Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus
 

KV.EE: Kuulutuste arv on tõusmas endisele tasemele

Kinnisvaraportaal KV.EEKV.ee on kasvatanud pärast aprillis toimunud kinnisvarafirmade boikotti kuulutuste arvu poole võrra. Ettevõte prognoosib hoogsat kuulutuste arvu kasvu ka järgnevatel kuudel.

Kinnisvaraportaali KV.ee kuulutuste arv on võrreldes aprilliga kasvanud 10 000 kuulutuse võrra, mis tähendab kahe kuuga kasvu 50 protsenti. Mais on portaaliga liitunud 25 maaklerfirmat ning kevadel lahkunud ettevõtetest tagasi LVM, Domus Kinnisvara, CKE, LAAM Kinnisvara, 1Partner, Kinnisvaraekspert ja Uus Maa.

„Oleme pidanud läbirääkimisi kõigi ettevõtetega, kes seda on soovinud ja leidnud paljudega ühise keele, mis võimaldab koostöö jätkamist. Meie pikem eesmärk on aga endine – muudame hinnamudeli kõigile üheselt mõistetavaks ja võrdseks, kaotades suured erisoodustused,“ ütles KV.ee juht Tarvo Teslon.

Kevadised sündmused ei ole KV.ee külastatavust muutunud. Kantar Emori interneti lehekülgede külastusstatistika mõõtmissüsteemi alusel jätkab KV.ee kinnisvaraportaalide seas juhtpositsioonil 214 000 unikaalse külastusega nädalas. Kuulutuste vaatamisi on KV.ee-s 3 miljonit ja lähimal konkurendil 2 miljonit, ülejäänutel kinnisvaraportaalidel juba oluliselt vähem.

KV.ee-s on jätkuvalt ka kõige rohkem otse omanikult kuulutusi, mida on poole rohkem võrreldes populaarsuselt järgmise kinnisvaraportaaliga.

„Otse omanikult kuulutused on klientide seas väga populaarsed, eriti üürikuulutused. On hea meel tõdeda, et otse omanikult kuulutuste arv on tõusuteel ja KV.ee eraklientide seas eelistatuim.“ sõnas Tarvo Teslon.

KV.ee on Eesti esimene ja tänaseks suurim kinnisvaraportaal, mis on tegutsenud alates 1999. aastast.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Statistikaamet: I kvartalis ehitusmahud suurenesid

StatistikaametEesti ehitusettevõtted ehitasid 2017. aasta I kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes Eestis ja välisriikides kokku 20% rohkem, teatab Statistikaamet. Vaid Eesti ehitusturgu arvesse võttes kasvasid ehitusmahud 18%. Tegemist on suurima ehitusmahtude kasvuga viimase viie aasta jooksu.

I kvartalis ehitati omal jõul 453 miljoni euro eest, sellest hooneid 343 miljoni ja rajatisi 110 miljoni euro eest. 2016. aasta I kvartaliga võrreldes suurenes hoonete ehitamine 16% ning rajatiste ehitamine enam kui kolmandiku võrra.

Kohaliku ehitusturu kasvule aitas kaasa rajatiste ehitus, mis pöördus pärast 2014. aastal alanud langust taas kasvule. Seni ehitusturgu põhiliselt elavdanud hoonete ehitamine jätkas kasvutrendi ka käesoleva aasta alguses. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvasid hooneehitusmahud nii uusehituse kui ka remondi- ja rekonstrueerimistööde osas.

Välisturul tegutsevate Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht suurenes 2016. aasta I kvartaliga võrreldes ligi poole võrra põhiliselt hooneehitustööde mahu kasvu tulemusena. Välisriikidesse tehtud ehitusmahtude osatähtsus kogu ehitusmahus oli tänavu I kvartalis 11%.

Ehitisregistri andmetel lubati 2017. aasta I kvartalis kasutusse 1264 uut eluruumi, mida on 271  eluruumi rohkem kui aasta varem samal ajal. Pooled valminud eluruumidest asuvad Tallinna korterelamutes.

Nõudlus uute hea asukohaga kvaliteetsete elamispindade järele püsib. 2017. aasta I kvartalis väljastati ehitusluba 1764 eluruumi ehitamiseks, mida on üle kolmandiku rohkem kui mullu I kvartalis. Eelistatuim elamutüüp oli korterelamu.

Kasutusse lubati 264 mitteelamut kasuliku pinnaga 265 000 ruutmeetrit. Enim lisandus uut kaubandus- ja laohoonepinda. Võrreldes 2016. aasta I kvartaliga suurenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka maht.

Statistika aluseks on küsimustik „Majandustegevus kvartal”, mille esitamise tähtaeg oli 20.04.2017. Statistikaamet avaldas kvartali kokkuvõtte 24 tööpäevaga. Statistikatöö „Ettevõtete kvartali majandusnäitajad“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Nõuanded koduostjale: ostuläbirääkimiste teemad

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste koduKäsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Ostu-müügiläbirääkimised peaksid katma kõik teemad, mis on vajalikud tehingu sõlmimiseks. Sõltuvalt konkreetsest tehingust võib neid teemasid olla rohkem või vähem.

Tehinguobjekt

Müüja ja ostja peavad kokku leppima, mis on see kaup, mille üle nad läbi räägivad.

Võib juhtuda nii, et müüja on rääkinud kogu aeg korterist ja soovib keldris asuva eraldi korteriomandist parkimiskoha eest lisatasu küsida. Koduostja on aga kogu aeg aru saanud, et parkimiskoht ja korter on n-ö ühes komplektis.

Vallasasjad

Ostja ja müüja lepivad sageli kokku elamispinnaga kaasaminevate vallasasjade osas. Nendeks vallasasjadeks on enamasti mööbel. Ette on aga tulnud olukordi, kus korteriga pakutakse kaasa autot või majaga näiteks aiapidamise riistu.

Valduse üleandmine

Ostja ja müüja peavad omavahel kokku leppima, millal annab müüja ostjale üle valduse. Kui müüdav eluase on tühi ja müüja seal ei ela, sõlmitakse üleandmise-vastuvõtu akt esimesel võimalusel notariaalse lepingu sõlmimise järel.

Kui müüja kasutab elamispinda oma koduna, võtab tal väljakolimine aega. Sellisel puhul on tavaline, et müüja annab valduse üle kuu aja jooksul. Loomulikult on võimalikud igasugused muud kokkulepped. Oluline on ainult, et nii müüja kui ostja saaksid sõlmitud kokkulepetest ühtemoodi aru.

Hind

Hind on sageli teema, mis soovitakse esimesena käsitluse alla võtta. Hind peaks endas kokku võtma kauba, tema kvaliteedi ja muud omadused. Seetõttu peaks loogiliselt siiski enne rääkima kaubast, selle ostu-müügitingimustest ja valduse üleandmisest. Alles seejärel on võimalik rääkida kokkuvõtvalt hinnast ja maksetingimustest.

Hinnaläbirääkimiste juures saab pisut mängida tehingukulude jaotamisega, kuid sageli mõjutavad omandi üleandmisega seotud tehingukulud koguhinda suhteliselt vähe. Tüüpiliselt jagatakse ostu-müügiga seonduvad kulud ostja ja müüja vahel võrdselt, kuid alati on võimalik sõlmida erikokkuleppeid.

Muud kokkulepped

Kinnisvara ostu-müügiga võivad kaasas käia muud kokkulepped. Eelnevalt sai näiteks käsitletud võimalust, kus müüja müüb elamispinda, millel puudub kasutusluba. Sellisel juhul on kinnisvaraostja jaoks väga mõistlik notariaalses lepingus kokku leppida, et müüja hangib kasutusloa.

Sõltuvalt kinnisvaraostjast ja -müüjast võib iga tehinguga kaasas käia teemasid, milles on tarvis kokku leppida. Oluline on, et tehinguga seotud kokkulepped saaksid fikseeritud notariaalses ostu-müügilepingus. Vastasel korral võib selguda, et kokkulepe on tühine ehk teine pool ei pea seda täitma.


Kinnisvaraanalüütik Tõnu ToomparkLoe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark.Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.


Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Uus Maa: Vanalinnast on saamas Airbnb linnaosa

Uus Maa KinnisvarabürooTallinna vanalinnast, kui meelelahutus- ja kultuurikeskusest ning kalleima kinnisvaraga piirkonnast on saamas ka aina aktiivsem lühiüürimise asum, kus ilma teeb äri, mis seotud Airbnb-ga. Võib öelda, et päris paljudele sealsetele korteritele on see andnud justkui uue elu.

Et asja paremini mõista, mingem korraks üheksakümnendatesse, mil pärast Eesti taasiseseisvumist osteti vanalinnas palju kortereid välismaalaste poolt. Neid kortereid soetati nii elamiseks, kuid suures osas ka lihtsalt puhkamiseks. Seetõttu seisid paljud korterid suurema osa aastast tühjadena. Nii oli vanalinn osaliselt justkui tühi linnaosa – tänavatel ja äripindadel käis elu, kuid paljude korterite aknad olid pimedad.

Esimesed korterite ostjad on saanud vanemaks ning ei jaksa enam Eestis puhkamas käia ja on seetõttu asunud oma puhkusekortereid müüma või üürioperaatoritele välja rentima. Tänu oma positsioonile Tallinna meelelahutuskeskusena ning populaarsusele turistide seas ongi korterite kõige tasuvamaks kasutusviisiks osutunud nende lühiajaline väljaüürimine.

Uuteks ostjateks on investorid, nii välis- kui kodumaised. Paremini kapitaliseeritud investorid on vanalinnas kokku ostnud üürikortereid isegi kümnete kaupa ja pidevalt soovitakse leida lisa. Üürioperaatoriteks on pigem tegusad Eesti firmad.

Seoses uut tüüpi üürirakenduste, nagu Airbnb, turuletulekuga on Tallinn vanalinna korterite elanikkond hakanud muutuma ning senised tihti tühjalt seisnud elamispinnad ellu ärganud. Vanalinnast on saamas Airbnb linnaosa.

Kuigi vanalinna püsielanikkond ei pruugi selles suhtes alati positiivselt meelestatud olla, sest lühiüür toob ju kaasa lisanduvat (m)elu, mõjub see vanalinnale siiski hästi, sest majad ja korterid hoitakse soojad ning heas korras, et investeeringute väärtus säiliks.

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

30/05/2017 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Haldusmenetlus ehitamisel ja planeerimisel”

Martina ProosaKoolitus “Haldusmenetlus ehitamisel ja planeerimisel” toimub Tallinna kesklinnas 30/05/2017. Koolituse eesmärk on osalejatele tutvustada haldusmenetluse seaduse rakendamist ja koosmõju teistele seadustele.

Koolituse “Haldusmenetlus ehitamisel ja planeerimisel” sihtrühm on:

  • kohalikud omavalitsused ja teised riikliku järelevalve läbiviijad, kelle ülesandeks on ehitiste ja ehitamise ohutuse ja nõuetele vastavuse kontrollimine;
  • kinnisvaraarendajad;
  • kinnisasja omanikud jt.

Koolituse käigus saab teada:

  • millised on kohaliku omavalitsuse ja muu haldusorgani kohustused menetluse läbiviimisel;
  • kuidas menetlust korrektselt läbi viia ja otsust vormistada.

Koolituse käigus käsitletakse muu hulgas seda, mida tuleb tähele panna planeeringute koostamise käigus planeeringu koostamiseks ja elluviimiseks halduslepingute sõlmimisel.

Haldusmenetlus ehitamisel ja planeerimisel” toimub 30/05/2017 kell 09.00-14.45 Tallinna kesklinnas. Lektor on advokaadibüroo Teder Law jurist Martina Proosa.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Käsiraamat “Planeerimisseadus ja selle rakendamine” selgitab, millega tuleb planeeringu koostamisel arvestada

Planeerimisseadus ja selle rakendamineAlates 2015. aastast kehtib uus planeerimisseadus. Tegemist on mahuka ja kompleksse seadusega, mille rakendamine nõuab täiendavaid juhendeid ja abimaterjale. Sel eesmärgil on autor Martina Proosa koostanud käsiraamatu “Planeerimisseadus ja selle rakendamine. Nõuanded ja praktilised näited”.

Käsiraamatu “Planeerimisseadus ja selle rakendamine” eesmärk on seletada lahti uue seaduse regulatsioon, lisaks tutvustada ruumilist planeerimist laiemalt ja selgitada uut planeerimisseadust ning selle seoseid teiste seadustega.

Suurem tähelepanu on pööratud planeeringu sisule ja asjaoludele, mida tuleb planeeringu koostamisel arvestada. Käsiraamatus on toodud ohtralt praktilisi näiteid ja selgitusi, viidatud on asjakohastele riigikohtu lahenditele.

Käsiraamatu info

Käsiraamatu saab soetada Kinnisvarakooli raamatupoest. NB! Hinna sees on käsiraamatu tasuta transport Eesti piires.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Enampakkumisel kinnistud ja korteriomandid

TallinnTallinna linnavaraamet pani avalikule kirjalikule enampakkumisele mitu kinnistut ja korteriomandit.

Lasnamäe linnaosas asuv Punane tn 68 kinnisasi on enampakkumisel alghinnaga 210 000 eurot. Ärimaa sihtotstarbega kinnisasjale pindalaga 3798 m2 on seatud hoonestusõigus Kiili Laod OÜ kasuks ning koormatud ostueesõigusega hoonestaja kasuks.

Samuti Lasnamäe linnaosas asuv ärimaa sihtotstarbega Ümera tn 30 kinnistu pindalaga 4801 m² on enampakkumisel alghinnaga 207712,86 eurot. Lasnamäe elamualade üldplaneeringu kohaselt on Ümera tn 30 kinnistu juhtotstarbeks määratud tootmis- ja laondusettevõtete kõrvalotstarbega ettevõtlusala.

Põhja-Tallinna linnaosas asuva Ädala tn 1 kinnisasja 4584/6671 mõtteline osa on enampakkumisel alghinnaga 278 000 eurot, hoonestatud ärimaa sihtotstarbega kinnistu pindala on 1078 m2. Ädala tn 1 krundil paikneb kahekorruseline hoone, milles asuvad äriruumid üldpinnaga 442,8 m2. Kinnisasja kaasomanikul on kinnistu võõrandamisel ostueesõigus.

Kesklinna linnaosas on enampakkumisel kaks eluruumi – Lastekodu tn 22-69 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 22 m2, on enampakkumisel alghinnaga 40 900 eurot ning Vesivärava tn 36-12 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 31,2 m2, alghinnaga 55 400 eurot.

Põhja-Tallinna linnaosas asuva Vasara tn 24-48 korteriomandi alghind on 35 000 eurot, korteriomandi reaalosaks on eluruum üldpinnaga 28,1 m2.

Informatsiooni müüdava vara kohta saab tööpäeviti Tallinna Linnavaraametist, Vabaduse väljak 10, IV korrus ja telefonidel 640 4637, 6404 500 ning Tallinna linna veebilehelt www.tallinn.ee/kinnisvara.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Nordecon: Aktsionäride korralise üldkoosoleku otsused

NordeconNordecon AS (registrikood 10099962, aadress Pärnu mnt 158/1, 11317 Tallinn) korraline üldkoosolek toimus 24. mail 2017. a algusega kell 10.00 Radisson Blu Hotel Olümpia konverentsisaalis Beta (Liivalaia 33, 10118 Tallinn).

Nordecon AS-i aktsionärid võtsid vastavalt üldkoosoleku päevakorra punktidele vastu järgmised otsused:

Päevakorrapunkt 1. Seltsi 2016. aasta majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine

Otsus nr 1

Kinnitada Seltsi 2016. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne juhatuse poolt esitatud kujul.

Otsus nr 2

Jaotada Seltsi kasum järgmiselt: Seltsi 2016. aasta konsolideeritud puhaskasum on 3 044 tuhat eurot, Seltsi eelmiste perioodide jaotamata kasum on 10 047 tuhat eurot, kokku moodustab jaotuskõlblik kasum 31.12.2016. a seisuga seega 13 091 tuhat eurot. Määrata Seltsi aktsionäride vahel jaotatava kasumiosa (dividendi) suuruseks 1 384 tuhat eurot (0,045 eurot aktsia kohta). Eraldisi reservkapitali ega teistesse seaduse või põhikirjaga ettenähtud reservidesse ei tehta. Jaotamata kasumi jääk pärast kasumi jaotamise otsuse vastuvõtmist on 11 707 tuhat eurot.

Õigus dividendidele on aktsionäridel, kes on kantud Seltsi aktsiaraamatusse seisuga 07.06.2017 kell 23.59. Oma aktsiate eest Seltsile dividende ei maksta, dividendikõlbulike aktsiate arv on 30 756 728. Dividendid makstakse aktsionäridele välja hiljemalt 21.06.2017.

Päevakorrapunkt 2. Audiitori valimine 2017. aasta majandusaastaks ning audiitori tasustamise korra määramine

Otsus nr 3

Valida 2017. aasta majandusaastaks Seltsi audiitoriks kontserni senine audiitorühing KPMG Baltics OÜ ning maksta audiitorile tasu vastavalt audiitoriga sõlmitavale lepingule.

Päevakorrapunkt 3. Seltsi aktsiakapitali vähendamine

Otsus nr 4

4.1. Vähendada Seltsi aktsiakapitali 1 456 896,74 euro võrra 19 720 440,42 eurolt 18 263 543,68 euroni. Aktsiakapitali vähendamine toimub aktsiate arvestusliku väärtuse vähendamise teel 0,045 euro võrra aktsia kohta. Seltsi aktsiate koguarv ei muutu ning aktsiate arvestuslik väärtus väheneb võrdeliselt aktsiakapitali vähendamisega. Aktsiakapitali vähendamise tulemusena on Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurus 18 263 543,68 eurot, mis jaguneb 32 375 483 nimiväärtuseta aktsiaks.

4.2. Aktsiakapitali vähendamisel teha aktsionäridele väljamakse summas 0,045 eurot aktsia kohta, kokku summas 1 384 052,76 eurot. Väljamakse teha aktsionäridele mitte varem kui kolme kuu möödumisel aktsiakapitali vähendamise äriregistrisse kandmisest, kuid hiljemalt kolme kuu ja 14 kalendripäeva möödumisel aktsiakapitali vähendamise äriregistrisse kandmisest.

4.3. Aktsiakapitali vähendatakse seoses Seltsi kapitali struktuuri korrigeerimisega viimaks Seltsi aktsiakapitali suurus vastavusse Seltsi tegevusmahtudega ja strateegiliste eesmärkidega. Vähendatud aktsiakapitali suurus on vastavuses seadusest ja Seltsi põhikirjast tulenevate nõuetega.

4.4. Aktsiakapitali vähendamisel väljamakseteks õigustatud aktsionäride nimekiri fikseeritakse seisuga 07.06.2017 kell 23.59.

Päevakorrapunkt 4. Nõukogu liikmete tasustamine

Otsus nr 5

Määrata alates 1. juuni 2017. a nõukogu esimehe põhitasuks 9 000 eurot kuus, nõukogu aseesimehe põhitasuks 3 000 eurot kuus ja ülejäänud nõukogu liikmete põhitasuks 1 200 eurot kuus.

Päevakorrapunkt 5. Aktsiaoptsiooniprogrammi põhitingimuste muutmine

Otsus nr 6

Muuta Seltsi aktsionäride 27. mai 2014 korralise üldkoosoleku otsusega nr 4 kehtestatud Seltsi aktsiaoptsiooniprogrammi põhitingimusi alljärgnevalt:

6.1. Muuta Seltsi aktsiaoptsiooniprogrammi põhitingimuste punkti 1.10 ning kehtestada punkt 1.10 järgmises sõnastuses:

„Õigustatud isikul on õigus optsiooni kasutada tingimusel, et õigustatud isik on optsiooni teostamise ajal jätkuvalt Seltsiga või Seltsi tütarettevõtjaga töö- või teenistussuhtes, välja arvatud, kui nõukogu ei otsusta õigustatud isikuga sõlmitava optsioonilepingu tingimustes teisiti.“

6.2. Muuta Seltsi aktsiaoptsiooniprogrammi põhitingimuste punkti 1.11 ning kehtestada punkt 1.11 järgmises sõnastuses:

„Seltsi juhatuse liikmete Jaano Vink’i, Avo Ambur’i ja Erkki Suurorg’i puhul on optsiooni teostamine seotud järgmiste eeltingimustega sõltuvalt optsiooni teostamise ajast:

Juhatuse liige teostab optsiooni (kas osaliselt või täielikult) Seltsi 2016. majandustulemuste pinnalt:
a) Juhatuse liikmel on õigus teostada optsioon täies ulatuses eeldusel, et Seltsi 2016. a konsolideeritud EBITDA on 11,228 miljonit eurot või rohkem;
b) Juhatuse liikmel on õigus teostada optsioon 50% ulatuses, kui Seltsi 2016. a konsolideeritud EBITDA on 7,86 miljonit eurot;
c) Juhatuse liikmel ei ole õigus optsiooni teostada, kui Seltsi 2016. a konsolideeritud EBITDA on 4,491 miljonit eurot või vähem.

Juhatuse liige teostab optsiooni (kas osaliselt või täielikult) Seltsi 2017. a majandustulemuste pinnalt:
a) Juhatuse liikmel on õigus teostada optsioon täies ulatuses eeldusel, et Seltsi 2017. a konsolideeritud EBITDA on 8,264 miljonit eurot või rohkem;
b) Juhatuse liikmel on õigus teostada optsioon 50% ulatuses, kui Seltsi 2017. a konsolideeritud EBITDA on 6,198 miljonit eurot;
c) Juhatuse liikmel ei ole õigus optsiooni teostada, kui Seltsi 2017. a konsolideeritud EBITDA on 4,132 miljonit eurot või vähem.

Optsiooni teostamise täpne ulatus arvutatakse välja interpoleerimise teel arvestades ülaltoodud vahemikke.“

6.3. Muuta Seltsi aktsiaoptsiooniprogrammi põhitingimuste punkti 1.12 ning kehtestada punkt 1.12 järgmises sõnastuses:

„Optsiooniprogrammi õigustatud isikul on õigus optsiooni teostada pärast kolme aastase perioodi möödumist temaga optsioonilepingu sõlmimisest ent igal juhul mitte enne Seltsi 2016. a majandusaasta aruande kinnitamist Seltsi aktsionäride üldkoosoleku poolt. Optsiooni teostamiseks esitab õigustatud isik optsiooniperioodil, mis algab Seltsi 2016. a majandusaasta aruande kinnitamisest Seltsi aktsionäride üldkoosoleku poolt ning lõpeb 15 (viieteistkümne) kuu möödumisel sellest, Seltsile tahteavalduse vastavalt optsioonilepingus sätestatule. Optsiooni teostamise korral tekib õigustatud isiku ja Seltsi vahel optsioonilepingus sätestatud tingimustel müügileping, mille alusel tekib õigustatud isikul õigus ja kohustus omandada optsiooni esemeks olevad Seltsi aktsiad Tingimuste punktis 1.15 sätestatud viisil määratava hinna eest. Õigustatud isik on kohustatud tasuma optsiooniaktsiate hinna Seltsile hiljemalt 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul optsiooni teostamisest. Optsiooniaktsiate ülekandmine õigustatud isikule toimub mitte enne aktsiate eest maksmisele kuuluva hinna tasumist.“

Vastavalt koosolekul osalenud aktsionäride nimekirjale oli Nordecon AS üldkoosolekul esindatud 20 172 231 Seltsi lihtaktsiatega määratud häält ehk 62,31% aktsiatega määratud häältest.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas, Soomes ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2016. aasta konsolideeritud müügitulu oli 183 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 720 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

KV.EE: Kas inflatsioon kiirendab kinnisvara hinnatõusu?

Kinnisvaraportaal KV.EEPortaali KV.EE elamispindade müügipakkumiste keskmist hinda kajastav KV.EE indeks on languse järel taas tagasi tõusuteele tagasi pööranud. Hinnaindeks, mis kuu tagasi oli 87 punkti lähedal, on nüüd 88,4 punkti peal ehk täpselt samas kohas, kus kolm kuud tagasi.

KV.EE hinnaindeksi viimase kahe kuu liikumiste taga ei ole mitte kinnisvaraturg ja turuosaliste ootuste oluline muutumine, vaid konkurentsisituatsioon kinnisvaraportaaliude turul, kus kuulutused liiguvad kord ühes ja siis teises suunas. See muudab pakkumiste struktuuri ja sellest tuleneb pakkumishindade tõsisem muutus.

Kinnisvaraostjad on aktiivsed ja tehingute arv on kõrge. See näitab, et turul on piisavalt nii ostjaid kui ostmiseks sobilikku kaupa. See omakorda annab kinnitust asjaolust, et müügihindade ja tehinguhindade mõõdukas tõus on meelepärane nii kinnisvaraostjatele kui -müüjatele.

Aastataguse ajaga võrreldes on KV.EE indeks kerkinud 4,4%, mida võib pidada igati mõistlikuks ja mõõdukaks hinnamuutuseks seni inflatsioonivabas keskkonnas. Nüüd on inflatsiooni esimesed märgid on juba näha ja aprillikuine tarbijahinnaindeks oli aastatagusest juba märgatava 3,2% kõrgemal. Kiires tempos kasvavate sissetulekute tingimustes poleks sugugi ime, kui see hakkaks kiiremas tempos kinnisvara hindadele, sh KV.EE indeksile tõususuunas mõju avaldama.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Tallinn jagab muinsuskaitsepreemiaid

TallinnNeljapäeval, 25. mail kell 14 tunnustatakse restoranis „Mon Repos“ muinsuskaitsepreemiatega parimaid pealinna vanade hoonete restaureerijaid.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet annab 2016. aastal eeskujulikult restaureeritud hoonete omanikele, projekteerijatele ja ehitajatele tunnustused kätte Kadrioru pargi ääres asuvas restoranis „Mon Repos“, mis on samuti muinsuskaitse all ning ühtlasi üks auhinnatuist.

„Tallinna linn jätkab aastatepikkust traditsiooni ja tunnustab eeskujulikult restaureeritud mälestiste, muinsuskaitsealal paiknevate hoonete ning miljööaladel paiknevate hoonetega seotud isikuid, kes on väärikalt taastanud väärtusliku hoone või päästnud need hävimisest,“ ütles TLPA juhataja Anu Hallik-Jürgenstein. „Restaureerimine väärib tähelepanu ja tunnustust, sest nõuab kannatlikkust, teadmisi ning olulist rahalist panust. Muinsuskaitse all olevat pärandit on Eestis vähe ja seda tuleb kaitsta, hoida ja hooldada võimalikult hästi, et säilitada see tulevastele põlvedele.“

Villa Mon Repos aadressil Narva mnt 92 tunnistati parimaks restaureeritud mälestiseks, mille eest tunnustatakse omanikku osaühing Villa MR-i ning restaureerimisprojekti autorit Tiina Linnat ja sisearhitekt Külli Salumit.

Osaühing Bluebird Capital pälvis tunnustuse vanalinnas asuva Sauna tn 8 esimese korruse interjööri taastamise eest. Parimaks restaureeritud fassaadidega hooneks miljööalal tunnistati Kadriorus asuv Köleri tn 4, mille eest tunnustatakse korteriühistut Johann ja restaureerijat Säästvad Ehituslahendused OÜ.

Vabaduse väljak 8 asuva Tallinna Kunstihoone peafassaadi korrastamise eest tunnustatakse Eesti Kunstnike Liitu ja selle sihtasutust Tallinna Kunstihoone Fondi. Oma väärtusliku maja restaureerimiseks otsustas Kunstnike Liit paremiku Kunstihoone Fondi maalikogust Eesti Kunstimuuseumile müüa.

Linnaplaneerimise Amet tunnustab mälestiste restaureerimise eest ka riigiameteid. Kaitseministeerium restaureeris eelmisel aastal Miinisadama aku- ja torpeedokoja ning Riigikontroll ja Riigi Kinnisvara Aktsiaselts ühiselt Toompeal asuva mälestise Kiriku tn 2/4.

Eesti Rahvusringhäälingut tunnustatakse vana raadiomaja, Fr. R. Kreutzwaldi tn 14 hoone eeskujuliku korrastamise eest. Heal tasemel terrassiitkrohv-viimistluse restaureerimise eest tunnustatakse osaühingut Aruna Ehitus ja selle meistreid Arunas Bugat ja Viktor Kutšmad. Aruna Ehitus restaureeris ka Kunstihoone fassaadid.

Muinsuskaitse tähelepanu pälvisid ka ettevõtted, kes on võtnud vaevaks väärtuslike komplekside restaureerimise ja pühendunud hoonete miljöötundlikule korrastamisele. Aktsiaseltsi Mainor Ülemiste tunnustatakse Ülemiste ärilinnakus asuva Valukoja tn 10 fassaadide restaureerimise eest, osaühingut Perton Ehitus Kadrioru miljööalal paikneva J. Kunderi tn 25 korrastamise eest, osaühinguid Koidu Arendus ja Koidu Ehitus Uue-Maailma miljööalal paikneva Koidu tn 59 ning osaühinguid Romantos ja Estlander Grupp Pelgulinnas asuva Rohu tn 6 (8b) taastamise eest.

Edukas restaureerimine saab põhineda vaid läbimõeldud projektil ning oma ala parimate spetsialistide hoolsal järelevalvel. Seepärast tunnustab Linnaplaneerimise Amet projekteerijaid osaühingut Pin Arhitektid (Arsenali keskus), Apex Arhitektuuribürood (Rohu tn 6), Rene Sauemäge (osaühing DAS Arhitektid, J. Kunderi tn 25) ning omanikujärelevalvet Deivy Paavot ja muinsuskaitse järelevalvet Monika Eensalu-Pihelit (Rotermanni elevaatorihoone).

Pikaaegse panuse eest Tallinna muinsuskaitses pälvivad postuumselt tunnustuse hiljuti meie hulgast lahkunud säravad isiksused ja kirglikud muinsuskaitsjad Arne-Innar Sommer (1940–2016), Henno Adrikorn (1940–2017) ja Hardi Tooming (1966–2016).

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Raudteetammile rajatud tee viib Ehitajate teelt Stroomi randa

TallinnJuuni lõpuks valmib endisele raudteetammile rajatav kergliiklustee, mis ühendab Ehitajate tee Stroomi rannaga ning liidab ühte võrgustikku Nõmme, Mustamäe ja Õismäe kergliiklusteed ning Harku metsa ja Nõmme terviserajad.

„Ehitajate tee – Stroomi ranna vahelise kergliiklustee rajamine on osa „Tallinna linnas vanadele raudteetammidele rajatavate kergliiklusteede kavast“, millega pööratakse Tallinna linnas olulist tähelepanu rohekoridoride loomisele, mis võimaldab inimestel autoliiklusest häirimatult linnas liikuda,“ selgitas abilinnapea Kalle Klandorf.

„Tänaseks on kergliiklustee teekonstruktsiooni ehitustööd lõpetatud ja alustatud on asfalteerimisega, mis on kavas lõpetada nädala lõpuks. Paldiski maanteel on kergliiklustee ületuskohta rajatud fooriga juhitud ülekäigurajad. Peale asfalteerimistööde lõppu on vajalik teostada veel haljastustööd, liikluskorralduslikud tööd sh seadistada foori juhtimine ning heakorratööd.“

Projekti rahastatakse 85 % ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme „Linnapiirkondade jätkusuutlik areng“ tegevuse „Säästva linnalise liikuvuse ning inim- ja keskkonnasõbraliku avaliku linnaruumi arendamine” raames. Abikõlblik projekti kogumaksus on 2 700 000 eurot, millest maksimaalne välistoetus Tallinna linnale on 2 295 000 eurot ja projekti omafinantseering 405 000 eurot, millele lisandub projektiga seotud lisafinantseering projektijuhtimise teenuse osutamiseks summas 12 898 eurot. Projekti indikatiivne kogueelarve koos mitteabikõlblike kuludega on 2 712 898 eurot.

Kergliiklustee rajamise töövõtuleping RTS Infraehitus OÜ-ga sõlmiti 13.10.2016 tähtajaga 30.06.2017.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Eesti Pank: Eluasemelaenuportfelli kasv kiirenes aprillis aasta võrdluses 6%ni

Eesti PankEesti ettevõtete ja majapidamiste laenu- ja liisinguportfell jätkas aprillis kiiret kasvu, suurenedes aastataguse ajaga võrreldes 6,6%. Laenude ja liisingute jääk kasvas kuuga ligikaudu 73 miljoni euro võrra ja oli kuu lõpus kokku peaaegu 17,4 miljardit eurot.

Ettevõtete laenude ja liisingute jääk kasvas aprillis aasta võrdluses 7%. Kasv on sel aastal püsinud stabiilselt eelmise aasta keskmisel tasemel. Viimastel kuudel on kiiremini hakanud kasvama lühiajaliste laenude portfell. Pikaajalistest laenudest on hoogustunud primaarsektori ja kaubandusettevõtete laenude jäägi suurenemine. Uusi pikaajalisi laene anti ettevõtetele aprillis 228 miljoni euro eest ehk enam-vähem sama palju kui samal ajal aasta tagasi.

Eluasemelaenuportfelli kasv, mis on vähehaaval suurenenud alates eelmise aasta teisest poolest, kiirenes aprillis aasta võrdluses 6%ni. Eluaseme- ja laenuturu aktiivsust on mõjutanud see, et uute korteritega tehakse rohkem tehinguid kui varem. Selle aasta esimesel neljal kuul anti eluasemelaene suuremas mahus kui aasta tagasi ning kasvanud on nii lepingute arv kui ka keskmine laenusumma.

Majapidamiste autoliisinguportfell jätkas kiiret kasvu, suurenedes aasta võrdluses 14%. Arveldus- ja krediitkaardilaenude jääk, mis hakkas suurenema eelmise aasta teisel poolel, kasvas märtsis ja aprillis aasta võrdluses pisut üle 3%.

Uute eluasemelaenude keskmine intressimäär on pisut kerkinud ja jõudnud uuesti eelmise aasta keskpaiga tasemele. Aprillis väljastatud eluasemelaenude keskmiseks intressimääraks kujunes 2,3%. Ettevõtete pikaajaliste laenude keskmine intressimäär oli aprillis märksa kõrgem kui varasematel kuudel. Seda mõjutas asjaolu, et aprillikuusse sattusid makseraskuste tõttu muudetud tingimustega laenude refinantseerimistehingud.

Pikemat aega maksetähtaega ületavate laenude maht jäi aprillis väikeseks. Üle 60 päeva viivises olevate laenude maht oli aprillis 163 miljonit eurot ehk 1,1% kogu laenuportfellist. Provisjonidega on kaetud 97% pikemat aega viivises olevatest laenudest.

Ettevõtete ja majapidamiste hoiused kasvavad endiselt kiiremini kui laenu- ja liisinguportfell. Ettevõtete ja majapidamiste hoiused kasvasid aprillis aasta võrdluses 11% ja kuu lõpus oli nende maht kokku peaaegu 12 miljardit eurot. Ettevõtete hoiuste aastakasv kiirenes aprillis 15%ni. Majapidamiste hoiused suurenesid aasta võrdluses ligikaudu 8% – nagu ka eelmistel kuudel.

Eesti Pank Joonis 1

Eesti Pank Joonis 2

Eesti Pank Joonis 3

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Arco Vara: Lasnamäe linnaosa korterituru ülevaade

Arco VaraKäesoleva aasta I kvartalis tehti Lasnamäe linnaosas 587 tehingut. Tehingute arv oli võrreldes 2016. aasta I kvartaliga kasvanud koguni 31% ning võrreldes 2016. aasta IV kvartaliga 6,1%. 2017. aasta I kvartali jooksul tehti tehinguid hinnavahemikus 1 000 – 265 000 €, mille juures maksimaalseks hinnaks kujunes 2 388 €/m2. Tehtud tehingute raames kujunes aritmeetiliseks keskmiseks tehinguhinnaks 1 452 €/m2 ja mediaanhinnaks 1 448 €/m2. Mediaanhind oli sealjuures võrreldes 2016. aasta sama ajaga kasvanud 10% ning võrreldes 2016. aasta IV kvartaliga 9,5%. Võrreldes aastataguse ajaga on tehinguaktiivsus kasvanud ainuüksi 2- ja 3-toaliste korterite osas, hinnakasv on aga kiireim olnud just 1- ja korterite puhul.

Lasnamäe linnaosas tehtud korteritehingute mediaanhind (€/m2) korteri pindalast lähtuvalt

Pindala (m²) 2014 2015 2016 2017*
10-29,99 1 219 1 328 1 475 1 696
30-40,99 1 296 1 319 1 401 1 524
41-54,99 1 144 1 212 1 290 1 407
55-69,99 1 034 1 100 1 203 1 303
70-249,99 1 060 1 342 1 429 1 512
Keskmine 1 154 1 247 1 322 1 448

* 2017. aasta on toodud I kvartali seisuga

Lasnamäe linnaosas leidis korteriturul kiireim hinnakasv aset 2013. ja 2014. aastal. 2015. ja 2016. aastal kiire hinnakasv küll jätkus, kuid seda aeglasemal kiirusel. Uusarendustega seotud tehingute taustal on 2017. aastal statistiline hinnakasv taas kiirenenud. Hinnataseme kasv on Lasnamäe linnaosa korteriturul olnud alates 2014. aastast võrdlemisi ebaühtlane. Hinnakasv on kiireim olnud 1- ja 4-toaliste korterite osas. 2- ja 3-toaliste korterite hinnakasv on olnud mõnevõrra aeglasem, kuid on asunud viimase kahe aasta jooksul taas kiirenema. Tuginevalt 2016. aasta andmetele on varasema hinnakasvu kiirus turul tervikuna mõnevõrra aeglustunud, kuid püsib endiselt positiivses trendis.

Lasnamäe linnaosas tehtud korteritehingute hinnataseme muutus võrreldes eelmise aastaga

Pindala (m²) 2014 2015 2016 2017*
10-29,99 32% 9,0% 11% 15%
30-40,99 15% 1,8% 6,2% 8,8%
41-54,99 14% 6,0% 6,4% 9,1%
55-69,99 14% 6,4% 9,4% 8,3%
70-249,99 4,2% 27% 6,5% 5,8%
Keskmine 15% 8,1% 6,0% 9,5%

* 2017. aasta on toodud I kvartali seisuga

Lähitulevikus ei ole Lasnamäe linnaosa korteriturul laialdasemaid muutusi oodata. Viimastel aastatel kiirelt kasvanud tehinguaktiivsus ning hinnakasv on mõnevõrra aeglustunud. Tehingute arv jääb lähiajal püsima sarnasele tasemele, hinnataseme osas on oodata mõõduka kasvu jätkumist. Vanemate korterite ja uusarenduste hinnavahe on viimaste kvartalite jooksul kiirelt vähenenud, mille tulemusena võib kujuneda surve edasiseks hinnakasvuks nii järelturu varade kui uusarenduste lõikes kogu turul tervikuna. Nii hinnastatistikat kui tehinguaktiivsust jäävad enim mõjutama tehingud uusarendustega.

Lasnamäe linnaosa korterituru hinnadünaamika ja tehinguaktiivsus perioodil 2014-2017

Lasnamäe linnaosa korterituru hinnadünaamika ja tehinguaktiivsus perioodil 2014-2017

* 2017. aasta on toodud I kvartali seisuga

Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Pro Kapital: Teade vahetusvõlakirjade lunastustähtaja pikendamisest

Pro KapitalAS Pro Kapital Grupp teatab, et on pikendanud 82 950 „Pro Kapital Grupp vahetusvõlakiri PKG7 25.05.2015“ vahetusvõlakirja (edaspidi nimetatud kui vahetusvõlakirjad PKG7) lunastustähtaega 2 aasta võrra ja uueks lunastustähtajaks on 25.05.2019 (edaspidi nimetatud kui lunastuspäev). AS Pro Kapital Grupp lunastab 5 937 PKG7 vahetusvõlakirja väljalaskehinnas 16 623,60 EUR.

AS Pro Kapital Grupp on 23.05.2017 esitanud Eesti Väärtpaberite Keskregistrile taotluse vahetusvõlakirjade PKG7 lunastustähtaja ja emissiooni mahu muutmiseks.

Kokku pikendati vahetusvõlakirju väljalaskehinnas 232 260 EUR ja lunastatakse vahetusvõlakirju väljalaskehinnas 16 623,60 EUR.

Vahetusvõlakirjad kannavad intressi 7% kalendriaastas ja annavad vahetusvõlakirja omanikule õiguse vahetada ühe vahetusvõlakirja ühe AS Pro Kapital Grupp aktsia vastu. Iga vahetusvõlakirja väljalaskehind on 2,80 eurot vahetusvõlakirja kohta.

AS Pro Kapital Grupp aktsiate märkimiseks ja võlakirjade vahetamiseks nende vastu peab võlakirjaomanik esitama ettevõttele taotluse vähemalt 10 (kümme) tööpäeva enne vahetuspäeva. Vahetuspäevaks on ükskõik milline tööpäev (iga päev, mis ei ole (a) laupäev, (b) pühapäev, (c) Eesti rahvuspüha, (d) riigipüha või (e) muu päev, mil Eesti väärtpaberite keskregistri (EVK) pidaja ei registreeri EVK-s väärtpabereid) kuni võlakirja kehtivuse viimase päevani ehk lunastuspäevani.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Tänavu saavad “Hoovid korda” projekti raames Lasnamäel toetust 16 korteriühistut

TallinnTänavu laekus korteriühistutelt Lasnamäe Linnaosa Valitsusse 22 avaldust, millest rahuldati 16. Projekti raames korrastatakse elamuid ümbritsevaid haljasalasid, laiendatakse parkimisalasid ja asfalteeritakse olemasolevaid sõidu- ja kõnniteid, rajatakse jäätmemaju, paigaldatakse tänavavalgustust, rajatakse mänguväljakut. Toetuste üldmaksumus on 169057 eurot.

Alates 2006. aastast toimiv hooviala heakorrastamiseks projekt „Hoovid korda“ on muutunud aina populaarsemaks. Projekti sihtgrupiks on korteriühistud. Määruse kohaselt on korteriühistutel linnalt toetust võimalik taotleda järgmistele tegevustele: hoovis asuvate teede ja korteriühistute esiste kõnniteede rajamiseks ning remondiks; parkimisplatsi, prügimajade või prügikonteinerite rajamiseks või parendamiseks; sadevete probleemide lahendamiseks hoovis; haljasala, puhkeala vms avatud ala rajamiseks või parendamiseks; kõrghaljastuse rajamiseks või parendamiseks; mängu- või spordiväljaku ning puhkeala rajamiseks või parendamiseks; tänavavalgustuse, aedade või piirete paigaldamiseks või parendamiseks sh tõkkepuude paigaldamiseks, hoovi inventari (sh jalgrattahoidlad) paigaldamiseks või korrastamiseks, hoovis asuvate abihoonete rekonstrueerimiseks või lammutamiseks ja rattamajade rajamiseks. Uuendusena saab alates 2016. aastast toetust taotleda ka hoovi turvakaamerate paigaldamiseks ning supergraafika ( seinamaalingu) loomiseks. Korteriühistutel on õigus linnalt nimetatud määruse kohaselt toetust saada kuni 70% ulatuses projekti maksumusest. Toetuse maksimaalseks suuruseks on kinnitatud 15980 eurot aastas ning 39950 eurot kolmel aastal kokku.

Peamisteks töödeks endiselt jäävad: parkimisalade laiendamine ning kvartalisiseste teede remont.

Tänavu laekus Lasnamäe Linnaosa Valitsusele 22 avaldust, millest 16 sai rahuldatud. Projekti raames korrastatakse elamuid ümbritsevaid haljasalasid, laiendatakse parkimisalasid ja asfalteeritakse olemasolevaid sõidu- ja kõnniteid, rajatakse jäätmemaju, paigaldatakse tänavavalgustust, rajatakse mänguväljakut.

Projekt „Hoovid korda“ on igaaastane. Tallinna linnaeelarves on projektile eraldatud 2017.aastal 545 000 eurot, mis jagati proportsionaalselt laekunud avaldustele 8 linnaosa vahel. taotluste esitamise lõpptähtaeg on 1. märts ja töödega tuleb lõpetada hiljemalt 7. detsembriks. Enne toetuse korteriühistule väljamaksmist kontrollitakse objekti vastavust taotlusele kohapeal ning seda, kas on tegemist toetuse kasutamisega selleks, mille jaoks seda küsiti. Kontrollimine viiakse läbi pärast seda, kui korteriühistu on korrektsed kulutusi tõendavad dokumendid linnaosavalitsusse esitanud.

Kui tööd planeeritakse läbi viia linna maal, siis tuleb esialgu pöörduda linnaosa arhitekti poole avalduse ja eskiisiga. Kui soovitakse ehitada või laiendada parkimisala, kindlasti peab korteriühistul olema projekt ja ehitusluba. Kui soovitakse paigaldada prügimaja või süvakogumismahuti, siis tuleb koostada projekti ja kooskõlastada trassivaldajatega ning linna ametitega. Juhul kui teostatakse linna maal kaevetööd tuleb taotleda ka kaevetööluba.

“Linnaosavanemana on mul hea meel näha, et “Hoovid korda” projektis osaleda soovijate arv kasvab iga aastaga ja seda vaatamata asjaolule, et üheks toetuse saamise tingimuseks on korteriühistu enda rahaline omaosalus. See tähendab, et linnaosa elanikel on nii tahtmist kui ka südikust võtta vastutust. Kutsun korteriühistuid aktiivselt heakorra projektidest osa võtma!“ ütles Lasnamäe linnaosa vanem Maria Jufereva.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada