Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Toyota avas Narva äripargis piirkonna moodsaima autokeskuse

23.01.2017 Tõnu Toompark

ELKE Grupp avas reedel Narva äripargis pidulikult 2,5 miljonit eurot maksnud ja 13 inimesele tööd andva Eesti moodsaima Toyota keskuse. Täisteenust pakkuva autokeskuse ehitas Merko.

Autokeskuse tegevjuhi Valdik Uski sõnul on Narva ja kogu Kirde-Eesti arenev ning suure potentsiaaliga piirkond, kus on nõudlus kõrgel tasemel teenuste järele ja samas piisavalt kvalifitseeritud tööjõudu nende teenuste pakkumiseks.

“Viimaste aastate Eesti müüduim automark Toyota on hinnas ka Ida-Virumaal, mis on tekitanud suure nõudluse esinduse tasemel teeninduse järele,” ütles Uski. “Klientide huvi Toyota Narva keskuse vastu on suur juba praegu ning usun, et saame oma tegevusega anda panuse terve piirkonna arengusse. Meie kasutatav tehnoloogia on tipptasemel ja usun, et samal tasemel on ka meie klientidele pakutav teenindus.”

Lähiaastail on plaan keskuse töötajaskonda kasvatada 25-ni, et pakkuda piirkonna arvukale klientuurile senisest paremat teenust ning haritud noortele võimalust oma oskusi kodukohas rakendada ning arendada.

Värbamist suvel alustanud Toyota Narva autokeskuses asuvad mõne erandiga tööle kohalikud spetsialistid, kes läbisid eelnevalt mitmekuulise täiendkoolitusprogrammi ning praktika.

“Konkurents igale ametikohale oli kõva mitte ainult inimeste arvu, vaid ka nende sisu ja kogemuse poolest. Usun, et oleme komplekteerinud
väga hea meeskonna,” lisas Uski.

Autokeskuse ehitanud AS Merko Ehitus Eesti juhatuse esimehe Keit Paali sõnul sujus koostöö ladusalt ja tulemuslikult. “Tegemist on juba mitmenda meie ehitatud Toyota keskusega ning meil on hea meel, et saime tuua armastatud autobrändi ka Ida-Virumaa inimestele lähemale. Pikaajalise Toyota kliendina saame Merkos kinnitada, et kahe brändi väärtused ühtivad – mõlemad seame esiplaanile kvaliteedi ja kestvuse,” lisas Paal.

Uus, interaktiivsete lahendustega Toyota keskus Narvas rajati Narva äriparki Olginas, kus teeninduspinda on kokku 1600 ruutmeetrit. Tegemist on täisteenust pakkuva müügiesindusega, kus on väljas kogu Toyota mudelivalik.

Lisaks autode müügile ja hooldusele pakutakse Toyota enda kindlustust ja liisingut, kahjukäsitlusteenust, rehvimüüki, erinevaid e-teenuseid, autopesu jm. Elke Grupp soovis tulla Narva esindusega lähemale olemasolevatele ja potentsiaalsetele klientidele.

Valdik Uski sõnul on rajatava keskuse oluliseks eesmärgiks olla läbipaistev ja avatud – seda nii ärimudeli, teenindusprotsessi kui ka hoone arhitektuurilahenduse poolest. Uus Toyota keskus loob kliendile kohapeal kõik võimalused, et olla kursis ja jälgida mugavalt oma auto teenindusprotsessi.

ELKE Grupp on 12 ettevõttest koosnev kontsern, põhitegevusalaga Sõiduautode müük ja müügijärgne teenindus. Eestis, Lätis ja Leedus tegutsevad 9 autokeskust esindavad Toyota ja Lexuse autobrände. Üle 300 töötajaga kontsern müüb aastas keskmiselt 6500 sõiduautot ja teenindab müügijärgses teeninduses üle 100 000 kliendikülastuse. Kontserni ajalugu ulatub 1990 aastasse, millal alustas tegevust vanim tütarettevõte – Toyota esindus Tallinnas ELKE AUTO AS.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

AS Baltic RE Group announces reorganization of its subsidiary Baltic Re S.p.a.

23.01.2017 Tõnu Toompark

AS Baltic RE Group starting from February 2017 plans to improve AS Baltic RE Group Concern structure and as a result AS Baltic RE Group’s subsidiary Baltic Re S.p.a will be reorganized and added to its subsidiary SIA Skunu 19. As a result of the reorganization AS Baltic RE Group will gain direct control of the Baltic Re S.p.a subsidiary SIA Skunu 19.

The merger will have no impact on financial structure and will not cause any capital dilution effect as the companies involved in the process are (directly or indirectly) fully owned by AS Baltic RE Group.

AS Baltic RE Group plans to complete the reorganization till July 31, 2017.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

RKAS: Arsenali kinnistu müügitingimused olid tavapärased

20.01.2017 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) kommentaar täna, 18. jaanuaril Äripäevas avaldatud artiklile „Arsenali kinnistud müüdi poliitiliste otsuste tulemusel”. RKAS peab kahetsusväärseks Äripäeva katset näidata 2012. aastal toimunud Arsenali kinnistu müüki poliitiliselt kallutatuna ja läbipaistmatuna.

Siinkohal tuletame meelde, et AS Erika Neli likvideerimismenetluse käigus kuulutati 2012. aasata mais välja avalik kirjalik enampakkumine Tallinnas asuvate kinnistute Erika 4, 4c, Tööstuse 69b, 69c, 69d, 69e, Tööstuse 71 ja 71a võõrandamiseks alghinnaga 1 520 000 eurot. Pakkumiste esitamise tähtajaks oli kolm nädalat. Müügiperioodil tutvusid objektiga mitmed huvilised. Enampakkumise lõppedes esitati üks ostupakkumus summas 1 521 000 eurot ning sama aasta 12. juulil sõlmiti müügileping osaühinguga Arsenal Center.

Arsenali kinnistute müügiperioodi pikkus oli kolm nädalat, mis on tavapärane praktika. Äripäeva viide tähelepanuväärselt lühikese tähtajaga konkursile on põhjendamatu, millega seatakse kahtluse alla ettevõtte läbipaistev müügikorraldus. Kinnitame, et RKAS toimib seadusi järgiva riigiettevõttena, mida on kõik senised auditid, sealhulgas Riigikontrolli omad, ka tunnistanud.

Eesti majandus vajab töökäsi

20.01.2017 Mihkel Nestor

Eesti rahvaarv on tänu eestlaste tagasirändele suurenenud juba kaks aastat järjest. Rahvastiku vananemise tõttu sellest majanduskasvu säilitamiseks aga ei piisa.

Rahvaarv suureneb, kuid rahvastik vananeb

Statistikaamet rõõmustas eestlasi sel nädalal uudisega, et Eesti rahvaarv kasvas juba teist aastat järjest. Esialgsetel andmetel elas 2017. aasta 1. jaanuari seisuga Eestis 1 317 800 inimest, mida on 1850 võrra enam kui mullu. Elanike arv suurenemise põhjus oli positiivne rändesaldo. Alates 2016. aastast peab Statistikaamet rände üle arvet uue metoodika alusel ning selle põhjal ületab sisse¬ränne väljarännet. Eelmise aasta jooksul asus Eestisse elama 3300 inimest rohkem, kui neid Eestist lahkus. Sisserände peamiseks allikaks on seejuures Eesti enda kodanikud, kes on peale välismaal elatud perioodi otsustanud kodumaale naasta. Positiivne rändesaldo on eriti silmapaistev võrreldes teiste Baltimaadega, kus väljaränne on sisserändest enam kui kaks korda suurem. Eesti loomulik iive püsib kahjuks endiselt negatiivne. Kuigi lapsi sündis mullu pea 14 000, siis suri üle 15 000 inimese. Siiski on märkimisväärne, et hoolimata sünnitusealiste naiste arvu vähenemisest, on sündide arv püsinud ligikaudu samal tasemel juba viis aastat.

Kuigi trendimuutus rahvaarvus sunnib üle vaatama ka seniseid rahvaarvuprognoose, ei muuda see olematuks rahvastiku vananemist. Tänaste arvutuste kohaselt kahaneb parimas tööeas ehk 25- kuni 64-aastaste inimeste arv juba lähema 10 aasta jooksul ligikaudu 80 000 inimese ehk umbes 10% võrra. Rahvaarvu vähenemine on eluea pikenemise tõttu aga suurusjärgu võrra aeglasem, mistõttu suureneb tulevikus oluliselt töötavate ühiskonnaliikmete koormus ülejäänute ülalpidamisel.

Tagasirännet ajendab elatustaseme tõus

Nagu öeldud, on tänase positiivse rändesaldo taga peamiselt Eestisse tagasipöörduvad eestlased. Siia naasmise peamiseks ajendiks võib pidada kiiret elatustaseme tõusu ja soodsat olukorda tööturul. Eesti tööhõive ei ole kaasajal olnud kordagi nii kõrge. Kui viimase majandus¬buumi kõrghetkel ulatus hõivemäär 63%ni, siis nüüd juba 66%ni, mis on väga hea näitaja ka võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega. Väga kiire on olnud ka reaalsete sissetulekute kasv. Kuigi majandus-buumi ajal oli keskmise palga aastane kasvuprotsent lausa kahekohaline, siis pea sama kiire oli ka tollane inflatsioon. Täna on keskmine palk võrreldes 2010. aastaga kasvanud sisuliselt poole võrra, kuid tarbijahinnaindeksi kasv on sama periood jooksul piirdunud vaevu 10%ga. Ka ostujõuga kohandatud sisemajanduse kogutoodangu poolest inimese kohta oleme jõudnud 75% tasemele EL keskmisest, võrreldes 65%ga aastal 2010.

Lisaks meie edule, soosib tagasirännet ka teiste ebaedu. Tagasipöördujate peamine lähteriik on mõistagi Soome, kus püsivalt elavate eestlaste suurusjärguks on varasemalt pakutud ligi 50 000 inimest. Kuigi Soome majanduse langus on peatunud, on sisemajanduse kogutoodangu kasv äärmiselt napp, seda ilmselt ka lähiaastail. Tavainimese jaoks on eriti selgelt tunnetatav erinev kliima tööturul. Kui Eestis näib palgaläbirääkimistel jäme ots olevat töötajate käes, siis Soomes on palgakasv viimastel aastatel piirdunud vähem kui pooleteise protsendiga. Hoolimata madalamast loomuliku töötuse määrast, on reaalne töötus Soomes Eestist oluliselt kõrgem, jäädes mullu 9% piirimaile.

Kahjuks ei näi tööhõive tõusust ja tagasirändest Eesti tööturu jaoks piisavat. Kuigi eelmise aasta kolmandas kvartalis suurenes ka töötuse määr, siis on oluliselt kasvanud vabade ametikohtade arv. 2016. aasta III kvartalis oli täitmata enam kui 11 000 töökohta. Vabade töökohtade määr oli kõrge just kõrgemat kvalifikatsiooni nõudvates valdkondades nagu info ja side ning finantsvahendus.

Eesti rändepoliitika püsib konservatiivsena

Tööjõu nappust püüavad leevendada mõned äsjased uuendused Eesti migratsioonipoliitikas. Selle nädala keskel jõustusid muudatused välismaalaste seaduses, mis peaksid lihtsustama töörännet Eestisse. Prioriteediks on võetud tööjõupuuduse leevendamine just IT-sektoris ja iduettevõtetes. Nimelt ei loeta selliste ettevõtete poolt väljastpoolt Euroopa liitu värvatavaid töötajaid enam aastase sisserände piirarvu sisse. Omaette küsimus on sellise piirarvu mõistlikkus tänastes oludes. Teatavasti on siia ühe aasta jooksul elama asuvate välismaalaste arv limiteeritud 0,1%ga Eesti rahvastikust, mis tähendab, et loa saavad vaid veidi enam kui 1300 inimest. Maailmas, kus tööjõu liikuvus aina suureneb, põhjustab selline piirang Eestile rohkem kahju kui kasu. Sisuliselt välistab piirang vähegi suuremate ettevõtete asumise Eestisse, kes rahvusvahelist tööjõudu kasutavad. Loomulikult on võimalik lõputute erandite loomine, kuid haritud ja töötahteliste inimeste Eestisse asumise piiramine, ei tundu tänases keskkonnas enam mõistlik.

Kaua oodatud muutuseks seadusandluses on senise nõude leevendamine, mille kohaselt tuli välismaalasele maksta vähemalt 1,24-kordset Eesti keskmist palka. Nüüdsest piisab sellest, kui palk on vähemalt Eesti keskmisel tasemel. Pikka aega kehtis sama nõue isegi neile kolmandatest riikidest pärit noortele, kes olid siin omandnaud kõrghariduse. Seega võis inimene olla noor, kõrgelt haritud ja vallata perfektset Eesti keelt, kuid kui tema esimesel töökohal palk 1,24 keskmiseni ei küündinud, oli ta sunnitud naasma kodumaale.
Muudatuste valguses tundub, et senisest töömigratsiooni suhtes tõrjuvast poliitikast on saamas ehk parimal juhul reageeriv poliitika. Riigi aktiivsest rollist taibukate inimeste Eestisse meelitamisel, oleme veel aga kaugel. Euroopa põgenikekriisi taustal on rändepoliitika tundlik teema, kuid usutavasti on andekate, haritud ja töökate inimeste kolimise vastu Eestisse vähesed. Iseasi, mis peaks neid siia meelitama. Vaid tootlikkuse kasv kahanevat tööealiste arvu ei kompenseeri, mistõttu kahaneb lähitulevikus ka majanduse kasvutempo.

Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Ehitushinnaindeks eelmisel aastal langes

20.01.2017 Statistikaamet

Ehitushinnaindeks langes 2016. aastal 2015. aasta keskmisega võrreldes 0,8%, teatab Statistikaamet.

Tööjõud kallines 2015. aastaga võrreldes 1,2%, masinate kasutamine odavnes 1,1% ja materjalide hinnad odavnesid 1,8%.

2016. aasta IV kvartalis oli ehitushinnaindeksi muutus III kvartaliga võrreldes 0,2% ja 2015. aasta IV kvartaliga võrreldes -0,5%. 2016. aasta III kvartaliga võrreldes mõjutas indeksit kõige enam tööjõu kallinemine, mis andis kvartalimuutusest üle poole. 2015. aasta IV kvartaliga võrreldes andis materjalide odavnemine indeksi langusest üle kolmveerandi.

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeks langes 2016. aastal 2015. aasta keskmisega võrreldes 0,9%, sealhulgas kallines tööjõud 0,8%, masinate kasutamine odavnes 1,6% ja materjalide hinnad langesid 2,1%.

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi muutus oli 2016. aasta IV kvartalis III kvartaliga võrreldes 0,3% ja 2015. aasta IV kvartaliga võrreldes -0,4%.

Ehitushinnaindeksi arvutamisel kaasatakse neli ehitistegruppi: eramud, korruselamud, tööstus- ja ametihooned. Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi puhul on vaatluse all ametihooned. Ehitushinnaindeks väljendab ehitustegevuse maksumuse muutust ehitusplatsi otsekulude tasemel. Otsekuludes arvestatavad ressursid jaotatakse kolme põhigruppi: tööjõud, ehitusmasinad ja -materjal.

**Ehitushinnaindeksi muutus, IV kvartal 2016**
	III kvartal 2016 – IV kvartal 2016, %	IV kvartal 2015 – IV kvartal 2016, %
KOKKU	0,2	-0,5
tööjõud	0,3	0,3
ehitusmasinad	0,4	0,0
ehitusmaterjal	0,1	-1,0
Eramuindeks	0,2	-0,1
Korruselamuindeks	0,2	-0,2
Tööstushooneindeks	0,2	-0,5
Ametihooneindeks	0,1	-0,6

**Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi muutus, IV kvartal 2016**
	III kvartal 2016 – IV kvartal 2016, %	IV kvartal 2015 – IV kvartal 2016, %
KOKKU	0,3	-0,4
tööjõud	0,3	0,2
ehitusmasinad	0,1	0,1
ehitusmaterjal	0,3	-0,9

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara arendusprojekti juhtimine

Baltic Horizon Fund teeb investoritele väljamakse summas ligikaudu 1,4 miljonit eurot

20.01.2017 Tõnu Toompark

Baltic Horizon Fund´i (Fond) fondivalitseja Northern Horizon Capital AS (Fondivalitseja) võttis vastu otsuse teha osakuomanikele rahaline väljamakse summas 1,4 miljonit eurot, mis tähendab ligi 2% tootlust Fondi 2016. aasta neljanda kvartali keskmise puhasväärtuse kohta. Rahalises väärtuses võrdub see ligikaudu 1,4 miljoni euroga, olles ühe osaku kohta 0,024 eurot.

Väljamaksed Fondi arvelt tehakse 7. veebruaril 2017. Väljamakseid on õigus saada osakuomanikel, kes on registrisse kantud kui osakuomanikud 3. veebruaril 2017.a. kell 23:59 seisuga (Fikseerimiskuupäev).

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Tootjahinnaindeks detsembris kuuga ei muutunud

20.01.2017 Statistikaamet

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2016. aasta detsembris võrreldes novembriga 0,0% ja võrreldes eelmise aasta detsembriga 2,5%, teatab Statistikaamet.

Tootjahinnaindeksit mõjutas detsembris eelmise kuuga võrreldes keskmisest enam hindade tõus kütteõlide ja toiduainete tootmises, samuti hindade langus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises.

2015. aasta detsembriga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnatõus kütteõlide tootmises, elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises ning toiduainete ja elektroonikaseadmete tootmises, samuti hinnalangus mäetööstuses.

**Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus tegevusala järgi, detsember 2016**
Tegevusala EMTAK 2008 järgi	Detsember 2016 – november 2016, %	Detsember 2016 – detsember 2015, %
KOKKU	0,0	2,5
Töötlev tööstus	0,7	2,7
Mäetööstus	0,3	-11,7
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine	-8,1	6,8
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus	0,0	3,4

Ekspordihinnaindeksi muutus oli 2016. aasta detsembris võrreldes novembriga 1,4% ja võrreldes 2015. aasta detsembriga 5,6%.

Eelmise kuuga võrreldes tõusis detsembris keskmisest enam naftasaaduste, toormetsa ning nahktoodete hind, samas langes elektrienergia, tekstiiltoodete ja keemiatoodete hind.

Impordihinnaindeksi muutus oli 2016. aasta detsembris võrreldes novembriga 1,3% ja võrreldes 2015. aasta detsembriga 3,0%.

Eelmise kuuga võrreldes tõusis detsembris keskmisest enam naftasaaduste, põllumajandustoodete ja farmaatsiatoodete hind ning langes nahktoodete, elektrienergia ja mööbli hind.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Eesti kinnisvaraturg ja hinnaindeksid 2016. a. IV kvartalis.

20.01.2017 Tõnu Toompark

2016. aastal tehti Eestis Maa-ameti andmetel kokku 47 370 ostu-müügitehingut väärtusega 2,85 miljardit eurot. Võrreldes 2015. aastaga tehti 871 tehingut (1,9%) rohkem ning tehingute aastane koguväärtus kasvas 87,9 miljoni euro võrra (3,2%).

Aasta 2016 algas kinnisvaraturul rahulikult võrreldes 2015. aastaga, saavutades mõõduka kasvu tehinguaktiivsuses ja tehingute koguväärtuses II kvartali lõpuks. Kinnisvararturul oli positiivseim III kvartal, kus tehingute arv kasvas 5,6% ning koguväärtus isegi 19,0% võrreldes 2015. aasta sama perioodiga. Samas IV kvartalis ei toimunud nii palju tehinguid kui aasta tagasi samal perioodil ning samuti oli tehingute koguväärtus väiksem.

Joonis 1. Ostu-müügitehingute arv ja koguväärtus perioodil 2015 I kvartal – 2016 IV kvartal

2016. aasta IV kvartalis tehti 12 085 tehingut, mis on 1,5% võrra vähem kui eelmisel aastal samal perioodil. Ostu-müügitehingute koguväärtus oli 762,9 miljonit eurot, mis on 5,2% vähem kui 2015. aasta IV kvartalis.

Korteriomanditega tehti IV kvartalis kokku 6 755 ostu-müügitehingut, sh. eluruumidega 5 528. Võrreldes 2015. aasta sama perioodiga oli eluruumidega tehinguid 1,3% võrra rohkem. Samas eluruumidega tehtud tehingute koguväärtus oli 8,5% kõrgem kui 2015. a. IV kvartalis, mis on seletatav uute korterite osakaalu tõusuga.

Eluruumina müüdud uute korterite (esmamüükide) osakaal 2016 IV kvartalis oli Eestis kokku 18,9%, mis on oluliselt kõrgem kui eelmistel perioodidel (vt. joonis 2). Kokku müüdi 1 046 uut korterit, sh. 724 Tallinnas, kus keskmine hind oli 2 097 eur/m². Uute korterite keskmine hind Tallinnas on aastaga tõusnud 11,6%. Märkimisväärseks kujunes korteriomandite turul detsember 2016, kui Tallinnas müüdi 349 uut korterit, mis moodustab 36,8% antud kuus eluruumina müüdud korterite tehingutest.

Joonis 2. Eluruumina müüdud korterite tehingute arv ja uute korterite tehingute osakaal (%) perioodil 2015 I – 2016 IV kvartal

Kinnisasjadega (hoonestamata ja hoonestatud maad) toimus 2016 IV kvartalis 5 285 ostu-müügitehingut, mis on 6,0% vähem kui eelmise aasta samal perioodil ning 1,0% võrra vähem kui eelmises kvartalis. Tehingute koguväärtus saavutas taseme 363,8 miljonit eurot, mis on 14,9% väiksem kui aasta tagasi, kuid samas 3,6% võrra suurem kui eelmises kvartalis. 2016 aasta IV kvartalis tehti 3 395 tehingut hoonestamata ning 1 890 tehingut hoonestatud maadega.

Kinnisvara hinnaindeksi kasv oli 2016. aasta IV kvartalis 6,5% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga ning 4,0% võrreldes eelmise kvartaliga. Korteriomandite hinnaindeks kasvas aastases võrdluses 6,7%, hoonestamata maa hinnaindeks 5,3% ning hoonestatud elamumaa hinnaindeks 7,8%.

Lisainfo: Epp Rohtla, Maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna peaspetsialist

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Nõuanded koduostjale: osta või ehitada?

20.01.2017 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Kodu ostmise mõtteid mõlgutades tasuks hetkeks põgusalt käsitleda küsimusi, mis on seotud otsusega oma uus kodu hoopis ise ehitada. Ehitamise all ei pea mõtlema, et koduotsija ise hakkab oma kätega vundamendi auku kaevama ja müüre laduma. Pigem on siin silmas peetud eelkõige ehitusteenuse tellimist ühepereelamu rajamiseks.

Ehitamine on ajamahukas

Sageli ostetakse kinnisvara ja ostu finantseerimiseks kasutatakse laenu. Ostes laenu abil valmis korteri või maja, on kohe võimalik hakata nautima kulutuste vilju.

Kui aga panga finantstuge kasutades ehitada maja oma kätega ja sisustada seda hiljem aastate jooksul vastavalt rahalistele võimalustele, on kodulooja olukorras, kus laen on võetud ja intressikulu seljas, kuid selle vilju kasutada ei ole võimalik, sest maja valmimine võtab veel aega.

Oma rolli mängib turukonjunktuur

Ostmise-ehitamise vahel valija peab tähelepanu pöörama turukonjunktuurile. Võib selguda, et ühel hetkel on valmis maja ostmine oluliselt soodsam kui uue maja ehitamine, teisel ajal on aga kasulikum maja ise ehitada, sest nii saab selle odavamalt, kui osta valmis olemasolev maja.

Koduostjast tulenevad põhjused on kõige olulisemad

Kodu ostmise asemele ehitamise kasuks otsustamisel peab koduostja mõtlema, kas ta on suuteline ehitusteenust tellima? Eks kõik ehitusteenuse pakkujad ütlevad, et nad on parimad ja ausad tegijad, kuid elu näitab, et rumalal tellijal tõmmatakse nahk üle kõrvade.

Vahel võib koduotsija olla küll pädev ehitusteenuse tellija, uid ajast jääb napiks.

Loe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark.Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürilepingu sõlmimine

Swedbank Economic Outlook: Rays of light amid political clouds

20.01.2017 Tõnu Toompark

Strong cyclical uptick in the business cycles of advanced economies
Underlying trend growth remains weak
Demography is changing drivers of economic growth

Swedbank Economic Outlook, January 2017

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Tallinn loob uue tervikliku ruumilahenduse Telliskivi Loomelinnakust reisisadamani ning arendab mobiilrakenduse elanike paremaks kaasamiseks

20.01.2017 Tallinn.ee

Linnaplaneerimise amet osaleb Baltic Urban Lab projektis, mille avakoosolek toimus jaanuari keskel Soomes, Turu linnas. Tegemist on Kesk-Läänemere programmi projektiga, mille raames projekti partnerlinnad Turu, Norrköping, Riia ja Tallinn tegelevad pruunalade (endiste tööstus- ja raudteealade) taas kasutuselevõtuga aktiivse linnaruumina.

Protsessi kaasatakse huvitatud osapooled ning võetakse arvesse linlaste vajadusi ja soove ala kujundamisel. Eesmärgiks on välja töötada maaomanikke, arendajaid, planeerijaid ja linnakodanikke kaasav koostöömudel ja avalikku ruumi arvestav terviklahendus (struktuurplaan), et Skoone bastioni ala Telliskivi loomelinnakust reisisadamani oleks elav piirkond.

Tallinnas väljavalitud projektiala (ca 27 ha) on väga atraktiivse asukohaga, külgnedes selliste oluliste avalike hoonetega nagu tulevane Eesti Kunstiakadeemia peahoone, Energia avastuskeskus, Kultuurikatel ja linnahall. Samuti paikneb ala kahe olulise transpordi sõlmpunkti Balti jaama ja reisisadama vahel. Ühelt poolt nende kahe sõlmpunkti ja teiselt poolt vanalinna-Kalamaja omavahelist ruumilist seost tahabki linn selle projektiga tugevdada.

Skoone bastioni ümbruse ala arendamisel on suurimaks väljakutseks investorite leidmine ja kaasamine avaliku ruumi arendamisse. Seni on piirkondade arendamise initsiatiiv Tallinnas olnud peamiselt erakätes, sellel alal aga võtab linn juhtrolli enda kätte ja tõstatab asukoha väljaarendamise olulisust Tallinna kesklinna piiril.

Projektiga katsetatakse ka uusi kaasamismeetodeid. Luuakse Planeeringute registri edasiarendusena mobiilirakendus, mille abil hakatakse linnakodanikelt planeeritava ala kohta ettepanekuid ja kommentaare koguma. Planeeringute register on täna avalik veebirakendus, mis on loodud projekteerimistingimuste, ehitusprojektide ja detailplaneeringute menetlusega seotud teabe esitamiseks. „Tahame planeerimisalase läbipaistvusega jõuda inimestele lähemale. Projekti raames loodavat planeeringute registri mobiilirakendust testitakse esialgu projekti pilootalal, tulevikus on plaan võtta mobiilrakendus osaks kõikidest planeeringute menetlustest,“ sõnas linna peaarhitekt Endrik Mänd.

Mobiiltelefoni rakendus aitab paremini kaasata ja ka teavitada kodanikke uutest arendustest, rakendus annab osapooltele võimaluse linnaarengutega pidevalt kursis olla ning planeeringutega kavandatavast linnaruumist paremini aru saada. Rakendus peaks võimaldama linnas liikudes geopositsioneerimise kaudu saada infot kavandatud ja kavandatavate planeeringute ja ehituste kohta, sh määrata enda asukoha suhtes detailplaneeringus kavandatud hoonete, tänavate ja haljasalade asukohti ning teha ettepanekuid graafiliselt selleks loodaval kaardirakendusel.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

14/02/2017 toimub koolitus “Kinnisvara korrashoid avalikus sektoris”

20.01.2017 Margot Toompark

Tallinnas toimub 14/02/2017 koolitus “Kinnisvara korrashoid avalikus sektoris“. Koolitust viib läbi Reminet OÜ juhatuse liige Kaia Kirs.

Koolitusel „Kinnisvara korrashoid avalikus sektoris“ räägitakse korrashoiu põhialustest, kinnisvara omaniku ja tema esindaja rollidest, ülesannest ja väljakutsetest.

Koolitusel tutvustakse kinnisvarakorrashoiu strateegiad, informatsiooni juhtimise põhimõtteid, antakse juhised varahalduse strateegia väljatöötamiseks oma asutuses ning praktilisi soovitusi selle elluviimiseks.

Koolitus on suunatud ametnikele kes tegelevad kinnisvara haldamise ja hooldamisega või puutuvad kokku kinnisvaraga ja kinnisvaratoimingutega. Koolitusele oodatakse ka kõikide ettevõtete haldus- ja hooldusjuhte, tehnikajuhte ja varadega tegelevaid spetsialiste.

Koolitus toimub Tallinnas teisipäeval 14/02/2017 kell 10:00-15:00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Tallinna äripinnad 2017: Pakkujatel karm konkurents, klientidel pidupäev

19.01.2017 Igor Habal

Ärikinnisvaraturg ei ole jätkuvalt asi iseeneses, vaid on mõjutatud erinevate välis- ja sisekeskkonna tegurite poolt. Väliskeskkonna olulisemateks märksõnadeks on sel aastal jätkuv ebakindlus poliitiliste arengute osas nii Eestis kui ka väljaspool Eestit, peamiselt tööstustoorainete hindade taastumisest ning erinevate aktsiiside hinnatõusust tingitud inflatsiooni kiirenemine, jätkuv palgasurve, Tallinna puhul ka jätkuv demograafiline kasv. Üle ega ümber ei saa ka sisekeskkonnast, kuna konkurents on kolmes peamises sektoris (büroo, kaubandus, logistika- ja tootmine) jätkuvalt terav, mille on põhjustanud viimaste aastate kiirest ehitustempost tingitud küllastumus.

Küllastumine on visuaalselt kõige ehedamalt tunnetatav kaubanduspindade turul. Kui varasematel aastatel kõigepealt loodeti ning seejärel ennustati, siis 2017. aastal, veelgi enam, 2018. aastal saab tõeks see, et keiser on alasti ning et Tallinnas on kaubanduspinda enam kui turg vastu võtta suudab. Kõige haavatavamad on muutustele vananenud kontseptsiooniga, valdavalt keskmise suurusega kaubanduskeskused, mis jäävad kogu linna hõlmavate kaubanduskeskuste kõrval väikeseks, ent kodupoodide jaoks liiga suureks. Nullvakantsist enam ei räägita, kuna ka kõige vähem tähelepanelik klient näeb siin-seal tühje pindu. Ellujäämiseks tuleb kas hindu alandada või eristuda, kuna turukannibalism ning e-kaubanduse järk-järguline pealekasv on püsivalt mõju avaldavad tegurid. Kaubanduskeskuste arendusperioodid pikenevad ning eelnevat kokku võttes võib ennustada, et surve üürihindadele kasvab ning vakants pigem suureneb.

Külgsuunas liikuvad ehitushinnad, ettevõtete vähene kasumlikkus ning ülepakkumisest tingitud elajalik konkurents nullivad sel aastal enamike büroohoonete omanike üürihinnatõusu soovid. Uued turule tulevad büroohooned tuginevad eristumiseks peamiselt kahele vaalale: rohelisele mõtteviisile ning kõrgtehnoloogia lembusele, mis on omavahel kombineeritud. Turuosa võetakse eelkõige ära hoonetelt, millel on kõrged kõrvalkulud, kehvem sisekliima ning pinnafunktsionaalsus, ent rõhutada tasuks ka seda, et vajadus kolimiseks tuleneb eelkõige ettevõtte enda otsustest, mitte niivõrd pakutavate võimaluste rohkusest.

Viimasel kahel aastal on Tallinnas uusehitiste ja laienduste näol turule toodud ligi 200 000 m2 büroopinda ning hoolimata kaine mõistuse häälest tõmmata arendusbuumile pidur peale, on tekkinud kuri kahtlus, et seoses nõudega ehitada aastast 2021 vaid nullenergiahooneid, näeme me lähiaastatel tugevat tõmmet alustada veel olemasolevatest nõuetest lähtudes mitmete hoonete rajamist, mida saab veel arendada juba sissetöötatud tehnoloogia ning oskusteabe põhjal. See tähendab aga seda, et me pigem näeme jätkuvat vakantsi suurenemist, üürihindade stabiilsust ning paindlikumaid üürisuhteid. Turg jääb ka sel aastal üürnikukeskseks.

Lao- ja tootmispindade turu populaarseimaks spekulatiivseks üüriobjektiks on jätkuvalt ridalaod ehk nn stock-office pinnad, kuna suur osa ülejäänud uusarendustest ehitatakse kas üürniku vajadusest lähtudes või lausa iseendale. Stock-office pindade noorel turul on toimunud võrreldes varasemate aastatega nii geograafiline kui ka kontseptuaalne nihe. Rae vald on kaotamas turuosa Tallinna linnale, mille uusarendused pakuvad tunduvalt suuremat paindlikkust nii tööandjatele kui töötajatele. Linnasisesed arendused on laiendanud ka kliendibaasi, juba varasemast ajast tuttavatele ning valdavalt äriklientidele suunatud maaletoojate kõrval on koha leidnud ka kauplused, spordiklubid, toitlustusasutused jms. Ilmselt on aru saadud, et kerge ülepakkumise juures on keeruline sama kliendi pärast võidelda, mistõttu on ratsionaalne laiendada vaadet selles osas, keda üürnikuks võtta. Kaubandus- ja teeninduspindade lisamine võimaldab küsida suuremat üüri, ehkki tavapärastel laopindadel jääb üür endiselt stabiilseks, sest sarnaselt ülejäänud kahele segmendile on ka see turg pigem üürniku poole kaldu.

Pehmendamaks pigem konservatiivset ennustust käesoleva aasta trendide osas, tasuks rõhutada, et üürnike seisukohalt on aasta võimalusterohke. Rohkelt uusi ja heatasemelisi pindu pakub võimalust teha kiirustamata kaalutletud otsuseid lähtudes ettevõtte vajadusest ning lähiaasta tegevuskavast. Samuti on see hea võimalus saada soodsa hinnaga ning piisava varuga pinda agressiivsetele laienejatele, kuna võib juhtuda, et paremat võimalust ei pruugi enam saabuda. Üürileandjaid viib sel aastal edasi nutikus, paindlikkus ning võime mõelda kastist välja.

Majutusasutustel läks möödunud aastal hästi, piirkonniti siiski suured erinevused

19.01.2017 Mari Sukk

Esialgsetel andmetel oli 2016. aasta Eesti majutusasutustele hea, Mitmed olulised näitajad on varasemate aastatega võrreldes paranenud: majutatud nii sise- kui välisturistide arv on kasvanud ligi 7%, keskmine täituvus üle 1% ning keskmine toahind tõusis ca 2%.

Siiski tuleb tõdeda, et Eesti erinevate piirkondade arengud ei ole ühesugused, ka riigi keskmised näitajad summeeruvad Tallinna iseloomustavatest tugevamatest numbritest ja tagasihoidlikematest mujal Eestis. Harju keskmine ei ole sama, mis Tartu või Saaremaa keskmine.

Lätlased käivad meelsasti Pärnus

Kuigi Eestis ööbivate välisturistide hulgas on endiselt kõige enam soomlasi (45,9%, s.o 875 000 turisti 11 kuud 2016), on positiivne näha Eestit külastamas aina enam erinevatest riikidest pärit inimesi. 2015. aastal kahanemist näidanud Soome külastajate arv on Tallinnas ja Pärnus taas kasvama hakanud, samas Saaremaal jätkub 6 aastat kestnud langustrend. Aina rohkem leiavad tee Eestisse ja eriti Pärnusse ka lõunanaabrid lätlased.

2015.-2016. aastal alustatud investeeringute tulemusena kasvab 2017. aasta lõpuks Tartus pakkumises olevate tubade arv üle 20%. Värskelt avatud hotellid Lydia ja V koos Lõunakeskuse laienduse käigus rajatava hotelliga lubavad järgnevatel aastatel sealkandis oodata ööbijate arvu jätkuvat kasvu. Hoolimata asjaolust, et 2016. aasta esialgsete numbrite baasilt tundub Tallinnas aasta keskmine täituvus tulla muljetavaldav – üle 65%, on investeeringute mahud uute tubade ehitamisse olnud aga pigem tagasihoidlikud. Muutused on jäänud 1% piiridesse ja nendest kõige kõlavamaks on loomulikult 202 toaga Hiltoni hotelli avamine.

Uusi hotellitube mahub Tallinnasse veel juurde

Tulenevalt hotellisektori käekäiku iseloomustavate numbrite järjepidevast paranemisest ja sellest, et uusi tube ei ole Tallinnasse viimase 8 aasta kokkuvõttes märkimisväärselt juurde tulnud, on teadaolevalt hetkel Tallinnas planeerimisfaasis ca 400 uue toa lisandumine. Viimased uudised majutusasutuste käibemaksu tõusu ärajäämisest on sektorile positiivsed, kuna võimaliku hinnatõusu näol ei kahjusta konkurentsivõimet lähinaabritega ning stabiilne ärikeskkond julgustab ettevõtjaid sektorisse investeerima ja seeläbi uusi töökohti looma.

Arvestades, et peagi saab Eestist Euroopa Liidu eesistujariik, võiks Tallinna hotellide keskmine täituvus lähiperioodidel pigem kasvada. See on hea positsioon, millelt uusi plaane teha ja eesmärke seda.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Homme pannakse Mustamäe tervisekeskusele nurgakivi

19.01.2017 Tallinn.ee

Reedel, 20. jaanuaril kell 12 pannakse Mustamäe tervisekeskusele (Ehitajate tee 27) nurgakivi, millega tähistatakse uue ja tänapäevase keskuse ehitustööde algust.

Lääne-Tallinna Keskhaiglale kuuluv uus tervisekeskus kerkib nüüdseks lammutatud Mustamäe polikliiniku asemele.

Tallinna abilinnapea Merike Martinson ütles, et Tallinna linn on võtnud Mustamäe tervisekeskuse valmimise oma erilise tähelepanu alla. „Mustamäe elanikud on ühe prioriteedina oma linnaossa soovinud just uut tervisekeskust ja selle nad tänavuse aasta lõpuks ka saavad“, tõdes Martinson. Abilinnapea sõnul oli ka linnavalitsusele selge, et vana, aegunud sisu ja välimusega terviseasutust tuleb uuendada, seepärast on Tallinna linn valmivale tervisekeskusele juba algusest peale ehk projekteerimisest saadik oma õla alla pannud.

Lääne-Tallinna Keskhaigla juhatuse esimees Imbi Moks avaldas lootust, et uues tervisekeskuses saab patsient kätte kogu vajaliku ambulatoorse tervishoiuteenuse, mis hõlmab nii perearsti külastust ja võimalust teha uuringuid kui ka vajadusel käia eriarsti vastuvõtul. „Uus Mustamäe tervisekeskus loob väga head eeldused perearstide ja eriarstide koostööks selle nimel, et patsient saaks terviseprobleemide korral maksimaalselt abi,“ sõnas haigla juht.

Mustamäe tervisekeskuse arhitektuurse lahenduse autoriks on Arhitektuuribüroo Visuaal OÜ ning projekteerimis- ja ehitustöid teostab Ehitusfirma Rand&Tuulberg AS.

Mustamäe tervisekeskus valmib plaanide järgi 2017. aasta lõpus, hoone prognoositav maksumus on 6 miljonit eurot. Lääne-Tallinna Keskhaigla on uue tervisekeskuse rajamiseks taotlenud toetust Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondist.