Huumor: Raha ei ole elus kõige tähtsam

Raha ei ole elus kõige tähtsam

Tööpakkumine-koostööpakkumine kinnisvaraturgu tundvale müügiinimesele

Illustratsioon

Adaur Grupp OÜ tegutseb konsultatsiooniteenuste valdkonnas pakkudes nõu kinnisvaravaldkonnas toimuva osas. Ettevõtte klientideks on peamiselt kinnisvaraarendajad, vahendajad omanikud ja finantseerijad, vähem ka eraisikud.

Pakume tulemustasul põhinevat koostöövõimalust Adaur Grupp OÜ teenuste müügil. Peamisteks teenusteks, mille müügil abi on vaja on:

  • koolitus;
  • turuanalüüsid ja -ülevaated;
  • kinnisvaraturu monitooringu teenus;
  • …kuid ka muud teenused.

Koostööpartnerilt eeldame:

  • positiivne vaim ja pealehakkamine, sära silmis;
  • orienteerumist kinnisvaraturul, ettevõtete ja võtmeisikute seas ja/või julgust see valdkond endale selgeks teha;
  • ettevõtja olemus;
  • aktiivsust ja agressiivsust müügitöös;
  • võimet vaadata konsultatsiooniteenust läbi kliendi silmade;
  • võimet teha ettepanekuid tootearenduse valdkonnas, mis hõlbustaks müügitööd ja pakuks enam kasu teenuse tarbijale.

Pakkuda on:

  • täiendava käibe ja kasumi tekitamise võimalus;
  • võimalus luua uusi kontakte ja avardada silmaringi;
  • osalemisvõimalus koolitustel;
  • teadmiste, oskuste, tahtmise olemasolul asuda partneriks konsultatsiooniteenuste laiemal müügil.

Takistuseks ei ole juba olemasolev koostöö ja/või partnerlus mõne kinnisvaraettevõttega.

Kui on huvi, siis palun saada CV aadressile tonu@adaur.ee. Vajadusel kontakteeru+372 525 9703. Kuulutus ei aegu, sest häid inimesi on alati juurde vaja.

Vikerraadio saade Uudis+ 2 kommentaari

29. jaanuaril kutsus Vikerraadio toimetaja Kaja Kärner ming raadiosse rääkima sellest, mis kinnisvaraturul toimub.

Ajastule tavapäraselt on ka saate salvestus veebist kuulatav.

Või siis saab kuulajate-lugejate soovil faili kuulata otse mp3-failina ka siit.

Korteritemüük jäi miinusesse

Käesoleva aasta 3. ja 4. nädal olid uusarenduste turul enam kui vaiksed. Tallinnaja Harju maakonna monitooritavate 239 projekti kokkuvõttes projektide veebilehtede alusel kahe nädala jooksul ühtegi korterit ei müüdud. Veelgi hullem – summaarsema kõigi projektide peale vabanes üks seni broneeritud olnud korter. Seega oli kahe nädala müügitulemuseks -1.

Enam on müük edenenud Koger & Partnerite arendatavas Sipelgapesa projekti Sipelga 8a hoones, kus läks müügiks 3 korterit. Artig KV arendatavas Veerenni 15 hoones müüdi kahe nädalaga samuti 3 korterit. Nelja korteri müügiga hiilgas hiljuti suhteliselt kõrgete hindadega turule tulnud Tatari 30 korterelamu.

Suurim tagasilöök oli YIT Ehituse arendatava Kadaka tee 137 korterelamu puhul, kus vabanes 8 eelnevalt broneeritud olnud korterit.

Arendajate lõikes on kahe nädala lõikes müügiga hiilanud Merko, kel õnnestus müüa 4 korterit. Negatiivne müük (ehk broneeringute muutumine vabadeks korteriteks) on tabanud Eurox’it (-3) ja Onix Investi (-3), kuid kõige enam YIT Ehitust (-5).

Piirkondadest on olnud aktiivseim müügipiirkond Tallinna kesklinna linnaosa, kus kahe nädala jooksul müüdi 8 korterit. Negatiivse skaala tipus olid Lasnamäe (-4) ja Mustamäe (-3) korterit.

Müüginumbrid on aastataguse ajaga võrreldes tõsiselt kokku kuivanud. 2008. aastal müüdi ja broneeritu aasta 3. ja 4. nädalal kokku 54 korterit.

Uusarenduste puhul on üksjagu palju hindu langetatud. See tähendab, et uusarendused konkureerivad järjest enam ja enam vanema olemasoleva kinnisvara turuga. Tulenevalt laenutingimuste karmistumisest ning laenumahtude vähenemisest võib siiski prognoosida, et ega uute korterite müük niipea tuult tiibadesse ei saa.

Koolitus kinnisvaramaakleritele

Illustratsioon

02/02/2009 alustab koolitusprogramm kinnisvaramaakleritele.

Koolitus on suunatud maakleritele, kes soovivad täiendada oskusi ja teadmisi, et rasketel aegadel oleks olemas kindel vundament, millele püsima jääda.

Uuendusena on võimalik terve koolituse asemel osaleda ka vaid soovitud moodulites.

Info ja registreerimine aadressil https://www.kinnisvarakool.ee.

Rahvas plaanib jälle ehitama hakata

Statistikaameti andmeil anti eelmise aasta neljandas kvartalis eluruumide jaoks ehituslube välja pisut enam kui kvartal varem.

Kui 2008. aasta kolmandas kvartalis said vastava ehitusloa taotlejad vajaliku heakskiidu 1035 korral, siis aasta lõpus oli loa saanud projekte üle saja võrra enam – 1159. Pisut langes siiski ehitusloa saanud eluruumide ruutmeetrite arv. Aastaga anti eluruumide ehituseks lube välja kokku 5465.

Möödunud aasta lõpu tulemused sarnanevad selles osas aastatega 2003-2004. Ehituslubade väljaandmise tippaja, 2006. aastaga võrreldes aga on lube väljastatud kolm korda vähem.

Kuigi viimasel ajal on rohkelt olnud juttu sellest, et ka büroopindasid on ehitatud liiga palju, anti mitteeluruumide ehituseks möödunud aastal lube välja siiski rohkem kui kinnisvarabuumi kõrghetkel. Nii on ehituslube välja antud 3076 korral ehk kuuendiku võrra enam kui aasta tagasi. Samas on planeeritavate ehitiste mahud õige pisut langenud.

Kinnisvaraspetsialist Tõnu Toompark kardab, et neis arengutes veel ehitus- ja kinnisvaraturu pööret näha ei saa.

“Seda ei saa paraku praegu uskuda, kuigi see oleks väga tore. Pigem on võib-olla asi selles, et praegu ajavad paljud kodanikud, kes kunagi ehitada plaanivad, oma dokumente korda,” märkis Toompark.

Nii on tema hinnangul praegu planeeringuid ja projekteerimistöid korrastamas kinnisvaraarendajad, et siis, kui õige hetk jälle saabub, kohe projektidega startida. Samuti võib olla, et mingil määral on ka eraisikud hakanud ehitusele mõtlema, sest ehituse hinnad on langenud kümneid protsente. Plaane on Toomparki sõnul siiski praegu raske realiseerida, sest ehituse finantseerimiseks on keeruline laenu saada.

Toompark usub, et ehitus- ja kinnisvaraturu uueks tõusuks läheb veel aega. “Kui majanduskasv hakkab üles minema, siis vähemalt aastase viitajaga selle järel hakkab ka see turg aktiveeruma,” lausus ta. “Enne vedas ehitus meie majandusarengut ja nüüd lohiseb sel järel. Enne peab majandus jalad alla saama ja siis tuleb ehitus järele.”

Ka Arco Vara arendusdivisjoni juht Veiko Taevere ei leia, et statistika ehitustegevuse aktiivsust näitaks. “Ehitama rohkem ei ole hakatud. Ehitusload aeguvad kahe aastaga ja neid võidakse uuendada ilma, et ehitustegevusega alustatakse,” sõnas ta.

Arco Vara sai 2008. aasta jooksul ühe ehitusloa, millega ettevõte võib asuda Tallinna sadama lähedusse aadressile Laeva 2 rajama uut Navigatoriks kutsutavat ärihoonet.

Artikli autor on Agnes Ojala. Artikkel ilmus 28/01/2009 väljaandes Eesti Päevaleht.

Eluasemelaenude jääk on hakanud vähenema

Illustratsioon

Mullu detsembris väljastati Eesti Panga andmetel uusi eluasemelaene 924 miljoni krooni väärtuses. Samas mahus väljastati viimati eluasemelaene kiirelt kasvaval laenuturul 2004. aastal. Samas oli näites 1999. aastal eluasemelaenude väljastamine ligi kümme korda madalamal tasemel, kui langusest räsitud 2008. aastal.

Detsembrikuine laenukäive on 55% võrra vähem, kui aasta varem 2007. a. detsembris. Tegemist on laenude väljastamise ühe kõige suurema langusega, mida ületab vaid novembrikuine laenukäibe vähenemine, mis küündis koguni 59 protsendini. Siinkohal tuleb paraku tõdeda, et väljastatud laenude käibe vähenemise tempo on olnud järjest kiirenev.

Laenukäibe vähenemine vähendab nõudlust

Illustratsioon

Laenude väljastamine on üks olulisemaid elamispindade turgu mõjutavatest teguritest. Laenukäivetevähenemine tähendab vähendab tarbijate finantseerimise võimalusi ning seeläbi kitsendab võimalust kinnisvara soetada. Nii väheneb nõudlus.

Vähenev nõudlus avaldab samuti survet kinnisvara hindadele. Nii ei ole tänasel päeval harv juhus, kus kinnisvara ostutehing jääb tegemata sel põhjusel, et ei ole võimalik saada pangapoolset finantseeringut.

Detsember kujuneb uueks verstapostiks?

Illustratsioon

Oluline teetähis kinnisvara finantseerimise turul oli 2007. aasta juuni, mil esmakordselt mitmekümneprotsendiline eluasemelaenude käibe juurdekasv esmakordselt kahanes negatiivseks. 2008. a. detsember ähvardab kujuneda ka uueks verstapostiks.

Nimelt on sel kuul eluasemelaenude jääk ehk tagastamisel olevate laenude maht väiksem, kui kuu varem. Detsembris oli eluasemelaenude jäägiks 97 156 miljonit krooni ehk 158 miljonit krooni vähem, kui novembris.

Sel aastatuhandel kuni mulluse novembrini on eluasemelaenude mahu juurdekasv aastataguse ajaga võrrelduna olnud positiivne ehk igakuiselt on väljastatud enam eluasemelaene, kui samal ajaperioodil on laene pankadele tagastatud.

Detsembris see trend murdus ning meeletult vähenenud laenukäivete taustal väljastati vähem uusi eluasemelaene, kui neid sama kuu jooksul pankadele tagastati.

Turult võetakse rohkem raha ära, kui sinna antakse

Illustratsioon

Eluasemelaenude jäägi kahanemine on kinnisvaraturul väga negatiivne indikaator. Seni on küll väljastatavate laenude käive kahanenud, kuid kinnisvaraturul ringleva raha maht ehk eluasemelaenude jääk on kasvanud. Teisisõnu on turule siiski vaatamata kõigele raha juurde tulnud.

Nüüd on aga pangad asunud turult raha ära korjama ning see avaldab järjekordselt täiendavat survet kinnisvarahindadele. Eriti tugeva löögi alla seab turul ringleva rahamassi vähenemine ja sellest tingitud hinnasurve inimesed, kes tänasel päeval on kinnisvara sunnitud müüma. See väib näiteks puudutada inimesi, kes on värskelt saanud kätte koondamisteate.

Saeme oksa, millel ise istume

Illustratsioon

On selge, et väljastatavate laenude mahu vähendamine on riskantsel turul loomulik samm. Teisalt saevad pangad laenukraane kinni keerates oksa, millel nad ise istuvad. Vähenev laenude maht avaldad olulist survet kinnisvarahindadele. Samas tekitavad langevad kinnisvarahinnad olukorra, kus pankade laenutagatised jäävad väljastatud laenudele alla.

Loodetavasti siiski on detsembrikuise eluasemelaenude jäägi vähenemise näol tegemist aastalõpumelust tingitud ajutise laenude väljastamise vähenemisega, mis uuel aastal taastub. Loodetavasti väheneb ka eluasemelaenude väljastamise mahu langus.

Eluasemelaenude jääk (vasak telg) ja käive (parem telg), miljon krooni

Eluasemelaenude jääk (vasak telg) ja käive (parem telg), miljon krooni

Kodukaart kogub võimu!

Oktoobris tehtud jõupingutused, mil töötasime pingsalt ka nädalavahetuseti, et Kodukaart jõuaks koos kõigi vajalike soodustusega inimeste postkasti, on tänaseks vilja kandnud. Kaardi aktiivne kasutamine toob kasu nii koduomanikule kui ka õnne kaupmeeste õuele, eriti veel majanduslanguse olukorras. Ühelt poolt on meie liikmete arv tänaseks kasvanud 15 900-ni, teisalt on ka soodustust pakkuvate ettevõttete arv märkimisväärselt suurenenud.

Esialgu suunasime teraviku kõige prioriteetsemale valdkonnale – koduga otseselt seotud vajalikele kaupadele ja teenustele, on ju kaardi nimi just Kodukaart. Paljud Eestis käibel olevad sooduskaardid on teinud just selle vea, et lõppastmes ei saa kodanik aru, kellele on suunatud soodustused, ning milliste kaupade ja teenuste eest siis allahindlust saab. Otseselt kinnisvara omamisega seotud sektoris kavatseme edasi töötada suuremate ja rohkemaarvuliste soodustuste nimel meie liikmetele.

Tänaseks oleme hakanud tasapisi ka külgnevaid valdkondi välja arendama. Liikmetelt on tulnud tagasisidet, et korteri ja maja kõrval on nende suuremad kulud seotud transpordiga – eeskätt autohoolduse ja kütusega. Olemegi selle valdkonna võtnud aktiivselt käsile, kui enne oli meiega liitunud Euro Oil, siis tänaseks pakub ka Olerex oma teenindusjaamades 25 senti soodustust ning Vianor ja Rehviekspert erinevalt toodetelt 10-15%.

Teiste liitunud ettevõttetega saab tutvuda www.omanikud.ee/kodukaart

Tulevikuplaanidest rääkides, peame aktiivseid läbirääkimisi ka Eesti ühe suurima raamatupoodide ketiga ning samuti oleme läbirääkimas pangandussektori esindajaga. Mine tea, võib-olla saab tulevikus sarnaselt ISIC-ule ka Kodukaardiga pangatehinguid teha.

Statistika: Ehitushinnaindeks on vaikselt võtnud suuna langusele 2 kommentaari

2008. a. IV kvartalis oli statistikaameti andmetel ehitushinnaindeks langenud 187 punktile ehk samale tasemele, kus indeks oli aasta tagasi. Samas peab tõdema, et tegelikkuses on ehitushind kogu 2008. a. vältel langenud ning et majanduse käänupunktides ei peegelda indeks tegelikkust päris adekvaatselt.

Indeksi komponentidest on ainsana langenud tööjõukulu 1,7%. Ehitusmasinate ja -materjalide kulu on indeksis endiselt tõusnud vastavalt 2,8 ja 1,3%. Hoonetüübiti on kõige vähem tõusnud ametihoone ehitushinnaindeks (0,2%). Enam on tõusnud tööstushoone ehitushinnaindeks (0,9%) ja eramu hinnaindeks (0,8%). Nende vahele jääb korruselamu hinnaindeks 0,4 protsendiga.

Nagu ehitushinnaindeksi puhulgi on ka remondi ja rekonstruktsioonitööde hinnaindeksi puhul ainsaks langevaks komponendiks tööjõu hinnaindeks. Materjalide ja masinate hinnaindeks on selgi puhul endiselt tõusmas.

Ehitushinnaindeksite puhul tuleb tõdeda, et need kajastavad tegelikkust viitajaga. Samas tuleb nõustuda indeksite liikumise suunaga, mis näitab kestvat ehitustööde odavnemist.

Ehitushinnaindeks, 1997. a. = 100

Ehitushinnaindeks, 1997. a. = 100

Ehitushinnaindeks, 1997. a. = 100

Ehitushinnaindeks, 1997. a. = 100

Remondi- ja rekonstruktsioonitööde hinnaindeks, 1997. a . = 100

Remondi- ja rekonstruktsioonitööde hinnaindeks, 1997 .a . = 100

Ehitushinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Ehitushinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Ehitushinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Ehitushinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Remondi- ja rekonstruktsioonitööde hinnaindeks võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Tarbijahinnaindeks, ehitushinnaindeks, tööstustoodangu tootjahinnaindeks võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Tarbijahinnaindeks, ehitushinnaindeks, tööstustoodangu tootjahinnaindeks võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Huumor: Maakleritel rasked ajad

Monopolide mängureeglid peavad muutuma

Oleme Eesti Omanike Keskliidus töötanud pingsalt kaitsmaks kodutarbijate huve universaalteenuste valdkonnas. Universaalteenused gaas, küte, vesi, prügimajandus on koduomanikele vältimatud väljaminekud, siin valitsevatel monopolid ei jaga vabal turul tegutsevate ettevõttetega äririske. Nende tulukus on tagatud ka majanduslanguse ajal.

Olemasolevad riigi ja kohaliku omavalitsuse järelvalveinstitusioonid peavad tegutsema oma ülesannete kõrgusel ning tagama tarbijate huvid, sealhulgas ka kodutarbijate huvid ja muuhulgas ka gaasi- ja küttehindade puhul õigeaegse ja proportsionaalse hinnalanguse.

Mida teha kui neid printsiipe ei järgita?

Seadus peab kohustama hinda langetama
Omanike Keskliidu liige Marina Riminskaja pöördus Tallinna Halduskohtu poole, kuna sügisel aset leidnud Eesti Gaasi hinnatõus riivas teravalt koduomanike huve. Soovisime tutvuda Gaasi hinnakujunduse mehhanismiga, ent konkurentsiamet, kes hinnakooskõlastusega vormistas otsuse, tutvustas meile 24-leheküljelisest leheküljest vaid kaks ning sisuliselt ei põhjendatud gaasi hinnakujundamisest.

Tänaseks päevaks oleme advokaat Villu Otsmanni esindamisel jõudnud esimeste edusammudeni. Detsembris toimunud esimesel kohtuistung palus Konkurentsiamet aja maha võtta jõudmaks kohtuvälise lahendini. Tänaseks oleme jõudnud selleni, et teeme koostööd Konkurentsiametiga Maagaasiseaduse muudatuste kallal, mis tagaksid ka igakülgselt kodutarbijate õigused. Üks peamisi eesmärke on, et seadusse kirjutatakse nõue, mis kohustaks Eesti Gaasi gaasi sisseostuhinna vähenedes alandama hinda ka kodutarbijaile.

Kavatseme ka kaugkütte valdkonnas tulla välja seaduse muudatustepaketiga, kus jällegi üheks osaks on kaugkütte ettevõtja kohustus esitada Konkurentsiametile hinda langetav taotlus. Need kaks ettepanekut võimaluse tagada õigeaegne ja proporstionaalne gaasi- ja kütte hinnalangus ja võtaks monopolilt võimaluse venitada.

330 miljonit kasumit 400 tuhandelt inimeselt
Kui kütte- ja gaasi puhul on koduomanikul veel mõned võimalused kasutada alternatiive, siis vee- ja kanalisatsiooni puhul neid linnakeskkonnas pole.
Sümptomaatiline on veemajanduses tõik, et monopoolne Tallinna Vesi teenis 2007. aastal 820 miljonilise käibe juures 330 miljonit kasumit, ümberarvutatuna 800 krooni kasumit iga pealinlase kohta alates raugast lõpetades hällilapseni.

Kuid erinevalt gaasi- ja kütte valdkonnast ei allu need kontrollile, absurdne kas pole-jah kuid tänase seadusandluse korral täiesti võimalik.

Omanike Keskliit on pikalt võidelnud, et probleem, millele juhtis näitas üles seadusandliku initsiatiivi juba eelmisel aastal, on tänaseks saanud ka Konkurentsiameti ja osade poliitikute toetuse. Täna viib Omanike Keskliit läbi ümarlaua, kus on esindatud nii Keskkonna, kui Majandus- ja Kommunikatsiooni ministeerium, Konkurentsiamet, Tallinna Linn, Tallinna Vesi ning mitmed juristid. Soovime ümarlauaga astud sammu lähemale vee hinnatõusu üle kontrolli saavutamisele.

Eks näis, kas meie ettevõtmist saavutada seaduse muudatus saadab ka edu, igatahes teeme kõik endast oleneva, et koduomaniku murepõld väheneks. Kutsume ka Sind, kes sa seda loed, liituma. Mida rohkem meid on seda tugevamini on ka meie häält kuulda.

Riigi Kinnisvara AS jätkab kaheksa kinnistu müügiprotsessiga

Riigi Kinnisvara AS-il (RKAS) on jätkuv huvi kaheksa kinnistu võõrandamiseks. Selleks vaatab RKAS üle müügipakkumistes esitatud tingimused ning püüab kiiresti muutuval kinnisvaraturul saada selgust ka kinnistute tegelikust väärtusest käesoleval ajal, samuti soovib RKAS teada saada võimalike ostusoovijate ettepanekuid ja seisukohti müügitingimuste ja nendepoolse ostuhuvi osas.

Võõrandamist ootavad kinnistud Tallinnas Lõkke 4, Pikk 59/Pagari 1/Lai 44, Endla 15/Lõkke 2, Erika 15, Kalaranna tn 2 ja Kalaranna tn 2a (endine Patarei vangla), Kalmistu tee 11, samuti Keila-Joa loss ning kinnistu Jõhvis Viru 5a.

Eeltoodu alusel kutsub RKAS võimalikke ostusoovijaid üles esitama omapoolseid ettepanekuid ja seisukohti nimetatud kinnistute müügitingimuste ja võimaliku ostuhuvi osas hiljemalt 19.veebruariks 2009.a., kontakteerudes selleks arendusosakonna projektijuhi Karl Allekand´iga, tel 606 3467, mobiil 564 59 906; e-post: karl.allekand@rkas.ee. Kinnistuid puudutavate dokumentidega on võimalik aega kokku leppides tutvuda RKASis asukohaga Tartu mnt 85, Tallinn.

Esitatud ettepanekud ja seisukohad oleksid abiks müügiprotsessi ettevalmistamisel ja selle hilisemal teostamisel. Selguse mõttes märgib RKAS, et käesolev teade ei ole pakkumus võlaõigusseaduse § 16 tähenduses ning ostuhuvi ülesnäitamisel ei ole RKAS lepingu sõlmimiseks õiguslikult seotud ega selleks kohustatud.

RKAS soovis eelmisel aastal võõrandada üksteist kinnistut, millest reaalselt müüdi kirjaliku enampakkumisega kolm, kaheksa kinnistu osas ostupakkumisi ei esitatud. Tänaseks on üldise majandusolukorraga seoses muutunud ka kinnisvarakeskkond ja finantseerimisvõimalused.

Vaata kinnistute põhiinfot

Avalik kiri rahandusministrile

Lugupeetud Ivari Padar,

Viimasel ajal on palju meediakajastust leidnud Teie poolt toetatud kodulaenude intressipuhkuse idee. Samamoodi on leidnud kajastust Teie idee leida vajaminev raha alandades kodulaenu intresside tulutagastamise määra.

Üle saja tuhande kodusoetaja on arvestanud kodulaenu intressidelt tulumaksutagastamisega. Tulumaksutagastamisest saadavad summad on majandussurutise tingimustes muutunud pereeelarve pärisosaks, millega ollakse laenuvõtmise hetkel arvestanud.

Riik on andnud tulumaksutagastusega selge signaali kodu soetamise toetuseks, seega ka laenu võtmiseks. Kas on õiglane, et riik päiksepaistel (loe: kinnisvarabuumi ajal) annab vihmavarju (tulumaksutagastuse) ja vihma (majandussurutise) saabudes võtab selle tagasi?

Te püüdsite oma ideed pehmendada soovides vaid tulumaksutagastuse ülempiiri alandada 50 000 kroonilt 30 000. Vaadelgem seda numbrites.

Enamik kodulaene on võetud aastatel 2005-2007 ning annuiteedigraafiku alusel, seega esimestel aastatel moodustab lõviosa laenumaksest kodulaenu intress.

Kui pere on soetanud endale maja võttes 30-aastase laenu ütleme miljon krooni väärtuses ning laenuintress on 5% aastas, siis kas võtta temalt 40% tulumaksutagastusest, mida lubati talle laenu võtmisel on õiglane?

Sellisel juhul oleks igakuine tagasimakse 5 400 krooni ning tulumaksutagastuse 10 000 kroonist võtaks riik ära 4 000. Seda siis kümnetelt tuhandetelt peredelt.

Eesti Omanike Keskliit toetab Teie soovi aidata hättasattunud koduomanikke. See on mõistlik ettevõtmine. Ent kui hädasolijate aitamine toob kaasa teiste inimeste hättasattumise, siis oleme sunnitud häälekalt protesteerima.

Tulumaksuga maksustamise periood on kalendriaasta. Seega on maksuõiguse üldpõhimõtete kohaselt koduomanikel tekkinud juba õiguslik ootus 2009. aasta eest tulumaksutagastuse saamiseks, sest 2009. aasta maksustamisperiood on juba alanud ja selle keskel enam mängureegleid muuta ei saa. Seega on Teie plaanis ka loogikaviga. See on määratud nii õiguslikult, majanduslikult, kui ka sotsiaalselt läbikukkumisele.

Mõistame, et tahate kõige paremat, kuid tulumaksutagastuse ideega edasi minnes tuleb välja „nagu alati”.

Oleme kuulnud, et keskmine vabariigi minister ei tea isegi oma palganumbrit, ent laenu võtnud koduomanikele on oma sissetulek enamasti väga täpselt teada. Palun konsulteerige enne kodanike ja kodanikuorganisatsioonidega kui Te tegutsete.

Eesti Omanike Keskliit

Maksumaksjate Liit

Korteriomandite hinnad 2006. a. tasemel 2 kommentaari

Illustratsioon

Kiire kinnisvaratehingute arvu ja keskmiste hindade kasvu tõttu 2005.-2005. aastal ei ole väga mõistlik võrrelda tänast kinnisvaraturgu buumi tipphetkedega. Tegemist oli äärmiselt ebaratsionaalse turuga. Parema võrdluse saamiseks on mõistlik tänast turgu võrrelda buumieelse ajaga.

Kvaliteetsed andmed korteriomanditehingute kohta on saadaval alates 2004. aastast. Võrreldes 2004. aastaga olid 2008. a. korteriomanditehingute keskmised hinnad Eestis kaks korda kõrgemad, samas oli tehingute arv 20% madalam.

Suurem tehingute arvu langus on Pärnumaal

Illustratsioon

Tehingute arv on nelja aastaga enim langenud Pärnu maakonnas ja linnas, kus languseks on vastavalt 28 ja 39%. 2008. a. tehti Pärnu maakonnas ja linnas vastavalt 849 ja 560 korteriomanditehingut.
Veel on suurem tehingute arvu langus Tartu linnas (28%), Hiiumaal (27%) ja Läänemaal (26%). Tallinna korteriomanditehingute arvu langus on samuti märkimisväärne. Tallinnas langes nelja aastaga tehingute arv 24% ehk 6650 tehingu peale.

Üheski maakonnas ei sõlmitud korteriomanditehinguid 2008. aastal enam kui 2004. aastal. Väikseim oli langus Ida-Virumaal (1%), Järvamaal (5%) ja Viljandimaal (7%).

Suurim hinnatõus Ida-Virumaal

Illustratsioon

Kui 2008. a. ei olnud ühegi maakonna korteriomanditehingute arv kõrgemal tasemel kui neli aastat tagasi, siis hindade juures on olukord vastupidine – ühegi maakonna keskmine tehinguhind ei ole madalam kui 2004. või 2005. aasta keskmine ruutmeetrihind. Enamuses maakondades oli 2008. a. hinnatase kõrgem kui ka 2006. a. keskmised hinnad.

Võrreldes 2004. aastaga oli 2008. aastal kõrgeim korteriomanditehingute hinnatase Ida-Virumaal, kus keskmiseks ruutmeetri hinnatasemeks oli 6769 krooni. See on koguni 5,43 korda kõrgem, kui 2004. aastal. Jõgeva maakonnas kasvasid korteriomanditehinguhinnad nelja aastaga 4,16 korda jõudes ruutmeetrihinnani 4199 krooni.

Kõige väiksem hinnatõus oli nelja aasta vältel Pärnu maakonnas, kus hinnad tõusid nelja aastaga kõigest 74% võrra. Pärnu linnas tõusid korteriomandite tehinguhinnad samal ajal 87%. Tallinna hinnatõusuks oli samas suurusjärgus 89%. Tartu maakonna ja linna korteriomandite tehinguhinnad tõusid nelja aastaga 106%. Eestis keskmisena aga 96%.

Suur vahe hinnatõusude juures ei näita midagi muud, kui seda, et mõnes piirkonnas algas kinnisvara hinnatõus varem ja mõnes hiljem. Hilisema algusega piirkondades oli hinnatõus vaatlusalusel perioodil kiirem.

Kokkuvõtteks

Illustratsioon

Korteriomanditehingute arv on meil kokku kuivanud ja läinud 2004. aasta tehingute arvust märksa madalamale tasemele. Korteriomanditehingute keskmised ruutmeetrihinnad aga vaatamata langusele püsivad siiski üsna visalt kõrgel tasemel.

Samas siiski on väheusutav, et korteriomandite hinnad peaksid langema 2004. aasta tasemele. See tähendaks korteriomandite hinna langemist tänaselt tasemelt ligi kaks korda – see on ilmselgelt liiga palju. Samuti on eeltoodud hinna näitajad arvestatud nominaalse hinna baasilt, st arvestamata on vahepealsel ajal olnud üsna kõrge inflatsioon.

Vaatamata juba asetleidnud korteriomandite hinnalangusele võib eeldada, et hinnad langevad ka 2009. aasta jooksul. Seda põhjusel, et laenutingimused on halvenenud ning vähene likviidsus avaldab hindadele suurt survet. Samuti on tarbijate

Korteriomanditehingute arv ja keskmine hind (kr/m2) ning võrdlus 2004. aastaga

Korteriomanditehingute arv ja keskmine hind (kr/m2) ning võrdlus 2004. aastaga

Liiga kallis pakkumine ei lähe kaubaks (1)

Elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE Indeks on taas languses jõudes 83,2 punktile. Aastaseks languseks teeb see 17,7%, kuid võrreldes indeksi tipphetkega aprillis 2007 on languseks koguni 23,4%. See tähendab, et võrreldes tipphetkega on pakkumishinnad langenud ligi veerandi võrra.

Elamispindade keskmine ruutmeetri pakkumishind oli 2007. a. aprillis 22 300, aasta tagasi jaanuaris 20 800 ning hetkel 17 100 krooni. Nii on Eesti keskmine 50-ruutmeetrine 2-toaline korter võrreldes aastatagusega hinnas kaotanud 185 000 ning kahe aasta taguse aprillikuuga võrreldes 260 000 krooni.

Pakkumiste hulk on endiselt stabiilselt pisut üle 20 000 pakkumise ja pakkumiste indeks on kõikumas 110 ja 120 punkti vahel. Asetleidnud tagasihoidlikku pakkumiste arvu langust võib seletada sellega, et paljud maaklerid jätsid jõulude ajaks kuulutused pikendamata. Käesoleva kuu jooksul peaks taolised “unustatud” kuulutused pakkumiste hulka tagasi jõudma.

Korteriomanditehingute keskmised ruutmeetrihinnad olid hindade tipphetkel aprillis 2007. a. 19 359, aasta tagasi 16 452 ja eelmisel kuul 13 551. Siit näeme, et korteriomanditehingute reaalsed hinnad on langenud tipphetkega võrreldes isegi 30%. Nii tõdeme, et pakkumishinnad on langenud märksa aeglasemalt, kui seda on teinud reaalsed tehinguhinnad.

Tänase kinnisvaraostja üks esmaseid pakkumiste hindamise kriteeriume on hind. Kui hind on vale, siis pakkumisega lähemalt ei tutvuta. See tähendab, et liiga kõrgete pakkumishindadega pakkumised on enamuse ostjate tähelepanu alt väljas. Selleks, et anda tehingu õnnestumisele väikegi võimalus tuleb pakkumine teha “mõistliku” hinnaga.

Mõistlik hind kinnisvarapakkumisele ei peaks lähtuma mitte tehtud investeeringust ja südamesse jäetud soojast jäljest, vaid eelkõige turul konkureerivatest pakkumisest, et nendega võistlemisel edukas olla.

KV.EE Indeksi graafik

KV.EE Indeks

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!