Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Statistikaamet: Tarbijahinnaindeksit mõjutasid märtsis enim mootorikütus ja toit

07.04.2017 Statistikaamet

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2017. aasta märtsis võrreldes veebruariga 0,3% ja võrreldes eelmise aasta märtsiga 2,8%, teatab Statistikaamet.

Kaubad olid 2016. aasta märtsiga võrreldes 3,2% ja teenused 2,1% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta märtsiga võrreldes tõusnud 5,9% ja mittereguleeritavad hinnad 2%.

Eelmise aasta märtsiga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim mootorikütuse hinnatõus. Aastataguse ajaga võrreldes oli diislikütus 19% ja bensiin 18,5% kallim. Peaaegu sama suur mõju indeksile oli ka toidu ja mittealkohoolsete jookide 4% kallinemisel, millest piim, piimatooted ja munad andsid kaks seitsmendikku ning suhkur ja kondiitritooted ning kala ja kalatooted veel kumbki ühe seitsmendiku. Toidukaupadest on aastaga enim kallinenud kartul (25%), värske kala (24%) ja suhkur (20%).

Veebruariga võrreldes oli märtsis tarbijahinnaindeksi suurimaks mõjutajaks toidu ja mittealkohoolsete jookide 1% kallinemine, millest üle poole andsid köögivilja 3,4% ja puuvilja 3,3% hinnatõus. Suuremat mõju indeksile avaldasid veel rõivaste ja jalatsite talviste soodusmüükide lõppemine ning kodudesse jõudnud elektri 3,8% odavnemine.

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, märts 2017
Kaubagrupp	Märts 2016 – märts 2017, %	Veebruar 2017 – märts 2017, %
KOKKU	2,8	0,3
Toit ja mittealkohoolsed joogid	4,0	1,0
Alkohoolsed joogid ja tubakas	6,3	0,8
Riietus ja jalatsid	3,2	3,3
Eluase	1,1	-0,9
Majapidamine	0,1	-0,4
Tervishoid	1,3	-0,6
Transport	6,6	0,0
Side	-2,2	-0,3
Vaba aeg	-0,4	0,9
Haridus ja lasteasutused	2,8	0,0
Söömine väljaspool kodu, majutus	4,7	0,4
Mitmesugused kaubad ja teenused	1,3	-1,4

Statistikaamet avaldab tarbijahinnaindeksi iga kuu 5. tööpäeval pärast aruandeperioodi lõppu. Statistikatöö „Tarbijahinnaindeks“ avaliku huvi peamine esindaja on Rahandusministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Nõuanded koduostjale: eluasemelaenu intresside tulumaksuvabastus

07.04.2017 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Eluasemelaenu intressidele kehtib tulumaksusoodustus. Järgnevalt on toodud tulumaksuseaduse § 25 regulatsioon.

Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata endale eluasemeks elamu või korteri soetamiseks võetud laenu või liisingu intress, mis on maksustamisperioodil tasutud lepinguriigiresidendist krediidiasutusele või sellise äriühinguga samasse kontserni kuuluvale finantseerimisasutusele, samuti mitteresidendist krediidiasutuse lepinguriigis registreeritud filiaalile. Samadel tingimustel võib tulust maha arvata ka elamu ehitamise eesmärgil maatüki soetamiseks võetud laenu või liisingu intressid.

Lihtsustatult võime öelda, et intressimaksete tulumaksuvabastus kehtib pangast võetud eluasemelaenudele.

Ehitamise puhul on oluline ehitusluba ja ehitusprojekt

Soetamiseks loetakse ka ehitise püstitamist, laiendamist ja rekonstrueerimist ehitusseaduse tähenduses, samuti ehitise tehnosüsteemide asendamist ja muutmist ning ehitise ruumijaotuse muutmist ja ehitise tehnoloogilise ümberseadistamisega seotud ehitus- ja paigaldustöid ehitusloa või ehitusprojekti alusel (TMS § 25 lg 2).

Tavapäraselt remonditakse ja viimistletakse korterit tegevustega, mis ei vaja ehitusprojekti ega ehitusluba. Seega ei kuulu sellised kulutused eluasemelaenu intresside tulumaksusoodustuse alla.

Maksuvabastus kehtib ühele laenule

Maksustatavast tulust võib üheaegselt maha arvata ainult ühe elamu või korteri soetamise laenu ja kapitalirendi (liisingu) intressid (TMS § 25 lg 3).

Eeltoodud mahaarvamisi tulust võib maksustamisperioodil teha kokku kuni 1920 eurot maksumaksja kohta, kuid mitte rohkem kui 50% ulatuses maksumaksja sama maksustamisperioodi Eestis maksustatavast tulust, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised (TMS § 28² lg 2).

Lapse toetamisel olgu laenuvõtja laps

Tulumaksuseaduse kohaselt on residendist füüsilisel isikul õigus tulust maha arvata ainult endale eluasemeks elamu või korteri soetamiseks võetud laenu või liisingu intressid.

Seega võiks näiteks lapsele kodu ostmise finantseerimisel lapsevanem mõelda sellele, et laenuvõtja oleks siiski laps, kellele eluruum soetatakse, ja lapsevanem oleks laenu kaastaotleja.

Elukaaslaslastel on abielust erinev regulatsioon

Elukaaslased ühist tuludeklaratsiooni esitada ei saa. Kui laenuvõtjad on vabaabielus olevad elukaaslased ja eluase on ostetud kahe peale kaasomandisse, võivad mõlemad maha arvata 50% makstud eluasemelaenu intressidest, sest mõlemad vastutavad solidaarselt laenu tagasimaksmise eest ja mõlema elukaaslase omandis on 50% korterist.

Üks elukaaslastest ei saa oma tuludeklaratsioonis maha arvata üle 50% makstud intressidest. Seega kui ühel elukaaslasel sissetulek puudub, siis saab vabaabielupaar kasutada vaid poolt summaarsest võimalikust maksusoodustust.

Oluline on kodu maksumuse proportsioon

Kodulaenu intressimaksete tulumaksusoodustus kehtib ainult laenu sellele proportsionaalsele osale, mis kasutati kodu ostmiseks. Vallasvara, näiteks köögimööbli või uue külmkapi ostmiseks kasutatud eluasemelaenu intressimaksetele tulumaksusoodustus ei kehti. Nii on koduostja huvides, et võetud eluasemelaenust võimalikult suur osa saaks kasutatud kodu ostmiseks, et hiljem maksusoodustust maksimaalselt ära kasutada.

Loe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark.Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Eestlaste õnnetunnet oma naabruskonnas mõjutab kõige enam turvalisus

07.04.2017 Tõnu Toompark

Kõige õnnelikumad on Eestis oma kodu ja naabruskonna üle 50-60 aastased kaaslasega koos elavad ning kodu omavad naised ning kõige õnnetumad üksikud noored mehed, kes elavad üürikorteris, selgus rahvusvahelise elamuehituskontserni Bonava poolt kaheksas riigis läbiviidud uuringust.

Õnnelikkuse indeks on Bonava poolt loodud naabruskonna õnnelikkuse mõõdik, mille abil saab mõõta ja võrrelda elanike rahulolu ja õnnelikkust oma elukeskkonnas. 100punktisel skaalal oli Eesti näitaja 65. Lätlaste vastav näitaja oli 72. Kõige õnnelikumalt tunnevad end oma kodus ja naabruskonnas aga rootslased 79 punktiga.

„Õnnelikkuse taset võib pidada kõigis maades üsna kõrgeks, sest keskmine punktisumma õnneindeksis järgi on 72,“ ütles 8000 vastajat hõlmanud uuringut tutvustanud Bonava Grupi kliendiuuringute juht Clara Westman. Uuringusse olid kaasatud Rootsi, Soome, Taani, Norra, Saksamaa, Peterburi, Eesti ja Läti.

Kõige olulisemaks õnnelikkust kujundavaks teguriks peetakse turvalisust. Kõikides riikides on olulised näitajad seotud aktiivse elustiili, kõnni- ja jalgrattateede olemasoluga (68%), igapäevatoimingute lihtsuse (58%) ja võimalusega harrastada tervislikke eluviise (58%). 57% vastanutest peab oluliseks oma naabruskonna tundmist ning 41% sealsete elanike ja naabrite tundmist.

1000 Eesti vastanu jaoks oli kõige olulisem turvalisus (85%) ja tervislike eluviiside harrastamise võimalus (69%). Õnneliku naabruskonna kujundamisel mängib Eestis olulist rolli ka erinevate vanusegruppide esindatus.

Aprillis esimest aastapäeva tähistava Bonava Eesti OÜ tegevjuhi Timo Riismaa sõnul on nende eesmärk luua õnnelikke naabruskondi, kus inimestel on kõrgeim elukvaliteet, mistõttu tuleb teada, mis seda õnnetunnet kujundab.

Bonava on üks suurimatest uute kodude ehitajatest Eestis. Alates 2004. aastast on ettevõte rajanud Tallinnasse ja selle ümbrusesse enam kui 1500 kodu – Viimsi keskusse Tammeõue, Kadrioru ja Lasnamäe piirile Vana-Kuuli, Mustamäele Rabaküla, Haaberstisse Pärnaõue ning Pelguranda Ketraja Majad. Järgneva viie aasta jooksul on plaanis ehitada veel täiendavalt 2000 korterit, mis on taskukohase hinnaga ja võimalikult paljudele kättesaadavad.

Rootsi ehitusfirmast NCC möödunud aasta aprillis välja kasvanud Bonava on Põhja-Euroopa juhtiv elamuarendusettevõte. Kontsern tegutseb kaheksas riigis ning selle käive on 13 miljardit Rootsi krooni aastas. Bonava aktsiad on noteeritud Stockholmi börsil Nasdaqi nimekirjas.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

25/04/2017 toimub koolitus “Haldusmenetlus ehitamisel ja planeerimisel”

07.04.2017 Margot Toompark

Koolitus “Haldusmenetlus ehitamisel ja planeerimisel” toimub 25/04/2017. Koolituse eesmärk on osalejatele tutvustada haldusmenetluse seaduse rakendamist ja selle mõju teistele seadustele.

Koolitusele on oodatud:

kohalikud omavalitsused ja teised riikliku järelevalve läbiviijad, kelle ülesandeks on ehitiste ja ehitamise ohutuse ja nõuetele vastavuse kontrollimine;
kinnisvaraarendajad;
kinnisasja omanikud jt.

Koolituse käigus saab teada millised on kohaliku omavalitsuse ja muu haldusorgani kohustused menetluse läbiviimisel; kuidas menetlust korrektselt läbi viia ja otsust vormistada ning mida tuleb tähele panna planeeringute koostamise käigus planeeringu koostamiseks ja elluviimiseks halduslepingute sõlmimisel.

Lektor on advokaadibüroo Teder Law jurist Martina Proosa.

Koolitus “Haldusmenetlus ehitamisel ja planeerimisel” toimub 25/04/2017 kell 09.00-14.45 Tallinna kesklinnas.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Statistikaamet: Veebruaris majutusettevõtetes peatunud turistide arv suurenes

06.04.2017 Statistikaamet

Eesti majutusettevõtetes peatus 2017. aasta veebruaris 207 000 sise- ja välisturisti, mida oli 13% enam kui eelmise aasta samal kuul, teatab Statistikaamet.

Eelmise aasta veebruariga võrreldes suurenes majutusettevõtete teenuseid kasutanud välisturistide arv 18%. Välisturistid moodustasid 55% turistide koguarvust. Kokku kasutas 2017. aasta veebruaris majutusettevõtete teenuseid 113 000 välisturisti. Veebruaris peatus majutusettevõtetes 54 000 turisti Soomest, 17 000 turisti Venemaalt ja 10 000 turisti Lätist ehk naaberriikidest saabus 72% kõigist majutusteenuseid kasutanud välisturistidest. Võrreldes 2016. aasta veebruariga naaberriikidest saabunud turistide arv suurenes. Rohkem turiste saabus ka Leedust, Saksamaalt ja Rootsist.

Majutusettevõtete teenuseid kasutanud välisturistidest 68% tuli Eestisse puhkama, 25% tööreisile ning ülejäänutel oli Eesti külastamiseks muu põhjus. Välisturistid eelistasid enim Tallinna (75% majutatud välisturistidest), Pärnu linna (7%), Tartu linna (5%) ja Ida-Viru maakonna (4%) majutusettevõtteid.

Veebruaris peatus majutusettevõtetes 94 000 siseturisti, mis on 6000 turisti enam kui 2016. aasta veebruaris. Puhkusereisil oli 64% ja tööreisil 23% siseturistidest. Harju maakonnas peatus 28%, Pärnu maakonnas 18%, Tartu maakonnas 12% ja Ida-Viru maakonnas 9% majutusteenuseid kasutanud siseturistidest.

Veebruaris pakkus külastajatele teenust 947 majutusettevõtet. Külastajate käsutuses oli 19 000 tuba ja 43 000 voodikohta. Täidetud oli 39% tubadest ja 31% voodikohtadest. Ööpäev majutusettevõttes maksis keskmiselt 33 eurot, mis oli euro võrra kallim kui aasta varem samal kuul. Harju maakonnas maksis ööpäev majutusettevõttes 38 eurot, Tartu maakonnas 32 eurot, Pärnu maakonnas 26 eurot ja Ida-Viru maakonnas 31 eurot.

Majutamine piirkonniti, veebruar 2017
Majutamine	Kokku	Põhja-Eesti	Kirde-Eesti	Kesk-Eesti	Lääne-Eesti	Lõuna-Eesti
Majutusettevõtted	947	203	54	106	264	320
Toad	19 222	8 388	1 158	1 489	4 143	4 044
Voodikohad	43 115	17 895	2 450	3 687	9 320	9 763
Tubade täitumus, %	39	47	42	17	35	31
Voodikohtade täitumus, %	31	40	34	16	28	24
Majutatud	206 710	113 412	13 385	9 264	37 266	33 383
Ööbimised	375 389	198 305	23 077	16 099	72 959	64 949
Eesti elanikud	156 122	42 691	13 343	13 333	44 011	42 744
väliskülastajad	219 267	155 614	9 734	2 766	28 948	22 205
Ööpäeva keskmine maksumus, eurot	33	38	31	27	26	29

Statistika aluseks on küsimustik „Majutustegevus”, mille esitamise tähtaeg oli 10.03.2017. Statistikaamet avaldas majutustegevuse kuu kokkuvõtte 18 tööpäevaga. Statistikatöö „Majutustegevus“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Maja korda riigi abiga: korteriühistutele pakutakse mahukat rekonstrueerimistoetust

06.04.2017 Getter Orusalu

Korteriühistutel on võimalik taotleda toetust oma kodumaja rekonstrueerimiseks. Lisaks väiksematele küttearvetele ja hoone eluea pikenemisele, võib see mõnedes piirkondades tõsta ka kinnisvara hinda.

2015. aasta märtsis jõustus korterelamute rekonstrueerimise toetuse määrus, mille kohaselt korteriühistutel ja kohalikel omavalitsustel on võimalik saada korterelamute kordategemiseks ja energiakulude vähendamiseks senisest suuremat riiklikku tuge. Ühtekuuluvusfondist rahastatava toetuse maht on 102 miljonit eurot. Toetus on mõeldud enne 1993. aastat ehitatud korterelamutele, kus on moodustatud korteriühistu või mis on tervikuna kohaliku omavalitsuse omandis. Majas peab olema vähemalt kolm korterit.

Oluline on alustada

Toetusega saab hinnanguliselt rekonstrueerida umbes 500-550 korterelamut ja taotlusi võetakse vastu vahendite lõppemiseni.

Arvestades, et rohkem kui 80% KredExile laekuvatest taotlustest on hoone terviklikuks rekonstrueerimiseks, mis juhul on toetusmäär 40%, saavad toetuseks ettenähtud vahendid otsa juba 2018. aastal. Seega ei tasu korteriühistutel otsusega viivitada. Esmalt tuleb tellida energiaaudit ja –märgis, uurida KredExist toetuste tingimuste kohta ning küsida pangast esialgsete laenutingimuste kohta. Seejärel saab ühistu üldkoosolekul võtta vastu otsused rekonstrueerimiseks ja laenu taotlemiseks. Kui ühiselt leitakse, et tahetakse rekonstrueerimisega edasi minna, saab juba tellida ehitusprojekti ja taotleda ehitusloa.

Nagu juba öeldud, vähenevad hoone rekonstrueerimisel selle küttekulud, pikeneb selle eluiga ning paraneb üldine elukeskkond. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on näiteks välja toonud, et kui praegu maksab üks perekond kütte eest keskmiselt 100 eurot kuus, siis põhjaliku rekonstrueerimise tulemusel võib küttearve vähenda umbes 50 euroni, ent kuna majad on erinevad, siis on ka saavutatav energiasääst erinev. KredExi eluaseme- ja energiatõhususe divisjoni juhi Triin Reinsalu sõnul tuleb igale majale läheneda individuaalselt. „Keskmist maja pole olemas, rahaline kokkuhoid oleneb väga palju hoone suurusest, tehnilisest seisukorrast ja sellest, milliseid töid ja millise kvaliteediga on varem tehtud,“ sõnas Reinsalu. Mahukamate projektide puhul nõustab ühistuid ehitustehnilistes küsimustes tehniline konsultant, kes aitab läbi viia ka projekteerimis- ja ehitushanked.

Terviklik rekonstrueerimine kui tuleviku pant

Paljud inimesed pelgavad laenu kui sellist, ent pikemas perspektiivis tasub maja kordategemine end ära just energiatõhususe suurenemise ning hoone eluea pikenemise tõttu. Hetkel on võimalik maja korda teha toetuse abil, mis tähendab, et tehtav investeering tasub end selle võrra kiiremini ära. Lisaks viitab Reinsalu ka Euroopa Liidu hoonete energiatõhususe direktiivile, mille kohaselt peavad pärast 31. detsembrit 2020 kõik uusehitised olema ligi nullenergiahooned. „Hinnavahe võib kasvõi Mustamäel samal tänaval olla väga suur. Kui üks on rekonstrueerimata elamu, mis ehitatud 1960. aastatel, ja teine on uusehitus, siis on juba praegu nende korterite hinnavahe ligikaudu 25%. On raske isegi prognoosida, mis see vahe on pärast aastat 2020,“ arutles ta.

Rekonstrueerimistööde toetusmäärad on 15%, 25% ja 40% tööde kogumaksumusest, sõltuvalt plaanitava rekonstrueerimise terviklikkusest. Erandina on Ida-Virumaal paiknevate korterelamute toetuse määr 10% võrra kõrgem, tulenevalt selle regiooni elamute mahust ning seisukorrast. Reinsalu sõnul on oluline teadlikkuse suurendamine, et inimesed mõistaksid paremini miks on vajalik ja kasulik korterelamud korda teha. Suuremast toetusest on abi ka sel põhjusel, et keskmine sissetulek on seal Eesti keskmisest märgatavalt madalam. „Arvatakse, et kuna Ida-Virumaal on küttehinnad madalamad kui mujal Eestis, siis on seal raskem rekonstrueerimist põhjendada. See väide kehtib siiski vaid Narva osas, mujal asulates on küttehinnad muu Eestiga sarnased,“ ütles Reinsalu.

Ventilatsioon vähendab terviseriske

Toetusmääradel on ka erinõuded. Näiteks 40% toetuse saamiseks peab ehitustööde tulemusel saavutatav energiatõhususarvu klass olema vähemalt C. See näit on ka uusarenduse puhul miinimumnõue. Üks aspekt, millele vanemates hoonetes pole tähelepanu pööratud, on sisekliima. Sel põhjusel on toetuse raames kohustuslik ka ventilatsioonisüsteemi uuendamine, mille abil saavutataksegi hea ja tervislik sisekliima.

Olenemata maja asukohast, suurusest ja seisukorrast, tasub rekonstrueerida terviklikult. Nõnda saavutatakse kõige suurem energiasääst ning hoone pikem eluiga. Kui alustada täna planeerimise protsessi, võib arvestada, et umbes aasta jooksul jõutakse ka reaalse ehitustegevuseni ning sealt edasi jääb üle vaid nautida head sisekliimat oma energiatõhusas ja ilusas kodus.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Swedbank Economic Outlook – April 2017

06.04.2017 Tõnu Toompark

Global: Signs of a considerable cyclical upturn in advanced economies. Inflation pressure increases, but remains low in many regions. Political risks remain although they have decreased somewhat.

Sweden: Growth broadens as an upswing in exports is paired with the strong domestic economy. Demographic change continues to drive the development. The labour market is strong but modest wage increases slow down the rise in inflation. Public finances are solid but structural reforms neglected.

Norway: Growth accelerates at the same time as the downswing in the oil sector dampens. We estimate that oil price continues to rise which lends support. The overheated housing market is a risk, but given that housing prices stay stable we expect that Norges Bank raises its policy rate in the second half of next year.

Baltics: The business cycle in the Baltic economies strengthened towards the end of last year, driven primarily by household consumption and exports. There is a risk that the rising wages erode competitiveness, but we expect the strong global cycle to support exports.

Markets: A tentative interest rate upswing has begun as central banks slowly retreat

Swedbank Economic Outlook Update April 2017

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Vaata numbreid: kas osta või ise ehitada

05.04.2017 Rain Raidmets

Viimaste aastate korterite ja sellest tingitud majade hinnatõus on pannud üha rohkem koduotsijaid valiku ette, et kas osta valmis maja või hoopis krunt ning ehitada ise. Uusi maju on pakkumises vähe ja järelturu omade hulgast ei pruugi leida sobivat mõistliku hinnaga. Seega võib valimine minna üsna keeruliseks.

Suur osa pakutavatest eramutest on ca 10 aastat vanad ehitised, mille puhul tuleb sageli arvestada täiendava värskendamise ja kaasajastamisega – uuendamist võivad vajada siseviimistlus, fassaad ja terrassid. Sageli on majandusliult otstarbekas vahetada (osaliselt) välja ka küttesüsteem, kuna olukord energiaturul on muutunud (eriti elektrihind) ja 10 aastat tagasi alles arengu algfaasis olnud lahenduste (soojuspumbad, päikesepaneelid) kasutegur pole enam kaugeltki sama, mis tänastel lahendustel.

Üsnagi ruttu jõuab koduotsija numbriteni: kui palju on hinnavahe juhul, kui ostetakse krunt ja ehitatakse ise või, kui osta maja näiteks järelturult.

Näide: Pere soovib kolida Kakumäe-Pikaliiva piirkonda eramajja.

Võttes aluseks, et krundi hind on 100 000€ (Haabersti keskmine 1200 ruutmeetrine krunt), millele ehitada hea kvaliteediga, nn „võtmed-kätte“ maja hinnaga 1200 €/m2, siis näiteks 140 ruutmeetrise üldpinnaga hea planeeringuga peremaja hinnaks kujuneb 268 000 eurot. Sama palju maksab portaalis 10 aastat vana sama suur paarismaja osa. Sarnased eramajad aga jäävad pigem 300 000 euro kanti.

Loomulikult on igal asjal omad plussid ja miinused ning alati tasub hoolikalt läbi mõelda, mis on just teie jaoks oluline ning seejärel teha valik.

Uus maja

+ Uus, garantiiga;
+ saab valida teie pere soovidele vastava planeeringu, suuruse, arhitektuuri, küttelahenduse jne;
+ võimalus ise viibida ehituse juures ja kasutada usaldusväärset ehitajat ning ehitusjärelvalvet;
+ tänapäevased materjalid ja hea soojustus;
– ehitamisele kulub keskeltläbi 6-9 kuud (moodulmajade puhul lühem aeg), mille jooksul tuleb üldjuhul ka oma aega eraldada töö ja pere kõrvalt, et saavutada parim tulemus;
– kinnistu vajab reeglina ehitusjärgseid haljastustöid;
– keerulisem leida finantseeringut, kuna pangad reeglina krundi ostu täielikult ei finantseeri.

Kasutatud maja

+ Saab kohe sisse kolida (pärast värskendustöid);
+ maja vaatama minnes saab tunde kätte, kuidas seal elada oleks (vaade, proportsioonid, haljastus);
+ lihtsam finantseerida;
– vaata uue maja plusse.

Soovitusi kinnistu valimisel:

Uurige ehitusõigust – kas on kehtestatud detailplaneering või väljastab kohalik omavalitsus projekteerimistingimused (hajaasustusalal) ning kas selle kohaselt saate üldse ehitada soovitud maja.

Millised on võimalused tehnovõrkudega (vesi, elekter, gaas, side jms) liitumiseks ja milliseid lisakulusid need kaasa toovad.

Kas kinnistul on mingeid looduskaitselisi või muid ehitustegevusega seonduvaid piiranguid (veekogu kaitsevöönd, haruldase liigi kaitseala, kõrgepingeliin vms).

Seega. On, mille üle mõelda.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Capital Mill investeerib 3,3 miljonit eurot Vilniuse RIMI Jeruzalė ehitusse

05.04.2017 Tõnu Toompark

Aprilli alguses alustab Eesti kapitalil põhinev kinnisvaraettevõte Capital Mill Vilniuse Jeruzalė elamurajooni RIMI supermarketi suuremahulisi ümberehitustöid; investeeringu suurus on 3,3 miljonit eurot.

Rekonstrueerimise peatöövõtja, YIT Kausta, on üks Leedu suuremaid ehitusettevõtteid ja projekti autor on Projektų rengimo centras UAB.

„Leedus on ärihoonete renoveerimine kontoripindade sektori märgatava kasvuga võrreldes maha jäänud. Capital Mill võtab käsile esimese sedalaadi projekti Leedus ja loodab, et see viib uue kaasaegse kontseptuaalse disainiga kaubanduspindade nõudluse kasvule. RIMI supermarketi formaat muutub pärast rekonstrueerimist; seda laiendatakse ja sellest saab RIMI hüpermarket. Hoones avatakse lisaks 10 uut kauplust ja restorani, sealhulgas Hesburgeri drive-in ja Mon Ami pagaritöökoda koos kohapealse kauplusega. Restoranidel on suveterrassid; hoolitseme ka ema-ja-lapse toa ja laste mänguväljaku rajamise eest,“ ütleb Capital Milli partner Marko Kull.

Kokku on kaubanduskeskuses pärast ümberehitustöid 1,5 korda rohkem pinda – 5247 ruutmeetrit ja RIMI kasutatav ala kasvab kolmandiku võrra – 4480 ruutmeetrini.

„Kliendi esmased nõuded on kvaliteet, tasuvus ja palju mugavamad tingimused nii ostjatele kui ka töötajatele. Seepärast pöörame suurt tähelepanu hoone jätkusuutlikule arendamisele,“ ütleb YIT Kausta juhataja Kęstutis Vanagas. Tema sõnul saavad kaubakeskuse töötajad ja ostjad uute kaasaegsete ruumidega tutvuda juba septembris – selleks ajaks viiakse lõpule kõik ehitus- ja paigaldustööd.

RIMI Jeruzalė rekonstrueerimistööd algavad 3. aprillil ja kuu aega hiljem suletakse RIMI supermarket ümberehituseks. Kapitaalselt ümberehitatud kaubanduskeskus avatakse 22. septembril. Üle 180 auto mahutavasse parklasse paigaldatakse ka elektrisõidukite (EV) laadimisjaam.

Capital Milli sõnul on Vilniuse linna põhjaosa väga paljutõotav.

„Puhkajaid meelitab Verkiai looduspark ja Žalieji ežerai („Roheliste järvede“) suunas kulgev inimvoog suureneb suvehooajal. Lisaks asub RIMI Jeruzalė ühe Vilniuse peamise liikluse tuiksoone lähedal, teel Santariškių klinikose haiglasse ja tagasi jaama. Pole kahtlust, et laiendatud supermarketist koos suurema tootevalikuga saab mitte ainult mugav ostlemiskoht vaid ka tõmbekeskus kohalikele elanikele ja külalistele,“ ütleb Capital Milli juhataja Leedus Irmantas Degutis.

Capital Milli arendusprojektide hulka kuulub kaks logistikakeskust Vilniuses, üks Metelių tänaval ja teine Žarijų tänaval. Peale RIMI Jeruzalė kuulub Eesti kinnisvarafirmale supermarketihoone Medeinose tänaval.

Leedus haldab Capital Mill ärikeskust Grand Office Ševčenkose tänaval ja nelja logistikakeskust.

Capital Mill on Balti riikidesse investeerinud 250 miljonit eurot, millest ühe neljandiku Leedus asuvatesse projektidesse. Ärihoone Navigator Tallinnas, mis esimese Balti ärihoonena pälvis säästliku elektritarbimise sertifikaadi LEED Gold, on üks Capital Milli eksklusiivsetest projektidest Balti riikides. Teist Capital Milli poolt Tallinnas arendatud büroohoonet Explorer loetakse üheks Balti riikide moodsaimaks hooneks. Praegu on kinnisvarainvesteeringute ja -haldusfirmal käsil 17-korruselise büroohoone arendus Riias, mis samuti taotleb LEED Gold sertifikaati.

„Me näeme kogu Balti turul kiiret arengut ja konkurentsivõimet. Capital Milli jaoks on oluline tagada parima kvaliteediga teenused, mis vastavad nii ärisektori arengule kui ka kohaliku turu nõudlusele,“ kinnitab Capital Milli partner Kull.

Capital Mill asutati 2008. aasta alguses, et aidata Eesti, Lätis ja Leedus ärikinnisvara omandada soovivaid investoreid. Ettevõtte kuulub pikaajalise kinnisvara- ja panganduskogemusega meeskonnale.

Pelguranda rajatakse toetatud elamise korterid

05.04.2017 Tallinn.ee

Tallinna Vaimse Tervise Keskus hakkab pakkuma toetatud elamise teenust – Tallinna Linnavaraamet rajab sel eesmärgil Pelguranna tn 31 kinnistule hoone, kus hakkavad elama noored, kes vajavad psüühikahäirest taastumiseks professionaalset tuge.

„Projekti eesmärgiks on luua noortele elukeskkond, mis toetab nende iseseisvat kogukonnas elamist,“ selgitas abilinnapea Eha Võrk. „Teenus võimaldab tavapärasest suuremat privaatsust ning ravi ja rehabilitatsiooni senisest paremat integreerimist.“

Hoonesse kavandatakse 30 ühetoalist korterit ja abiruumid personali jaoks. Hoone valmib 2018. aasta lõpuks ning toetatud elamise teenuse osutamisega alustatakse 2019. aasta hakul.

Tallinna Linnavaraamet sõlmis Pelguranna tn 31 hoone projekteerimise lepingu Acto Consult OÜ-ga. Projekteerimistööde maksumus käibemaksuta on 121 000 eurot.

Projekti on lülitatud Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine” investeeringute kavasse. Projekti kogumaksumus ilma käibemaksuta on 1 382 781 eurot, sellest Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus on 1 020 000 eurot.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Käsiraamat “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” on abiks praegustele ja tulevastele üürileandjatele

05.04.2017 Tõnu Toompark

Käsiraamat “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” annab head nõu suuremate ja väiksemate eluruumide üürileandjatele.

Käsiraamat vaatab põhjalikult, kuidas optimeerida üürileandmise majanduslik pool. Lähemalt on uuritud, kuidas võiks üüriäri olla majanduslikult tasuv, et sellest ei kujuneks unustamatu õudusunenägu.

Käsiraamatus on oskuslikult lahti seletatud eluruumide üürivaldkonna juriidiline taust alates üürilepingu sõlmimisest selle muutmiseni ja lõpetamiseni kuni üürisuhtes ilmnevate probleemide lahendamiseni.

Käsiraamatu autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere, kes mõlemad on Kinnisvarakooli üürikoolituse lektorid.

Käsiraamatu saad soetada Kinnisvarakooli raamatupoest.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Arco Vara: Koduvahetuslaen – võtta või jätta?

05.04.2017 Daniel-Aleksander Chasan

Koduvahetuslaen tuleb tavaliselt kõne alla siis, kui uus korter või maja soovitakse välja osta ajal, mil vana laenuga soetatud eluaseme müügiga alles tegeletakse.

Koduvahetuslaen on üks võimalus uue elukoha soetamiseks, kuid sellisel juhul peab arvestama päris mitme olulise aspektiga.

Esiteks tuleb nii müüdav kui ka ostetav kodu laenu tagatiseks panna ning kõrgemaid laenumakseid tasuda. Tavapäraselt soovivad laenuandjad mõlema kinnisvara eksperthindamist ning vajalik on sõlmida laenuleping – need tegevused on aga seotud konkreetsete kulutustega.

Koduvahetuslaenu antakse tavapäraselt kuueks kuuks. Juhul kui on soetatud juba uus kodu, tuleb samaaegselt tasuda veel ka müüdava vara eluasemelaenu. Vajadusel tasub kaaluda eluaseme müügi ajal maksepuhkuse võtmist, kui laenuandja seda võimaldab.

Kodulaenu väljastamise tavapärane tingimus on, et vana kodu peab ära müüma kuue kuu jooksul. Samas võib krediidiasutus keelduda laenulepingu pikendamisest ning nõuda kogu laenu tagastamist.

Koduvahetuslaenu võtja peab tegutsema kiirelt

Probleemid koduvahetuslaenuga tekivad tavaliselt siis, kui ei õnnestu eelmist kodu vajaliku perioodi vältel realiseerida. Seetõttu on eriti oluline juba enne laenu võtmist suhelda aktiivselt pangatöötaja ja maakleriga, et välja selgitada müüdava vara võimalik turuhind ja see miinimumpiir, millega müük üldse päevakorda tuleks. Juhul kui juba selles faasis tekib kahtluseid, siis tasuks mõelda loobumisele.

Väga tähtis on müügiperioodil kiire ja õige tegutsemine, sest kui pakutava hinnaga huvilisi ei ole, siis kindlasti ei tohiks jääda ootama nii-öelda õiget aega, vaid tuleks tegutseda kohe. Vastasel juhul võib aktiveeruda lumepall ja kokkuvõttes tekkida suured kohustused, mis osutuvad kallimaks kui õigel hetkel tehtud hinnaalandus.

Uusarenduse soetamisel on valikuid enam

Kui sobiv uus kodu asub uusarenduses, mis heal juhul on juba valmimisjärgus, aga teinekord koguni alles paberil, siis on enam aega müüa vana eluaset ning ei pea koduvahetuselaenu ehk kasutama.

Kui uus kodu ostetakse ehitusjärgus olevasse hoonesse, siis esmaselt sõlmitakse eelkokkulepe ehk võlaõiguslik leping ning müüjale tasutakse tavapäraselt 10% müügi hinnast.

Kui hoone on valmis, siis sõlmitakse asjaõigusleping ning siis peab müüjale tasuma kogu summa. Seega peab vana eluase olema müüdud asjaõiguslepingu sõlmimise ajaks.

Koduvahetuslaenu plussid ja miinused

+ Saab soetada soovitud kodu kohe

+ Saab mugavalt planeerida aega, millal kolida vanast eluasemest uude

– Suuremad kulud: kõrgem intress, laenulepingu sõlmimise tasu ja eksperthinnangute tasu

– Vana eluaseme piiratud müügiaeg

Adaur Grupp: korteritehingute kvartalikokkuvõte 2017 I kvartal

05.04.2017 Tõnu Toompark

Kokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv ja keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.

Andmed on toodud avaldamise kuupäeva seisuga ja võivad andmete täpsustumisel vähesel määral muutuda.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kesklinlased tahavad kolemajade kadumist

05.04.2017 Tallinn.ee

Tallinna uue positiivse programmi koostajatele on kesklinlastelt selge sõnum: linn tuleb muuta turvalisemaks ja lagunevad hooned peavad linnapildist kaduma.

Peamisena soovivad küsitluses osalenud, et linnas tehtaks korda või lammutataks lagunenud hooned. Konkreetselt on seda esile tõstetud linnahalli puhul – tervelt 87% küsitluslehtedel on märgitud oluliseks või väga oluliseks linnahalli rekonstrueerimist.

„Meie ideekorje näitab, et elanikud hoolivad oma kodulinnast ja tahavad kaasa rääkida linna välisilme parandamisel,“ tunnustas Kesklinna vanem Taavi Pukk.

Teine oluline teema linlaste jaoks seostub esimesega: see on elukeskkonna turvalisus, mille parandamist Tallinna kesklinnas koostöös politseiga tähtsustas 85% vastustest. Enam-vähem samavõrd soovitakse näha heakorrastatud Toomparki ja puhastatud Snelli tiiki.

Valikvastustega küsitluslehel pakutud teemade seast vähem olulisteks on seni hinnatud uue sadamakai ehitamist Aegna saarele, kontrolli karmistamist velotaksode tegevuse üle ning jalakäijate ala laiendamist kesk- ja vanalinnas. Need teemad märgiti väheolulisteks ligi kolmandikus vastustest.

Omapoolsete ettepanekutena on vastajad lisanud, et valgusfoorides tuleks pikendada rohelise tule aega, bussidesse tekitada kohti lapsevankrite ja ratastoolide jaoks ning rajada neile ka üleminekuid kõnniteedele. Samuti soovitatakse reguleerida lasteaiatöötajate tööpäeva pikkust, rajada kesklinnas bussiparklaid, pakkuda noortele sobivat meelelahutust, järgida linnaplaneerimises kehtivaid arengukavu jm.

„Kesklinna valitsus jätkab elanike ettepanekute ja arvamuste kogumist aprilli lõpuni. Eriti teretulnud on originaalsed ideed linnaruumi kaasajastamiseks, inimsõbralikumaks ja kaunimaks muutmiseks,“ õhutas linnaosa vanem Pukk ideid pakkuma.

Võimalust täita valikvastustega küsitlusleht ja esitada ka uudseid ettepanekuid pakub Kesklinna valitsus tööpäeviti nii oma peamajas kui allasutustes, aga samuti reedeti värskes õhus. Eeloleval reedel, 7. aprillil on Kesklinna valitsuse vabaõhukontor avatud kella 13–15ni Keskturu juures. Võimalik on saata ettepanekud ka e-posti teel Kesklinna valitsuse aadressile kesklinna.info@tallinnlv.ee, kasutades märgusõna „Tallinna positiivne programm“.

Kinnisvarakool: Tööstressiga toimetulek koolitus

KV.EE: Korterite pakkumishind jätkab tõusu

05.04.2017 Tõnu Toompark

Portaalis KV.EE pakuti märtsis müügiks 9814 korterit keskmise hinnaga 1502 €/m². Aastataguse ajaga võrreldes kahanes korterite müügipakkumiste arv 8% ja hinnad kasvasid 4% võrra.

Korterite müügipakkumiste arv on kahanenud juba käesoleva aasta algusest alates. Sama moodi jätkab juba varasemat trendi korterite pakkumishind, mis on tugevas tõusus. Korterite pakkumishinna tõusu taga on kindlasti osaliselt uusarendused, mis toovad turule parema kvaliteediga elamispindu, millede hind on turu keskmisest tasemest ülevalpool.

Tallinna kui turu suurima ja aktiivseima piirkonna korterite pakkumishind on portaalis KV.EE aastaga kerkinud 5% ja jõudnud tasemele 2002 €/m². Tallinna puhul annavad tooni nii kesklinna väga kalli hinnaga luksuskorterite projektid, mida tasakaalustavad soodsama hinnatasemega äärelinna uued arendusprojektid.

Mööda ei saa ka vaadata korrastumisest kinnisvaraportaalide turul, mis on mõjutamas pakkumiste arvu, nende struktuuri ja seeläbi hindade statistikat. Siiski peaksid need tegurid tugevamalt mõjutama aprillikuist statistikat.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Korterite müügipakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk			Korterite müügipakkumiste hind ja selle muutus, €/m²
Maakond	03/2016	03/2017	Muutus, %	03/2016	03/2017	Muutus, %
Eesti	10 724	9 814	-8%	1 444	1 502	4%
Haapsalu	78	48	-38%	707	927	31%
Jõgeva	33	23	-30%	241	251	4%
Kuressaare	36	21	-42%	884	1 123	27%
Kärdla	14		NA	452		NA
Narva	425	571	34%	588	556	-5%
Paide	21	18	-14%	394	409	4%
Põlva	36	21	-42%	519	586	13%
Pärnu	148	146	-1%	1 368	1 473	8%
Rakvere	37	31	-16%	728	806	11%
Rapla vald	21	26	24%	720	792	10%
Tallinn	5 758	5 214	-9%	1 910	2 002	5%
Tartu	1 744	1 267	-27%	1 376	1 512	10%
Valga	33	33	0%	224	218	-3%
Viljandi	64	70	9%	711	751	6%
Võru	47	43	-9%	416	489	18%