Statistikaameti täpsustatud hinnangul kasvas Eesti majandus kolmandas kvartalis aasta võrdluses 1,3% ja kvartali võrdluses 0,2%. Kasvu suurimaks toetajaks oli transpordi, kaubanduse ja energeetika tegevusaladel loodud lisandväärtus. Suurimad majanduskasvu pidurdajad olid põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük, ehitus ning kinnisvaraalane tegevus. Kinnisvaraalane tegevus jooksevhindades küll kasvas, aga hinnakasvu tõttu vähenes tegevusala lisandväärtus püsivhindades. Eesti Panga andmeil võib majanduse täiendav stimuleerimine laenurahaga praeguses olukorras kaasa tuua suurema palgasurve ja ettevõtete investeeringute vähenemise. Kolmel järjestikusel aastal kahanenud investeeringud on vähendanud järgmiste aastate kasvupotentsiaali. Ettevõtete baromeeteruuringud kui ka prognoosid osutavad siiski majandusaktiivsuse edasisele suurenemisele.

Kolmandas kvartalis oli Eesti maksebilansi jooksevkonto ülejääk 289 miljonit eurot ehk 5,5% SKPst (2015. aasta III kvartalis 3,3%), püstitades sellega rekordi. Ülejäägi suurenemise tagasid kaupade ja teenuste ülejäägi kasv ning investeeringutulude netoväljavoolu vähenemine. Eesti Panga kiirhinnangul oli maksebilansi jooksevkonto novembris 76 miljoni euroga plussis. Kaubaeksport kasvas kiiremini kui kaubaimport (eksport 8%, import 6%). Eksport kasvas enim Soome ja Saksamaale, kahanes enim aga Lätti ja Hollandisse. Teenuste eksport kasvas tänu reisiteenuste ja muude teenuste väljaveo suurenemisele 8%, ehkki trandsporditeenuste eksport on endiselt madalseisus. Jooksev- ja kapitalikonto summa oli novembris 96 miljonit eurot, tähendades, et riigi majandussektorid paigutasid välismaale rohkem vahendeid kui sealt kaasasid. 2016. aasta novembris kasvasid ekspordihinnad 3% ja impordihinnad 1% võrra.

2016. aastal jõudsalt kasvanud palgatulu ja tarbimine soodustas maksutulude laekumist, Eesti riigieelarve tulud sõltuvad suures osas tööjõumaksudest. Tulu on suurendanud ka kõrgemad aktsiisimäärad alkoholile, tubakatoodetele ja kütusele. Kasvanud maksulaekumist on kindlasti toetanud ka Maksu- ja Tolliameti efektiivsem tegevus, seda ennekõike käibemaksuga ning palgakuludega seonduvalt. 2016. aastal kogus Maksu- ja Tolliamet makse 6,26 miljardit eurot ehk 100,1 protsenti riigieelarves planeeritust, võrreldes 2015. aastaga koguti makse 5,5% enam. Eelarve planeeritust suurem laekumine tulenes eelkõige keskmise töötasu kasvust. Detsembris ulatusid maksulaekumised 534,8 miljoni euroni, mida oli 9,6% rohkem kui aasta varem samas kuus.

Laenuintressimäärad novembris praktiliselt ei muutunud – uute väljastatud eluasemelaenude keskmised intressimäärad olid 2,3%. Intressimäär, mis vahepeal pisut tõusis, on viimastel kuudel langenud 2016. aasta alguse tasemele. Intressimäärade arengut on mõjutanud ka see, et eluasemelaenu aktiivselt pakkuvate pankade hulk on varasemast suurem. Tähtajaks tasumata laenude maht on püsinud väike, novembri lõpus oli rohkem kui 60 päeva maksetähtaega ületavate laenude maht 180 miljonit eurot, mis moodustas 1,2% laenuportfellist.

Ettevõtete uute pikaajaliste laenude keskmine intressimäär on olnud muutlik, mis on tingitud ka sellest, et laenuprojektide riskisus erineb kuust kuusse ettevõtete puhul rohkem kui majapidamiste puhul. Ettevõtetele novembris väljastatud pikaajaliste laenude keskmiseks intressimääraks kujunes 2,5%, mis erinevalt eluasemelaenudest oli kuuga kasvanud ligi 0,4%.

Septembri istungil otsustas Euroopa Keskpanga nõukogu säilitada hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana -0,40% ehk negatiivsete intresside keskkond jääb püsima. Nõukogu on jätkuvalt eeldusel, et Keskpanga baasintressimäärad püsivad sarnasel tasemel veel pikema aja vältel. Nõukogu kinnitab, et igakuiseid varaoste jätkatakse kuni 2017. aasta märtsi lõpuni või seni, kuni inflatsiooni areng on püsivalt kohandunud soovitud inflatsioonieesmärgiga.

Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenude ja liisingute maht kasvas sarnaselt eelmistele kuudele kiiresti ka novembris, seda aasta võrdluses 9,1%. Sealjuures on kasvanud enamiku sektorite laenumaht, aasta jooksul suurenesid enim kinnisvaraettevõtete laenud. 2016. aasta esimeses kolmes kvartalis vähenes ettevõtete laenamine välismaalt ning ettevõtete koguvõlg eriti ei muutunud. Kokku kasvas ettevõtete ja majapidamiste laenu- ja liisinguportfell novembris aasta võrdluses 7,4%.

Ettevõtete ja majapidamiste hoiused kasvasid novembris samuti kiiresti – aasta võrdluses 8,6%. Ettevõtete hoiused kasvasid aasta võrdluses 9,7% ja majapidamiste omad pisut aeglasemalt, 7,6%. Kuuga suurenes hoiuste kogumaht 149 miljoni võrra, 11,5 miljardi euroni.

Eluasemelaenude kasv on alates 2016. aasta teisest kvartalist kiirenenud. Novembris kiirenes eluasemelaenude portfelli aastakasv 5%ni. Uusi eluasemelaenusid väljastati 93 miljoni euro väärtuses, mis on samas suurusjärgus kui paaril viimasel kuul, kuid ligikaudu 15% rohkem kui samal ajal aasta tagasi. Novembris kasvas nii lepingute keskmine väärtus kui ka arv. Lepingute keskmine väärtuse kasv viitab sellele, et uute korteritega tehtud tehingute osatähtsus on endiselt suurenenud.

Majapidamiste muude laenude kasv püsis sarnaselt eelmistele kuudele kiire, mille kasv on tingitud peamiselt autoliisingu tõttu, mille kogumaht suurenes novembris aasta võrdluses 16%. Eesti peredest on laenu võtnud 41% ehk sama palju kui ligi kaks aastat tagasi ja pooled laenukohustustest on seotud kinnisvaraga. Käesoleva aasta jooksul plaanib laenu võtta ligikaudu viiendik peredest ja enamikul neist on juba mõni laenukohustus.

2016. aasta kolmandas kvartalis suurenes tööpuudus Statistikaameti andmetel 7,5%ni, sest tööturul osalemise aktiivsus kasvas, kuid hõive määr kahanes. Hõivatute arv vähenes aastavõrdluses 1,2% ning see toimus pigem avalikus kui erasektoris. Töökohti on alates 2010. aastast loodud enim teenindussektoris, samal ajal on tööstussektoris hõive olnud senini väiksem kui enne kriisi. Hõive kahanemine tähendab, et juba mõnda aega majanduse kasvutempot ületanud tööjõukulude kasvukiirus peaks hakkama aeglustuma.

2016. aasta sügisel lõppes üle kahe aasta väldanud hinnalangusperiood, mille järel inflatsioon on hakanud kiirenema. Olenemata kiiresti kasvavatest tööjõukuludest ja nõudlusest on hinnatasemete kasv püsinud siiski võrdlemisi nõrk. Hindade aastakasv kiirenes detsembris Statistikaameti teatel 1,0%lt 2,2%ni. Euroala ühtlustatud tarbijahindade inflatsioon ulatus samal ajal 1,1%ni, mis on endiselt madalam Euroopa Keskpanga 2% lähedasest inflatsioonieesmärgist. 2016. aasta esimesel poolel toimunud hinnalanguse tõttu jäi aasta keskmine inflatsioon nulli lähedale (0,1%). Detsembri hinnakasvus andsid tooni iga-aastased hooajalised tegurid: puu- ja köögiviljade kallinemine, alkoholi ning riiete ja jalatsite allahindlused, lisaks tõstsid hinnataset ligi 30% kasvanud lennupiletite hinnad. Edasine hindade areng sõltub suurel määral Eesti maksupoliitikast ja nafta hinnataseme kujunemisest maailmaturul, mistõttu 2017. aastal kujuneb Eesti hinnakasv kiiremaks kui euroalal keskmiselt. 2017. aastaks prognoosib Eesti Pank tarbijahinnaindeksiks 2,8 protsenti.

Statistikaameti andmetel aeglustus keskmise brutokuupalga kasv 2016. aasta kolmandas kvartalis esimese poolaasta 7,8%lt aasta võrdluses 7,1%ni. Keskmine palk ulatus kolmandas kvartali 1 119 euroni, olles hooajalisi tegureid arvestamata teise kvartaliga võrreldes umbes 45 euro võrra väiksem. Kui hooajalisi tegureid arvesse võtta, siis keskmine palk kolmandas kvartalis kasvas võrreldes teise kvartaliga, kuid aeglustuvas tempos. Palgaväljamakse mediaaniks osutus III kvartalis 785 eurot, mis kasvas võrreldes keskmisega kiiremini nii valitsemisasutustes kui ka ettevõtetes äriregistris, kokku aasta võrdluses 6,7%. Seega nihkub keskmine palk ajas järjest lähemale mediaanpalgale. Valitsuse prognooside kohaselt on 2017. aastal oodata 5,5%list palgakasvu 1 200 euroni kuus.

Seni jõuliselt tõsnud keskmine palgatase pole sissetulekutaseme ühtlustumise hindamisel objektiivne näitaja, kuna see on osaliselt tulnud ettevõtlus- ja palgatulu ümberjaotumisest. Kiiret palgakasvu aeglase majanduskasvu ajal selgitab tööjõumahukate tegevusalade parem käekäik. Suurem osa majanduskasvu takistanud tegevusaladest on kapitalimahukad, mis kujundavad tööturu olukorda suhteliselt vähem. Sealjuures on aga tööjõumahukate tegevusalade areng olnud kiirem ja nõudlus täiendava tööjõu järele on kaasa toonud palgakasvu lahknemise majanduskasvust. Keskmise brutokuupalga kasv oli 2016. aastal hakanud aeglustuma ning järgmistel aastatel kohanemine tööturul jätkub. Kiireneva inflatsiooni tingimustes jääb 2017. aasta reaalpalga kasv oluliselt alla viimaste aastate reaalpalga kasvule, mis võib vähendada tarbijate kindlustunnet.

Kvartaalsed makrokeskkonna näitajad

Allikas: Eesti Pank

Eesti Pank kehtestas alates 2015. aasta märtsist kommertspankadele eluasemelaenude väljastamisel kolm nõuet, mis vähendavad ennetavalt laenubuumi riski ja teatas tänavu aprillis valmidusest nõudeid karmistada. Praegu kehtivatest nõuetest on esimene, et laenusumma võib olla kuni 85% laenutagatise ehk soetatava eluaseme väärtusest. Kui laenu käendab KredEx, võib laenu anda kuni 90% tagatise väärtusest. Teise nõudena peavad kõik laenusoovija igakuised laenu- ja liisingumaksed moodustama kokku kuni 50% tema netosissetulekust. Netosissetulek tähendab regulaarset sissetulekut, mis laekub laenutaotleja pangaarvele. Kolmas nõue piirab eluasemelaenu maksimaalse pikkuse 30 aastale.

2016. aasta märtsis hakkasid kehtima krediidiandjate ja -vahendajate seaduse ning võlaõigusseaduse muudatused, mis puudutavad laenu tagatiseks oleva vara hindamist. Sellest tulenevalt võivad eluasemelaenu väljastavad pangad nõuda uute korterite ostjailt kinnisvaraarendaja hinnapakkumise asemel ostetava vara eksperthinnangut. Muudatus teeb uute korterite soetamisega seotud asjaajamise ostjaile kallimaks ning võib suurendada nõutavat omafinantseeringut. Osalist hinnatõusu on piirkonniti oodata ka 2017. aasta märtsis kehtima hakkavast krediidiandjate- ja vahendajate seaduse lisana kehtivast määrusest, mis käsitleb nõudeid krediidiandja või -vahendaja juhtide ja töötajate erialastele teadmistele, oskustele ja kogemustele. Määruses sisalduvad ennekõike kinnisvara hindajatele suunatud nõuded, mille taustal lisanduvad senisele eksperthinnangu koostamisele mõningad täiendavad tingimused.

2016. aasta majanduslike suursündmuste taustal prognoositakse, et nii Brexit kui võimalikud raskused Euroopa panganduses ja Rootsi kinnisvaraturul toovad lähiajal kaasa kõrgendatud konservatiivsuse ennekõike pankade riskide juhtimises ning selle poliitikas tervikuna. Rahandusministeeriumi 2016. aasta sügisese prognoosi kohaselt prognoositi Eesti majandusele 2016. aasta kasvuks 1,3% ja 2017. aastaks 2,5%list kasvu. Aastatel 2019–2020 peaks Eesti majandus kasvama keskmiselt 2,7% aastas, mida toetab ühelt poolt prognoosikohane kiirenev ekspordikasv ning teisalt võrdlemisi tugev sisenõudluse kasv. Eesti Panga prognoosi kohaselt on 2017. aastal oodata Eesti majanduses 2,6%list kasvu. Konjunktuuriinstituut prognoosib 2017. aastal 2,3-protsendilist majanduskasvu.

Eesti ettevõtete laenuportfell on lähiminevikus kasvanud stabiilselt, aga põhiosa laenudest läheb tegelikkuses äripindade finantseerimiseks ehk otseseid kapitaliinvesteeringuid ei ole tehtud, mistõttu investeeringutest ei ole tegelikku olulist tulu juurde tekkinud. Tõuget vajaks ennekõike majanduse kasvupotentsiaal, st ettevõtete konkurentsivõime ja tootmisvõimekus. SKP kasv tuleneb lähiaastatel investeeringute ning ekspordi kasvu taastumisest. Taolise kasvu taastumine saaks aset leida juhul, kui ettevõtete müügihinnad liiguvad ülespoole ning tootlikkuse langus ei süvene.

Eesti elanike sissetulekud ja ostujõud on viimastel aastatel kasvanud väga kiiresti, majapidamiste tarbimise kasv on sealjuures olnud mitme aasta vältel majanduskasvu edestav. Kiirelt kasvanud ostujõud hakkab lähiajal aga inflatsiooni kiirenemise tõttu aeglustuma, mis tuleneb ennekõike energia odavnemise lõppemisest ning maksutõusudest. Kodumajapidamiste investeeringute osas on oodata kasvu aeglustumist, mistõttu ei tohiks lähiajal enam tulla kinnisvara tehingute arvu kasvu.

Laenukasvu kiirenemine võib suurendada pankade neid riske, mis on ennekõike seotud kinnisvaraturuga. Sissetulekute kasvu ja madalate intressimäärade tõttu on oht, et kinnisvarahinnad ning eluasemelaenud ja kinnisvaraettevõtete laenud hakkavad kiiremini kasvama. See suurendab pankade haavatavust kinnisvaraga seotud riskide suhtes. Eesti Pank on eluasemelaenude liigse kasvu riski ennetamiseks pankadele kehtestatud eluasemelaenude väljastamise nõudeid vajadusel karmistamas, kui riskid laenu- või kinnisvaraturul peaksid suurenema.