Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine
Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
 

Nordecon ja Kaarsilla Kinnisvara pidasid Viimsi Äritare sarikapidu

Nordecon15. veebruaril pidasid Nordecon ja Kaarsilla Kinnisvara Viimsis sarikapidu, millega tähistati Viimsi kõige moodsama büroohoone maksimaalse kõrguse saavutamist. Sarikapärja tõi alla Nordeconi projektijuht Kaido Aunre.

„Koostöö Nordeconiga on sujunud väga hästi juba projekteerimisfaasist alates,“ ütles Kaarsilla Kinnisavara arendusjuht Mari-Anne Jaagant. „Sarikapeo eesmärk on kostitada ehitajaid hea töö eest ning vastavalt rahvapärimusele ka tagada, et maja oleks hea õnnega. Oleme Viimsi Äritare projekteerides planeerinud maja selliselt, et see oleks võimalikult keskkonnasõbralik, samuti peaks maja asukoht andma võimaluse paljudele Viimsi poolsaare ettevõtetele ja aktiivsetele inimestele omada kontorit kodule lähemal, säästes nii aega ja energiat.“

„Oleme ehitustöödega graafikus ning Viimsi Äritare valmib suve lõpus. Ehitajatena tunneme rõõmu, et Viimsi Keskuse ehitamise järgselt saame Viimsi südamesse anda oma panuse ka moodsa büroohoone ehitamise näol. Tänaseks on hoone oma gabariitse ilu saavutanud, mis tähendab, et ehitustööd on jõudnud faasi, millal on põhjus teha väikene pidu,“ ütles Nordecon ASi juhatuse liige Erkki Suurorg.

Viimsi Äritare 3-korruselisse hoonesse tuleb pinda ligi 8000 m2: esimesel korrusel hakkavad asuma kaubandus- ja toitlustusettevõtted, teisel ja kolmandal korrusel erineva suurusega bürood, mille suurust ja sisu on võimalik muuta vastavalt vajadusele. Äritare maa-aluses parklas on ruumi 47, välialal 59 autole.

Kaarsilla Kinnisvara OÜ (www.kaarsilla.ee) 1996. aastal loodud Eesti kapitalil põhinev ettevõte, mis on välja kasvanud Tartus tegutsenud Tirsi kaubandusketist. Esimene kauplus rajati 1999. aastal. Alates 2005. aastast on Kaarsilla Kinnisvara põhitegevuseks kinnisvara arendus ja üürimine, ettevõttele kuulub 37600 m2 üüripinda Tartus, Tallinnas, Pärnus ja Narvas. Kaarsilla Kinnisvara OÜ eelmise aasta müügitulu oli 7,9 miljonit eurot.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas, Soomes ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2015. aasta konsolideeritud müügitulu oli 145,5 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 700 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ OMX Tallinna Börsi põhinimekirjas.

 Viimsi Äritare

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Kinnisvaraturu monitooring: Tallinna uute korterite müük arendajate lõikes

Tõnu ToomparkKas tunned huvi, kes Tallinna aktiivsel turul tegutsevatest arendajatest müüs rohkem ja kes vähem kortereid? Kui suur on ühe või teise korteriarendaja turuosa?

Neile küsimustele annab vastuse uusarenduste monitooringuteenus. Uusarenduste monitooring võtab kokku uute korterite pakkumise, müügitempo ja keskmise hinna. Seda nii projektide, piirkondade kui arendajate lõikes.

Nii annab uusarenduste monitooring hea ülevaate turutrendidest ja näiteks sellestki, kas arendaja turunduskampaania või hinnaalandus on olnud tulemuslik.

Tekkis huvi? Kui jah, võta ühendust: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Pindi Kinnisvara: Uusarenduste jääk langeb, hinnad tõusevad

Pindi KinnisvaraHoolimata vilkast ehitustegevusest on Tallinna ja Harjumaa uusarenduste müügis olevate korterite jääk langenud kümnendiku võrra.

Mull kevadel oli aktiivses pakkumises ca 2000 uut korterit, tänavu veebruari alguse seisuga on jääk langenud 1761 ühikule.

Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman ütles, et uusarenduste soetamist soosib nii rahva üldine kindlustunde paranemine kui ka järelturukorterite järsk hinnatõus. „Viimast soodustavad eelkõige üüriinvestorid, kes ostavad kasvõi kesise sisustusega vana korteri ja üürivad selle ilma lisakulutusteta välja, pole saladus, et pruugitud korteri tootlus on uute omadest veidi kõrgem,“ selgitas ta.

„Uusarendustes on müüdavaimaks kaubaks noortele sobilikud väiksemad 2-toalised korterid ja lastega peredele mõeldud 4-toalised elamispinnad,“ rääkis Sooman.

Tema sõnul on kõige aktiivsemaks uute korteritega kauplemise piirkonnaks Tallinna piiriäärsed alad, kus hinnad on kesklinnast märksa taskukohasemad, ostjate esmane kriteerium ei ole kaugus kesklinnast, vaid laitmatu infrastruktuur poodide, koolide, lasteaedade ja kiire ühistranspordi näol.

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Arco Vara: Kadriorgu kerkib esinduslik ärihoone

Arco VaraArco  Vara Tallinnas Kadriorus, aadressil Narva mnt 116, alustati jaanuaris esindusliku büroohoone ehitust, millel on lisaks 0-korrusele neli maapealset korrust. Maja valmib täielikult 2017. aasta lõpuks. Maja müügiga tegeleb Arco Vara.

Hoonet iseloomutavad kõrged aknad (2,6 m) ja laed (3 m), gaasiga köetav vesipõrandaküte, soojustagastusega ventilatsioonisüsteem ning jahutussüsteem. Ärihoone asukohast johtuvalt on hoone arhitektuurne vormikeel kavandatud atraktiivsena, Kadrioru miljööd väärtustavana – hoone välisilme kujundavad põhimaterjalid on dolomiit ja klaas.

Kõikidele korrustele pääseb liftiga või jalgsi, trepikoja kaudu. Trepikoja osa hoone fassaadist on täies ulatuses klaasitud, tagades ärihoone peasissepääsule läbipaistvuse ja valgusküllasuse. Hoone juurde kuulub ka tosin parkimiskohta.

„Valmiva hoone suurepärane asukoht ühendab endas Kadrioru pargi, rannapromenaadi ning Narva maantee ja Pirita tee. Hoone kõrged korrused ja klaasaknad pakuvad valgusküllast, avarat ning esinduslikku büroopinda, mille kvaliteetse sisekliima saavutamiseks kasutatakse targa maja süsteemi, mis tagab heas asukohas ideaalse töökeskkonna,“ kommenteeris Arco Vara äripindade maakler Kaarel Paap.

Narva mnt 116 hoone arhitektiks on Heiki Taras arhitektibüroost Pilter ja Taras OÜ. Ehitajaks on Seriakol OÜ ja arendajaks Kadri Legend OÜ. Narva mnt 116 naaberkrundile (Oru 2) planeeritakse praegu ka neljakorruselist 8 korteriga luksuslikku kortermaja.

Arco Vara AS on 1992. aastal Eestis asutatud kinnisvarakontsern, mille esindused asuvad täna 17. piirkonnas Eestis, Lätis ja Bulgaarias. Arco Vara tähistab sel aastal oma 25. juubelit, olles sellega esimene kinnisvaraettevõte Eestis. Meie pikaajalised kogemused ning lai teenuste valik loob terviku, kus kõik kinnisvaraga seonduv on mugav ühes kohas korda ajada. Arco Vara AS on noteeritud Tallinna Börsil.

Kanname püsiväärtusi ning loome elukeskkondi, mis kestavad põlvest-põlve, suhtume austusega oma partnerisse ning töötame alati parima lahenduse pakkumise nimel.

Narva mnt 116

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Linnahalli ja lähiala detailplaneering hakkab valmis saama

TallinnTallinna linnavalitsus võttis vastu Tallinna linnahalli ja lähiala detailplaneeringu.

„Tallinna linnahalli ja lähiala detailplaneering hõlmab 11,5 ha suuruse maa-ala, lisaks linnahalli kultuuri- ja konverentsikeskuseks rekonstrueerimisele on võimalik naaberkinnistutele rajada üsna palju uut äri- ja elamispinda,“ ütles Aas. „Linnahalli ja mere vahelisele alale on detailplaneeringuga kavandatud kuni viiekorruselised äri- ja eluhooned, aga ka piisavalt avalikku ruumi.“

Detailplaneeringus tehakse ettepanek muuta Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu kohaseid maakasutuse juhtotstarbeid ning rohekoridori ulatust ja haljastuse osakaalu, ühtlasi taotletakse looduskaitseseadusest tuleneva ranna ehituskeeluvööndi vähendamist.

Planeeritud ala piirneb põhjast Patarei sadamaga, läänest Kalasadama ja Kultuurikatla piirkonnaga, lõunast Sadama tänavaga ning idast Logi tänavaga. Piirkonna linnaehituslikud dominandid on Tallinna linnahall ja Kultuurikatel.

Detailplaneeringu lahenduse kohaselt võetakse seni kasutult seisnud tehnogeenne rannaala aktiivsesse ja eesmärgipärasesse kasutusse, ühtlasi tagatakse juurdepääs ja vaba liikumine avalikul kallasrajal. Mere äärde soovitakse luua Euroopa merelinnadele iseloomulik kaasaegne linnaruum, piki mereranda hakkaks kulgema rannapromenaad. Planeeritud alal oleva ranna puhul ei ole tegemist mitte loodusliku mererannaga, vaid mere täitmisel tekkinud tehiskeskkonnaga ning seetõttu puudub vahetult mere ääres väärtuslik looduskeskkond, mida kaitsta.

Piirkonna eeldusi arvestades ja linnaruumi elavuse tagamiseks on otstarbekas alale planeerida mitmefunktsioonilised hooned. Eluruumide kavandamisel on tagatud piirkonna elavus ja inimeste ööpäevaringne kohalolek. Ärimaa sihtotstarbe asemele võib kavandada ka ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbe. Detailplaneeringus on loodud eeldused planeerida alale linnahalli kasutust toetava funktsiooniga hooned.

Planeeritud avalikult kasutatavate kruntide osakaal moodustab 49% kõikidest planeeritud kruntidest, millele lisanduvad veel linnahalli katusel olevad avalikud jalakäijate alad. Linnahalli ja kavandatud hoonete vahelisele alale on planeeritud lineaarne haljasala, mis on kasutatav ka rekreatsioonialana. Avalike alade kohta parima linnaehitusliku lahenduse saamiseks korraldatakse arhitektuurivõistlus. Ka detailplaneeringuga planeeritud hoonestus tuleb rajada avalike arhitektuurivõistluste tulemustel valmivate ehitusprojektide alusel.

„Kahtlemata on otstarbekas ja avalikes huvides linna keskuse vahetus läheduses asuv väga hästi juurdepääsetav ala võimalikult kiiresti kasutusele võtta,“ lisas Aas.

Planeeringulahenduse väljatöötamisel on lähtutud vajadusest kujundada Tallinna linnahalli ja Logi tänava vahel asuvast hoonestamata maa-alast atraktiivne linnaruum, mida ilmestavad jalakäijate ja kergliiklejate tarbeks kujundatud hoonetevahelised väljakud, haljastatud tänavad ja rannapromenaad. Oluliseks eesmärgiks on seatud Tallinna linnahalli uuesti kasutusele võtmine ning linnahalli kui mälestise ja piirkonna maamärgi dominantsuse, juurdepääsetavuse ja vaadeldavuse tagamine.

Detailplaneeringu koostamise algatamisettepaneku tegi Tallinna Linnaplaneerimise Amet. Detailplaneeringu koostamine on tingitud Tallinna linnahalli rekonstrueerimise ning ühtlasi ka Tallinna linnahalli ümbritseva piirkonna üldise linnaehitusliku kontseptsiooni kujundamise vajadusest. Detailplaneeringu koostas osaühing AB Artes Terrae OÜ.

Tallinna Linnaplaeerimise Amet, Kesklinna valitsus ja Põhja-Tallinna valitsus korraldavad vastuvõetud detailplaneeringu avaliku väljapaneku, mille toimumise ajast antakse lähiajal teavitamise korra kohaselt teada.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu konverents “Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg?” 12. aprillil

Eesti Kinnisvarafirmade Liit / EKFLEesti Kinnisvarafirmade Liit ja Swedbank kutsuvad Sind 12. aprillil Park Inn by Radisson Meriton Hotel Tallinn konverentsikeskuses (Paldiski mnt. 4) toimuvale konverentsile “Kuhu liigub Eesti kinnisvaratug?”.

Eesti majanduse tervis panga pilgu läbi

Urmas Simson, Swedbanki krediidiportfelli valdkonnajuht

Kas eluruumide hinnalagi on käes?

Mika Sucksdorff, Uus Maa Kinnisvarabüroo OÜ partner
Diskussioonpaneelis: Mart Saa, Tõnu Toompark, Ingvar Allekand

Fantastiline (kinnisvara)objekt

Hannes Kuhlbach, kinnisvaraekspert, psühholoog

Kinnisvara, kui investeering

Kristi Saare, Naisinvestorite Klubi asutaja
Tarmo Karotam, Baltic Horizon fondijuht

Kas mikrokorteritel on tulevikku?

Endrik Mänd, Tallinna peaarhitekt
Diskussioonpaneelis: Robert Laud, Tarmo Kase, Kalle Aron

Tallinna mereääre ja sadamate arendused – kust king pigistab?

Ahto Ader, ekspert
Diskussioonpaneelis: Aldo Dapon, Ivar Piirsalu, Raivo Rand

Kuidas äriruumide külluses ellu jääda?

Ardi Roosimaa, Uus Maa Property Advisors OÜ partner
Diskussioonpaneelis: Viljar Arakas, Gert Jostov, Priit Uustulnd

 

Konverentsil kuulutatakse välja konkursi ”Kinnisvarategu 2016” laureaat.

Päeva juhivad EKFL’i tegevdirektor Tõnis Rüütel ja juhatuse esimees Kalev Roosiväli.

Huvilistel on võimalik end registreerida hiljemalt 10. aprilliks või kuni kohti jätkub aadressil ekfl@ekfl.ee, telefonil 6 411 516.

Konverentsi kava ja täpsema info leiate SIIT

Kohtumiseni konverentsil!

Eesti Kinnisvarafirmade Liit ja Swedbank

EKFL Kutse

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Arco Vara: Paalalinn ja Männimäe leevendavad Viljandi korteripõuda

Arco VaraViljandimaa rahvaarv on küll vähenemas, kuid nõudlus paneelmajade korterite järele püsib, kirjutab Arco Vara Viljandi osakonna juhataja Aime Opermann.

Viljandis eristuvad kaks suuremat paneelmajade linnaosa – Paalalinn ja Männimäe. Paalalinna linnaosa paneelmajade ehitamisega alustati 1960-70. aastatel ning viimased valmisid kaheksakümnendatel. Paalalinna rajamist alustati hrušovka tüüpi korterelamutega, mida iseloomustavad 4-korrust ja väikesed korterid.

Valuoja- ja Põhja puiesteede vahele on ehitatud kaheksa neljakorruselist korterelamut ning üks üheksakorruseline hoone. Valuoja puiestee kõrgemas osas paikneb aga üks grupp 3-korruselisi hooneid ning ridaelamuid. Suur-Kaare ja Kauge tänava piirkonnast leiab läbisegi 3-5 korruselised korterelamud. Seega, hoonestus on mitmekülgne.

Männimäe on pisut uuem ja suurem korterelamupiirkond, mis on rajatud kaheksakümnendatel ja üheksakümnendatel aastatel ning kus asub 50-60 korterelamut. Männimäe piirkonna jagab Riia maantee kaheks osaks – majadeks, mis asuvad Viljandi järvepoolses piirkonnas ja teised korterelamud, mis asuvad Männimäe tööstuspiirkonna poolses osas. Järve poolset külge mitmekesistavad ka ridaelamud ja kolm 9-korruselist hoonet.

Paneelelamute seisukord on hea

Kümmekond aastat tagasi alustati korterelamute parendamisega. Mitmed korteriühistud on tegelenud hoonete otsaseinte soojustamisega, katuste uuendamisega, soojasõlmede renoveerimise ning trepikoja uste turvalisemaks muutmisega, kuid fassaadide renoveerimist oli väga vähe. Viimastel aastatel on hoogu kogunud täielik renoveerimine koos fassaadide soojustamise ja uuendamisega ning ka ventilatsioonisüsteemide väljaehitamisega.
Päris uusi kortermaju Viljandi paneelmajarajoonidest ei leia.

Paalalinna piirkonda on küll ehitatud üks uus korterelamu, aga seegi on tegelikult täielikult renoveeritud endise Paalalinna kooli internaadi hoone. Valmis 74 uut korterit, mida pakutakse nii üürile, kui ka müügiks.

Viljandimaa rahvaarv iga aastaga küll väheneb umbes 500-600 inimese võrra, kuid pakkumiste arv ei suurene, vaid pigem väheneb.

Viljandi linnas on pakkumises KV.ee andmetel 115 korterit, nendest 26 Männimäe piirkonnas ja 15 Paalalinnas. Mõlemale piirkonnale on olemas nõudlus. Kortereid ostetakse põhiliselt endale elamiseks ja investeerimiseks.

Hinnaklass jääb korteritel keskmiselt vahemikku 500-700 eurot ruutmeetrist ja uuemas majas Paalalinnas 1000-1200 eurot ruutmeetrist.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Rahastamisvõimalused on majanduskasvu kiirenemiseks soodsad

  • Eesti PankEttevõtete rahastamist toetavad hea ligipääs pangalaenudele, intressimäärade madal tase ja varem kogutud kasumid
  • Ettevõtted laenavad varasemast rohkem Eestist ja vähem välismaalt
  • Majapidamiste laenukasv 2016. aastal kiirenes, kuid jäi aeglasemaks sissetulekute ja säästude kasvust
  • Ettevõtete ja majapidamiste võlakohustused suurenevad lähiaastatel ligikaudu 5% ehk umbes sama palju kui nominaalne SKP

Eesti ettevõtete rahastamisvõimalused on jätkuvalt head. Seda toetavad pangalaenude hea kättesaadavus, baasintressimäärade väga madal tase ja varem kogutud kasumid. Eelkõige suurtel ja välisomanduses olevatel ettevõtetel on endiselt soodne ligipääs ka välismaisele rahastamisele. Rahastamisvõimalusi on suurendanud pangandusvälise finantssektori areng, nt ühisrahastus, era- ja riskikapitalifondide areng jms. Peamine risk rahastamisele on kasumite jätkuv kahanemine, mis võib vähendada pankade, investorite ja äripartnerite valmisolekut ettevõtteid rahastada. Lisaks on väiksema kasumlikkuse korral ettevõtetel endil vähem raha investeerimiseks.

Ettevõtete võla kasvu on piiranud tagasihoidlik investeerimine ja välismaalt laenamise vähenemine. Investeeringute rahastamiseks kasutatavate pikaajaliste võlakohustuste jääk kasvas 2016. aastal ligikaudu 2%. Kui Eestis tegutsevatest pankadest võetud laenude ja liisingute maht kasvas 2016. aastal kiiresti, peaaegu 8%, siis välismaalt laenamine kahanes. Välismaalt laenamine vähenes, kuna tegevusaladel, kus peamiselt välismaalt laenatakse (eelkõige energeetika ja veondus), on viimastel aastatel vähem investeeringuid tehtud ja laene võetud. Lisaks vähendasid ettevõtted grupisiseseid lühiajalisi kohustusi. Eesti Panga detsembriprognoosi järgi kiireneb võlakohustuste kasv 2017.−2019. aastal keskmiselt ligikaudu 5%−6%ni aastas. Kasv kiireneb eelkõige seetõttu, et investeeringud taastuvad ning lühiajaliste laenude praegune suur langus taandub.

Majapidamiste ostujõud ja säästmisvõime paranesid ka 2016. aastal. Majapidamised said rohkem tarbida tänu kasvanud sissetulekutele ja madalale inflatsioonile. Koos sissetuleku tõusuga paranesid ka majapidamiste võimalused säästa. Majapidamised säästavad jätkuvalt peamiselt pangahoiustele, mille maht suurenes 2016. aastal 7%. Hoiused kasvavad endiselt eeskätt tänu suuremahulistele hoiustele, aga ka sääste omavate majapidamiste arv tõusis. Hoiuste kiiret ja suuremate hoiuste veelgi hoogsamat suurenemist toetab muu hulgas viimastel aastatel märgatavalt tõusnud dividenditulu.

Majapidamiste laenukohustuste kasv 2016. aastal kiirenes, kuid jäi siiski natuke aeglasemaks kui sissetulekute kasv. Palgakasv, väike tööpuudus ja soodsad laenuintressimäärad soosivad majapidamiste laenunõudluse kasvu. Suurenenud on nii pankadest võetud eluaseme- ja tarbimislaenude kui ka väljastpoolt pankasid võetud laenude maht. Eelkõige on kasvanud keskmine laenusumma; võlakohustustega majapidamiste arv on jäänud varasemaga peaaegu samale tasemele. Senine kiire palgakasv on osaliselt tulnud ettevõtete kasumite arvelt ja taoline areng ei ole pikaajaliselt võimalik. Eesti Panga detsembriprognoosi järgi aeglustuvad lähiaastatel ligikaudu 5% juurde nii palga- kui ka laenukohustuste kasv.

Eestis tegutsevate pankade laenupakkumise võime püsib hea. Seda toetavad nii pankade kõrge kapitaliseeritus ja kasumlikkus kui ka soodne rahastamisolukord. Pangad suudavad jätkuvalt uusi laene anda kodumaiste hoiuste suurenemise ja laenude tagasimaksete arvel. Pankadevaheline konkurents oli 2016. aastal ettevõtete laenuturul endiselt üsna tugev, eriti suurettevõtete madala ris­kisusega laenude osas ja seetõttu langes selliste laenude intressimäär enam kui väiksemate ettevõtete laenude oma.

Taavi Raudsaar
Eesti Panga ökonomist
Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kultuurikatlas toimub rahvusvaheline linnaplaneerijate töötuba

TallinnKultuurikatlas toimub neljapäeval, 2. märtsil rahvusvaheline linnaplaneerijate töötuba.

Töötoa korraldab Läänemere Linnade Liit koostöös Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga, töötoa teemaks on linnaplaneerimisalase koostöö tõhustamine avaliku, era- ja kolmanda sektori vahel. Oma seniseid koostöökogemusi jagavad linnaplaneerijad Rootsist, Soomest ja Tallinnast.

Töötuba on ingliskeelne, osalemine tasuta! Kultuurikatla Puupaku saalis  (Põhja pst 27a) korraldatav töötuba kestab kella 8.45-17.00 ning osalejaks tuleb end registreerida hiljemalt 20. veebruariks. Lisainfo internetiaadressilt http://www.tallinn.ee/est/baltic-urban-lab/Workshop-PPP-partnership-in-City-Planning-2017.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Soodsaim hind käsiraamatule “Perekonnaõigus ja varasuhted. Vara omandamisest jagamiseni”

Perekonnaõigus ja varasuhtedKäsiraamatu “Perekonnaõigus ja varasuhted. Vara omandamisest jagamiseni” eesmärk on anda lugejale ülevaade abikaasade varasuhetega seonduvatest õigussätetest. Käsiraamatu autor on Raid & Ko Kinnisvara- ja Õigusbüroo jurist Evi Hindpere.

„Praktiline käsiraamat on hea abiline abiellujatele, andmaks ülevaate valikutest erinevate varasuhteliikide vahel. Samuti leiab käsiraamatust näpunäiteid varaga seonduvates küsimustes pärast abielu lõppemist ehk lahutuse järel,“ tõi autor Evi Hindpere välja käsiraamatu pakilist vajalikkust.

Eluliste näidetega käsiraamatust saavad soovitusi elukaaslased, kes ühel või teisel põhjusel ei pea vajalikuks abielu registreerida, kuid kes soovivad varasuhete – näiteks ostetud ühise kodu omandiõiguse asjus omavahel kokku leppida.

Käsiraamatu autor on Raid & Ko Kinnisvara- ja Õigusbüroo jurist Evi Hindpere, kes on lisaks populaarse käsiraamatu “Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?” ja mitme teise menuka kinnisvara-alase käsiraamatu autor.

Käsiraamatu “Perekonnaõigus ja varasuhted” on võimalik kõige soodsamalt soetada Kinnisvarakooli raamatupoest (NB! tasuta transport Eesti piires). Samuti leiab käsiraamatu Eesti suurematest raamatupoodidest.

Lisainfo

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Domus Kinnisvara: turuülevaade 01-2017 – aasta algas kinnisvaraturul varasematest aastatest aktiivsemalt

Domus KinnisvaraErinevalt eelmistele aastatele, algas käesolev aasta kinnisvaraturul tavapärasest aktiivsemalt – toimus rohkem korterite ja elamute müügitehinguid. Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Eestis eelmisel kuul kokku 3469 ostu-müügitehingut koguväärtusega 232,221 miljonit eurot. Tehingute arv tõusis eelmise aasta jaanuariga võrreldes 26% ning tehingute koguväärtus tõusis 60%. Detsembriga võrreldes teostati 18% vähem tehinguid ning tehingute koguväärtus langes 21%. Kogu Eesti kinnisvara ostu-müügitehingute arv oli jaanuaris viimase 12 kuu keskmisest 13% madalam.

Kogu Eesti ostu-müügi tehingute arv ja koguväärtus aastatel 2013-2017 kuude lõikes

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinn

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta jaanuaris 1666 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 175 284 528 eurot. Võrreldes detsembriga langes tehinguaktiivsus 24% ja tehingute koguväärtus 20%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 43% ning koguväärtus 88%. Jaanuaris vahetasid omaniku mitmed kallid ärikinnisvara objektid.

Jaanuaris toimus Tallinnas 761 korteriomandi tehingut, mis oli 174 tehingut vähem kui detsembris ja 214 tehingut rohkem, kui eelneva aasta jaanuaris. Korterite keskmine hind alustas uut aastat jätkuva tõusuga, olles 2% kõrgem detsembri keskmisest hinnast, – 1775 €/m² (mediaan 1647 €/m²). Jaanuaris teostati ca 26% tehingutest uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 38%. Uusarendustega tehtud tehingutest paistis see kuu silma Rehe põik 2, Poordi 1 ja 3, Saani 2, Valgevase 9b ning Kiikri // Pikksilma // Tuukri 3//2//23 arendused, kus kokku teostati 94 korteri ostu-müügitehingut keskmise hinnaga 2229 €/m². Keskmine hind tõusis 2016. aasta jaanuariga võrreldes 15%.

Tallinna korteriomandi tehingute arv, keskmine ja mediaanhind aastatel 2013-2017 kuude lõikes

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti jaanuaris 23 ostu-müügitehingut (maakonnas 98), mis oli detsembriga võrreldes 5 tehingut vähem ning aastatagusega sama tulemus. Hoonestamata elamumaadega teostati 4 tehingut. Detsembris teostati samuti 4 ja aasta tagasi jaanuaris 13 hoonestamata elamumaa tehingut.

Tartu

Tartu maakonnas teostati jaanuaris 339 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 21 849 589 eurot. Võrreldes detsembriga langes tehinguaktiivsus 8% ja tehingute koguväärtus 24%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 22% ja koguväärtus 29%.

Jaanuaris toimus Tartu linnas 124 korteriomandi tehingut, mis oli 17 tehingut vähem kui detsembris ja 29 tehingut rohkem, kui eelneva aasta jaanuaris. Keskmine hind langes jaanuaris 2%, olles 1265 €/m² (mediaan 1228 €/m²). Jaanuaris teostati ca 13% tehingutest uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 23%. 2016. aasta jaanuariga võrreldes langes keskmine hind 1%.

Tartu linna korteriomandi tehingute arv, keskmine ja mediaanhind aastatel 2013-2017 kuude lõikes

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega teostati jaanuaris 17 ostu-müügitehingut (maakonnas 38), detsembris müüdi 8 ja aasta tagasi jaanuaris 3 eramut vähem. Hoonestamata elamumaadega toimus Tartu linnas jaanuaris 2 tehingut (maakonnas 21). Detsembris ja 2016. aasta jaanuaris toimus 5 hoonestamata elamumaa tehingut.

Pärnu

Pärnu maakonnas teostati jaanuaris 242 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 9 431 695 eurot. Võrreldes detsembriga langes tehinguaktiivsus 2% ja tehingute koguväärtus 6%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 34% ja koguväärtus 44%.

Pärnus toimus jaanuaris 49 korteriomandi tehingut, mis oli 5 tehingut vähem kui detsembris ja 8 tehingut rohkem, kui eelneva aasta jaanuaris. Keskmine hind jaanuarikuus oli 1026 €/m² (mediaan 949 €/m²). Keskmine hind tõusis detsembriga võrreldes 1% ja 2016. aasta jaanuariga võrreldes 6%.

Pärnu linna korteriomandi tehingute arv, keskmine ja mediaanhind aastatel 2013-2017 kuude lõikes

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti nii eelmise aasta detsembris kui ka käesoleva aasta jaanuaris 9 ostu-müügitehingut (maakonnas 24), mis oli 2016. aasta jaanuariga võrreldes 2 tehingut vähem. Jaanuaris müüdi Pärnu linnas 6 hoonestamata elamumaad (maakonnas 21). Detsembris teostati 2 ja aasta tagasi jaanuaris 3 hoonestamata elamumaa tehingut.

Viljandi

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta jaanuaris 94 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 2 799 312 eurot. Võrreldes detsembriga langes tehinguaktiivsus 37% ja tehingute koguväärtus 24%. Aastataguse ajaga võrreldes jäi ostu-müügitehingute arv samale tasemele, kuid koguväärtus tõusis 38%.

Jaanuaris toimus Viljandi linnas 17 korteriomandi tehingut, mis oli 2 tehingut vähem kui detsembris ja 1 tehing rohkem, kui eelneva aasta jaanuaris. Võrreldes detsembriga keskmine hind langes 19%, jõudes hinnatasemeni 509 €/m² (mediaan 514 €/m²). Aastatagusega võrreldes langes keskmine hind 17%.

Viljandi linna korteriomandi tehingute arv, keskmine ja mediaanhind aastatel 2013-2017 kuude lõikes

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Jaanuaris Viljandi linnas elamutega tehinguid ei toimunud (maakonnas 13). Detsembris kui ka 2016. aasta jaanuaris müüdi 2 elamut. Nii nagu detsembris, ei toimunud ka jaanuaris hoonestamata elamumaadega ühtegi tehingut. 2016. aasta jaanuaris müüdi 2 hoonestamata elamumaad.

Kuressaare

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta jaanuaris 123 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 2 413 747 eurot. Võrreldes detsembriga langes tehinguaktiivsus 8% ja tehingute koguväärtus 17%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 3% ja koguväärtus 8%.

Kuressaares toimus 17 korteriomandi tehingut, mis oli 4 tehingut rohkem kui detsembris ja 1 tehing rohkem, kui 2016. aasta jaanuaris. Jaanuarikuus oli keskmine hind 713 €/m² (mediaan 704 €/m²), mis detsembriga võrreldes langes 14%. Eelnenud aasta jaanuariga võrreldes tõusis keskmine hind 1%.

Kuressaare linna korteriomandi tehingute arv, keskmine ja mediaanhind aastatel 2013-2017 kuude lõikes

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Jaanuaris müüdi Kuressaare linnas 2 eramut (maakonnas 14). Detsembris teostati 2 tehingut rohkem, kuid aasta tagasi jaanuaris eramutehinguid ei toimunud. Hoonestamata elamumaaga teostati nii jaanuaris kui ka detsembris 2 müügitehingut (maakonnas 7). Aasta tagasi jaanuaris hoonestamata elamumaadega tehinguid ei toimunud.

Narva

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Ida-Viru maakonnas jaanuaris 264 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 4 133 657 eurot. Võrreldes detsembriga tõusis tehinguaktiivsus 23% ja tehingute koguväärtus 9%. Tehingute arvu tõusu tõi kaasa korterite ja elamute müügitehingute arvu tõus. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 25%, kuid koguväärtus langes 28%.

Jaanuaris toimus Narvas 59 korteriomandi tehingut, mis oli 12 tehingut rohkem kui detsembris ja 15 tehingut rohkem kui eelneva aasta jaanuaris. Keskmine hind langes detsembriga võrreldes 12%, olles jaanuaris 413 €/m² (mediaan 401 €/m²). Aastatagusega võrreldes langes keskmine hind 15%.

Narva linna korteriomandi tehingute arv, keskmine ja mediaanhind aastatel 2013-2017 kuude lõikes

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti jaanuaris 6 müügitehingut (maakonnas 28), mis oli detsembriga võrreldes 2 tehingut rohkem ning aastatagusega võrreldes 3 tehingut rohkem. Narva linnas müüdi jaanuaris 2 hoonestamata elamumaad (maakonnas 7). Detsembris tehinguid ei toimunud, kuid aasta tagasi jaanuaris müüdi 3 hoonestamata elamumaad.

Kadri Lest
Domus Kinnisvara kutseline maakler / analüütik

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Swedbank Flash comment: Participation rate increased further in 2016

  • Labour market remained tight in 2016.Swedbank
  • Employment is expected to marginally decline and the unemployment rate to grow in 2017.

In 2016, the labour force participation rate, the share of the labour force in the working-age population, increased by 1 percentage point to 70.4%. Within a year, 8,300 additional people entered the labour market, which mainly resulted from the decrease in the number of inactive persons. The number of inactive decreased due to an increase in the retirement age and the rearrangement of the social benefits system regarding people with disabilities; these people are now entitled to certain benefits only if they work or actively look for work.

Labour market indicators
Situation in the labour market did not change much in the fourth quarter compared to one year before. The number of inactive persons decreased by 0.5%, and the number of employed declined by 0.2%. Employment declined in the construction and public sector, while increased in other services. The unemployment rate increased by 0.2 percentage point to 6.6%. The number of unemployed amounted to 45,000 in the fourth quarter, while the number of vacancies exceeded 11,000 (latest data from the 3rd quarter).

Vacancies and unemployment rate
At the end of January 2017, there were over 6,000 people with reduced working ability looking for a job through the Estonian Unemployment Insurance Fund. As a result of the reform, the Fund expects the number of registered unemployed to increase by one fourth this year.

In 2017, employment is expected to marginally decline. Surging labour costs motivate organisations to increase efficiency of their production processes. Employment in the public sector is expected to decrease as a result of the administrative reform where smaller municipalities merge into bigger administrative units. According to the Ministry of Finance, the number of local authorities is forecasted to drop from 213 to 75 by local government elections due in October. In addition to this, the government has decided to remove one administrative management level – all county government activities shall be terminated on 1 January 2018 and the tasks transferred to either local authorities or ministries. At the same time, the EU presidency in the second half of this year will increase employment somewhat in the ministries and conference/tourism services.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Tööturul osalemine kasvab

RahandusministeeriumTööturul osalemine jõudis eelmisel aastal läbi aegade kõrgeimale tasemele: 70 protsenti tööealistest kas töötas või otsis tööd. Tööturul osalemist on kasvatanud pensioniea tõus ning osalemist suurendab veelgi järk-järgult rakenduv töövõimereform.

Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel kasvas tööturul osalemine 2016. aastal 8300 inimese võrra 691 000-ni. Tööturul osalemist suurendas hõivatute arvu kasv 0,6 protsendi võrra. Kuna kõik tööturule sisenenud inimesed ei leidnud kohe tööd, kaasnes aktiivsuse kasvuga ka töötuse suurenemine, mis jõudis 2016. aastal 6,8 protsendini 2015. aasta 6,2 protsendilt. Kuigi 2016. aasta kokkuvõttes hõive kasvas, siis madala majandusaktiivsuse tõttu pöördus hõivatud inimeste arv aasta teisel poolaastal langusesse ning vähenes aasta viimases kvartalis 1200 inimese ehk 0,2 protsendi võrra.

2016. aasta kokkuvõttes osales aktiivselt tööturul 691 000 inimest, mis absoluutarvudes on võrreldav eelmise majandusbuumi ehk 2008. aasta tasemega, kuigi praeguseks on tööealiste inimeste arv vähenenud ligikaudu 50 000 võrra. Lisaks majandusaktiivsuse suurenemisele ning keskmise palga tõusule on tööturul osalemisele positiivselt mõjunud ka naiste pensioniea tõus 63 eluaastani. Praeguseks on meeste ja naiste pensioniiga võrdsustunud ning jätkub üldise pensioniea tõus kolmekuulise sammuga 65. eluaastani aastaks 2026. Lisaks on tööturul osalemist suurendanud eelmisest aastast rakendunud töövõimereform, mis suunab osalise töövõimega inimesed tagasi tööturule, pakkudes neile vajalikke tugiteenuseid. Selle reformi mõju avaldub järk-järgult järgmiste aastate jooksul.

2016. aasta kokkuvõttes suurenes hõive 644 600 inimeseni, kasvades eelneva aastaga võrreldes 0,6 protsendi ehk 3700 inimese võrra. Hõive kasv oli kiirem sisetarbimisele tuginevas kaubanduses ning teenindavas sektoris. Hõive struktuuris suurenes osalise tööajaga töötamine, mille taga oli tõenäoliselt toodangumahtude vähenemine raskustes olevates sektorites. Paranev majanduskonjunktuur ning tellimuste mahu kasvuootused lähikuudeks nii tööstuses kui ka ehituses suurendavad nõudlust täiendavate töökäte järele.

Majandusaktiivsuse kesisele kasvule vaatamata on tööturu olukord väga hea – nii hõive kui ka tööturul osalemise määrad on ajaloolistel kõrgtasemetel. Madala tööpuudusega kaasnenud palgasurved on jõudsalt kasvatanud töötajate sissetulekuid, kuid ei ole oluliselt vähendanud ettevõtete konkurentsivõimet, kuna kasumite puhver on olnud piisavalt suur.

Erki Lõhmuste, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

UPC: Tallinna kinnisvaraturu graafikud veebruar 2017

UPC / Ühinenud KinnisvarakonsultandidTallinna korteriomandite m2 keskmine müügihind tõusis jaanuaris võrrelduna detsembriga 1,8% ja aastases võrdluses 15,2% ning oli  1775 EUR/m2. Eelmise aasta sügisest alates on hinnatõus võrrelduna varasema ca aastase perioodiga märgatavalt kiirenenud.

Tehingute arv oli jaanuaris 761, mis on 18,8% vähem kui detsembris (937) kuid 38,6% rohkem kui 2016 aasta jaanuaris (549). Uute korteritega tehti 183 tehingut, mis moodustab kogu tehingute arvust ligi veerandi.

Paljud arendusprojektid on ajastanud oma valmimise aasta lõppu ja sellega seoses vormistatakse palju müügitehinguid lühikese ajaperioodi jooksul. Seega võib edasistel kuudel uute korterite osakaal tehingute arvus olla mõnevõrra väiksem, mis mõjutab ka statistilist keskmist müügihinda allapoole. Samas on ehituses palju arendusprojekte, mis peaks suurt kõikumist tasandama.

Uuendatud kujundusega Tallinna kinnisvaraturu graafikutega saab tutvuda siin: Turugraafikud veebruar 2017

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Töötajate positsioon tööturul püsis soodne

  • Eesti PankOlukord tööturul püsis sarnane aasta varasemaga, välja arvatud Ida-Virumaal.
  • Tugevat tööjõu nõudlust näitab vabade töökohtade rohkus ja tööandjate optimistlikumad ootused
  • Tootlikkuse kasv suurendab ettevõtete konkurentsivõimet ja toetab töökohtade püsimist

Tööhõive kahanemine pidurdus eelmise aasta viimases kvartalis ja mitmete andmeallikate põhjal võib öelda, et töövõtjate positsioon tööturul püsis tugev. 2016. aasta viimases kvartalis oli tööpuudus statistikaameti andmetel 6,6%, mis on sarnane aastatagusega. Ka hõivatuid oli ligikaudu sama palju kui aasta eest.

Majandussektorite lõikes oli hõive suurem teeninduses, kuid veidi väiksem tööstussektoris. Erinevalt tööjõu-uuringust näitasid maksu- ja tolliameti palgasaajate andmed hõive kasvu tagasihoidlikku kiirenemist 2016. aasta jooksul. Ka kindlustunde indikaatorid viitavad tööandjate ootuste paranemisele hõive arengu suhtes ja järjest suurem osa vastajatest peab tööjõupuudust faktoriks, mis piirab tegevuse laiendamist.   

Lisaks hõive andmetele näitab tugevat nõudlust tööjõu järele ka vabade töökohtade arvu kasv. Eelmise aasta neljandas kvartalis vahendas töötukassa enam kui kolmandiku võrra rohkem töökohti kui aasta varem. Kasv jätkus ka 2017. aasta jaanuaris − kuu lõpus oli aktiivseid töökuulutusi 4407. Samuti näitas vabade kohtade üldist kasvutrendi eelmise aasta kolmes esimeses kvartalis vabade ametikohtade ja tööjõu liikumise uuring, mis kaardistab ka neid vakantse, millest ettevõtted töötukassale teada ei anna. See tähendab, et tööotsijate võimalused rakendust leida püsisid soodsad.

Tööpuuduse määra on viimaste kvartalite jooksul mõjutanud tööturu areng Ida-Virumaal. Eeskätt põlevkivisektori majandusraskuste tõttu suurenes seal kolmandas kvartalis töötuse määr, mis püsis kõrge ka aasta viimases kvartalis. Ka Töötukassa andmetel suurenes registreeritud töötus Ida-Virumaal 2016. aasta esimeseks kvartaliks ligikaudu veerandi võrra, kuid viimase 10 kuu jooksul on olukord paranenud.

Toodangu ja ekspordi kasvu kiirenemine eelmise aasta viimases kvartalis viitab sellele, et tööstussektoris jätkus tootlikkuse kasv. Euro nõrgenemine ja selja taha jääv väga madal hinnakasv välisturgudel toetavad Eesti ekspordi konkurentsivõimet. Ettevõtete konkurentsivõime tugevnemine vähendab omakorda töökohtade kadumise ja tööpuuduse kasvu ohtu tulevikus.

Orsolya Soosaar
Eesti Panga ökonomist
Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark