Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused kinnisvaratehingutes: ostja õigused, müüja kohustused ja müügigarantii praktikas

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Pindi Kinnisvara: Kinnisvaraindeks tõusis aastaga +6,8%

15.12.2017 Tõnu Toompark

17 suurema linna tehinguid koondav Pindi Indeks langes novembris 2,6% võrra, tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks oli 1335 eurot ruutmeetri kohta. Oktoobris oli antud suurus korrigeeritud andmetel 1371 €/m².

Kui 2017. aasta oktoobris tehti indeksilinnades 1394 korteriomandi tehingut, siis novembris oli tehingute arv 1327. Võrdluseks- 2016. aasta novembris tehti indeksilinnades 1275 korteriomandi tehingut.

Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman ütles, et ühe aastaga on indeks tõusnud 6,8 võrra. „Võiks arvata, et hinnatõusu on vedanud Tallinn, kuid tegelikult on 12 kuuga Tallinna korterite tehinguhind tõusnud vaid 1,2% võrra, kasvu on andnud peamiselt väikelinnad, kus vahepeal korterite hinnad pea olematuks kahanesid ja mis nüüd tasapisi taastuvad,“ lisas ta.

Võrreldes hinnatipuga detsembris 2016 on indeks languses 6 protsendiga. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 114 protsendi võrra kõrgemal.

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab ligi 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui kümne aastase ajaloo.

Turuülevaade 2017. aasta november

Kinnisvaraindeks tõusis aastaga +6,8%

16/01/2018 toimub koolitus “Kinnisvara korrashoiu süsteem”

15.12.2017 Margot Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 16/01/2018 koolitus “Kinnisvara korrashoiu süsteem“. Koolituse eesmärk on pakkuda täiendavaid teadmisi, oskusi ja nõuandeid kinnisvara korrashoiuga kokkupuutuvatele isikutele.

Koolitusele on oodatud:

kinnisvara korrashoiuga kokkupuutuvad spetsialistid;
erasektori kinnisvara omanikud;
haldusteenuse pakkujad;
avaliku sektori töötajad, kes tegelevad kinnisvara korrashoiuga;
kõik haldusettevõtete töötajad;
ärikinnisvara omanikud ja haldajad;
riigi osalusega äriettevõtete spetsialistid ja juhid.

Koolitus annab:

ülevaate kinnisvara korrashoiu süsteemist;
ülevaate ehitusseadustikust kui kinnisvara korrashoiu õiguslikust alusest;
tutvustatakse kinnisvara korrashoiu ehitusseadustikust tulenevaid kutsepädevuse nõudeid;
tuuakse välja korrashoiu osapooli ja vastutuse jaotust nende vahel;
antakse soovitused korrashoiu lepingu sõlmimiseks.

Koolitus “Kinnisvara korrashoiu süsteem” toimub 16/01/2018 kell 10.00-17.15 Tallinna kesklinnas. Lektorid on Keskkonnaministeeriumi haldusosakonna peaspetsialist Martin Kõiv ja Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ juhatuse esimees Andry Krass.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Arco Vara: Tallinna, Tartu ja Pärnu korterihinnad rihivad jätkuvalt ülespoole

15.12.2017 Mihkel Eliste

Tallinna linnas tehti novembris 855 korteritehingut 83 miljoni euro eest. Võrreldes oktoobriga püsis turuaktiivsus umbes samal tasemel – müüdi 1,2% ehk 10 tehingu võrra vähem kortereid. Võrreldes eelmise aasta novembriga tehti 64 tehingut rohkem, millest tulenevalt kasvas tehinguaktiivsus aasta baasil 8,1% võrra. Korteritehingute käive kasvas samaaegselt 12 kuuga 13%, keskmise korteritehingu hind tõusis 93 000 eurolt 97000 eurole. Korteritehingute raames kujunes mediaanhinnaks 1 689 €/m2, mida oli 1,2% vähem kui oktoobris, kuid siiski 7,8% rohkem kui 2016. aasta novembris.

Linnaosade kaupa vaadatuna tehti novembris Lasnamäel 226, Kesklinnas 177, Põhja-Tallinnas 131, Mustamäel 120, Haaberstis 100, Kristiines 47, Nõmmel 39 ja Pirital 15 tehingut. Kui hiljutiste kuude vältel kasvas tehinguaktiivsus uute arendusprojektide tõttu hoogsalt ennekõike Haaberstis ja Mustamäel, siis novembris nende piirkondade turuaktiivsuse kasv mõnevõrra aeglustus, kuid korterite müüginumbrid asusid seevastu kasvama Lasnamäel. Võrreldes aastataguse sama kuuga kasvas tehingute arv Lasnamäel (+31%), Mustamäel (+20%), Põhja-Tallinnas (+4,8%) ja Kesklinnas (+4,1%). Pirital ja Kristiines püsis turuaktiivsus umbes samal tasemel, kuid seevastu alanes ligi 22% võrra Nõmmel ning 10% võrra Haaberstis.

Korteritehingute arvu muutused tulenevad piirkonniti endiselt valdavalt uute korteritega tehtud tehingutest: suuremate piirkondlike arenduste lõpetamisel turuaktiivsus mõneks ajaks oluliselt kasvab ning seejärel taas stabiliseerub. Kui varasematel perioodidel on aktiivseimad olnud Kesklinn ja Põhja-Tallinn, siis täna on uute korterite müüginumbrid asunud kiirelt kasvama ka linnaosades, kus paiknevad Tallinna suurimad magalapiirkonnad. Kesklinn ja Põhja-Tallinn on küll nii arendajatele kui ka ostjaskonnale jätkuvalt atraktiivsed, kuid nii kallineva ehitushinna kui ka kallinevate arenduskruntide taustal võib järjest enam märgata arendustegevuse siirdumist teistesse linnaosadesse. Arendajad on tajumas tarbijaskonna laenuvõimekuse piiri, siirdudes pigem madalama hinnatasemega piirkondadesse, turundades oma arendusi laiemale võimalikule ostjaskonnale ning vähendades seeläbi enda riske.

Ehitushind kallineb

Ainuüksi 2017. aastal Tallinna linnas ligi 20% kallinenud ehitushinna tõttu hoidutakse pigem väiksemate projektide arendamisest, panustades suuremate projektide läbiviimisel kallineva ehitushinna mõju vähendamisse mastaabiefektiga. Magalapiirkondades on küll kehtestatud kümnenditaguseid detailplaneeringuid, mis lubavad tihti suuremat ehitusmahtu kui tänasel hetkel planeeritakse, kuid arendajad ei soovi liigseid riske võtta. Kallineva ehitushinna eest põgenemine linna äärealadele ning Tallinna lähiümbrusesse või kvaliteetse siseviimistluse arvelt osaliselt kokkuhoidmine ja korterite keskmise pindala vähendamine ei ole aga pikemas perspektiivis jätkusuutlik strateegia, sest lähitulevikus on jõustumas energiatõhusust reguleerivad direktiivid, mis on kergitamas ehitushinda veel vähemalt 10-15%.

Juba praegu surve all olev arendajate marginaal võib sarnase turukeskkonna säilides energiatõhususe nõuete karmistumisel veel rohkem alaneda. Olukorras, kus madalama energiatõhususega korterite laojääk lõpuks otsa lõppeb, kasvab pakkumisel olevate tüüpkorterite ja uusehitiste hinnaerinevus, mis võimaldab ehituslikult vanematel korteritel taas kallinema asuda. Arvestades Eesti demograafilist olukorda, on järelturul siiski lähiaastatel oodata järk-järgulist nõudluse alanemist nooremapoolsete tarbijate vähenemise tõttu.

Jättes kõrvale uued korterid, ei ole korteriturul täna veel midagi oluliselt muutunud. Viimast kinnitab ennekõike asjaolu, et järelturu aktiivsus on püsinud juba pikemat aega võrdlemisi samal tasemel ning hinnakasv on korterite ehitusaastast vaadatuna asunud pidurduma mõõduka kasvutemponi. Novembris moodustasid juriidilisest isikust müüjad ehk valdavalt uute korterite müüjad kõikidest kinnisvaratehingutest Tallinna linnas 49%, mida oli mõnevõrra vähem kui oktoobris, kuid ligi 4% võrra rohkem kui 2016. aasta novembris. Uute korterite osakaal kogu korteriturul tehtud tehingutest on küll jätkuvalt kasvav, kuid on püsinud pea aasta aega samas suurusjärgus, soodustades stabiilse järelturu aktiivsuse taustal tehingute koguarvu järkjärgulist kasvamist. Lähikuudel jätkub uute korterite osakaalu lineaarne kasvutrend, mis tuleva aasta esimeses pooles võib ajutiselt statistiliselt peatuda, sest 2016. aasta teises pooles püsis uute korterelamute ehitamiseks väljastatud ehituslubade arv ajutiselt oluliselt madalam kui enne või peale seda. Samaaegselt on uute korterite pakkumine järjest kasvanud: oktoobris alustati Tallinnas pea 300 ja novembris 100 uue korteri ehitust ning uute korterite laojääk on 2 500 korterit.

Olenemata sellest, et novembris kasvas aastases võrdluses korterite mediaanhind ligi 8%, ei saa seda kasvukiirust siiski kõikide korterite osas üheselt väita. Novembris kallinesid tüüpkorterid aasta baasil ligi 3% ning ehituslikult uuemad korterid ehk alates 2000ndast aastast ehitatud korterid püsisid samal tasemel. 2017. aasta esimese üheteistkümne kuu jooksul kallinesid tüüpkorterid võrreldes aastataguse ajaga 6% ning ehituslikult uuemad korterid 4%, mille kõrval täiesti uute korterite hinnakasv on püsinud 6% juures, olles valdavalt mõjutatud ehitushinna kallinemisest. Arvestades tänast majanduskasvu tempot ning elanikkonna ostujõu kasvukiirust, on korterite kallinemine praeguses tempos võrdlemisi jätkusuutlik.

Tartu korteritehingud keskmiselt 17% kallimad kui aasta tagasi

Tartu linnas tehti novembris samaaegselt 143 tehingut, mida oli võrreldes oktoobriga 16 rohkem, kuid võrreldes eelmise aasta novembriga 8 vähem. Tehtud tehingute lõikes kujunes mediaanhinnaks 1 324 €/m2, mis oli võrreldes aastataguse ajaga kasvanud 8,5%, kuid püsis võrreldes oktoobriga 0,4%-lise kasvu juures sisuliselt samal tasemel. Keskmiseks korteritehingu hinnaks kujunes 79 000 eurot, mida oli ligi 17% rohkem kui eelmise aasta novembris. Kõikide korterite ostu-müügitehingute koguväärtuseks kujunes 11,3 miljonit eurot, mida oli 2016. aasta novembrist 11% enam. Kuigi Tartu korterituru aktiivsus on pikemas vaates pigem alaneva trendiga, on siiski uute korteritega tehtavate tehingute taustal jätkanud tempokalt kasvamist tehingute väärtusega seotud näitajad.

Sarnaselt Tallinnale ei peegelda ka Tartus siiski korterituru üldine hinnakasv erinevat tüüpi korterite tegelikku kasvutempot. Tüüpkorterite ehk perioodil 1940-1990 ehitatud korterelamutes paiknevate korterite viimase üheteistkümne kuu kaalutud keskmine mediaanhind jäi novembri seisuga 1 175 €/m2 juurde, olles võrreldes 2016. aasta sama ajaga kasvanud 8% võrra. Ehituslikult uuemate korterite hinnakasv püsis samaaegselt 1% juures ning täiesti uute korterite hinnatase on kasvanud ligi 5%. Erinevalt Tallinnast on Tartu tüüpkorterite hinnakasv püsinud jätkuvalt oluliselt kiirem kui uuematel korteritel, sest uusehitiste turg on valdavalt koondunud Tartu linna lähiümbrusesse, kus näiteks Tartu vallas on uute korterite väljamüügihinnad kasvanud 6% ja Luunja vallas 8%. Lähikuudel jätkub turuaktiivsuse alanemine peamiselt hooajaliste tegurite tõttu, mille juures talvisele perioodile omaselt alanevat tehingute arvu taset jäävad toetama tehingud täiesti uute korteritega peatselt valmivates arendusprojektides.

Pärnus jäi november oktoobrile tugevalt alla

Pärnu linnas tehti novembris 70 korteritehingut – seda on võrreldes oktoobriga koguni 40 tehingut vähem ning võrreldes 2016. aasta novembriga 12 tehingut vähem. Tehtud korteritehingute raames kujunes mediaanhinnaks 1 112 €/m2 ning keskmiseks korteritehingu hinnaks 57 000 eurot, mis olid aasta jooksul kasvanud vastavalt 29% ja 26% võrra. Novembris müüdi kortereid ligi 4 miljoni euro eest, mida oli 8% enam kui aasta tagasi. 2016. aasta teises pooles kogu Pärnu korteriturul kiirelt kasvama asunud tehinguaktiivsuse tõttu on nüüdsest aastatagused baasväärtused kõrgemad, millest tulenevalt mõjutavad tehinguaktiivsust sarnaselt Tartule ja Tallinnale peamiselt uute korteritega tehtavad tehingud.

Kui oktoobris kasvas Pärnus tehingute arv uute korterite tempokama müügi tõttu ajutiselt oluliselt kiiremini kui tavapäraselt, siis novembris turuaktiivsus taandus nii uute korterite vähenenud müügi kui ka alanenud järelturu aktiivsuse tõttu. Varasem kiire hinna ja tehinguaktiivsuse kasv on Pärnus pidurdunud. Mediaanhinna tase on alates septembrist püsinud küll samal tasemel, kuid viimase üheteistkümne kuu raames on tüüpkorterid kallinenud ca 10%. Korterite pakkumishinnad on samaaegselt kallinenud samuti 10%-lises tempos. Järelturul takistab jätkuvalt tehinguaktiivsuse kasvu kehv pakkumise struktuur ning kasvanud pakkumishinnad, mida on aga mõningal määral asunud leevendama piirkonnas aktiveerunud uusehitiste püstitamine. Lähikuudel jätkub Pärnu linnas sarnaselt Eestile kui tervikule korterituru aktiivsuse taandumine hooajalistest teguritest tulenevalt, tehingute arvu vähenemist on oodata nii detsembris kui jaanuaris.

KredEx: Kodutoetust sai 356 lasterikast peret

14.12.2017 Tõnu Toompark

KredExi kodutoetust said sel aastal 356 kolme- ja enamalapselist vähekindlustatud peret, kokku kasvab nendes peredes 1261 last. Ühtekokku eraldati tänavu toetusteks 3,2 mln eurot.

Toetuse suurim määr on 8 000 eurot, sealjuures korduval toetuse saamisel 5 000 eurot. Sel aastal eraldati peredele toetust keskmises summas 7 352 eurot. Peredele, kelle elamistingimused vajavad olulist parandamist, on hindamiskomisjoni ettepanekul võimalik eraldada ka suuremat toetust. Sel aastal oli selliseid toetusi 9, millest suuremad ulatusid maksimaalse 14 000 euroni. Kõige rohkem toetuse saajaid elab Ida-Virumaal (57), Harjumaal (51) ja Võrumaal (35).

“Selle valitsuse eesmärk on töötada tugevama, võrdsema ja hoolivama Eesti nimel. Samuti peab jõudma majanduskasv kõigi Eesti inimesteni. Seda eesmärki kannavad nii tänavu kehtima hakanud lasterikka pere 500-eurone toetus kui ka eelnevalt mainitud kodutoetus,” ütles ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo.

Toetust saavates peredes oli keskmine maksustatav tulu leibkonna liikme kohta 2016. aastal 147,90 eurot kuus. Esines ka 13 perekonda, kelle maksustatav sissetulek leibkonna liikme kohta oli 2016. aastal 0 eurot. Kõige lasterikkamates peredes kasvab 7 last ja 13 toetust saanud peres kasvab 6 last. Toetuse saajate seas oli veel 31 viielapselist, 80 neljalapselist ja 229 kolmelapselist perekonda.

KredExi eluaseme ja energiatõhususe divisjoni juhi Triin Reinsalu sõnul on toetuse abil võimalik oluliselt oma elamistingimusi kaasajastada ning teatud juhtudel ka lausa elamiskõlbmatud pinnad taas korras kodudeks muuta. „Alates 2008. aastast on lasterikaste perede kodutoetuse abil paranenud rohkem kui 10 000 lapse elamistingimused. Sel aastal eraldasime 9-le perele ka täiendavat toetust, kuna nende kodudes puudusid kõige elementaarsemad elamistingimused. Toetuse abil tehtavad tööd võimaldavad tõsta perede elukvaliteeti ja muuta laste kasvukeskkonna oluliselt paremaks,“ ütles Reinsalu.

Kõige enam antakse toetust eluaseme renoveerimiseks (226 korral). 120 peret sai toetust kodu soetamiseks ning 10 peret nii soetamiseks kui ka renoveerimiseks.

Tegemist on riikliku tagastamatu toetusega, mis on mõeldud vähekindlustatud lasterikastele peredele eluasemetingimuste parandamiseks ja kaasajastamiseks. Toetust saavad taotleda perekonnad, kus kasvab vähemalt kolm kuni 19-aastast last ning kelle viimase aasta keskmine maksustatav tulu ühe leibkonna liikme kohta ei ole suurem kui 355 eurot.

Taotlejate eluaseme olukorda hindas komisjon, kuhu kuulusid KredExi, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Lasterikaste Perede Liidu esindajad.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – kliendi leidmisest eduka tehinguni

Statistikaamet: Teenindussektori osatähtsus on kasvanud kõigis maakondades

14.12.2017 Statistikaamet

Enamik ehk 64% Eesti majanduse lisandväärtusest loodi 2016. aastal Harjumaal, teatab Statistikaamet. Endiselt kasvab teenindussektori osatähtsus, mis suurenes enamikus maakondades üle 2 protsendipunkti.

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) jooksevhindades oli 2016. aastal 21 miljardit eurot. Harjumaa osa selles oli 13 miljardit eurot, millest omakorda 11 miljardit eurot tuli Tallinnast. Harjumaale järgnesid Tartumaa ja Ida-Virumaa, mille osatähtsus Eesti SKP-s oli vastavalt 10% ja 6%. Väikseimad näitajad olid 2016. aastal Hiiu ja Põlva maakonnal: kummagi osatähtsus Eesti SKP-s oli alla protsendi.

2016. aastal loodi 70% kogu Eesti lisandväärtusest teeninduses. Eelkõige Tallinna ja Tartu mõjul oli teenindussektoril kõige suurem osatähtsus Harjumaal (78%) ning Tartumaal (70%). Kõige kiiremini kasvas möödunud aastal selle sektori lisandväärtuse osatähtsus Jõgeva, Põlva ja Järva maakonnas. Siiski ei ole ülejäänud Eesti selle näitaja poolest Harju- ja Tartumaale lähemale jõudnud, sest valdavalt on teeninduse areng koondunud ikkagi Tallinnasse ja Tartusse.

Tööstus- ja ehitussektori osatähtsus Eesti lisandväärtuses oli 2016. aastal 27%. Teenindussektori osatähtsuse suurenemise tõttu on tööstuse ja ehituse osa lisandväärtuses aastate jooksul vähenenud enamikus maakondades. Kiireim on langus olnud Ida-Virumaal – 2014. aastal oli tööstus- ja ehitussektori osatähtsus maakonna lisandväärtuses 58%, 2016. aastal 50%. Suuruselt järgmine langus on olnud Saaremaal, kus sektori lisandväärtuse osatähtsus on samal ajavahemikul kahanenud 40%-st 36%-ni. Viimase kahe aasta jooksul on tööstus- ja ehitussektori lisandväärtuse osatähtsus oluliselt kasvanud kolmes maakonnas – Raplamaal, Viljandimaal ja Võrumaal.

Põllumajandussektori osatähtsus oli 2016. aastal 3% Eesti lisandväärtusest. Suurim oli sektori osatähtsus Jõgeva maakonnas (16%). Teenindussektori kasv on vähendanud ka põllumajandussektori osa maakondade lisandväärtuses. Lisaks on sektoris viimastel aastatel mureks olnud seakatk ja väike viljasaak, mille tõttu on lisandväärtuse osatähtsus vähenenud kõigis maakondades. Kõige kiiremini on kahanenud Jõgevamaa, Põlvamaa ja Läänemaa näitaja.

SKP elaniku kohta oli 2016. aastal 16 035 eurot, mis on 557 eurot suurem kui aasta varem. Suurim oli näitaja Harju maakonnas – 145% Eesti keskmisest. Järgnesid Tartu ja Pärnu maakond, kus SKP elaniku kohta oli vastavalt 94% ja 67% Eesti keskmisest. Väikseim ehk 41% Eesti keskmisest oli SKP elaniku kohta Põlva maakonnas. 2016. aastal jätkus Harju ja Tartu maakonna ning ülejäänud Eesti näitajate erinevuse kasv, mis peamiselt tuleneb Tallinna ja Tartu kiirest arengust.

Teenindussektor – hulgi- ja jaekaubandus, mootorsõidukite ja mootorrataste remont; veondus ja laondus; majutus ja toitlustus; info ja side; finants- ja kindlustustegevus; kinnisvaraalane tegevus; kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus; haldus- ja abitegevused; avalik haldus ja riigikaitse, kohustuslik sotsiaalkindlustus; haridus; tervishoid ja sotsiaalhoolekanne; kunst, meelelahutus ja vaba aeg; muud teenindavad tegevused.

Tööstus- ja ehitussektor – mäetööstus; töötlev tööstus; elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine; veevarustus, kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus; ehitus.

Põllumajandussektor – põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük.

Statistikatöö „Regionaalne SKP“ avaliku huvi peamine esindaja on Rahandusministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet seda statistikatööd teeb.

Omanike Keskliit hakkab koguma nõudeid Tallinna Vee vastu

14.12.2017 Omanikud.ee

Eesti Omanike Keskliit tervitab Riigikohtu otsust Tallinna Vee teenushindade allumisest üldistele hinnakujundusreeglitele ja Konkurentsiameti järelvalvele.

EOKL esimehe Priidu Pärna sõnul on see olnud liidule kaheks aastat kestnud protsess õigluse võidulepääsemiseks. Juba 2009.a pöördusime Konkurentsiameti, Harju maavanema ja õiguskantsleri poole Tallinna Vee ebaõiglaselt kõrgete teenushindade allutamise osas üldistele konkurentsireeglitele ja saavutasime andmekaitse insepktsiooni abil ettevõtte ja Tallinna linna vaheliste kokkulepete avalikustamise, lisaks kogusime 21 000 allkirja monopolide ohjamise seaduseelnõu algatamiseks.

Pärna sõnul Eesti Omanike Keskliit tutvub põhjalikult Riigikohtu lahendiga ja otsustab omanike kahjunõuete koondamise alustamise.

Eesti Omanike Keskliit on 1994.a asutatud suurim kinnisvaraomanikke koondav vabaühendus, kuhu kuulub 64 000 liiget.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Baltic Horizon Fund viis lõpule Vainodes I büroohoone omandamise Riias

14.12.2017 Tõnu Toompark

Northern Horizon Capital AS kui Baltic Horizon Fond’i fondivalitseja (Fond) teavitas 15. novembril 2017 lepingu sõlmimisest Vainodes 1 büroohoone ja selle naaberkinnistu Telts 1, mõlemad asukohaga Riia, Läti omandamiseks. Fondivalitseja teavitab, et tehing viidi lõpule.

Lepingujärgne ostuhind on ligikaudu 21,3 miljonit eurot, mis teeb varade omandamise ligikaudseks tootluseks 7%.

Täiendavat informatsiooni tehingu kohta leiab Fondi 15. novembri 2017 börsiteatest.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC – põhimõtted, meetodid ja turuväärtus

Reidi tee ehitaja leidmiseks tuleb uus riigihange

14.12.2017 Tallinn.ee

Tallinna kommunaalamet kuulutas Reidi tee ehitaja leidmiseks välja kuulutatud riigihanke luhtunuks, sest kõigi pakkumuste maksumus oli oodatust tunduvalt kõrgem.

„Parim pakkumine oli siiski ligi 11 miljonit eurot kallim kui eeldatav Reid tee ehitushind ja sellises olukorras tundus õigem minna uuele katsele,“ sõnas Tallinna linnapea Taavi Aas. Aasa sõnul tuleb uus hange, milles on Reidi tee ja Narva maantee liikluslahendust mõnevõrra muudetud.

Mõlemas sõidusuunas vähendatakse Russalka ristmikul sõiduradade arvu ühe sõidurea võrra. Lisaks tähistatakse töömaapiires Pirita teele linnast väljuvale suunale ning Narva maanteele (Reidi tee ristmikust linnapoole jäävale lõigule) linna sisenevale suunale ühele sõidureale ühistranspordi sõidurida.

„Need muutmised on meie läbirääkimiste tulemus linnaruumi aktivistidega,“ ütles linnapea. Aas lisas, et projekti juhtrühm koguneb reedel ja siis vaadatakse kõik muudatused veelkord üle. Tema sõnul arutati kohtumisel aktivistidega ka muid asju peale sõiduradade arvu, kuid üks kohtumine seisab veel ees ja avalikkust teavitatakse asjast siis, kui kõik on aktivistidega läbi räägitud.

Arco Vara: Spekulatiivse taustaga korteritehingute osakaal on Tallinnas vähenenud

14.12.2017 Mihkel Eliste

Alates 2015. aasta novembrist kuni käesoleva aasta oktoobri lõpuni on vähemalt kaks korda müüdud ühtede ja samade korterite arv moodustanud kogu tehingute arvust 16%. Võrreldes 2016. aastaga on 2017. aastal spekulatiivse taustaga ehk valdavalt edasimüügiks (sh n-ö flippimiseks) soetatud korteritega tehtud tehingute osakaal vähenenud.

2015. aasta novembrist 2016. aasta oktoobrini vahetas üks ja sama järelturu korter omanikku vähemalt kahel korral ligi 1 300 juhul, moodustades kogu vastava perioodi tehingute arvust 15%. Seevastu 2016. aasta novembrist 2017. aasta oktoobrini vahetas mitmendat korda omanikku pea 13% vähem kortereid, moodustades kogu tehingute arvust 12%. Edasimüügiks on lisaks järelturu korteritele ostetud ka uusi kortereid, kuid kuna statistikas sisalduvad teatud määral ka võlaõiguslikud tehingud, siis ei ole võimalik uute korterite edasimüüki täpselt määratleda. Tõenäoliselt jääb uute korterite edasimüügi osakaal kõikidest korteritehingutest alla 5%.

Nii puhtalt spekulatiivsel eesmärgil edasimüügiks kui ka n-ö flippimiseks ehk ostmiseks-remontimiseks-müügiks soetatud korterite tehingute arv on asunud vähenema peamiselt turul muutuva olukorra tõttu. Jätkuvalt on suur nõudlus magalapiirkondades kapitaalremonti vajavate korterite järele, kuid nende pakkumine on pidevalt alanenud. Lisaks, selliste korterite puhul on kasvanud nõudluse tõttu konkurents tihenenud ning hinnad kasvanud, kuid turul tervikuna on järelturu korterite hinnakasv püsinud pigem mõõdukas, olles viimase 12 kuu jooksul magalapiirkondades ligi 5%-lise kasvutempo juures. Ühtlasi on märgata mõningast korterite müügiperioodide pikenemist, mis tuleneb tüüpkorterite osas ennekõike asjaolust, et uute ja vanemate korterite hinnadiferents on vähenenud ning eelistatakse pigem uusi kortereid. Lähitulevikus jätkub järelturul pakutavate varade pakkumise kasv nii uute korterite eelistamise tõttu kui ka põhjusel, et valdavalt tüüpkortereid ostvate noorte osakaal asub alanema.

Renoveerimistööd on kallimaks läinud

Ettevõtluse raames kortereid flippivad isikud peavad tänases turusituatsioonis aga järjest enam taluma remonttöödega alustamise venimist. Ehitussektor on kuumenenud, mistõttu on hulgaliselt tööd ning järjekorrad on pikad nii maalritel, tapeetijatel ja elektrikutel kui ka torumeestel, rääkimata universaalsetest töömeestest, kes kogu korteri renoveerimise suudavad otsast lõpuni iseseisvalt läbi viia. Edasimüügiks soetatakse kortereid tihti eraisikute nimele, sest kahe aasta jooksul on võimalik üks elukoht müüa tulumaksuvabalt. Lisaks asjaolu tõttu, et korterite remondiga tegelevad isikud soovivad tasu saada sageli mustalt, mistõttu ei ole võimalik omanikel kulusid ametlikult ettevõtte raamatupidamisse kanda.

Renoveerimistööde pakkujate hinnad on viimase 12 kuu jooksul kallinenud erinevates Eesti aktiivseima korterituruga linnades 15-20%, mistõttu 2-3-toalise korteri kvaliteetse kapitaalremondi ja köögimööbli paigaldamise puhul tuleks arvestada ligikaudu 200-250 €/m2 suuruse väljaminekuga. Olukorras, kus järelturul on hinnakasv tervikuna aeglustunud ning korterite renoveerimistöödega seotud kulud on kasvanud ja sobilikke kortereid renoveerimiseks on vähe, on hakatud läbi viima n-ö odavamat remonti, säilitamaks omaniku kasumimarginaali. Lasnamäe näitel on edasimüüdud korterite keskmiseks pindalaks 45 m2 ning esialgse ostu- ja hilisema müügihinna erinevus on valdavalt jäänud 30-40% juurde. Korterite edasimüük on enamjaolt aset leidnud 4-6 kuu jooksul.

Terves Tallinnas on märgata 12 kuu jooksul vähemalt kolm korda omanikku vahetanud korterite seas ennekõike n-ö kööktube, kus hinnavahemikus 20 000 – 35 000 € maksnud korterite puhul on ennekõike tugev nõudlus tulenenud üürikinnisvarasse investeerimisest. Paljudel juhtudel on koheseks edasimüügiks soetatud korterite puhul märgata tehinguid, mis leiavad aset koguni ühel ja samal päeval – notari juures viiakse järjestikustel aegadel läbi ühe ja sama korteri võõrandamine juba järgmisele osapoolele ilma kinnistusraamatu kande jõustumist ootamata.

AS Merko Ehitus juhatuse esimehe volituste pikendamine

13.12.2017 Tõnu Toompark

AS Merko Ehitus nõukogu otsustas 13. detsembril 2017 pikendada ettevõtte juhatuse esimehe Andres Trinki volitusi alates 01. jaanuarist 2018 järgmiseks kolmeks aastaks. AS Merko Ehitus juhatus jätkab kaheliikmelisena: Andres Trink (esimees) ja Tõnu Toomik.

Kinnisvarakool & koolitus: Korteriühistu revisjonikomisjoni töö praktikas

UPC: Tallinna kinnisvaraturu graafikud detsember 2017

13.12.2017 Tõnu Toompark

Tallinna korteriturgu iseloomustavad näitajad novembris võrrelduna varasema kuuga oluliselt ei muutunud.

Müügitehinguid tehti Tallinna korteriomanditega novembris 855, oktoobris oli see arv 866 (langus -1,3%) ja 2016 aasta novembris 794 (kasv 7,7%). Jätkuvalt on uute korterite osa kogu tehingute arvust üsna kõrge – uute korterite vormistamisi oli ca 240 ehk 28% kogu tehingute arvust.

Korterite keskmine m2 müügihind novembris oli 1749 EUR/m2, mis on 0,8% vähem kui oktoobris (1763 EUR/m2) ja 3,2% kõrgem aasta varasemast (1695 EUR/m2).

Tavaliselt aasta viimasel kuul uute korterite müükide vormistamiste arv kasvab, seega ei ole välistatud, et detsembri tulemusi vaadates näeme uute korterite osakaalu kasvu üle 30%-i. See toob omakorda kaasa statistilise keskmise m2 müügihinna kasvu.

Tallinna kinnisvaraturu graafikuid saab vaadata siit: Turugraafikud detsember 2017

KV.EE: Tallinna äripindade müügihinnad on aastatagusest 10% allpool

13.12.2017 Tõnu Toompark

Tallinna äripindade müügipakkumiste keskmine hind portaalis KV.EE oli novembris 1365 €/m². Aastataguse ajaga võrreldes on äripindade müügipakkumiste hinnad pealinnas tõmmatud 10% võrra allapoole.

Osalt on äripindade müügipakkumiste hindade märgatavate kõikumiste taga portaalis KV.EE muutused pakkumiste struktuuris. Kallima hinnaga pakkumiste arvu vähenemine langetab keskmist pakkumishinda ilma, et see annaks indikatsiooni kinnisvara väärtuse muutuse liikumiste suuna ja/või ulatuse kohta.

Teisalt tuleb tõdeda, et kinnisvara pakkumine äripindade sektoris on lai ja pigem edasipidigi lähitulevikus laienemas. See tähendab, et hindade tõstmiseks olulist ruumi ei ole.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Äripindade müügipakkumiste hind ja selle muutus, tk
	11/2016	11/2017	Muutus, %
Haabersti	1 493	1 462	-2%
Kadriorg		2 278	NA
Kesklinn	1 887	1 588	-16%
Kristiine	1 154	1 159	0%
Lasnamäe	700	837	20%
Mustamäe	1 194	588	-51%
Nõmme	593	756	27%
Pirita	1 646	1 236	-25%
P-Tallinn	1 333	1 484	11%
Vanalinn	2 839	2 333	-18%

Tallinn	1 513	1 365	-10%

Narva	422	353	-16%
Pärnu	1 028	998	-3%
Tartu	1 020	1 031	1%

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum – lepingud, probleemid ja üürileandja õiguste kaitse

TPD: Olulise osaluse muutus

13.12.2017 Tõnu Toompark

AS Trigon Property Development (edaspidi TPD) teatab olulise osaluse muutusest. 12.12.2017 teostatud tehinguga omandas AS Skano Group 346 667 TPD aktsiat. Tehingu tulemusena omab AS Skano Group 7,71% TPD hääleõiguslikest aktsiatest.

Vastava 346 667 aktsia võrra on vähenenud OÜ Trigon Wood osalus.

Lähtuvalt väärtpaberituruseaduse §-st 186 on börsiemitendil kohustus teavitada börsi olulise osaluse muutumisest.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine – praktikas esinevad probleemid

Arco Vara: Pangad piiravad tänavu kõige enam elamuturu arengut

13.12.2017 Mihkel Eliste

Vaatamata sellele, et Eestis tervikuna on nii elamu- kui ka korterituru aktiivsus kasvanud 2009. aastast alates sisuliselt samas tempos, on samaaegselt elamuturul hinnakasv püsinud ligi neli korda aeglasem kui korteriturul. Perioodil 2009 kuni 2017 on korterite hinnatase Eestis kasvanud täpselt 100%, kuid eluhoonetega hoonestatud maade puhul ligi 25%. Elamute osas oli buumi tipust kuni 2009 aasta põhjani langus mõnevõrra sujuvam: korterite hinnad langesid ligi 50% ning elamute hinnad 35%. Samaaegselt on uue kasvutsükli jooksul korteriturul hinnakasvu soodustanud ennekõike elamufondi uuenemine uute uusarenduste turuletuleku tõttu, pidevat hinnakasvu on toetanud nii suur nõudlus kui ka kallinev ehitushind.

Võrreldes kümnenditaguse perioodiga võib märgata, et korterite puhul on keskmise ostetud korteri pindala jäänud sarnasesse suurusjärku, kuid elamute pindala on vähenenud ligi 10%. Pindala vähenemine on tulenenud peamiselt asjaolust, et tänases turusituatsioonis eelistavad tarbijad pigem kaasaegsema ruumiplaneeringuga hooneid. Erinevalt nõukogudeaegsest perioodist ei ole täna enam tarvis ei täiskeldrit, kanaliga garaaži ega muid suuremaid abiruume. Sõidukeid lastakse parandada vastavates teeninduspunktides, hoidiseid tehakse poodides pakutava laialdase toiduvaliku tõttu järjest vähem ning hoonete küttesüsteemid on muutumas kaasaegsemaks, mistõttu ei ole paljudel puhkudel enam tarvis ka eraldi ruumi küttepuude jaoks.

Tarbijate muutunud eelistused ei põhjenda siiski aeglasemat hinnakasvu. Elamuturg on sarnaselt korteriturule koondunud võrreldes kümnenditaguse ajaga ennekõike pealinna ja Tartu ning Pärnu piirkonda ning eelistatakse pigem heas seisukorras elamuid. Sealjuures on aga majandus- ja finantskriisi järgselt muutunud eluasemelaenu taotlemisega seotud tingimuste tõttu elamuturu potentsiaalsete klientide laenuvõimekus, mistõttu eelistatakse pigem optimaalse suletud netopinnaga elamuid just nende madalama absoluutväärtuse tõttu. Teisisõnu, väiksemad elamud lähevad kiiremini kaubaks, sest nad on rohkemale ostjaskonnale oma madalama hinna tõttu kättesaadavad. Kui 2000ndate alguses ja keskpaigas oli veel võrdlemisi suureks trendiks üle 300 m2 suletud netopinnaga ning tihti ainult elekterküttega elamute ehitamine, siis täna on taolised elamud muutunud võrdlemisi vähelikviidseks ning nende osas ei ole tervikuna hinnakasvu märgata.

Suurele korterile eelistatakse maja

Elamuturu laialdast aktiivsuse kasvu võis iga-aastaselt märgata 2009. aastast kuni 2014. aastani, mille järgselt 2015. ja 2016. aastal järsku tehinguaktiivsuse kasv peatus, kuid hinnakasv asus kiirenema. Hinnakasvu on sealjuures viimaste aastate vältel sarnaselt korteriturule suuresti mõjutanud uute elamute turuletulek, mida on soodustanud ostjaskonna siirdumine korteriturult elamuturule. Järjest enam on märgata tarbijate eelistuste muutumist 4-toaliste korterite ja ridaelamukorterite arvelt elamuturu arvele, sest sarnaste varade hinnadiferents on vähenenud ning võimaluse korral eelistatakse pigem elamu soetamist.

Tehinguaktiivsuse kasvu asus 2015. aastast aga hoogsalt pidurdama jõustunud ehitusseadustik, millest tulenevalt asusid elukondliku kinnisvara soetamisel pangalaenuga oluliseks takistuseks seadustamata ümberehitused ning kasutusloa puudumine elamu esmajärgsel püstitamisel. Elamud, milledes oli möödunud perioodide jooksul vahetatud näiteks katusekatet, soojustatud välispiirdeid, ümberehitatud küttesüsteemi või ka näiteks püstitatud abihooneid, olid järsku muutunud pankade silmis riskantseks tagatiseks. Ilma n-ö ebaseaduslikult läbi viidud ehitustööde tagantjärele seadustamiseta või esialgse olukorra taastamiseta ei sobi praegu paljud sellised varad eluasemelaenudele tagatiseks, mistõttu on pikenenud elamute müügiperioodid. Muutunud finantseerimistingimuste tõttu on elamuturu aktiivsus püsinud mitu aastat järjest samal tasemel, kasvades alates 2014. aastast taas alles 2017. aastal.

Eestis on äärmiselt palju hooneid, mille puhul on läbi viidud tagantjärgi seadustamist vajavaid ehitustöid, mistõttu jätkub elamuturul sarnase trendi esinemine ka järgnevatel aastatel. Järjest enam on ka korterelamute ja korterite puhul hakatud seadustamata ehitustöödele tähelepanu pöörama. Enne kinnisvara müüki tasuks uurida riiklikust ehitisregistrist, kas kõik kehtivad andmed vastavad ka tegelikkusele või on vaja läbi viia mõne ehitusteatise esitamine ja ehitusprojekti koostamine või on koguni elamule kasutusluba väljastamata.

Hoogsat ehitustegevuse tagantjärele seadustamist võis märgata juba 2015. Aastast – kiirelt hakkas kasvama kasutuslubade taotlemine. Näiteks Harjumaal võis 2015. ja 2016. aastal märgata alaneva ehitusaktiivsuse taustal ehituslubade väljastamisest pea kaks korda kiiremini kasvavat kasutuslubade väljastamist. 2017. aastal on nii Harju- kui Tartumaal elamutele nii ehitus- kui kasutuslubade väljastamise kasvumäärad asunud ühtlustuma, mistõttu on põhjust arvata, et üsna suur osa seni ilma kasutusloata olnud elamutest on vastava loa saanud.

Kinnisvarakool: Elukondliku kinnisvaraturu trendid ja prognoosid - Tõnu Toompark

Korteriühistu elu korraldamisel annab nõu käsiraamat “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus”

13.12.2017 Tõnu Toompark

2018. aasta alguses jõustub uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Uus seadus kaotab elamute haldamisega tegelevad ühisused ja loob seaduse jõuga ühistud kõikidesse kortermajadesse. Üleminek tänaselt regulatsioonilt saab üsna kindlasti olema enam kui vaevaline.

„Uue käsiraamatu „Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus“ eesmärk on pakkuda praktilist nõu, mis aitaks luua korteriühistud neis hoonetes, kus seda veel ei ole,“ selgitas käsiraamatu autor Evi Hindpere. „Lisaks võib olla olemasolevate korteriühistute puhul vaja muuta põhikirja või ühistu juhtimise praktikat, et see oleks kooskõlast uue seaduse normidega.“

Käsiraamat „Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus“ on suunatud nii korteriomanikest korteriühistu liikmetele kui ühistu juhtidele.

„Oleme käsiraamatus toonud välja igapäevased situatsioonid, mis tekitavad ühistu liikmete seas probleeme ja andnud neile läbi praktiliste näidete lahendused. Eraldi oleme esile tõstnud muudatused, mida toob endaga kaasa uue seaduse jõustumine 2018. aastal,“ tutvustas Evi Hindpere trükise sisu.

Korteriühistu juhtidele on abivahendina toodud välja nii ühistu juhtimise parim praktika ja selles asetleidvad muudatused. Käsiraamatu lisades on igapäevased näidisdokumendid – näiteks volikirja, protokollide, koosoleku kutsete jms näidised.

Käsiraamatu autor jurist Evi Hindpere on mitme kinnisvaravaldkonna käsiraamatu autor. Lisaks on Evi Hindpere Kinnisvarakooli tunnustatud koolitaja.

Värske käsiraamat „Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“ on saadaval Kinnisvarakooli e-raamatupoes ja kõikides suuremates raamatukauplustes üle Eesti.

Käsiraamatu kirjastaja Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele ning kinnisvaravaldkonna käsiraamatute kirjastamisele.