseks vajaliku riigimaa võõrandamise korra lihtsustamine kohalikele omavalitsustele toetab piirkonna arendustegevust ning soodustab ettevõtlust,“ ütles riigihalduse minister Arto Aas. „See tihendab omavalitsuste koostööd ettevõtjatega ja aitab luua uusi töökohti.“

„Muudatus võimaldab kohalikel omavalitsustel paremini planeerida rahalisi ressursse, sest senised maksetähtajad on osutunud lühikeseks, näiteks maa edasivõõrandamiseks vajalike mitmete toimingute sh detailplaneeringute jaoks,“ lisas Aas.

Järgmise sammuna valmistab rahandusministeerium ette riigivaraseaduse ja planeerimisseaduse muudatused.

Maakatastris on registreeritud 97% Eesti pindalast, millest on reformitud ehk tsiviilkäibes olevast maast riigi omandis erihuvita ehk „vaba“ elamu-, äri- ja tootmismaad kokku 639 ha. Kõige rohkem on vaba elamu-, äri- ja tootmismaad Tallinnas 61 ha ja Maardu linnas 39 ha. Omavalitsuste ainuomandis on 19 108 ha hoonestamata maad sh 1 047 ha elamu-, äri- ja tootmismaad, neist suurima portfelliga on Tahkuranna vald (133,8 ha), Tartu linn (69 ha) ja Rae vald (62,5 ha).

Elu korteriühistus: Parkimiskohtade vaidlus

31.08.2015 Kätri Sarapuu

Sildid: elu korteriühistus, kaasomand, Kätri Sarapuu, kinnistu, kinnistusraamat, kohus, kokkulepe, korter, korteriomand, korteriühistu, notar, õigus, omanik, parkla, Riigikohus, seadus, Tari, ühistu, USA, vaidlus

Kuidas saab lahendada parkimisküsimus maja hoovis? Nimelt pargivad enamus korteriomanikke iga kord erinevatele kohtadele. Kuidas oleks võimalik parkimiskohad kindlaks määrata?

Erinevalt laiale arusaamale, et parkimiskohad hoovis tuleb kokku leppida korteriühistu koosolekul, ei ole see siiski nii. Korteriühistu koosolekul on küll võimalik kokku leppida parkimiskohtade korraldus, kuid sellisel juhul peavad kokkuleppega olema nõus kõik korteriomanikud.

Riigikohus on enda lahendis nr 3-2-1-151-10 leidnud, et korteriomanikul on õigus taotleda asjaõigusseaduse ja korteriomandiseaduse sätetele tuginedes parkimiskorra kindlaksmääramist. Parkimiskohtade kindlaksmääramine on käsitatav kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramisena. See ei ole vaadeldav korteriomandiseaduses sätestatud tavakasutusena, mis eeldab häälteenamuse alusel tehtud otsust. Parkimiskohtade kindlaksmääramise kokkulepe peab tagama kõigile korteriomanikele õiglase lahenduse ning selle küsimuse lahendamiseks tuleb saavutada kõigi korteriomanike konsensus.

Kui mõni kinnisasja omanik keeldub kaasomandi kasutuskorra kokkuleppe sõlmimisest, võib iga kaasomanik nõuda kohtult kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramist kohtumenetluses asjaõigusseaduse § 72 lg 5 esimese lause kohaselt, mis sätestab, et kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kohtusse võib pöörduda ka juhul kui korteriomanike kokkuleppel kehtib ebaõiglane parkla kasutuskord, mis ei arvesta kõigi korteriomanike huvidega või otseselt rikub nende õigusi. Sellisel juhul asendab kohtuotsus senise korteriomanike kokkuleppe.

Kui korteriomanikud on saavutanud lihtkirjaliku kokkuleppe korteriomanike üldkoosolekul, ei ole see siiski aluseks parkimiskoha müümiseks koos korteriga, sest kokkulepe ei seo parkimiskohta kindla korteriga. Parkimiskohtade jaotus peaks parkimiskoha kinda korteriga sidumiseks olema kindlasti kantud kinnistusraamatusse. Selleks, et kinnistusraamatusse parkimiskohtade jaotus kanda, on vajalik 100% korteriomanike notariaalne nõusolek. Lihtkirjaliku kokkuleppe alusel on parkimiskohti võimalik siduda mitte korteritega, vaid kindlate isikute või autoomanikega. Tuleb siiski meeles pidada, et selline kokkulepe ei laiene korteriomaniku õigusjärglasele.

Autor: Kätri Sarapuu, jurist

Kaitseministeerium sõlmis liitlaste kasarmu projekteerimis- ja ehitustööde lepingu

31.08.2015 Adaur.ee

Sildid: Ameerika, arendamine, Eesti, ehitus, Elva, Euroopa, foto, hooldus, investeering, Jaano Vink, Kaitseministeerium, leping, majutatud, maksumus, NATO, Nordecon, plaan, riik, SKP, Tallinn, Tapa, Tari, taristu, tehnika, tellija, Vabariigi valitsus, valitsus

Tallinn, 28. august 2015 – Kaitseministeerium ja Nordecon AS sõlmisid sellel nädalal hankelepingu Tapale liitlaste kasarmu projekteerimis- ja ehitustööde alustamiseks.

„Eesti tahab olla liitlastele hea võõrustaja, nende kohaolu sõltub suuresti sellest, milliseid väljaõppe- ja teenistustingimusi me suudame pakkuda,“ ütles hankelepingu allkirjastanud Kaitseministeeriumi kaitseinvesteeringute asekantsler Ingvar Pärnamäe. „Uus kasarmu ehitatakse Eestis rotatsiooni korras teenivatele liitlasüksustele ja siia lühemaks ajaks õppustele saabuvatele liitlastele.“

“On heameel tõdeda, et sõlmitud lepingu alusel on meil taaskord võimalus tõestada väga nõudlikule tellijale, et Nordeconi meeskond oskab ja suudab hästi ehitada nii Eesti kaitseväele kui ka tema liitlastele,“ ütles Nordecon AS juhatuse esimees Jaano Vink.

Tapa sõjaväelinnakusse kavandatavas kolmekordses kasarmus saab olema 300 magamiskohta, 13 õppeklassi, 32 töökohta, ruumid erinevateks ladudeks, varustuse hoolduseks ja õppetööks simulaatoritega. Suletud brutopinda saab hoonel olema kokku ca 5100 m2. Projekt koostatakse Võrru ehitatud Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste lahingukooli kasarmu-õppehoone baasil.

Kasarmu valmimine on planeeritud järgmise aasta kevadesse. Lepingu maksumus koos käibemaksuga on 4,6 miljonit eurot ja raha tuleb Vabariigi Valitsuse eraldatud liitlaste vastuvõtmiseks kavandatud vahenditest.

Vabariigi Valitsus kiitis veebruaris heaks nn liitlaste kohaloleku põlistamise paketi, millega rajatakse järgmisel viiel aastal 40 miljoni euro eest liitlastele vajalikku taristut ja parandatakse väljaõppetingimusi. Lisaks kasarmu rajamisele on kavas kuni 50 inimesest koosneva NATO staabielemendi taristu rajamine Tallinnasse. Samuti on plaanis luua tingimused selleks, et Eestisse saaks eelpaigutada mehhaniseeritud pataljoni varustuse ja relvastuse. Oluline on ka väljaõppevõimaluste arendamine kaitseväe keskpolügoonil, et meie ja liitlaste üksused saaksid seal rasketehnikaga harjutada.

Liitlased reageerisid mullusele julgeolekuolukorra järsule muutumisele Euroopas kiiresti, suurendades mitmekordselt sõjalist kohalolekut Eestis. Alates möödunud kevadest on Eestis rotatsiooni korras pidevalt väljaõpet läbi viinud Ameerika Ühendriikide maaväe üksused, hetkel on liitlaste kontingent majutatud konteinerlinnakusse.

Foto: Tapale ehitatav liitlaste kasarmu projekt koostatakse 2014. aastal Võrru ehitatud Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste lahingukooli kasarmu-õppehoone baasil.

KV.EE: Äripindade üüripakkumiste keskmine hind kasvas aastaga 15%

30.08.2015 Tõnu Toompark

Sildid: äripind, Eesti, Haabersti, Harjumaa, Kesklinn, kinnisvara, Kristiine, KV.EE, Lasnamäe, Mustamäe, Narva, Nõmme, pakkumiste arv, Pärnu, Pirita, portaal, Tallinn, Tartu, üür, Vanalinn

Portaali KV.EE andmetel pakuti juulis Tallinnas üürile 3366 äripinda. Aastataguse ajaga võrreldes on Tallinna äripindade üüripakkumiste arv kasvanud ühe protsendi võrra.

Suurim on äripindade üüripakkumiste kasv olnud Tallinna vanalinnas, kuis juulikuine üüripakkumiste hulk 1130 ületab aastatagust 41% võrra.

Seevastu Mustamäel on portaali KV.EE andmetel äripindade üüripakkumisi aastatagusest viiendiku võrra vähem ehk 342.

Tallinna äripindade üüripakkumiste keskmine hind portaalis KV.EE oli juulis 8,30 €/m². See on 15% enam, kui aasta tagasi, mil üüripakkumiste keskmine hind oli 7,20 €/m².

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Äripindade üüripakkumiste arv ja selle muutus, tk
	07/2014	07/2015	Muutus, %
Haabersti	70	67	-4%
Kesklinn	1 382	1 325	-4%
Kristiine	418	392	-6%
Lasnamäe	456	560	23%
Mustamäe	425	342	-20%
Nõmme	147	150	2%
Pirita		19	NA
P-Tallinn	204	266	30%
Vanalinn	92	130	41%

Tallinn	3 328	3 366	1%

Eesti	4 494	4 764	6%
Harjumaa	3 569	3 754	5%

Narva	46	78	70%
Pärnu	175	186	6%
Tartu	458	481	5%

Nordecon: Tapa linnaku kasarmu ehituslepingu sõlmimine

28.08.2015 Adaur.ee

Sildid: aktsia, börs, Eesti, ehitus, Kaitseministeerium, kasum, leping, maksumus, NASDAQ, Nordecon, projektijuht, rajatis, Soome, Tallinn, Tallinna Börs, Tapa, tulu, Ukraina

Nordecon AS ja Kaitseministeerium sõlmisid töövõtulepingu Tapa linnakusse rajatava kasarmu projekteerimis- ja ehitustöödeks. Kolmekordse hoone brutopinnaks saab olema 5100 m2.

Tööde lepinguline maksumus on ligi 4 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Ehitustööd lõpevad kevadel 2016.

Nordeconi kontsern hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted täna Eestis, Ukrainas ja Soomes. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2014. aasta konsolideeritud müügitulu oli 161 miljonit eurot ja puhaskasum 2,3 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 700 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ OMX Tallinna Börsi põhinimekirjas.

II kvartalis ehitusmahud vähenesid

28.08.2015 Statistikaamet

Sildid: Eesti, Eesti Ehitus, ehitamine, ehitis, ehitus, ehitusluba, ehitusmaht, ehitusmahud, elamispind, elamu, eluruum, korter, kvaliteet, nõudlus, rajatis, riik, statistika, Statistikaamet, Tallinn, tööstus, võrdlus

Eesti ehitusettevõtted ehitasid 2015. aasta II kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes Eestis ja välisriikides kokku 6% vähem, teatab Statistikaamet. Ehitusmahud vähenesid teist aastat järjest.

II kvartalis ehitati omal jõul 512 miljoni euro eest, sellest hooneid 308 miljoni ja rajatisi 204 miljoni euro eest. 2014. aasta II kvartaliga võrreldes vähenes hoonete ehitamine ligi kümnendiku võrra, rajatiste ehitamine jäi samale tasemele.

Kohalikku ehitusturgu mõjutas võrdluses eelmise aasta sama ajaga enim hoonete remondi- ja rekonstrueerimistööde vähenemine. Samas hoonete uusehitus jätkas kasvutrendil.

Välisturul tegutsevate Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht suurenes 2014. aasta II kvartaliga võrreldes 13% mõjutatuna põhiliselt hooneehitustöödest. Välisriikidesse tehtud ehitusmahtude osatähtsus kogu ehitusmahus oli tänavu II kvartalis 10%.

Ehitisregistri andmetel lubati 2015. aasta II kvartalis kasutusse 734 uut eluruumi, mida on 66 eluruumi rohkem kui aasta varem samal ajal. Üle poole valminud eluruumidest asus korterelamutes. Enim uusi eluruume valmis Tallinna lähiümbruse valdades.

Nõudlus uute hea asukohaga kvaliteetsete elamispindade järele püsib. 2015. aasta II kvartalis väljastati ehitusluba 1685 eluruumi ehitamiseks, mida on neljandiku võrra rohkem kui mullu II kvartalis. Eelistatuim elamutüüp oli korterelamu.

Kasutusse lubati 204 mitteelamut kasuliku pinnaga 69 200 ruutmeetrit. Enim lisandus uut lao-, tööstus- ja põllumajanduspinda. Võrreldes 2014. aasta II kvartaliga vähenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka maht.

Tallinna Linnavolikogu Reformierakonna fraktsioon: toetame Kalaranna väljaehitamist

28.08.2015 Adaur.ee

Sildid: arendamine, ehitamine, ehitus, omanik, Pro Kapital, Tallinn, Tallinna Linnavolikogu, Telliskivi, Telliskivi Selts, valitsus

Tallinna Linnavolikogu Reformierakonna fraktsioon käis Kalarannas kohal ning leiab, et Kalaranna ala väljaehitamine on samm õiges suunas.

Fraktsiooni esimehe Ants Leemetsa sõnul peaksid Linnavalitsus, Pro Kapital ja Telliskivi Selts leidma kompromissi, mis tagaks linnarahvale juurdepääsu mere äärde, kuid samas tagaks ohutuse ja eraomaniku huvide kaitse.

Reformierakonna fraktsioon leiab, et Tallinna mereääre arendamine on oluline ja selle arendamine on kõigi linnakodanike huvides. „Linnarahvas peab saama mere äärt nautida, seal jalutada, pikniku pidada või muul viisil aega veeta. Tallinn peab olema merele avatud linn. Kalaranna tekkinud konflikt tuleb lahendada võimalikult kiiresti,“ sõnas Leemets.

Reformierakonna fraktsiooni liikmed käisid olukorda ka kohapeal vaatamas ning arutasid tekkinud olukorda fraktsiooni koosolekul. Nad leiavad, et rannaala tarastamine rikub küll linnapilti, kui ehitustegevusega seoses on see vajalik. Leemetsa hinnangul on ligipääs hetkel võimaldatud ja ta leiab, et see peab ka nii jääma, et ligipääs mere äärde on tagatud kõigile ja kogu aeg.

Keskmine aastane brutotulu oli mullu 11 758 eurot

28.08.2015 Adaur.ee

Sildid: Eesti, eluase, eluasemelaen, intress, kohus, laen, maakond, Maksu- ja Tolliamet, pension, Rapla, tulu, tulumaks, üür, üüritulu, Võru

Maksu- ja tolliameti koondandmete põhjal deklareeris 666 898 inimest 2014. aasta eest tulu kokku üle 6,7 miljardi euro, keskmine aastane brutotulu kasvas inimese kohta 2013. aastaga võrreldes 4,8 protsenti ehk 11 758 euroni.

Oluliselt kasvas möödunud aastal üüritulu deklareerijate ja tuludeklaratsioonide arv.

Võrreldes 2013. aastaga deklareeris oma tulusid 30 444 inimest ehk 4,8 protsenti rohkem. Üüritulu deklareeriti 5 246 deklaratsioonis summas 12,5 miljonit eurot. Aasta tagasi 4 018 deklaratsioonis 9,1 miljonit eurot.

Tagastatav tulumaksusumma jäi kõige sagedamini vahemikku 64–192 eurot, üle 6000 euro tagastati enammakstud tulumaksu 12 tuludeklaratsiooni alusel, juurdemaksmisele kuuluv summa oli peamiselt vahemikus 10–32 eurot, üle 63 000 eurot tuli juurde maksta 30 deklaratsiooni põhjal.

Keskmine deklareeritud aastane brutotulu oli 11 758 eurot, mis teeb kuu keskmiseks sissetulekuks 980 eurot. Aasta tagasi oli see summa 11 223 eurot aastas ehk 935 eurot kuus.

Ka sel aastal pööras maksu- ja tolliamet suuremat tähelepanu välistulude deklareerimisest teavitamisele ja võrreldes möödunud aastaga kasvas Eestis mitte maksustamisele kuuluva tulu deklareerijate arv. Vähenes Eestis maksustamisele kuuluv välismaalt saadud tulu deklareerimine 6700 deklaratsioonini, aasta varem oli neid 7006.

2014. aasta tuludeklaratsioonide põhjalikuma kokkuvõttega saab tutvuda aadressil www.emta.ee/pressimaterjalid

Numbreid:

15. veebruari õhtuks oli esitatud 40% kõikidest e-deklaratsioonidest, elektroonselt esitati kokku 564 786 ehk 95% deklaratsioonidest.
95% said tagastuse 5 tööpäeva jooksul.
Tulumaksu juurdemaksmise kohustusega deklaratsioone oli 12,2% ehk 2791 rohkem, keskmine juurdemaksmisele kuuluv summa oli 1052 eurot (2013. a 1032 eurot).
Suurim juurde määratav summa oli natuke üle ühe miljoni euro.
Pensioni deklareeris 10 183 isikut rohkem. Saadud pensioni deklareeriti kokku 521,9 miljonit eurot ehk keskmiseks pensioniks kuus 284 eurot, aasta tagasi oli see 267 eurot.
Eluasemelaenu intresse deklareeriti 3,3 miljonit eurot rohkem 4668 deklaratsiooniga. Tasutud intresse deklareeriti keskmiselt 611 eurot, aasta tagasi 607 eurot.
Kasvas kõikide maakondade keskmine aastane sissetulek. Suurimad tõusjad on Võru maakond (+56 eurot kuus) ja Rapla maakond (+53 eurot), väikseim tõus Hiiu maakonnas (+27 eurot).
Keskmine kasu väärtpaberite võõrandamisest oli 8 298 eurot deklaratsiooni kohta, aasta tagasi 5 687 eurot.
Annetuste deklareerijate arv kasvas 33%.

Northern Horizon Capital müüb BPT Real Estate-i BaltCap-ile

28.08.2015 Adaur.ee

Northern Horizon Capital A/S sõlmis lepingu kinnisvara haldusega tegeleva tütarettevõtte BPT Real Estate AS müügiks BaltCap-i hallatavale erakapitali fondile.

Tehing viiakse lõpule eeldatavalt 2015. aasta septembris, peale kooskõlastust konkurentsiametiga. Tehingu hind on osapoolte kokkuleppel konfidentsiaalne.

„BPT Real Estate müük on loogiline jätk viimase paari aasta jooksul toimunud arengutele, viies lõpuni BPT Real Estate-i kui täiesti iseseisva kinnisvarahaldusettevõtte eraldamise Northern Horizon Capital-i põhiärist, milleks on investeeringute juhtimine. Eraldamine võimaldab Northern Horizon-il täielikult keskenduda oma põhiäri arendamisele. Me näeme antud valdkonnas mitmeid huvitavaid võimalusi, mida pakkuda meie investor-klientidele, mitte ainult Põhjamaades ja Saksamaal, aga ka Baltimaades. Northern Horizon jätkab oma senist investeeringute juhtimise, fondihaldus ning ettevõtte tugiteenuste äri kasvatamist Baltimaades ka peale tehingu lõpule viimist,“ kommenteeris Michael Schönach, Northern Horizon Capital grupi tegevjuht.

“Baltimaade kinnisvaraturg on muutumas sarnasemaks arenenud riikidega, kus üha suurem roll on institutsionaalsetel omanikel. Seeläbi on tõusnud ka nõudlus iseseisvate kinnisvarahaldusteenuste pakkujate järele kõrgemaks kui kunagi varem. BPT Real Estate on regiooni üks tuntumaid ettevõtteid antud valdkonnas ning seetõttu otsustasimegi investeerida professionaalsesse meeskonda, kes pakub turul parima kvaliteediga teenuseid. Me eeldame, et BaltCap-i fondi investeering ja kogemus aitavad BPT Real Estate-il veelgi tugevdada usaldusväärse ja sõltumatu partneri mainet kõikide kinnisvarainvestorite silmis nii Baltimaades kui Poolas,“ sõnas Šarūnas Alekna, BaltCap-i investeeringute direktor.

“BPT Real Estate on kasvanud aasta-aastalt, saavutades turul lisandväärtust loovate kinnisvarateenuste pakkujate seas juhtpositsiooni. Peale ettevõtte täielikku eraldamist Northern Horizon Capital grupist jätkame kinnisvara haldusteenuste pakkumist nii Northern Horizon-ile Baltimaades ja Poolas kui ka paljudele teistele professionaalsetele kinnisvarainvestoritele. Meie eesmärgiks on jätkata turul juhtiva ettevõttena, garanteerida parim võimalik teenuste kvaliteet ning täiendada oma teenuste portfelli. Oleme kindlad, et koostöös BaltCap-iga suudame enda eesmärgid täide viia veelgi kiiremini ning peale Northern Horizon Capital-ist eraldumist saame jätkata kasvu sõltumatu ettevõttena,“ kommenteeris BPT Real Estate tegevjuht Indrek Hääl. Tehingu teostamisel oli Northern Horizon Capital-i finantsnõustajaks Porta Finance ning juriidiliseks nõustajaks Advokaadibüroo Borenius.

Northern Horizon Capital tegeleb kinnisvara investeeringute juhtimisega Põhjamaades, Saksamaal, Baltimaades, Poolas ja St. Peterburis Venemaal. Northern Horizon-i põhitegevusalaks on ärikinnisvara, sealhulgas spetsiifiliste segmentide nagu hooldekodud ning põllumaad, investeerimisstrateegiate pakkumine institutsionaalsete investoritele.

BPT Real Estate on Baltimaades ning Poolas tegutsev kinnisvara haldusettevõte, mis pakub ärikinnisvara omanikele lisandväärtust loovaid teenuseid kõikide suuremate vara alamklasside ulatuses. BPT Real Estate on rohkem kui 80 töötaja ning kokku ligemale 1 miljoni ruutmeetri hallatava pinnaga regiooni juhtiv teenusepakkuja.

BaltCap on Balti riikide juhtiv era- ja riskikapitaliettevõte, mis alustas tegevust regioonis 1995. aastal. BaltCap omab kontrolli enam kui 30 Balti ettevõttes, mille käive kokku on üle 300 miljoni euro. Viimase 5 aasta jooksul on BaltCap investeerinud nendesse ettevõttesse enam kui 150 miljonit eurot.

‹‹ Uuemad uudised 1 2 3 … 958 959 960 … 1,436 1,437 1,438 Vanemad uudised ››

Juulis jaemüügi kasv jätkus

Riik lihtsustab ettevõtlus- ja elamumaa võõrandamise korda kohalikele omavalitsustele

Maakler: “mägede” korteri müügiperiood on kasvanud kahe kuu võrra

Colliers International sisenes elukondliku kinnisvara turule

Värskelt rekonstrueeritud Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukool avas uksed

Arco Vara: Uus kord korrastab ehitisregistrit ja sunnib maaomanikke tegutsema

Riik lihtsustab ettevõtlus- ja elamumaa võõrandamise korda kohalikele omavalitsustele

Elu korteriühistus: Parkimiskohtade vaidlus

Kaitseministeerium sõlmis liitlaste kasarmu projekteerimis- ja ehitustööde lepingu

KV.EE: Äripindade üüripakkumiste keskmine hind kasvas aastaga 15%

Nordecon: Tapa linnaku kasarmu ehituslepingu sõlmimine

II kvartalis ehitusmahud vähenesid

Tallinna Linnavolikogu Reformierakonna fraktsioon: toetame Kalaranna väljaehitamist

Keskmine aastane brutotulu oli mullu 11 758 eurot

Northern Horizon Capital müüb BPT Real Estate-i BaltCap-ile

Kinnisvarauudised

Uudiste arhiiv

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Kinnisvarakoolis järgmisena: