Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
 

Arco Vara: Kuidas ära tunda head ridaelamuboksi?

15.05.2017

Arco VaraÜks ridaelamu võib oma võimaluste poolest erineda teisest nagu öö ja päev, kirjutab Arco Vara vanemmaakler Anne Heinlo.

Ridaelamud on praegu koduostjate seas populaarsed, sest osa elamuid on ehitatud nii nagu oleks tegemist oma majaga. Moodsat ridaelamut iseloomustab üldjoontes hea ruumiplaneering, ökonoomsed ülalpidamiskulud ja kvaliteetne viimistlustase, kuid on ka mitmeid muid nüansse, mis teevad ridaelamuboksi elamisväärsemaks ja ihaldatumaks nii mõnestki teisest majaosast.

Seega, kui kellelgi on soov näiteks korterist ridaelamusse kolida, siis tasub kindlasti tähele panna, et osa kinnisvaraturul pakutavatest ridaelamuboksidest ei erine tegelikult oluliselt korteri pakutavatest võimalustest. Saate küll veidi rahulikuma elamispiirkonna, võimaluse astuda oma uksest otse õue ja võib-olla parema vaate loodusele, kuid see on ka kõik.

Teine asi on ridaelamu, mis on juba eos projekteeritud eesmärgiga pakkuda elanikele avarust, maksimaalset privaatsust, isiklikku õueala ja muid elemente, mis elu mugavamaks muudavad.

Hea näitena võib siin esile tõsta käesoleva aasta jõuluks Tartusse Tammelinna valmiva kaasaegse nelja korteriga ridamaja. Kahekorruselise planeeringuga korterid on läbimõeldud plaanilahendusega, mis arvestavad kaasaegse pere kõiki vajadusi. Mida siis tänapäevane ja praktiline ridaelamu perele pakub?

Hea planeering, mis tekitab tõelist oma kodu tunnet nii siseruumides kui hoovis. Esimesel korrusel paiknevad aktiivsel päevasel ajal kasutatavad ruumid nagu esik, garderoob, WC, avatud köögiga elutuba ning saunaruumid dušinurgaga. Elutoast pääseb avarale terrassile, kus saab nautida lõunapäikest. Teisel korrusel paiknevad magamistoad ning vanniga pesuruum.

Kõigi ruumide juures on kasutatud hubast ja kodust joont, mida toetab siseseinte savi- või lubikrohv ja heledad seinavärvid. Põrandaid katab naturaalne parkett, trepp kas tamme- või saarepuust.

Panipaik ja isiklik õueala on olulised

Iga eluaseme juures on oluline küsimus, kus hoida oma asju, nagu näiteks suusavarustus või kummipaat, mida parasjagu tarvis ei lähe. Tammelinna uue ridaelamu iga boksi juurde kuulub suur, 17-22 ruutmeetrine panipaik, kuhu mahuvad ära ka kõige suurema spordisõbra või pere hoiustamist vajavad vahendid. Lisaks on terrassil turvauksega mitteköetav ruum, kuhu saab paigutada kõik hooajatooted.

Kaasaegne ridaelamu eeldab isikliku hooviala olemasolu, mis kuulub vaid konkreetse boksi juurde ja millele annab privaatsuse puidust piirdeaed sektsioonide haljasalade vahele ja millega ümbritsetakse ka kogu krunt. Oma hoovi võib rajada lillepeenrad või pere väiksematele liikmetele toreda mängunurga. Autode parkimine peaks olema piisavalt suur, et mahutada vabalt ära kaks autot.

Muidugi on oluline ka rahulik piirkond, kus olulisemad teenused nagu lasteaiad, koolid, kauplused jms. on lähedal.

Hea ridaelamu tunnused

  • Kaasaegne planeering – avatud ruumid ja maja mugavused
  • Naturaalne ja hubane siseviimistlus
  • Ökonoomsed küte- ja ventilatsioonisüsteemid
  • Kiired ja moodsad TV ja internetiühendused
  • Terrassid ja piiretega eraldatud isiklik õueala
  • Ruumikad panipaigad
  • Kindlaksmääratud parkimiskohad autodele
Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Arco Vara: Kommentaar 11.05.2017 ajakirjanduses avaldatud artiklile seoses kriminaalasjaga kinnisvarafirmade vastu

15.05.2017

Arco Vara11.05.2017 avaldas Postimees artikli „Kinnisvarafirmade rünnak kv.ee vastu tõi kaasa kriminaalasja“.

Käesolevaga avaldame artikliga seonduvas järgmised faktid:

  • AllePal OÜ (s.o kinnisvaraportaali kv.ee omava äriühingu) teenuseid kasutas Arco Vara AS-i 100% tütarühing Arco Real Estate AS, mis osutab Eestis kinnisvara vahendus- ja hindamisteenust. Arco Vara AS-il puudub puutumus AllePal OÜ ja kinnisvaraportaal kv.ee-ga, mistõttu saab väidetava kriminaalasjaga hüpoteetiliselt seotud olla üksnes Arco Real Estate AS, mitte Arco Vara AS ega ükski teine Arco Vara gruppi kuuluv äriühing;
  • Arco Real Estate AS-i käive moodustab Arco Vara grupi konsolideeritud käibest ca 10%;
  • Arco Real Estate AS lõpetas kinnisvaraportaali kv.ee teenuste kasutamise seoses teenuste korduva olulise hinnatõusuga, mis ei olnud aktsepteeritav;
  • Arco Real Estate AS-i ega ühegi teise Arco Vara grupi äriühingu poole ei ole prokuratuur ega muu uurimisasutus artiklis viidatud kriminaalasjaga seoses pöördunud. Praeguse hetke seisuga ei ole teada, kas kriminaalmenetlus üldse Arco Real Estate ASi puudutab või temale kahtlustus esitatakse. Juhul, kui väidetav kriminaalasi on tõepoolest algatatud või algatatakse, on Arco Real Estate AS valmis tegema uurimisasutustega igakülgset koostööd, arvestades ülaltoodut.
Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Elu korteriühistus: Korteriühistu õigus esitada hagi

15.05.2017

Oleme korteriühistu. Üks korteriomanik on omavoliliselt lammutanud ilma projekti, ehitusloa ja kaasomanike nõusolekuta korteriomanike kaasomandis oleva korstnalõõri ja sulgenud ventilatsiooniavad enne seda, kui moodustasime korteriühistu. Nimetatud korteriomaniku tegevusest saime teada alles nüüd.

Küsimus: Kas korteriühistul on õigus nõuda kohtu kaudu korteriomanikult seda, et ta taastaks korstnalõõri ja ventilatsiooniavad? Korteriomanik ütleb, et korteriühistul ei ole õigust nõuda kohtu kaudu taastamist.

Vastus: Riigikohus on oma praktikas korduvalt tunnistanud korteriühistu õigust oma nimel ka kohtulikult maksma panna ühistu liikmetest korteriomanikele ühiselt kuuluvaid nõudeid nii kolmandate isikute kui ka korteriühistu liikmete endi vastu (RKL 3-2-1-83-04, 3-2-1-91-06).

Riigikohus on leidnud ka seda, et korteriühistu liikmete ühiseks huviks võib olla ka elamu küttesüsteemi korrasolek ning kui korteriomanik rikub teiste korteriomanike õigusi, mis tulenevad korteriomandi mõtteliste osade majandamisest, siis korteriühistuseaduse § 2 lg 1 järgi on korteriühistul õigus esitada oma nimel hagi korteriomanike rikutud õiguste kaitseks (RKL 3-2-1-76-04).

Kuna Riigikohus on tunnustanud korteriühistu õigust esitada oma nimel enne elamu haldamise üleandmist, s.o enne korteriühistu moodustamist, tekkinud korteriomanike ja üürnike tasutud remondirahadest tulenev rahaline nõue, on Riigikohtu seisukoht ka see, et lisaks enne elamu haldamise üleandmisest tekkinud rahalise nõude esitamisele, on korteriühistul kõigi korteriomanike huvides tegutsedes õigus esitada ka nõue korrastada küttesüsteem, kuigi see nõue võis tekkida enne korteriühistu moodustamist. Elamu majandamine kõikide kaas- või korteriomanike ühistes huvides peaks toimuma võimalikult ühtemoodi ning olema ka õiguslikus mõttes järjepidev olenemata sellest, millises õiguslikus vormis elamut majandatakse (RKL 3-2-1-9-04, RKL 3-2-1-18-12).

Autor: Kätri Sarapuu, jurist

Käsiraamat korteriühistute liikmetele ja juristidele

2018. aastast kehtib uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis tekitab seaduse jõuga ühistud korterelamutesse, kus neid veel ei ole. Samuti muudab uus seadus osaliselt ühistu ja korteriomanike vahelisi suhteid.

Milles täpselt muudatused seisnevad ja kuidas nendeks valmistuda leiabki äsjailmunud käsiraamatust “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“.

Käsiraamatu leiad Kinnisvarakooli e-raamatupoest või suurematest raamatupoodidest üle Eesti.

 Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus
Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Riigi Kinnisvara: Tallinna vesilennukite angaaride ja Patarei merekindluse vaheline ala saab korda

15.05.2017

Riigi Kinnisvara / RKASRiigi Kinnisvara AS (RKAS) alustab tuleval nädalal Tallinna vesilennukite angaaride ja Patarei merekindluse vahelise ala ulatuslike korrastustöödega, mille käigus lammutatakse meremuuseumi ja merekindlust eraldav ligi 200 meetri pikkune nõukogudeaegne kivimüür Kalaranna tänava ja mere vahelisel alal ning lagunevad mittevajalikud hooned. Seejärel alustakse Lennusadama haldushoone ja Vesilennuki tänava rekonstrueerimise, vajalike kommunikatsioonide rajamise ning heakorratöödega.

Juuli lõpuni kestvaid lammutustöid teostab Lammutusspets OÜ ja need lähevad maksma pisut üle 100 000 euro.

RKAS on viimastel aastatel aktiivselt tegelenud piirkonda toetava terviklahenduse väljatöötamisega. Koostöös linnaga lahendati ligipääsutee küsimus ning ehitati valmis Kalaranna tänav. Kalaranna tänava ehitamisega paranes oluliselt piirkonna ligipääsetavus ning tõusis kinnisvara kasutusperspektiiv ja seeläbi väärtus. 2013. aastal algatati uus detailplaneering, mille eesmärgiks on rajada atraktiivne ja inimsõbralik linnaruum Patarei ala ajaloolise ja planeeritava uushoonestuse vahele.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Arco Vara: Anna Volmer Raud: Mida kujutab endast maakleri töö?

15.05.2017

Arco VaraAlustan oma tööpäeva, kiirustades kohtuma kliendiga. Objektil läheb seekord ligi tund, seejärel jooksen kontorisse, avan arvuti, et lugeda läbi e-kirjad – täna on postkastis keskmine kogus kirju, nendele vastamine võtab omajagu aega.

Kohe algab koosolek, kus arutatakse kolleegidega müüki tulevate kinnisvaraobjektide hindu, et leida igale objektile õiglane ja parim turuhind. Samuti vahendan oma klientide soove, sest äkki on teistel maakleritel pakkuda midagi sobilikku.

Koosolekult siirdun järgmise kliendiga kohtuma. Viljandist paarikümne kilomeetri kaugusel tutvustan kliendile kaunist maakodu. Kohtumine on tore ja meeldejääv, kahjuks aga potentsiaalsele ostjale pakutav ei sobi. Võtan kliendi kontaktid ja lisan tema soovi meie programmi, et koheselt kui peaks midagi sobilikku tulema, saaksime temaga ühendust võtta.

Jõudes taas kontorisse, vaatan uuesti üle e-kirjad ja vastan neile. Peale meilidele vastamist lähen järgmisele objektile, et üle anda äripind – vaatame üürile võtjaga üle lepingud ja veelkord objekti, et kõik oleks nii nagu varasemalt kokku lepitud. Olen taas leidnud ühe rõõmsa kliendi, mis annab tunde, et teen õiget asja.

Nüüd püüan ruttu lõunastada, milleks väga palju aega ei jää, sest peatselt pean jooksma Viljandi kesklinnas ühte armsat katusekorterit näitama. Taaskord on objekti vaatama tulnud tore pere, arutame pikalt erinevaid mööbli paigutamise võimalusi ja lõpuks räägime juba sellest, kuidas lastel oleks lähedal kooli minna jne. Märkamatult on möödunud jälle tunnike.

Lähen tagasi kontorisse, et teha kliendile objektianalüüsi, milline võiks olla õiglane müügihind tänasel hetkel. Peale analüüsi vastan veel meilidele. Kell on saanud 17.30 jooksen lapsele lasteaeda järgi. Koju jõudes telefon veel ei vaiki, kõnedele tuleb vastata kella üheksani, alles peale seda saan puhata. Aga ma ei kurda, sest mulle meeldib suhelda ning töö vaheldusrikkust nautida – pea iga kliendiga kohtudes õpin juurde midagi uut.

Tilk tõrva maakleritöö meepotis

Ülalkirjeldatud tegevuste käigus puutun aga kokku ka probleemidega, mis on valupunktiks paljudele maakleritele, kuid millest kõva häälega rääkida ei armastata. Tegelikult ei puuduta see ainult maaklerite tööd, vaid ka teisi ameteid – me ei oska sageli hinnata teiste inimeste tööd ja panust. Miks see nii on?

Maaklerite töö suhtes on paljudel inimestel püsinud väga pikalt eelarvamused. Inimeste negatiivne suhtumine hämmastab mind ikka ja jälle. Saan väga hästi aru, et paljud suudavad ja oskavad tänapäeval ise oma kinnisvara realiseerida. Aktsepteerin seda võimet väga.

Aga on siiski palju neid, kes soovivad kasutada meie teenust, olgu siis põhjuseks kiire elutempo, mugavus või oskamatus kinnisvara ise müüa. Paraku leidub just nende seas inimesi, kes püüavad teenuse eest tasumisest kõrvale hiilida ja sageli ulmelisi põhjuseid välja mõelda, miks mitte maaklerile maksta.

Sellised sammud teevad haiget, sest teen oma tööd ju südamega, suure pühendumusega. Lähenen igale kliendile, igale kodule individuaalselt, sooviga pakkuda parimat teenust. Selgitan välja nii müüjate kui ostjate vajadused, sätin oma aega kliente eelisjärjekorda pannes ja oma peret tahaplaanile jättes nii tööpäeva õhtutel kui nädalavahetustel, kui teised veedavad kvaliteetaega oma perega.

Teen sageli tööd, samas kui peaksin olema kodus oma haige lapse juures. Minu kui maakleri töö ei seisne ammu enam ainult objektide kinnisvaraportaalidesse üles panemises ja ootamises, millal keegi ise minuga ühendust võtaks, vaid on seotud teadmistega seadustest, infotehnoloogiast, majandusest, rahandusest, klienditeenindusest, psühholoogiast, fotograafiast jne.

Ka kõige tavalisema korteri müük on turundusprojekt, mis hõlmab kõike alates sihtgrupi määratlemisest kuni võrkturunduseni sotsiaalmeedias. Maaklerid pole enam ammu puhtalt vahendajad, me oleme nõustajad, konsultandid. Hea maakler austab ise ennast ja oma ametit ning ei tee kompromisse selle kahjuks. Seda tööd saavad teha vaid need kes armastavad oma tööd, sest südamega ja kliendi jaoks tulemuslikult ei saa seda ainult raha pärast teha.

Kuigi maakleri jaoks on klient kuningas, siis peaksid kliendid siiski väärtustama teise inimese tööd nii, nagu nad soovivad, et nende tegemisi väärtustataks. Mulle väga meeldib töö, mida teen. Ja see on ka põhjus, miks otsustan täna võtta kokku julguse ja vaka all hoitud valusat teemat puudutan. See on oluline. Palun väärtusta ennast, väärtusta inimesi enda ümber ja teiste inimeste tööd, isegi, kui sulle see töö ei meeldiks.

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Arco Vara: Harjumused, mis takistavad selle õige leidmist

15.05.2017

Arco VaraKinnisvara ostjate ja müüjate teadlikkust on vaja tõsta

Kas sina kuulud nende hulka, kes on harjunud külastama ainult kodupoodi, kus valik on kesine ning hinnad kõrgemad. Kas teed äkki ka kõige suuremad ja tähtsamad ostud vaid ühest kohast, sest nii on mugav ja kombeks? Samal ajal asuvad vaid lühikese maa kaugusel hoopis suurema ning laiema valikuga ostukeskused ja erinevad butiigid. See võib tunduda kummaline aga just nii paljud meist käituvad, oleme oma harjumuste orjad ja seda esmatarbekaupadest kinnisvarani välja.

Uut kodu või äripinda otsides tasub oma valikuvõimalused maksimaalselt ära kasutada. Kinnisvara soetatakse ja vahetatakse keskmiselt 2-3 korda elus, seega on tegemist väga suure ja kaalutletud otsusega. Kuid nagu ikka just vajaduse tekkimisel tundub, et hinnad on kõige kõrgemad ja valik kõige väikseim. Tegelikult aga piirab valikuid ainult harjumus kasutada piiratud kanaleid.

Ainult ühe-kahe suurema kinnisvaraportaali läbi kammimisest ja ootamisest ei piisa, väga palju saadavalolevatest kuulutustest on jagunenud mitmete kanalite vahele ja selleks, et saada maksimaalne tulemus, peaks alustama hoopis mujalt – maaklerist!

Kliendid pöörduvad tihti kinnisvarabüroode poole jutuga, et olen kõik võimalikud kanalid läbi käinud aga ei leia midagi, palun aidake, kuid siis selgub tõsiasi, et inimene jälgib vaid ühte-kahte suuremat portaali. Kui 25 aastat tagasi otsiti kinnisvara ajalehest, siis 15 aastat tagasi tekkisid esimesed kinnisvaraportaalid, vahepeal aga on kanalite valik laienenud paberist-portaalidest, sotsiaalmeediasse, internetti, telesse, raadiosse, kinnisvarabüroode lehtedele ning tekkinud on nö varjatud pakkumised (st tegelikult on tahtmise korral kõik saadaval).

Need ajad, kui maakler tegeles ainult kinnisvara müügiga on eilne päev. Üha enam tegeletakse suuremates kinnisvarabüroodes ostuklientidega. Siin on viis põhjust, miks sa peaksid ostu korral pöörduma inimese poole, kes on selles teemas igapäevaselt sees:

  • Maakler teab täpselt, mis on hetke turuseis ja kust sobivat kinnisvara tasub otsida.
  • Maakleri portfell ei piirdu vaid tema vahendatavate objektidega, ta teeb koostööd kõikide teiste büroode ja tavakasutajatega.
  • Maakler ei oota sobivat objekti, ta otsib selle välja.
  • Maakler lepib kokku sobivate pindade omanikega kohtumised, sinu töö on ainult kohale minna ja üle vaadata.
  • Maakler on teie kõrval kuni eduka tehingu lõpuni.

Kas ootad või müüd kinnisvara?

Peamiselt kasutatakse kinnisvara müügil väikeste kinnisvarabüroode maaklerite abi või müüakse ise. Samas pole paljud teadlikud sellest, et suure ja tuntud kinnisvaraettevõtte poole pöördudes hoiavad nad kokku aega ja raha. Ja just see esimene – aeg, on tegelikult väärtuslikum kui mistahes muu. Tihti mõeldakse, et mul pole kiiret selle müügiga, las see kuulutus olla üleval aasta-kaks ja ootab oma aega. Kinnisvaratehing peaks toimuma kiirelt, vaid nii püsib müüjal kui ka vahendajal motivatsioon kõige kõrgemal ja positiivne emotsioon tehingust on kahepoolne.

Sõlmides juriidiliselt korrektse lepingu, tegeleb maakler potentsiaalsete klientidega ise, käib kohapeal vara näitamas, nii et omanik ei pea kaugelt iga kord kohale sõitma. Lisaks aitab leping probleemide tekkimisel leida kiire ning osapooli rahuldav tulemus.

Suuremal bürool on ka laiemad võimalused objekti reklaamimisel. Kuulutuse mõnda suuremasse kinnisvaraportaali oskab igaüks panna. Tekib küsimus, milleks siis üldse maaklerit? Vastus on lihtne, kas sa soovid oodata või otsida klienti? Kinnisvaraturul on lisaks paarile suuremale portaalile ka teisi, väiksemaid kuulutuste keskkond, mille osatähtsus piirkonniti on väga erinev. Samuti ei ole täielikult kadunud inimesed, kes otsivad kinnisvara lehereklaamidest.

Üha enam loeb ka kinnisvarabüroo ja maakleri olemasolev kliendibaas ning oskus leida üles just see õige klient. Ettevõtted, kelle kliendibaas on suur ning objekte palju, leiavad kiiremini huvilised, kellele mingil põhjusel mõni varasem pole sobinud aga just see pakutud on see õige.

Kinnisvarabüroodel toimib koostöö Eesti suuremate pankadega, mille tulemusel saavad kliendid pangast laenu võtmisel soodustusi. Suurtes kinnisvarabüroodes töötavad kutselised kinnisvarahindajad ja kinnisvaratehingute sõlmimisele spetsialiseerunud juristid. Õige maakler otsib kliendi, ta ei oota juhust.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Swedbank: Participation rate increased further

15.05.2017

SwedbankLabour market performed better than expected in the first quarter. The labour force participation rate, i.e., the proportion of persons of working-age who are either employed or unemployed, reached a record level of 70.2%, considering seasonal factors. Employment substantially increased and the unemployment rate decreased further.

The number of employed increased by 2.7%, over the year, mostly in trade, and in Tallinn, as several new shopping centres were opened. Increased economic activity lifts employment this year. Manufacturing and service companies expect higher sales and plan to increase the number of employees during next three months.

The unemployment rate decreased to 5.6% in the first quarter (6.5% in the first quarter of 2016). The registered unemployment rate of 5.0% was at the same level as one year ago. Strong demand for labour supressed the number of unemployed, even when the work ability reform moved large groups of people from inactivity into the unemployed. Nevertheless, in April, the number of registered unemployed grew again, so there is no clear trend.

Labour market indicators

The number of inactive decreased by 5.7% as less people were away from the labour market due to studies, bad health or raising children. The participation rate is on the rise due to a tight labour market, the work ability reform motivating people with disabilities to look for a job, and, a smaller number of people aged 15-24.

First quarter data shows that the labour market remained tight. The amount of labour available in the market has decreased, while the rate of job vacancies has jumped. The rate of job vacancies, i.e. the share of job vacancies in the total number of jobs, was 1.7% in the fourth quarter of 2016. A shrinking working-age population reduces the amount of existing work force as well. The number of people aged 15-74 decreased by 6,000 only in 2016. Therefore, wage pressures are expected to persist.

Vacancies and unemployment rate

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Pindi Kinnisvara: Kinnisvaratehingute arv kukkus kolinal

15.05.2017

Pindi KinnisvaraEesti suuremates linnades tehti aprillis 1065 korteriomanditehingut, mis on pea kolmandiku võrra vähem kui märtsis.

17 suurema linna tehinguid koondav Pindi Indeks langes aprillis 1,3% võrra, tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks oli 1279 eurot ruutmeetri kohta. Märtsis oli antud suurus korrigeeritud andmetel 1296 €/m².

Kui 2017. aasta märtsis tehti indeksilinnades 1548 korteriomandi tehingut, siis aprillis langes tehingute arv 1065-le. Võrdluseks- 2106. aasta aprillis tehti indeksilinnades 1152 korteriomandi tehingut.

Võrreldes hinnatipuga detsembris 2016 on indeks languses 10 protsendiga. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 105 protsendi võrra kõrgemal.

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab ligi 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui kümne aastase ajaloo.

Pindi Kinnisvara: Kinnisvaratehingute arv kukkus kolinal

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Swedbank: Foreign direct investment – better, but there is capacity for more

15.05.2017
  • SwedbankEstonia is still among largest net beneficiaries from FDI in the EU
  • Increased inflow of FDI may boost fixed capital formation in the near future
  • FDI by country becomes more and more diversified

Can FDI boost enterprises’ investments into fixed assets?

Although there is no one-to-one link between FDI and investments into fixed assets, long-term comparison shows that there is evidence of correlation between these indicators, especially in manufacturing sector where the need for fixed assets is greater. Inflow of FDI has been gaining speed for the past two years and industrial confidence is improving. This suggests that we could start to see more investments into fixed assets soon.

Structure of Estonian FDI by sectors

Financial and insurance activities, that used to make up 50% of FDI back in 2005, are giving way to other sectors. The importance of manufacturing sector as receiver of FDI is also decreasing because of structural changes in the economy. Currently real estate activities make up more than 18% of FDI, more than during the previous real estate boom in 2007. Although the growth of FDI in professional, scientific and technical activities has recently been lagging it is important for the future.

FDI diversification by country has increased

Sweden has been a major contributor to our FDI from the beginning of independence, and it still is today, although the importance of Sweden is continuously decreasing. After the start of the conflict in Ukraine the FDI market share of Russia is also decreasing whereas other smaller countries, such as neighboring Latvia and Lithuania, invest more in Estonian companies year by year. Nevertheless more than 80% of inward FDI in Estonia originates from the EU.

FDI net positions 2016

The Estonian Economy – Foreign direct investment – better, but there is capacity for more

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Arco Vara: Pärnu linna ja Pärnumaa kinnisvaraturu ülevaade 2017 I kvartal

12.05.2017

Arco VaraPerioodil 2013-2015 püsinud kiire kinnisvaratehingute arvu kasv jäi Pärnumaal tervikuna 2016. aastal kiirelt pidama. Aeglustunud kuid endiselt kasvava trendiga kinnisvaraturul kasvasid erinevalt varasematest aastatest oluliselt kiiremini nii tehingute koguväärtus kui keskmine tehingu väärtus. 2016. aastal tehti Pärnu maakonnas 3 939 ostu-müügitehingut, mida oli 1,6% rohkem kui 2015. aastal. Tehtud tehingute koguväärtuseks kujunes sealjuures ligikaudu 155 miljonit eurot, mida oli koguni 18% rohkem kui varasemal aastal. Tehingute koguväärtuse kui ka keskmise tehingu väärtuse kasvu vedasid valdavalt nii korteriturg kui mitteeluhoonetega tehtud hoonestud maa tehingud, mis üheskoos moodustasid kogu kinnisvaratehingute mahust ligi 50% ja koguväärtusest koguni 61%.

I kvartalis kiirenes korteriturul nii hinnakasv kui kasvas tehinguaktiivsus

2016. aastal tehti Pärnumaal 1 200 eluruumidega korteritehingut, mida oli 6,8% rohkem kui 2015. aastal. Tehtud tehingute lõikes kujunes aritmeetiliseks keskmiseks hinnatasemeks 771 €/m2 ja mediaanhinnaks 788 €/m2, mille juures aritmeetiline keskmine kasvas 12% ja mediaanhind koguni 14%. 2015. aastal võrreldes 2014. aastaga korraks vähenenud tehinguaktiivsus kui ka aeglustunud hinnataseme kasv sai 2016. aastal taas sisse kiireneva hoo. Mediaanhinna kasv on kiireim olnud just 1- ning 4- ja enamatoaliste korterite osas, mille juures aga tehingute arv on enim kasvanud 1- ja 2-toaliste korterite osas.

Erinevalt maakonnast kui tervikust kasvas Pärnu linnas korteritehingute arv mõnevõrra kiiremini, kasvades võrreldes 2015. aastaga 9,0%, mille juures tehti 820 tehingut. Aritmeetiliseks keskmiseks kujunes sealjuures 984 €/m2 ja mediaanhinnaks 942 €/m2, mis olid võrrelduna 2015. aastaga kasvanud vastavalt 11% ja 12%. Nii tehingute arv, tehingute koguväärtus, keskmise tehingu väärtus kui ühtlasi keskmised hinnatasemed kasvasid kõige enam 1-toaliste korterite osas. 3-toaliste korterite osas võis seevastu märgata ligi 15%-list tehinguaktiivsuse langust, kuid sealjuures kasvas tehtud tehingute mediaanhind koguni 15%.

2017. aasta I kvartalis tehti Pärnumaal tervikuna kokku 310 korteritehingut. Tehinguaktiivsus oli võrreldes 2016. aasta IV kvartaliga kasvanud 2,0% ning võrreldes 2016. aasta I kvartaliga kasvanud koguni 20%. Pärnu linnas tehti kogu kvartali jooksul sealjuures 203 tehingut, mida oli 1,0% rohkem kui varasemas kvartalis ning 18% rohkem kui aasta tagasi samal perioodil. Tehinguaktiivsus kasvas nii maakonnakeskuses kui sellest väljaspool võrdlemisi sarnases ulatuses, enim tehinguid tehti kvartali siseselt veebruaris ja märtsis.

Maakonnas tehtud korteritehingute aritmeetiliseks keskmiseks kujunes I kvartalis 856 €/m2, mis oli võrreldes möödunud kvartaliga kasvanud 12% ning võrreldes 2016. aasta I kvartaliga koguni 19%. Mediaanhinnaks kujunes sealjuures 857 €/m2, mida oli 2016. aasta IV kvartalist 11% rohkem ning varasema aasta sama perioodi osas 21% rohkem. Hinnataseme kasv on viimastel perioodidel olnud kiirem just Pärnu linnast väljaspool asuvates piirkondades, võrdlemisi kiire mediaanhinna kasv on olnud omane kogu maakonnale kui tervikule.

Pärnu linnas tehtud korteritehingute osas kujunes I kvartalis aritmeetiliseks keskmiseks 1 090 €/m2, mis oli võrreldes IV kvartaliga kasvanud 8,6% ja võrreldes aastataguse ajaga 8,3%. Mediaanhinnaks kujunes seevastu 989 €/m2, mida oli möödunud kvartalist 1,7% rohkem ja võrreldes varasema aasta sama ajaga koguni 17% rohkem. Võrreldes aastataguse ajaga on hinnatase enim kasvanud 1-toaliste korterite osas, varasemast madalamate hindadega tehtud tehingute osas paistavad silma ennekõike üle 70 m2 suurused korterid (valdavalt 4-toalised).

Pärnu linna ja Pärnumaa korterituru tehinguaktiivsus ja hinnadünaamika

Pärnu linna ja Pärnumaa korterituru tehinguaktiivsus ja hinnadünaamika

* 2017. aasta on toodud I kvartali seisuga

Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas

Korterituru osas on püsinud aktiivsena nii omandi- kui üüriturg. Omanditurul on viimastel perioodidel saanud aina enam turgu kujundavaks faktoriks pidevalt vähenev pakkumiste arv, pakkumiste kehv struktuur ja pidevalt kasvavad pakkumispõhised hinnad, mis üheskoos on soodustamas tehingute arvu vähenemist kui ka tehinguhindade kasvu. Üürituru osas avaldab Pärnu linna ja selle lähipiirkondade osas tugevat mõju just hooajalisusest tulenev suvine periood. Iga-aastaselt on märgata üüripakkumiste kiiret kasvu alates jaanuarist kuni juuli-augustini, mille järel üüripakkumiste arv hakkab taas kiirelt langema. Pikemaajaliste üürilepingute sõlmimine on võrdlemisi keeruline, seda eriti atraktiivsetes piirkondades, sest varade omanikud soovivad suvise perioodi vältel üürida kortereid lühiajaliselt, teenides seeläbi ajutiselt oluliselt rohkem üüritulu. Viimastel perioodidel on väikeinvestorite huvi Pärnu kinnisvaraturu osas hakanud raugema, huvi on vähenenud nii külaliskorterite ostmise kui võimalike üürimajade ehitamise osas.

Arendusturul laiemalt on Arco Vara hinnangul potentsiaalsete ostjate huvi endiselt suur. Käesoleval ajal on arendamisel üksikuid korterelamuid, kuid erinevalt Tallinnast või Tartust ei ole suuremaid arenduspiirkondi välja kujunemas. Korterelamute püstitamiseks on kehtestatud mitmeid planeeringuid, kuid lähitulevikus ei ole oodata neist valdava enamuse osas ehitusõiguse realiseerimist ja arendustegevusega alustamist. Hinnatasemed ei ole veel küündinud arendajate jaoks piisavalt kõrgetele tasemetele, et arendustegevuse läbiviimisega kaasnevad riskid oleksid eduka müügiprojekti tagamiseks piisavalt madalad. 2016. aastal väljastati Pärnumaal ehituslube kokku 8 korterelamu (73 korterit) ehitamiseks, mille juures juba väljastatud ehituslubade osas alustati ehitustegevust 3 korterelamu (84 korterit) osas ja kasutusse jõudis 6 korterelamut (50 korterit). Hetkel ehitamisel olevate arenduste osas on juba suur hulk korteritest võlaõiguslike lepingute raames võõrandatud, millest tulenevalt võib tarbijate huvi uusarenduste osas pidada aktuaalseks ka lähitulevikus.

Pärnu linna korterite pakkumispõhised hinnad

Korteri tüüp 1-toalised 2-toalised 3-toalised 4- ja enamatoalised
Pakkumisel Arv (tk) Hind (€/m2) Arv (tk) Hind (€/m2) Arv (tk) Hind (€/m2) Arv (tk) Hind (€/m2)
Müük 53 486 – 3 296 267 424 – 3 165 169 714 – 3 165 63 676 – 2 868
Üür 22 3,3 – 34,0 (100 – 1 000 €/kuu) 45 2,8 – 24,2 ( 150 – 1 300 €/kuus) 19 2,8 – 8,3 (160-450 €/kuus) 5 2,2 – 3,5 (175 – 400 €/kuus)

Allikas: kv.ee, city24.ee, kinnisvara24.ee

Elamuturul hinnakasv jätkuvalt kiirem kui tehingute arvu kasv

2016. aastal tehti Pärnu maakonna elamuturul 393 tehingut, mida oli 16% rohkem kui 2015. aastal. Tehtud tehingute osas kujunes aritmeetiliseks keskmiseks hinnatasemeks 64 000 eurot ja mediaanhinnaks 50 000 eurot, mille juures aritmeetiline keskmine kasvas 24% ja mediaanhind 25%. Pärnu linnas tehti seevastu 127 tehingut, mida oli koguni 48% rohkem kui varasemal aastal. Aritmeetiliseks keskmiseks kujunes Pärnus 94 000 eurot ja mediaanhinnaks 80 000 eurot, mis olid võrrelduna 2015. aastaga kasvanud vastavalt 31% ja 23%.

Nii maakonnas kui maakonnakeskuses oli mediaanhinna kasv võrreldes viimaste aastatega oluliselt kiirem, millest tulenevalt tehakse elamutega tehinguid aina enam kasvavatel hinnatasemetel. Nii tehingute arvu kui hinnataseme kasvu toetab üle-Eestiliselt turul valitsev sarnane olukord, kus kasvanud korterihindade taustal nähakse alternatiivina võimalust osta hoopis üksikelamu. Hinnakasvu on soodustanud ennekõike tehingud renoveeritud ja heas seisukorras elamutega, võrreldes varasemate aastatega on tehingute arv enim kasvanud perioodil 1971-1990 ja enne 1939ndat aastat ehitatud elamute osas. Uusehitistega tehtavate tehingute arv on võrreldes nii 2014. kui 2015. aastaga püsinud sarnasel tasemel.

2017. aasta I kvartalis tehti Pärnu maakonnas tervikuna elamutega kokku 91 tehingut. Tehinguaktiivsus oli võrreldes 2016. aasta IV kvartaliga kasvanud 2,2% ning võrreldes aastataguse ajaga kasvanud 18%. Pärnu linnas tehti sealjuures 30 tehingut, mida oli 3,4% rohkem kui möödunud kvartalis ning koguni 25% rohkem kui 2016. aasta I kvartalis. Maakonnas tervikuna kasvas tehingute arv alates jaanuarist igakuiselt, ostjaskonna huvi üksikelamute soetamise vastu on asunud mõõdukalt kasvama.

2017. aasta I kvartalis kujunes maakonnas aritmeetiliseks keskmiseks elamu hinnaks 76 000 eurot ja mediaanhinnaks 60 000 eurot. Aritmeetiline keskmine oli võrreldes IV kvartaliga langenud 5,4% ja mediaanhind 1,6%. Võrreldes 2016. aasta I kvartaliga kasvas aritmeetiline keskmine siiski 49% ja mediaanhind 53%. Pärnu linnas kujunes sealjuures aritmeetiliseks keskmiseks tehinguhinnaks 87 000 eurot ja mediaanhinnaks 71 000 eurot, mis olid varasema kvartali suhtes langenud 10% ja 12%. Võrreldes 2016. aasta I kvartaliga kasvas Pärnu linnas aritmeetiline keskmine 9,0% ja mediaanhind 11%.

Võrreldes varasemate perioodidega on kasvanud nii tehinguaktiivsus kui hinnatasemed, mille juures hinnakasv on olnud märgatavalt kiirem kui tehingute arvu kasv. Hinnataseme kasv on sealjuures mõnevõrra kiirem olnud just maakonnakeskuse välistes piirkondades. Pärnu linna siseselt püsis elamutehingute mediaanhind kogu kvartali vältel igakuiselt suurtes muutustes, mille juures kallimate hindadega tehinguid tehti valdavalt jaanuaris ning madalamate hindadega veebruaris. Elamuturul olev pakkumiste arv on juba mitmendat aastat püsinud sarnasel tasemel, sealjuures on turul pakutavate varade maht siiski olemasoleva nõudluse rahuldamiseks piisav, mida kinnitab ka nii kallimate kui odavamate varadega tehtud tehingute mitmekesisus ehk valikuvõimalus.

Hoonestamata elamumaadega tehti Pärnu maakonnas 2016. aastal 262 tehingut, millest 37 ehk 14% tehti Pärnu linnas. Kruntidega tehtud tehingute arv kasvas hüppeliselt 2014. aastal, mille järel tehti 2015. aastal veelgi enam tehinguid. 2016. aastal tehti 8,4% vähem tehinguid kui varasemal aastal, kuid sealjuures on hinnatasemed püsinud endiselt võrdlemisi kiires kasvutrendis. Pärnu linnas langes aastases lõikes hoonestamata elamumaadega tehtud tehingute arv 14%, nii tehinguaktiivsuse kui hinnatasemega seotud trendid on viimastel aastatel olnud kattuvad nii maakonnakeskuses kui maakonnas tervikuna.

Maakonnas hoonestamata elamumaadega tehtud tehingute mediaanhinnaks kujunes 2016. aastal 7,0 €/m2, mida oli 39% rohkem kui 2015. aastal ja koguni 170% rohkem kui 2014. aastal. Maakonnakeskusest väljaspool tehtud tehingute tervikhinnad on siiski valdavalt alla 20 000 euro, krundid on sageli olemasoleva ehitusõigusega ja asuvad maakonnakeskuse ja rannikuala läheduses kuid ei ole enamasti tervikliku infrastruktuurilise varustatusega. Pärnu linnas tehtud tehingute taustal kujunes 2016. aastal mediaanhinnaks 28,3 €/m2, mis oli võrreldes 2015. aastaga püsinud samal tasemel (-0,5%) kuid oli võrreldes 2014. aastaga 92% kõrgemal.

2017. aasta I kvartalis tehti Pärnu maakonnas tervikuna kokku 70 hoonestamata elamumaa tehingut, sellest 10 Pärnu linnas. I kvartalis kujunes maakonnas mediaanhinnaks 5,35 €/m2 ja Pärnu linnas 26,3 €/m2. Linna siseselt on kruntide hinnad võrreldes hajaasustuslikemate piirkondadega oluliselt kõrgemad, ennekõike on väärtustatud mereäärsed ja Kesklinna piirkonnas asuvad elurajoonid. Kõrgete hinnatasemete tõttu on viimastel aastatel taas hakanud kasvama elanikkonna poolne huvi odavamate kruntide järele, mida erinevates linna lähipiirkondades on kunagise buumi aegse üleplaneerimise tõttu veel hulgaliselt pakkumisel. Uute elurajoonide esilekerkimist takistab sarnaselt teistelegi Eesti piirkondadele ennekõike kinnisvaraarendajate madal huvi tervikliku tehnilise- ja sotsiaalse infrastruktuuriga varustatud kruntide arendamine.

Pärnu linna ja Pärnu maakonna elamuturu tehinguaktiivsus ja hinnadünaamika

Pärnu linna ja Pärnu maakonna elamuturu tehinguaktiivsus ja hinnadünaamika

* 2017. aasta on toodud I kvartali seisuga

Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas

Äri- ja tootmismaade tehinguaktiivsus aeglaselt kasvamas, sagenenud kallimad tehingud

Pärnu maakonnas on hoonestamata äri- ja tootmismaade turg olnud viimastel aastatel võrreldes kunagise buumi perioodiga mõnevõrra aktiivsem. Tootmismaadega tehtavad tehingud leiavad valdavas osas aset maakonnas, ärimaade tehingud maakonnakeskuses. Tehingute arv on ärimaade osas kõige kõrgem olnud just 2009. ja 2013. aastal, hilisematel aastatel on tehinguaktiivsus hakanud langema. Hoonestamata tootmismaade osas on majanduslike väljavaadete paranedes tehinguaktiivsus pideva trendina kasvanud, olles kõige kõrgemal tasemel olnud 2013. aastal. Tehingualuste varade hinnatasemed on siiski võrreldes kümne aasta taguse perioodiga oluliselt madalamad, seda peamiselt tollase üleplaneerimise ja sellest tuleneva praeguse mitmekesise pakkumise ja suhteliselt madala nõudluse tõttu.

Hoonestatud tootmismaade osas kasvas 2016. aastal märgatavalt tehingute arv, sealjuures on hoonestatud ärimaade osas tehinguaktiivsus püsinud lähiminevikus iga-aastaselt sarnasel tasemel. Nii hoonestatud tootmis- kui ärimaade puhul on mediaanhinna tasemed püsinud ligilähedaselt sarnastel tasemetel, 2016. aastal oli märgata kallimate tehingute sagenemist, mis on pannud aritmeetilise keskmise hinnataseme kiirelt kasvama. 2016. aastal tehti maakonnas tervikuna kokku 51 hoonestatud tootmismaadega ja 33 hoonestatud ärimaadega tehingut, mille juures ärimaa mediaanhinnaks kujunes 42 000 ja tootmismaade osas 22 000 eurot.

Prognoos

Iga-aastaselt on I kvartali teises pooles ning II kvartali jooksul oodata kinnisvaraturu hooajalisest kulgemisest tulenevalt nii tehinguaktiivsuse kui hinnatasemete mõningast kasvu. Korteritehingute arvu edasist kasvu jääb pidurdama ennekõike vähene pakkumiste arv, kehv pakkumise struktuur ja kohatised kõrged pakkumispõhised hinnad. Mõõdukas hinnakasv jätkub korteriturul ka tulevatel kuudel. Varade müügiperioodide pikenemist ei ole seni olnud täheldada, Arco Vara statistika põhjal oli 2016. aastal Pärnu linnas korterite keskmiseks müügiperioodiks 160 päeva. Tehinguni jõudmisel on hinnas kauplemist täheldada võrdlemisi laialdasel määral, 2016. aasta lõikes jäi korterite pakkumis- ja tehinguhinna vahe keskmiselt 4,4% juurde.

Lähitulevikus on turul oodata üksikute arendusprojektide lisandumist ja käesoleval hetkel arendamisel olevate osas ehitustööde lõpetamist. Tarbijaskonna huvi nii uusehitiste, renoveeritud korterite ja ühtlasi rekonstrueeritud korterelamutes paiknevate korterite osas püsib endiselt kõrge. Üüriturul on kevade saabudes oodata suviseks perioodiks ettevalmistuvalt üüripakkumiste hulgalist pakkumise lisandumist, mis tuleneb ennekõike Pärnu kui kuurortlinna eripärast. Omandituru lõikes on oodata nõudluse mõningast kasvamist, pikemas perspektiivis ei ole aga eratarbimisega seotud kulutuste, palgakasvu senise kiirenemise aeglustumise ning võimalike intressitasemete kasvamise juures oodata enam tehinguaktiivsuse märkimisväärset kasvu. Sarnaselt teistele Eesti piirkondadele kasvas 2016. aastal üle pika aja ka Pärnu maakonna elanikkonna arv, mis on ajutiselt peatamas elanikkonna väljavoolu pealinna ja välismaale. Rahvastiku pidevast vananemisest tulenevalt on aga maakonnas tervikuna oodata pakkumiste mõningast lisandumist ennekõike elamuturul ja vanema põlvkonna elanike maakonnakeskusesse kolimise tulemusena nõudluse kasvamist väiksemate korterite osas.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Äsjailmunud käsiraamat “Planeerimisseadus ja selle rakendamine” seletab lahti uue seaduse regulatsiooni

12.05.2017

Planeerimisseadus ja selle rakendamineAlates 2015. aastast kehtib uus planeerimisseadus. Tegemist on mahuka ja kompleksse seadusega, mille rakendamine nõuab täiendavaid juhendeid ja abimaterjale. Sel eesmärgil on autor Martina Proosa koostanud käsiraamatu “Planeerimisseadus ja selle rakendamine. Nõuanded ja praktilised näited”.

Käsiraamatu “Planeerimisseadus ja selle rakendamine” eesmärk on seletada lahti uue seaduse regulatsioon, lisaks tutvustada ruumilist planeerimist laiemalt ja selgitada uut planeerimisseadust ning selle seoseid teiste seadustega.

Suurem tähelepanu on pööratud planeeringu sisule ja asjaoludele, mida tuleb planeeringu koostamisel arvestada. Käsiraamatus on toodud ohtralt praktilisi näiteid ja selgitusi, viidatud on asjakohastele riigikohtu lahenditele.

Käsiraamatu info

Käsiraamatu saab soetada Kinnisvarakooli raamatupoest. NB! Hinna sees on käsiraamatu tasuta transport Eesti piires.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Nõuanded koduostjale: kust leida uus kodu?

12.05.2017

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste koduKäsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Kui koduotsija vaim on valmis hakata pakkumisi vaatama, tuleb esimese sammuna need pakkumised leida.

Tormata ei tasu. Kui koduotsimisega alustamise otsus on tehtud, siis see ei tähenda, et juba nädala pärast on võimalik uude elamisse sisse kolida. Mida keerulisemad on koduotsija soovid, seda keerulisem on tõenäoliselt neile nõuetele vastavat objekti meie väikselt kinnisvaraturult leida.

Järgnevalt vaatame mõningaid võimalusi, kust ja kuidas külastamist väärivad kinnisvarapakkumised leida.

Portaal kui peamine otsinguvõimalus

Koduostja kõige suurem sõber on kinnisvaraportaal. Koduotsijal tuleb piisava regulaarsusega – näiteks kord-paar nädalas – kinnisvaraportaalide pakkumised läbi sõeluda.

Suuremaid kinnisvaraportaale on Eestis kaks: KV.EE ja City24. On veel hulk väiksemaid ja teisejärgulisemaid portaale ja portaalikesi, kuid neis on pakkumiste hulk ja seega potentsiaalse ostuobjekti leidmise võimalus väiksem.

Kasuliku funktsionaalsusena pakuvad portaalid võimalust teha andmebaasis otsing, see salvestada ja kui portaali sisestatakse otsingukriteeriumidele vastav objekt, saadetakse sellekohane info koduotsija meilile. Nii ei pea koduotsija käima iga päev portaali kuulutusi lappamas, vaid leiab need mugavalt meilipostkastist.

Kohalikud infokanalid

Kui koduotsija soovib leida uue eluaseme väiksemas asulas või piirkonnas, tasub portaalide kõrval hoida silm peal kohalikel infokanalitel, näiteks valla ajalehel või isegi poe juures asuval kuulutustetulbal.

Kinnisvaramaakler

Eesti kinnisvaramaaklerid tegelevad valdavalt kinnisvaraobjektidega ehk kinnisvaramüüjatega. Olukord, kus kinnisvaramaakler teenindab kinnisvaraostjat ja ostja selle eest maakleritasu maksab, on pigem erandlik.

On küll võimalus paluda maakleril leida sobivad objektid, kuid siin tuleb koduostjal arvestada, et sellisel puhul tuleb maaklerile tasuda ka otsingutöö eest isegi juhul, kui tehing jääb sõlmimata. Tavaliselt ei taha inimesed maaklerile pelgalt objektide otsingu eest tasuda ja seetõttu maaklerid ostjate teenindamise nimel väga ei pinguta.

Seega võib koduostja oma ostusoovi kinnisvaramaakleritele edastada – ostusoovi maakleritele saatmiseks on kinnisvaraportaalides lihtsad võimalused. Vahel liigub maakleritel pakkumisi, mis avalikus müügis ehk portaalis avaliku pakkumisena väljas ei ole. Seega ei tasu maaklereid mängust välja jätta.

Muud võimalused

Kui koduostja teab, et soovib kindlasti elada mõnes konkreetses majas, siis oleks tobe jääda ootama, kas äkki portaali mõni selle maja korteri müügikuulutus tekib. Sellisel juhul on targem korraldada otsepostitus maja korteritele ja lisada ostusoovi kuulutus maja infostendile.

Kui koduotsija soovid piirduvad konkreetse hoone asemel laiema piirkonnaga, võib samuti mõelda otsepostituse tegemisele. Äkki on veebis leitav piirkonnas tegutsev aktiivne asumiselts, mille kaudu selle liikmetele viia sõnum, et müügihuvilisi välja peilida?

Kindlasti on koduotsijal mõistlik koduostuplaanidest informeerida sõpru-tuttavaid või sotsiaalvõrgustiku kontakte. Selline info hankimine on küll kui huupi tulistamine, kuid ometi leiab ka pime kana vahel tera.

Kinnisvaraanalüütik Tõnu ToomparkLoe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark.Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Pindi Kinnisvara: Üüriäri ei näita taandumise märke

12.05.2017

Pindi KinnisvaraPea pooled korteritehingutest tehakse jätkuvalt rahakate üüriinvestorite poolt, see hoiab aga kinnisvarahindu üleval.

Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman ütles, et hoolimata juba üle kolme aasta aset leidnud Tallinna ja Tartu üürikorterite ostulainest teeb kodumajapidamiste hoiuste jääk jätkuvalt rekordeid. „Märtsi lõpu seisuga oli ainuüksi residentidest kodumajapidamistel 6,4 miljardit eurot vaba raha, mis on uus ajalooline rekord. Teisisõnu on eestlane hetkel rikkam kui kunagi varem,“ nentis Sooman.

„See rikkus otsib olematute hoiuseintresside tõttu meeleheitlikult väljundit, mis on aga eelkõige pruugitud ja kohe üürileandmiseks valmisolevate korterite hinnad niivõrd kõrgeks ajanud, et omatarbeks noortest peredest ostjatel ei jagu enam ostuks lihtsalt ei raha ega laenuvõimet. Tekkinud on surnud ring, sest tehingute arv on oma pesa punujate arvelt langenud,“ selgitas Sooman.

„Samas pole investoritest eraisikutel ka erilist alternatiivi- tooraineturud on liiga keerulised, aktsiabörsid liiga riskantsed ja hoiuseintressid sisuliselt nullis. Kuskile tuleb raha paigutada ja betoon on selleks üks turvalisemaid kohti, eriti, kui selle betooni saab kohe välja üürida ja tulu tootma panna,“ ütles ta. Soomani sõnul on järelturult korterit ostes üüritootlus peale tulumaksu maha arvestamist 5-6% aastas. See on tema hinnangul ka põhjus, miks korterite hinnad on kiirelt kasvanud – investor ei vaata mitte lõpphinda, vaid tootlust ja kuniks tootlusmäär on üle planeeritu, siis pole investoril suurt vahet, kas ta maksab korteri eest mõni tuhat eurot rohkem või vähem.

„Lõpmatuseni selline olukord muidugi kesta ei saa, sest rahvusspordiks kujunevat üüriäri toetab tugevalt Tallinna elanikkonna kasv, aga väheneva iibega Eestis see kasv lõpmatu olla ei saa ja ühel hetkel saab üüriäri läbi, iseasi, kes näeme seda lähiaastatel või järgmisel kümnendil,“ lisas Sooman.

Pindi Kinnisvara: Üüriäri ei näita taandumise märke

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

27/05/2017 toimub esmakordselt Kinnisvarakoolis koolitus “Lühiajaline üürimine – kas hobi või äri?”

12.05.2017

Lühiajaline üürimineKoolitus “Lühiajaline üürimine – kas hobi või äri?” toimub 27/05/2017. Koolituse eesmärk on anda osalejatele teadmisi ja nõuandeid, kuidas toimetada oma kinnisvaraga, kui soovitakse tegeleda lühiajalise üürileandmisega.

Koolitus on suunatud:

  • eraisikutele, keda huvitab lühiajaline kinnisvara üürile andmine ning soovivad teada sellega kaasnevaid riske ja võimalusi;
  • inimestele, kes plaanivad soetada eluruumi selle lühiajaliseks üürile andmiseks;
  • investoritele, kes soovivad oma investeeringuid teha kinnisvarasse;
  • kõigile, keda kõnetab lühiajalise üürimise teema.

Koolitus annab Sulle:

  • põhjalikud teadmised lühiajalise üürimise õiguslikust regulatsioonist;
  • praktiliste näidete baasil saab ülevaate lühiajalise üürimise riskidest;
  • ülevaate võimalustest, kuidas korraldada lühiajalist üürileandmist;
  • praktilised nõuanded praktikutelt;
  • soovitused ja nõuanded lühiajalise üüriäriga alustamiseks.

Lektorid on Goodson & Red OÜ asutaja ja juht Neeme Liivlaid, advokaadibüroo Primus vandeadvokaat Maret Hallikma, Booking.com esindaja Eestis Tõnis Room ja kinnisvarainsvestor Edvard Rootamm.

“Lühiajaline üürimine – kas hobi või äri?” toimub Tallinnas hotellis Euroopa (Paadi 5) laupäeval 27/05/2017 kell 10.00-15.45.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Merko kasvatas esimeses kvartalis nii müügitulu kui kasumit

11.05.2017

MerkoMerko Ehituse 2017. aasta esimese kvartali müügitulu oli 58,1 miljonit eurot ja puhaskasum 1 miljon eurot. Müügitulu kasvas nii Eestis kui muudel koduturgudel, samuti suurenes korterite müük. Esimeses kvartalis müüs Merko 141 korterit võrreldes 101 korteriga mullu samal perioodil.

„Esimese kvartali müügitulu vastas üldiselt meie ootustele, ent kasumlikkus on tulenevalt ehituslepingute õhukesest marginaalist jätkuvalt surve all. Kasumlikkuse parandamiseks peame leidma rohkem sisemist efektiivsust. Turul on ehitushinnad nii alla löödud, et eksimisruumi ei ole kellelgi. Esimeses kvartalis sõlmitud uute ehituslepingute mahtu võib pidada keskmiseks, sealhulgas sõlmisime ka esimese arvestatava lepingu Norras. Aprilli alguses saime portfelli lisada 100 miljoni eurose lepingu Akropole keskuse rajamiseks Riias,“ kommenteeris AS Merko Ehitus juhatuse esimees Andres Trink ettevõtte esimese kvartali tulemusi.

„Turu nõudlust kommenteerides võib välja tuua, et Tallinna ja Vilniuse uute ärihoonete ehitusmahud stabiliseeruvad, senine kasvutempo rahuneb tulevikus ka elamuehituses. Eestis on tulekul teede ja rajatiste hankeid, Leedus ootame rohkem avaliku sektori hoonete hankeid, mida seni on olnud üllatavalt vähe. Lätis näeme ruumi nii uutele ärihoonetele kui korteriarendustele, ent küsimus on majanduse arengukiiruses tervikuna. Igal juhul tuleb ehitusturul huvitav ja pingeline aasta ning plaanime olulistes arengutes kaasa lüüa,“ lisas Andes Trink.

„Korteriarenduse valdkonnas jätkame oma strateegia elluviimist – plaanime tänavu investeerida kinnisvaraarendusse ligikaudu 45 miljonit eurot ja alustada ligikaudu 650 uue korteri ehitusega. Esimeses kvartalis lisasime oma arendusprojektide portfelli Riia kesklinna vahetus läheduses Rūpniecībase tänaval asuva arendusala ligi 350 korteri ehituseks,“ kommenteeris Andres Trink korteriarenduse valdkonda.

Kontsern müüs esimeses kvartalis 141 korterit kogumaksumusega 16 miljonit eurot (käibemaksuta), võrreldes 2016. aasta 3 kuuga müüdud 101 korteriga. Esimeses kvartalis käivitas Merko Baltikumi pealinnades neli korteriarendusprojekti: Tallinnas 105 korteriga Staapli 3 maja Noblessneris ning kokku 66 korteriga kaks hoonet Paepargis. Riias alustati Gailezersi arenduse esimese etapiga, kus on 96 korterit, ning Vilniuses Rinktines Urban projektiga, mis hõlmab kolme hoonet 141 korteriga, hotelli ning kogu arendusala ühendavat maa-alust parklat.

Kontserni 2017. aasta esimese kvartali müügitulu oli 58,1 miljonit eurot, EBITDA 1,9 miljonit, kasum enne makse 1,1 miljonit ning puhaskasum 1,0 miljonit eurot. 2016. aasta esimeses kvartalis oli müügitulu 46,8 miljonit eurot, EBITDA 1,2 miljonit, kasum enne makse 0,3 miljonit ning puhaskasum 0,1 miljonit eurot. 2017. aasta esimeses kvartalis sõlmisid kontserni ettevõtted uusi lepinguid kogumahus 58,6 miljonit eurot, sealhulgas Öpiku Ärihoone B-maja ja Noblessneri Staapli 3 kortermaja ehituseks Tallinnas, Šaltiniu Namai kortermajade kompleksi rajamiseks Vilniuses ning Blakstadi haigla ehituseks Norras.

Seisuga 31.03.2017 oli kontserni teostamata tööde jääk 287,7 miljonit eurot võrreldes 243 miljoni euroga eelmise aasta samal perioodil. Suuremate objektidena olid Merkol esimeses kvartalis Eestis töös T1 kaubanduskeskus, Maakri Kvartal, Öpiku Ärihoone B-maja ning Lennujaama trammiliin. Lätis on suuremateks töös olevateks objektideks Ventspilsi muusikakool-kontserdihall, Leedus Radisson Blu Hotel Lietuva ning Philip Morris tehas ning Rinktines Urban arendusprojektis hotell ja eluhoonete kompleks.

AS Merko Ehitus (group.merko.ee) kontserni kuuluvad Eesti juhtiv ehitusettevõte AS Merko Ehitus Eesti, Läti turule keskendunud SIA Merks, Leedu turul tegutsev UAB Merko Statyba, Norra ehitusettevõte Peritus Entreprenør AS ning kontserni kinnisvaraarenduse äriüksus koos kinnisvara omavate äriühingutega. 2016. aasta lõpu seisuga andis kontsern tööd 797 inimesele ning ettevõtte 2016. aasta müügitulu oli 252 miljonit eurot.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
1 2 3 … 960 961 962 … 1,630 1,631 1,632