Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
 

KV.EE: Korterite pakkumishind jätkab tõusu

Kinnisvaraportaal KV.EEPortaalis KV.EE pakuti märtsis müügiks 9814 korterit keskmise hinnaga 1502 €/m². Aastataguse ajaga võrreldes kahanes korterite müügipakkumiste arv 8% ja hinnad kasvasid 4% võrra.

Korterite müügipakkumiste arv on kahanenud juba käesoleva aasta algusest alates. Sama moodi jätkab juba varasemat trendi korterite pakkumishind, mis on tugevas tõusus. Korterite pakkumishinna tõusu taga on kindlasti osaliselt uusarendused, mis toovad turule parema kvaliteediga elamispindu, millede hind on turu keskmisest tasemest ülevalpool.

Tallinna kui turu suurima ja aktiivseima piirkonna korterite pakkumishind on portaalis KV.EE aastaga kerkinud 5% ja jõudnud tasemele 2002 €/m². Tallinna puhul annavad tooni nii kesklinna väga kalli hinnaga luksuskorterite projektid, mida tasakaalustavad soodsama hinnatasemega äärelinna uued arendusprojektid.

Mööda ei saa ka vaadata korrastumisest kinnisvaraportaalide turul, mis on mõjutamas pakkumiste arvu, nende struktuuri ja seeläbi hindade statistikat. Siiski peaksid need tegurid tugevamalt mõjutama aprillikuist statistikat.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

 

Korterite müügipakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk

Korterite müügipakkumiste hind ja selle muutus, €/m²

Maakond

03/2016

03/2017

Muutus, %

03/2016

03/2017

Muutus, %

Eesti

10 724

9 814

-8%

1 444

1 502

4%

Haapsalu

78

48

-38%

707

927

31%

Jõgeva

33

23

-30%

241

251

4%

Kuressaare

36

21

-42%

884

1 123

27%

Kärdla

14

 

NA

452

 

NA

Narva

425

571

34%

588

556

-5%

Paide

21

18

-14%

394

409

4%

Põlva

36

21

-42%

519

586

13%

Pärnu

148

146

-1%

1 368

1 473

8%

Rakvere

37

31

-16%

728

806

11%

Rapla vald

21

26

24%

720

792

10%

Tallinn

5 758

5 214

-9%

1 910

2 002

5%

Tartu

1 744

1 267

-27%

1 376

1 512

10%

Valga

33

33

0%

224

218

-3%

Viljandi

64

70

9%

711

751

6%

Võru

47

43

-9%

416

489

18%


170405 Korterite müügipakkumiste keskmine hind portaalis kv.ee

 

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Balti jaama ja Vana-Kalamaja tänava piirkonda hakatakse uueks looma

TallinnPõhja-Tallinna Valitsus ja Tallinna Linnaplaneerimise Amet kutsuvad osalema Vana-Kalamaja tänava ja Balti jaama esise tänavaruumi arhitektuurivõistluse lähteülesande avalikul arutelul.

Avalik arutelu toimub kolmapäeval, 19. aprillil kell 17 Salme Kultuurikeskuses (Salme tn 12). Avalikustamise eesmärgiks on koguda kokku seisukohad, millest peavad lähtuma arhitektid, kes esitavad oma tööd alale parima linnaehitusliku lahenduse leidmiseks.

Võistlus on plaanis välja kuulutada käesoleva aasta mais-juunis ning tulemused peaksid selguma hiljemalt septembri alguses. Võistlustöödest korraldatakse näitus ning toimub avalik arutelu, kus kõigil on võimalik töödega tutvuda ja võidutööle ettepanekuid teha. Ettepanekud võetakse tänavaruumi projekteerimisel kaalumisele.

Arhitektuurivõistluse eesmärgiks on leida terviklik uus ruumiline lahendus Vana-Kalamaja tänavaruumile ja Balti jaama lähirongide paviljoni ümbritsevale alale. Tänavaruumi ümberkujundamise eesmärgiks on jalakäijate ja ratturite liikumisvõimaluste parandamine ning linnaruumi, sh kujunduse kvaliteedi tõstmine. Oluliseks linnaehituslikuks eesmärgiks on ka Tallinna vanalinna ja mereäärt tunnetatavalt ühendava esindusliku avaliku ruumi loomine, mille üheks eelduseks on jalakäijatele ja ratturitele tänava tasandil Toompuiestee ületamise võimaldamine.

Võistlusel otsitakse lahendust ka Kalamaja keskväljakule ja Balti jaama lähirongide paviljoni ette loodavale platsile. Projekti realiseerumisel valmiv tänavaruum peab olema piirkonna miljööd esile tõstev ning arvestama Vana-Kalamaja tänava elanike ja kogukonna elukeskkonnaga ja vajadustega.

Vana-Kalamaja tänava rekonstrueerimine kuulub „Tallinna linnapiirkonna jätkusuutliku arengu tegevuskavasse“ ning projekteerimist ja ehitamist rahastatakse Euroopa Liidu vahenditest. Võistlusala ümberehitus on eeldatavalt kavas läbi viia 2018/2019 aastal, kuid hiljemalt 2021. aastaks.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Kuuülevaade: märtsis sündis kriisijärgne kinnisvaratehingute rekord

1Partner KinnisvaraMärtsis tehti Tallinnas kinnisvaraga kokku 1553 ostu-müügitehingut, mis on kõrgeim tase peale 2008. aasta kriisi, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvarafirmasid 1Partner Maa-ameti statistikat.

Kuuga müüdi Tallinnas 1001 korterit, mis on 47 protsenti rohkem kui veebruaris.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul hoiavad arendajad praegu hinge kinni, sest uue müügihooaja algus on märgiline. “Otsest makroökonoomilist põhjust turulanguseks ega ka hinnatõusuks pole. Pigem kallutavad müüki emotsioonid ja inimeste ootused või lootused. Märtsi kinnisvaratehingute arv näitab, et optimismi on palju,” rääkis Vahter.

“Suures plaanis hakkab kinnisvaraturgu mõjutama Z-generatsiooni ehk paarikümneaastaste noorte turuletulek. Noored ei taha end pikemaks siduda, vaid pigem üürida. Kui vanemad ei toeta, siis ostab see generatsioon oma korteri alles kümne aasta pärast ehk kolmekümneselt. Seega on pikas plaanis näha üürituru nõudluse kasvu,” ütles Vahter.

Märtsis tehti Tallinnas kinnisvaraga kokku 1553 ostu-müügitehingut. Kinnisvaratehingute koguväärtus oli 158 miljonit eurot, mis on 60 protsenti enam kui eelmisel kuul ja 49 protsenti rohkem kui mullu märtsis.

Tallinna korteri ruutmeetri hind langes märtsis veebruariga võrreldes kaks protsenti 1714 euroni. Kalleim Tallinna korter müüdi 500 000 ning odavaim 2500 euroga.

Märtsis müüdi Tallinnas 41 hoonestatud elamumaa krunti, mis on 17 võrra rohkem kui varasemal kuul. Kalleim maja müüdi 880 000 ning soodsaim 1500 euro eest.

Möödunud kuul müüdi kaheksa elamumaa krunti, mis on kolme võrra vähem kui veebruaris. Kalleim hoonestamata krunt müüdi märtsis 1,5 miljoni ja odavaim 399 euro eest.

1Partner Kinnisvara avaldab iga kuu esimeses veerandis möödunud perioodil sooritatud kinnisvaratehingute turuülevaate. 1Partner Kinnisvara kodulehel on Tallinna kinnisvaratehingute hinnavõrdluse graafik, kust leiab lihtsa ülevaate pinnaühiku maksumuse igakuistest muutustest linnaosade kaupa.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

AS Merko Ehitus aktsionäride korralise üldkoosoleku kokkukutsumise teade

MerkoASi MERKO EHITUS, registrikood 11520257, asukoht Järvevana tee 9G, Tallinn, 11314, juhatus kutsub ASi MERKO EHITUS aktsionäride korralise üldkoosoleku kokku reedel, 28. aprillil 2017.a. kell 10.00, hotelli Nordic Hotel Forum konverentsisaalis Arcturus (Viru väljak 3, Tallinn).

Üldkoosolekul osalemiseks õigustatud aktsionäride ring määratakse kindlaks seisuga 7 päeva enne üldkoosoleku toimumist, st 21. aprillil 2017.a. kell 23.59. Koosolekust osavõtjate registreerimine algab 28. aprillil 2017.a. kell 09.30.

Üldkoosoleku päevakord ja AS Merko Ehitus nõukogu ettepanekud päevakorrapunktide kohta:

1. 2016.a. majandusaasta aruande kinnitamine ja ülevaate andmine aasta majandustulemustest ning perspektiividest

Nõukogu ettepanek on kinnitada ASi Merko Ehitus 2016.a. majandusaasta aruanne ning võtta teadmiseks juhatuse poolt antav ülevaade majandustulemustest ning perspektiividest.

2. Kasumi jaotamine

Nõukogu ettepanek on:

  1. kinnitada 2016.a. majandusaasta puhaskasum 6 121 804 eurot;
  2. maksta eelnevate perioodide puhaskasumist aktsionäridele dividendidena välja kokku 7 257 000 eurot, mis on 0,41 eurot ühe aktsia kohta;
  • õigus dividendidele on 24. mail 2017.a. kell 23.59 seisuga ASi Merko Ehitus aktsiaraamatusse kantud aktsionäridel;
  • dividendid makstakse aktsionäridele välja 26. mail 2017.a., kandes vastava summa aktsionäri väärtpaberikontoga seotud arvelduskontole;
    jätta ülejäänud puhaskasum jaotamata.

3. Nõukogu liikmete arvu otsustamine

Tulenevalt ASi Merko Ehitus põhikirjast on nõukogu 3- kuni 5- liikmeline. Nõukogu ettepanek on kinnitada järgmiseks 3 aastaks valitavate nõukogu liikmete arvuks 3.

4. Nõukogu liikmete volituste pikendamine

Nõukogu ettepanek on:

  1. pikendada praeguste nõukogu liikmete Toomas Annuse, Teet Roopalu ja Indrek Neivelti ametiaega kuni 28. aprillini 2020, s.o kolmeks aastaks pikendamise otsustamisest;
  2. jätkata nõukogu liikmete tasustamist 31. oktoobril 2008 toimunud ASi Merko Ehitus aktsionäride üldkoosolekul kinnitatud tingimustel.

Korralduslikud küsimused

Üldkoosolekul osalejate registreerimiseks palume esitada:

  • füüsilisest isikust aktsionäril isikut tõendava dokumendina pass või isikutunnistus, esindajal lisaks ka nõuetekohaselt vormistatud volikiri;
  • juriidilisest isikust aktsionäri esindajal väljavõte vastavast (äri)registrist, kus juriidiline isik on registreeritud, millest tuleneb isiku õigus aktsionäri esindada (seadusjärgne esindusõigus) ja esindaja pass või isikutunnistus; juhul, kui tegemist ei ole seadusjärgse esindajaga, siis lisaks registriväljavõttele tuleb esitada nõuetekohaselt vormistatud volikiri (tehinguga antud volitus) ja esindaja pass või isikutunnistus. Välisriigis registreeritud juriidilise isiku registridokumendid (välja arvatud lihtkirjalik volikiri) palume eelnevalt legaliseerida või kinnitada apostilliga, kui välislepingust ei tulene teisiti. AS Merko Ehitus võib registreerida välisriigi juriidilisest isikust aktsionäri üldkoosolekul osalejana ka juhul, kui kõik nõutavad andmed juriidilise isiku ja esindaja kohta sisalduvad esindajale välisriigis väljastatud notariaalses volikirjas ja volikiri on Eestis aktsepteeritav.

Aktsionär võib enne üldkoosoleku toimumist teavitada ASi Merko Ehitus esindaja määramisest ja esindatava poolt volituse tagasivõtmisest, esitades digitaalallkirjastatud volikirja ja muud nõuetekohased dokumendid e-posti teel aadressil: group@merko.ee või edastades kirjaliku paberkandjal allkirjastatud volikirja ja muud nõuetekohased dokumendid ASi Merko Ehitus kontorisse, Pärnu mnt 141 Delta Plaza 7. korrus, Tallinnas (tööpäevadel alates kell 10.00 kuni 16.00) hiljemalt 27. aprilliks 2017.a. kella 16.00-ks, kasutades selleks ASi Merko Ehitus kodulehe aadressil http://group.merko.ee/ avaldatud blankette. Elektrooniliselt ega posti teel üldkoosolekul hääletada ei saa.

ASi Merko Ehitus 2016.a. majandusaasta aruandega ning vandeaudiitori aruandega on võimalik tutvuda NASDAQ Tallinna Börsi kodulehel http://www.nasdaqomxbaltic.com/ või kontserni kodulehel http://group.merko.ee/.

ASi Merko Ehitus korralise üldkoosolekuga seotud dokumentidega, sealhulgas otsuste eelnõudega, 2016.a. majandusaasta aruande, vandeaudiitori aruande, kasumi jaotamise ettepaneku ning nõukogu poolt majandusaasta aruande kohta koostatud kirjaliku aruandega on võimalik alates 3. aprillist 2017.a. tutvuda ASi Merko Ehitus kodulehe aadressil http://group.merko.ee/ või tööpäeviti ajavahemikus 10.00-16.00 aadressil Pärnu mnt 141 Delta Plaza 7. korrus, Tallinn. Küsimusi korralise üldkoosoleku päevakorrapunktide kohta saab esitada e-posti aadressil group@merko.ee. Küsimused ja vastused avalikustatakse ASi Merko Ehitus koduleheküljel internetis.

Aktsionäril on õigus üldkoosolekul saada juhatuselt teavet ASi Merko Ehitus tegevuse kohta. Juhatus võib keelduda teabe andmisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju aktsiaseltsi huvidele. Juhul kui ASi Merko Ehitus juhatus keeldub teabe andmisest võib aktsionär nõuda, et üldkoosolek otsustaks tema nõudmise õiguspärasuse üle või esitada kahe nädala jooksul üldkoosoleku toimumisest arvates hagita menetluses kohtule avaldus juhatuse kohustamiseks teavet andma.

Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 ASi Merko Ehitus aktsiakapitalist, võivad esitada aktsiaseltsile iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõu hiljemalt 3 päeva enne üldkoosoleku toimumist, st kuni 25. aprillini 2017.a., esitades selle kirjalikult aadressil: AS Merko Ehitus, Pärnu mnt 141 Delta Plaza 7. korrus, 11314 Tallinn.

Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 ASi Merko Ehitus aktsiakapitalist, võivad ASilt Merko Ehitus nõuda täiendavate küsimuste võtmist üldkoosoleku päevakorda, kui vastav nõue on esitatud kirjalikult hiljemalt 15 päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o kuni 13. aprillini 2017.a., aadressil: AS Merko Ehitus, Pärnu mnt 141 Delta Plaza 7. korrus, 11314 Tallinn.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Adaur Grupp: korteritehingute kuukokkuvõte 03-2017

Adaur Grupp OÜKokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv ja keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.

Andmed on toodud avaldamise kuupäeva seisuga ja võivad andmete täpsustumisel vähesel määral muutuda.

Korteritehingute arv (tk) ja keskmine hind (€/m²) ning nende muutused (%)

Eesti maakonnakeskuste korteritehingute arv (tk) ja selle muutus (%)

Eesti maakonnakeskuste korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja selle muutus (%)

Tallinna korteritehingute arv (tk) ja selle muutus (%)

Tallinna korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja selle muutus (%)

Tallinna korteritehingute jagunemine

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Riigi Kinnisvara: Algavad Tallinna Euroopa Kooli projekteerimis- ja ehitustööd

Riigi Kinnisvara / RKASRiigi Kinnisvara AS (RKAS) ja Ehitus5Eco OÜ sõlmisid 24. märtsil 2017 Tallinna Euroopa Kooli projekteerimis- ja ehitustööde töövõtulepingu summas 5 288 700 eurot, summale lisandub käibemaks.

Põhja-Tallinna linnaosas, Kelmiküla asumis aadressil Tehnika tänav 18 paiknev kompleks omab koolina pikaajalisi traditsioone, lisaks tehnika- ja sõjakoolile on käsitletavaid ruume 1920-ndatel/30-ndatel kasutanud ka Tallinna Prantsuse Lütseum. Tööde käigus rekonstrueeritakse hoone kaasaja tingimustele vastavaks ning kõik ajaloolised hoone fassaadid ja soklid korrastatakse.

Ehitusliku mahuna lisatakse kompleksi vaid eri tiibu ühendavad ehitised: 1930-ndate aastate ja 1970-ndate aastate mahtude vahele galerii, mis I korruse tasandil kulgeb osaliselt pandusena. Peahoone ja võimlakompleksi vaheline ühenduslüli ehitatakse olemasolevate tehniliste ruumide peale.

Ehitustööd lõpetatakse 2018. aasta suvel.

Tallinna Euroopa Kool 1
Tallinna Euroopa Kool 2 Eskiisprojekt: AB Ansambel

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Elu korteriühistus: Ühistu otsuse kohustuslikkus

Meil moodustati enne korteriühistu ja siis pidid kõik korteriomanikud andma allkirjad et soovivad astuda korteriühistusse. Mina leidsin, et toimus seaduse rikkumine ja allkirja ei andnud.

Kõik esitatud arved olen korralikult maksnud. Ühelgil korteriühistu üldkoosolek ei ole viibinud. Nüüd soovib korteriühistu Kredexi 35% toega maja renoveerida ja võtta 20 aastaks pangalaenu 5% intressiga. Olemas on eelpropjekt ja soovitakse kõigi korteriomanike allkirju. Olen 75 aastane ja ei soovi allkirja anda. 16 korteriomanikku on allkirjad juba andnud.

Mulle on jäänud veel 5 päeva otsustamiseks. Olen renoveerimisega nõus kuid mitte 20 aastase pangalaenuga. On võimalik ka omafinatrseerimisega renoveerida.

Vastus: Esimesena selgitan korteriühistusse astumist. Nimelt korteriühistuseaduse § 3 sätestab, et korteriühistu asutamine toimub mittetulundusühingute seaduses ettenähtud korras korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanike enamuse otsuse alusel, kui sellele enamusele kuulub korteriomandi eseme mõtteliste osade kaudu suurem osa ehitisest ja maatükist.

Seega Teie korteriühistu on asutatud seaduslikult, kui asutamiskoosolekul hääletas korteriomanike enamus, kellele kuulub korteriomandi eseme mõtteliste osade kaudu suurem osa ehitisest ja maatükist, korteriühistu moodustamise poolt. Kuna ma ei ole kursis, millises osas toimus Teie arvates seaduse rikkumine korteriühistu moodustamisel, eeldan enda vastuses, et korteriühistu on moodustatud seaduspäraselt.

Märgin ära ka selle, et kui korteriühistu on loodud, siis on selle liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud korteriühistuseaduses sätestatud korras. Seega korteriühistu puhul tuleb meeles pidada, et tegemist on sundliikmesusega mittetulundusühinguga. Seega kui Te ei ole osalenud korteriühistu üldkoosolekutel, ei tähenda, et Te ei ole korteriühistu liige. Korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus jõustub otsuse tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti.

Korteriühistu otsused elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude (KÜS § 151) kandmise kohta on KÜS § 13 lg 4 järgi kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsusest kui tehingust tulenevad õigused ja kohustused kehtivad ka neile korteriühistu liikmetele, kes otsuse vastuvõtmisel ei osalenud või hääletasid selle vastu. Teie kirjast lähtudes, eeldan, et renoveerimise näol on tegemist elamu säilitamiseks vajalike toimingute tegemisega.

Lähtudes eeltoodust, on korteriühistu üldkoosoleku otsus Teile kohustuslik. Kui Te leiate, et üldkoosoleku otsus ei ole seaduspärane, on Teil korteriühistuseaduse § 13 lg 3 järgi õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates.

Autor: Kätri Sarapuu, jurist

Käsiraamat korteriühistute liikmetele ja juristidele

2018. aastast kehtib uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis tekitab seaduse jõuga ühistud korterelamutesse, kus neid veel ei ole. Samuti muudab uus seadus osaliselt ühistu ja korteriomanike vahelisi suhteid.

Milles täpselt muudatused seisnevad ja kuidas nendeks valmistuda leiabki äsjailmunud käsiraamatust “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“.

Käsiraamatu leiad Kinnisvarakooli e-raamatupoest või suurematest raamatupoodidest üle Eesti.

Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus
Kinnisvarakool: Tööstressiga toimetulek koolitus

Koolituse “Kinnisvara ABC” uued toimumisajad on 24/04/2017, 26/04/2017 ja 02/05/2017

Kinnisvara ABC 300x300Kinnisvarakooli koolitus “Kinnisvara ABC” toimub 24/04/2017, 26/04/2017 ja 02/05/2017. Koolituse eesmärk on anda osalejatele baasteadmised ja ülevaade kinnisvara valdkonnast ning tutvustada õigusakte, mis reguleerivad kinnisvaraga tehtavaid tehinguid.

Koolitus on suunatud:

  • kõikidele inimestele, kes soovivad rohkem teada saada kinnisvarast ja oma vara paremini hallata;
  • kõikidele inimestele, kellel on soov oma tulevik siduda kinnisvara valdkonnaga;
  • kõikidele maakleritele, kes tunnevad, et oleks vaja värskendada kinnisvara baasteadmisi;
  • kõikidele spetsialistidele ja ametnikele, kelle igapäeva töö hõlmab kinnisvara valdkonda;
  • kõikidele investoritele, kes peavad vajalikuks õppida tundma kinnisvaraga seotud põhimõisteid ja õigusakte.

Kinnisvarast ja kinnisvaraturust räägib põhjalikumalt kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, ehitusest ja planeeringutest annab ülevaate Marko Sula AS Riigi Kinnisvarast ning juriidikast kõneleb Raid & KO OÜ jurist Evi Hindpere.

Koolitus “Kinnisvara ABC” toimub 24/04/2017, 26/04/2017 ja 02/05/2017 kell 13.00-18.00 Tallinna kesklinnas.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Statistika: Tallinna elanike arv on 10 aastaga kasvanud 44 500 inimese võrra

Tõnu ToomparkTallinna linna andmetel elas 2017. aasta alguse seisuga Tallinnas 444 000 inimest. Aastataguse ajaga võrreldes kasvas Tallinna elanike arv 4100 inimese võrra. Viimase 10 aastaga on Tallinna elanike arvule lisandunud 44 500 inimest.

Tallinna elanike arv on kerkinud viimaste aastate jooksul üsna stabiilselt 4000-5000 inimese võrra aastas. See on kindlasti üks oluline tegur, mis on aidanud Tallinna kinnisvaraturu aktiivsena ehk tehingute arvu kõrgena hoida. Tahab ju iga tallinlaseks tulnu leida eluruumi – olgu selleks üüripind või endale ostetud eluase.

Märgatava osakaaluga on Tallinna kesklinna elanike arvu kasv, mis ületab oluliselt kõiki teisi linnaosasid. Tallinna kesklinna on viimase 10 aasta jooksul lisandunud 15 600 elaniku. Tallinna kesklinna elanike arvu kasvu üks tegur on läbi aja suurem kinnisvaraarenduse aktiivsus kesklinnas. Usin uute korterite juurdetootmine on suurendanud kesklinna eluruumide arvu. Sellest ka suurem elanike arvu juurdekasv.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Domus Kinnisvara: Leidlike kujundajate hiilgeaeg

Domus KinnisvaraValgus, helgus, hubasus ja kord pole justkui kunagi trendid olnud, ometi on sisekujunduse populaarsusvõistlusel just need märksõnad alati esikohti jagamas.

Kuulus, vahest isegi kurikuulus Skandinaavia stiil on leidnud viimastel aegadel nii palju järgimist, et heledaid sisekujundusi püüavad sisearhitektid võimalusel teistmoodi nimetada. Sest valge stiil võib ju trendikas olla, kuid klišeed ei ole seda mitte. „Hele taust, mis on täiendatud kvaliteetsete ja huvitavate ruumidetailidega, on olnud kogu aeg moes,“ sõnas sisearhitekt Ulvi Lõhmus, kelle sõnul hindavad nii sisearhitektid kui ka kliendid heleda tausta mitmekülgsust ja võimalusi tujude muutudes kergeid ja kiireid muudatusi teha. Otsest retsepti trendisoovituseks on Lõhmuse sõnul keeruline anda, ent moodsana püsimiseks soovitas ta: „Kui inimene on uje kujundaja, siis praegu on kindla peale minek monokroomne värvilahendus.“

Leidlike kujundajate hiilgeaeg 1

Kodu algab planeeringust

Uute kodude puhul on tavaliselt mööblipaigutuse loonud juba arhitekt, kes määrab ära ka kõik igapäevaseks toimetamiseks vajalikud tsoonid. „Üldjuhul näeme uut korterit ostes, et plaanile on täpselt paika pandud nii köögitehnika kui ka võimalikud riidekappide ja muu mööbli asukohad. See aitab kiiresti hinnata, kas tulevane omanik mahub sellesse elamisse oma varandusega sisse või mitte,“ ütles sisearhitekt ja hoiatas samas, et arendajad, kelle müügis olevad korterid on ilma sarnase mööblipaigutuseta, võivad niimoodi püüda peita oma ebaõnnestunud ja mittetoimivat planeeringut. Tartu linna südames Fortuuna kvartalis Kolme Venna arenduses on sisekujundaja tunniajane nõustamisteenus hinna sees. „Siiani on eranditult kõik korteriostjad seda võimalust kasutanud. Tunnise konsultatsiooni käigus jõuab üle vaadata plaanid ja paketid. Seejärel aitan teha meelepärase viimistlusvaliku ja fikseerin tellija soovid, täiendused ja muudatused, mis puudutavad ka arendaja pakutavat sisustust ja elektrilahendusi,“ selgitas Lõhmus. „Arendajale, kinnisvara edasimüüjale ja ehitajale on selline asjaajamise käik eriti mugav. Kõik soovid fikseerib sisearhitekt joonistele – nii ei lähe info kaduma, arendaja korrigeerib hinna, kooskõlastab joonised ja hinnad ostjaga ja edastab selle kinnisvaramüüjale,“ täpsustas ta.

Leidlike kujundajate hiilgeaeg 2

Vahekorrused pakuvad uusi rakursse

Uute korterite sisekujunduse puhul on Lõhmuse sõnul klient kuningas. „Arendaja soov on pigem universaalsus – püüd meeldida kõigile või vähemalt võimalikult laiale ostjateringile,“ selgitas Lõhmus tavapraktikat. „Muidugi kui maja on mingis kindlas stiilis, siis püüab ka sisearhitekt sama joont sees hoida. Konkreetseid stiilieelistusi ei olegi võimalik välja tuua, sest maja iseloom on kõige määravam. Moodsasse majja ikka bordüüridega kahhelplaate ju ei pane,“ nentis ta. Kui varasemast ajast mäletame pöördumatuks trendiks muutunud avatud köögi ja elutoaga eluruume, siis uuema aja trendiks võiks kujuneda erinevad vahekorrused. Ulvi Lõhmuse sõnul on just sellist võimalust Kolme Venna arenduse puhul kasutatud. „N-ö lavatsid on väga mõnusad ja julged ruumielemendid, mis lisavad eripära ja mängulisust interjööri. Need on selle arenduse puhul tõelised rosinad,“ kiitis sisearhitekt.

Leidlike kujundajate hiilgeaeg 3

Kardinatrendid muutuvad koos sisustustrendidaga. Igal juhul kehtib ka kardinate puhul tõde, et pigem kvaliteet kui kvantiteet. Samas aknad võivad olla ka ilma kardinateta. Kodu annab õdusamaks muuta kodutekstiilidega- dekoratiivpatjade, pleedide, voodikatete ja vaipadega, leiab kardina- ja sisustusfirma Fabricor juht Marika Tani.

Selge on aga see, et päris ilma kardinateta elu sobib vähestele. Tekstiilkardinad on üks võimalusi, millega sisustada eriilmelisi interjööre. „Igasse ruumi on võimalik valida kardinakangas, mis haakub selle atmosfääriga. Populaarsed on nii kardinapuudele ja -siinidele riputatavad kardinad kui ka tekstiilist Rooma kardinad,“ ütles kardinatundja Marika Tani. „Moodne esteetika soosib pigem lihtsaid vorme, mis toovad esile kanga ilu ja õmblustöö kvaliteedi. Hea ja nauditav tulemus peitub pisiasjades,“ soovitas Tani pöörata tähelepanu mugavale käsitsusele ja lihtsale hooldusele. Ideid saab koguda ka Fabricori veebilehelt www.fabricor.ee portfooliot sirvides ja blogi lugedes.

Tehnoloogia kangamaailmas

Tänapäeva uuenduslikkus ja tehnoloogia areng mõjutavad ka kardinamaailma. „3D abil luuakse vaimustavaid ruumilisi kardinakangaid,“ kirjeldas Tani uudseid reljeefse tekstuuriga kangaid, mis loovad ruumilisuse illusiooni. Peale selle on tänapäeval võimalik kõiki erinevaid kardinaid elektrimootoriga valmistada ning lisada targa maja juhtimislahendused, mida on võimalik paigaldada ka pärast maja valmimist. Üha enam pööratakse tähelepanu kangaste kvaliteedile, et neist õmmeldud kardinad säilitaksid hea väljanägemise pikaks ajaks. Hinnatakse naturaalseid kangaid, mis sisaldavad puuvilla-, lina-, siidi- või villakiude. Need kangad näevad ka kaunid ja väärtuslikud välja ja on ühtlasi investeering elukeskkonna kvaliteeti.

Kardinavalikuga jäädakse hiljaks

„Oma pikaajalise töökogemuse põhjal pean paraku tunnistama, et kardinaid hakatakse enamasti planeerima ja valima alles siis, kui kogu ülejäänud siseviimistlus on lõpule viidud. Seetõttu pole sageli kõige ideaalsemat kardinalahendust enam võimalik teha,“ märkis Tani. „Soovitan kodu soetamisel ja sisustamisel lisada eelarvesse ka kardinate maksumus, siis on võimalik vastavalt eelarvele valida materjalid. Parima tulemuse saavutamiseks on tark tervikpilti lõpptulemusest ette kujutada ning kaasata võimalikult varases etapis ka kogenud kardinaekspert,“ julgustas Marika Tani.

Leidlike kujundajate hiilgeaeg 4

3 NIPPI

Trendikas kodu ilma imeretseptita

  • Pea alati meeles kõigi sisearhitektide mantrat: mõtle enne tegutsemist! Mõtle läbi, millises keskkonnas end hästi tunned, milline on selle stiil, mis on just sulle omane. Piiritle soovid ja püsi oma stiilieelistuses, väldi juhuslikke oste. Investeeri valguse ja une kvaliteeti.
  • Väiksemates korterites tuleb rohkem mõelda. Igal asjal olgu oma koht, muidu muutub kaunis kodu varsti kolikambriks.
  • Ümbritse end naturaalsete ja kergesti hooldatavate materjalidega. Elu on liiga lühike, et seda täita pindade poleerimisega!
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Merko Ehitus: Auditeeritud majandusaasta aruanne 2016 ja kasumi jaotamise ettepanek

MerkoASi Merko Ehitus nõukogu kiitis 31. märtsil 2017 toimunud koosolekul heaks juhatuse poolt koostatud ASi Merko Ehitus 2016. aasta majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise ettepanekuga. Nõukogu otsustas juhatuse poolt ettevalmistatud aruanded ja kasumi jaotamise ettepaneku saata kinnitamiseks aktsionäride korralisele üldkoosolekule juhatuse poolt esitatud kujul.

2016. aasta finantstulemused ei ole võrreldes 9. veebruaril 2017 avaldatud esialgsete tulemustega muutunud. ASi Merko Ehitus 2016. majandusaasta konsolideeritud auditeeritud müügitulu oli 252,0 miljonit eurot ning puhaskasum 6,1 miljonit eurot.

ASi Merko Ehitus juhatus teeb aktsionäride üldkoosolekule ettepaneku maksta aktsionäridele dividendidena välja kokku 7,3 miljonit eurot, mis on 0,41 eurot ühe aktsia kohta. Jaotamata kasumi jääk peale kasumi jaotamist on 107,5 miljonit eurot.

ASi Merko Ehitus auditeeritud 2016. aasta majandusaasta aruanne on kättesaadav NASDAQ Tallinn ja ASi Merko Ehitus koduleheküljel group.merko.ee.

2016 Merko Ehitus aastaaruanne

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Brave Capital sõlmis Tallinna eksklusiivseima kinnistu projekteerimiseks lepingu SALTO ABga

Brave Capitali tütarettevõte Pirita Holding OÜ allkirjastas projekteerimislepingu SALTO AB OÜ-ga Pirita TOPi esisele Regati pst 1/3/5 kinnistule lõpliku arhitektuurse lahenduse väljatöötamiseks.

Brave Capitali juhatuse liikme sõnul Tallinna eksklusiivseimal kinnistul juba ehitustegevus käib, mille raames rajatakse kommunikatsioone. “Meie nägemus on pakkuda inimestele Tallinna tippasukohas suuremaid kortereid, mis oleksid alternatiiviks eramajale. Väiksema osa arendusest moodustaksid 55 – 75 m2 suuruses korterid, mis rahuldaksid kliente, kes väärtustavad Pirita promenaadi, kuid ei vaja korterit alternatiivina eramule.”

“Pirita Promenaadi arenduse puhul plaanime luua uue tippkvaliteedi märgi Tallinna korterite turul, kus kasutatakse kõige modernsemaid lahendusi. Kuni ehitusloa sisseandmiseni saavad kliendid enda korteri siselahenduse kujundamises osaleda ehk koostöös arhitektiga luuakse nn. rätsepatööna valminud lahendusi. Plaanime aasta lõpuks alustada ehitusloa menetlust ja korterite ehitusega pihta hakata tuleval aastal,” lisas Kuusk.

“Regati pst 1/3/5 kinnistul on viis olulist ruumilist karakterit: merevaatega perimeeter; lõunapoolne park; kaldapromenaad; külgnev aedlinna mastaap; muinsuskaitsealune TOP. Lõpliku arhitektuurse lahenduse eesmärk on luua eriilmelist linnaruumi moodustav keskkond, mille välimus ja struktuur tuleneb otseselt krundi kvaliteetidest ja eksisteerivatest ruumilistest väärtustest. Eesmärk on integreerida uus hoonestus võimalikult hästi olemasolevasse Pirita keskkonda.” ütles võidutöö “PILV” autor Ralf Lõoke SALTO AB-st.

Regati pst 1/2/3 kinnistu ostis Pirita Holding OÜ Tallinna Olümpiapurjespordikeskuselt. Kinnistu suurus on 28 000 ruutmeetrit ehitusõigusega 25 000 ruutmeetrit, kuhu saab rajada üle 200 korteri. Regati pst 1/3/5 avaliku eelvalikuga arhitektuurivõistluse lõppvooru pääses viis tööd, mille võitis Salto AB lahendusega “PILV”, mis on projekteerimistööde aluseks.

Brave Capital on Eesti ja väliskapitalil põhinev investeerimisettevõte, mis tegeleb erinevate varade ja osaluste soetamisega ning projektide finantseerimisega ja arendamisega.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Elu korteriühistus: Kuidas luua korteriühistu

Me plaanime luua korteriühistu.

Küsimus: Milliseid toimetusi on meil vaja sellega seoses teha?

Vastus: Korteriühistuseaduse (edaspidi KÜS) § 2 kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. KÜS § 3 sätestab, et korteriühistu asutamine toimub mittetulundusühingute seaduses ettenähtud korras korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanike enamuse otsuse alusel, kui sellele enamusele kuulub korteriomandi eseme mõtteliste osade kaudu suurem osa ehitisest ja maatükist. Asutamislepingut ei sõlmita.

Korteriühistu kandmiseks mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse tuleb esitada registripidajale järgmised eestikeelsed dokumendid:

1) avaldus, milles peab olema näidatud ühistu nimi, ühistu aadress, juhatuse liikmete nimed ja isikukoodid, juhatuse liikmete ühise esindusõiguse reeglid ning põhikirja kinnitamise aeg. Registrisse kandmise avaldusele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed ning see peab olema notariaalselt kinnitatud (kohtu registriosakonnale kande tegemiseks esitatud avaldus peab olema notariaalselt kinnitatud või esitatud digitaalallkirjastatult ettevõtjaportaali kaudu);

2) asutamiskoosoleku protokoll;

3) liikmete nimekiri, mis peab sisaldama iga liikme nime, liikmeks astumise aega, isiku- või registrikoodi, liikmele kuuluvat häälte arvu ja tema osamaksu suurust ning selle tasumise aega, andmeid liikme väljaastumise või väljaarvamise kohta;

4) kinnistusraamatu kande ärakiri korteriomandite kuuluvuse kohta või vallasomandit tõendav dokument korterite kuuluvuse kohta;

5) põhikiri, millele on alla kirjutanud asutamiskoosolekul selle vastuvõtmise poolt hääletanud liikmed;

6) andmed korteriühistu sidevahendite kohta;

7) tõend riigilõivuseaduses ettenähtud riigilõivu tasumise kohta;

8) muud seaduses ettenähtud dokumendid.

Vastuvõetud dokumendid vaatab registriosakond kui kohtuasutus läbi viie tööpäeva jooksul. Kohus teeb kande (avalduse rahuldamise korral) või kandemääruse (avalduses esinenud puuduste kõrvaldamiseks või avalduse mitterahuldamiseks). Kohus võib vajadusel läbivaatamisaega pikendada. Kande tegemisest teavitatakse Teid ja/või Teid esindavat notarit registrikaardi väljatrüki edastamisega. Kandemääruse tegemisest teavitamiseks toimetatakse kandemäärus Teile kätte. Kui kandeavaldus on notariaalselt tõestatud või notariaalselt tõestatud tehinguga seotud sama notari poolt kinnitatud, toimetatakse kandemäärus kätte notarile, Teile edastatakse kandemääruse ärakiri. Kande ja kandemääruse tegemist saate jälgida ka aadressilt https://ariregister.rik.ee/lihtparing.py.

Autor: Kätri Sarapuu, jurist

Käsiraamat korteriühistute liikmetele ja juristidele

2018. aastast kehtib uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis tekitab seaduse jõuga ühistud korterelamutesse, kus neid veel ei ole. Samuti muudab uus seadus osaliselt ühistu ja korteriomanike vahelisi suhteid.

Milles täpselt muudatused seisnevad ja kuidas nendeks valmistuda leiabki äsjailmunud käsiraamatust “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“.

Käsiraamatu leiad Kinnisvarakooli e-raamatupoest või suurematest raamatupoodidest üle Eesti.

Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus
Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Muudatus AS Merko Ehitus kontserni tütarettevõtte AS Merko Infra juhatuses

MerkoAS Merko Ehitus kontserni kuuluva Eesti tütarettevõtte AS Merko Infra nõukogu otsustas 31. märtsil 2017 määrata AS Merko Infra uueks juhatuse liikmeks kolmeks aastaks alates 31. märtsist 2017 kuni 27. märtsini 2020 Leino Lootuse. Ühtlasi otsustas AS Merko Infra nõukogu kutsuda tagasi senise juhatuse esimehe Arno Eliase ning määrata AS Merko Infra uueks juhatuse esimeheks senise juhatuse liikme Boris Tehnikovi. AS Merko Infra juhatus jätkab kolmeliikmelisena: Boris Tehnikov (esimees), Marek Hergauk ja Leino Lootus.

Leino Lootuse CV on lisatud käesolevale teatele manusena.

AS Merko Infra põhitegevusvaldkondadeks on vee-, kanalisatsiooni- ja gaasitorustike välisvõrkude ehitamine, kanalisatsioonipumplate paigaldamine ning sadeveesüsteemide ehitamine ja renoveerimine. Lisaks tegutseb ettevõte kesk- ja kõrgepinge alajaamade ning liinide projekteerimise, seadistamise ja ehitamisega.

AS Merko Ehitus Eesti (www.merko.ee) on Eesti juhtiv ehitusettevõte, mis teostab üld-, insener-, elektri, teede- ning elamuehituse töid.

Leino Lootus CV

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Northern Horizon Capital AS juhatus kinnitas Baltic Horizon Fundi 2016 majandusaasta aruande

Baltic HorizonNorthern Horizon Capital AS juhatus kinnitas Baltic Horizon Fundi (Fond) auditeeritud 2016 majandusaasta aruande. Finantstulemused ei ole, võrreldes 17. veebruaril 2017 avaldatud esialgsete tulemustega, muutunud.

Fondi vara brutoväärtus aruandeperioodil kasvas, moodustades 31. detsembri 2016 seisuga: 154,9 miljonit eurot (31. detsember 2015: 89,7 miljonit eurot). Kasv tulenes peamiselt 2016. aastal tehtud uutest investeeringutest ja Fondi osakute teise avaliku pakkumise tulemusena suurenenud rahalistest vahenditest.

Fondi vara puhasväärtus seisuga 31. detsember 2016 oli 76,8 miljonit eurot (31. detsember 2015: 31,7 miljonit eurot). Puhasväärtuse kasv tulenes peamiselt täiendavast kapitalist, mis fondi osakute esmase ja teise avaliku pakkumise käigus kaasati (ligikaudu 40,5 miljonit peale märkimistasude maha arvamist), ja Fondi teenitud kasumist.

2016. aastal teenis Fond 5,8 miljonit eurot puhaskasumit (2015. aastal: 5,5 miljonit eurot), mis avaldas Fondi vara puhasväärtusele positiivset mõju. Puhaskasumit toetasid kinnisvarainvesteeringute ümberhindlusest saadud kasum ja kinnisvarainvesteeringutelt teenitud tulu. Teisalt mõjutasid puhaskasumit oluliselt esmase ja teise avaliku pakkumisega seotud kulud (kokku 938 tuhat eurot).

2016. aasta puhas renditulu moodustas 7,2 miljonit eurot, kujunedes kõrgemaks kui 2015. aastal, mil Fondi puhas renditulu moodustas 5,3 miljonit eurot.

2016. aasta auditeeritud majandusaasta aruanne on lisatud teatele manusena.

BHF majandusaasta aruanne 2016

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus