Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Statistikaamet: Aasta alguses hõivenäitajad paranesid

15.05.2017 Statistikaamet

Töötuse määr oli 2017. aasta I kvartalis 5,6%, tööhõive määr 66,3% ja tööjõus osalemise määr 70,2%, teatab Statistikaamet. Tööjõus osalemise määr jõudis varasemate aastate I kvartalitega võrreldes rekordtasemele.

Võrreldes 2016. aasta I kvartaliga langes töötuse määr 0,9 protsendipunkti ning võrreldes eelmise kvartaliga 1 protsendipunkti. Viimati oli töötuse määr nii madal 2015. aasta III kvartalis (5,2%). Töötute arv oli 2017. aasta I kvartalis 38 400, aasta tagasi samas kvartalis 43 600.

Tööhõive määr 15–74-aastaste hulgas oli 2017. aasta I kvartalis 66,3%. 2017. aasta I kvartalis oli hõivatuid 646 800. Võrreldes 2016. aasta I kvartaliga kasvas hõivemäär 2,2 protsendipunkti. Tööturul hõivatute arv kasvas ligi 17 000 inimese võrra. Samas jäävad 2017. aasta I kvartali näitajad alla 2016. aasta II ja III kvartalile, mis on suuresti tingitud sesoonsusest – tulenevalt tootmisprotsesside iseärasustest ja/või nõudlusest on paljudel tegevusaladel suvekuudel vaja rohkem tööjõudu.

Võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga kasvas nii meeste kui ka naiste tööjõus osalemise määr ehk tööjõu osatähtsus 15–74-aastase rahvastiku hulgas. Meeste näitaja kasvas 1,8 protsendipunkti ning jõudis 74,7%-ni, naiste tööjõus osalemise määr tõusis 1,3 protsendipunkti ja oli 65,9%. 15–74-aastaste meeste ja naiste hõivelõhe ehk tööhõive määrade erinevus kasvas aastaga 1,3 protsendipunkti ja oli 2017. aasta I kvartalis 7,8 protsendipunkti.

Vanuserühmiti on tööhõive määr pooleliolevate õpingute tõttu ootuspäraselt madalaim 15–24-aastaste hulgas. Siiski kasvas hõivemäär 15–24-aastaste seas 4,8 protsendipunkti, jõudes 2017. aasta I kvartalis 36,7%-ni. Samas tõusis 15–24-aastaste seas töötute arvu kasvu tõttu töötuse määr.

Nii mitte-eestlaste kui ka eestlaste puhul on kasvanud hõivatute arv ning kahanenud töötute arv. Töötuse määr oli eestlaste seas 4,2% ning võrreldes eelmise kvartaliga ning möödunud aasta I kvartaliga on näitaja langenud vastavalt 1 ja 0,9 protsendipunkti. Mitte-eestlaste töötuse määr püsis jätkuvalt märgatavalt kõrgem ning oli 2017. aasta I kvartalis 8,7%, kuid võrreldes eelmise kvartali ja möödunud aasta sama kvartaliga langes näitaja 1,1 protsendipunkti. Suhteliselt palju on kasvanud tööturul aktiivsete mitte-eestlaste arv ning osatähtsus. 2017. aasta I kvartalis oli nende tööhõivemäär 61,4%, eelmise aasta samas kvartalis aga 58,7%.

Aasta jooksul on olukord tööturul paranenud ehk mitteaktiivsete ja töötute arv on vähenenud ja hõivatute arv kasvanud nii linnalistes kui ka maa-asulates. Tööhõive määr kasvas linnalistes asulates 2 protsendipunkti 67,1%-ni, maapiirkondades aga 2,4 protsendipunkti 64,5%-ni. Majandussektorite vahel pole viimastel aastatel suuri muutusi esinenud ning viimastel aastatel on koguni hooajalised kõikumised sektorite vahel varasema ajaga võrreldes suhteliselt marginaalsed olnud. Kui võrrelda üksnes I kvartalite dünaamikat, siis tertsiaarsektoris hõivatute osatähtsus jätkas kasvu sekundaar- ja primaarsektori arvelt.

Töötuse määr on töötute osatähtsus tööjõus (hõivatute ja töötute summa). Tööhõive määr on tööga hõivatute osatähtsus 15–74-aastases rahvastikus. Tööjõus osalemise määr on tööjõu osatähtsus 15–74-aastases rahvastikus. Hõivelõhe on tööhõive määrade vaheline erinevus protsendipunktides. Hinnangud põhinevad tööjõu-uuringu andmetel.

Primaarsektor – põllumajandus, jahindus, metsamajandus ja kalandus. Sekundaarsektor – mäetööstus, töötlev tööstus, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus ja ehitus. Tertsiaarsektor – kaubandus, teenindus jms.

Statistikaamet korraldab tööjõu-uuringut 1995. aastast. Igas kvartalis osaleb selles 5000 inimest. Tööjõu-uuringut korraldavad statistikaorganisatsioonid ühtlustatud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides. Eestis on uuringu avaliku huvi peamine esindaja Sotsiaalministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Arco Vara: Viljandi linna ja Viljandi maakonna kinnisvaraturu ülevaade 2017 I kvartal

15.05.2017 Mihkel Eliste

Kinnisvaraturg püsis Viljandimaal 2016. aastal tervikuna sarnaselt 2015. aastale endiselt aeglustuvas trendis, mille juures langes nii tehingute arv kui tehtud tehingute koguväärtus ja kinnisvaratehingu keskmine väärtus. Möödunud aasta lõikes tehti Viljandi maakonnas 1 664 kinnisvara ostu-müügitehingut, mida oli 4,2% vähem kui 2015. aastal. Tehtud tehingute koguväärtuseks kujunes sealjuures ligikaudu 41 miljonit eurot, mida oli 9,2% vähem kui varasemal aastal. Nii tehingute arv kui tehingute koguväärtus kasvas ainuüksi korterituru raames, korteritehingud moodustasid sealjuures kogu kinnisvaratehingute mahust ligi 31%.

Viljandi korteriturul edestab hinnakasv jätkuvalt tehinguaktiivsuse kasvu

2016. aastal tehti Viljandi maakonnas 493 eluruumidega korteritehingut, mida oli kõigest 1,2% rohkem kui 2015. aastal. Tehtud tehingute lõikes kujunes aritmeetiliseks keskmiseks hinnatasemeks 377 €/m2 ja mediaanhinnaks 321 €/m2, mille juures aritmeetiline keskmine kasvas 6,8% kuid mediaanhind langes 3,3%. Tehingute arv langes 3- ja enamatoaliste korterite osas ja suurenes 1-2-toaliste korteritega tehtud tehingute arvelt.

Sarnaselt Viljandi maakonnale kui tervikule kasvas korteritehingute arv kõigest 1,2% ka Viljandi linnas, kus tehti 2016. aasta jooksul 244 tehingut. Aritmeetiliseks keskmiseks kujunes sealjuures 597 €/m2 ja mediaanhinnaks 574 €/m2, mis olid võrrelduna 2015. aastaga kasvanud vastavalt 12% ja 9,3%. Nii mediaanhinna kui aritmeetilise keskmise kasv oli kiireim 2-toaliste korterite osas (14%), mis on valdavalt ehitatud perioodil 1940-1990. Suuruselt muud tüüpi korterite osas oli hinnakasv oluliselt väiksem.

2017. aasta I kvartalis tehti Viljandi maakonnas tervikuna kokku 110 korteritehingut, mida oli 8,3% vähem kui 2016. aasta IV kvartalis kuid 5,8% rohkem kui 2016. aasta I kvartalis. Aastataguse ajaga võrrelduna esinev tehinguaktiivsuse kasv tulenes maakonnakeskuse välistes piirkondades tehtud tehingute arvelt. Viljandi linnas tehti kogu kvartali jooksul seevastu 56 tehingut, mida oli 5,7% rohkem kui möödunud kvartalis kuid 6,7% vähem kui eelmise aasta samal perioodil. Enim korteritehinguid tehti kvartali siseselt veebruaris. Maakonnakeskuses on tehinguaktiivsuse langust soodustanud ennekõike kehv pakkumise struktuur, mille taustal on ühtlasi märgata pidevalt kasvavaid pakkumishindu.

Maakonnas tehtud tehingute aritmeetiliseks keskmiseks hinnatasemeks kujunes 383 €/m2, mis oli võrreldes 2016. aasta IV kvartaliga kasvanud 9,3% kuid võrreldes eelmise aasta I kvartaliga langenud 1,7%. Mediaanhinnaks kujunes sealjuures 403 €/m2, mida oli IV kvartalist koguni 69% rohkem ning varasema aasta sama ajaga võrrelduna 21% rohkem. Mediaanhinna laialdane kasv tulenes peamiselt 1- ja 4-toaliste korteritega tehtud tehingute arvelt, sagenema on hakanud kallimate hindadega tehtud tehingud nii Viljandi linnas kui selle lähipiirkondades.

Viljandi linnas tehtud korteritehingute osas kujunes aritmeetiliseks keskmiseks 608 €/m2, mida oli võrreldes 2016. aasta IV kvartaliga 0,7% rohkem ning võrreldes 2016. aasta I kvartaliga 5,0% rohkem. Mediaanhinnaks kujunes seevastu 600 €/m2, mida oli möödunud kvartalist 5,0% rohkem ning võrreldes varasema aasta sama ajaga 9,5% rohkem. Aritmeetilisest keskmisest kiirem mediaanhinna kasv kinnitab, et korteritehinguid tehakse Viljandi linnas aina kasvavatel hinnatasemetel. Aasta alguses jaanuaris korraks esinenud hinnalangus asus veebruarist taas kasvama, sagenema on hakanud üksikute tavapärasest kallimate hindadega tehtud tehingud.

Viljandi linna ja Viljandi maakonna korterituru tehinguaktiivsus ja hinnadünaamika

* 2017. aasta on toodud I kvartali seisuga

Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas

Korteriturg on endiselt püsinud aktiivne nii omandi- kui üürituru lõikes. Viimase osas on möödunud perioodidel märgata pidevat aktiivsuse kasvu nii lisanduvate pakkumiste arvu kui maapiirkondadest maakonnakeskusesse tööle siirduva elanikkonna poolse nõudluse arvelt. Viljandi linnas rekonstrueeriti ja ehitati ümber 2016. aasta jooksul mitmeid hooneid, milledesse ehitati kortereid eesmärgiga need ennekõike üüriturule suunata. Kogu 2016. aasta vältel väljastati Viljandi linnas korterelamute rajamiseks 2 ehitusluba 14 korteri ehitamiseks, mille juures kasutusluba väljastati samuti kahele korterelamule, milledes paiknes kokku 10 korterit. Tegelikkuses on kasutusse tulnud kortereid rohkem, kuid puuduliku dokumentatsiooni tõttu ei ole neile kasutuslube veel väljastatud.

Viljandi linna korterite pakkumispõhised hinnad

Korteri tüüp	1-toalised		2-toalised		3-toalised		4- ja enamatoalised
Pakkumisel	Arv (tk)	Hind (€/m²)	Arv (tk)	Hind (€/m²)	Arv (tk)	Hind (€/m²)	Arv (tk)	Hind (€/m²)
Müük	14	219-1 229	32	93-1 449	29	165-1 263	10	440-1 200
Üür	9	7,35 – 18,75 (135 – 300 €/kuus)	8	4,82 – 8,05 (180 – 350 €/kuus)	2	265, 310 €/kuus	2	300, 500 €/kuus

Allikas: kv.ee, city24.ee, kinnisvara24.ee

I kvartal tõi elamuturul märgatava hinnakasvu nii maakonnas kui Viljandi linnas

2016. aastal tehti Viljandi maakonnas elamutega 202 tehingut, mida oli 22% vähem kui 2015. aastal. Tehtud tehingute osas kujunes aritmeetiliseks keskmiseks hinnatasemeks 33 000 eurot ja mediaanhinnaks 18 000 eurot, mille juures aritmeetiline keskmine kasvas 1,5% ja mediaanhind langes 3,9%. Viljandi linnas tehti seevastu 52 tehingut, mida oli 22% vähem kui varasemal aastal. Aritmeetiliseks keskmiseks kujunes Viljandis 59 000 eurot ja mediaanhinnaks 56 500 eurot, mis olid võrrelduna 2015. aastaga langenud vastavalt 5,3% ja 2,6%

2015. aastal tehti Viljandi maakonnas tervikuna oluliselt rohkem tehinguid kui varasematel aastatel, hinnakasvu soodustasid tollasel ajal ennekõike tehingud uusehitistega ja renoveeritud ning heas seisukorras elamutega. Võrreldes 2014. aastaga tehti siiski 2016. aastal võrdlemisi sarnases mahus tehinguid, mille juures hinnatase on stabiilselt vähesel määral kasvanud.

2017. aasta I kvartalis tehti Viljandi maakonnas elamutega tervikuna kokku 45 tehingut. Tehinguaktiivsus oli võrreldes 2016. aasta IV kvartaliga langenud 6,3% kuid võrreldes 2016. aasta I kvartaliga kasvanud 2,3%. Viljandi linnas tehti sealjuures 8 tehingut, mida oli 1 võrra vähem kui möödunud kvartalis ning 6 tk vähem kui aastatagusel samal perioodil. Tehinguaktiivsus on nii varasema kvartaliga kui eelmise aasta sama perioodiga võrreldes langenud, seda mõnevõrra enam Viljandi linnas. Sarnaselt korteriturule on maakonnakeskuses kasvanud ostjate huvi elamute vastu, kuid kehv pakkumise struktuur ning vähene pakkumiste arv takistab tehinguaktiivsuse kasvu kuid seevastu soodustab hinnakasvu pakutavate varade osas.

I kvartalis kujunes maakonnas aritmeetiliseks keskmiseks elamu hinnaks 37 000 eurot ja mediaanhinnaks 25 000 eurot. Aritmeetiline keskmine oli võrreldes 2016. aasta IV kvartaliga kasvanud 5,2% ning mediaanhind koguni 73%. Võrreldes 2016. aasta sama perioodiga kasvas aritmeetiline keskmine 8,6% ja mediaanhind 5,3%. Viljandi linnas kujunes kvartali lõikes aritmeetiliseks keskmiseks 99 000 eurot ja mediaanhinnaks 90 000 eurot, mis olid eelmise kvartali suhtes kasvanud vastavalt 30% ja 8,4%. Võrreldes 2016. aasta I kvartaliga oli Viljandi linnas aritmeetiline keskmine kasvanud 75% ning mediaanhind 56%.

Elamuturg on aktiveerunud nii maakonnakeskuses kui sellest väljaspool, ennekõike on kasvanud huvi uusehitiste, renoveeritud ning heas seisukorras üksikelamute vastu. Võrreldes varasemate perioodidega on täheldada ostjate huvi kasvu ja sellest tulenevalt müügiperioodide lühenemist maapiirkondades paiknevate elamute osas.

Hoonestamata elamumaadega tehti Viljandi maakonnas 2016. aastal 73 tehingut, sellest 15 ehk 21% Viljandi linnas. Erinevalt elamutega tehtud tehingutest kasvas maakonnas hoonestamata elamumaadega tehtud tehingute arv võrreldes 2015. aastaga koguni 62% võrra. 2017. aasta I kvartalis tehti kogu maakonnas 16 tehingut, sellest 2 Viljandi linnas. I kvartalis kujunes Viljandi maakonnas hoonestamata elamumaade mediaanhinnaks 1,02 €/m2 ja aritmeetiliseks keskmiseks 3,29 €/m2. Sarnaselt elamuturu aktiivsuse kasvule on 2017. aasta kevadisel perioodil kasvanud märgatavalt ka ostjaskonna huvi elamumaa kruntide vastu.

Hoonestamata elamumaadega tehtud tehingute arvu kasvu taustal on küll statistilised keskmised hinnatasemed mediaanhinna näitel kasvanud ligi 74%, kuid 2016. aasta põhjal jäi siiski maksimaalseks tehinguhinnaks ainuüksi 28 000 eurot. Põhilised elanikkonna poolt enim väärtustatud elurajoonid paiknevad Viljandi linnas juba valdavalt täis ehitatud piirkondades, mistõttu uute elurajoonide planeerimine ning kruntide müük on siirdunud linna lähipiirkondade äärealadele, ennekõike Viljandi valda, kus keskmiseks mediaanhinnaks oli 2016. aastal 1,64 €/m2. Uute elurajoonide esilekerkimist takistab sarnaselt teistelegi Eesti piirkondadele ennekõike kinnisvaraarendajate madal huvi tervikliku tehnilise- ja sotsiaalse infrastruktuuriga varustatud kruntide arendamise osas.

Viljandi linna ja Viljandi maakonna elamuturu tehinguaktiivsus ja hinnadünaamika

* 2017. aasta on toodud I kvartali seisuga

Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas

Erinevalt mitmetest teistest Eesti väikelinnadest on Viljandi linnas oluliste magistraalteede läbimise tõttu hulgaliselt tootmisettevõtteid. Majanduslike tingimuste paranedes on viimaste aastate jooksul asunud piirkonda mitmeid uusi ettevõtteid ning olemasolevad on ühtlasi asunud pidama laienemisplaane. Pidevalt lisanduvate töökohtade tõttu on kujunenud Viljandi linna üürikorterite osas võrdlemisi suur nõudlus, mille rahuldamiseks on mitmed kohalikud ettevõtjad asunud looma üürimaju. Lisanduvate töökohtade trendi jätkumist on oodata ka lähitulevikus, millest tulenevalt võib Viljandi linna nii omandi- kui üüriturgu pidada pikemas perspektiivis üsnagi jätkusuutlikuks.

Piirkondlike ettevõtete tegevus on enamjaolt siiski koondunud juba varasematel perioodidel püstitatud ehitistesse ja tööstusrajoonidesse, nii hoonestatud kui hoonestamata tootmis- ja ärimaade osas ei ole erilist tehinguaktiivsuse kasvu täheldada. Hoonestatud tootmismaadega tehti lähiminevikus Viljandi maakonnas tehinguid kõige enam perioodil 2011-2015, kuid 2016. aastal tehti juba oluliselt vähem tehinguid. Hoonestatud ärimaadega tehtud tehingute arv ja mediaanhind 2016. aastal sealjuures siiski kasvas, jõudes sarnasele tasemele kui 2007. ja 2008. aastal.

Hoonestamata tootmis- ja ärimaade osas on tehinguaktiivsus kogu maakonnas tervikuna endiselt madal, viimaste aastate jooksul on piirkondlike tootmisettevõtete kolimise ja mõningase laienemise tulemusena kasvanud mõnevõrra hoonestamata tootmismaadega seotud tehingud. 2016. aastal tehti hoonestamata tootmismaadega maakonnas 6 tehingut, mille juures kujunes mediaanhinnaks 2,29 €/m2 ja aritmeetiliseks keskmiseks 1,65 €/m2. Vastavatest hinnatasemetest tulenevalt on ostjate poolt eelistatud pigem heas asukohas, kommunikatsioonidega varustatud ja võimalusel lähitulevikus ehitustegevuse alustamise võimalusega krundid. Valdav enamus tootmismaadest ostetakse Viljandi linnast väljaspool asuvatesse piirkondadesse, ligi pooled ärimaade tehingutest leiavad sealjuures aga aset maakonnakeskuses.

Prognoos

I kvartali teises pooles iga-aastaselt kasvav tehinguaktiivsus toob tavapäraselt kaasa ka mõõduka hinnakasvu, mistõttu on kevade edasisel kulgemisel oodata nii tehingute arvu kui hinnatasemete sarnastel tasemetel püsimist. Tehingute arvu kui ka hinna edasist kasvu jäävad pidurdama ennekõike vähene pakkumiste arv ja kehv pakkumise struktuur kui ka kohatiselt kõrged pakkumispõhised hinnatasemed. Varade müügiperioodide pikenemist ei ole seni olnud täheldada, Arco Vara statistika põhjal oli 2016. aastal Viljandi maakonnas elamute keskmiseks müügiperioodiks 200 päeva ning korteritel 220 päeva. Tehinguni jõudmisel on hinnas kauplemist täheldada ennekõike elamuturul, kus 2016. aasta lõikes jäi elamute pakkumis- ja tehinguhinna vahe keskmiselt 9,5% juurde kuid korteritel 2,2% juurde.

Lähitulevikus on korteriturul oodata üksikute arendusprojektide lisandumist, seda nii üürikorteriteks kui müügiks ehitamise eesmärgil. Tarbijaskonna huvi nii uusehitiste, renoveeritud korterite ja ühtlasi rekonstrueeritud korterelamutes paiknevate korterite osas püsib endiselt kõrge. Üüriturul on käesoleval ajal märgata üsna laialdast pakkumist, mis on loomas survet hinnalanguseks. Üürikorterite tootlus on seni võrreldes teiste Eesti väikelinnadega olnud Viljandis mõnevõrra kõrgem (annualiseeritult keskmiselt 10-12%), mistõttu osalist üürihindade langust võiks pidada vastuvõetavaks. Jätkuvalt on üüriturul nõudluse püsimist oodata tootmisettevõtete lubadustest luua hulgaliselt uusi töökohti.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Eesti Pank: 2017. aasta märtsis Eesti välismajanduslik aktiivsus suurenes

15.05.2017 Eesti Pank

Kiirhinnangu1 põhjal oli Eesti maksebilansi jooksevkonto 2017. aasta märtsis 37 miljoni euroga miinuses. Möödunud aasta märtsiga võrreldes kasvasid kõik jooksevkonto komponendid, kõige rohkem kaupade ja teenuste eksport ning import.

Kaupade ja teenuste konto ülejääk oli 5 miljonit eurot, mida on 10 miljoni euro võrra vähem kui aasta tagasi. Kaubavahetuse kasv oli märgatav: kaubaeksport kasvas 10% ja import 12%, mistõttu kaupade konto puudujääk suurenes 15 miljoni euro võrra ja ulatus 90 miljoni euroni. Teenuste konto ülejääk oli 96 miljonit eurot, mis on 10 miljoni euro võrra suurem kui aasta varem. Suurenes nii teenuste eksport kui ka import – eksport kasvas 12%, import 13%. Esmase ja teisese tulu konto netoväljavool jäi aastatagusele tasemele ja oli kokku 42 miljonit eurot.

Märtsis oli jooksev- ja kapitalikonto kokku 20 miljoni euro suuruses puudujäägis ehk Eesti majandus oli muu maailma suhtes netolaenuvõtja.

1 Kui kvartali maksebilanss koostatakse esindusliku kombineeritud algallikate süsteemi põhjal (sh äriühingute küsitlused), siis kuu maksebilanss koostatakse märksa väiksema andmebaasi alusel. Kuigi aruandekuu kohta kasutatakse võimalikult palju olemasolevat teavet (rahvusvaheliste maksete aruanded ja administratiivsed andmeallikad), on hinnangute osa suur. Kuu maksebilanssi nimetatakse seetõttu kiirhinnanguks. Pärast kvartali maksebilansi koostamist korrigeeritakse ka kuu maksebilanssi. Vaata maksebilansi kiirhinnangu koostamise põhimõtteid täpsemalt siit.

Eesti Pank avaldab maksebilansi kiirhinnangu kord kuus üle-eelmise kuu kohta. 2017. aasta esimese kvartali maksebilansi avaldab Eesti Pank 8. juunil 2017.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Tallinna kesklinnas on enampakkumisel äriruume

15.05.2017 Tallinn.ee

Kesklinna valitsus kuulutas välja kümne äriruumi üürileandmise avaliku kirjaliku enampakkumise tähtajaga 6. juuni.

Enampakkumise teel antakse viieks aastaks üürile järgmised äriruumid:

J. Köleri tn 8 // Vesivärava tn 7 II korruse äriruum pinnaga 20,5 m²; kasutusotstarve on büroo; üüri alghind 105 eurot kuus;
J. Köleri tn 8 // Vesivärava tn 7 II korruse äriruum pinnaga 13,9 m²; kasutusotstarve on büroo; üüri alghind 70 eurot kuus;
J. Köleri tn 8 // Vesivärava tn 7 keldrikorruse äriruumid üldpinnaga 124,8 m2; kasutusotstarve on toitlustus, üüri alghind 385 eurot kuus;
Toom-Kooli tn 13 keldrikorruse äriruum pinnaga 61,1 m2 ja I korruse äriruum pinnaga 186,4 m2, kasutusotstarve on kultuurialane tegevus; üüri alghind 650 eurot kuus;
Olevimägi 10 paiknev I korruse äriruum üldpinnaga 121,9 m²; kasutusotstarve on kultuurialane tegevus; üüri alghind 250 eurot kuus;
Pikk tn 44 I korruse äriruum üldpinnaga 27,7 m2; kasutusotstarve on büroo, kunsti- või käsitöökoda, ateljee vms; üüri alghind 200 eurot kuus;
Estonia pst 5a osa V korruse äriruumist üldpinnaga 124,1 m2; kasutusotstarve on büroo; üüri alghind 444,28 eurot kuus;
Uue-Maailma tn 13 garaaž pinnaga 18,2 m2 ja üüri alghinnaga 37,31 eurot; garaaž pinnaga 17,6 m2 ja üüri alghinnaga 36,08 eurot ning garaaž pinnaga 18,0 m2 ja üüri alghinnaga 36,90 eurot kuus; kõigi nimetatud pindade kasutusotstarve on garaaž või ladu.

Enampakkumisel osalemise täpsete tingimustega saab tutvuda http://www.tallinn.ee/est/ametlikud_teated?id=12773.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Arco Vara: Kuidas ära tunda head ridaelamuboksi?

15.05.2017 Tõnu Toompark

Üks ridaelamu võib oma võimaluste poolest erineda teisest nagu öö ja päev, kirjutab Arco Vara vanemmaakler Anne Heinlo.

Ridaelamud on praegu koduostjate seas populaarsed, sest osa elamuid on ehitatud nii nagu oleks tegemist oma majaga. Moodsat ridaelamut iseloomustab üldjoontes hea ruumiplaneering, ökonoomsed ülalpidamiskulud ja kvaliteetne viimistlustase, kuid on ka mitmeid muid nüansse, mis teevad ridaelamuboksi elamisväärsemaks ja ihaldatumaks nii mõnestki teisest majaosast.

Seega, kui kellelgi on soov näiteks korterist ridaelamusse kolida, siis tasub kindlasti tähele panna, et osa kinnisvaraturul pakutavatest ridaelamuboksidest ei erine tegelikult oluliselt korteri pakutavatest võimalustest. Saate küll veidi rahulikuma elamispiirkonna, võimaluse astuda oma uksest otse õue ja võib-olla parema vaate loodusele, kuid see on ka kõik.

Teine asi on ridaelamu, mis on juba eos projekteeritud eesmärgiga pakkuda elanikele avarust, maksimaalset privaatsust, isiklikku õueala ja muid elemente, mis elu mugavamaks muudavad.

Hea näitena võib siin esile tõsta käesoleva aasta jõuluks Tartusse Tammelinna valmiva kaasaegse nelja korteriga ridamaja. Kahekorruselise planeeringuga korterid on läbimõeldud plaanilahendusega, mis arvestavad kaasaegse pere kõiki vajadusi. Mida siis tänapäevane ja praktiline ridaelamu perele pakub?

Hea planeering, mis tekitab tõelist oma kodu tunnet nii siseruumides kui hoovis. Esimesel korrusel paiknevad aktiivsel päevasel ajal kasutatavad ruumid nagu esik, garderoob, WC, avatud köögiga elutuba ning saunaruumid dušinurgaga. Elutoast pääseb avarale terrassile, kus saab nautida lõunapäikest. Teisel korrusel paiknevad magamistoad ning vanniga pesuruum.

Kõigi ruumide juures on kasutatud hubast ja kodust joont, mida toetab siseseinte savi- või lubikrohv ja heledad seinavärvid. Põrandaid katab naturaalne parkett, trepp kas tamme- või saarepuust.

Panipaik ja isiklik õueala on olulised

Iga eluaseme juures on oluline küsimus, kus hoida oma asju, nagu näiteks suusavarustus või kummipaat, mida parasjagu tarvis ei lähe. Tammelinna uue ridaelamu iga boksi juurde kuulub suur, 17-22 ruutmeetrine panipaik, kuhu mahuvad ära ka kõige suurema spordisõbra või pere hoiustamist vajavad vahendid. Lisaks on terrassil turvauksega mitteköetav ruum, kuhu saab paigutada kõik hooajatooted.

Kaasaegne ridaelamu eeldab isikliku hooviala olemasolu, mis kuulub vaid konkreetse boksi juurde ja millele annab privaatsuse puidust piirdeaed sektsioonide haljasalade vahele ja millega ümbritsetakse ka kogu krunt. Oma hoovi võib rajada lillepeenrad või pere väiksematele liikmetele toreda mängunurga. Autode parkimine peaks olema piisavalt suur, et mahutada vabalt ära kaks autot.

Muidugi on oluline ka rahulik piirkond, kus olulisemad teenused nagu lasteaiad, koolid, kauplused jms. on lähedal.

Hea ridaelamu tunnused

Kaasaegne planeering – avatud ruumid ja maja mugavused
Naturaalne ja hubane siseviimistlus
Ökonoomsed küte- ja ventilatsioonisüsteemid
Kiired ja moodsad TV ja internetiühendused
Terrassid ja piiretega eraldatud isiklik õueala
Ruumikad panipaigad
Kindlaksmääratud parkimiskohad autodele

Arco Vara: Kommentaar 11.05.2017 ajakirjanduses avaldatud artiklile seoses kriminaalasjaga kinnisvarafirmade vastu

15.05.2017 Evelin Kanter

11.05.2017 avaldas Postimees artikli „Kinnisvarafirmade rünnak kv.ee vastu tõi kaasa kriminaalasja“.

Käesolevaga avaldame artikliga seonduvas järgmised faktid:

AllePal OÜ (s.o kinnisvaraportaali kv.ee omava äriühingu) teenuseid kasutas Arco Vara AS-i 100% tütarühing Arco Real Estate AS, mis osutab Eestis kinnisvara vahendus- ja hindamisteenust. Arco Vara AS-il puudub puutumus AllePal OÜ ja kinnisvaraportaal kv.ee-ga, mistõttu saab väidetava kriminaalasjaga hüpoteetiliselt seotud olla üksnes Arco Real Estate AS, mitte Arco Vara AS ega ükski teine Arco Vara gruppi kuuluv äriühing;
Arco Real Estate AS-i käive moodustab Arco Vara grupi konsolideeritud käibest ca 10%;
Arco Real Estate AS lõpetas kinnisvaraportaali kv.ee teenuste kasutamise seoses teenuste korduva olulise hinnatõusuga, mis ei olnud aktsepteeritav;
Arco Real Estate AS-i ega ühegi teise Arco Vara grupi äriühingu poole ei ole prokuratuur ega muu uurimisasutus artiklis viidatud kriminaalasjaga seoses pöördunud. Praeguse hetke seisuga ei ole teada, kas kriminaalmenetlus üldse Arco Real Estate ASi puudutab või temale kahtlustus esitatakse. Juhul, kui väidetav kriminaalasi on tõepoolest algatatud või algatatakse, on Arco Real Estate AS valmis tegema uurimisasutustega igakülgset koostööd, arvestades ülaltoodut.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Elu korteriühistus: Korteriühistu õigus esitada hagi

15.05.2017 Kätri Sarapuu

Oleme korteriühistu. Üks korteriomanik on omavoliliselt lammutanud ilma projekti, ehitusloa ja kaasomanike nõusolekuta korteriomanike kaasomandis oleva korstnalõõri ja sulgenud ventilatsiooniavad enne seda, kui moodustasime korteriühistu. Nimetatud korteriomaniku tegevusest saime teada alles nüüd.

Küsimus: Kas korteriühistul on õigus nõuda kohtu kaudu korteriomanikult seda, et ta taastaks korstnalõõri ja ventilatsiooniavad? Korteriomanik ütleb, et korteriühistul ei ole õigust nõuda kohtu kaudu taastamist.

Vastus: Riigikohus on oma praktikas korduvalt tunnistanud korteriühistu õigust oma nimel ka kohtulikult maksma panna ühistu liikmetest korteriomanikele ühiselt kuuluvaid nõudeid nii kolmandate isikute kui ka korteriühistu liikmete endi vastu (RKL 3-2-1-83-04, 3-2-1-91-06).

Riigikohus on leidnud ka seda, et korteriühistu liikmete ühiseks huviks võib olla ka elamu küttesüsteemi korrasolek ning kui korteriomanik rikub teiste korteriomanike õigusi, mis tulenevad korteriomandi mõtteliste osade majandamisest, siis korteriühistuseaduse § 2 lg 1 järgi on korteriühistul õigus esitada oma nimel hagi korteriomanike rikutud õiguste kaitseks (RKL 3-2-1-76-04).

Kuna Riigikohus on tunnustanud korteriühistu õigust esitada oma nimel enne elamu haldamise üleandmist, s.o enne korteriühistu moodustamist, tekkinud korteriomanike ja üürnike tasutud remondirahadest tulenev rahaline nõue, on Riigikohtu seisukoht ka see, et lisaks enne elamu haldamise üleandmisest tekkinud rahalise nõude esitamisele, on korteriühistul kõigi korteriomanike huvides tegutsedes õigus esitada ka nõue korrastada küttesüsteem, kuigi see nõue võis tekkida enne korteriühistu moodustamist. Elamu majandamine kõikide kaas- või korteriomanike ühistes huvides peaks toimuma võimalikult ühtemoodi ning olema ka õiguslikus mõttes järjepidev olenemata sellest, millises õiguslikus vormis elamut majandatakse (RKL 3-2-1-9-04, RKL 3-2-1-18-12).

Autor: Kätri Sarapuu, jurist

Käsiraamat korteriühistute liikmetele ja juristidele

2018. aastast kehtib uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis tekitab seaduse jõuga ühistud korterelamutesse, kus neid veel ei ole. Samuti muudab uus seadus osaliselt ühistu ja korteriomanike vahelisi suhteid.

Milles täpselt muudatused seisnevad ja kuidas nendeks valmistuda leiabki äsjailmunud käsiraamatust “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“.

Käsiraamatu leiad Kinnisvarakooli e-raamatupoest või suurematest raamatupoodidest üle Eesti.

Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus

Riigi Kinnisvara: Tallinna vesilennukite angaaride ja Patarei merekindluse vaheline ala saab korda

15.05.2017 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) alustab tuleval nädalal Tallinna vesilennukite angaaride ja Patarei merekindluse vahelise ala ulatuslike korrastustöödega, mille käigus lammutatakse meremuuseumi ja merekindlust eraldav ligi 200 meetri pikkune nõukogudeaegne kivimüür Kalaranna tänava ja mere vahelisel alal ning lagunevad mittevajalikud hooned. Seejärel alustakse Lennusadama haldushoone ja Vesilennuki tänava rekonstrueerimise, vajalike kommunikatsioonide rajamise ning heakorratöödega.

Juuli lõpuni kestvaid lammutustöid teostab Lammutusspets OÜ ja need lähevad maksma pisut üle 100 000 euro.

RKAS on viimastel aastatel aktiivselt tegelenud piirkonda toetava terviklahenduse väljatöötamisega. Koostöös linnaga lahendati ligipääsutee küsimus ning ehitati valmis Kalaranna tänav. Kalaranna tänava ehitamisega paranes oluliselt piirkonna ligipääsetavus ning tõusis kinnisvara kasutusperspektiiv ja seeläbi väärtus. 2013. aastal algatati uus detailplaneering, mille eesmärgiks on rajada atraktiivne ja inimsõbralik linnaruum Patarei ala ajaloolise ja planeeritava uushoonestuse vahele.

Arco Vara: Anna Volmer Raud: Mida kujutab endast maakleri töö?

15.05.2017 Tõnu Toompark

Alustan oma tööpäeva, kiirustades kohtuma kliendiga. Objektil läheb seekord ligi tund, seejärel jooksen kontorisse, avan arvuti, et lugeda läbi e-kirjad – täna on postkastis keskmine kogus kirju, nendele vastamine võtab omajagu aega.

Kohe algab koosolek, kus arutatakse kolleegidega müüki tulevate kinnisvaraobjektide hindu, et leida igale objektile õiglane ja parim turuhind. Samuti vahendan oma klientide soove, sest äkki on teistel maakleritel pakkuda midagi sobilikku.

Koosolekult siirdun järgmise kliendiga kohtuma. Viljandist paarikümne kilomeetri kaugusel tutvustan kliendile kaunist maakodu. Kohtumine on tore ja meeldejääv, kahjuks aga potentsiaalsele ostjale pakutav ei sobi. Võtan kliendi kontaktid ja lisan tema soovi meie programmi, et koheselt kui peaks midagi sobilikku tulema, saaksime temaga ühendust võtta.

Jõudes taas kontorisse, vaatan uuesti üle e-kirjad ja vastan neile. Peale meilidele vastamist lähen järgmisele objektile, et üle anda äripind – vaatame üürile võtjaga üle lepingud ja veelkord objekti, et kõik oleks nii nagu varasemalt kokku lepitud. Olen taas leidnud ühe rõõmsa kliendi, mis annab tunde, et teen õiget asja.

Nüüd püüan ruttu lõunastada, milleks väga palju aega ei jää, sest peatselt pean jooksma Viljandi kesklinnas ühte armsat katusekorterit näitama. Taaskord on objekti vaatama tulnud tore pere, arutame pikalt erinevaid mööbli paigutamise võimalusi ja lõpuks räägime juba sellest, kuidas lastel oleks lähedal kooli minna jne. Märkamatult on möödunud jälle tunnike.

Lähen tagasi kontorisse, et teha kliendile objektianalüüsi, milline võiks olla õiglane müügihind tänasel hetkel. Peale analüüsi vastan veel meilidele. Kell on saanud 17.30 jooksen lapsele lasteaeda järgi. Koju jõudes telefon veel ei vaiki, kõnedele tuleb vastata kella üheksani, alles peale seda saan puhata. Aga ma ei kurda, sest mulle meeldib suhelda ning töö vaheldusrikkust nautida – pea iga kliendiga kohtudes õpin juurde midagi uut.

Tilk tõrva maakleritöö meepotis

Ülalkirjeldatud tegevuste käigus puutun aga kokku ka probleemidega, mis on valupunktiks paljudele maakleritele, kuid millest kõva häälega rääkida ei armastata. Tegelikult ei puuduta see ainult maaklerite tööd, vaid ka teisi ameteid – me ei oska sageli hinnata teiste inimeste tööd ja panust. Miks see nii on?

Maaklerite töö suhtes on paljudel inimestel püsinud väga pikalt eelarvamused. Inimeste negatiivne suhtumine hämmastab mind ikka ja jälle. Saan väga hästi aru, et paljud suudavad ja oskavad tänapäeval ise oma kinnisvara realiseerida. Aktsepteerin seda võimet väga.

Aga on siiski palju neid, kes soovivad kasutada meie teenust, olgu siis põhjuseks kiire elutempo, mugavus või oskamatus kinnisvara ise müüa. Paraku leidub just nende seas inimesi, kes püüavad teenuse eest tasumisest kõrvale hiilida ja sageli ulmelisi põhjuseid välja mõelda, miks mitte maaklerile maksta.

Sellised sammud teevad haiget, sest teen oma tööd ju südamega, suure pühendumusega. Lähenen igale kliendile, igale kodule individuaalselt, sooviga pakkuda parimat teenust. Selgitan välja nii müüjate kui ostjate vajadused, sätin oma aega kliente eelisjärjekorda pannes ja oma peret tahaplaanile jättes nii tööpäeva õhtutel kui nädalavahetustel, kui teised veedavad kvaliteetaega oma perega.

Teen sageli tööd, samas kui peaksin olema kodus oma haige lapse juures. Minu kui maakleri töö ei seisne ammu enam ainult objektide kinnisvaraportaalidesse üles panemises ja ootamises, millal keegi ise minuga ühendust võtaks, vaid on seotud teadmistega seadustest, infotehnoloogiast, majandusest, rahandusest, klienditeenindusest, psühholoogiast, fotograafiast jne.

Ka kõige tavalisema korteri müük on turundusprojekt, mis hõlmab kõike alates sihtgrupi määratlemisest kuni võrkturunduseni sotsiaalmeedias. Maaklerid pole enam ammu puhtalt vahendajad, me oleme nõustajad, konsultandid. Hea maakler austab ise ennast ja oma ametit ning ei tee kompromisse selle kahjuks. Seda tööd saavad teha vaid need kes armastavad oma tööd, sest südamega ja kliendi jaoks tulemuslikult ei saa seda ainult raha pärast teha.

Kuigi maakleri jaoks on klient kuningas, siis peaksid kliendid siiski väärtustama teise inimese tööd nii, nagu nad soovivad, et nende tegemisi väärtustataks. Mulle väga meeldib töö, mida teen. Ja see on ka põhjus, miks otsustan täna võtta kokku julguse ja vaka all hoitud valusat teemat puudutan. See on oluline. Palun väärtusta ennast, väärtusta inimesi enda ümber ja teiste inimeste tööd, isegi, kui sulle see töö ei meeldiks.

Arco Vara: Harjumused, mis takistavad selle õige leidmist

15.05.2017 Tõnu Toompark

Kinnisvara ostjate ja müüjate teadlikkust on vaja tõsta

Kas sina kuulud nende hulka, kes on harjunud külastama ainult kodupoodi, kus valik on kesine ning hinnad kõrgemad. Kas teed äkki ka kõige suuremad ja tähtsamad ostud vaid ühest kohast, sest nii on mugav ja kombeks? Samal ajal asuvad vaid lühikese maa kaugusel hoopis suurema ning laiema valikuga ostukeskused ja erinevad butiigid. See võib tunduda kummaline aga just nii paljud meist käituvad, oleme oma harjumuste orjad ja seda esmatarbekaupadest kinnisvarani välja.

Uut kodu või äripinda otsides tasub oma valikuvõimalused maksimaalselt ära kasutada. Kinnisvara soetatakse ja vahetatakse keskmiselt 2-3 korda elus, seega on tegemist väga suure ja kaalutletud otsusega. Kuid nagu ikka just vajaduse tekkimisel tundub, et hinnad on kõige kõrgemad ja valik kõige väikseim. Tegelikult aga piirab valikuid ainult harjumus kasutada piiratud kanaleid.

Ainult ühe-kahe suurema kinnisvaraportaali läbi kammimisest ja ootamisest ei piisa, väga palju saadavalolevatest kuulutustest on jagunenud mitmete kanalite vahele ja selleks, et saada maksimaalne tulemus, peaks alustama hoopis mujalt – maaklerist!

Kliendid pöörduvad tihti kinnisvarabüroode poole jutuga, et olen kõik võimalikud kanalid läbi käinud aga ei leia midagi, palun aidake, kuid siis selgub tõsiasi, et inimene jälgib vaid ühte-kahte suuremat portaali. Kui 25 aastat tagasi otsiti kinnisvara ajalehest, siis 15 aastat tagasi tekkisid esimesed kinnisvaraportaalid, vahepeal aga on kanalite valik laienenud paberist-portaalidest, sotsiaalmeediasse, internetti, telesse, raadiosse, kinnisvarabüroode lehtedele ning tekkinud on nö varjatud pakkumised (st tegelikult on tahtmise korral kõik saadaval).

Need ajad, kui maakler tegeles ainult kinnisvara müügiga on eilne päev. Üha enam tegeletakse suuremates kinnisvarabüroodes ostuklientidega. Siin on viis põhjust, miks sa peaksid ostu korral pöörduma inimese poole, kes on selles teemas igapäevaselt sees:

Maakler teab täpselt, mis on hetke turuseis ja kust sobivat kinnisvara tasub otsida.
Maakleri portfell ei piirdu vaid tema vahendatavate objektidega, ta teeb koostööd kõikide teiste büroode ja tavakasutajatega.
Maakler ei oota sobivat objekti, ta otsib selle välja.
Maakler lepib kokku sobivate pindade omanikega kohtumised, sinu töö on ainult kohale minna ja üle vaadata.
Maakler on teie kõrval kuni eduka tehingu lõpuni.

Kas ootad või müüd kinnisvara?

Peamiselt kasutatakse kinnisvara müügil väikeste kinnisvarabüroode maaklerite abi või müüakse ise. Samas pole paljud teadlikud sellest, et suure ja tuntud kinnisvaraettevõtte poole pöördudes hoiavad nad kokku aega ja raha. Ja just see esimene – aeg, on tegelikult väärtuslikum kui mistahes muu. Tihti mõeldakse, et mul pole kiiret selle müügiga, las see kuulutus olla üleval aasta-kaks ja ootab oma aega. Kinnisvaratehing peaks toimuma kiirelt, vaid nii püsib müüjal kui ka vahendajal motivatsioon kõige kõrgemal ja positiivne emotsioon tehingust on kahepoolne.

Sõlmides juriidiliselt korrektse lepingu, tegeleb maakler potentsiaalsete klientidega ise, käib kohapeal vara näitamas, nii et omanik ei pea kaugelt iga kord kohale sõitma. Lisaks aitab leping probleemide tekkimisel leida kiire ning osapooli rahuldav tulemus.

Suuremal bürool on ka laiemad võimalused objekti reklaamimisel. Kuulutuse mõnda suuremasse kinnisvaraportaali oskab igaüks panna. Tekib küsimus, milleks siis üldse maaklerit? Vastus on lihtne, kas sa soovid oodata või otsida klienti? Kinnisvaraturul on lisaks paarile suuremale portaalile ka teisi, väiksemaid kuulutuste keskkond, mille osatähtsus piirkonniti on väga erinev. Samuti ei ole täielikult kadunud inimesed, kes otsivad kinnisvara lehereklaamidest.

Üha enam loeb ka kinnisvarabüroo ja maakleri olemasolev kliendibaas ning oskus leida üles just see õige klient. Ettevõtted, kelle kliendibaas on suur ning objekte palju, leiavad kiiremini huvilised, kellele mingil põhjusel mõni varasem pole sobinud aga just see pakutud on see õige.

Kinnisvarabüroodel toimib koostöö Eesti suuremate pankadega, mille tulemusel saavad kliendid pangast laenu võtmisel soodustusi. Suurtes kinnisvarabüroodes töötavad kutselised kinnisvarahindajad ja kinnisvaratehingute sõlmimisele spetsialiseerunud juristid. Õige maakler otsib kliendi, ta ei oota juhust.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Swedbank: Participation rate increased further

15.05.2017 Tõnu Toompark

Labour market performed better than expected in the first quarter. The labour force participation rate, i.e., the proportion of persons of working-age who are either employed or unemployed, reached a record level of 70.2%, considering seasonal factors. Employment substantially increased and the unemployment rate decreased further.

The number of employed increased by 2.7%, over the year, mostly in trade, and in Tallinn, as several new shopping centres were opened. Increased economic activity lifts employment this year. Manufacturing and service companies expect higher sales and plan to increase the number of employees during next three months.

The unemployment rate decreased to 5.6% in the first quarter (6.5% in the first quarter of 2016). The registered unemployment rate of 5.0% was at the same level as one year ago. Strong demand for labour supressed the number of unemployed, even when the work ability reform moved large groups of people from inactivity into the unemployed. Nevertheless, in April, the number of registered unemployed grew again, so there is no clear trend.

The number of inactive decreased by 5.7% as less people were away from the labour market due to studies, bad health or raising children. The participation rate is on the rise due to a tight labour market, the work ability reform motivating people with disabilities to look for a job, and, a smaller number of people aged 15-24.

First quarter data shows that the labour market remained tight. The amount of labour available in the market has decreased, while the rate of job vacancies has jumped. The rate of job vacancies, i.e. the share of job vacancies in the total number of jobs, was 1.7% in the fourth quarter of 2016. A shrinking working-age population reduces the amount of existing work force as well. The number of people aged 15-74 decreased by 6,000 only in 2016. Therefore, wage pressures are expected to persist.

Pindi Kinnisvara: Kinnisvaratehingute arv kukkus kolinal

15.05.2017 Tõnu Toompark

Eesti suuremates linnades tehti aprillis 1065 korteriomanditehingut, mis on pea kolmandiku võrra vähem kui märtsis.

17 suurema linna tehinguid koondav Pindi Indeks langes aprillis 1,3% võrra, tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks oli 1279 eurot ruutmeetri kohta. Märtsis oli antud suurus korrigeeritud andmetel 1296 €/m².

Kui 2017. aasta märtsis tehti indeksilinnades 1548 korteriomandi tehingut, siis aprillis langes tehingute arv 1065-le. Võrdluseks- 2106. aasta aprillis tehti indeksilinnades 1152 korteriomandi tehingut.

Võrreldes hinnatipuga detsembris 2016 on indeks languses 10 protsendiga. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 105 protsendi võrra kõrgemal.

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab ligi 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui kümne aastase ajaloo.

Pindi Kinnisvara: Kinnisvaratehingute arv kukkus kolinal

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Swedbank: Foreign direct investment – better, but there is capacity for more

15.05.2017 Tõnu Toompark

Estonia is still among largest net beneficiaries from FDI in the EU
Increased inflow of FDI may boost fixed capital formation in the near future
FDI by country becomes more and more diversified

Can FDI boost enterprises’ investments into fixed assets?

Although there is no one-to-one link between FDI and investments into fixed assets, long-term comparison shows that there is evidence of correlation between these indicators, especially in manufacturing sector where the need for fixed assets is greater. Inflow of FDI has been gaining speed for the past two years and industrial confidence is improving. This suggests that we could start to see more investments into fixed assets soon.

Structure of Estonian FDI by sectors

Financial and insurance activities, that used to make up 50% of FDI back in 2005, are giving way to other sectors. The importance of manufacturing sector as receiver of FDI is also decreasing because of structural changes in the economy. Currently real estate activities make up more than 18% of FDI, more than during the previous real estate boom in 2007. Although the growth of FDI in professional, scientific and technical activities has recently been lagging it is important for the future.

FDI diversification by country has increased

Sweden has been a major contributor to our FDI from the beginning of independence, and it still is today, although the importance of Sweden is continuously decreasing. After the start of the conflict in Ukraine the FDI market share of Russia is also decreasing whereas other smaller countries, such as neighboring Latvia and Lithuania, invest more in Estonian companies year by year. Nevertheless more than 80% of inward FDI in Estonia originates from the EU.

The Estonian Economy – Foreign direct investment – better, but there is capacity for more

Arco Vara: Pärnu linna ja Pärnumaa kinnisvaraturu ülevaade 2017 I kvartal

12.05.2017 Mihkel Eliste

Perioodil 2013-2015 püsinud kiire kinnisvaratehingute arvu kasv jäi Pärnumaal tervikuna 2016. aastal kiirelt pidama. Aeglustunud kuid endiselt kasvava trendiga kinnisvaraturul kasvasid erinevalt varasematest aastatest oluliselt kiiremini nii tehingute koguväärtus kui keskmine tehingu väärtus. 2016. aastal tehti Pärnu maakonnas 3 939 ostu-müügitehingut, mida oli 1,6% rohkem kui 2015. aastal. Tehtud tehingute koguväärtuseks kujunes sealjuures ligikaudu 155 miljonit eurot, mida oli koguni 18% rohkem kui varasemal aastal. Tehingute koguväärtuse kui ka keskmise tehingu väärtuse kasvu vedasid valdavalt nii korteriturg kui mitteeluhoonetega tehtud hoonestud maa tehingud, mis üheskoos moodustasid kogu kinnisvaratehingute mahust ligi 50% ja koguväärtusest koguni 61%.

I kvartalis kiirenes korteriturul nii hinnakasv kui kasvas tehinguaktiivsus

2016. aastal tehti Pärnumaal 1 200 eluruumidega korteritehingut, mida oli 6,8% rohkem kui 2015. aastal. Tehtud tehingute lõikes kujunes aritmeetiliseks keskmiseks hinnatasemeks 771 €/m2 ja mediaanhinnaks 788 €/m2, mille juures aritmeetiline keskmine kasvas 12% ja mediaanhind koguni 14%. 2015. aastal võrreldes 2014. aastaga korraks vähenenud tehinguaktiivsus kui ka aeglustunud hinnataseme kasv sai 2016. aastal taas sisse kiireneva hoo. Mediaanhinna kasv on kiireim olnud just 1- ning 4- ja enamatoaliste korterite osas, mille juures aga tehingute arv on enim kasvanud 1- ja 2-toaliste korterite osas.

Erinevalt maakonnast kui tervikust kasvas Pärnu linnas korteritehingute arv mõnevõrra kiiremini, kasvades võrreldes 2015. aastaga 9,0%, mille juures tehti 820 tehingut. Aritmeetiliseks keskmiseks kujunes sealjuures 984 €/m2 ja mediaanhinnaks 942 €/m2, mis olid võrrelduna 2015. aastaga kasvanud vastavalt 11% ja 12%. Nii tehingute arv, tehingute koguväärtus, keskmise tehingu väärtus kui ühtlasi keskmised hinnatasemed kasvasid kõige enam 1-toaliste korterite osas. 3-toaliste korterite osas võis seevastu märgata ligi 15%-list tehinguaktiivsuse langust, kuid sealjuures kasvas tehtud tehingute mediaanhind koguni 15%.

2017. aasta I kvartalis tehti Pärnumaal tervikuna kokku 310 korteritehingut. Tehinguaktiivsus oli võrreldes 2016. aasta IV kvartaliga kasvanud 2,0% ning võrreldes 2016. aasta I kvartaliga kasvanud koguni 20%. Pärnu linnas tehti kogu kvartali jooksul sealjuures 203 tehingut, mida oli 1,0% rohkem kui varasemas kvartalis ning 18% rohkem kui aasta tagasi samal perioodil. Tehinguaktiivsus kasvas nii maakonnakeskuses kui sellest väljaspool võrdlemisi sarnases ulatuses, enim tehinguid tehti kvartali siseselt veebruaris ja märtsis.

Maakonnas tehtud korteritehingute aritmeetiliseks keskmiseks kujunes I kvartalis 856 €/m2, mis oli võrreldes möödunud kvartaliga kasvanud 12% ning võrreldes 2016. aasta I kvartaliga koguni 19%. Mediaanhinnaks kujunes sealjuures 857 €/m2, mida oli 2016. aasta IV kvartalist 11% rohkem ning varasema aasta sama perioodi osas 21% rohkem. Hinnataseme kasv on viimastel perioodidel olnud kiirem just Pärnu linnast väljaspool asuvates piirkondades, võrdlemisi kiire mediaanhinna kasv on olnud omane kogu maakonnale kui tervikule.

Pärnu linnas tehtud korteritehingute osas kujunes I kvartalis aritmeetiliseks keskmiseks 1 090 €/m2, mis oli võrreldes IV kvartaliga kasvanud 8,6% ja võrreldes aastataguse ajaga 8,3%. Mediaanhinnaks kujunes seevastu 989 €/m2, mida oli möödunud kvartalist 1,7% rohkem ja võrreldes varasema aasta sama ajaga koguni 17% rohkem. Võrreldes aastataguse ajaga on hinnatase enim kasvanud 1-toaliste korterite osas, varasemast madalamate hindadega tehtud tehingute osas paistavad silma ennekõike üle 70 m2 suurused korterid (valdavalt 4-toalised).

Pärnu linna ja Pärnumaa korterituru tehinguaktiivsus ja hinnadünaamika

* 2017. aasta on toodud I kvartali seisuga

Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas

Korterituru osas on püsinud aktiivsena nii omandi- kui üüriturg. Omanditurul on viimastel perioodidel saanud aina enam turgu kujundavaks faktoriks pidevalt vähenev pakkumiste arv, pakkumiste kehv struktuur ja pidevalt kasvavad pakkumispõhised hinnad, mis üheskoos on soodustamas tehingute arvu vähenemist kui ka tehinguhindade kasvu. Üürituru osas avaldab Pärnu linna ja selle lähipiirkondade osas tugevat mõju just hooajalisusest tulenev suvine periood. Iga-aastaselt on märgata üüripakkumiste kiiret kasvu alates jaanuarist kuni juuli-augustini, mille järel üüripakkumiste arv hakkab taas kiirelt langema. Pikemaajaliste üürilepingute sõlmimine on võrdlemisi keeruline, seda eriti atraktiivsetes piirkondades, sest varade omanikud soovivad suvise perioodi vältel üürida kortereid lühiajaliselt, teenides seeläbi ajutiselt oluliselt rohkem üüritulu. Viimastel perioodidel on väikeinvestorite huvi Pärnu kinnisvaraturu osas hakanud raugema, huvi on vähenenud nii külaliskorterite ostmise kui võimalike üürimajade ehitamise osas.

Arendusturul laiemalt on Arco Vara hinnangul potentsiaalsete ostjate huvi endiselt suur. Käesoleval ajal on arendamisel üksikuid korterelamuid, kuid erinevalt Tallinnast või Tartust ei ole suuremaid arenduspiirkondi välja kujunemas. Korterelamute püstitamiseks on kehtestatud mitmeid planeeringuid, kuid lähitulevikus ei ole oodata neist valdava enamuse osas ehitusõiguse realiseerimist ja arendustegevusega alustamist. Hinnatasemed ei ole veel küündinud arendajate jaoks piisavalt kõrgetele tasemetele, et arendustegevuse läbiviimisega kaasnevad riskid oleksid eduka müügiprojekti tagamiseks piisavalt madalad. 2016. aastal väljastati Pärnumaal ehituslube kokku 8 korterelamu (73 korterit) ehitamiseks, mille juures juba väljastatud ehituslubade osas alustati ehitustegevust 3 korterelamu (84 korterit) osas ja kasutusse jõudis 6 korterelamut (50 korterit). Hetkel ehitamisel olevate arenduste osas on juba suur hulk korteritest võlaõiguslike lepingute raames võõrandatud, millest tulenevalt võib tarbijate huvi uusarenduste osas pidada aktuaalseks ka lähitulevikus.

Pärnu linna korterite pakkumispõhised hinnad

Korteri tüüp	1-toalised		2-toalised		3-toalised		4- ja enamatoalised
Pakkumisel	Arv (tk)	Hind (€/m²)	Arv (tk)	Hind (€/m²)	Arv (tk)	Hind (€/m²)	Arv (tk)	Hind (€/m²)
Müük	53	486 – 3 296	267	424 – 3 165	169	714 – 3 165	63	676 – 2 868
Üür	22	3,3 – 34,0 (100 – 1 000 €/kuu)	45	2,8 – 24,2 ( 150 – 1 300 €/kuus)	19	2,8 – 8,3 (160-450 €/kuus)	5	2,2 – 3,5 (175 – 400 €/kuus)

Allikas: kv.ee, city24.ee, kinnisvara24.ee

Elamuturul hinnakasv jätkuvalt kiirem kui tehingute arvu kasv

2016. aastal tehti Pärnu maakonna elamuturul 393 tehingut, mida oli 16% rohkem kui 2015. aastal. Tehtud tehingute osas kujunes aritmeetiliseks keskmiseks hinnatasemeks 64 000 eurot ja mediaanhinnaks 50 000 eurot, mille juures aritmeetiline keskmine kasvas 24% ja mediaanhind 25%. Pärnu linnas tehti seevastu 127 tehingut, mida oli koguni 48% rohkem kui varasemal aastal. Aritmeetiliseks keskmiseks kujunes Pärnus 94 000 eurot ja mediaanhinnaks 80 000 eurot, mis olid võrrelduna 2015. aastaga kasvanud vastavalt 31% ja 23%.

Nii maakonnas kui maakonnakeskuses oli mediaanhinna kasv võrreldes viimaste aastatega oluliselt kiirem, millest tulenevalt tehakse elamutega tehinguid aina enam kasvavatel hinnatasemetel. Nii tehingute arvu kui hinnataseme kasvu toetab üle-Eestiliselt turul valitsev sarnane olukord, kus kasvanud korterihindade taustal nähakse alternatiivina võimalust osta hoopis üksikelamu. Hinnakasvu on soodustanud ennekõike tehingud renoveeritud ja heas seisukorras elamutega, võrreldes varasemate aastatega on tehingute arv enim kasvanud perioodil 1971-1990 ja enne 1939ndat aastat ehitatud elamute osas. Uusehitistega tehtavate tehingute arv on võrreldes nii 2014. kui 2015. aastaga püsinud sarnasel tasemel.

2017. aasta I kvartalis tehti Pärnu maakonnas tervikuna elamutega kokku 91 tehingut. Tehinguaktiivsus oli võrreldes 2016. aasta IV kvartaliga kasvanud 2,2% ning võrreldes aastataguse ajaga kasvanud 18%. Pärnu linnas tehti sealjuures 30 tehingut, mida oli 3,4% rohkem kui möödunud kvartalis ning koguni 25% rohkem kui 2016. aasta I kvartalis. Maakonnas tervikuna kasvas tehingute arv alates jaanuarist igakuiselt, ostjaskonna huvi üksikelamute soetamise vastu on asunud mõõdukalt kasvama.

2017. aasta I kvartalis kujunes maakonnas aritmeetiliseks keskmiseks elamu hinnaks 76 000 eurot ja mediaanhinnaks 60 000 eurot. Aritmeetiline keskmine oli võrreldes IV kvartaliga langenud 5,4% ja mediaanhind 1,6%. Võrreldes 2016. aasta I kvartaliga kasvas aritmeetiline keskmine siiski 49% ja mediaanhind 53%. Pärnu linnas kujunes sealjuures aritmeetiliseks keskmiseks tehinguhinnaks 87 000 eurot ja mediaanhinnaks 71 000 eurot, mis olid varasema kvartali suhtes langenud 10% ja 12%. Võrreldes 2016. aasta I kvartaliga kasvas Pärnu linnas aritmeetiline keskmine 9,0% ja mediaanhind 11%.

Võrreldes varasemate perioodidega on kasvanud nii tehinguaktiivsus kui hinnatasemed, mille juures hinnakasv on olnud märgatavalt kiirem kui tehingute arvu kasv. Hinnataseme kasv on sealjuures mõnevõrra kiirem olnud just maakonnakeskuse välistes piirkondades. Pärnu linna siseselt püsis elamutehingute mediaanhind kogu kvartali vältel igakuiselt suurtes muutustes, mille juures kallimate hindadega tehinguid tehti valdavalt jaanuaris ning madalamate hindadega veebruaris. Elamuturul olev pakkumiste arv on juba mitmendat aastat püsinud sarnasel tasemel, sealjuures on turul pakutavate varade maht siiski olemasoleva nõudluse rahuldamiseks piisav, mida kinnitab ka nii kallimate kui odavamate varadega tehtud tehingute mitmekesisus ehk valikuvõimalus.

Hoonestamata elamumaadega tehti Pärnu maakonnas 2016. aastal 262 tehingut, millest 37 ehk 14% tehti Pärnu linnas. Kruntidega tehtud tehingute arv kasvas hüppeliselt 2014. aastal, mille järel tehti 2015. aastal veelgi enam tehinguid. 2016. aastal tehti 8,4% vähem tehinguid kui varasemal aastal, kuid sealjuures on hinnatasemed püsinud endiselt võrdlemisi kiires kasvutrendis. Pärnu linnas langes aastases lõikes hoonestamata elamumaadega tehtud tehingute arv 14%, nii tehinguaktiivsuse kui hinnatasemega seotud trendid on viimastel aastatel olnud kattuvad nii maakonnakeskuses kui maakonnas tervikuna.

Maakonnas hoonestamata elamumaadega tehtud tehingute mediaanhinnaks kujunes 2016. aastal 7,0 €/m2, mida oli 39% rohkem kui 2015. aastal ja koguni 170% rohkem kui 2014. aastal. Maakonnakeskusest väljaspool tehtud tehingute tervikhinnad on siiski valdavalt alla 20 000 euro, krundid on sageli olemasoleva ehitusõigusega ja asuvad maakonnakeskuse ja rannikuala läheduses kuid ei ole enamasti tervikliku infrastruktuurilise varustatusega. Pärnu linnas tehtud tehingute taustal kujunes 2016. aastal mediaanhinnaks 28,3 €/m2, mis oli võrreldes 2015. aastaga püsinud samal tasemel (-0,5%) kuid oli võrreldes 2014. aastaga 92% kõrgemal.

2017. aasta I kvartalis tehti Pärnu maakonnas tervikuna kokku 70 hoonestamata elamumaa tehingut, sellest 10 Pärnu linnas. I kvartalis kujunes maakonnas mediaanhinnaks 5,35 €/m2 ja Pärnu linnas 26,3 €/m2. Linna siseselt on kruntide hinnad võrreldes hajaasustuslikemate piirkondadega oluliselt kõrgemad, ennekõike on väärtustatud mereäärsed ja Kesklinna piirkonnas asuvad elurajoonid. Kõrgete hinnatasemete tõttu on viimastel aastatel taas hakanud kasvama elanikkonna poolne huvi odavamate kruntide järele, mida erinevates linna lähipiirkondades on kunagise buumi aegse üleplaneerimise tõttu veel hulgaliselt pakkumisel. Uute elurajoonide esilekerkimist takistab sarnaselt teistelegi Eesti piirkondadele ennekõike kinnisvaraarendajate madal huvi tervikliku tehnilise- ja sotsiaalse infrastruktuuriga varustatud kruntide arendamine.

Pärnu linna ja Pärnu maakonna elamuturu tehinguaktiivsus ja hinnadünaamika

* 2017. aasta on toodud I kvartali seisuga

Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas

Äri- ja tootmismaade tehinguaktiivsus aeglaselt kasvamas, sagenenud kallimad tehingud

Pärnu maakonnas on hoonestamata äri- ja tootmismaade turg olnud viimastel aastatel võrreldes kunagise buumi perioodiga mõnevõrra aktiivsem. Tootmismaadega tehtavad tehingud leiavad valdavas osas aset maakonnas, ärimaade tehingud maakonnakeskuses. Tehingute arv on ärimaade osas kõige kõrgem olnud just 2009. ja 2013. aastal, hilisematel aastatel on tehinguaktiivsus hakanud langema. Hoonestamata tootmismaade osas on majanduslike väljavaadete paranedes tehinguaktiivsus pideva trendina kasvanud, olles kõige kõrgemal tasemel olnud 2013. aastal. Tehingualuste varade hinnatasemed on siiski võrreldes kümne aasta taguse perioodiga oluliselt madalamad, seda peamiselt tollase üleplaneerimise ja sellest tuleneva praeguse mitmekesise pakkumise ja suhteliselt madala nõudluse tõttu.

Hoonestatud tootmismaade osas kasvas 2016. aastal märgatavalt tehingute arv, sealjuures on hoonestatud ärimaade osas tehinguaktiivsus püsinud lähiminevikus iga-aastaselt sarnasel tasemel. Nii hoonestatud tootmis- kui ärimaade puhul on mediaanhinna tasemed püsinud ligilähedaselt sarnastel tasemetel, 2016. aastal oli märgata kallimate tehingute sagenemist, mis on pannud aritmeetilise keskmise hinnataseme kiirelt kasvama. 2016. aastal tehti maakonnas tervikuna kokku 51 hoonestatud tootmismaadega ja 33 hoonestatud ärimaadega tehingut, mille juures ärimaa mediaanhinnaks kujunes 42 000 ja tootmismaade osas 22 000 eurot.