Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused kinnisvaratehingutes: ostja õigused, müüja kohustused ja müügigarantii praktikas

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

1Partner kinnisvaraprognoos 2018: paljud eestlased saavad uue kodu osta, kuid tuleb ka pankrotte

02.01.2018 Martin Vahter

1Partner Kinnisvara tegevdirektor Martin Vahteri sõnul tekib uuel aastal paljudel inimestel esimest korda rahaliselt võimalus oma kodu soetada, samas saab näha ka arenduste pankrotte ning tööjõupuudust. Kinnisvaraekspert toob välja viis trendi, mis 2018. aastal ees ootavad.

Oma kodu muutub kättesaadavaks. Uuest aastast jõustuv maksumuudatus jätab tuhandetele inimestele 50-60 eurot kuus rohkem kätte ja see tõstab paljud uued kliendid pankade jaoks laenukõlbulikule tasemele. Lisaks suurendab üldine majanduskasv keksklassi arvu. Suur osa vabast rahast läheb elamistingimuste parendamisse ning see muudab üüri- ja odavama otsa korterituru veelgi aktiivsemaks.

Hinnad jäävad samale tasemele. Statistiliselt tehakse rohkem tehinguid uute ja kallimate korteritega, kuid sisuliselt on hinnad viimased paar aastat paigal püsinud. Ka 2018. aastal jääb Tallinna korterite hinnatõus inflatsiooni piiridesse.

Mõned arendused lähevad hapuks. Investeerimine on risk ning praegu üritavad arendamisvaldkonda siseneda ka inimesed, kel selles suuremat kogemust pole. Kõik projektid ei õnnestu ka heal ajal ja nii läheb ka tänavu mõnigi arendus pankrotti või külmutatakse. Kuna pangad annavad raha uusarendustele ettevaatlikult, siis täidab tühimiku ühisrahastus ning inimesed peaksid võetud riskidega rohkem arvestama.

Ehitusmaksumuse kallinemine. Riik paneb suurtesse ehitusprojektidesse palju vahendeid, järgmise kahe aastaga lisandub turule ka 80 miljonit eurot Kredexi rekonstrueerimistoetust. Paralleelselt ehitab vilkalt erasektor. Tulemuseks on ehitus- ja rekonstrueerimishinna tõus.

Ehitajate puudus. Kui seni käisid eestlased Soomes, siis nüüd tullakse lähiriikidest siia ehitama. Suure nõudlusega satub töömeeste sekka diletante ning kvaliteet võib olla kõikuv. Väiksemaks koduseks remondiks on motiveeritud spetsialisti keeruline ja kallis leida.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – kliendi leidmisest eduka tehinguni

Arco Vara prognoos 2018: Tallinlased otsivad soodsaid üüripindu ja paremaid perekortereid

02.01.2018 Elari Tamm

Tallinna kinnisvaraturu 2018. aasta kuum kaup on soodsama hinnaklassi äärelinna perekorterid.

Senitoimunule toetudes söandan öelda, et inimeste soov uue ja paremate elamistingimustega kodu järele kasvab. Elamufond vananeb kiiremini kui uusi ehitisi juurde kerkib. Nii et soov uue ja parema järele ei vähene, võimalus seda soovi täita sõltub aga majanduse üldisest käekäigust ning inimeste kindlustundest tuleviku suhtes. Mulle tundub, et täna, mil ka Eesti Pank on teatanud, et Eestil läheb hästi, ei ole põhjust, et inimestel ei peaks hästi minema. Kuna Rootsi majanduse jahtumine mõjutab ka Eestit, ei näe me kinnisvaraturul enam senist hinnakasvu.

Viimane poolteist aastat on näidanud väga suurt stabiilsust järelturu elamispindade turul. Nõudlus uusarenduste korterite järele kasvab jätkuvalt, eriti soodsamate ja keskmise hinnaklassi perekorterite järele. Nõnda on jätkuvalt surve ja ootus linna äärealadele – Tallinna keskmes on suuremad korterid kallid. Kuum kaup aastal 2018 ongi minu hinnangul piirkondlikule ostjaskonnale kättesaadava hinnaga perekorterid Tallinna äärelinnas. Paljud oleksid valmis oma vana magalarajooni korteri ära müüma ja ostma mõnevõrra kallima hinnaga uue kodu.

Vajatakse soodsaid üüripindu

Mustamäel, Õismäel ja Lasnamäel püsib väga suur vajadus soodsate üüripindade järele. Hinnad on seal saavutamas oma lage. Vahe kesklinna ja äärelinna üürihindade vahel on liiga väike. Paljudele nende piirkondade sihtgrupist on sealsed hinnad kättesaamatud. Mõistliku hinna ja kvaliteedi suhtega üürikorterit ei ole kerge leida, pole loogiline küsida väikese kriitikat mitte kannatava korteri eest 300 eurot üüri.

Kui Eesti üüriturg oleks sarnaselt Põhja- ja Lääne-Euroopale rohkem avaliku sektori poolt reguleeritud, oleks rohkemad inimesed valmis pikaajaliselt üürima, selle asemel et osta. Üürimine on liiga ebastabiilne tänases Eestis, ka investorid näevad üürimist liiga lühiajalisena. Samuti on üüriprojektide finantseerimistingimused täna kehvavõitu (pole riigi käendust, munitsipaalpanka vms), mistõttu üürimaju eriti ei kerki. Usun, et näeme lähiaastatel strateegilisi investoreid siiski üüriniši sisenemas ja pikaajalisele ja stabiilsele rahavoole keskendumas. Ainult nii saab vahetuda ostuhuvi üürihuvi vastu.

Kuni aga kinnisvara omada on soodsam kui üürida ja seadusandlus ka kaudselt soovitab pigem omada (pole kinnisvaramaksu, maamaks on väike, kinnisvaratehingute läbiviimine on odav jne), jäävad eestlased pigem kodu ostma kui üürima.

Korter vahetatakse maja vastu

Alanud aastal näeme uutes kortermajades rohkem targa maja kontseptsioone, näeme Tallinnas järjest rohkem üürimaju. Veel atraktiivsemaks muutuvad arendajatele äärelinna krundid, sest ehitushind kallineb oluliselt kiiremas tempos kui kinnisvara, mis survestab arendajaid langetama oma marginaale: nad peavad tegevuse jätkamiseks teenima vähem kasumit ning võtma suuremaid riske. Maa on äärelinnas ja Tallinna lähiümbruses odavam ja see tõstab sealset ehitusaktiivsust, mis omakorda suurendab elanikkonna siirdumist Tallinnast väljapoole sarnaselt 2006. ja 2007. aastale.

Elanikkonna siirdumine rõngasvaldadesse leiab aset ka elamuturul, kuna inimesed näevad kallinenud korterite tõttu järjest enam põhjust osta pigem üksikelamu kui korter. Lisaks on kümme aastat tagasi korteri ostnud inimesed täna oma korterit müümas, soetades seejärel elamu. Kuna korterid on hinnalt kasvanud ja elamud on kallinemas, hakatakse peatselt järjest enam ostma hoonestamata krunte, et ise endale maja ehitada või ehitada neid müügiks.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimine praktikas – juhatuse õigused, kohustused ja vastutus

Statistikaamet: Jaekaubandusettevõtete müügitulu pöördus novembris langusesse

02.01.2018 Statistikaamet

Jaekaubandusettevõtete müügitulu vähenes 2017. aasta novembris 2016. aasta novembriga võrreldes püsivhindades 1%, teatab Statistikaamet. Müügitulu langust mõjutasid enim mootorikütuse jaemüügiga tegelevad ettevõtted.

2017. aasta novembris oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 558 miljonit eurot. Müügitulu langust mõjutasid enim mootorikütuse jaemüügiga tegelevad ettevõtted, kus müügitulu vähenes 2016. aasta novembriga võrreldes 9%. Nende ettevõtete müügitulu vähenemisele avaldas mõju mootorikütuse hinnatõusu märgatav kiirenemine novembris. Kui oktoobris oli bensiin 7,5% ja diislikütus 9% kallim aastataguse ajaga võrreldes, siis novembris oli nii bensiin kui ka diislikütus 16% kallim.

Toidukaupade kaupluste müügitulu vähenes 2016. aasta novembriga võrreldes 3%. Nende kaupluste müügitulu vähenemisele avaldas mõju toidukaupade jätkuv hinnatõus.

Tööstuskaupade kaupluste müügitulu suurenes 2016. aasta novembriga võrreldes 5%. Müügitulu suurenes enamikul tegevusaladel, vaid muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, raamatute, sporditarvete, mängude, mänguasjade jm oli müügitulu väiksem kui 2016. aasta novembris. Enim suurenes müügitulu posti või interneti teel kaupu müüvates kauplustes, kus müük kasvas aastaga 28%. Keskmisest enam suurenes müügitulu ka majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes (12%) ning tekstiiltoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes (8%).

Võrreldes 2017. aasta oktoobriga vähenes novembris jaekaubandusettevõtete müügitulu 4%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal jäi aga müük eelmise kuuga võrreldes samale tasemele.

2017. aasta üheteist kuuga (jaanuar–november) suurenes jaekaubandusettevõtete müügitulu varasema aasta vastava perioodiga võrreldes 1,5%.

Statistika aluseks on Maksu- ja tolliameti käibedeklaratsiooni andmed. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte kolme tööpäevaga. Statistikatöö „Kaubandusettevõtete kuu majandusnäitajad“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet seda statistikatööd teeb.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum – lepingud, probleemid ja üürileandja õiguste kaitse

Kinnisvarakoolis toimub 15/02/18 koolitus “Haldusmenetlus ehitamisel ja planeerimisel”

02.01.2018 Margot Toompark

Koolitus “Haldusmenetlus ehitamisel ja planeerimisel” toimub Tallinna kesklinnas 15/02/2018. Koolituse eesmärk on osalejatele tutvustada haldusmenetluse seaduse rakendamist ja koosmõju teistele seadustele.

Koolituse “Haldusmenetlus ehitamisel ja planeerimisel” sihtrühm on:

kohalikud omavalitsused ja teised riikliku järelevalve läbiviijad, kelle ülesandeks on ehitiste ja ehitamise ohutuse ja nõuetele vastavuse kontrollimine;
kinnisvaraarendajad;
kinnisasja omanikud jt.

Koolituse käigus saab teada:

millised on kohaliku omavalitsuse ja muu haldusorgani kohustused menetluse läbiviimisel;
kuidas menetlust korrektselt läbi viia ja otsust vormistada.

Koolituse käigus käsitletakse muu hulgas seda, mida tuleb tähele panna planeeringute koostamise käigus planeeringu koostamiseks ja elluviimiseks halduslepingute sõlmimisel.

“Haldusmenetlus ehitamisel ja planeerimisel” toimub 15/02/2018 kell 09.00-14.45 Tallinna kesklinnas. Lektor on advokaadibüroo Teder Law jurist Martina Proosa.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Testament, pärandvara ja pärijate õigused praktikas - Evi Hindpere

Postimees: IRLi poliitikud asusid ründama Kallase kinnisvaramaksu ideed

02.01.2018 Tõnu Toompark

Mitu Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) kuuluvat poliitikut on asunud sotsiaalmeedias kritiseerima reformierakondlasest Viimsi vallavanema Siim Kallase ideed KOVide tulubaasi ümberjagamise juures mõelda muuhulgas ka kinnisvaramaksu kehtestamisele.

«Ideaalis võiksid omavalitsused olla täielikult isemajandavad, mis tähendab, et senisest enam tuleb mõelda, kuidas tulu sisse tuua, mitte ainult rahade ümberjagamisega tegeleda,» rääkis Reformierakonda kuuluv Viimsi vallavanem Siim Kallas.

Ühe komponendina, mida kunagi kaaluti KOVide tulubaasi komponendina, tõi Kallas välja kinnisvaramaksu. «Siiski otsustati sellest poliitilisel põhjusel sel korral loobuda. Tänasel päeval on kinnisvaramaksu debati taaselustamine vajalik,» leidis praegune Viimsi vallavanem.

Küll aga on Kallase ettepanek juba leidnud sotsiaalmeedias kriitikat ühe tänase valitsuserakonna, IRLi poliitikutelt. «Reformierakonna auesimees Siim Kallas soendab üles kinnisvaramaksu kehtestamise idee. Noh, tema mõju parteis kasvab küllap minutite, mitte päevadega,» märkis tänane justiitsminister Urmas Reinsalu.

Ta lisab, et kui Kallase seisukoht saab Reformierakonna poliitikaks, siis on Eestis ainult üks erakond, kes ei toeta korterite ja majade, suvilate ja talude maksustamist kinnisvaramaksuga. «See erakond on IRL, kõik teised lubavad kinnisvaramaksu moel või teisel kehtestada,» sõnas isamaaliitlasest minister.

«Siim Kallas tegi ettepaneku maksustada osa tootmisvarast ja Eesti inimeste kodud. Tänan!» tähendas sotsiaalmeedias lakooniliselt ka Reinsalu erakonnakaaslane, ettevõtja Tõnis Palts.

Ka tartlaste seas tuntud IRLi poliitik Peeter Laurson võttis Kallase kinnisvaramaksu ideest tuld. «Aru võib saada küll Viimsi vallavanema murest. Tegemist on ju vaese vallaga Euroopa mõistes. Ots otsaga tullakse välja. Kodutunde saade peaks vallamajasse kiirelt kohale saadetama, ehk õnnestub veel midagi päästa,» ironiseeris Laurson sotsiaalmeedias.

Ühtlasi pakkus ta, et kuna riik nii kiiresti Kallase ettepanekule reageerida ei jõua, võiks vallavanem valla päästmiseks kasutada enda käes olevaid hoobasid. Sellega viitas Laurson kohalike maksude seadusele, kus on muuhulgas võimalustena üles loetletud ka reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu.

Vähem kui aasta tagasi, möödunud aasta märtsi lõpus käis intervjuus Postimehele kinnisvaramaksu idee välja ka LHV panga omanik Rain Lõhmus, kes toona leidis, et see oleks märksa parem maksukogumise vahend kui pangalõivu kehtestamine.

«Mina näiteks arvan, et kinnisvara oleks suhteliselt hea maksustada, et saaks minusugustelt ka raha kätte. Mujal tehakse seda tunduvalt rohkem. Kui mul oleks ülesanne mõelda, kuidas saada makse kätte minusugustelt ehk neilt, kes Eestis ei ela, siis ma teaksin täpselt, mida teha,» põhjendas Lõhmus mullu kevadel.

Toona leidsid mitu eksperti, sealhulgas näiteks Eesti Maksumaksjate Liidu juhatuse liige Lasse Lehis, et mõnes mõttes on kinnisvaramaks keskaegne igand, sest omal ajal polnud võimalik sissetulekut deklareerida ja maksustada ning selle asemel mõõdeti rikkust väliste näitajate alusel, nagu kinnisvara.

Pindi Kinnisvara partner Peep Sooman märkis siis, et kinnisvaramaks oleks Eestis paras nonsenss, kuna meil on üle 90 protsendi leibkondadest kinnisvaraomanikud ja seega lööks uus maks vaesemaid.

Postimees: IRLi poliitikud asusid ründama Kallase kinnisvaramaksu ideed

Statistika: keskmise palga ostujõud korteri ruutmeetrites kasvab

02.01.2018 Tõnu Toompark

Eesti keskmine netopalk oli statistikaameti andmetel 2017 III kvartalis 968 eurot. Aastaga suurenes palganäitaja 7,3%. Eesti keskmine korteritehingu hind oli maa-ameti andmetel 2017 III kvartalis 1153 €/m² aastase kasvuga 6,0%.

Nii võime öelda, et korteriostja suhteline ostujõud kasvab, sest palgad kerkivad kinnisvarahindadest kiiremini.

Tallinna keskmine netopalk oli samal ajal 1096 € ja pealinna korteritehingu keskmine hind 1741 €/m². Aastane Tallinna keskmine palgatõus oli Eesti keskmisest aeglasem – see oli 6,6%. Keskmine korteritehingu ruutmeetrihind kasvas aastaga aga ainult 4,3%.

Nii saab tallinlane keskmise palga eest 0,63 m² keskmise hinnaga Tallinna korterit. Keskmise palga suhteline ostujõud Tallinnas on viimased 4 aastat püsinud enam-vähem samas suuruses ja olnud vahemikus 0,6…0,67 ruutmeetrit.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Elu korteriühistus: Peod naaberkorteris

01.01.2018 Kätri Sarapuu

Naaberkorteris toimub pidevalt hommikutundideni pidusid ja muid taolisi seltskondade kogunemisi. Tavaliselt kestavad need peod hommikuni välja. Kuidas ma saaksin seda olukorda lahendada? Korteri omanik ütleb, et see on tema kodu ja ta ise teab, mida ta seal teeb, samas sellised peod häirivad väga minu ja mu perekonna kodus olemist ja ka öist magamist.

Vastavalt korteriomandiseadusele võib korteriomanik korteriomandi reaalosa kasutada oma äranägemise järgi, välja arvatud siis, kui kasutus läheb vastuollu seadusega või kolmanda isiku õigustatud huvidega. Korteriomanik on kohustatud korteriomandit ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Seega korteriomandi reaalosa kasutamine oma äranägemise järgi ei tähenda seda, et korteriomanik võib kasutada reaalosa oma suva kohaselt, vaid ta peab arvestama teiste korteriomanike õigustega. Regulaarselt toimuvad ning teiste korteriomanike kodurahu häirivad peod on käsitletavad mõjutusena, mis seaduse kohaselt ei ole lubatavad.

Kui Teie õigusi rikkuvale korteriomanikule ei õnnestu selgeks teha, et tema tegevus rikub oluliselt Teie kui kolmanda isiku õigustatud huve, on Teil võimalus pöörduda politseisse. Kõige äärmuslikumaks lahenduseks tekkinud probleemile on korteriomandiseadusest tulenev korterimandi võõrandamisnõue, millisel juhul peab põhjus korteriomandi võõrandamiseks olema väga tõsine. Korteriomandiseadus sätestab, et kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühisusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab.

Eeldus eelpool nimetatud õiguse realiseerimiseks on ka see, kui korteriomanik on korduvalt jätnud täitmata korteriomaniku kohustusi, näiteks korteriomandi ja kaasomandi eseme kasutamine sellisel viisil, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Oluliseks põhjuseks on ka see, kui korteriomanik häirib oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite kasutamist.

Korteriomandi võõrandamise otsuse saavad vastu võtta korteriomanikud häälteenamuse alusel ehk oluline on teiste korteriomanike toetus. Kui kohustust rikkunud korteriomanik omandi võõrandamisest keeldub, otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku hagi või kaasomandi eseme valitseja hagi alusel. Sellise hagi esitamise õigus on ka korteriühistul (vt Riigikohtu 16. septembri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-04). Otsust tehes lähtub kohus võõrandamisnõude aluseks olevatest asjaoludest ja tõenditest. Sellest sättest tulenevalt peab kohus analüüsima kõiki asjaolusid ja tõendeid, mille alusel korteriühistu liikmelt korteri võõrandamist nõutakse (vt ka Riigikohtu 22. novembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-06)

Autor: Kätri Sarapuu, jurist

Käsiraamat korteriühistute liikmetele ja juristidele

2018. aastast kehtib uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis tekitab seaduse jõuga ühistud korterelamutesse, kus neid veel ei ole. Samuti muudab uus seadus osaliselt ühistu ja korteriomanike vahelisi suhteid.

Milles täpselt muudatused seisnevad ja kuidas nendeks valmistuda leiabki äsjailmunud käsiraamatust “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“.

Käsiraamatu leiad Kinnisvarakooli e-raamatupoest või suurematest raamatupoodidest üle Eesti.

Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus

Sooduspakkumine käsiraamatule “Planeerimisseadus ja selle rakendamine”

01.01.2018 Tõnu Toompark

Vaid loetud päevad on võimalik Kinnisvarakooli e-poest tellida käsiraamat “Planeerimisseadus ja selle rakendamine. Nõuanded ja praktilised näited” soodushinnaga!

- Kasuta Kinnisvarakooli e-poes raamatu tellimisel kupongi “rwyqxg” ning saa käsiraamat 25% soodsamalt.
- Pakkumine kehtib kuni 07.01.2018.

01.07.2015 hakkas Eestis kehtima uus planeerimisseadus. Käsiraamatu “Planeerimisseadus ja selle rakendamine” eesmärk on seletada lahti uue seaduse regulatsioon, lisaks tutvustada ruumilist planeerimist laiemalt ja selgitada uut planeerimisseadust ning selle seoseid teiste seadustega. Käsiraamatu autor on Martina Proosa.

Soodushinnaga käsiraamatu soetamiseks kliki siia.

Lisateave

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: Elukondliku kinnisvaraturu trendid ja prognoosid - Tõnu Toompark

Adaur Grupp soovib meeleolukat aastavahetust ja head uut aastat!

31.12.2017 Tõnu Toompark

Adaur Grupp soovib kõigile praegustele ja tulevastele klientidele ning koostööpartneritele meeleolukat aastavahetust ja head uut aastat!

Kinnisvarakool: Ehitusjärelevalve praktikas – ehitise ja ehitamise kontrollimine

Nõuanded koduostjale: milliseid teemasid puudutada kodu ostuläbirääkimistel?

29.12.2017 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Ostu-müügiläbirääkimised peaksid katma kõik teemad, mis on vajalikud tehingu sõlmimiseks. Sõltuvalt konkreetsest tehingust võib neid teemasid mõnel puhul olla rohkem või vähem.

Tehinguobjekt

Müüja ja ostja peavad kokku leppima, mis on see kaup, mille üle nad läbi räägivad.

Võib juhtuda nii, et müüja on rääkinud kogu aeg korterist ja soovib keldris asuva eraldi korteriomandist parkimiskoha eest lisatasu küsida. Koduostja on aga kogu aeg aru saanud, et parkimiskoht ja korter on n-ö ühes komplektis ja mainitud hind hõlmab mõlemat.

Vallasasjad

Ostja ja müüja lepivad sageli kokku elamispinnaga kaasaminevate vallasasjade osas. Nendeks vallasasjadeks on enamasti mööbel. Ette aga võib tulla, et korteriga pakutakse kaasa autot või majaga näiteks aiapidamise riistu ja muruniitjat.

Valduse üleandmine

Ostja ja müüja peavad omavahel kokku leppima, millal annab müüja ostjale üle valduse. Kui müüdav eluase on tühi ja müüja seal ei ela, sõlmitakse üleandmise-vastuvõtu akt reeglina esimesel võimalusel notariaalse ostu-müügilepingu sõlmimise järel.

Kui müüja kasutab elamispinda oma koduna, võtab tal väljakolimine aega. Sellisel puhul on tavaline, et müüja annab valduse üle kuu aja jooksul. Loomulikult on võimalikud igasugused muud kokkulepped. Oluline on ainult, et nii müüja kui ostja saaksid sõlmitud kokkulepetest ühtemoodi aru.

Hind

Hind on sageli teema, mis soovitakse esimesena käsitluse alla võtta. Hind peaks endas kokku võtma kauba, tema kvaliteedi ja muud omadused. Seetõttu oleks loogiline siiski esmalt rääkida kaubast, selle ostu-müügitingimustest ja valduse üleandmisest. Alles nende detailde osas kokkuleppele jõudmise järel on võimalik rääkida kokkuvõtvalt hinnast ja maksetingimustest.

Hinnaläbirääkimiste juures saab pisut mängida tehingukulude jaotamisega, kuid sageli mõjutavad omandi üleandmisega seotud tehingukulud koguhinda suhteliselt vähe. Tüüpiliselt jagatakse ostu-müügiga seonduvad kulud ostja ja müüja vahel võrdselt, kuid alati on võimalik sõlmida erikokkuleppeid.

Muud kokkulepped

Kinnisvara ostu-müügiga võivad kaasas käia muud kokkulepped. Näiteks võib olla tegemist olukorraga, kus müüja müüb elamispinda, millel puudub kasutusluba. Sellisel juhul on kinnisvaraostja jaoks väga mõistlik notariaalses lepingus kokku leppida, et müüja hangib kasutusloa.

Sõltuvalt kinnisvaraostjast ja -müüjast võib iga tehinguga kaasas käia teemasid, milles on tarvis kokku leppida. Oluline on, et tehinguga seotud kokkulepped saaksid fikseeritud notariaalses ostu-müügilepingus. Vastasel korral võib selguda, et kokkulepe on tühine ehk teine pool ei pea seda täitma.

Loe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Koolitus “Kinnisvara ABC” toimub 06-08/02/2018

29.12.2017 Margot Toompark

06-08/02/2018 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Kinnisvara ABC“. Koolitus annab osalejatele baasteadmised ja ülevaate kinnisvara valdkonnast ning tutvustab õigusakte, mis reguleerivad kinnisvaraga tehtavaid tehinguid.

Koolituse sihtrühm:

kõik inimesed, kes soovivad rohkem teada saada kinnisvarast ja oma vara paremini hallata;
kõik inimesed, kellel on soov oma tulevik siduda kinnisvara valdkonnaga;
kõik maaklerid, kes tunnevad, et oleks vaja värskendada kinnisvara baasteadmisi;
kõik spetsialistid ja ametnikud, kelle igapäeva töö hõlmab kinnisvara valdkonda;
kõik investorid, kes peavad vajalikuks õppida tundma kinnisvaraga seotud põhimõisteid ja õigusakte.

Koolitus annab järgmised teadmised.

Ülevaate kinnisvaraturust ja selle arengusuundadest;
teadmised kinnisvaraalasest seadusandlusest;
info pangalaenudest ja notariaalsetest toimingutest;
baasteadmisi kinnisvaramaakleri tööst;
oskuse teha kinnisvara ostu-müügitehingut või -tehinguid.

“Kinnisvara ABC” toimub 06-08/02/2018 kell 13.00-18.00 Tallinna kesklinnas. Lektorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, Marko Sula Noblessner Arendusest ja Raid & Ko OÜ jurist Evi Hindpere.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine praktikas

Arco Vara: Täiendav informatsioon erakorralisel koosolekul otsustatud aktsiakapitali suurendamise kohta

28.12.2017 Tõnu Toompark

Seoses aktsiakapitali suurendamise otsuse vastuvõtmisega informeerib Arco Vara AS (edaspidi „Äriühing“) lisaks allolevas erakorralise üldkoosoleku otsuses sätestatule alljärgnevatest olulistest tingimustest:

emiteeritavad uued aktsiad annavad õiguse dividendidele, mille maksmine otsustatakse pärast uute aktsiate emiteerimist, sh 2017. aasta majandusaasta eest;
uute aktsiate väljalaskmisel tagatakse aktsionäridele seadustest tulenev aktsiate märkimise eesõigus ning juhul, kui aktsionäri omandis olevate aktsiate arv ei anna õigust märkida täisarvu aktsiaid, ümardatakse aktsiate arv allapoole;
juhul, kui märkimisperioodi jooksul märgitud aktsiad ületavad kavandatud aktsiakapitali suurendamise mahtu, on Äriühingu nõukogul õigus kooskõlas äriseadustiku § 3461 lg-ga 2 tühistada liigmärgitud aktsiad. Aktsiate jaotamisel tagab Äriühing olemasolevate aktsionäride seadustest tuleneva aktsiate märkimise eesõiguse ning lähtub aktsionäride võrdse kohtlemise põhimõttest;
emissioon on suunatud ainult Äriühingu olemasolevatele aktsionäridele. Äriühingu aktsionäridel on eesõigus uute aktsiate märkimiseks. Eesõiguse kasutamiseks õigustatud isikute ring määratakse kindlaks 15. jaanuaril 2018. a Nasdaq CSD Eesti arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga;
Äriühing laseb välja 2 670 000 uut lihtaktsiat nimiväärtusega 0,70 eurot ühe aktsia kohta, st juhul, kui kõik pakutavad aktsiad märgitakse ning emiteeritakse Äriühingu poolt, suureneb aktsiakapital 1 869 000 euro võrra.

27.12.2017 toimunud Arco Vara AS-i aktsionäride erakorraline üldkoosolek võttis vastu järgmise otsuse:

· Suurendada Arco Vara AS’i (edaspidi „Äriühing“) aktsiakapitali järgmiselt:

a) Äriühing laseb välja 2 670 000 uut lihtaktsiat nimiväärtusega 0,70 eurot ühe aktsia kohta.

b) Ühe uue lihtaktsia väljalaskehind on 1,50 eurot, millest 0,70 eurot on aktsia nimiväärtus ja 0,80 eurot on ülekurss.

c) Aktsiakapitali uus suurus on 6 423 908 eurot.

d) Uute aktsiate märkimise aeg (märkimisperiood) algab 29. detsembril 2017. a kell 9.00 ja lõppeb 15. jaanuaril 2018. a kell 16.00, kuid juhatusel on õigus märkimisperioodi seaduse piires muuta, pikendada või lühendada.

e) Emissioon on suunatud ainult Äriühingu olemasolevatele aktsionäridele ning toimub ainult Eestis. Äriühingu aktsionäridel on eesõigus uute aktsiate märkimiseks. Eesõiguse kasutamiseks õigustatud isikute ring määratakse kindlaks märkimisperioodi viimasel päeval Nasdaq CSD Eesti arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga.

f) Aktsiate eest tuleb tasuda rahas hiljemalt kolme tööpäeva jooksul märkimisperioodi lõpust ehk hiljemalt 17. jaanuaril 2018. a; juhatus võib täpsustada tasumise tähtaega ja protseduuri.

g) Aktsiate jaotamisel tagab juhatus Äriühingu olemasolevate aktsionäride seadustest tuleneva aktsiate märkimise eesõiguse ning lähtub aktsionäride võrdse kohtlemise põhimõttest.

h) Juhul, kui märkimisperioodi jooksul märgitakse aktsiaid alla kavandatud aktsiakapitali suurendamise mahu, on Äriühingu juhatusel õigus tühistada aktsiad, mida ei ole märkimisaja jooksul märgitud. Juhatus võib nimetatud õigust teostada 15 päeva jooksul pärast märkimisaja lõppu.

· Korraldada eelnimetatud emiteeritavate aktsiate avalik pakkumine Äriühingu olemasolevatele aktsionäridele ning uute aktsiate noteerimine Nasdaq Tallinna Börsi Balti põhinimekirjas.

Baltic Horizon Fond plaanib omandada Postimaja kaubanduskeskuse Tallinna südalinnas

28.12.2017 Tõnu Toompark

Northern Horizon Capital AS kui Baltic Horizon Fond’i (Fond) fondivalitseja teavitab lepingu sõlmimisest Osaühinguga Letona Properties (Müüja) südalinna kinnistu asukohaga Narva mnt 1, Tallinn, Eesti koos Postimaja kaubanduskeskusega (Postimaja), omandamiseks Fondi portfelli.

Fondi jaoks on tehinguga seotud olulisteks strateegilisteks kaalutlusteks sünergia võimalus, mis tuleneb Postimaja kinnistu asukohast kõrvuti Coca-Cola Plaza kinnistuga, mis juba kuulub Fondi portfelli, ning Tallinna Peatänava projektist. Selle sünergia saavutamiseks ning arhitektuurilise lahenduse välja töötamiseks on partneriks valitud arhitektuuribüroo HG Arhitektuur OÜ koos oma tööga „Rotermann Passage“. Kavandatav lahendus hõlmab uut väliskujundust, suurendab väljarenditavat pinda ja on suunatud funktsionaalsuse parandamisele kahe hoone vahele jääva ala ja Rotermanni kvartali suhtes.

Tehingu lõpuleviimisel makstav kogu ostuhind on ümmardatult 34,4 miljonit eurot (millele lisandub käibemaks), millest ligikaudu 30,8 miljonit eurot on fondivalitseja näinud ette hinnana Postimaja olemasoleva rahavoo eest ning 3,6 miljonit eurot kui tasu potentsiaalse laienduse võimaliku tulevase rahavoo eest.

Oodatava olemasoleva rahavoo omandamise ligikaudne tootlus on 6%, kogu ostuhinna ligikaudseks tootluseks on 5,4%. Postimaja tänane kogu väljarenditav pind on 9 141 m2. Ankurrentnikeks on Rimi, H&M, New Yorker, Eesti Post ja MyFitness.

Tehingu lõpuleviimise (Closing) eelduseks on koondumise loa saamine Eesti Konkurentsiametilt.

Osana tehingust on Müüjaga samasse gruppi kuuluv Rootsis registreeritud äriühing CA i Estland AB nõustunud märkima Fondi osakuid 2,35 miljoni euro ulatuses (Märkimissumma). Sellega seoses on fondivalitseja võtnud kohustuse korraldada teatud hulga Fondi osakute emiteerimine mitteavaliku suunatud pakkumisena. Emiteeritavate uute osakute koguarv võrdub Märkimissumma jagatuna viimase Fondi osaku puhasväärtusega Closingule eelneva kuu lõpu seisuga. Uute osakute emiteerimine ja noteerimine toimub eelduslikult vahetult pärast Closingut.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine – praktikas esinevad probleemid

Arco Vara AS aktsiate avaliku pakkumise teade

28.12.2017 Tõnu Toompark

Arco Vara AS (registrikood 10261718, registreeritud aadress Rävala pst 5, 10143 Tallinn; edaspidi Selts) kuulutab käesolevaga välja Seltsi täiendavate aktsiate (edaspidi Pakutavad Aktsiad) avaliku pakkumise Seltsi olemasolevatele aktsionäridele ning teavitab Pakutavate Aktsiate kavandatavast noteerimisest ja kauplemisele võtmisest Nasdaq Tallinn AS’i (registrikood 10359206, registreeritud aadress Tartu mnt 2, 10145 Tallinn) poolt korraldataval reguleeritud turul.

Pakutavate Aktsiate avalik pakkumine

Selts pakub avalikult kuni 2 670 000 täiendavat Seltsi aktsiat nimiväärtusega 0,70 eurot aktsia kohta Seltsi olemasolevatele aktsionäridele. Avalik pakkumine viiakse läbi ainult Eestis.

Praegu on Seltsi aktsiakapital 4 554 908,40 eurot, mis on jagatud 6 507 012 aktsiaks, mis on registreeritud Nasdaq CSD Societas Europaea (edaspidi NCSD) juures ISIN koodi EE3100034653 all. Tingimusel, et pakkumine on edukas ja kõik Pakutavad Aktsiad (kokku 2 670 000 aktsiat) märgitakse ning emiteeritakse Seltsi poolt, on Seltsi aktsiate arvuks pärast pakkumist 9 177 012.

Pakutavad Aktsiad on elektrooniliselt registreeritud esitajaaktsiad, mida hoitakse elektroonilises vormis. Pakutavad Aktsiad kuuluvad Seltsi olemasolevate aktsiatega samasse klassi. Pakutavate Aktsiate märkimisel kasutatakse ajutist ISIN koodi EE3808034658, mis hiljem konverteeritakse ISIN koodiks EE3100034653, mille all on registreeritud Seltsi olemasolevad aktsiad.

Pakutavaid Aktsiaid pakutakse hinnaga 1,50 eurot ühe aktsia kohta, millest 0,70 eurot moodustab ühe aktsia nimiväärtus ning 0,80 eurot on ülekurss.

Pakutavate Aktsiate pakkumise ajakava on järgmine:

29.12.2017 kell 09:00	Aktsiate märkimisperioodi algus
15.01.2018 kell 16:00	Aktsiate märkimisperioodi lõpp
17.01.2018 või sellele lähedane kuupäev	Aktsiate jaotamistulemuste avalikustamine
18.01.2018 või sellele lähedane kuupäev	Aktsiate ülekandmine investorite väärtpaberikontodele
25.01.2018 või sellele lähedane kuupäev	Eeldatav Pakutavate Aktsiate noteerimine ja kauplemise alustamine Nasdaq Tallinn AS’i poolt korraldataval reguleeritud turul (Nasdaq Tallinna Börsi Balti põhinimekirjas)

Pakutavate Aktsiate märkimiseks esitab investor märkimisperioodi jooksul oma NCSD juures avatud väärtpaberikonto haldurile märkimiskorralduse (edaspidi Märkimiskorraldus), mis peab sisaldama järgmisi andmeid:

1	Väärtpaberikonto omanik:	Märkimiskorralduse esitanud investori nimi
2	Väärtpaberikonto:	Investori väärtpaberikonto number
3	Kontohaldur:	Investori kontohalduri nimi
4	Väärtpaber:	Arco Vara täiendav aktsia
5	ISIN kood:	EE3808034658
6	Väärtpaberite arv:	Investori poolt määratud aktsiate kogus
7	Hind (aktsia kohta):	1.5 eurot
8	Tehingu summa:	Tehingu koguväärtus
9	Vastaspool:	Arco Vara
10	Vastaspoole väärtpaberikonto:	99101908627
11	Vastaspoole kontohaldur:	LHV Pank AS
12	Tehingupäev (trade date):	Märkimiskorralduse esitamise päev
13	Tehingu väärtuspäev:	18.01.2018
14	Tehingu tüüp:	“ost”
15	Arvelduse tüüp:	“makse vastu”

Märkimiskorraldus edastatakse NCSD-le.

Pakutavate Aktsiate noteerimine ja kauplemisele võtmine

Seltsi aktsiad on noteeritud ja võetud kauplemisele Nasdaq Tallinna Börsi Balti põhinimekirjas. Selts kavatseb taotleda Pakutavate Aktsiate noteerimist ja kauplemisele võtmist samal turul. Eeldatav noteerimise ja kauplemisele võtmise kuupäev on 25. jaanuar 2018 või sellele lähedane kuupäev.

Kuigi Selts teeb kõik jõupingutused Pakutavate Aktsiate noteerimiseks ja kauplemisele võtmiseks, ei saa Selts Pakutavate Aktsiate noteerimist ja kauplemisele võtmist tagada.

Prospekti kättesaadavus

Seltsi aktsiate avaliku pakkumise, noteerimise ja kauplemisele võtmise prospekt on avalikustatud ning see on elektroonilises vormis kättesaadav Seltsi veebilehel aadressil http://www.arcorealestate.com ja Finantsinspektsiooni veebilehel aadressil http://www.fi.ee/index.php?id=22054. Lisaks eelnevale on prospekt kättesaadav Nasdaq Tallinna Börsi infosüsteemi kaudu.

Enne Seltsi aktsiatesse investeerimist palume tutvuda prospektiga tervikuna.

Sooduspakkumine käsiraamatule “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus”

28.12.2017 Margot Toompark

Vaid loetud päevad on võimalik Kinnisvarakooli e-poest tellida käsiraamat “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist” soodushinnaga!

Kasuta Kinnisvarakooli e-poes raamatu tellimisel kupongi “tdy56d” ning saa käsiraamat 25% soodsamalt.
Pakkumine kehtib kuni 31.12.2017.

Käsiraamat “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus” selgitab, millised on korteriomaniku õigused ja kohustused ning kuidas toimub korteriühistu juhtimine alates 01.01.2018, kui võetakse vastu uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Käsiraamat on suunatud nii korteriomanikele kui ühistu juhtidele, et anda nii seaduseparagrahvidel kui praktilistel näidetel baseeruv teave ühistu elu korraldamisest. Käsiraamatu autor on Evi Hindpere.

Soodushinnaga käsiraamatu soetamiseks kliki siia.