Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Elu korteriühistus: Parkimiskohtade vaidlus

06.02.2017 Kätri Sarapuu

Kuidas saab lahendada parkimisküsimus maja hoovis? Nimelt pargivad enamus korteriomanikke iga kord erinevatele kohtadele. Kuidas oleks võimalik parkimiskohad kindlaks määrata?

Erinevalt laiale arusaamale, et parkimiskohad hoovis tuleb kokku leppida korteriühistu koosolekul, ei ole see siiski nii. Korteriühistu koosolekul on küll võimalik kokku leppida parkimiskohtade korraldus, kuid sellisel juhul peavad kokkuleppega olema nõus kõik korteriomanikud.

Riigikohus on enda lahendis nr 3-2-1-151-10 leidnud, et korteriomanikul on õigus taotleda asjaõigusseaduse ja korteriomandiseaduse sätetele tuginedes parkimiskorra kindlaksmääramist. Parkimiskohtade kindlaksmääramine on käsitatav kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramisena. See ei ole vaadeldav korteriomandiseaduses sätestatud tavakasutusena, mis eeldab häälteenamuse alusel tehtud otsust. Parkimiskohtade kindlaksmääramise kokkulepe peab tagama kõigile korteriomanikele õiglase lahenduse ning selle küsimuse lahendamiseks tuleb saavutada kõigi korteriomanike konsensus.

Kui mõni kinnisasja omanik keeldub kaasomandi kasutuskorra kokkuleppe sõlmimisest, võib iga kaasomanik nõuda kohtult kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramist kohtumenetluses asjaõigusseaduse § 72 lg 5 esimese lause kohaselt, mis sätestab, et kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kohtusse võib pöörduda ka juhul kui korteriomanike kokkuleppel kehtib ebaõiglane parkla kasutuskord, mis ei arvesta kõigi korteriomanike huvidega või otseselt rikub nende õigusi. Sellisel juhul asendab kohtuotsus senise korteriomanike kokkuleppe.

Kui korteriomanikud on saavutanud lihtkirjaliku kokkuleppe korteriomanike üldkoosolekul, ei ole see siiski aluseks parkimiskoha müümiseks koos korteriga, sest kokkulepe ei seo parkimiskohta kindla korteriga. Parkimiskohtade jaotus peaks parkimiskoha kinda korteriga sidumiseks olema kindlasti kantud kinnistusraamatusse. Selleks, et kinnistusraamatusse parkimiskohtade jaotus kanda, on vajalik 100% korteriomanike notariaalne nõusolek. Lihtkirjaliku kokkuleppe alusel on parkimiskohti võimalik siduda mitte korteritega, vaid kindlate isikute või autoomanikega. Tuleb siiski meeles pidada, et selline kokkulepe ei laiene korteriomaniku õigusjärglasele.

Autor: Kätri Sarapuu, jurist

Käsiraamat korteriühistute liikmetele ja juristidele

2018. aastast kehtib uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis tekitab seaduse jõuga ühistud korterelamutesse, kus neid veel ei ole. Samuti muudab uus seadus osaliselt ühistu ja korteriomanike vahelisi suhteid.

Milles täpselt muudatused seisnevad ja kuidas nendeks valmistuda leiabki äsjailmunud käsiraamatust “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“.

Käsiraamatu leiad Kinnisvarakooli e-raamatupoest või suurematest raamatupoodidest üle Eesti.

Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara arendusprojekti juhtimine

2016. aasta oli tööstusele mõõdukalt edukas

06.02.2017 Mihkel Nestor

Eesti tööstusettevõtted suutsid mullu taastuda 2015. aasta mõõnast ja toodangut 2% võrra suurendada. Kasvu peamine eestvedaja on juba mitmendat aastat puidutööstus.

Tööstustoodang tagasi 2014. aasta tasemel

Äsja avaldatud numbrid detsembri tööstustoodangu kohta, võimaldavad kokku võtta 2016. aasta Eesti tööstuses. Püsihindades mõõdetuna kasvas tööstustoodang mullu 2%, jõudes sellega tagasi 2014. aasta tasemele – mäletatavasti oli 2015. aasta Eesti tööstuse jaoks üsnagi kesine. 2016. aasta edenes tööstuse jaoks aga tõusvas joones. Kui I kvartalis vähenes toodang 3% võrra, siis II kvartalis langus peatus ning III ja IV kvartalis suurenes tootmismaht juba vastavalt 4% ja 8% võrra. Tugeva teise poolaasta taga oli suuresti tootmismahtude kiire kasv elektrienergia tootmises. 2015. aastal madalseisus olnud elektritootmine suurenes teisel poolaastal ligi kolmandiku. Võrreldes Eestit teiste Euroopa riikidega, paigutume tööstustoodangu kasvu poolest siiski pigem edetabeli teise poolde. Näiteks Lätis küündis tööstustoodangu kasv mullu 5% lähedale. Pikema perioodi vaates, alates 2010. aastast, on Eesti tööstustoodangu kasv olnud jällegi üks Euroopa kiireimatest.

Töötlevat tööstust toetas puidu- ja elektriseadmete tootmine

Kahe protsendi võrra suurenes mullu ka töötleva tööstuse toodang. Sarnaselt 2015. aastale, andis suurima panuse kasvu puittoodete tootmine. Puidutööstust toetas ekspordi suurenemine Rootsi ja Hollandisse, kuid arvestatav kasv on toimunud ka Aasias – eelkõige Hiina ja Lõuna-Korea suunal. Kui Rootsi müüdavad puittooted on suhteliselt kõrge lisandväärtusega – liimpuittooted, uksed, aknad, valmismajad jms, siis Hiina on üllatavalt tasunud viia töötlemata palke. Tõenäoliselt on selles oma osa Euroopa kaubavahetuse defitsiidil Hiinaga, mis muudab sinna suunduva transpordi väga soodsaks. Sarnaselt puidutööstusele, kosus aasta jooksul ka paberi- ja tselluloositööstuse tootmismaht, mis annab küll väikese osa kogu tööstustoodangust. Tööstusharu tulevikuplaane arvesse võttes tundub konkurents nii puidutööstuse tooraine kui tööjõu järele hoogustuvat. See peaks soosima ettevõtteid, kes suudavad toota puidust kallimat kaupa. Väärib märkimist, et kui puidutööstuses ületab loodud lisandväärtus töötaja kohta töötleva tööstuse keskmist suhteliselt napilt, siis paberi- ja tselluloositööstuses on tootlikkus kõrgem isegi IT-ettevõtete omast.

Lisaks puidutööstusele tuli suur panus tööstustoodangu kasvu elektriseadmete tootmisest, mis suurenes aasta jooksul 14% võrra. Kuigi üks suurtootjatest teatas eelmise aasta jaanuaris tootmise lõpetamisest Eestis, näib nii mõnigi nende konkurent olla kasutanud vabanevaid töökäsi tootmismahtude kasvatamiseks. Kui puidutööstuse toodang leiab kasutust ka kodumaal, siis elektriseadmed liikuvad praktiliselt täies ulatuses Eestist välja. Peamisteks toodeteks on seejuures trafod, erinevad kaablid, elektrikilbid jms. Erinevalt üsna sarnasest harust, elektroonikatööstusest, suudetakse elektriseadmete tootmise alal luua ka töötleva tööstuse keskmisest kõrgemat lisandväärtust. Positiivne on, et haru juhtivad ettevõtted näevad Eestis potentsiaali, hoolimata tööjõu kallinemisest. Selle tõenduseks on ühe suurima tootja poolt kogu kontserni teenindava teenustekeskuse toomine Eestisse, mis loob märksa kõrgema¬palgalisi töökohti, kui liinitöö.

Joonis 1. Tööstustoodangu kasv suurematel tegevusaladel 2016. aastal, %.

2016. aastal panustasid tööstuse kasvu ka mõned sellised harud, kellest seda ehk esmapilgul oodata ei oskaks. Pea kogu Eesti iseseisvusaja taandarengus olnud tekstiilitööstuses kasvas tootmismaht mullu 13%. Ilmselt on tegu pigem mõne ettevõtte eduka äritehingu, kui laiema trendiga. Tekstiilitööstuse toodang liigub valdavas osas Skandinaaviasse ja eelmisel aastal suurenes eksport peamisesse sihtriiki Rootsi üle 40%. Ligi neljandiku võrra kasvas eksport ka Taani. Kahjuks ei ole tekstiilitööstuses suudetud tõsta aga toodangu väärtust ja lisandväärtus töötaja kohta on 2015. aastaga võrreldes hoopis kahanenud. Teised sektorid, mis 2016. aastal aitasid tööstustoodangut kasvatada, olid veel ehitusmaterjalide tootmine, kummi ja plasttoodete tootmine ning haagiste tootmine, kus toodangu kasv jäi 6-7% vahele. 4% kasvuga andis panuse ka mööblitööstus, kus hoog näib siiski olevat raugenud – viimases kvartalis tootmismaht eelneva aastaga võrreldes koguni vähenes.

Toodangu kasvu pidurdas mäetööstus

Tööstustoodangu kasvu pidurdas 2016. aastal enim mäetööstus, kus tootmismaht langes 16%. Peamiselt põhjustasid seda põlevkivitööstuse raskused, kuid tugevas languses oli ka turba-kaevandamine. Aasta teises pooles olukord küll paranes ja IV kvartalis oli mäetööstuse toodang juba 9% 2015. aasta tasemest kõrgem. Mäetööstusega tihedalt seotud harus, mineraalkütuste tootmises, mis Eestis tähendab praktiliselt vaid põlevkiviõlitööstust, kahanes toodang 18%. Töötleva tööstuse poolel omas suurimat negatiivset mõju elektroonikatööstuse tootmismahu 3,5% langus, seda just suure osakaalu tõttu kogu tööstustoodangus. Mõneti vastuolulisena on ekspordi kasvu panustanud sellel aastal just põlevkiviõli ja elektroonika. Osaliselt selgitab seda kaupade hinnamuutus, osaliselt varasemate varude realiseerimine. Tööstustoodangut pidurdas veel keemiatööstus, samuti languses masinate ja seadmete remont, kus tegutsevad ettevõtted tegelevad peamiselt laevaremondiga. Prognoositav impordinõudluse suurenemine olulistel sihtturgudel peaks 2017. aastal Eesti tööstustoodangu edasist kasvu soosima.

Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Arco Vara: Tallinna ja selle lähipiirkondade elamuturu ülevaade 2016-12 lõpu seisuga

03.02.2017 Mihkel Eliste

Tallinna linna siseselt moodustavad suurimad elamupiirkonnad linnaosade lõikes ennekõike Nõmme, Pirita, Haabersti ja Kristiine linnaosa, vähemal määral tehakse elamutega tehinguid Kesklinnas, Põhja-Tallinnas ning Mustamäel. Tallinna linna kõrgete hinnatasemete tõttu liiguvad tarbijad üha enam otsima sobivaid elamuid Tallinna linna lähipiirkondadesse[1], kus on ühtlasi kõige enam elurajoone. Tehinguaktiivsuselt paistavad iga-aastaselt silma ennekõike Viimsi ning Harku vald. Ostjate eelistused on kõrgeimad kuni 20 kilomeetri kauguseni Tallinna linnast, mida võib ühtlasi pidada ka Tallinnas tööl käimise tsooniks. Väljaspool Tallinna linna lähivaldasid ning maakonna suuremate keskuste lähipiirkondi on ostjate huvi jäänud endiselt tagasihoidlikuks.

IV kvartalis tehinguaktiivsus vähenes, hinnatase püsis endiselt kasvutrendis

Kinnisvaraturu hooajalisest kulgemisest tulenevalt aktiviseerus kinnisvaraturg Eesti suuremates piirkondades III kvartalis nii augustis kui septembris. Elamuturg on sarnaselt varasematelegi aastatele talvise perioodi lähenedes aga IV kvartalis osa aktiivsust kaotanud. Iga-aastaselt on IV kvartali teises pooles märgata mõningast jõulukuuga seotud emotsionaalsetest ostudest tulenevat hinnatasemete kasvu, mille esilekerkimist oli märgata ka 2016. aasta detsembris. Elamuturul on nii tehinguaktiivsus kui nii müüjate hinnasoovid ja ostjate eelistused jäänud siiski juba möödunud kvartalitega suures osas sarnaseks. Ennekõike on kasvanud uusehitiste pakkujate hinnasoovid ning nõudlus uusehitiste järele. Arco Vara hinnangul on turul nõudluse rahuldamiseks maakonnas tervikuna piisaval hulgal pakkumisi, kuid Tallinna linna siseselt on pakkumiste arv pikemat aega pidevalt langenud.

2016. aasta IV kvartalis tehti hoonestatud elamumaaga Tallinna linnas 85 tehingut, mida oli 14% vähem kui III kvartalis. Tehinguhindade aritmeetiliseks keskmiseks kujunes 230 000 eurot ja mediaanhinnaks 199 000 eurot. Aritmeetiline keskmine langes sealjuures võrreldes möödunud kvartaliga 3,1% kuid seevastu mediaanhind kasvas 9,7%. Hinnakasvu toetasid nii ehitusaastalt vanemate elamutega kui uusehitistega tehtud tehingud. Võrrelduna 2015. aasta sama ajaga langes tehinguaktiivsus 20%, aritmeetiline keskmine tehinguhind kasvas aga 18% ja mediaanhind 10%. Tallinna linna elamuturul on nii tehinguaktiivsus kui hinnatasemed püsinud pikema aja vältel võrdlemisi sarnasel tasemel, hooajalisusest tulenevalt võib täheldada näitajate kohatist järsemat muutust. Viimastel kuudel aset leidnud hinnataseme kasv tuleneb nii kallimate järelturu kui ka uusehitistega tehtud tehingute arvelt, teisisõnu on hinnakasv aset leidnud elamuturul tervikuna.

Tallina linna lähipiirkondade elamuturu dünaamika on suures osas Tallinna linnaga kattuv, kulgedes pealinna kinnisvaraturuga pidevas ühises tempos. Lähipiirkondades tervikuna tehti hoonestatud elamumaaga 2016. aasta IV kvartalis 150 tehingut, mida oli 16% vähem kui III kvartalis ning 8,0% vähem kui 2015. aasta IV kvartalis. Piirkondades kujunes neljanda kvartali lõikes kaalutud keskmiseks tehinguhinnaks 141 000 eurot, mis oli võrrelduna möödunud kvartaliga 4,8% kõrgem ning võrrelduna 2015. aasta sama ajaga koguni 15% kõrgem. Lähipiirkondades langes tehinguaktiivsus võrreldes Tallinna linnaga vähemal määral, kuid hinnataseme mõõdukas kasv on aset leidnud nii pealinnas kui selle ümbruses üsnagi sarnasel määral. Tehingute arv langes enim Viimsi ja Harku vallas, kuid hinnatasemelt kui tehinguaktiivsuselt on esile kerkima hakanud Saue vald.

Detsembris tehti Tallinna linnas 26 hoonestatud elamumaa tehingut, mida oli võrrelduna novembriga 21% vähem ning võrrelduna 2015. aasta detsembriga 3,7% vähem. Aritmeetiliseks keskmiseks tehinguhinnaks kujunes 267 000 eurot ning mediaanhinnaks 233 000 eurot. Aritmeetiline keskmine oli võrrelduna novembriga kasvanud 30% ja võrrelduna 2015. aasta detsembriga 16%. Mediaanhind oli samuti kasvanud, kasvades võrrelduna novembriga 25% ja võrrelduna möödunud aasta sama kuuga 19%. Hinnataseme kasv tulenes ennekõike iga-aastasest aasta lõpus esinevast emotsiooniostudega seotud trendist, mille osas jõulukuule on tavapäraselt omane hinnataseme kasv nii elamu- kui korteriturgudel.

Tallinna linna lähipiirkondades tehti detsembris 67 hoonestatud elamumaa tehingut. Võrrelduna novembriga kasvas tehingute arv 60% ja võrrelduna 2015. aasta detsembriga 26%. Lähipiirkondades kujunes tehtud tehingute lõikes kaalutud keskmiseks tehinguhinnaks 147 000 eurot, mis oli võrrelduna novembriga kasvanud 35% ja võrrelduna 2015. aasta sama kuuga 19%. Tehingute arvu kasv tulenes peamiselt Saue, Rae ja Viimsi vallas tehtud tehingutest, kuid hinnataseme kasv Saue, Saku ja Rae vallas tehtud tehingute arvelt. Infrastruktuuriliselt juba terviklikult väljakujunenud elurajoonides on hinnatasemete lühiajalised muutused oluliselt tagasihoidlikumad kui pealinnast kaugemates piirkondades, mis tuleneb uute uuselamurajoonide esilekerkimisest.

Hoonestatud elamumaa tehingu- ning hinnadünaamika Tallinna linnas ja selle lähipiirkondades

Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas

Tallinna elamuturg piirkondade lõikes

Vaadeldes Tallinna linna ja selle lähipiirkondi kui majanduslikku tervikut, moodustab kõige suurema osa hoonestatud elamumaa tehingutest just Tallinna linn. Pealinna siseselt teostatakse elamutega enim tehinguid Haabersti, Pirita, Nõmme ning Kristiine linnaosades, kus paikneb ühtlasi enim elurajoone ning on koduostjate poolt kõige enam eelistatud linnasisesed elamiseks sobilikud piirkonnad. Elamupiirkondi paikneb veel nii Põhja-Tallinnas, Kesklinnas kui Mustamäel, kuid neis linnaosades tehtavate tehingute arv on võrdlemisi madal.

Tallinna linna ja selle lähipiirkondade elamuturg moodustab kogu Harjumaa kinnisvaraturu mõistes aktiivseima tervikliku piirkonna. Linnalähedastes piirkondades suureneb elanikkonna huvi just elamute ning ridaelamute vastu. Mida enam hajaasustuslikematesse piirkondadesse liikuda, seda väiksem osakaal on korteriturul. Valdade osas on eelistatuimad piirkonnad pealinnast väljuvate suuremate magistraalteede, looduslikult kaunite kohtade ning vallakeskuste läheduses.

Tallinna linna lähedastes piirkondades teostatakse kokku mõnevõrra rohkem tehinguid kui ainuüksi Tallinna linnas. Sellisteks piirkondadeks on põhiliselt Viimsi, Harku, Saue, Saku ning Rae vallas paiknevad alevikud ning külad, mida iseloomustab pidev elanikkonna kasv ning ehitustegevuse aktiivsus. Lisaks üksikelamutele on nimetatud piirkondades laialdaseks trendiks rida- ja paariselamute ehitamine, mille turg aga käitub sarnaselt elamuturule. Rida- ja paariselamute krundid on reeglina väiksemad ning sellest tulenevalt madalama privaatsusega, mistõttu nimetatud elamispindade hinnad on üksikelamutega võrreldes mõnevõrra madalamad.

Elamuturu piirkondlikud iseärasused ning tarbijate eelistused

Nii Tallinna linnas kui ka selle lähivaldades otsitakse pigem kivikonstruktsioonis ning võimalusel kaasaegsete küttelahendustega elamuid (elektri- ning vedelküte on madalaimalt väärtustatud), mille suletud netopind jääb eelistuste kohapealt enamasti vahemikku 150-200 m². Olukorras, kus elanikkonna sissetulekud on stabiilselt kasvanud ning üleüldine heaolutase on kõrge, otsitakse pigem heas seisukorras ning koheselt sissekolimiseks sobilikke elamuid. Eelistatud on uusehitised, mida iseloomustab avar ruumiplaanering, funktsionaalsus, madalad kommunaalkulud ning paiknemine juba terviklikult väljakujunenud elurajoonis.

Renoveerimist vajavate elamute hinnad algavad Tallinna linnas ligikaudu 150 000 eurost. Heas seisukorras elamute müügipakkumised ja tehingud on enamasti vahemikus 180 000 – 250 000 eurot. Nõmmel, Pirital, Viimsis ja teistes eksklusiivsetes piirkondades on elamud märkimisväärselt kallimad. Väga heas seisukorras elamute hind algab tavaliselt 300 000 eurost. Uuselamute eest küsitakse valdavalt 300 000 – 500 000 eurot. Heas asukohas paiknevad väga eksklusiivsed elamud võivad maksta üle 1 miljoni euro.

Arco Vara hinnangul on tüüpiliseks Tallinna linna või selle lähiümbruse majaostjaks ühe kuni kolme lapsega noorpere. Sobilike pakkumiste osas sõltub tarbijate valik kõige enam leibkonna sissetulekust ning seeläbi nende laenuvõimekusest. Elamute hinnatasemed on kõige kõrgemad Tallinnas ning selle lähistel asuvates mereäärsetes piirkondades, pealinnast maismaa poole kaugenedes on aga elamute hinnad tulenevalt linna kaugusest odavnemas.

Pakkumise ja nõudluse dünaamika

2016. aasta tehti Tallinna linnas 346 hoonestatud elamumaa tehingut, mida oli 9,4% vähem kui 2015. aastal. Tehtud tehingute lõikes kujunes aritmeetiliseks keskmiseks tehinguhinnaks 247 000 eurot ja mediaanhinnaks 191 000 eurot, mis olid vastavalt möödunud aastale kasvanud 17% ja 8,1%. Seevastu Tallinna lähipiirkondades tehti 632 tehingut, mida oli 7,5% vähem kui varasemal aastal. Lähipiirkondades kujunes kaalutud keskmiseks tehinguhinnaks 131 000 eurot, mis oli võrreldes 2015. aastaga kasvanud 14%. Tehingute arv on jäänud varasematest aastatest mõnevõrra madalamale tasemele, kuid tehinguhinnad on seevastu kasvanud kiiremini kui eelnevatel aastatel, seda periooditi eelkõige Tallinna linnas.

Harjumaa elamuturul on hinnatasemed viimastel aastatel stabiilselt kasvanud. Erinevalt korteriturust on elamuturul pakkumiste arv püsinud 2014. aastast võrdlemisi muutumatuna. Käesoleval aastal on Harjumaal elamute pakkumiskuulutuste arv perioodil augustist detsembrini pidevalt mõnevõrra langenud. Lühiajalisele statistikale tuginevalt on pakkumiste arvu vähenemise juures kasvanud pakkumispõhised hinnatasemed kui ka tegelikud tehinguhinnad. Pikema perioodi vältel on pakkumiste arv Tallinna linnas langenud enam kui Harju maakonnas tervikuna, mis tuleneb elamu ostjate eelistustest elada ennekõike pealinnas või selle vahetus läheduses ning linna sisesest vähesest pakkumiste lisandumisest.

Tarbijad on eelistamas uusehitisi ning elamu soetamisel alustatakse sobilikke varasid valima esialgu kõrgemate pakkumishindadega varade hulgast, ostjate kindlustunne ning nõuded eluasemele püsivad kõrged. Harjumaa lõikes püstitatakse uusehitisi valdavalt kõige enam Tallinna vahetus läheduses asuvatesse piirkondadesse. Elamurajoonide rajamiseks kerkib uusi arendusalasid aina enam esile Tallinnast kaugenedes, sest individuaalelamute ehituseks sobilikke kommunikatsioonidega krunte on tarbijate poolt eelistatud piirkondades pakkumisel nõudlusest vähem. Selle süvenemist on ennekõike soodustanud majanduskriisi järgsel perioodil muutunud arendustegevuse finantseerimisvõimalused ning seeläbi kinnisvaraarendajate madal huvi tervikliku infrastruktuuriga elurajoonide planeerimisel ning arendamisel.

Hinnas ja kvaliteedis turuosaliste ootustele vastavate hoonestatud elamumaade keskmine müügiaeg on tavapäraselt ligi 8 kuud ja hoonestamata elamumaa puhul olenevalt asukohast ning kommunikatsioonidega varustatusest kuni 12 kuud. Arco Vara statistika põhjal oli 2016. aastal Tallinna linnas kui selle lähipiirkondades müüdud nii üksikelamute, suvilate, paaris- kui ridamajade keskmine müügiperiood 210 päeva. Terviklikult väljakujunenud infrastruktuuriga Tallinna linna lähedastes elurajoonides ületab nii hoonestatud kui ka hoonestamata elamumaade nõudlus pidevalt pakkumist, mistõttu on ka pakkumis- ning tehinguhinnad erinevalt teistest piirkondadest oluliselt kõrgemad.

Harjumaa elamuturu pakkumis- ning ehitusdünaamika (üksik-, kaksik- ja ridaelamud)

* 2016. aasta andmed on III kvartali seisuga

Allikas: Eesti Statistikaamet, KV.ee

Individuaalelamu ehitamiseks kulub püsiva ehitustegevuse tulemusena enamasti üks aasta. Suur erinevus ehitus- ja kasutuslubade arvus võib tuleneda sellest, et kasutusloa puudumine ei takista mitte elamu kasutuselevõttu, vaid selle müüki (juhul, kui ostja soovib ostu finantseerida pangalaenuga). Kuna üksikelamuid ehitatakse reeglina endale, mitte müügiks, saavad paljud elamud kasutusloa teatud ajalise nihkega.

Prognoosid

Elamuturg on võrrelduna korterituruga võrdlemisi väheaktiivne, mistõttu ainuüksi lühiajalisele statistikale tuginevalt ei saa siinkohal teha pikemaks perspektiiviks olulisemaid järeldusi. Kohatised statistilised hinnakõikumised on tingitud üksikute väga kõrgete või madalate tehinguhindadega tehtud tehingutest. Ühtlasi on elamuturul tegemist hinnatasemetega, mille osas tehinguhinnani jõudmiseks on müüjad nõus tegema hinnas järeleandmisi, mistõttu reaalse tehinguni jõudes erinevad pakkumis- ning tehinguhinnad tavapäraselt kuni 10% (Arco Vara statisika põhjal Tallinnas ja selle lähipiirkondades 2016. aastal keskmiselt 4%).

Pärast 2015. aasta 1. juulist kehtima hakanud ehitusseadustikku on Eesti kinnisvaraturu lõikes muutunud keerulisemaks ennekõike elamuturg. Elamute ostmisel pangalaenuga nõuavad eluasemelaene väljastavad krediidiasutused, et elamuga seotud dokumentatsioon oleks korras (sh ehitus- ning kasutusload, ehitusprojekt ning lisaks väiksemate muudatuste tegemise korral ehitusteatis/kasutusteatis). Seadustamist vajavad ennekõike nö ebaseaduslikud ehitised, mida esineb suurel osal vanemate kinnistute puhul, kus hoovi on lisaks elamule ehitatud ka mitmeid abihooneid.

Lisaks dokumentatsiooni olemasolule ning tähtsusele on oluline ka kinnistutele ligipääs avalikult kasutatavatelt teedelt. Kinnisvarahindajatel tuleb ette hulgaliselt varasid, mille korral kinnistule ei ole juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt tagatud. Kuniks ligipääsu seaduslikult servituudi läbi aga ei ole, ei ole enamasti pangad nõus elamu ostu finantseerima.

Jättes kõrvale kommertspankade poolsed piirangud elamuturu kohatiseks täiendavaks elavnemiseks, ei ole lähitulevikus oodata Tallinna linna ning selle lähipiirkondade elamuturul olulisemaid muutusi. Elamuid jäävad otsima ning ostma enamasti üle keskmist palka teenivad leibkonnad, kelle nii sotsiaalne- kui majanduslik heaolu püsib prognooside kohaselt lähiaastatel positiivne. Olukorras, kus ehitushinnad ning elamute müügipakkumiste arv püsivad kõrged, ei ole objektide müügiperioodide lühenemist ega hinnatasemete tavapärasest kiiremat kasvu oodata. Statistilisi keskmisi hinnatasemeid jäävad olulisel määral siiski mõjutama uusehitised ning tavapärasest kallimate hinnatasemete juures tehtud tehingud järelturu objektidega.

Kõrgetest hinnatasemetest tulenevalt on tarbijatel võimalusi valida nii korteri- kui elamuturu vahel – Tallinna linna ostetava suurema korteri eest saab sama raha eest osta linnalähedase elamu. Sellest tulenevalt jäävad hinnataseme kasvu toetama ennekõike korterite asemel alternatiivina elamuid ostvad tarbijaid kui ka Tallinna linnas viimasel ajal pidevalt langev pakkumiste arv. Arco Vara hinnangul võivad eelistatuimates asukohtades nõutuima suuruse ning planeeringuga elamute hinnad lähitulevikus pisut tõusta, kuid keskmisest kallimate elamute müügiperioodide lühenemist ei ole oodata.

2017. aasta I kvartalis on kinnisvaraturu hooajalisest kulgemisest tulenevalt oodata tehingute arvu iga-aastast langust, mille juures võib mõningaid langusmomente täheldada ka hinnatasemete kujunemisel. Keskmisi hindu jäävad hoidma nii uusehitised kui kallimad järelturu elamud ning kindlasti ka senised kõrged pakkumishinnad. I kvartalis on iga-aastasest hooajalisest käitumisest tulenevalt oodata mõningast elamute pakkumise lisandumist, mis tuleneb ennekõike asjaolust, et talvisel perioodil väheneb kinnisvara soetajate huvi ja tehtavate tehingute arv.

[1] Tallinna linna lähipiirkonnad on käesolevas turuülevaates käsitletavad kui administratiivse Tallinna ümbruskaudsed tehinguaktiivsuselt aktiivseimad piirkonnad – sellisteks piirkondadeks on siinkohal Harku, Saue, Saku, Rae, Viimsi vallad ning Maardu linn

Rand ja Tuulberg alustab uue kortermaja ehitusega

03.02.2017 Tõnu Toompark

Ehitusfirma Rand ja Tuulberg AS ja Liven Kinnisvara OÜ allkirjastasid lepingu uue 5- korruselise ja maa-aluse parklaga kortermaja ehituseks aadressile Rumbi 4, Tallinn. Korterelamu ehitatakse Kultuurikatla naabrusesse ning hakkab kandma nime Katla Maja, mis viitab piirkonna industriaalsele ajaloole.

Kaevetöödel säilitatakse muinsuskaitse all olev 1703. aastal ehitatud Stuarti reduut, millest on tänaseks säilinud üks tugimüür ja samuti säilitatakse ehitusel osa 1913. aastal ehitatud gaasivabriku seintest. Materjalikasutuses domineerivad Cor-Ten teras ja tellis, mida omakorda sekundeerivad tsementkiufassaadiplaat ning klaasfassaadid esimesel korrusel. Eelnev viitab hoone industriaalsele ning stiilsele väljanägemisele. Samas on sisult tegu väga kaasaaegse ja energiasäästliku hoonega.

Korterite kõrged laed ja avarad puitraamidega aknapinnad tagavad suurepärase päikesevalguse ligipääsu ruumidesse. Kortermajas on kokku 52 korterit ning autosid on võimalik parkida nii maa-alusesse parklasse kui ka hoovi. Hoone suletud netopinna suuruseks on 5722,6 ruutmeetrit ning valmimisajaks on planeeritud 2018. aasta algus. Korterelamu ehitust juhib meie äärmiselt professionaalne projektijuht Andres Allik.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Nõuanded koduostjale: Kui kalli elamise võiks osta?

03.02.2017 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Soetatava kodu maksimaalsele hinnale paneb enamasti piiri ette koduostja olemasolev kapital või tema jooksev sissetulek. Järgnevalt vaatame, kuidas võiks soetatava kodu väärtus suhestuda koduostja sissetulekusse ja laenuvõimesse.

Sissetuleku ja ostuhinna suhe

Ostetava kodu võimalikku väärtust kalkuleerides on üks võimalus võrrelda koduostja sissetulekut ja kinnisvara ostuhinda. Võiks siin ju valitseda mingi rusikareegel, kui mitme aastapalga suurust hinda on mõistlik kodu eest maksta, et see jõukohane oleks.

Lääne-Euroopa ja USA teoreetilises kinnisvarakäsitluses soovitatakse, et kodu maksumus võiks olla mitte kallim kui inimese 2–4 aasta sissetulekut. See tähendab, et kui laenuvõtja teenib kuus 1500 eurot, on tema aastapalk 12 x 1500 = 18 000 eurot. Seega võiks ostetava kodu maksumus olla maksimaalselt 4 x 18 000 = 72 000 eurot.

Eesti oludes, kus elatustase on madalam, võiks ostetava kodu maksumus olla 4–5, maksimaalselt 6 aastasissetulekut. See tähendab, et 1500-eurose kuusissetuleku puhul võiks ostetava kodu väärtus olla kõige enam 108 000 eurot.

Kallima kodu ostmine ja ülevalpidamine muutub inimese jaoks rahaliselt liiga koormavaks ega vasta inimese adekvaatsetele võimalustele.

Laenuvõime

Enamik koduostutehingutest finantseeritakse eluasemelaenu abil. Järelikult paneb kinnisvara maksimaalsele maksumusele piiri ette koduostja olemasoleva omafinantseeringu ja maksimaalse laenu summa.

Oletame, et koduostja netosissetulek on näiteks 1500 eurot kuus ja tema soov on laenumaksele kulutada igakuiselt mitte rohkem kui 450 eurot. Sellisel juhul on koduostjal aastase intressimäära 5% juures võimalik 30 aastaks võtta laenu 85 000 eurot.

Kui eeldame, et koduostjal on veel olemas omafinantseering 20 000 eurot, on maksimaalne võimalik kinnisvara ostuhind 105 000 eurot.

Loe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark.Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.

Aeglase hinnakasvu trendijoon ei ole veel murdunud

03.02.2017 Sulev Pert

Eesti alusinflatsioon püsib aeglane, kuigi koguinflatsioon on järsult kiirenenud
Seos majandusaktiivsuse ja alusinflatsiooni vahel on nõrgenenud
Väliskeskkonna mõju Eesti hinnakasvule on varasemast suurem

Tarbijahindade kasv kiirenes eelmise aasta detsembris 1%lt 2,2%ni nafta ja toiduainete kallinemise tõttu. Nii energia kui ka toiduainete hinnad on maailmaturul mõnel aastal kiiresti tõusnud, kuid seejärel ka järsult langenud. Majanduse üldist olukorda ning seda, kui tugev on hinnasurve sisemajanduses, kajastab täpsemini alusinflatsioon¹. Eesti alusinflatsioon on viimastel aastatel olnud aeglane, mõnel kuul on see langenud nulli lähedale². Ka detsembri andmed ei toonud sellesse suuri muutusi, sest alusinflatsioon ulatus 0,6%ni.

Aeglase alusinflatsiooni põhjuseks võivad olla nii nõudlus- kui ka pakkumispoolsed tegurid. Alusinflatsioon sõltub eelkõige majanduskasvu kiirusest ning olukorrast tööturul. Nõudluse vähenemise ja aeglasema majanduskasvuga kaasneb harilikult ka hinnakasvu aeglustumine ning vastupidi. Kiiremat hinnakasvu võib samas põhjustada ettevõtete kulude suurenemine, näiteks seetõttu, et vaba tööjõu hulk väheneb ja tööjõu hind (palk) tõuseb. Kuna alusinflatsiooni saab rahapoliitika abil juhtida, on nende seoste kehtivus tõhusa rahapoliitika peamine eeldus.

Eesti alusinflatsiooni põhjustavate tegurite suhteline panus on viimaste aastate jooksul muutunud. Phillipsi kõvera tõus, mis näitab aktiivsusnäitajate mõju inflatsioonile, viitab sellele, et sisemajanduslike tegurite olulisus on vähenenud (joonis 1). Tööturu andmed – eelkõige suhteliselt kiire palgakasv ning tööpuuduse vähenemine – on lubanud oodata alusinflatsiooni kiirenemist, kuid seda pole toimunud. Alusinflatsiooni kiirenemist on pärssinud vähene nõudlus eksporditurgudel ja nõrk majanduskasv. Eesti majanduse pikaajaline kasvuvõimekus on vähenenud ja koos sellega on ettevõtete jaoks ahtamaks muutunud ka potentsiaalne võimalus hindu tõsta³.

Sellal kui kiire palgakasv tekitab aeglasemat inflatsiooni kui varem, on suurenenud odavate impordihindade mõju tarbijahindadele. Veel eelmisel kümnendil oli impordihindade panus Eesti alusinflatsiooni statistiliselt väheoluline, kuid tänaseks on see muutunud, sest kaubavahetuse mahud järjest suurenevad ja konkurents siseturul tugevneb. Mõned euroala riigid alles kohanduvad hiljutise majanduskriisi järelmõjudega ja kulude vähendamise surve kestab. Eesti tarbijate jaoks on peale imporditavate kaupade soodsamaks muutunud ka imporditavad teenused, nt puhkusereisid. Impordihindade suuremat mõju tarbijahindadele on täheldatud lisaks nii USAs kui ka euroala riikides. Avatud majanduse tingimustes on hinnakasv üha üleilmsem nähtus ning riikide inflatsioonitempod on seetõttu ühtlustumas.

Sulev Pert
Eesti Panga ökonomist

¹Alusinflatsioon sisaldab teenuseid ja tarbekaupu. Tarbijate ostukorvist on välja jäetud energia ja toiduainete hinnad, mis sõltuvad peamiselt maailmaturu hinnamuutustest. Kuigi ka poes müüdavad tarbekaubad võivad olla välismaist päritolu, moodustab suure osa nende kaupade hinnast jae- ja hulgimüüjate juurdehindlus.

²Alusinflatsiooni on muu hulgas aeglustanud mitu ühekordset ja statistilist tegurit, näiteks tasuta teenuste rakendamine. Lisaks on kasutatud autode ja sideteenuste hinnalangus Eestis olnud üks Euroopa Liidu kiiremaid.

³Blogikanne „Madal investeerimismäär piirab Eesti majanduse kasvuvõimet“.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Koolitus “Haldusmenetluse läbiviimine ehitamisel ja planeerimisel” toimub 22/02/2017

03.02.2017 Margot Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 22/02/2017 koolitus “Haldusmenetluse läbiviimine ehitamisel ja planeerimisel“. Koolituse viib läbi Teder Law Firm jurist Martina Proosa.

Ehitusseadustiku rakendamisel tuleb kohalikul omavalitsusel läbi viia mitmeid menetlusi, sh otsustada ehitus- ja kasutusloa andmine, keskkonnamõju hindamise algatamine, ehitus- ja kasutusloa kehtetuks tunnistamine jms. Sellistel juhtudel tulenevad üldised menetluse reeglid haldusmenetluse seadusest, sest ehitusseadustik sätestab vaid mõned ehitusvaldkonnale omased juhised.

Koolituse “Haldusmenetluse läbiviimine ehitamisel ja planeerimisel“ eesmärgiks on osalejatele tutvustada haldusmenetluse seaduse rakendamist ja koos mõju teistele seadustele.

Koolituse käigus saab teada millised on kohaliku omavalitsuse ja muu haldusorgani kohustused menetluse läbiviimisel ja kuidas menetlust korrektselt läbi viia ja otsust vormistada.

Koolitus toimub kolmapäeval 22/02/2017 kell 09.00-14.00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Triin Siidirätsep
Kinnisvarakool OÜ
Koolituse info ja registreerimine
+372 506 2278
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Maa-amet: Eesti kinnisvaraturg 2016

02.02.2017 Tõnu Toompark

Maa-ameti Kinnisvara hindamise osakonna poolt on koostatud kinnisvaraturu ülevaade Eesti kinnisvaraturg 2016

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Tallinn asub südalinna reisisadamaga ühendama

01.02.2017 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus asub Vanasadama ja kesklinna vahelist liikuvuskeskkonda arendama.

Tallinna linnavalitsus esitab linnavolikogule Vanasadama ja kesklinna vahelise liikuvuskeskkonna arendamise välisprojektis osalemise otsuse eelnõu.

Ühtekuuluvusfondi välisprojekti kogumaksumus on 11 427 918 eurot. Projekt „Vanasadama ja kesklinna vahelise liikuvuskeskkonna arendamine“ on Vabariigi valitsuse otsusega lülitatud perioodi 2014–2020 transpordi infrastruktuuri arendamise investeeringute kavasse. Projektile eraldatakse Ühtekuuluvusfondist kuni 8 653 599 eurot, mis moodustab projekti abikõlblikest kuludest 85%.

Projekti eesmärgiks on linnakeskuse avaliku linnaruumi inim- ja keskkonnasõbralikumaks muutmine ning erinevate liikumisviiside parem integreerimine. Liikuvuskeskkonna parandamine annab täiendava impulsi linnakeskuses ja sadamaalal arengutegevuse kiirendamiseks. Sadamate ühendamine loogilise ja meeldiva kõnniteedevõrguga edendab kesklinna ja mereäärsete alade sidusust, tasakaalustab avaliku tänavaruumi jagunemist erinevate liikumisviiside vahel ning parandab külastajate esmamuljet Tallinnast ja Eestist.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet korraldab parima arhitektuurse eskiislahenduse saamiseks ja projekteerija leidmiseks ideekonkursid. Projekti raames ühendatakse kesklinna reisisadamad ja mereäärne ala linnakeskusega eesmärgiga luua jalakäijatele ja kergliiklejatele sobiliku kujundusega turvalised ja mugavad ühendused. Kõnniteed muudetakse laiemaks, täiendatakse jalgrattateede võrgustikku ning parandatakse ühistranspordi kasutamise tingimusi, istutatakse tänavahaljastust ning Narva maantee, Viru ringi ja Pärnu maantee liiklusskeem kaasajastatakse.

Seeläbi muutub Tallinn paremaks elukeskkonnaks ning suudab teiste Läänemere regiooni linnadega paremini konkureerida. Ühtlasi muutub Tallinn tänu kaunile ja turvalisele vanalinna pääsule ning jalakäijasõbralikule linnakeskusele turistidele veelgi atraktiivsemaks.

Projekt on otseses kooskõlas Tallinna arengukavas 2014-2020 toodud Tallinna arenguvisiooniga, mille kohaselt on Tallinn rahvusvaheliselt atraktiivne külastuse sihtkoht ja konkurentsivõimelise uue majanduse eestvedaja uuendusmeelses, tasakaalustatud ja turvalises linnakeskkonnas – armastus esimesest pilgust, tegus ja usaldusväärne koostööpartner. Käesolev projekt on arengukavas sisalduvate vajaduste kompleksne edasiarendus, mis täidab väga erinevaid arengukavas määratud eesmärke.

Projekt on kooskõlas ka Tallinna linna üldplaneeringuga, milles on transpordisüsteemi ühe olulise arengusuunana märgitud linnakeskuse inimsõbralikumaks muutmine ja Vanalinna jalakäijatetsooni laiendamine. Samuti on välja toodud vajadus rajada linna läbiv jalgrattateede võrk, mille üks keskseid ja keerukamaid kohti on käesoleva projekti ala.

Projekti rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning rakendusüksus on Tehnilise Järelevalve Amet (TJA). Projekti hoidjaks on Tallinna Kommunaalamet. Projekt teostatakse koostöös Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ja Eesti Arhitektuurikeskusega.

Projekti tegevuste kavandatav elluviimise aeg on jaanuar 2018 – juuli 2019.

Arco Vara: Tallinna ja selle lähipiirkondade korterituru ülevaade 2016-12 lõpu seisuga

01.02.2017 Mihkel Eliste

Viimastel aastatel aset leidnud kiire tehinguaktiivsuse kui ka hinnataseme kasv on tänaseks ajaks mõnevõrra hoogu maha võtnud, kuid hinnatasemete edasine kasv on endiselt püsinud. Statistilistest keskmistest lähtuvalt ei ole siiski olnud varade kallinemine kogu korteriturul enam ühtlane, nii tehinguaktiivsuselt kui tehingute koguväärtuselt on aina enam esile kerkinud Tallinna linnas uusarendustega tehtud tehingud.

Tehinguaktiivsuse kasvu võis IV kvartalis märgata ainuüksi Tallinna linna siseselt

2016. aasta IV kvartalis tehti Tallinnas 2 528 korteritehingut, mida oli 18% rohkem kui III kvartalis ja 5,4% rohkem kui 2015. aasta samal perioodil. Tallinna linna lähedastes kinnisvaraturu osas enimaktiivsetes lähipiirkondades[1] tehti aga möödunud kvartali lõikes 361 tehingut, mida oli 14% rohkem kui III kvartalis kuid 2015. aasta samaaegse perioodi osas 4,0% vähem. Tehingute arvu kasv on lähipiirkondades varasematel aastatel olnud oluliselt kiirem kui Tallinna linnas, 2016. aastal on tehingute arvu edasine kasv Tallinnas jätkunud kuid lähipiirkondades peatunud.

Detsembris tehtud korteritehingute lõikes kasvas tehinguaktiivsus sarnaselt kvartaalsetele andmetele ennekõike Tallinna linnas, lähipiirkondades jäi jõuluperioodile omaste emotsiooniostude taustal tehinguaktiivsuse kasv võrreldes novembriga üsna tagasihoidlikuks. Tallinnas tehti detsembris 937 tehingut, mida oli 19% rohkem kui novembris ja 3,8% rohkem kui 2015. aasta samas kuus. Tallinna lähipiirkondades tehti detsembris 132 tehingut, mida oli võrrelduna novembriga 1,5% vähem kuid võrrelduna 2015. aasta detsembriga siiski 18% rohkem. Lähipiirkondades on pidevalt täheldada tehingute arvu laialdast kõikumist, mis tuleneb uusehitistega seotud tehingute suurest osakaalust, kuid nii novembris kui detsembris on tehingute arv olnud sisuliselt täpselt samal tasemel.

IV kvartalis püstitati detsembris Tallinna linna uus hinnataseme tipp

Tallinna linnas kõigi korteriomanditega tehtud tehingute ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 2016. aasta IV kvartalis 1 599 €/m² ja aritmeetiliseks keskmiseks 1 692 €/m². Kvartalisisesel perioodil oli hinnatase võrdlemisi volatiilne – perioodil oktoobrist detsembrini erines mediaanhind 8,3% ja aritmeetiline keskmine 7,2% võrra. Laialdane hinnataseme muutlikkus tulenes detsembris kujunenud hinnatasemetest, mis osutusid seni kõrgeimateks kogu Eesti senise kinnisvaraturu ajaloos. Võrreldes 2016. aasta III kvartaliga kasvas mediaanhind 0,9% ja aritmeetiline keskmine 1,4%, millest tulenevalt oli jätkuvalt suurenenud uusarendustega[2] tehtavate tehingute osakaal. Võrreldes 2015. aasta IV kvartaliga leidis aset 6,4% suurune hinnakasv mediaani ja 8,7%-line hinnakasv aritmeetilise keskmise hinnataseme osas.

Tallinna linna lähipiirkondade hinnadünaamika on suures osas Tallinna linnaga kattuv, kulgedes pealinna kinnisvaraturuga paralleelselt pidevas ühises tempos. Lähipiirkondades kujunes 2016. aasta IV kvartalis mediaanhinnaks 1 414 €/m² ja aritmeetiliseks keskmiseks 1 337 €/m², kusjuures hinnatasemed kasvasid võrreldes III kvartaliga vastavalt 0,4% ja 1,4%. Võrreldes 2015. aasta samaaegse perioodiga kasvas mediaanhind 5,7% ja aritmeetiline keskmine 5,1%. Tallinna linna lähipiirkondade puhul moodustavad olulise mahu tehtavatest tehingutest uusarendused, mistõttu nii igakuised kui kvartaalsed hinnatasemete ulatuslikumad piirkondlikud muutused on tavapärased. Piirkondi iseloomustab perspektiivis pidev elanikkonna kasv ja kõrge ehitustegevuse aktiivsus, mis soodustab nii Tallinna ees- kui äärelinna majanduslikku ning sotsiaalset arengut, mis kajastub pikema perioodi lõikes pidevalt kasvavates kinnisvarahindades.

Tallinna linnas kujunes detsembris tehtud tehingute lõikes aritmeetiliseks keskmiseks hinnatasemeks 1 746 €/m² ja mediaanhinnaks 1 681 €/m², mis võrrelduna novembriga kasvasid vastavalt 2,8% ja 7,3%. Võrrelduna 2015. aasta detsembriga kasvas aritmeetiline keskmine 11% ja mediaanhind 8,7%. Tüüpkorterite raames on juba pikema aja vältel nii tehinguaktiivsuse kui hinnataseme kasv erinevalt uusarendustest olnud märksa aeglasem. Detsembris kujunes Tallinna linna tüüpkorterite kaalutud keskmiseks hinnatasemeks 1 474 €/m², mis oli võrrelduna novembriga kasvanud 1,9% ja 2015. aasta samaaegse perioodiga 6,7%. Erinevalt võlaõiguslikest lepingutest juba kasutusloa saanud uusarendustega tehtud tehingute osas leidis aset hinnalangus, võrrelduna novembriga 2,1% ja 2015. aasta detsembriga 3,6%. Teisisõnu, hinnatasemete kui ka tehinguaktiivsuse kasv leidis detsembris aset sisuliselt ainuüksi täiesti uute korteritega tehtud tehingute taustal.

Lähipiirkondades kujunes detsembri lõikes kõigi korteritehingute aritmeetiliseks keskmiseks 1 370 €/m² ja mediaanhinnaks 1 461 €/m². Võrrelduna novembriga kasvas aritmeetiline keskmine 2,7% ja mediaanhind 1,9%. 2015. aasta detsembriga võrrelduna kasvas aga aritmeetiline keskmine kui ka mediaanhind 11%. Hinnataset on põhiliselt üleval hoidnud uusarendustega seotud tehingud, vanema elamufondiga seotud korterite ruutmeetrihindade osas ei ole enam märgata ei tehinguaktiivsuse ega hinnataseme tavapärasest kiiremat kasvu.

Tallinna linna ning selle lähipiirkondade tehinguaktiivsus ja hinnadünaamika

Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas

Tallinna linna korteriturg korterelamute liigituse alusel

Tallinna linna kui majandusliku terviku kinnisvaraturg on küll üheselt toimiv, kuid selle moodustavad erinevad väiksemad piirkonnad, milles paiknevate korterite hinnatasemed on nii asukohast kui hoonestatuse iseloomust tulenevalt erinevad. Järgnevalt on Tallinna linna korterituru kirjeldamiseks jagatud Tallinna linna kinnisvaraturg erinevatesse eraldiseisvatesse osadesse – Tallinna linna ja selle lähipiirkondade tüüpkorterid[3] ning uusarendused.

Tallinna linna ja selle lähipiirkondade tüüpkorterite tehingute arvu- ning hinnadünaamika 2016. a. IV kvartalis

Piirkond *	Kaalutud keskmine pinnaühikuhind (€/m²)	Kaalutud keskmise muutus võrreldes eelmise kvartaliga	Kaalutud keskmise muutus võrreldes eelmise aasta sama ajaga	Tehingute arvu muutus võrreldes eelmise kvartaliga	Tehingute arvu muutus võrreldes eelmise aasta sama ajaga
Haabersti	1 243	-0,1%	7,3%	25,0%	37,9%
Kesklinn	1 987	9,2%	8,3%	-1,3%	-0,6%
Kristiine	1 514	-5,5%	5,3%	13,0%	34,5%
Lasnamäe	1 276	3,0%	5,5%	13,9%	11,5%
Mustamäe	1 351	0,3%	7,3%	-3,9%	-10,2%
Nõmme	1 455	-2,2%	8,5%	-25,5%	-25,5%
Põhja-Tallinn	1 560	4,2%	14,1%	-7,7%	-2,5%
Tallinn tervikuna	1 450	2,0%	7,3%	3,6%	4,3%
Lähipiirkonnad tervikuna	1 034	14,0%	9,1%	-23,0%	-11,0%

* Pirita linnaosa ei ole tüüpkorterite piirkondliku vähesuse tõttu kajastatud

Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas

Tüüpkorterid paiknevad Tallinna linna näitel ennekõike magalapiirkondades nagu Lasnamäe, Mustamäe, Kristiine ning Haabersti. Sellised korterid on keskküttega ning nad paiknevad valdavalt 5-9-korruselistes 1940.-1990. aastatel ehitatud korterelamutes. Kõige vähem tüüpkortereid esineb Nõmme ning ennekõike Pirita linnaosas. Tallinna linna väliselt moodustab linnalähedastes lähipiirkondades tüüpkorteritega seotud turu põhiliselt Maardu linn.

2016. aasta IV kvartalit iseloomustas Tallinna linna tüüpkorterite turu osas võrreldes III kvartaliga mõningane nii tehinguaktiivsuse kui hinnataseme kasv. Suurenenud tehingute arv ja kõrgemad hinnad annavad siiski aimu, et hinnakasv on sarnaselt uusarendustele jätkunud ka tüüpkorterite lõikes. Olenemata selgest kasvutrendist on tüüpkorteritega seotud statistiliste näitajate kasv siiski viimastel perioodidel oluliselt aeglustunud, millest tulenevalt võib tüüpkorterite turu seisu hinnata stabiilseks.

Sarnaselt Tallinna linnale püsisid 2016. aasta IV kvartalis Tallinna linna lähipiirkondade tüüpkorterite hinnatasemed kasvutrendis, mille juures aga võis täheldada olulist tehinguaktiivsuse langust. Lähipiirkondade statistiline hinnatasemete kasv tulenes valdavalt Saue vallas tehtud tehingutest, kus hinnatase kasvas võrreldes teiste piirkondadega oluliselt rohkem. Tuginevalt ainuüksi Maardu linna andmetele on tüüpkorterite hinnataseme kui ka tehinguaktiivsuse osas aset leidnud Tallinna linnast mõnevõrra suurem hinnataseme ja tehingute arvu kasv.

Tallinna linna ja selle lähipiirkondade uusarenduste ostu-müügi tehingute arvu- ning hinnadünaamika 2016. a. IV kvartalis

Piirkond	Kaalutud keskmine pinnaühikuhind (€/m²)	Kaalutud keskmise muutus võrreldes eelmise kvartaliga	Kaalutud keskmise muutus võrreldes eelmise aasta sama ajaga	Tehingute arvu muutus võrreldes eelmise kvartaliga	Tehingute arvu muutus võrreldes eelmise aasta sama ajaga
Tallinn tervikuna	1 780	-3,4%	-4,1%	-23,2%	-53,6%
Lähipiirkonnad tervikuna	1 475	-1,1%	2,8%	-12,4%	-34,5%

Allikas: Maa-amet

Eestis on valdav osa elamufondist ehitatud enne 1990ndaid ning järgnev osa peale 2000ndaid aastaid, mistõttu on väljakujunenud nii hoonestatuselt, planeeringult kui kvaliteedilt eristatav uusarenduste turusegment, mis kajastub võrreldes tüüpkorteritega ennekõike hinnatasemete erinevuses. Tallinna linna siseselt tehakse uusarenduste osas enim tehinguid 2011.-2016. aastatel valminud korterelamutes paiknevate korteritega, seevastu Tallinna lähipiirkondades aga 2001-2010 kasutusse tulnud korteritega.

Erinevalt kogu uusarendustega tehtud korteritehingute mahu kasvust võis 2016. aasta IV kvartalis juba kasutusloa saanud uusarendustega tehtud tehingute osas märgata varasemate perioodidega nii hinnataseme kui tehinguaktiivsuse langust. Sarnane trend on esinenud ka varasematel kvartalitel, millest tulenevalt on alust arvata, et uusarenduste ostjad on eelistamas juba valmisehitatutele täiesti uusi kortereid. Nii asja- kui võlaõiguslike lepingutega tehtud uusarenduste tehingute osakaal on siiski korteritehingute lõikes pidevalt suurenenud, 2016. aasta IV kvartalis moodustasid uusarendused kogu korteritehingute mahust ligikaudu 30%.

2016. aasta IV kvartalis püsis juba kasutusloa saanud uusarendustega tehtavate tehingute arv languses ka Tallinna linna lähipiirkondades, kuid erinevalt Tallinna linnast oli hinnatase siiski võrreldes varasema aastaga kasvanud. Uusarenduste hinnad kasvasid enim sarnaselt III kvartalile Rae ja Viimsi vallas, kus tehakse ühtlasi ka kõige enam tehinguid. Tehingute arv on oluliselt vähenenud Saue ja Saku vallas, sest eelnevalt müügis olnud varad on tänaseks suures osas müüdud. Nii tehinguaktiivsuse kui hinnatasemete muutused tulenevad lähipiirkondades ennekõike üksikutest suurematest arendusprojektidest, millede müügiperioodidel avalduv mõju piirkondlikele statistilistele näitajatele on üsnagi laiapõhjaline.

Pakkumise ja nõudluse dünaamika

Kinnisvarahinnad on viimastel aastatel olulises mahus kasvanud, seda Tallinnas ligi kaks korda kiiremini kui tehinguaktiivsus. Elamispindu soetavad tarbijad on pakkumiste laialdasest valikust tulenevalt muutunud ostuotsuste langetamisel kaaluvamaks, kuid korterite müügiperioodide pikenemist ei ole sealjuures veel täheldada. 2016. aastal oli Arco Vara statistikale tuginevalt Tallinnas ja selle lähipiirkondades keskmiseks korteri müügiperioodiks 206 päeva ehk ligikaudu 7 kuud. Turul on hinnanguliselt piisavalt pakkumisi, et rahuldada olemasolevat nõudlust.

Tarbijad on viimastel aastatel hakanud taas eelistama linnalähedasi piirkondi – esiteks seetõttu, et pinnaühikuhinnad on odavamad ning lisaks, et linnalähedastes piirkondades on elukoha soetamisel tegemist rohkemaga kui pelgalt elukohaga. Eelistatakse projekte, mis lisaks üldisele ehituskvaliteedile ning vastuvõtlikule hinnale suudavad samaaegselt pakkuda terviklikku sotsiaalmajanduslikku kui looduslähedast elukeskkonda. Uusarenduste osas on turusügavus sealjuures piirkonniti erinev – keskuses eelistatakse väiksematoalisi kortereid ning linnast eemal 3- ja 4-toalisi kortereid. Tuginedes nii 2016. aasta III kui IV kvartali andmetele, on aga tehinguaktiivsus Tallinna linna lähipiirkondades jahtumas.

Viimastel aastatel trendiks saanud hinna- ning tehinguaktiivsuse kasvu on saatnud ka kasvav pakkumiste arv. 2016. aasta III kvartali lõikes oli kinnisvaraportaali www.kv.ee andmetel korterite pakkumiste arvu kasv Harjumaal jäänud pidama. Pakkumiste arvu langus jätkus ka IV kvartalis, tehes seda igakuiselt võrrelduna möödunud kuudega ligikaudu 2% kuus. 2016. aastal langes pakkumiste arv 2,5% võrra, mille taustal pakkumispõhised hinnad kasvasid 4,6%. Olenemata, et pakkumiste arv oli aastasiseselt pidevalt kasvanud, ei ole hinnatasemete muutustes siiski võimalik olulisi langusmomente seni täheldada, kuid pakkumiste arvu tase on kindlasti hinnatasemete kasvu peatanud.

Keskendudes tulevikus turuletulevatele uusarendustele, on Tallinna linnas ennekõike oodata 3-5-korruseliste ning 6-8-korruseliste korterelamute valmimist ning nende ehitamisega alustamist. Väljastatud ehituslubade arv oli 2015. aastal viimaste aastate kõrgeim, kusjuures sarnases mahus on eluruumide ehitamiseks oodata ehituslubade väljastamiseks ka 2016. aastal. Reaalset ehitustegevust siiski alustatakse oluliselt vähemate projektide puhul, mistõttu osa arendusi jäävad kas realiseerimata või hakatakse ehitustöid läbi viima hiljem kui on ehitustööde alustamisest omavalitsusele teatatud. Tuginedes väljastatud ehitus- ning kasutuslubadega seotud andmetele, on ehitusaktiivsus lähitulevikus pidurdumas.

Vaadates ehitamisele minevate eluruumide pindalalist struktuuri, esineb 1-2-korruseliste korterelamute puhul trend, mis kujutab endast korterite keskmise pindala kasvamist. Arendajad on asunud täitma tarbijate ootusi soovitavate korterite puhul – tarbijad eelistavad väiksemates korterelamutes avaramaid ning suuremaid kortereid. 3-5-korruselistes korterelamutes on seevastu ehitatavate korterite keskmised pindalad vähenemas, mida tehakse valdavalt eeldusel, et pindalalt väiksemate korterite puhul on ruutmeetri hinnad kallimad ning ühtlasi on väiksemad korterid likviidsemad, sest väiksusest tulenevalt muutuvad korterid rohkematele tarbijatele taskukohasemaks.

Korterelamutes paiknevate eluruumide pakkumis- ja ehitusdünaamika Harjumaal

* 2016. aasta on III kvartali seisuga

Allikas: Eesti Statistikaamet, KV.ee

Prognoosid

Tallinna linnas ning selle lähipiirkondades on pärast 2008. aasta majanduskriisiga seotud sündmusi eluotstarbeliste kinnisvarade hinnad olnud alates 2009. aasta teisest poolest pidevas kasvutempos. Elanikkonna majandusliku kindlustunde taastudes ja makromajanduslike näitajate paranedes hakkas nii 2013ndal kui 2014ndal aastal nõudlus uute elamispindade järele oluliselt kasvama, mistõttu nimetatud aastail oli hindade kasvutempo tavapärasest märksa kiirem. Käesolevaks ajaks on nii Eesti kui Tallinna linna hinnatasemed ületanud aastatetagused tipptasemed, mida võib siiski vahepealset inflatsiooni arvestamata hinnata nii ajaloolise kui statistilise tähtsusega sündmuseks.

Varasemalt pidevast uusarenduste lisandumisest tingituna ohtlikult kiiresti kasvava pakkumiste arvu saatel on aga Tallinna siseselt tehingute arv kui ka hinnatasemed edasi kasvanud. Pakkumiste arvu tase oli 2017. aasta alguseks jõudnud samale tasemele kui 2016. aasta samal ajal. Arendajate vaheline konkurents on turul loonud olukorra, kus korterite senine hinnakasv on mõnevõrra pidurdunud. Kiire pakkumiste arvu languse taga võib aga tekkida olukord, kus sobilikud arenduskrundid on arendajate jaoks liialt kallid, mis soodustab kas edasist Tallinna sisest hinnakasvu või viib arendused linna lähipiirkondadesse. Viimane on tõenäolisem, sest eluasemelaenu taotlemisega seatud tingimuste taustal ei saa korterite tehinguhinnad enam lõputult kasvada. Erasektori tellimuste mahu kasvu ei prognoosi lähitulevikuks ka Eestis tegutsevad suuremad ehitusettevõtted.

Arendusprojektide valik on ostjatele võrdlemisi lai, millest tulenevalt on halvema kvaliteediga ja asukohaga objektide puhul märgata pikemaid müügiperioode ja madalamat ostuhuvi. Võimalike ülekaalukate riskide tekkimist ei ole siiski kogu arendusvaldkonnas oodata, sest madalate intressidega seotud keskkonnas on arendajatel olemasolevaid laene vajadusel kergem refinantseerida, tasuda kõrgemaid intressimakseid või peatada ehitamisel oleva objektiga seotud tööd sobilike turutingimuste saabumiseni. Arendusprojektidega seotud laenude lõikes on võrreldes möödunud buumiaegse perioodiga oluliselt madalamad intressid, mistõttu hinnadünaamikas tekkiv nõudluse ning pakkumise vahekorrast tulenev elastsus ei pruugi kuigi kiire olla tekkima, millest tulenevalt võib negatiivsete stsenaariumite korral kujunev langusperiood osutuda üsnagi sujuvaks.

Eesti elanike säästud ja hoiused on oma mahult seni kasvanud üsna jõudsalt mille tulemusena on hakatud tegema investeeringuid ennekõike üüriturule panustades. Uusarenduste kortereid on hakanud üsna palju liikuma üüriturule, mis võib hakata kujundama Tallinna linna üüriturul kvaliteedi ning hinnataseme vahelist suhet. Massilise investeerimisaktiivsuse tõttu võivad vanemad järelturu korterid oma hinnatasemet endiselt hästi hoida, olenemata, et laiema profiiliga investorid on kasvavatest hindadest tuleneva tootluse vähenemise tõttu oma portfellitäiendamise edasi lükanud. Üürikorterite tootluse kasvu ei saa lähiajaks prognoosida, üüriturule lisanduvate uusarenduste tõttu võib statistiliselt keskmine üürihind küll kasvada, kuid nii inflatsioon kui intressid püsivad siiski endiselt madalal tasemel. Madalaima riskiga investeeringuks võib endiselt pidada väikeseid korterid (kööktoad, möbleeritud toad, üürimajad jmt), mis säilitavad nii oma nõudluse kui ka hinnataseme üürihindade lõikes. Tallinna linnas on odavate, väikeste ning funktsionaalsete üüripindade järele sarnaselt mitmetele suurlinnadele pidev nõudlus, mida toetab pidev Tallinna ning Tallinna lähipiirkondade elanikkonna kasv.

Tuleval aastal on oodata inflatsiooni kasvu kiirenemist ja senise palgakasvu võrdlemisi kiire kasvu aeglustumist, mille taustal on oodata kinnisvaratehingute arvu mõningast vähenemist. Väheneva tehinguaktiivsuse tõttu on oodata müügiperioodide osalist pikenemist, tehinguteni jõudmiseks hakkab aina enam lugema kinnisvarabüroode müügialane professionaalsus. Tehingute arvu kasvu pidurdumist on pikemas perspektiivis oodata ka Harjumaale ja Tallinnasse migreerumise vähenemise taustal. Eestlaste laenujäägi kasvutempo on sissetulekute kasvust olnud endiselt aeglasem, mistõttu laenukoormuse vähendamise soov kui ka omavahenditest seni kõrge finantseerimistase tõenäoliselt püsib.

Kõige enam jäävad endiselt laenu võtma 26-30-aastased noored. Suurimateks laenuvõtjateks on olnud 30ndates tarbijad, millest tulenevalt on uusarenduste turg keskendunud põhiliselt 30-40-vanustele ostjatele. Kuni 1500 € kuus teenivad leibkonnad jäävad endiselt soetama tüüpkortereid ja üle 1500 € teenivad leibkonnad seni valdavalt 2000.-2016. aastatel ehitatud kortereid. Uute korterite ostjateks on enamasti üle 2000 € kuus teenivad leibkonnad, kuid kõrgema sissetulekuga elanike huviorbiidis on juba ka vanemad üürikorteriteks sobivad varad.

Lähitulevikus on tõenäoliselt oodata turul võrdlemisi stabiilset olukorda, mille taustal võivad nii tehinguaktiivsuse kui hinnatasemete muutusi hakata potentsiaalset kujundama pigem rahvusvahelised sündmused. Eesti pangandussektorit võib ohustada ennekõike Rootsi kinnisvaraturul toimuv, sest Eesti eraisikute laenuturust moodustavad ligi 72% Rootsi pangad. Rootsi kinnisvaraturu kasvufaasi pöördudes võidakse ressursid suunata ennekõike kodumaise turu stabiliseerimisele, mistõttu võivad Eestis kinnisvaraostuga seotud finantseerimistingimused mõnevõrra muutuda. Lisaks Eesti laenuturuga otseselt seotud sündmustele tasuks tähelepanu hoida ka Euroopa Liidu pankade ja riikidega seotud majanduslikel sündmustel.

Tallinna linna ning selle lähipiirkondade korterituru prognoos järgnevaks poolaastaks

Pakkumishinnad

Ostu-müügitehingute hinnad

Ostu-müügi tehinguaktiivsus

Üürihinnad

Üürituru aktiivsus

Üldine: ↔

järelturg: ↔

uusarendused: ↔

Üldine: ↔

järelturg: ↔

uusarendused: ↔

↓

Pakkumine: ↑

Nõudlus: ↓

↔

↑

Pakkumine: ↑

Nõudlus: ↑

2017. aasta I kvartalis on ennekõike oodata iga-aastast kinnisvaraturu jahenemist, mida saadab hooajaliselt langev tehingute arv ja mõningal määral langev hinnatase. 2016. aasta jaanuaris langes tehingute arv Tallinna linnas võrreldes möödunud kuuga 39% ja mediaanhind 6,4%. Möödunud aasta teises pooles pidevalt langenud pakkumiste arvule on oodata mõningast pakkumiste lisandumist uute arendusprojektide näol. Laialdane uusarenduste pakkumiste hulk jääb endiselt pidurdama hinnataseme kiiret kasvu nii uusarenduste endi kui järelturu varade osas nii pakkumis- kui reaalse tehinguhinna põhiselt. Hinnatasemed on küll oluliselt kasvanud, kuid kodu soetavatel inimestel on elukoha soetamiseks ideaalne aeg – turul valitseb väga mitmekesine pakkumine, mille moodustavad valdavas osas kvaliteetselt ehitatud elamispinnad.

[2] Uusarenduse all käsitletakse käesolevas turuülevaates kortereid, mis paiknevad korterelamutes, millede esmane kasutuselevõtuaasta jääb aastatesse 2001-2017

[3] Tüüpkorterite all käsitletakse käesolevas turuülevaates kortereid, mis paiknevad korterelamutes, millede esmane kasutuselevõtuaasta jääb aastatesse (enne) 1939 – 2000

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Mainor Ülemiste AS IV kv 2016 vahearuanne

01.02.2017 Tõnu Toompark

2016. aasta 4. kvartali põhisündmused

ABB avas Ülemiste linnakus regionaalse äriteeninduskeskuse

Oktoobris 2016 avati vastvalminud Öpiku majas ABB Tallinna regionaalne äriteeninduskeskus. See on üks kuuest keskusest, mida ABB kontsern on üle maailma rajanud või rajamas, et muuta ettevõtte töö tõhusamaks ja tulusamaks, koondades ning standardiseerides tugiteenuseid, mida varem osutati 68 riigis eraldi. ABB peamised argumendid Eesti keskuse asutamiseks olid võimalus kasutada ära kohalikke andekaid inimesi, stabiilset taristut ja soodsat ärikeskkonda.

Mainor Ülemiste sidusettevõte Technopolis Ülemiste AS ja Selver AS allkirjastasid üürilepingu

Oktoobris allkirjastasid Ülemiste linnaku arendaja Technopolis Ülemiste AS ja Selver AS lepingu, mille kohaselt üürib Selver järgnevad 13 aastat aadressil Sepapaja tänav 2 asuvat 900 m² hoonet. Uus toidukauplus avab uksed ajaloolises Dvigateli tehase aegses majas 2017. aasta kevad-suvel.

Sepapaja Selveris võetakse kasutusele kõige uuemad müügisaali lahendused, nagu iseteeninduskassad ja e-Selveri väljastuspunkt, mis võimaldab ostkorvi koostada elektrooniliselt ja seega aega säästa.

3. novembril toimus Eesti suurimaks kontorihooneks kujuneva Öpiku maja esimese bürootorni ametlik avamine

22 000-ruutmeetrises 13 korrusega esinduslikus hoones on tegevust alustanud üle 30 ettevõtte, seminarikeskus ja kohvik Mamo. Lisaks paiknevad majas maa-alune auto- ja jalgrattaparkla ning esimesel korrusel avar ja luksuslik fuajee. LEED Gold sertifikaadi nõuetele vastava Öpiku maja näol on tegemist Ülemiste linnaku kõige energiasäästlikuma hoonega.

Novembris sõlmisid Technopolis Ülemiste AS ja Nordecon AS lepingu büroohoone ehitamiseks

Ülemiste Citysse Lõõtsa tänav 12 kerkivasse 13-korruselisse Alexandre Liwentaali nime kandvasse hoonesse tuleb 9 000 m² kontoripinda. Ehituslepingu maksumus on üle 8 miljoni euro, hinnale lisandub käibemaks.

Mainor Ülemiste kaasas kontorihoone ja parkimismaja ehitamiseks 16 miljonit eurot

AS Mainor Ülemiste tütarettevõte OÜ Öpiku Majad sõlmis Nordea pangaga 15,8 miljoni euro suuruse finantseerimislepingu, mille abil rajatakse ärilinnakuse Eesti suurima kontorihoone Öpiku maja teine bürootorn ja uus parkimismaja.

Uuring: Ülemiste City ettevõtted toodavad pea kolmandiku Eesti IT-sektori ekspordist

Ettevõtluskõrgkooli Mainor läbiviidud uuringust selgub, et Ülemiste City ärilinnakus luuakse 21% Eesti info- ja IT sektori lisandväärtusest ning 29% valdkonna teenuste ekspordist. Uuringu kohaselt on Ülemiste Citys asuvate ettevõtete töötajate keskmine palk Eesti keskmisest 1,5 korda kõrgem ning firmade kogukäive ületab miljardit eurot.

Kalevi keskstaadioni rekonstrueerimise koostöölepe saab allkirjad

01.02.2017 Tallinn.ee

Kolmapäeval, 1. veebruaril kell 13.30 sõlmivad kultuuriminister Indrek Saar, Tallinna tegevlinnapea Taavi Aas ja Eesti Spordiseltsi Kalev president, brigaadikindral Meelis Kiili Kaitseliidu Peastaabi lipusaalis (Toompea 8) koostöölepingu Kalevi keskstaadioni rekonstrueerimise esimese etapi finantseerimiseks.

Koostöölepingu eesmärk on reguleerida Kalevi Keskstaadioni I etapi rekonstrueerimise Kultuuriministeeriumi ja Tallinna linna poolset finantseerimist ning aidata seeläbi kaasa olemasoleva staadioni rahvusvahelistele nõuetele vastavaks staadioniks saamisele.

Koostöölepinguga näevad osapooled, et staadion jääb spordifunktsioonide täitmise kõrval ka tantsupidude toimumise paigaks ning staadioni rekonstrueerimisel arvestatakse tantsupidude korraldamisest tulenevate nõuetega.

Riik ja linn investeerivad staadioni ümberehitamisse ühtekokku 14 miljonit eurot, rajatise hilisemad ülalpidamiskulud kannab staadioni omanik, MTÜ Eesti Spordiselts Kalev.

Ajakirjanikud on oodatud koostöökokkuleppe allkirjastamisele!

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Baltic Horizon Fund’i dividendimakse

01.02.2017 Tõnu Toompark

Baltic Horizon Fund (väärtpaberi lühinimi NHCBHFFT, ISIN kood EE3500110244) fikseerib osakuomanike nimekirja dividendi maksmiseks 03.veebruaril 2017. a kell 23:59.

Ülaltoodust lähtudes kaubeldakse täna, 01. veebruaril 2017. a viimast päeva Baltic Horizon Fund’i osakutega, millel on õigus dividendile (cum-dividend). Homme, 02. veebruaril 2017. a ostetud osakud ei oma enam õigust dividendile (ex-dividend).

Baltic Horizon Fund maksab dividendi 0.024 eurot osaku kohta 07.veebruaril 2017.

KV.EE: Kas korterituru aktiivsus kandub majade sektorisse?

01.02.2017 Tõnu Toompark

Portaalis KV.EE pakuti jaanuaris müügiks 749 Tallinna maja keskmise hinnaga 1064 €/m². Aastaga vähenes majade müügipakkumiste arv 8% ja keskmine pakkumishind kasvas 5% võrra.

Tallinna majade müügipakkumiste arv on vähenenud enamuses Tallinna linnaosades. Niisamuti võib märgata, et majade pakkumishinnad portaalis KV.EE on kerkinud enamuses linna piirkondadest.

Siit tõuseb küsimus, kas korterituru aktiivsus ja hinnatõus on lõpuks viinud selleni, et ostjad hakkavad kallinenud korterite asemel rohkem pilku heitma majade ostmise suunas? Praktika majadega kauplemise aktiveerumist siiski veel ei kinnita. Hoonestatud elamumaadega tehtud tehingute arv oli 2016. aastal maa-ameti andmetel Harjumaal 4% aastatagusest madalamal tasemel.

Eelkõige just möödunud aasta teises pooles aset leidnud korteritehingute hinnatõusu tõttu võiks käesolevaks aastaks prognoosida majade turule tõusu. Hüppeliselt kallimaks muutunud korterid konkureerivad üha enam paaris- ja ridamajadega ning ühepereelamutega ja see võiks ostjad sellesse sektorisse suunata.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Korterite üüripakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk			Äripindade müügipakkumiste hind ja selle muutus, tk
	01/2016	01/2017	Muutus, %	01/2016	01/2017	Muutus, %
Haabersti	131	130	-1%	1 526	1 555	2%
Kesklinn	72	80	11%	1 609	1 532	-5%
Kristiine	93	71	-24%	1 287	1 274	-1%
Lasnamäe	64	36	-44%	334	420	26%
Mustamäe	31	17	-45%	418	392	-6%
Nõmme	156	183	17%	1 334	1 375	3%
Pirita	212	205	-3%	1 518	1 569	3%
P-Tallinn	39	27	-31%	1 016	1 064	5%

Tallinn	815	749	-8%	1 305	1 370	5%

Harku vald	231	205	-11%	1 077	1 108	3%
Jõelähtme	30	27	-10%	1 557	974	-37%
Kiili vald	30	51	70%	1 151	1 290	12%
Rae vald	211	179	-15%	1 540	1 539	0%
Viimsi vald	262	280	7%	1 356	1 407	4%

Narva	32	37	16%	494	435	-12%
Pärnu	64	50	-22%	988	1 001	1%
Tartu	274	299	9%	999	1 041	4%

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvarakooli menuki lisatrükk uuesti saadaval “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus”

01.02.2017 Tõnu Toompark

2018. aasta alguses jõustub uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Uus seadus kaotab elamute haldamisega tegelevad ühisused ja loob seaduse jõuga ühistud kõikidesse kortermajadesse. Üleminek tänaselt regulatsioonilt saab üsna kindlasti olema enam kui vaevaline.

„Uue käsiraamatu „Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus“ eesmärk on pakkuda praktilist nõu, mis aitaks luua korteriühistud neis hoonetes, kus seda veel ei ole,“ selgitas käsiraamatu autor Evi Hindpere. „Lisaks võib olla olemasolevate korteriühistute puhul vaja muuta põhikirja või ühistu juhtimise praktikat, et see oleks kooskõlast uue seaduse normidega.“

Käsiraamat „Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus“ on suunatud nii korteriomanikest korteriühistu liikmetele kui ühistu juhtidele.

„Oleme käsiraamatus toonud välja igapäevased situatsioonid, mis tekitavad ühistu liikmete seas probleeme ja andnud neile läbi praktiliste näidete lahendused. Eraldi oleme esile tõstnud muudatused, mida toob endaga kaasa uue seaduse jõustumine 2018. aastal,“ tutvustas Evi Hindpere trükise sisu.

Korteriühistu juhtidele on abivahendina toodud välja nii ühistu juhtimise parim praktika ja selles asetleidvad muudatused. Käsiraamatu lisades on igapäevased näidisdokumendid – näiteks volikirja, protokollide, koosoleku kutsete jms näidised.

Käsiraamatu autor jurist Evi Hindpere on mitme kinnisvaravaldkonna käsiraamatu autor. Lisaks on Evi Hindpere Kinnisvarakooli tunnustatud koolitaja.

Värske käsiraamat „Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“ on saadaval Kinnisvarakooli e-raamatupoes ja kõikides suuremates raamatukauplustes üle Eesti.

Käsiraamatu kirjastaja Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele ning kinnisvaravaldkonna käsiraamatute kirjastamisele.

Faktid käsiraamatu kohta

Pealkiri: „Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“
Autor: Evi Hindpere, Raid & Ko jurist ja koolitaja
Maht: 320 lehekülge
ISBN 978-9949-9655-5-7
Käsiraamatu sisukord ja eessõna (pdf-failina)
Kinnisvarakooli raamatupood: https://www.kinnisvarakool.ee/raamatud/