Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine
 

Экономический прогноз SEB: впереди более быстрый экономический рост, несмотря на политические изменения

SEB PankНесмотря на то, что ветры политических изменений дуют сильнее, чем когда-бы то ни было, мировая экономика все увереннее идет в гору. Ускорение экономического роста и рост инфляции ведет нас все ближе к среде, которую все мы привыкли считать нормальной. С другой стороны, развитие протекционистских идей и слабое равновесие сил в сфере безопасности могут оказаться для экономики решающими. Экономическое развитие Эстонии набирает обороты, в помощь этому процессу приходит восстановление уровня инвестиций.

Экономическая среда восстанавливается несмотря на изменчивое время в политике

Произошедшие в течение последнего года политические события дали пищу для размышления многим экономическим аналитикам. И, если политические новости рисуют картину ближайшего будущего во все более темных тонах, то реальные показатели движутся в противоположно направлении. Во многих странах чувство экономической защищенности находится на самом высоком уровне начиная с 2011 года. Исторически, восстановление от экономического кризиса в среднем занимает от 6 до 8 лет. Сегодняшнее восстановление экономики хорошо подходит под описанную закономерность. Использование производственных ресурсов во многих странах вышло на уровень, после которого дальнейших рост уже зависит от дополнительных инвестиций. Восстановление последних мы ждали достаточно долго. Стабильности достигла так же и цена на нефть, что смягчает экономическое положение многих зависящих от нефтепереработки стран. В то же время, инфляция все еще находится на достаточно низком уровне для того, чтобы способствовать росту потребления в странах- импортерах нефти.

На позитивные новости в экономической сфере все больше бросают тень риски политические. Ограничения в сфере торговли и неуверенность в отношении будущего не увеличивает уверенности в светлом будущем. В США становление президентом государства Дональда Трампа по крайней мере в начале способствовало росту рынков. На этом примере хорошо видно неприглядное правило работы рынков, в соответствии с которым кратковременная прибыль предпочтительнее достижения долговременных целей. Возможная стимуляция экономики посредством роста долгового бремени и поиск конфликтов с существующими партнерами в долговременной перспективе не служит экономическим интересам США.  В Европе исчезли последние надежды на плавный выход Великобритании из общего союза. Достаточно реальным кажется то, что Великобритания просто «выпадет» из объединения еще до того, как будут достигнуты договоренности в области дальнейших экономических отношений. Поэтому ни люди, не предприятия не знают, будет ли у них возможность и после 2020 года возможность работать и развивать бизнес по обе стороны Ла-Манша.

Усиливающийся экономический рост способствует восстановлению инфляции

И все же мы верим, что влияние политических штормов на экономику будет достаточно скромным. Как показывает история, напряженное положение в сфере безопасности влияет на экономику удивительно мало. Исходя из реальных, поддающихся измерению экономических индикаторов, мы скорректировали экономические прогнозы для многих государств в сторону роста. Так, полагаем, что экономика США вырастет в этом году на 2.6% и в 2018 году на 2.5%. Так же экономический рост Китая будет выше изначальных ожиданий: 6.6% в этом году и 6.2% в будущем году. Быстро уменьшающаяся безработица стран Европы и развитие экспортного сектора должны в 2017 году принести 1.8% и в 2018 году 1.9% рост ВВП. Для Эстонии по – прежнему самую важную роль играет оптимистичный взгляд на экономику Северных стран. Экономический рост Швеции должен достичь в 2017 году 3.1% и в 2018 году – 2.4%. По –сравнению с прошлым, ждем экономического роста так же и от Финляндии, рост экономики которой ограничится 1.5% ВВП. В качестве исключения не стоит рассматривать в радужных тонах экономику Великобритании, неясность результата торговых соглашений в которой приостанавливают инвесторскую активность, не смотря на самый низкий уровень Фунта за последние 20 лет.

Одним из самых важных вопросов для финансового мира является дальнейший темп роста инфляции и шаги Центральных банков для ее контроля. Рост цен на потребительские товары за последние месяцы набрал обороты как в Европе, так и в США. Возможное оживление экономики за счет более свободной бюджетной политики и протекционистские явления в торговле могут в ближайшем будущем привести к более быстрому росту инфляции.  Поэтому мы несколько повысили свои ожидания к росту цен.

Мы все же верим, что рост цен в 2017 и 2018 году все же будет достаточно скромным. Со стороны Центробанков ожидается медленное возвращение к нормальной фискальной политике. Предполагаем, что Федеральный резерв США поднимет свой основной уровень интрессов в два раза, в следующем году он вырастет еще, достигнув уровня в 2% в 2018 году. Несмотря на то, что Европейский Центрбанк продолжит свою программу скупки акций скорее всего и в 2018 году, объем покупаемых долговых обязательств начнет уменьшаться уже с осени.

Экономический рост Эстонии поддерживает рост инвестиций

На открытую, зависимую от внешней торговли экономику Эстонии более закрытые внутренние рынки влияют, естественно, негативно. Для благосостояния жителей Эстонии необходимо, чтобы другие государства были открыты к бизнес-отношениям, а также были готовы быть нашей поддержкой для гарантирования безопасности. Несмотря на то, что сейчас мы замечаем распространение противоположного образа мыслей, Эстония должна больше прежнего быть готовой к демонстрации своей приверженности принципам свободной торговли и независимой внешней политики. Увеличение численного показателя существующих рисков, тем не менее, все же является спекуляцией. Сегодня мы можем исходить из измеряемых экономических показателей, которые скорее способствуют экономическому росту Эстонии. В соответствии с прогнозами, экономика Эстонии вырастет в этом году на 2.2%, а в 2018 году на 3.1%. Долгожданным изменением станет так же рост инвестиций. В объеме эстонских инвестиций традиционно большую роль играло государство, благодаря своим инвестициям в новые дороги и здания. Ожидаемое более активное использование средств ЕС, год выборов в местные самоуправления, а также государственная программа по увеличению государственных инвестиций так же усиливают позитивное влияние на экономику ближайших лет.

В частном секторе при поддержке продолжающегося роста зарплат рынок недвижимости все еще находится на волне оптимизма. Так как использование средств производства предприятиями Эстонии находится на самом высоком уровне начиная с 2008 года, должны и они неизбежно начать инвестиции. В показателях рынка труда начинает отображаться длившееся долгое время противоречие между доходами предприятий и уровнем роста зарплат. Предприятия, не способные поднять ценность производимого товара, должны повысить собственную эффективность, или они будут вытеснены с рынка. На рынок рабочего труда влияет так же и соответствующая реформа. Поэтому, в соответствии с прогнозами, уровень безработицы достигнет в 2018 году 8%. В то же время, спрос на профессиональную рабочую силу будет оставаться на высоком уровне, что будет способствовать росту зарплат. Для предприятий Эстонии это скорее означает то, что появится необходимость увеличить свои амбиции, в том числе и в отношении собственной бизнес-модели. Удачное положение партнеров по внешней торговле Эстонии позволит расти экспорту нашей страны примерно в объеме 4%. Хотя, рост импорта, по нашим прогнозам, будет расти еще быстрее. Инфляция, которая в этом году достигнет уровня 2.5% несколько ограничит рост частного потребления, но в 2018 году в связи с реформой подоходного налога, все равно ожидается серьезный рост частного потребления.

Михкель Нестор
Экономический аналитик SEB

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Toorainete kallinemine maailmaturul kandub üle tarbijahindadesse

  • Eesti PankTarbijahindade kasv kiirenes nafta ja toiduainete kallinemise tõttu maailmaturul
  • Aasta keskmine inflatsioon jääb Eesti Panga detsembriprognoosi kohaselt 3% lähedusse; senine hinnaareng on olnud prognoosiga kooskõlas

Statistikaameti teatel kallines tarbijate ostukorv jaanuaris aasta võrdluses 2,7%, detsembriga võrreldes oli hinnatase 0,4% kõrgem. Euroala ühtlustatud tarbijahinnaindeks tõusis eelmise kaheteist kuu jooksul 1,8%.

Tarbijahindade kiirema kasvu on põhjustanud energia ja toiduainete kallinemine maailmaturul. Toorainete hindade langustsükkel maailmaturul algas 2011. aastal, kuid 2016. aasta alguses pöördus nafta ja toidu hind taas tõusule. Viimastel kuudel on maailmaturul kallinenud ka metallide ja muude tööstustoormete hind. Võrreldes 2011. aastaga on nafta hind dollarites praegu siiski 50% odavam ja ka tööstustoormete hinnatase on veel 33% madalam. Toorainete hinna teeb aga vähem soodsaks asjaolu, et euro kurss USA dollarisse on kuue aasta jooksul nõrgenenud ligi 23%. Samal ajal soodustab odav vahetuskurss euroala eksporti ja majanduskasvu taastumist.

Toiduainete hulgas veavad Euroopa Liidu siseturul hinnakasvu piimatooted. Eestis on piima kokkuostuhinnad tõusnud samale tasemele kui 2014. aastal, enne Venemaa kehtestatud sanktsioone. Lisaks piimatoodetele on kiiresti kallinenud puu- ja köögiviljad, sest ilmaolud ei olnud Lõuna-Euroopas põllumajanduse jaoks soodsad. Köögiviljad kallinesid kahe eelmise kuu jooksul kokku 10% ja puuviljad 4,8%. Vahetu mõju tuleneb sellest, et umbes 40% värsketest köögiviljadest ning 90% puuviljadest ja marjadest, mis Eestis tarbitakse, on imporditud. Ligi kolmandik imporditud aiasaadustest on pärit väljastpoolt euroala riike (sh Poolast ja Põhja-Aafrikast), seetõttu võis hinnatõusu soodustada ka euro vahetuskursi nõrgenemine eelmise aasta lõpus. Puu- ja köögiviljade hinnad on järsult tõusnud ja langenud ka varem, kuid tavaliselt leeveneb hinnatõusu mõju kuni poole aasta jooksul.

Eesti Panga detsembriprognoosi kohaselt kallineb tarbijate toidukorv sel aastal kiiresti ja tõus peaks ulatuma üle 5%. Lähikuudel – pärast seda, kui ettevõtete laovarud lõppevad – hakkab toiduainete tarbijahindades avalduma ka veebruaris suurenenud alkoholi- ja tubakaaktsiis. Tarbijakorvi keskmine kallinemine ulatub 2017. aastal 2,8%ni.  

Sulev Pert
Eesti Panga ökonomist
Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Nõmme keskusse kavandatakse äriruumidega korterelamuid

TallinnTallinna linnavalitsus algatab homsel istungil detailplaneeringu, millega luuakse võimalus Nõmme keskusse endise miilitsakooli hoone asemele uute korterelamute rajamiseks.

Algatatav detailplaneering hõlmab Pärnu mnt 328 ja Pärnu mnt 328a kinnistud, planeeritava maa-ala suurus on 0,46 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on moodustada kinnistute liitmisel ja maakasutuse sihtotstarvete muutmisel äri- ja elamumaa sihtotstarbega krunt ning määrata krundile ehitusõigus äriruumidega korterelamute kavandamiseks.

Detailplaneeringu algatamisettepaneku kohaselt soovitakse rajada Pärnu mnt 328a kinnistul paikneva hoone asemele uus äripindadega kortermaja ning hoovis paikneva endiste ekspertiisibokside asemele Vana-Mustamäe tänava äärde ridaelamu. Pärnu mnt 328 kinnistul paiknev 1937. aastal ehitatud maja plaanitakse rekonstrueerida äripindadega kortermajaks. Maapealsed hoone mahud ühendatakse maa-aluse parkimiskorrusega.

Rajataval hoonekompleksil on nii arhitektuuri kui asukoha mõttes oluline roll linnaruumi korrastamisel ja ümbruskonna hea maine kinnistamisel. Planeeritavad uusehitusmahud arvestavad ümbritsevat linnaruumi, luues nii arusaadava sideme säilitatava vana hoonega kui tekitades loogilise ülemineku keskväljaku-äärsetelt kõrgematelt hoonemahtudelt madaltihedale miljööalale.

Detailplaneeringu algatamisettepanek arvestab Nõmme linnaosa ehitusmäärusega ning koostatavat Nõmme linnaosa üldplaneeringut.

Planeeritaval ala paikneb Pärnu maantee ja Vana-Mustamäe tänava nurgal, alal asuvad riigikaitsemaa sihtotstarbega Pärnu mnt 328 ja Pärnu mnt 328a kinnistud, millede omanik on kinnistusraamatu andmetel Aktsiaselts Merko Ehitus. Pärnu mnt 328 ja Pärnu mnt 328a kinnistutel paiknevad endised Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse hooned ning ekspertiisiboksid.

Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles Aktsiaselts Merko Ehitus. Detailplaneeringu taotluse juurde on lahendusettepaneku ja illustreeriva materjali koostanud Osaühing Arhitektuuribüroo Pluss. Detailplaneeringu koostab Ruum ja Maastik OÜ.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Uuring: jagamismajanduse käive Eestis oli mullu üle 40 miljoni euro

Majandus- ja KommunikatsiooniministeeriumMajandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellitud ning Technopolis Group Eesti OÜ ja Ernst & Young Baltic ASi poolt läbi viidud uuringust selgub, et kolme Eesti suurima jagamismajanduse sektori käive oli 2016. aastal 40,3 miljonit eurot.

Analüüsi tulemuste kohaselt on jagamismajandus kui ressursiefektiivne ja ettevõtlust soodustav vorm Eestis kanda kinnitanud. Paari viimase aastaga on jagamismajanduse platvormide arv kahekordistunud ja nende käive kasvanud ligikaudu 7,5 korda. Kõige suurem kasv on tulnud majutus- ja finantssektorites. Tõusvat trendi on näidanud ka jagamismajanduses hõivatute arv, uusi võimalusi loodud nii ettevõtetele, eraisikutele kui tarbijatele ning kasvuprognoos omab omakorda positiivset mõju Eesti majandusele.

Uuringu koostajad prognoosivad 2020. aastaks kolmes peamises sektoris jagamismajanduse käibe neljakordistumist. Kasv ei tule peamiselt klassikalistelt teenuse pakkujatelt turu hõivamise, vaid turu üldise laienemise arvelt.

Uuringus järeldatakse, et jagamismajandus võidab turgu juurde, meelitades ligi neid inimesi, kes varem teenust ei kasutanud kas kõrge hinna, ebamugavuse või toote mittesobivuse tõttu.

Üldiste sektorite mahtudega võrreldes pole jagamismajanduse mahud siiski märkimisväärsed. Transporditeenuste ja finantsteenuste turust moodustab jagamismajandus vastavalt 0,1 ja 1 protsenti. Suurim on jagamismajanduse osakaal majutusteenuste pakkumisel, küündides 7,8 protsendini.

Uuring annab jagamismajanduse hetkeolukorrast Eestis senisest parema arusaama, mis omakorda võimaldab poliitikakujundajatel põhistatumalt partneritega koostööd teha, et tagada ettevõtjasõbralik keskkond, mis oleks innovaatiliste ettevõtlusmudelite turule tulekut toetav, kuid tagaks samaaegselt õiglase konkurentsi tavamajanduses osalejatele ning avalike huvide ja tarbijate kaitse.

Uuring hõlmas majutuse, transpordi, finantsteenuste, hariduse, isiku- ja äriteenuste sektoreid ning eesmärgiks oli analüüsida jagamismajanduse turu mahtu ja kasvupotentsiaali.

Allikas: https://www.mkm.ee/et/uudised/uuring-jagamismajanduse-kaive-eestis-oli-mullu-ule-40-miljoni-euro

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Tarbijahinnaindeksi aastamuutust mõjutasid jaanuaris enim mootorikütus ja toit

StatistikaametTarbijahinnaindeksi muutus oli 2017. aasta jaanuaris võrreldes 2016. aasta detsembriga 0,4% ning võrreldes eelmise aasta jaanuariga 2,7%, teatab Statistikaamet.

Kaubad olid 2016. aasta jaanuariga võrreldes 3,3% ja teenused 1,7% kallimad.

Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta jaanuariga võrreldes tõusnud 7,4% ja mittereguleeritavad hinnad 1,5%.

2016. aasta jaanuariga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim mootorikütus, mis andis kogutõusust ligi 40%. Bensiin oli 19,4% ja diislikütus 26,1% kallim kui möödunud aasta jaanuaris. Suuremat mõju indeksile avaldas veel 3,7% kallinenud toit, mida mõjutasid enim 8,2% kallinenud piim, piimatooted ja munad ja 11,2% kallinenud kala ja kalatooted. Aastataguse ajaga võrreldes oli toidukaupadest enim kallinenud töödeldud puuvili ja suhkur (29%) ning odavnenud linnuliha (6%).

2016. aasta detsembriga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim toidu 1,4% kallinemine, millest ligi neli seitsmendikku andsid 4,5% kallinenud piim, piimatooted ja munad ning ühe seitsmendiku 2,4% kallinenud puuvili. Suuremat mõju indeksile avaldasid veel rõivaste ja jalatsite laialdased soodusmüügid.

Seoses elanike tarbimisstruktuuri ja hindade pideva muutumisega ajakohastab Statistikaamet tarbijahinnaindeksi kaalusüsteemi ja arvutuste aluseks olevaid esinduskaupu igal aastal. 2017. aastal vastab tarbijahinnaindeksi kaalusüsteem elanike 2016. aasta keskmisele kulutuste struktuurile. Arvutuste aluseks olevateks baashindadeks on 2016. aasta detsembri hinnad. Varasemate perioodidega võrdluse saamiseks jätkatakse tarbijahinnaindeksi avaldamist baasil 1997 = 100. Ühendav kuu on detsember 2016. Tarbijahinnaindeks avaldatakse aruandekuule järgneva kuu viiendal tööpäeval. Tabelis on esitatud nii 2016. aastal kasutatud kulutuste struktuur kui ka alates 2017. aasta jaanuari indeksist kasutatav kulutuste struktuur ehk kaubagruppide osakaalud.

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, jaanuar 2017
Kaubagrupp Kaubagrupi osakaal indeksis 2016, ‰ Kaubagrupi osakaal indeksis 2017, ‰ THI muutus, %
detsember 2016–jaanuar 2017, % jaanuar 2016–jaanuar 2017, %
KOKKU 1 000,0 1 000,0 0,4 2,7
Toit ja mittealkohoolsed joogid 232,4 226,8 1,4 3,7
Alkohoolsed joogid ja tubakas 73,1 69,9 1,8 6,9
Riietus ja jalatsid 56,8 57,9 -4,5 0,7
Eluase 143,4 145,5 0,9 0,5
Majapidamine 60,0 61,7 0,2 -0,1
Tervishoid 52,0 52,5 0,7 2,1
Transport 137,4 136,5 -0,1 7,4
Side 47,8 47,3 0,0 -1,6
Vaba aeg 88,9 89,6 0,6 -0,3
Haridus ja lasteasutused 12,0 11,8 2,0 3,0
Söömine väljaspool kodu, majutus 43,1 44,9 0,4 2,9
Mitmesugused kaubad ja teenused 53,1 55,6 -0,5 2,0

Statistikaamet avaldab tarbijahinnaindeksi iga kuu 5. tööpäeval pärast aruandeperioodi lõppu. Statistikatöö „Tarbijahinnaindeks“ avaliku huvi peamine esindaja on Rahandusministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

19/04/2017 toimub “Kinnisvara fotokoolitus”

Kinnisvarakoolis toimub 19/04/2017 “Kinnisvara fotokoolitus“.

Koolitus keskendub sellele, kuidas teha kinnisvarast paremaid pilte, mis aitaksid reaalselt müügile kaasa.

Praktiline koolitus selgitab lihtsalt fotograafia tõdesid, mida peab iga kaameraga ringiliikuja teadma. Siia juurde käivad nõuanded, millega arvestada erinevates ruumi- ja ilmastikutingimustes.

Kinnisvara fotokoolitus toimub 19/04/2017 kell 12:00-17:00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Triin Siidirätsep
Kinnisvarakool OÜ
Koolituse info ja registreerimine
+372  506 2278
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee
Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Statistika: kinnisvaratehingute arv ja käive vähenesid

Tõnu Toompark2016 IV kvartalis tehti Eestis maa-ameti andmetel 14 666 kinnisvaratehingut. See on aastatagusest tehingute arvust 15349 vähem 4,4%.

Tehingute arvu on tõususuunas surunud korteritehingute jätkuv kasv. Tehingute arvu lükkab allapoole hoonestatud ja hoonestamata maade tehingute arvu 6-7-protsendiline kukkumine.

Kinnisvaratehingute arvu vähenemisega samas taktis ehk samuti 4,4% on vähenenud kinnisvaratehingute käive. 2016 IV kvartali kinnisvaratehingute kogukäive oli 848 miljonit eurot.

Kinnisvaratehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja arv (parem telg)

Kinnisvaratehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja arv (parem telg)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Arco vara: Harjumaa elamuturu ülevaade 2016-12 lõpu seisuga

Arco VaraHarjumaal tehakse hoonestatud elamumaadega tehinguid pealinna väliselt kõige enam Tallinna lähedastes piirkondades, kus on ühtlasi ka kõige enam elurajoone. Tehinguaktiivsuselt paistavad iga-aastaselt silma ennekõike Viimsi ning Harku vald. Ostjate eelistused on kõrgeimad kuni 20 kilomeetri kauguseni Tallinna linnast, mida võib ühtlasi pidada ka Tallinnas tööl käimise tsooniks. Väljaspool Tallinna linna lähivaldasid ning maakonna suuremate keskuste lähipiirkondi on ostjate huvi jäänud endiselt tagasihoidlikuks. Erinevalt Tallinna linnas tehtavatest tehingutest on pealinna lähipiirkondades tehtavate tehingute lõikes tegemist suures osas uusehitistega.

IV kvartalis tehinguaktiivsus langes, hinnakasvu veavad endiselt uusehitised

Kinnisvaraturu hooajalisest kulgemisest tulenevalt aktiviseerus Harjumaal elamuturg III kvartalis nii augustis kui septembris. IV kvartalis hakkas aga tehinguaktiivsus võrdlemisi kiirelt langema, seda võrrelduna nii varasemalt möödunud kuudega kui mulluse aasta sama ajaga. Detsember aga osutus sarnaselt möödunud aastatelegi varasematest kuudest mõnevõrra aktiivsemaks, tõstes jõulukuul hinnatasemed märgatavalt kõrgemale tasemele. Sügisese perioodi kinnisvaraturgu soosivad ilmastikutingimused kui pühadeootus hoidsid uue kodu soetajate huvi kõrgel tasemel. Elamuturul on nii müüjate hinnasoovid kui ostjate eelistused jäänud võrrelduna juba möödunud kvartalitega suures osas sarnaseks. Ennekõike on kasvanud uusehitiste pakkujate hinnasoovid ning nõudlus uusehitiste järele. Arco Vara hinnangul on turul nõudluse rahuldamiseks piisaval hulgal sobilikke pakkumisi.

2016. aasta IV kvartalis tehti hoonestatud elamumaadega Harjumaal tervikuna 22% vähem tehinguid kui III kvartalis. Tehinguhindade aritmeetiliseks keskmiseks kujunes 145 000 eurot ning mediaanhinnaks 135 000 eurot. Aritmeetiline keskmine kasvas sealjuures 7,8% ja mediaanhind koguni 42%. Võrrelduna 2015. aasta IV kvartaliga kasvas tehinguaktiivsus kõigest 1,8%, aritmeetiline keskmine tehinguhind kasvas aga 12% ja mediaanhind 35%. Elamuturuga seotud näitajad on püsinud suures osas muutumatud, tehinguaktiivsus on püsinud hooajalisusest tulenevalt üsnagi sarnasel tasemel kui varasematelgi perioodidel. Hinnataseme kasv on valdavalt aset leidnud pealinnas ja selle lähedastes piirkondades, kus tehingutealusteks elamuteks on suures osas uusehitised, hinnakasv on kiirem olnud pealinnast väljaspool.

Detsembris tehti Harju maakonnas tervikuna 125 hoonestatud elamumaa tehingut. Võrrelduna novembriga oli tehingute arv kasvanud 17% ja võrrelduna 2015. aasta sama ajaga kasvas tehingute arv 5,0%. Tehtud tehingute lõikes kujunes aritmeetiliseks keskmiseks tehinguhinnaks 160 000 eurot ning mediaanhinnaks 153 000 eurot. Aritmeetiline keskmine oli võrrelduna novembriga kasvanud 17% ning võrrelduna 2015. aasta detsembriga 10%. Mediaanhind oli seevastu võrrelduna novembriga kasvanud 28% ja võrrelduna mulluse aasta sama ajaga 19%. Nii mediaanhinna kui aritmeetilise keskmise tehinguhinna kiire kasv oli võrreldes möödunud perioodidega detsembris oluliselt kiirenenud. Tehingute arv on alates 2016. aasta suve keskpaigust pidevalt vähenenud, kuid hinnatase on nii kallimate järelturu kui ka uusehitiste arvelt pidevalt tugevalt kasvanud.

Hoonestatud elamumaa tehingu- ning hinnadünaamika Harjumaal ja Tallinna linnas

Hoonestatud elamumaa tehingu- ning hinnadünaamika Harjumaal ja Tallinna linnas

Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas

Harjumaa elamuturg valdade lõikes

Harjumaa elamuturu moodustavad ennekõike kinnisvaraturu mõistes aktiivseimad piirkonnad, milledest oluliseima osa moodustavad linnad eesotsas Tallinnaga ning seejärel pealinnalähedased vallad. Erinevalt Harjumaa korteriturust on elamuturg pealinnast kaugenedes mõnevõrra aktiivsem, piirkondades kus kortereid enam reeglina ei otsita, on elamutele endiselt võimalik ostjat leida. Valdade osas on eelistatuimad piirkonnad pealinnast väljuvate suuremate magistraalteede ning vallakeskuste läheduses.

Harjumaa valdade piirkondlik tehingute arvu- ning hinnadünaamika 2016. a. IV kvartalis

Vald * Mediaan tehinguhind Mediaanhinna muutus võrreldes eelmise kvartaliga Mediaanhinna muutus võrreldes eelmise aasta sama ajaga Tehingute arvu muutus võrreldes eelmise kvartaliga Tehingute arvu muutus võrreldes eelmise aasta sama ajaga
Anija 25 000 25,0% – ** 0,0% 175,0%
Harku 65 000 -18,5% -12,8% -38,9% -21,4%
Jõelähtme 110 000 91,3% 29,4% -18,8% -13,3%
Keila 52 500 20,8% 5,0% -57,1% -42,9%
Kernu 24 000 20,3% 50,0% -22,7% 0,0%
Kiili 112 000 69,1% -17,0% 10,0% 46,7%
Kose 135 000 320,2% 64,6% -33,3% 20,0%
Kuusalu 65 000 62,5% -29,5% -23,1% 0,0%
Rae 213 950 20,9% 22,3% 16,7% 16,7%
Saku 69 000 -8,0% 15,0% -27,6% 23,5%
Saue 186 018 77,2% 431,5% 100,0% 84,6%
Viimsi 153 388 20,0% 4,0% -34,1% -35,7%

* Vallad, milledes tehti alla 5 hoonestatud elamumaaga seotud tehingu, ei ole tabelis kajastatud

** Piirkonnas on varasemalt tehtud statistika avaldamiseks liialt vähe tehinguid, mistõttu andmeid ei ole siinkohal kajastatud

Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas

Harjumaal paiknevate valdade lõikes on elamuturu mõistes kõige aktiivsemad piirkonnad ennekõike Tallinna linna vahetus läheduses asuvad vallad. Sellisteks valdadeks on Harku, Viimsi, Rae ning Saue vald, mida kõiki iseloomustab Tallinna linna lähedusest tulenev linnastumine ning ehitustegevuse kõrge aktiivsus. Vastavates piirkondades on tehingualusteks elamuteks suures osas uusehitised. Tallinna linnast vähehaaval kaugenedes on elamuturul aktiivsemad piirkonnad veel Saku, Kernu, Keila, Kiili ning Jõelähtme vald.

Valdade lõikes tehtud tehingute arvu ega mediaanhinna osas ei saa erinevalt eelnimetatud aktiivseimatest piirkondadest põhjalikemaid järeldusi kinnisvaraturul toimuvast teha, sest piirkondlik tehinguaktiivsus on kujunevate trendide kajastamiseks liialt madal.

Harjumaa elamuturg linnade lõikes

Harjumaal paiknevate linnade lõikes on elamuturu poolest sarnaselt korteriturule lisaks Tallinna linnale enimaktiivne Maardu linn, mis tuleneb ennekõike linna suurusest ning Tallinna vahetust lähedusest. Teistes Harjumaa linnades on nii üleüldine kinnisvaraturg kui elamuturg spetsiifilisemalt võrreldes Tallinna linnaga ning selle lähipiirkondadega võrdlemisi väheaktiivne. Valdavalt moodustavad Harjumaa väikelinnade elamuturu 1940.-1990. aastatel ehitatud elamud, tehingutealused uusehitised on üle maakonna valdavalt aastatest 2011-2016.

Harjumaa linnade piirkondlik tehingute arvu- ning hinnadünaamika 2016. a. IV kvartalis

Linn * Mediaan tehinguhind Mediaanhinna muutus võrreldes eelmise kvartaliga (%) Mediaanhinna muutus võrreldes eelmise aasta sama ajaga (%) Tehingute arvu muutus võrreldes eelmise kvartaliga (%) Tehingute arvu muutus võrreldes eelmise aasta sama ajaga (%)
Keila linn 97 500 -27,8% -27,8% -45,5% 20,0%
Maardu linn 55 000 -8,3% 25,0% -10,5% -32,0%
Tallinn 198 500 9,1% 10,3% -15,2% -20,8%

* Linnades, milledes tehti alla 5 hoonestatud elamumaaga seotud tehingu, ei ole tabelis kajastatud

** Piirkonnas on varasemalt tehtud statistika avaldamiseks liialt vähe tehinguid, mistõttu andmeid ei ole siinkohal kajastatud

Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas

2016. aasta IV kvartalis püsisid Harjumaa väikelinnade elamuturul nii tehinguaktiivsus kui hinnatasemed võrreldes varasemate perioodidega olulisemate muutusteta. Harjumaa väikelinnade osas ei saa paraku lühiajalisest statistikast tulenevalt teha põhjalikemaid järeldusi, sest piirkondlik tehinguaktiivsus on kujunevate trendide kajastamiseks liialt madal. Tehingute arv on nii Tallinnas kui Harjumaa väikelinnades hakanud vaikselt langema, hinnataseme seni pidevat kasvu võib sealjuures märgata valdavalt ainult pealinnas.

Elamuturu piirkondlikud iseärasused ning tarbijate eelistused

Harjumaa lõikes on ostjate poolt soovituimad piirkonnad Tallinna linna väliselt ennekõike looduskaunites ning privaatsetes asukohtades. Eelistatuimad piirkonnad on Harku ning Viimsi vallas, millest tulenevalt eelistatakse ennekõike mere ning Tallinna linna vahetut lähedust. Tallinna linna lähedaste ning samaaegselt looduskaunite piirkondade hinnatasemed on Tallinna linna ning selle lähiümbruse elamute hindadega võrdlemisi samaväärsed.

Hoonestamata elamumaade ja renoveerimist vajavate elamute ostmise kõrghooaeg on ennekõike kevadeti ning suviti. Kevadeti otsitakse rohkem juba valmis ning renoveerimist vajaminevaid elamuid, et koheselt sisse kolida või viia ehitustööd lõpule suvise perioodi jooksul. Hoonestamata elamumaade ostu osas kaalutakse ostmist pigem sügisesel perioodil, sest ehitustöödega alustamiseks läheb tihtipeale ehitusega seotud dokumentatsiooniga võrdlemisi kaua aega, mille järgselt saab kevadel koheselt ehitustöödega alustada.

Elamu või hoonestamata elamumaa ostjate jaoks on tähtis ennekõike piirkonna elukeskkondlik ülesehitus ning teede- ja tänavatevõrgu seisukord. Piirkondades, kus puudub terviklik infrastruktuur, on krundid kunagise buumiaegse perioodi järgselt endiselt madala likviidsusega. Sarnaselt on valmis ning sissekolimiseks sobilike elamute pakkumiste kõrge hulga tõttu vähenenud tarbijate huvi poolikute ehitiste vastu. Kõrgemat hinda on koduotsijad nõus tasuma vaid kõrgema ehituskvaliteedi, heas seisukorras siseviimistluse ning avara planeeringu eest.

Nii Tallinna linnas kui ka selle lähivaldades otsitakse pigem kivikonstruktsioonis ning võimalusel kaasaegsete küttelahendustega elamuid (elektri- ning vedelküte on madalaimalt väärtustatud), mille suletud netopind jääb eelistuste kohapealt enamasti vahemikku 150-200 m2. Olukorras, kus elanikkonna sissetulekud on stabiilselt kasvanud ning üleüldine heaolutase on kõrge, otsitakse pigem heas seisukorras ning koheselt sissekolimiseks sobilikke elamuid. Eelistatud on uusehitised, mida iseloomustab avar ruumiplaanering, funktsionaalsus, madalad kommunaalkulud ning juba väljakujunenud ümbruskaudne infrastruktuur.

Renoveerimist vajavate elamute hinnad algavad Harjumaal tavaliselt ligikaudu 50 000 eurost. Heas seisukorras elamute müügipakkumised ja tehingud toimuvad üldjuhul vahemikus 80 000 – 130 000 eurot, Väga heas seisukorras elamute hinnatase jääb 130 000 – 200 000 euro vahele. Tallinna lähedal asuvate suvilate hinnatase jääb olenevalt hoone asukohast ja seisukorrast ligikaudu 25 000 – 50 000 euro vahele. Suvilate hinda mõjutavad eeskätt läheduses asuvad veekogud, elamiskõlblikkus ning alaliseks elamiseks hoone ümberehitamise võimalused.

Arco Vara hinnangul on tüüpiliseks Tallinna linna või selle lähiümbruse majaostjaks ühe kuni kolme lapsega noorpere. Sobilike pakkumiste osas sõltub tarbijate valik kõige enam leibkonna sissetulekust ning seeläbi nende laenuvõimekusest. Elamute hinnatasemed on kõige kõrgemad Tallinnas ning selle lähistel asuvates mereäärsetes piirkondades, pealinnast maismaa poole kaugenedes on aga elamute hinnad tulenevalt linna kaugusest alanemas.

Pakkumise ja nõudluse dünaamika

2016. aastal tehti Harjumaal hoonestatud elamumaaga tehinguid võrrelduna 2015. aastaga 3,8% vähem, mille juures mediaanhind aga kasvas 16% ja aritmeetiline keskmine tehinguhind 11%. Tehingute arv on juba mitmendat aastat püsinud sarnasel tasemel, kuid kõrgemate tehinguhindade juures tehtud tehingute taustal on keskmised hinnatasemed pidevalt kasvanud.

Erinevalt korteriturust on elamuturul pakkumiste arv püsinud 2014. aastast võrdlemisi muutumatuna. 2016. aastal oli Harjumaal elamute pakkumiskuulutuste arv perioodil augustist detsembrini pidevalt mõnevõrra langenud, 2016. aastal tervikuna langes pakkumiste arv 2,5%. Lühiajalisele statistikale tuginevalt on pakkumiste arvu vähenemise juures kasvanud pakkumispõhised hinnatasemed, tegelikud tehinguhinnad on võrrelduna möödunud perioodidega aga valdavalt kasvanud ainult Tallinnas ja pealinna lähipiirkondades. Elamuturule on sealjuures iseloomulik pakkumiste arvu hooajaline langus just sügisel ning kevadel.

Tarbijad on eelistamas uusehitisi ning elamu soetamisel alustatakse sobilikke maju valima esialgu kõrgemate pakkumishindadega varade hulgast, ostjate kindlustunne ning nõuded eluasemele püsivad kõrged. Harjumaa lõikes püstitatakse uusehitisi valdavalt kõige enam Tallinna vahetus läheduses asuvatesse piirkondadesse. Sellisteks piirkondadeks on põhiliselt Viimsi, Harku, Saue, Saku ning Rae vallas paiknevad alevikud ning külad, mida iseloomustab pidev elanikkonna kasv. Elamurajoonide rajamiseks kerkib uusi arendusalasid aina enam esile Tallinnast kaugenedes, sest linnalähedastes piirkondades on eelistatuimates asukohtades sobilikud krundid otsa lõppemas.

Harjumaa elamuturu pakkumis- ning ehitusdünaamika (üksik-, kaksik- ja ridaelamud)

Harjumaa elamuturu pakkumis- ning ehitusdünaamika (üksik-, kaksik- ja ridaelamud)

* 2016. aasta andmed on III kvartali seisuga

Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas

Individuaalelamu ehitamiseks kulub püsiva ehitustegevuse tulemusena enamasti üks aasta. Suur erinevus ehitus- ja kasutuslubade arvus võib tuleneda sellest, et kasutusloa puudumine ei takista mitte elamu kasutuselevõttu, vaid selle müüki (juhul, kui ostja soovib ostu finantseerida pangalaenuga). Kuna üksikelamuid ehitatakse reeglina endale, mitte müügiks, saavad paljud elamud kasutusloa teatud ajalise nihkega.

Prognoosid

Elamuturg on võrrelduna korterituruga võrdlemisi väheaktiivne, mistõttu ainuüksi lühiajalisele statistikale tuginevalt ei saa siinkohal teha pikemaks perspektiiviks olulisemaid järeldusi. Kohatised statistilised hinnakõikumised on tingitud üksikute väga kõrgete või madalate tehinguhindadega tehtud tehingutest. Ühtlasi on elamuturul tegemist hinnatasemetega, mille osas tehinguhinnani jõudmiseks on müüjad nõus tegema hinnas järeleandmisi, mistõttu reaalse tehinguni jõudes erinevad pakkumis- ning tehinguhinnad tavapäraselt kuni 10% (Arco Vara statistika põhjal keskmiselt 6,3%).

Pärast 2015. aasta 1. juulist kehtima hakanud ehitusseadustikku on Eesti kinnisvaraturu lõikes muutunud keerulisemaks ennekõike elamuturg. Elamute ostmisel pangalaenuga nõuavad eluasemelaene väljastavad krediidiasutused, et elamuga seotud dokumentatsioon oleks korras (sh ehitus- ning kasutusload, ehitusprojekt ning lisaks väiksemate muudatuste tegemise korral ehitusteatis/kasutusteatis). Seadustamist vajavad ennekõike nö ebaseaduslikud ehitised, mida esineb suurel osal vanemate kinnistute puhul, kus hoovi on lisaks elamule ehitatud ka mitmeid abihooneid.

Lisaks dokumentatsiooni olemasolule ning tähtsusele on oluline ka kinnistutele ligipääs avalikult kasutatavatelt teedelt. Kinnisvarahindajatel tuleb ette hulgaliselt varasid, mille korral kinnistule ei ole juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt tagatud. Kuniks ligipääsu seaduslikult servituudi läbi aga ei ole, ei ole enamasti pangad nõus elamu ostu finantseerima.

Jättes kõrvale kommertspankade poolsed piirangud elamuturu kohatiseks täiendavaks elavnemiseks, ei ole lähitulevikus oodata Harjumaa elamuturul olulisemaid muutusi. Elamuid jäävad otsima ning ostma enamasti üle keskmist palka teenivad leibkonnad, kelle nii sotsiaalne- kui majanduslik heaolu püsib prognooside kohaselt lähiaastatel positiivne. Olukorras, kus ehitushinnad ning elamute müügipakkumiste arv püsivad kõrged, ei ole majade müügiperioodide lühenemist ega hinnatasemete terviklikku märkimisväärset kasvu oodata. Arco Vara statistika põhjal on Harjumaal nii üksikelamute, suvilate, paaris- kui ridamajade keskmine müügiperiood 2016. aastal olnud 210 päeva.

Arco Vara hinnangul võivad siiski eelistatuimates asukohtades nõutuima suuruse ning planeeringuga elamute hinnad lähitulevikus pisut tõusta, kuid keskmisest kallimate elamute müügiperioodide lühenemist ei ole kindlasti oodata. 2017. aasta esimeses kvartalis on oodata hooajalisusest tulenevalt tehinguaktiivsuse mõningast langust ja sellest tulenevat pakkumise lisandumist. Uusehitistega tehtavate tehingute suure osakaalu taustal on sealjuures aga oodata keskmise hinnataseme varasemate kuudega sarnasel tasemel püsimist.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Mullu majutusettevõtetes peatunud turistide arv suurenes

StatistikaametMajutusettevõtetes peatus 2016. aastal üle 3 miljoni sise- ja välisturisti, mis on 7% enam kui 2015. aastal, teatab Statistikaamet. Suurenes nii sise- kui ka välisturistide arv.

2016. aastal kasutas majutusettevõtete teenuseid 1,3 miljonit siseturisti ja 2 miljonit välisturisti. 2015. aastaga võrreldes suurenes nii sise- kui ka välisturistide arv kumbki 7%. 46% majutusettevõtetes peatunud välisturistidest saabus Soomest, 10% Venemaalt ja 7% Lätist. Võrreldes 2015. aastaga on Soome, Venemaa ja Läti turistide arv kasvanud vastavalt 5%, 8% ja 11%. Samuti saabus rohkem turiste Saksamaalt, Rootsist ja Leedust. Kogu aasta jooksul on suurenenud Aasia riikidest saabunud turistide arv. Majutusettevõtete teenuseid kasutanud välisturistidest 73% tuli Eestisse puhkama, 21% oli tööreisil ning ülejäänutel oli Eesti külastamiseks muu põhjus. Eesti elanikest oli puhkusereisil 62% ja tööreisil 23%.

2016. aasta detsembris peatus majutusettevõtetes 255 000 sise- ja välisturisti, mis oli 9% rohkem kui 2015. aasta detsembris. Majutusettevõtete teenuseid kasutas 151 000 välisturisti, mis oli 11% rohkem kui 2015. aasta detsembris. Rohkem turiste saabus nii naaberriikidest kui ka teistest Eesti turismi suurematest partnerriikidest – Saksamaalt, Leedust, Suurbritanniast ning Aasia riikidest. 41% majutusettevõtete klientidest olid siseturistid. Siseturiste peatus majutusettevõtetes 104 000 ehk 8% rohkem kui 2015. aasta detsembris.

2015. aasta detsembris pakkus külastajatele teenust 908 majutusettevõtet. Külastajate käsutuses oli 19 000 tuba ja 43 000 voodikohta, millest oli täidetud vastavalt 42% ja 34%. Ööpäev majutusettevõttes maksis keskmiselt 37 eurot, mis jäi 2015. aasta detsembriga võrreldes samale tasemele.

Majutamine piirkonniti, detsember 2016
Majutamine Kokku Põhja-Eesti Kirde-Eesti Kesk-Eesti Lääne-Eesti Lõuna-Eesti
Majutusettevõtted 908 195 54 105 249 305
Toad 19 196 8 364 1 153 1 582 4 130 3 967
Voodikohad 42 953 17 789 2 443 3 947 9 332 9 442
Tubade täitumus, % 42 58 36 20 32 28
Voodikohtade täitumus, % 34 50 32 16 25 21
Majutatud 255 036 155 437 14 209 11 223 37 973 36 194
Ööbimised 455 309 278 017 24 452 19 672 71 788 61 380
Eesti elanikud 166 011 46 616 15 872 16 447 42 729 44 347
väliskülastajad 289 298 231 401 8 580 3 225 29 059 17 033
Ööpäeva keskmine maksumus, € 37 41 33 28 31 31

Esmapäeval, 6. veebruaril kell 9.30 toimub Kultuurikatlas (Põhja pst 27a) pressihommik, kus Statistikaamet koos Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse, Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu ning Eesti Turismifirmade Liiduga tutvustavad Eesti turismisektori arenguid 2016. aastal.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Eesti majanduse väljavaade on paranenud

SwedbankAasta teine pool oli esimesest aga oluliselt tugevam: töötleva tööstuse tootmismaht hakkas kiirenevas tempos kasvama juba teises kvartalis, energeetikasektori tootmismaht suurenes järsult kolmandas ning aasta viimases kvartalis taastus ka tootmismaht mäetööstuses.

Elektritoodang suurenes möödunud aastal 15% (detsembris 19%). Elektri tootmine ületas tarbimist ning aasta kokkuvõttes oli Eesti möödunud aastal elektri netoeksportija. Toodangu kasv tulenes Eesti elektritootjatele soodsamast konkurentsiolukorrast, mida toetas aasta teises pooles vähenenud veetase Põhjamaade hüdroreservuaarides ning 2015. aastaga võrreldes madalamad CO2 saastekvootide hinnad. Lisaks elektritootmise kasvule aitas maailmaturul naftahindade tõus kaasa põlevkiviõlitootmise suurendamisele.

Töötleva tööstuse tootmismaht kasvas kiirenevas tempos

Töötleva tööstuse tootmismaht kasvas kiirenevas tempos: möödunud aastal keskmiselt 2%, kuid neljandas kvartalis 5% ning detsembris isegi 8%. Töötleva tööstuse tootmismahu kasvu toetasid möödunud aastal kõige enam puidutööstus ja elektriseadmete tootmine ning neljandas kvartalis nendele lisaks veel mobiilsideseadmete tootmine ning laevade remont (selles tegevusalas on pikk tootmistsükkel ning tootmismahud aasta jooksul väga hüplikud). Nii aasta viimases kvartalis kui möödunud aastal kokku suurenes tootmismaht ligikaudu kolmveerandis töötleva tööstuse tegevusalades.

Kuigi töötleva tööstuse ettevõtete ekspordikäibe kasv oli möödunud aastal mõõdukas (4%), olid ka siin aasta esimene ja teine pool väga erinevad. Kui aasta esimesel poolel vähenes ekspordikäive 5%, siis teisel poolaastal suurenes see tugeva 13% võrra (detsembris kasvas töötleva tööstuse ettevõtete ekspordikäive 11%). Eesti kaubanduspartnerite impordinõudlus sel aastal suureneb veidi, mis peaks andma meie ettevõtetele rohkem võimalusi eksportimiseks. Euroala majanduskasv jätkub vähemalt aasta esimesel poolel mõõduka kasvuga. Vaatamata suurtele poliitilistele riskidele on euroala ettevõtete kindlustunne paranenud, nii töötlevas tööstuses kui teenustesektoris hõive kasvab ning ettevõtted plaanivad eesoleval aastal oma käivet parandada. Ka Eestis on tööstussektori kindlustunne tublisti tõusnud ning ettevõtete väljavaade hindade, tööhõive ja tootmise suhtes on paranenud.

Müügihinnad kasvavad

Töötleva tööstuse ekspordi- ja sisseostetud kaupade ja teenuste ning samuti ka tootjahindade kasv kiirenes järsult möödunud aasta teisel poolel. Selle taga on välisturgudelt ülekantud toorainehindade tõus, euro nõrgenemine ja nõudluse suurenemine. Paranenud müügihinnad peaksid vähendama kõrgele tõusnud tööjõukulude negatiivset mõju ettevõtete finantsseisule ja koos kindlustunde paranemisega aitama kaasa investeeringute suurendamisele. Praegu sisseostetud kaupade ja teenuste hindadest kiiremini kasvavad ekspordihinnad on ettevõtete jaoks soodsa mõjuga. Õnneks on majanduse kindlustunne (nii ettevõtted kui tarbijad) Eestis ja euroalal (viimastel kuudel) paranemas, mis viitab nõudluse suurenemisele või vähemalt selle püsimisele.

Tellimuste järgi tegutsevate töötleva tööstuse tegevusalade lähiaja väljavaade on erinev

Kui möödunud aasta viimases kvartalis suurenesid tellimused tekstiili- ja rõivatööstuses, paberitööstuses, metallitööstuses, elektriseadmete ja haagiste tootmises, siis vähenesid tellimused väga tugevasti elektroonika-, keemia- ja farmaatsiatööstuses. Tellimuste vähenemine võib lähikuudel pidurdada tootmismahu kasvu või vähendada tootmismahtu nendes tegevusalades. Kuna nende tegevusalade müügitulu moodustab ligikaudu viiendiku kogu töötleva tööstuse müügitulust, võib tellimuste vähenemine aeglustada lähikuudel kogu selle tööstusharu kasvu.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu kasv on paari viimase aasta jooksul stabiliseerunud

Nii 2015. kui 2016. aastal kasvas jaekaubandusettevõtete hinnamuutusega korrigeeritud müügitulu veidi üle 4%. Vaatamata Eesti tarbijate kindlustunde kiirele paranemisele alates möödunud aasta kevadest, oli aasta teine pool jaekaubanduses siiski veidi nõrgem kui esimene (kasvud vastavalt 3% ja 5%). Paranenud on nii majapidamiste hinnang oma finantsseisule, kui ka väljavaade suuremate ostude tegemiseks eesoleva aasta jooksul. Eesti tarbijate praegune kindlustunne on juba tublisti üle pikaajalise keskmise (5, 10 ja 20 aastat).

Kuigi viimase viie aastaga on palgad kasvanud enam kui kolmandiku ning inimeste sularaha ja hoiused enam kui poole võrra, on Eesti elanike sissetulekute ebavõrdsus, sarnaselt paljudele teistele riikidele, hoopis kasvanud. Meie hinnangul püsib palga nominaalkasv jätkuvalt tugev (veidi aeglustub, kuid ületab ettevõtete tootlikkuse kasvu), kuid reaalpalk aeglustub sel aastal koos inflatsiooni kiirenemisega järsult ning vähendab inimeste ostujõudu. Selle efekt ilmneb tarbimisele tõenäoliselt mõningase viiteajaga. Järgmiseks aastaks planeeritud tulumaksuvabastuse tõstmine suurendab aga taas ligikaudu 85% palgasaajate ostujõudu ja muudab netosissetulekud ühtlasemaks.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Rannarootsi keskuses avab uksed Jyski kauplus

Rannarootsi keskusHaapsalu Rannarootsi keskuses avab kevadel uksed rahvusvaheliselt tuntud kodukaupade keti Jysk kauplus, tuues Läänemaale Taani sisustuskvaliteedi.

Jyski kauplus hakkab keskuses tegutsema 1100 ruutmeetril, millele lisandub 300 ruutmeetrit suveala. Klientide teenindamiseks luuakse 10 uut töökohta.

Rannarootsi keskuse juhataja Kätlin Sasse sõnul toob Jyski lisandumine kaasa uute külastajate huvi seoses laienenud kaubavalikuga, mida varasemalt pole Läänemaal pakutud ning koos uue poega muutub Rannarootsi keskuse sise osa, kus osad kauplused kolivad uutesse ruumidesse.

“Oleme Jyski otsuse üle Rannarootsi keskuses kauplus avada väga rõõmsad, sest võrreldava valiku ja kvaliteediga kodukaupade poodi piirkonnas seni ei olnud,” ütles Sasse. “Koos Jyski saabumisega anname tervele keskusele värske ilme, et pakkuda oma klientidele veelgi paremat ja mitmekülgsemat teenust,” sõnas Sasse.

Taanist alguse saanud Jyski on üks maalima kiiremini kasvavatest jaemüügipoekettidest. Jysk pakub laia valikut kodukaupu, aidates sisustada kõiki eluruume esikust vannitoani.  Rannarootsi keskuse Jysk on keti üheksas kauplus Eestis.

Jyski Baltimaade ja Valgevene piirkonna tegevjuht Dace Zundure märkis, et kasvamise Eestis võimaldab klientide lojaalsus ning ettevõtte Skandinaavia juured.

“Jyski arengu südames on meie kliendid ja töötajad. Olen rõõmus ja põnevil võimalusest tuua Jysk Rannarootsi keskuse klientideni ja pakkuda neile laia valikut kodukaupu. Ootan uue Jyski kaupluse avamist väga,” lausus Zundure.

Rannarootsi keskuse eesmärk on pakkuda külastajatele mitmekülgset valikut kaupadest ja teenustest, kattes kõik olulisemad toodete ja teenuste kategooriad. Võimalus sooritada kõik ostud ühest kohast on mugav ning säästab aega. Rentnike valiku puhul on silmas peetud nõudluse olemasolu, müüdavate kaupade kindlat kvaliteeti, kaubamärkide tuntust ja vastavust siinse tarbijaskonna ootustele ning optimaalset hinnataset. Rannarootsi keskuse suurim rentnik on Selver. Rannarootsi keskus avati 2010. aastal.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Adaur Grupp: korteritehingute kuukokkuvõte 01-2017

Adaur Grupp OÜKokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv ja keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.

Andmed on toodud avaldamise kuupäeva seisuga ja võivad andmete täpsustumisel vähesel määral muutuda.

Korteritehingute arv (tk) ja keskmine hind (€/m²) ning nende muutused (%)

Eesti maakonnakeskuste korteritehingute arv (tk) ja selle muutus (%)

Eesti maakonnakeskuste korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja selle muutus (%)

Tallinna korteritehingute arv (tk) ja selle muutus (%)

Tallinna korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja selle muutus (%)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Pro Kapital: Ehituslepingu sõlmimine ja Marsi 6 kortermaja rekonstrueerimistöödega alustamine

Pro KapitalAS-i Pro Kapital Grupp kontserni kuuluv ettevõte AS Tondi Kvartal ja Tarrest LT OÜ sõlmisid lepingu Tondile Kristiine City´sse ajaloolise kasarmuhoone Marsi 6 rekonstrueerimiseks korterelamuks. Tööde lepinguline maksumus on ligi 2,5 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.

Hoonesse rajatakse 45 omanäolise siselahendusega loft-korterit suurustega 30,5 – 66,7 ruutmeetrit, mille siseinterjööri on loonud disainerid Tarmo Luisk ja Andres Rohtla. Ehitustööd algavad käesoleva aasta veebruarikuus ning ehitusperioodiks on ligikaudu 1 aasta.

AS-i Pro Kapital Grupp juhatuse esimees Paolo Michelozzi: „Marsi 6 loft-korterid on põnevaks täienduseks Kristiine City asumisse, millest kujuneb terviklik mitmekülgse arhitektuuriga linnaosa. Hoone ajalooline hõng ning korterite unikaalne disain on juba praeguseks tekitanud elavat huvi.“

Lisainfot Kristiine City ning Marsi 6 kohta leiab http://kristiinecity.ee/

AS Pro Kapital Grupp (www.prokapital.ee) on Eesti juhtiv kinnisvaraarendaja, kes tegeleb kaasaegsete suuremahuliste äri- ja elamukinnisvara projektide arendamisega Eesti, Läti ja Leedu pealinnades. Alates asutamisest 1994. aastal on ettevõte viinud lõpule 20 arendusprojekti müüdava kogupinnaga ca 190 000 ruutmeetrit.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Elamispindade suur turuülevaade 2017 on valminud

Tõnu ToomparkValminud on põhjalik elamispindadeturu ülevaade, mis võtab kokku 2017 I kvartali kinnisvaraturu seisu ja annab aasta-poolteist ettevaatavad prognoosid.

Turuülevaade käsitleb nii üüriinvesteeringute kui uusarenduste teemat. Need on kaks valdkonda, mis on elamispindade turu hetkeseisu ja tulevikku oluliselt mõjutamas.

Kui palju on elamispindade sektoris investeerimistehinguid? Kas nende tehingute arv on suurenemas või vähenemas? Kas uusi kortereid tuleb jätkuvalt juurde? Millised on peamised trendid arendusturul?

Ülevaade annab vastuse nii nimetatud, kui paljudele teistele küsimustele.

Turuülevaate esitluse tellimine

Käin turuülevaadet ettevõtetes esitlemas, ülevaate esitlus võtab aega ca 1,5 tundi. Kui Teil on huvi turuülevaate tellimise vastu, kontakteeruge: Tõnu Toompark, +372 525 9703 /tonu@adaur.ee.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

ERE Grupp: Eesti finantsturg vajab täiendavat reguleerimist

ERE / Estonian Real EstateKiiresti arenev Hoiu-laenuühistute (HLÜ) turg Eestis vajab täiendavat reguleerimist riigi poolt, arvab Eesti Arengu HLÜ juht ja ERE Grupi juhatuse esimees Maksim Sorokin. Eesti Panga andmetel kasvasid hoiuste mahud viimase aastaga riigi finantsturu selles sektoris peaaegu 20 miljoni euro võrra ning selleks, et tagada hoiustajate vahendite täielik säilivust, on riigil vaja kehtestada uued nõuded sellistele ettevõtetele.

ERE Grupi juhi arvates oleks HLÜte turu tõhusaks reguleerimismeetodiks hoiu-laenuühistute põhikapitali minimaalse mahu suurendamine 25 tuhandest 100 tuhande euroni ning samuti nõuete karmistamine selliste ühistute asutajaliikmete arvu osas. Sorokini arvates on vaja asutajate arv viia minimaalselt 50 inimeseni.

„Me arvame, et HLÜ​d​e populaarsuse aktiivne kasv näitab tarbijate usaldust selliste investeerimisinstrumentide vastu ning seda usaldust on vaja õigustada. Just seepärast otsustasime tulla välja omapoolsete ettepanekutega täiendava reguleerimise suhtes selles sektoris,“ lausus Maksim Sorokin.

Eesti Panga andmetel on hoiuste maht Eesti hoiu-laenuühistute arvetel kasvanud 2010. aasta praktiliselt nullist tänaseks 60 miljonini. Seisuga august 2016 tegutsesid riigis 20 HLÜ​d​, mille liikmete arv ulatas 9000 inimese märkeni.

Kuigi hoiuse mahud selles sektoris moodustavad vaid 0,5% analoogsetest mahtudest panganduse sektoris, tuleb riigil hoolitseda ka HLÜd​e hoiustajate eest.

„Praegu jagavad kõiki finantsriske omavahel HLÜd ise ning samuti nende hoiustajad. Olukorras, mil aina rohkem ettevõtjaid hakkab sellest valdkonnast huvituma, on vaja selgeid kriteeriume, mis saaks vähemalt takistada kohusetundetute mängijate tekkimist sellele turule,“ arvab Sorokin.

ERE Grupp on 2005. aastal asutatud ettevõtete grupp, mis tegeleb finantsteenuste ja laenude pakkumise, äriprojektide rahastamise ja kinnisvarasse investeerimisega. Ettevõtete grupi finantstegevuse valdkonnaks on traditsioonilised ettevõtluse valdkonnad – kinnisvara, ehitus, kaubandus ja tööstus.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark