Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
 

Arco Vara: Pangad pidurdavad väikelinnades kinnisvarabuumi

Arco VaraHooajalisusest tulenevalt langes jaanuaris nii tehinguaktiivsus kui hinnatase

Jaanuaris tehti Eestis 1 644 eluruumidega seotud korteritehingut. Tehingute arv oli sealjuures võrreldes detsembriga langenud 10% kuid võrrelduna 2016. aasta jaanuariga kasvanud koguni 28%. Eesti kinnisvaraturu tugevast hooajalisest mõjutatusest tulenevalt oli võrreldes detsembriga oodata mõnevõrra ulatuslikumat tehinguaktiivsuse langust, kuid turg püsis äärmiselt stabiilne.

Korteritehingute keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 1 236 €/m2. Ruutmeetrihind oli sealjuures võrrelduna detsembriga langenud 7,1% kuid võrrelduna 2016. aasta sama ajaga kasvanud 15%. Võrreldes aastataguse ajaga on hinnataseme kasv sarnaselt tehinguaktiivsuse kasvule võrreldes varasemate aastatega oluliselt kiirenenud. Nii turu aktiivsust kui hinnakasvu on endiselt vedanud Tallinnas uusarendustega tehtavad tehingud. Muus osas on Eestis võrreldes aastataguse perioodiga suuremates keskustes küll korteritehingute arv märkimisväärselt kasvanud, kuid see on kaasa toonud ainuüksi tagasihoidliku hinnakasvu.

Tehingute arvu- ja hinnadünaamika Eesti korteriturul perioodil 2006-2017

Tehingute arvu- ja hinnadünaamika Eesti korteriturul perioodil 2006-2017

* 2017. a. jaanuari andmete osas on tegemist esmahinnanguga, möödunud kuu täpsustatud andmed avaldatakse iga kuu 10ndal kuupäeval

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinnas kujundasid endiselt hinnataset enim uute korteritega tehtud tehingud

Tallinnas tehti jaanuari kuu vältel 760 korteritehingut, mida oli 19% vähem kui detsembris kuid koguni 39% rohkem kui varasema aasta samas kuus. Tehtud tehingute mediaanhinnaks kujunes 1 646 €/m2, mida oli võrrelduna detsembriga 2,1% vähem kuid võrrelduna 2016. aasta jaanuariga 14% rohkem. Käesoleval hetkel ei ole uusarendustega seotud statistikat veel avaldatud, kuid on alust arvata, et uute korteritega tehtud tehingute osakaal jäi sarnaselt detsembrile ligi 25% lähedale. Sealjuures tuleb siiski arvestada, et müüdud uutest korteritest on valdav enamus tegelikkuses ostja leidnud juba oluliselt varem, kuid asjaõiguslike lepingute hulk sisaldub korterelamute valmimisest tulenevalt jaanuarikuises statistikas.

Võrreldes detsembriga langes tehinguaktiivsus Tallinnas pea kõikidel perioodidel ehitatud korterelamutes tehtud tehingute osas. Tehingute arv aga kasvas nii vanemate tüüpkorterite osas (Mustamäel), kui möödunud buumi ajal püstitatud korterite osas. Sealjuures võis aga märgata ligi 40%-list tehingute arvu langust nii Lasnamäel kui Kristiines, hinnakasv täheldus võrreldes detsembriga ainuüksi Haaberstis. Tüüpkorterite aastaseks hinnakasvuks kujunes jaanuari andmete põhjal 5,9% ja perioodil 2001-2016 ehitatud korterelamute puhul 2,0%. Tüüpkorterite hiiliv hinnakasv on viinud olukorrani, kus uusarenduste ja vanemate korterite hinnaerinevus on langenud juba koguni 1,25-kordsele tasemele, mida võis erineval ajal märgata ka 2007. aastal.

Harjumaal ja Tallinnas on elamuehituse kasv aeglustumas

2016. aasta IV kvartalis väljastati Harju maakonnas ehituslube kokku 28 korterelamu ehitamiseks, ehitama hakati sealjuures seitset korterelamut (kokku 242 korterit) ja valmis sai 25 (kokku 686 korterit). Võrreldes III kvartaliga väljastati korteritele küll 44% eest rohkem kasutuslube, kuid ehitustegevust alustati 35% vähematel juhtudel ja ehituslube väljastati 36% vähem. Võrreldes 2015. aasta IV kvartaliga väljastati 1,2% rohkem kasutuslube, kuid ehitamist alustati koguni 62% vähematel juhtudel ning ehituslube väljastati 29% vähem.

Võrreldes 2014. aasta sama perioodiga väljastati samas mahus ehituslube, kuid ühes korterelamus paiknevate korterite arv on vähenenud ehk planeeritud korterelamud on muutunud mahult väiksemaks. 2014. aastal tuli IV kvartalis küll kasutusse oluliselt vähem kortereid, kuid uute projektidega alustati sealjuures tunduvalt rohkem kui tänasel perioodil. Arendajate hinnangul on kohalikud omavalitsused arendusprojektidega seotud töö mahust üle koormatud, mistõttu uute projektide algatamine on muutunud ajaliselt kulukamaks.

Tallinnas on pakkumiste arv kinnisvaraportaali kv.ee andmeil igakuiselt langenud alates augustist, olles langenud jaanuariks ligi 11%. Langevate pakkumiste arvu saatel on pakkumispõhised hinnad kasvanud 2,8%. Ehitusaktiivsuse langusest tuleneva pakkumise lisandumise aeglustumise tõttu hinnakasvu järsku kiirenemist siiski prognoosida ei saa, sest juba väljastatud ehituslubadega kuid ehitustegevusega alustamata projekte on varasematest kvartalitest võrdlemisi palju.

Tartus tüüpkorterite hinnatase kasvas kuid ehituslikult uuemate korterite osas langes

Tartus tehti jaanuaris 124 korteritehingut, mida oli 12% vähem kui detsembris kuid 31% rohkem kui 2016. aasta jaanuaris. Korteritehingute mediaanhinnaks kujunes 1 228 €/m2, mis oli võrrelduna detsembriga langenud 6,0% ja võrrelduna varasema aasta jaanuariga kasvanud kõigest 0,9%. Detsembriga võrreldes esinev hinnalangus ei olnud siiski kogu turul ühtlane, tüüpkorterite mediaanhind kasvas 7,2% kuid perioodil 2000-2016 ehitatud korterelamutes paiknevate korteritega tehtud tehingute osas esines 6,6%-line hinnalangus. Tüüpkorterite hinnakasv tulenes valdavalt 1-toaliste korteritega tehtud tehingutest, milledele on oma väiksusest tulenevalt omane kõrgem ruutmeetrihind.

Pärnu korteriturg on püsinud stabiilsena

Jaanuaris tehti Pärnus 49 korteritehingut, mida oli 13% vähem kui detsembris ja 36% vähem kui novembris. Võrreldes 2016. aasta jaanuariga kasvas tehingute arv 20%. Tehtud tehingute mediaanhinnaks kujunes jaanuaris 949 €/m2, mis oli võrrelduna detsembriga langenud 6,0% kuid võrrelduna möödunud aasta sama ajaga kasvanud 1,2%. Sarnaselt Tartule oli aastane hinnakasv võrdlemisi tagasihoidlik, korteriturg on võrreldes aastataguse ajaga püsinud sarnases seisus. Jaanuaris võis tehtud tehingute struktuuri põhjal märgata ennekõike paneelelamute piirkondades 2-toaliste korteritega tehtud tehingute mahu vähenemist.

Pangad hoiavad väikelinnades ära liialt kiire hinnakasvu teket

Viimaste aastate kiire hinnataseme kui ka tehinguaktiivsuse kasv on ajalise nihkega jõudnud ka väikelinnadesse. Olukorras, kus 2016. aastal võis esmakordselt taas mitmetes maakonnakeskustes märgata elanikkonna kasvamist väljaspoolt sisserännanud elanike näol, on kasvanud nõudlus nii omandi- kui üürituru lõikes. Pakkumiste arvu madalat taset on märgata ennekõike Rakveres, Viljandis, Paides, Raplas kui ka Pärnus. Ennekõike on vähenenud keskküttega heas seisukorras korterite pakkumine. Pakkumiste pidev vähenemine on sarnaselt kunagisele buumi ajale loonud olukorra, kus müüjate hinnasoovid on kohati pakkumispõhiste hindade osas kasvanud vara tegelikust turuväärtusest 1,5- kuni 2-kordseks. Üksikutest kõrgema hinnaga kuulutustest saavad teiste pakkujate tegevust jäljendades kiirelt järgmised, utoopilisi korterihindu on kohati eriti hästi märgata just Rakvere linnas. Pakkumiste vähesusest ja potentsiaalsete huviliste rohkusest tulenevalt on inimestel selliste varade vastu endiselt huvi, kuid vähese omafinantseeringu ja madala vara tegeliku turuväärtuse tõttu ei ole neil paraku selliseid varasid pangalaenuga võimalik osta.

Alus – Maa-amet, kinnisvaraportaal kv.ee 06.02.2017

Mihkel Eliste, Arco Vara kinnisvaraturu analüütik

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

“Ärikinnisvara vahendamise” koolitus toimub 23/02/2017

Ärikinnisvara vahendamine: Ruth Tõniste23/02/2017 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Ärikinnisvara vahendamine“. Koolitust viib läbi Aasta Maakler 2016 Ruth Andresen, kes on 1Partner Kommertskinnisvara kaubandus- ja büroopindade grupijuht.

Koolitus “Ärikinnisvara vahendamine” on suunatud inimestele, kes sooviksid saada ärikinnisvara maakleriks ning neile, kes olemasolevaid teadmisi ja oskusi arendada tahavad. Kindlasti soovitame koolitust ka äripindade omanikele, ärikinnisvara arendajatele ning teistele kinnisvaraäri vastu huvi tundvatele inimestele.

Koolitusel omandatakse teadmised äripindade olemusest, äri-ja elamispindade erisusest ning äripindade tehingutega seotud poolte õigustest ja kohustustest. Samuti saab koolituselt konkreetsed nõuanded ärikinnisvaraturul toimetamiseks.

Koolitus “Ärikinnisvara vahendamine” toimub Kinnisvarakoolis neljapäeval 23/02/2017 kell 09:00-14:00

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Triin Siidirätsep
Kinnisvarakool OÜ
Info ja registreerimine
+372  506 2278
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

 

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Puust ja punaseks: Korteri remondiga seotud dokumentatsioon

Domus KinnisvaraKorteri või elamu remondiga puutuvad kinnisvaraomanikud oma teadliku elu jooksul suuremal või väiksemal määral varem või hiljem kindlasti kokku. Üldjuhul on tegemist loomingulise tegevusega, mille käigus parandatakse enda elukeskkonna kvaliteeti.

Sõltumata remondi vajaduse põhjustest (sanitaartingimuste parandamine, moraalselt vananenud viimistluse uuendamine, kevadine entusiasmi puhang jne.) saab remonti liigitada laias laastus kahte kategooriasse: Renoveerimine ja Rekonstrueerimine.

RENOVEERIMISE all peame enamasti silmas tapeedi vahetamist, seina värvimist või uue põrandakatte paigaldust. Selliste tööde tegemiseks ei ole üldjuhul mingit luba vaja. Eraldi luba ei ole vaja ka avatäidete (aknad, uksed) vahetamiseks va mõningad erandid.

REKONSTRUEERIMINE on tegevus, mille käigus tehtavate tööde teostamiseks on vajalik esitada ehitus/kasutusteatis või andmete esitamise teatis.

Toon mõne näite elust enesest erinevate nõuete kohta:

Näide 1: Avatud köök ja avaram vannituba

Viiekorruselises monteeritavast raudbetoonpaneelidest 1969. aastal ehitatud hoones soovis ühetoalise korteri omanik ühendada köögi elutoaga ning köögi koridori arvelt laiendada vannituba. Kuna seda tüüpi hoonetel loetakse kandvateks osadeks kõik vaheseinad ning köögi avamiseks oli vaja vaheseina ava lõigata, siis oli ennem tööde teostamist vajalik esitada ehitusteatis koos asjakohase  projektiga. Selle juures tuleb silmas pidada, et projekt peab vastama ehitusprojektile esitatud nõuetele ning peab olema koostatud asjatundlikult. Lühidalt peab ehitusprojekt olema koostatud litsentseeritud arhitekti/inseneri poolt. Lisaks sellele peab meeles pidama, et ehitustööde juures tuleb kinni pidada Asjatundlikkuse printsiibist. Asjatundlikkuse põhimõtte kohaselt peab isik täitma hoolsuskohustust, et tagada oma tegevuses ohutus, nõuete arvestamine ja nõuetekohase tulemuse saavutamine. Asjatundlikkuse eelduseks on tegevuse eripärale vastavad teadmised ja oskused. Lühidalt kokku võttes peab töid teostama oma ala professionaal.

Lisaks äsja mainitud printsiibile, tuleb oma tegevus dokumenteerida. Ehitamise dokumenteerib ehitav isik. Ehitamist kajastavad dokumendid (edaspidi ehitusdokumendid) peavad võimaldama saada ehitise kasutamiseks ning selle kontrollimiseks asjakohast teavet ehitisest ja ehitamisest, sealhulgas ehitamisel kasutatud ehitustoodetest ja -materjalidest. Ehitusdokumentidest peab olema võimalik tuvastada ehitamise eest vastutanud isik.
Pärast tööde lõpetamist on vajalik esitada kasutusteatis koos eelpool mainitud dokumentatsiooniga, seejärel küsib Kohaliku Omavalitsuse vastav spetsialist lisa dokumente või kannab teatise registrisse ning asi ongi lõpetatud korrektselt.

Näide 2: Eletrikerisega saun

Selle näite puhul on tegemist samalaadse ehitisega, mille kolmetoalisesse korterisse oli ehitatud elektrikerisega saun. Kuna selle tegevuse juures ei muudetud ühtegi hoone kandvat/jäigastavat konstruktsiooni, siis piisas Kohalikule Omavalitsusele Andmete Esitamise Teatisest, millele oli lisatud asjakohane eskiis ja selgitused. Selle teatise alusel täiendati registris korteri andmeid ning asi sai lahendatud korrektselt.

Näide 3: Planeeringu muudatus

Samalaadse hoone kahetoalise korteri omanik soovis mittekandvate seinte lisamisega muuta planeeringut ning köögi asukohta. Kuna kandvaid/jäigastavaid konstruktsioone ja hoone tehnosüsteeme ei muudetud, oli vajalik esitada asjakohane eskiis. Eskiis võib olla visandatud käsitsi või koostatud mõne arvutiprogrammi abil ning tavaliselt koosneb see korteri plaanist kuhu on kõik muudatused peale kantud ning on lisatud asjakohased selgitused. Korteri andmed registris korrigeeriti.

Kokkuvõte: enne ehitustöödega alustamist oleks mõistlik konsulteerida Kohaliku omavalitsuse spetsialistiga või isikuga, kes sellega igapäevaselt tegeleb selleks et täpsustada, millised dokumendid on vastava töö teostamiseks vajalikud. Domus Kinnisvaras tegelen selliste küsimustega igapäevaselt mina.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Avalik vastus notar Oksana Bauer-Karle`le: Remondifond on otseselt korteri kasutamisega seotud kulu

Domus Kinnisvara08.02.2017 avaldati www.postimees.ee-s lugeja küsimus üürniku kohustuste kohta seoses korteriühistu poolt kommunaalarvel nõutava remondifondiga ning notar Oksana Bauer-Karle vastus sellele. Minu arvates vajab see küsimus põhjalikumat käsitlust ning olen seisukohal, et notari poolt esitatud käsitlus ei ole õige, viib üürilepingu osapooled potentsiaalselt eksiteele ning moonutab seeläbi kinnisvaraturul toimuvat.

VÕS on konkreetne selles osas, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on eraldi kokku lepitud. Samuti selles, et võrreldes seaduses sätestatuga üürniku kahjuks tehtud üürilepingu kokkulepped on tühised. Ent notari poolt esitatud tõlgendus remondifondi ja üüritud asja kasutamise omavahelise seose osas on ekslik nii oma majanduliku sisu kui õigusliku regulatsiooni poolest.

Remondifond on olemuslikult kinnistu üldkasutatavate osade säilimise tagamiseks kogutav ressurss, mida kasutatakse siis, kui kinnistu – hoone jt kinnistu osade – kulumise määr seda parajasti tingib. See on üks väheseid viise, kuidas tagada elukeskkonna stabiilsus ja tarbijale nii vajalik rahaliste vahendite planeerimise võimalus. Olemuslikult defineerib seda kõige paremini raamatupidamislik termin „amortisatsioon“. Lihtsustatult – kõik, mida kasutatakse, ka kulub.

Iga korter koosneb vältimatult suuresti hoone ühiskasutatavatest osadest – seinad, kütte-, vee-, kanalisatsiooni- ja elektrisüsteem, trepikoda, välisuks, jalgtee tänavalt välisukseni, katus jne jne jne. Kõiki neid kasutab ükskõik milline hoones elav inimene ning sellega kaasnev kulu ei sõltu kulutaja asjaõiguslikust staatusest – on ta siis korteri omanik või üürnik. Ei ole mõeldav, et üürnik saaks korterit kasutada ilma trepikoda läbimata, ruume kütmata jne. Hoone püsimine remondivajaduseta on võimalik tagada vaid konserveerimise teel, kuid ükski üürnik ei saaks elada konserveeritud hoones. Lihtsustatult – paugutades iga päev kaks korda välisust tingib üürnik vajaduse välisuks mingi aja pärast välja vahetada.

VÕS on pannud eluruumi üürilepingu tingimustele vastavuse tagamise kohustuse omanikule, nii nagu on üldjuhul omaniku asi tagada korteri varustamine vee, kanalisatsiooni, elektri jms-ga. Kui üürnik ei tasu nimetatud kommunaalteenuste eest, ei ole omanikul kohustust neid ka tagada. Üürnikul on kohustus säilitada üüritud eluruumi seisukord ning kompenseerida omanikule selle kohustuse rikkumisega tekitatud kahju. Seejuures ei tohi jätta märkamata, et üürilepingu lõpetamise sätete juures kehtestab VÕS, et üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. Kui seda laiendada üürilepingu lõpetamiselt kogu üürilepingu kehtivusperioodile, keerame kogu selle instrumendi majandusliku sisu peapeale.

Kas remondifondi kulu peaks sisalduma üüris? Miks mitte, kui üürileandja ja üürnik nii kokku lepivad. Aga olemuselt on üüritasu korteri kasutaja poolne hüvitis vara omanikule tehtud investeringu eest. Kui üürnik investeeringut ei tasusta, siis tehakse investeering mingisse muusse varasse ning üürimise võimalus kaoks. Loomulikult on võimalik üüritasu sisse juriidiliste jõumeetoditega suruda lisaks teise inimese rikkusest saadavate hüvede nautimise eest panna ka muud tasud – sh remondifondi, maamaksu, kommunaaltasud … miks mitte ka maja ees parkiva üürniku autoliisingu vms kulud, mille majanduslik sisu erineb korteri üürist ja mille üle on võimalik eraldi arvestust pidada. Sel juhul peab üüritasu suurus lihtsalt selle võrra tõusma. Lõpuks peab selle kõik kinni maksma ikkagi tarbija, kes naudib pakutavaid hüvesid.

Siinkohal on oluline välja tuua maksukorralduslik nüanss. Nimelt on üüritulu eraisikust korteriomanikule tulumaksuga maksustatav. Kui remondifond ei ole käsitletav üürniku poolt asja kasutamisega kaasneva kuluna, vaid osana korteriomaniku üüritulust, siis maksustab riik eraisikust üürileandjaid remondifondi maksete eest sisuliselt ilmaasjata.

Üüritasu on olemuslikult alternatiivkulu, sest üürnikul on alati võimalik üürikulu vältiv investeering ise teha. Kui üürnik otsustab juhuslikult järgmisel aastal omale ise korteri osta ja selleks eluasemelaenu võtta, tuleb üüri asemel tasudes pangalt investeeringuks saadud ressursi eest intressi. Siis ei tule kellelgi pähe hakata pangale põhjendama, et remondifondi kulu peaks tegelikult sisalduma pangale tehtavates intressimaksetes. Vastasel juhul kaoks eluasemelaen turult kiiremini kui kõik senised kiirusrekordid optika valdkonnas.

Eraldi tuleks küsida, et kui suur remondifondi makse on põhjendatult seotud vara kasutamisega? Siinkohal tuleb taas pöörduda amortisatsiooni kontseptsiooni juurde. Üldjuhul projekteeritakse eluhoonete elueaks 50 aastat. Isegi kui hoone kestab tegelikult kauem, on remondivajadus tekkinud märksa varem. Lihtne matemaatika annab seega amortisatsiooni määraks 2% aastas ning arvutuse aluseks tuleb võtta ehitushind. Näiteks tänasel päeval algavad korterelamute ehitushinnad ca 700.- eurost (lisandub käibemaks) hoone ülpinna m2 kohta, mis tavapäraseid proportsioone arvestades veidi üldistades teeb koos käibemaksuga ca 1200.- eurot iga korteri ruutmeetri kohta. Amortisatsioon 2% aastas tähendaks, et remondifondi makse peaks heaperemeheliku majandamise korral olema igakuiselt ca 2.- eur/m2 kohta. Ma ei tea ühtegi korteriühistut, kus oleks nii kõrge remondifondi makse. Seega ei saa ka öelda, et tavapärased 0,3 – 0,7 eur/m2 suurused maksed oleks kuidagi üürnikku kahjustavad.

Kokkuvõttes on mul hea meel, kui selles küsimuses toimuv diskussioon viiks selguse tekkimiseni. Veel parem, kui tekiks mõni Riigikohtu lahend või suisa õigusliku regulatsiooni täiendus. Remondifondi kõrval puudutab eeltoodud argumentatsioon ning dilemma ka üüritava korteriga seotud maamaksu. Seadus on täitmiseks, kuid antud küsimuses ebaselge. Probleemile tuleb läheneda maksuametilikult lähtudes tehingu majanduslikust sisust. Seda enam, et spetsialistide ringkonnas on ammugi juba omaks võetud teadmine, et 25 aastat tagasi omandireformi tingimustes loodud üüriregulatsioon on ajale jalgu jäänud ja vajab tõsist uuenduskuuri.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Endover Kinnisvara ja Bauschmidt sõlmisid kompromissi

EndoverEndover Kinnisvara gruppi kuuluv OÜ Tartu mnt 56 (Endover Kinnisvara) ja Bauschmidt OÜ on jõudnud City Residence’i ehitusega seotud erimeelsustes kokkuleppele, teatavad ettevõtted.

Bauschmidt ja Endover Kinnisvara sõlmisid kohtuliku kompromissi, mille kohaselt lõpetasid Tartu mnt 56 asuva City Residence elu- ja ärihoone valmimise olulisest hilinemisest põhjustatud vaidluse. Tulenedes kujunenud olukorra eripärast, tegi Endover Kinnisvara olulisi järeleandmisi lepingust lähtuvate sanktsioonide nõudmisel ning pooled jõudsid mõlema poole huve arvestava ning õiguskindlust tagava kokkuleppeni.

Leppetrahviks, mille Bauschmidt aktsepteeris ja nõustus lepingu mittekohase täitmise tulemusena Endover Kinnisvarale tasuma, on 550 000 eurot. Bauschmidt võttis kompromissiga kohustuse kõrvaldada kiiresti objektil esinevad vaegtööd. Hoone hilisemate garantiitööde teostamine on tagatud ning City Residence ostjad võivad olla kindlad tööde teostamises.

“Vaatamata hoone tähtaegse valmimise probleemidele kerkis koostöös Bauschmidtiga Tallinna üks esinduslikemaid hooneid City Residence,” rääkis Endover Kinnisvara Eesti piirkonna juht Oliver Makko. “Soovime Bauschmidtile edu tekkinud probleemide lahendamisel ning tellijate, alltöövõtjate ja pankade usalduse tagasivõitmisel. City Residence ostjaid Bauschmidti saneerimine ei mõjuta, garantiitööde teostamiseks on antud tagatis ning arendajana garanteerime kõigi garantiiperioodi küsimuste lahendamise. Hoone uutele omanikele ja kasutajatele soovime suurepärase valiku nautimist.”

“Oleme rahul, et vaatamata teatud erimeelsustele tellijaga õnnestus konstruktiivsete läbirääkimiste tulemusena jõuda mõlema poole huve mõistlikult arvestava kokkuleppeni,” ütles Bauschmidti juhatuse liige Mait Schmidt. “City Residence on üks Tallinna viimase aja pärleid, mille valmimiseks tegid maksimaalseid pingutusi mõlemad pooled.”

Endover Kinnisvara (www.endover.ee) on 1995. aastal asutatud kinnisvarainvesteeringute juhtimise ja kinnisvaraarenduse alal tegutsev ettevõtete grupp, mis tegutseb nii Eestis kui ka väljaspool. Ettevõttel on 21 aastat kogemusi nii hoonete rekonstrueerimisel kui ka uusehitiste rajamisel. Ettevõte arendab Tallinna südalinnas ja selle lähiümbruses 13 hoonet.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Merko Ehituse 2016. aasta müügitulu 252 miljonit eurot, dividendi ettepanek 0,41 eurot aktsia kohta

MerkoMerko Ehituse 2016. aasta müügitulu püsis mullusel tasemel 252 miljoni euro juures, aasta puhaskasum oli 6,1 miljonit eurot. Kontsern jätkas korterite arenduse pikaajalise strateegia elluviimist, investeerides elamuarenduse valdkonda 73 miljonit eurot. Ettevõtte juhatus teeb ettepaneku maksta aktsionäridele dividendidena välja 119% eelmise aasta kasumist, mis moodustab 0,41 eurot aktsia kohta.

„Oli keeruline aasta, mil vaatamata aktiivsele elamuehitusele Baltimaade pealinnades ei toimunud kasvu ehitusturul tervikuna ning mitmendat aastat on madalseisus ka riiklikud investeeringud infrastruktuuri objektidesse. Meie infrastruktuuri ehitusvaldkonna tegevusmaht jäi 2016. aastal selgelt alla ootuste. Sellises turusituatsioonis pakutakse kulude katmise nimel hangetel väga madalaid hindu ja ehitusturul tervikuna insenerrajatiste ehitusvõimekus ei arene. Tänu kasvule elamuarenduse ja eratellijatele hoonete ehituse valdkonnas suutsime hoida müügitulu mullusel tasemel, samas ei saa me rahule jääda ehitusvaldkonna kasumlikkusega,“ ütles AS Merko Ehitus juhatuse esimees Andres Trink. „Hoonete ehitushangetel on jätkuvalt väga tugev hinnakonkurents, mis viib marginaalid äärmiselt õhukeseks ning nii peatöövõtjad kui tellijad võtavad suuri riske.  Järjest olulisem on efektiivsus ja lepinguliste riskide maandamine. 2016. aasta tulemusi mõjutas ka asjaolu, et mitme suure objekti ehitustööde käivitumine viibis ning saime nendega aktiivselt jätkata alles aasta lõpus.“

„Eestis tahame hoida juhtivat positsiooni nii peatöövõtu turul kui korteriarenduses ja näeme kasumi parandamise võimalusi sisemises efektiivsuses.  Samuti jätkame strateegiat kasvada väljaspool Eestit – kui täna on väljaspool Eestit ligikaudu 1/3 me ärist, siis liigume selles suunas, et tulevikus oleks selle osakaal pool meie ärist. Kuigi 2016. aastal Lätis ja Leedus teenitud ehitusvaldkonna müügitulu on mullusega võrreldes mõnevõrra langenud ja seda tulenevalt üksikute suurte objektide valmimisest 2015. aasta lõpus, oleme seal järk-järgult oma võimekust ja positsiooni peatöövõtu turul tugevdanud. Lätis oleme konkurentsis enamikel nii era- kui riigisektori hangetel, Leedus on meil suurim turuosa rahvusvaheliste tellijate seas ja plaanime tulevikus aktiivsemalt osaleda ka riigihangetel. Norras on pikaajaline eesmärk ehitada üles võimekus suuremate objektide ehituseks ja võita tellijate usaldus kohaliku ettevõttena tegutsedes,“ kommenteeris Trink. 

Kontserni 2016. aasta müügitulu oli 252,0 miljonit, puhaskasum 6,1 miljonit, kasum enne makse 7,3 miljonit eurot. Neljanda kvartali müügitulu oli 78,6 miljonit, puhaskasum 1,4 miljonit, kasum enne makse 1,6 miljonit eurot. 2016. aastal sõlmis kontsern uusi lepinguid kogumahus 202,4 miljonit eurot, neljandas kvartalis 61,9 miljonit eurot. Seisuga 31.12.2016 oli kontserni teostamata tööde jääk 269,6 miljonit eurot. Suuremate objektidena olid Merkol neljandas kvartalis Tallinnas töös T1 kaubanduskeskus, Maakri Kvartal, Telia peakontor WoHo kvartalis ning Lennujaama trammiliin, Riia Rahvusvahelise Lennujaama reisijate terminal ning Kauno/Algirdo büroopindadega elamukompleks Vilniuses.

„Kinnisvaraarendus on meile jätkuvalt oluline äri, moodustades 2016. aastal ligi 30% kontserni müügitulust.2016. aastal investeerisime elamuarenduse valdkonda kokku ligi 73 miljonit, sealhulgas 53,6 miljonit korterite ehitusse ning 19,1 miljonit eurot uutesse kinnistutesse korteriarenduse pikaajalise strateegia kindlustamise eesmärgil. Neljandas kvartalis soetasime uued kinnistud nii Tallinna kui Vilniuse kesklinnas. Tallinna ja Vilniuse korteriturg on jätkuvalt heas seisus, Riia ei ole veel saavutanud oodatud aktiivsust, ent oleme seal nõudluse kasvuks suhteliselt hästi positsioneeritud. Kokkuvõttes võime korterite müügi tulemustega rahule jääda ning korteriostjad usaldavad ja väärtustavad jätkuvalt Merko brändi elukeskkonna ja korterite arendaja, ehitaja ja müüjana,“ kommenteeris Trink. Sõltuvalt turu arengutest plaanib Merko tänavu Balti riikides alustada kokku ligikaudu 650–700 uue korteri ehitusega ning investeerida nii töösolevatesse projektidesse kui tänavu käivitavatesse uutesse arendusprojektidesse suurusjärgus 45 miljonit eurot.  

2016. aastal müüs kontsern 493 korterit kogumaksumusega 56,6 miljonit eurot võrreldes 2015. aastal müüdud 403 korteri ja 61,4 miljoni euroga (summad käibemaksuta). Neljandas kvartalis müüdi 225 korterit kogumaksumusega 27,0 miljonit eurot (käibemaksuta). 2016. aastal alustas Merko 344 korteri ehitusega, millele lisanduvad 2017. aasta alguses käivitatud Galiezers ja Rinktines projektid kokku 216 korteriga. Suuremate arendusprojektidena on Merkol Tallinnas ehituses Tartu mnt 52, Noblessneri Kodusadama ja Paepargi kortermajad, Riias Skanstes Parks ja Gaiļezers ning Vilniuses Rinktines Urban.

AS Merko Ehitus juhatus teeb ettepaneku maksta aktsionäridele 2017. aastal eelnevate perioodide kasumist dividendidena välja 7,3 miljonit eurot (0,41 eurot ühe aktsia kohta), mis annab 2016. aasta dividendimääraks 119%. „Oleme teinud ettepaneku maksta aktsionäridele dividende üle meie kehtiva dividendipoliitika määra, arvestades 2016. aasta omakapitali tootluse taset, kontserni investeerimisvõimekust ning ehitusturu kasvuperspektiive. Me ei ole siiski kaotanud lootust, et insenerehituse hangete mahud tulevikus kasvavad, kuid ehituseni jõuavad need objektid ilmselt alates 2017. aasta teisest poolest või hiljem,“ lisas Trink.

AS Merko Ehitus (group.merko.ee) kontserni kuuluvad Eesti juhtiv ehitusettevõte AS Merko Ehitus Eesti, Läti turule keskendunud SIA Merks, Leedu turul tegutsev UAB Merko Statyba, Norra ehitusettevõte Peritus Entreprenør AS ning kontserni kinnisvaraarenduse äriüksus koos kinnisvara omavate äriühingutega. 2016. aasta lõpu seisuga andis kontsern tööd 797 inimesele ning ettevõtte 2016. aasta müügitulu oli 252 miljonit eurot.

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Linnaplaneerimise nutilahendus

TallinnLinnaplaneerimise Amet loob Baltic Urban Lab projekti raames uuendusliku nutilahenduse, et inimesed saaksid linnaruumi planeerimisega paremini kursis olla ja kaasa rääkida.

Soovime kogukondadega rohkem koostööd teha ja pakkuda lihtsustatud võimaluse arvamuse avaldamiseks. Nutilahenduse vahendusel saavad linnaplaneerijad operatiivselt inimeste tagasiside arenguplaanidele, et kujundada üheskoos sobivaim linnaruumiline lahendus.

Ootused nutilahenduse funktsioonidele kaardistasime 2016. a sügisel toimunud mõttetalgutel, kuid kogukonna kaasamine jätkub ka nutilahenduse arendusfaasis, mil konsulteerime nutilahenduse töögrupiga, kuhu kuuluvad mitmed aktiivsed linnaplaneerimisest huvitatud kogukonna liikmed.

1. oktoobrist 2017 saab nutilahenduse vahendusel arvamust avaldada Skoone bastioni ja Balti jaama ala nö projekti pilootalale ruumilahendusele. Pilootalal kavandatav püütakse kasutajale võimalikult realistlikult kuvada.

Nutilahenduse hankedokumentidega on võimalik tutvuda Riigihangete registri lehel. Pakkumuste esitamise tähtaeg on 13.02.2017.a.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürilepingu sõlmimine

Eha Võrk: Tallinn peab tagama terviseradade säilimise

TallinnTallinna linnavalitsus soovib kindlustada omandireformi käigus terviseradade kasutamise võimaluste säilimise.

„Tallinna linnavalitsus on esitanud maavanemale taotluse Pirita terviseradade aluse maa munitsipaliseerimiseks,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Soovime linna omandisse üksnes radade teenindamiseks vajalikku maad. Ent terviserajad asuvad endisel kinnistul, millele on esitatud tagastamistaotlus.“

Tallinna Linnavolikogu otsustas avalikus kasutuses oleva Kose põik 9 asuva 91 116 m2 suuruse maatüki, millel asuvad Pirita terviserajad, munitsipaalomandisse taotleda, ent maavanem ei ole tänaseks linna avaldust lahendanud ning on teinud linnale ja vara tagastamise õigustatud subjektidele ettepaneku terviseradade omandi ja kasutamise küsimustes kokku leppida.

Õigustatud subjektid ei soovi kokkulepet, mille tulemusena terviserajad jääksid linnale ning vaidlustasid linna õiguse terviseradade alust maad munitsipaalomandisse taotleda, kuid jäid kohtus selles vaidluses kaotajaks. Selle üle, kas taotletavat maad saab anda munitsipaalomandisse, otsustab maavanem.

Õigustatud subjektid on esitanud linna vastu kohustamiskaebuse, milles nõuavad maa tagastamise otsuse vastuvõtmist. Maa tagastamise küsimust ei saa lahendada enne, kui on vastu võetud otsus maa riigi omandisse jätmise ja munitsipaalomandisse andmise küsimuses.

Kose põik 9 maatükil asuvad avalikus kasutuses olevad Tallinna linnale kuuluvad Pirita tervisespordirajatised: osa Pirita liikumisradadest ja osa raja valgustusest. Pirita tervisespordirajad renoveeriti aastal 2004 suurtoetajate  kaasabil, et oleks tagatud aastakümneid kasutuses olnud spordirajatiste kasutamine ning säilimine.

Tervisespordirajatised paiknevad lisaks Tallinna linna omandis olevatel Rummu tee 3 ja Rummu tee 3d kinnistutel ning riigi omandisse jäetud Rummu tee 11 ja Kloostrimetsa tee 34 maaüksustel.

Tallinna linnale kuuluva Pirita Spordikeskuse (Rummu tee 3) kinnistul paiknevad spordiharrastajatele vajalikud ehitised ning samuti algavad ja lõppevad seal tervisespordirajad. Pirita Spordikeskus koos tervisespordiradadega moodustab tervikliku ja ainulaadse liikumiskeskuse, mis teenindab nii Tallinna kui ka selle lähiümbruse elanikke. Radu hooldab Tallinna Spordi- ja Noorsooameti hallatav asutus Pirita Spordikeskus. Radu kasutatakse lisaks tervisespordile spordivõistluste korraldamiseks.

Tegemist on ülelinnalise tähtsusega rekreatiivalaga, mis on olnud avalikus kasutuses osana Pirita rohealast ka enne omandireformi aluste seaduse jõustumist 20. juunil 1991.

Tallinna linn vajab aadressil Kose põik 9 paiknevate tervisespordiradadega maad, tagamaks rajatiste ja nende aluse maa avaliku ning tasuta kasutuse kõigile tervisespordiharrastajatele. Pirita linnaosa üldplaneeringu kohaselt asub Kose põik 9 maatükk Pirita jõeoru maastikukaitsealale jääval hoiu- ja kaitsemetsa ja osaliselt ka veekogude maa-alal. Pirita linnaosa üldplaneeringu üks põhieesmärk on Pirita rohealade säilitamine ülelinnalise puhke- ja virgestusalana. Pirita jõeoru maastikukaitseala suurim väärtus seisneb puhke- ja taastusvõimaluste pakkumises kõigile Tallinna elanikele. Kaitseala vaheldusrikas maastik pakub aastaringseid sportimis- ja puhkamisvõimalusi.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Eha Võrk: Tallinn peab tagama terviseradade säilimise

TallinnTallinna linnavalitsus soovib kindlustada omandireformi käigus terviseradade kasutamise võimaluste säilimise.

„Tallinna linnavalitsus on esitanud maavanemale taotluse Pirita terviseradade aluse maa munitsipaliseerimiseks,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Soovime linna omandisse üksnes radade teenindamiseks vajalikku maad. Ent terviserajad asuvad endisel kinnistul, millele on esitatud tagastamistaotlus.“

Tallinna Linnavolikogu otsustas avalikus kasutuses oleva Kose põik 9 asuva 91 116 m2 suuruse maatüki, millel asuvad Pirita terviserajad, munitsipaalomandisse taotleda, ent maavanem ei ole tänaseks linna avaldust lahendanud ning on teinud linnale ja vara tagastamise õigustatud subjektidele ettepaneku terviseradade omandi ja kasutamise küsimustes kokku leppida.

Õigustatud subjektid ei soovi kokkulepet, mille tulemusena terviserajad jääksid linnale ning vaidlustasid linna õiguse terviseradade alust maad munitsipaalomandisse taotleda, kuid jäid kohtus selles vaidluses kaotajaks. Selle üle, kas taotletavat maad saab anda munitsipaalomandisse, otsustab maavanem.

Õigustatud subjektid on esitanud linna vastu kohustamiskaebuse, milles nõuavad maa tagastamise otsuse vastuvõtmist. Maa tagastamise küsimust ei saa lahendada enne, kui on vastu võetud otsus maa riigi omandisse jätmise ja munitsipaalomandisse andmise küsimuses.

Kose põik 9 maatükil asuvad avalikus kasutuses olevad Tallinna linnale kuuluvad Pirita tervisespordirajatised: osa Pirita liikumisradadest ja osa raja valgustusest. Pirita tervisespordirajad renoveeriti aastal 2004 suurtoetajate  kaasabil, et oleks tagatud aastakümneid kasutuses olnud spordirajatiste kasutamine ning säilimine.

Tervisespordirajatised paiknevad lisaks Tallinna linna omandis olevatel Rummu tee 3 ja Rummu tee 3d kinnistutel ning riigi omandisse jäetud Rummu tee 11 ja Kloostrimetsa tee 34 maaüksustel.

Tallinna linnale kuuluva Pirita Spordikeskuse (Rummu tee 3) kinnistul paiknevad spordiharrastajatele vajalikud ehitised ning samuti algavad ja lõppevad seal tervisespordirajad. Pirita Spordikeskus koos tervisespordiradadega moodustab tervikliku ja ainulaadse liikumiskeskuse, mis teenindab nii Tallinna kui ka selle lähiümbruse elanikke. Radu hooldab Tallinna Spordi- ja Noorsooameti hallatav asutus Pirita Spordikeskus. Radu kasutatakse lisaks tervisespordile spordivõistluste korraldamiseks.

Tegemist on ülelinnalise tähtsusega rekreatiivalaga, mis on olnud avalikus kasutuses osana Pirita rohealast ka enne omandireformi aluste seaduse jõustumist 20. juunil 1991.

Tallinna linn vajab aadressil Kose põik 9 paiknevate tervisespordiradadega maad, tagamaks rajatiste ja nende aluse maa avaliku ning tasuta kasutuse kõigile tervisespordiharrastajatele. Pirita linnaosa üldplaneeringu kohaselt asub Kose põik 9 maatükk Pirita jõeoru maastikukaitsealale jääval hoiu- ja kaitsemetsa ja osaliselt ka veekogude maa-alal. Pirita linnaosa üldplaneeringu üks põhieesmärk on Pirita rohealade säilitamine ülelinnalise puhke- ja virgestusalana. Pirita jõeoru maastikukaitseala suurim väärtus seisneb puhke- ja taastusvõimaluste pakkumises kõigile Tallinna elanikele. Kaitseala vaheldusrikas maastik pakub aastaringseid sportimis- ja puhkamisvõimalusi.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

SEB majandusprognoos: kiirem majanduskasv poliitilistest tõmbetuultest hoolimata

SEB PankKuigi poliitilised tõmbetuuled puhuvad valjemini kui kunagi varem, rühib maailmamajandus sellest hoolimata ülesmäge. Majanduskasvu ja inflatsiooni kiirenemine viib meid lähemale keskkonnale, mida oleme harjunud pidama normaalseks. Protektsionistlike ideede levik ja kõikuv julgeolekutasakaal võivad majandusele sellegipoolest saatuslikuks saada. Eesti majanduskasv kogub hoogu, toeks investeeringute taastumine.

Majanduskeskkond tugevneb, hoolimata pöördelisest ajajärgust poliitikas

Viimase aasta jooksul toimunud sündmused poliitikas on andnud majandusanalüütikutele mõtteainet. Kui uudiste poliitikaveerg maalib lähitulevikust aina süngemaid pilte, siis majandusnäitajad liiguvad vastupidiselt positiivses suunas. Majanduslik kindlustunne on paljudes riikides kõrgeimal tasemel alates 2011. aastast. Ajalooliselt on majanduskriisidest taastumine võtnud keskmiselt 6 kuni 8 aastat. Praegune majanduskasvu kiirenemine sobitub eeltoodud seaduspäraga hästi. Mitmetes riikides on tootmisressursside kasutatus jõudnud tasemele, mistõttu nõuab edasine kasv investeeringuid. Viimaste taastumist on oodatud kaua. Stabiilsuse on saavutanud nafta hind, mis leevendab mitme suure nafta tootmisele toetuva majanduse olukorda. Samas on inflatsioon veel piisavalt madal, et soodustada tarbimist riikides, kes naftat impordivad.

Positiivseid uudiseid majandusvallast kipub siiski aina enam varjutama poliitiliste riskide kuhjumine. Kaubanduse piiramine ja ebakindlus tuleviku osas ei suurenda pikaajalist heaolu kasvu. USAs on Donald Trumpi saamine presidendiks vähemalt esialgu aktsiaturgu hoopis kergitanud. Selles väljendub turgude karm reaalsus, kus lühiajalist tulu kiputakse eelistama pikale plaanile. Võimalik majanduse stimuleerimine veelgi suurema laenamise abil ja konfliktide otsimine seniste partneritega, ei teeni USA majandushuve pikaajaliselt. Euroopas on kokku varisenud lootused Suurbritannia sujuvaks lahkumiseks ühisest liidust. Tundub tõenäoline, et Suurbritannia lihtsalt „kukub“ ühendusest välja enne, kui saavutatakse kokkulepe edasiste majandussuhete osas. Seetõttu ei tea ei ettevõtted ega inimesed, kas neil on ka aastal 2020 võimalik kummalgi pool La Manche’i äri ja tööd teha.

Tugevnev majanduskasv kannustab inflatsiooni taastumist

Usume siiski, et poliitilise tormi ülekandumine reaalmajandusele saab olema tagasihoidlik. Ajalooliselt on pingelisem julgeolekuolukord mõjutanud majanduskasvu üllatavalt vähe. Lähtudes tegelikest, mõõdetavatest majandusindikaatoritest, oleme prognoose mitme riigi jaoks korrigeerinud ülespoole. Nii usume, et USA majandus kasvab sel aastal 2,6% ja 2018. aastal 2,5%. Ka Hiina majanduskasv saab olema esialgselt oodatust veidi kõrgem – 6,6% tänavu ja 6,2% järgmisel aastal. Euroala kiirelt vähenev töötus ja eksportiva sektori edu peaks 2017. aastal kaasa tooma 1,8% ja 2018. aastal 1,9% suuruse SKP kasvu. Eesti jaoks ehk kõige olulisem on optimistlikum vaade Põhjamaade majandusele. Rootsi majanduskasv peaks 2017. aastal küündima 3,1% ja 2018. aastal 2,4%. Varasemast oluliselt kiiremat kasvu ootame ka Soomes, mis paraku piirdub küll 1,5% suuruse SKP tõusuga. Erandlikult ei tasu optimistlikumalt vaadata Suurbritannia majandust, kus kaubandusläbirääkimiste prognoosimatu tulemus pidurdab investeerimisjulgust, seda hoolimata naela odavnemisest viimase 20 aasta madalaimale tasemele.

Üheks kõige olulisemaks küsimuseks finantsmaailma jaoks on inflatsiooni edasine kasvutempo ja keskpankade poliitika selle kontrollimisel. Tarbijahindade kasv on viimastel kuudel selgelt kiirenenud nii Euroopas kui USAs. Võimalik majanduse elavdamine lõdvema eelarvepoliitika abil ja protektsionistlikud ilmingud kaubanduses võivad lähitulevikus viia inflatsiooni oodatust kiirema tõusuni. Seetõttu oleme ootusi hindade kasvule mõnevõrra tõstnud. Siiski usume, et hinnakasv saab vähemalt 2017. ja 2018. aastal olema tagasihoidlik. Keskpankadelt on oodata aeglast naasmist normaalse rahapoliitika poole. Eeldame, et USA föderaalreserv tõstab oma peamist intressimäära sel aastal kaks korda, järgmisel enamgi ja jõuab 2018. aasta lõpuks 2,0% tasemeni. Kuigi Euroopa Keskpank jätkab oma varaostuprogrammi tõenäoliselt veel ka 2018. aastal, hakatakse alates sügisest vähendama ostetavate võlakirjade kogust.

Eesti majanduskasvu kiirendab investeeringute taastumine

Avatud, väliskaubandusest sõltuva riigi nagu Eesti jaoks on aina enam endasse tõmbuv ja siseturgu kaitsev maailm mõistagi kahjulik. Eesti inimeste heaolu jaoks on kriitilise tähtsusega teiste riikide valmidus teha meiega äri, kuid olla meile toeks ka oma julgeoleku tagamisel. Kuigi näeme vastupidise mõtteviisi levikut, peab Eesti olema seda julgem vabakaubanduse ja väärtuspõhise välispoliitika eestkõneleja. Suurenenud riskidele arvulise väärtuse andmine on siiski spekulatsioon. Saame täna lähtuda mõõdetavatest majandusnäitajatest, mis on Eesti majanduskasvu jaoks pigem soodsad. Prognoosi kohaselt kasvab Eesti majandus sellel aastal 2,2% ja 2018. aastal 3,1%. Kaua oodatud muutuseks saab olema investeeringute tõus. Eestis tehtud investeeringutes põhivarasse on traditsiooniliselt suurt osa täitnud riik, ehitades uusi teid ja hooneid. Oodatav Euroopa Liidu finantstoetuste aktiivsem kasutamine, kohalike omavalitsuste valimisaasta ja valitsuse kava riiklike investeeringuid suurendada omab lähiaastail majanduskasvule positiivset mõju.

Erasektoris on jätkuva palgatõusu toel oodata kinnisvaraturu püsimist optimistlikus laines. Et Eesti ettevõtete tootmisvahendite kasutatus on jõudnud kõrgeimale tasemele alates 2008. aastast, peavad ka nemad paratamatult investeeringutele mõtlema. Tööturunäitajates hakkab peegelduma pikalt kestnud vastuolu ettevõtete sissetulekute ja palgakasvu vahel. Ettevõtted, kes ei suuda kasvatada toodangu väärtust, peavad muutuma efektiivsemaks või nad tõrjutakse turult välja. Tööturgu mõjutab ka hoogu koguv töövõimereform. Seetõttu jõuab töötuse määr 2018. aastaks prognoosi kohaselt 8%ni. Samas jääb nõudlus oskustega töötajate järele kõrgeks, mis sunnib palkasid kasvule. Eesti ettevõtete jaoks tähendab see vajadust olla veelgi ambitsioonikam, seda ka oma ärimudeli muutmisel. Kaubanduspartnerite soodne olukord peaks Eesti ekspordil võimaldama lähiaastail kasvada ligi 4% tempos. Samas jääb impordi kasv meie hinnangul isegi kiiremaks. Sel aastal 2,6%ni küündiv inflatsioon kärbib eratarbimise kasvu, kuid 2018. aastal on tulumaksureformi tõttu oodata eratarbimise olulist suurenemist.

Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Hinnatõusu kiirenemise taga oli eelkõige väliskeskkond

RahandusministeeriumStatistikaameti andmetel tõusid hinnad jaanuaris eelmise kuuga võrreldes 0,4 protsenti ning aasta varasemaga võrreldes kiirenes hinnatõus 2,7 protsendini. Euroalas kiirenes hinnatõus esialgsetel andmetel detsembri 1,1 protsendilt jaanuaris 1,8 protsendini.

Hinnatõus on Eestis kui ka euroalas laiemalt viimaste aastate kiireim toorainete kallinemise mõjul. Lisaks on seda võimendanud aastatagune madal võrdlusbaas, kuna möödunud aasta jaanuaris olid nafta ja toidu hinnad välisturgudel madaltasemel. Nafta on kallinenud aastaga ligi 80 protsenti. Lisades juurde ka aktsiisitõusu, on mootorikütuse hind meil ligi viiendiku võrra tõusnud.

Toiduhinnad on välisturgudel tugevnenud nõudluse kui ka saagikuseprobleemide mõjul olnud tõusutrendil möödunud aasta suvekuudest alates. Siinsetesse tarbijahindadesse hakkas hinnatõus üle kanduma möödunud aasta lõpukuudel, see jätkus ka jaanuaris. Toit oli jaanuaris 3,7 protsenti kallim kui aasta tagasi, selle taga on valdavalt piima- ja kalatoodete kallinemine. Kui aastatel 2014-2016 olid toiduhinnad kerges languses, siis nüüdsel hinnatõusul on toidukaupade suhteliselt suure osakaalu tõttu tarbimiskorvis inflatsioonile ka tuntav mõju.

Teenuste hinnatõus kiirenes mõnevõrra vaba aja teenuste ja reisijate veo kallinemise tõttu. Möödunud aastal pidurdasid teenuste hinnatõusu odavnenud kütuse kaudsed mõjud, tasuta kõrgharidus ning mõned ühekordsed tegurid. Sel aastal on teenuste hinnatõusu kiirenemine ootuspärane, kuna need tegurid on välja taandunud ning mõningane surve teenuste hindadele võib kaasneda tõusvatest kütusehindadest.

Võttes arvesse väliskeskkonnast tulenevat hinnasurvet ja maksumuudatusi, on tänavu oodata suuremat inflatsiooni kui möödunud aastal.

Kristjan Pungas, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik

hinnatõus

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

KV.EE: Harjumaa maade pakkumishinnad kasvasid aastaga 4%

Kinnisvaraportaal KV.EEJaanuaris pakuti portaalis KV.EE müügiks 2219 Harjumaa maatükki keskmise hinnaga 48 €/m². Aastataguse ajaga võrreldes kasvas maade müügipakkumiste arv 6% ja nende keskmine hind 4% võrra.

Maade müügipakkumiste arvu kasvu taga portaalis KV.EE on suures määras Saue vald, kus eelmise aasta 128 müügipakkumise asemel otsib tänavu ostjat 234 pakkumist. See teeb müügipakkumiste arvu kasvuks 83%.

Suurematest turupiirkondadest on maade müügipakkumiste arv aga eelmise aastaga võrreldes vähenenud Harku ja Rae vallas, kus pakkumiste arv kahanes vastavalt 18 ja 23%. Tänavu jaanuaris pakuti portaalis KV.EE Harku vallas 302 ja Rae vallas 202 maatükki.

Tallinna maade müügipakkumine eelmise aastaga võrreldes ei muutunud. Nii mullu kui tänavu jaanuaris pakuti Tallinnas müüa 362 maatükki. Tänavune keskmine pakkumishind 169 €/m² on aastatagusest 14% kõrgemal.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

  Maade müügipakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk Maade müügipakkumiste keskmine hind ja selle muutus, €/m²
  01/2016 01/2017 Muutus, % 01/2016 01/2017 Muutus, %
Anija vald   14 NA 2 1 -33%
Harjumaa 2 090 2 219 6% 46 48 4%
Harku vald 369 302 -18% 21 24 14%
Jõelähtme vald 101 159 57% 17 18 5%
Keila 14 19 36% 37 34 -8%
Keila vald 139 138 -1% 17 14 -22%
Kernu vald 17 33 94% 7 7 0%
Kiili vald 36 51 42% 16 8 -48%
Kose vald 66 43 -35% 11 16 39%
Kuusalu vald 83 75 -10% 9 9 1%
Maardu 48 45 -6% 34 35 3%
Padise vald 26 32 23% 2 5 130%
Paldiski 31 46 48% 14 10 -29%
Raasiku vald 39 70 79% 9 8 -12%
Rae vald 263 202 -23% 34 34 1%
Saku vald 150 149 -1% 21 26 23%
Saue 18 11 -39% 40 39 -3%
Saue vald 128 234 83% 24 29 18%
Tallinn 362 362 0% 148 169 14%
Vasalemma vald   9 NA   7 NA
Viimsi vald 200 225 13% 50 55 9%
             
Eesti 3 733 3 641 -2% 52 38 -27%
Harjumaa 2 090 2 219 6% 46 48 4%
Narva 15 11 -27% 50 41 -18%
Pärnu 27 19 -30% 68 69 1%
Tartu 131 105 -20% 31 38 22%

Maade müügipakkumiste pakkumiste keskmine hind portaalis kv.ee

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Soodsaim hind käsiraamatule “Kuidas müüa kinnisvara? Eduka kinnisvaratehingu saladused”

Kuidas müüa kinnisvara? Eduka kinnisvaratehingu saladusedKinnisvarakool OÜ käsiraamat „Kuidas müüa kinnisvara? Eduka kinnisvaratehingu saladused“ autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamat keskendub nõuannetele eraisikust kinnisvaramüüjale, kes soovib müüa oma kodu – korteri või maja.

„Inimene puutub oma kodu müümisega kokku enamasti mitte rohkem kui paar korda kogu elu jooksul. Seejuures on tegemist ühe elu kalleima tehinguga rahalises mõttes nii kinnisvaramüüja kui -ostja jaoks. Selge, et selles olukorras on vaja sõltumatut infot, kuidas kodu müümise protsess tõhusalt korraldada,“ rääkis käsiraamatu autor Tõnu Toompark.

Praktiline käsiraamat käsitleb kogu kinnisvara müümise protsessi algusest lõpuni ehk alates esmastest müügimõtete tekkimisest kuni kinnisvara valduse üleandmise vormistamiseni. Raamat annab lugejaile konkreetseid nõuandeid, kuidas kogu kinnisvara müümise protsess ajaliselt ja rahaliselt efektiivselt korraldada.

Raamatu „Kuidas müüa kinnisvara?“ autor kinnisvaranõustaja Tõnu Toompark on sadade Eesti ajakirjanduses avaldatud nõuandeartiklite ja kinnisvarakommentaaride autor. Lisaks on Tõnu Toompark raamatu „Nõuanded koduostjale“ autor ja „Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas“ kaasautor.

2003. aastal asutatud Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele ning kinnisvaravaldkonna käsiraamatute kirjastamisele.

Lisainfo

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Tallinn leevendab korteriühistute parkimiskitsikust

TallinnTallinna linnavalitsus seab parkimise korraldamiseks linna omandis olevale Sõpruse pst 234a kinnisasjale Korteriühistu Sõpruse 238 kasuks isikliku kasutusõiguse.

Isikliku kasutusõiguse esemeks on kinnisasjal paiknev parkimisala, 245 m² suurune osa kinnisasjast. Isikliku kasutusõiguse tähtaeg on 15 aastat ning isiklik kasutusõigus seatakse tasuta.

Korteriühistu Sõpruse 238 esitas 5. oktoobril 2015 Tallinna Linnavaraametile taotluse korteriühistu kasuks isikliku kasutusõiguse seadmiseks Sõpruse pst 238 kinnisasjaga piirnevale Sõpruse pst 234a kinnisasjale. Nimetatud kinnisasjale on korteriühistu vastavalt projektile välja ehitanud 19 parkimiskohaga parkimisala.

Korteriühistu võtab endale kohustuse hoida isikliku kasutusõiguse ese omal kulul alaliselt heas seisukorras.

Praeguseks on korteriühistute parkimiskitsikuse leevendamiseks seatud isiklik kasutusõigus 64 korteriühistu kasuks, sel moel on loodud linna maale korteriühistu liikmete sõidukite tarvis juurde üle 1600 parkimiskoha. Lisaks on linnaosad andnud korteriühistute kasutusse ligi 30 parkimisplatsi.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

SEB’s economic forecast: Faster growth despite political squalls

SEB PankNotwithstanding political squalls blowing louder than ever, the global economy is forging ahead. The acceleration in economic growth and inflation are bringing us closer to an environment that we are accustomed to seeing as normal. Nevertheless, the spreading of protectionist ideas and a volatile security balance may prove fatal to the economy. Estonia’s economic growth is gaining momentum, supported by the recovery of investments.

The economic environment is growing stronger in spite of the pivotal times in politics.

The political events of the past year have given food for thought to economic analysts. While the political column in the news is painting increasingly gloomier pictures of the near future, economic indicators are, in contrast, moving in a positive direction. In a lot of countries, economic security is at the highest level since 2011. Historically, it has taken between six and eight years to recover from an economic crisis. The currently accelerating pace of economic growth fits well with the previously mentioned pattern. In a number of countries, the use of production resources has reached a level where investments are needed in order to move forward. The recovery of investments has been too long coming. The price of oil is once again stable, which alleviates the economic situation of several major economies that rely on oil. At the same time, inflation is still sufficiently low to drive consumption in countries that import oil.

However, accumulating political risks tend to overshadow positive news from the economic realm. Trade restrictions and insecurity about the future do not support long-term growth of welfare. In the U.S., Donald Trump’s presidency has increased stock markets, at least for the time being. This is the harsh reality of the markets, where short-term revenue is preferred over a long-term plan. Potential stimulation of the economy by even greater borrowing and seeking conflicts with partners to date do not serve the economic interests of the U.S. in the long run. In Europe, hopes that the UK will leave the Union seamlessly have been crushed. It seems likely that the UK will simply “fall out” of the European Community before any agreements are made regarding future economic relations. Thus, neither companies nor people know whether they will be able to conduct business or work on either side of the English Channel in the year 2020.

Strengthening economic growth spurs restoration of inflation

We do, however, believe that any rollover of the political storm to the actual economy will remain modest. Historically, a more volatile security situation has had surprisingly little impact on economic growth. Based on actual and measurable economic indicators, we have adjusted forecasts for several countries upward. So we believe that the U.S. economy will grow by 2.6% this year and 2.5% in 2018. Economic growth in China will also be higher than initially expected – 6.6% this year and 6.2% next year. The rapidly decreasing unemployment and success of the exporting sector in the euro zone should result in a 1.8% and 1.9% increase of the GDP in 2017 and 2018, respectively. A more optimistic outlook for the economies of the Nordic countries is perhaps the most important for Estonia. Economic growth in Sweden should reach 3.1% in 2017 and 2.4% in 2018. We also expect Finland to grow more rapidly than before, although it will be limited to a 1.5% increase in GDP. Exceptionally, the economy of the UK should not be treated with greater optimism since the unpredictable outcome of trade negotiations halts the courage to invest, even if the pound has depreciated to its lowest level in the past 20 years.

One of the most important questions for the world of finance is the further pace of increase of inflation and the policies of central banks in controlling it. Consumer prices have clearly increased at a rapid pace over the past few months, both in Europe and the United States. A potential relaunching of the economy, thanks to a more lax fiscal policy and protectionist cases in trade, may lead to a sooner than expected increase in inflation. Thus, we have raised expectations somewhat for an increase in prices. However, we believe that the increase in prices will remain modest in 2017 and 2018. Central banks are expected to slowly return to a normal monetary policy. We assume that the U.S. Federal Reserve will raise its main interest rate twice this year, even more in the next year with the rate reaching the level of 2.0% by the end of 2018. Although the European Central Bank is likely to continue its asset purchasing programme in 2018, the amount of bonds purchased will begin to decrease this autumn.

Recovery of investments drives economic growth in Estonia

For Estonia, a small open country dependent on foreign trade, an increasingly insulating world that protects its internal market is deleterious. For the welfare of the Estonian people, it is crucial that other countries are willing to do business with us while still supporting us in ensuring our security. Although we are witnessing the spread of a contrary way of thinking, Estonia must be a bolder advocate of free trade and value-based foreign policy. However, attaching a numerical value to the growing risks would be speculative. Today we can proceed from measurable economic indicators, which are good for the Estonian economy. According to prognoses, will Estonian economy grow this year for 2.2% and 3.1% in the year 2018. The rise in investments will be a long awaited change. In Estonia, the State has traditionally played an important role in terms of investments in fixed assets by building new roads and structures. The expected more active use of European Union financial aid, the election year for local self-governments and the plan by the government to increase state investments will have a positive impact on economic growth in the coming years. In the private sector, the continuing wage increase is expected to keep the real estate market on a positive wave.

Since the use of production means of Estonian companies has reached the highest level since 2008, they too are bound to think about investments. Labour market indicators will reflect the protracted clash between business earnings and wage growth. Companies that do not manage to increase the value of their production must become more effective or else they will be excluded from the market. The labour market is also affected by the work ability reform that is gathering speed. Thus, the unemployment rate is predicted to reach 8% in 2018. At the same time, the demand for skilled labour will remain high, which will drive a wage increase. For Estonian companies, this means that they need to be even more ambitious, also when it comes to changing their business model. The good situation of trade partners should allow Estonian exports to grow at a pace of about 4% in the coming years. At the same time, we believe that imports will grow even faster. Inflation will reach more than 2.5% this year, curbing the growth of private consumption; however, in 2018, a significant increase in private consumption can be expected due to the income tax reform.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine